Viimasel ajal on erinevates ringkondades palju juttu olnud Haapsallu senise spordihoone tagusele territooriumile kavandatavast universaalsest spordihallist, mis tagaks sisetreeningu võimalused nii tennisistidele kui ka erinevate kergejõustiku aladega tegelevatele sportlastele ja harrastajatele.
Vaatamata sellele ei ole päris täpselt teada, milliseid funktsioone antud hall kandma hakkab. Kas põhirõhk on seatud tennisele ning kui ruumi jätkub, antakse osa ka kergejõustikule või on tegu mõlema osapoole huve võrdselt arvestavate tingimustega? Olen kuulnud mitmeid vastakaid arvamusi.
Laias laastus võib eristada kahte planeeringu versiooni. Esimene looks Haapsallu kolm uut tenniseväljakut ning ühe neljandiku halli suuruse kergejõustikuosa koos 60-meetrise jooksusirgega, mille funktsioon jääb mulle arusaamatuks. Teise võimaliku väljapakutud variandi puhul oleks aga kaks tenniseväljakut ning üks kolmandik kergejõustikule koos jooksuovaaliga, mis võimaldaks Läänemaal ainsana ka sisetingimustes jooksutrenni teha.
Spordiliit Läänela presidendina ei saa ma eelistada ühte spordiala teisele ega teeks seda ka muidu. Pean võrdväärselt lugu nii tennisest kui ka kergejõustikust, mistõttu olen seisukohal, et antud projekti puhul peame leidma kompromissi. Selleks kompromissiks olekski kahe tenniseväljaku, ühe kergejõustikuosa ning jooksuovaaliga planeering.
Pean oluliseks ja linlaste ees vastutustundlikuks viimasena mainitud variandi elluviimist. Tänases seisus, kus linna võlakoormus on üsna suur ning eelarvegi üsna pingul, oleks lühinägelik ja ettevaatamatu teha valik, mis soosib selgelt vaid ühte osapoolt.
Oleme teinud ligi 40 Läänemaal tegutsevat spordiklubi ühendava spordiliidu Läänela nimel ka pöördumise Haapsalu Linnavalitsusele, milles palume kaaluda eelpoolnimetatud kompromissettepaneku rakendamist.
Läänemaale on tarvis spordihalli, kus saaks ka talvisel hooajal muretult trenni teha. Kuna Uuemõisa sise-tenniseväljakud müüdi maha, vajame hädasti uusi. Juba mitmendat aastat juhib meie kergejõustikukontingent tähelepanu kergejõustiku sisehalli vajalikkusele. Täna sisetingimustes jooksutrenni teha ei saa.
Nii oleme jõudnud oluliste valikute ette. Vajame kiirelt sise-tenniseväljakuid, et jätkata meie tublide tennisistide püüdlusi tippu ning ka sise-jooksurada, et kergejõustiklased saaksid pika talvehooaja vältel kuskil joosta ning seeläbi kergejõustiku kunagise populaarsuse Läänemaal taastada.
Kui me soovime Läänemaal sportlikke eluviise propageerida ning meie sportlaste ja linnakodanike võimalusi avardada, on selge, et peame antud tegevuse aktiviseerimiseks igal aastal linna vm eelarvest lisavahendeid kaasama. Tervisesport ei saagi olla väga tulus äri.
Üheks tekkivate kulude kompenseerimise võimaluseks lisaks tenniseväljakute ja kergejõustikuareeni rentimisele oleks ka antud kompleksi juurde rajatav hostel, mis võimaldaks suuremate võistluste või laagrite ajal pakkuda sportlastele majutust ning vahepealsel perioodil ka turistidele öömaja. Kuigi pelgalt tenniseväljakute rendist ja hosteli pidamisest tekkivaid ülalpidamiskulusid täies ulatuses katta pole võimalik, oleks need oluliseks abiks siiski.
Kui me ehitame täna spordihalli ilma jooksuovaalita, siis kustutame küll tule tennisistide eest, kuid leiame antud objekti valmimisel end juba järgmise spordihalli ootel. Hetkel ei näe ma võimalust lähiaastatel midagi analoogset ette võtta – puuduvad vahendid ja ka vajalik territoorium.
Seega loodan väga, et kui juba nii suur projekt ette võetud on, suudame üheskoos leida ühise keele ning ehitada universaalse spordihalli, mis peaks silmas nii tennisistide kui ka teiste spordialadega tegelevate sportlaste huve ning spordi arengut ja tervislike eluviiside propageerimist Läänemaal ka pikemas perspektiivis.
Lauri Luik
Spordiliit Läänela president
