Eelarvekärpe maht on 8 miljardit krooni.
Hoidutud on nii otseste- kui kaudsete maksude tõstmisest, mis on minu arvates tänases seisus ainuõige.
Ka Andrus Ansip tõdes oma kõnes, et olukorras, kus sissetulekud pigem kahanevad kui kasvavad ning kus sisetarbimine on kärbunud, tähendaks kõrgem maksutase hoopis maksulaekumiste vähenemist.
Säilitatud on kehtiv peretoetuste ja vanemahüvitise maksmise süsteem, pakkudes nii riskigruppidele ja noortele peredele kriitilistel aegadel vajalikku kindlustunnet.
Eelarveläbirääkimistel võeti aluseks solidaarsuse printsiip.
Suurima osa kärpeplaanist annavad riigiametid ja -ametnikud, kelle tegevuskulud ja palgafond vähenevad kümnendiku võrra. Näen, et see on samm efektiivsema ja optimaalsema valitsemise suunas.
Reformitakse haigushüvitiste süsteemi, millega annavad oma osa säästuprogrammi nii töövõtjad kui tööandjad.
Kohalikel omavalitsustel vähenevad nii riigipoolsed kohustused kui ka rahastamisallikad. Planeeritust väiksemad toetused lähevad põllumajandusse ja keskkonnaprojektidesse. Kaitsekulud vähenevad 1,75 protsendini SKPst.
Teistest avaliku sektori töötajatest vähem langevad 2009. aastaks planeeritud palgakulud õpetajatel (tegelik palgatõus 2009. aastal 4%), sisejulgeoleku- ja kultuuritöötajatel. Pensionärid saavad küll oodatust väiksema, aga ometi praegustes oludes korraliku – viieprotsendilise – pensionitõusu.
Kuna on keerulised ajad, siis võib tehtuga rahule jääda. Ja ma väga loodan, et seda mõistetakse.
