Artikkel möödunud nädalases Lääne Elus riigi lisaeelarvest
Möödunud nädalal võtsime riigikogus vastu 2009. aasta negatiivse lisaeelarve. Sama teed peavad minema ilmselt paljud omavalitsusedki, kuna keeruline maailmamajanduse seis on vajutamas pitserit ka kohalikesse eelarvetesse.
Raske olukord mailmamajanduses sundis Eesti riiki veelgi rangema pilguga üle vaatama oma eelarve tulud ja eelkõige kulud. Lisaeelarve eesmärgiks on parandada valitsussektori eelarvepositsiooni 8 miljardi krooni võrra.
Maksulaekumised riigieelarvesse peale käesoleva aasta eelarve vastuvõtmist on halvenenud märgatavalt. Möödunud aasta viimase kvartali sisemajanduse koguprodukt langes üle 9 protsendi, kusjuures majandus langes ka nominaalses väärtuses. See oli selge signaal kiirelt ja otsustavalt edasi tegutsemiseks, mis sundis valitsusliitu veelgi tõsisemateks kärbeteks.
Olenemata sellest, et Eesti riik on parematel aegadel kogunud märkimisväärsed reservid, mis annavad meile teatava kindlustunde keerulisematel aegadel toime tulla, oleks vaid reservide kiire käikulaskmine lühinägelik samm.
Eesti riigi üks olulisemaid rahanduspoliitilisi eesmärke on liituda eurotsooniga juba 2011. aastal, mis sunnib meid fiskaalpoliitilisi otsuseid tegema väga kaalutletult.
Antud lisaeelarve on koostatud vaimus, et me saaksime siiski ära kasutada suurema osa eurotoetusi ja investeeringuid, mida meile võimaldatakse. Selle võimaluse raiskulaskmine oleks suur patt.
Oluline on märkida ka seda, et antud kärpeplaani koostades on lähtutud nii otseste- kui ka kaudsete maksude tõstmisest, kuna majanduslanguse ajal on maksukoormuse suurendamisel reeglina negatiivne efekt.
Positiivne on, et säilib senine peretoetuste ja vanemahüvitise süsteem ning pensionid tõusevad 5 protsenti. Õpetajate palk tõuseb võrreldes eelmise aastaga 4 protsenti. Teistest avaliku sektori töötajatest vähem langevad selleks aastaks planeeritud palgakulud ka sisejulgeoleku- ja kultuuritöötajatel.
Suur osa kokkuhoiust tuleb riigiametite pealt, mille tegevuskulusid ja palgafondi vähendati kümnendiku võrra.
Muutub ka haigushüvitise maksmise kord, millesse panustavad nii töövõtjad kui tööandjad.
Kärpekava puudutab teravalt ka kohalikke omavalitsusi. Vähenevad nii riigipoolsed kohustused kui ka rahastamisallikad. Samuti vähendatakse põllumajandusse ja keskkonnaprojektidesse minevaid toetusi. Vähenevad kaitsekulutused.
Lisaeelarvega tehtavad kärped näpistavad kõiki, indiviidist omavalitsuste ja riigini, kuid ometigi oli antud kokkuhoiule suunatud lisaeelarve hädavajalik, et elada kiiremini üle keerulised ajad ja hakata valmistuma uueks tõusuks.
Lauri Luik
