Ajaleht Washington Post soovitab USA poliitikutel võtta õppust Eesti valitsusest, mis ei karda teha keerulisi otsuseid.
«Paljud inimesed süüdistavad USA finantskriisis puudulikku poliitilist süsteemi. Nii on huvitav vaadata, kuidas kolm Lääne noorimatest demokraatiatest, Kesk-Euroopas Läänemere ääres, on suutnud võtta palju karmimaid meetmeid kui need, mida kaalutakse Washingtonis – ja püsima jäänud, et kasu lõigata,» algab Washington Posti toimetuse arvamusartikkel «Baltikumi eelarvelise vastutustundlikkuse mudel».
Ajaleht kirjeldab, kuidas pärast Lehman Brothersi pankrotti 2008. aastal lõhkes Baltikumis kinnisvara- ja tarbimismull ning majandus sattus Eestis 14-protsendisesse langusesse, samas kui töötus tõusis viiendiku võrra.
Balti riikide valitsused reageerisid kriisile kiiresti, märgib Washington Post. «Nad otsustasid mitte oma vääringuid devalveerida, vaid tegid selle asemel keerulise otsuse järsult vähendada valitsuse kulutusi, tõsta makse ja suruda alla palkasid. Ühe aastaga vähendas Eesti oma eelarvepuudujääki 9 protsendi võrra SKTst – mis juhtumisi on praegune USA föderaaleelarve puudujääk. Keskmine palk kukkus viiendiku võrra. »
Nüüd tasub kasinus end ajalehe sõnul ära – Eestil oli I kvartalis ELi kiireim majanduskasv ja töötuse langus, eksport õitseb. Kõige märkimisväärsem on Washington Posti hinnangul aga ehk see, et karme kärpemeetmeid ellu viinud Andrus Ansipi valitsus jäi kindlalt võimule ka pärast märtsikuiseid parlamendivalimisi.
«Härra Ansip, kes oli eelmisel kuul Washingtonis, et kohtuda [USA] asepresident [Joe] Bideni ja esindajatekoja spiikri John A. Böhneriga, väidab tagasihoidlikult, et tema pisikesel riigil (rahvaarvuga 1,3 miljonit) ei ole midagi USA-le õpetada,» kirjutab Washington Post. «Kuid vestluses meiega andis ta mõned vihjed.»
«Inimesed suudavad mõista, et valitsused ei ole võimelised tegema imesid, tõmbama kübaratest jäneseid välja,» rääkis Ansip ajalehele. Kriisi ajal «nad mõistsid, miks eelarvekärpeid ja maksutõuse vaja oli». Ansipi sõnul on vajalikud riigijuhid, kes on valmis probleemi selgitama ja pakkuma tagatisi, et valu jagatakse õiglaselt.
Washington Post märgib artikli lõpuosas, et Eesti, mis on vähendanud riigivõlga 12 protsendilt 6 protsendini SKTst, on Euroopa kolmandal kohal valitsuse usalduselt, tagapool vaid Luksemburgist ja Rootsist. «Teiste sõnadega – liidreid, kes on valmis võtma karme meetmeid, riigi rahaasjade kordasaamiseks, nende valijad tõenäolisemalt premeerivad kui karistavad,» arvab ajaleht. «Mis puutub neisse, kes karmidest otsustest kõrvale põiklevad – ütleme vaid, et kongressi avaliku toetuse määr ei ole lähedalgi Ansipi omale.»
www.postimees.ee
