Riigikogus menetletav põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, millele on nn teises voorus esitatud erinevate osapoolte poolt ca 300 muudatusettepanekut, on tekitamas aina enam eriarvamusi. Peamiseks on kujunenud põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine.
Tänane meedia väidab, et Reformierakond soovib eelnõule pidurit tõmmata. Ometigi see nii ei ole. Oleme omalt poolt esitanud seaduseelnõule 14 sisulist muudatusettepanekut, et eelnõu paremaks muuta.
Tõepoolest, oleme seda meelt, et põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine ei tohiks olla nn keskselt kirvega raiutav vaid jääks omavalitsuste otsustada.
Kõike ei saa kirvega raiuda! Foto: www.fiskars.com
See aga ei tähenda seda, et koolivõrk kui selline ei peaks korrastuma.
Gümnaasiumina toimimiseks vajalike tingimuste kehtestamine peaks jääma valitsuse tasandile. Kui need tingimused ning nende rakendamise tähtajad on paigas, siis korrastuks seeläbi ka koolivõrk, kuna tingimustele mittevastavad gümnaasiumid ei saaks lihtsalt enam koolitusluba. Olgu nendeks tingimusteks siis 120 õpilase ja kahe paralleeli, tarvilike õppevahendite ning kompetentsete õpetajate jms olemasolu vms.
Tuleb teha selget vahet koolivõrgu korrastamisel (ehk elujõuetute gümnaasiumite liitmisel elujõulisteks) ning põhikooli ja gümnaasiumi osa lahutamisel.
Selge on see, et nn 20 õpilasega gümnaasiumid ei ole elujõulised (arvestades õpilaste arvu pidevat vähenemist) ning nende ülalpidamine tänasel kujul on ebaratsionaalne. Kuid me peame endale aru andma, et kooliastmete lahutamine ei ole sellega otseselt seotud.
Tänase vastkinnitatud õppekava taustal ei näe ma sisulist tõuget, mida annaks põhikooli ja gümnaasiumi osa lahutamine. Leian, et see oleks pelgalt ebameeldiv sundsamm kohalikele koolipidajatele, kes peavad hakkama senisele ühele koolile ka teist direktorit, õpetajaid ja uusi ruume leidma.
Teised olulised muudatused:
Kindlasti peaks seaduses saama sätestatud võimalus ka eraõiguslike institutsioonide kaasamiseks munitsipaalkoolide pidamisse.
Kui usundi- ja riigikaitseõpetus on eraldi seaduse tasandil välja toodud, siis peaks seal olema ka ettevõtlusõpe.Leian, et reformi maksumuse paremaks hindamiseks võiks koolireformi algatuseks nn läbi arvutada ühe maakonna näitel.
Põhikooli ja gümnaasiumi jõuga lahutamine ei tohiks olla eesmärk omaette. Lahutamine võiks olla vabatahtlik ja kohalike omavalitsuste endi otsustada. Gümnaasiumi pidamiseks tarvilikud tingimused, sh erisused nt äärealadele, võiks kehtestada Vabariigi Valitsus.
Mis puudutab eksameid, siis leian, et riigi- ja küpsuseksamid tänasel kujul võiks asendada riiklikult standardiseeritud gümnaasiumi lõpueksamitega, mille sooritamine on vajalik gümnaasiumi lõpetamiseks. Nt 3 kohustuslikku lõpueksamit (eesti keel, võõrkeel, matemaatika) + 2 omal valikul.
