Tee tööd, siis tuleb ka armastus

Tegemised 17. märts-13. aprill 2008

Aeg lendab. Tegemisi on palju. Kevad on käega katsuda

Nagu siin ilmas ikka, tekitavad pingeid olukorrad, kus end teistega võrrelda tuleb või kus on tunda raha lõhna. Mina olen õnnelik inimene. Seda eelkõige seetõttu, et ma ei ole kunagi võtnud enda kanda seda rasket koormat end teistega võrrelda või muutuda vihaseks, kui kellelgi läheb paremini kui minul. Ma ei ole teinud sellest suurt numbrit, kui naabrimehel on aias punasemad õunad või kui ta vähem tegemisega saavutab rohkem kui mina. Mis sellest? Ma olen alati armastanud olla aktiivne ning teha kõikidest töödest oma hobid. Teha alati tööd ning mitte mõelda sellele, et miks ma pean muru rehitsema samal ajal, kui mõni mees võtab Kuubal päikest. Andes endast kõik ja alati midagi juurde õppides, tunnen end väärtuslikuna. Nii sujuvad asjad palju paremini.

Toompea loss

Viimasel ajal on palju kõneainet tekitanud parlament kui selline ning need inimesed- riigikogu liikmed- kes seal töötavad. Kummalisel kombel olen avastanud, et osa nendest juttudest, mida lehtedest lugeda võin, käivad ka minu ameti pihta. Ometigi olen alati üritanud anda endast parimat ning teha nö õiget asja. Siiani usun, et ajan õiget asja. Vaatamata sellele, et lausrünnak, läbimõtlemata rünnak, on parlamenti ja selle liikmeid tabanud. Natukene mõteldes võib aru saada, et erilist viha on üles keerutanud vaid mõned üksikud rumalad teod, mis läbi massimeedia tohutu forsseeringu on tõusnud orkaanideks. Mis need siis on? Esiteks mõne kodaniku labased ja lapsikud väljaütlemised, teiseks mõned haiglasevõitu mõtlemise tõttu riigikogu kantselei raamatupidamisse sattunud tšekid, kolmandaks asjatundmatud jutud väljastpoolt parlamenti, et tööd on nagu vähevõitu ning neljandaks see, et riigikogu liikmed saavad kohutavalt suurt palka. 

Kui rahulikult ja ratsionaalselt mõelda, siis võib aru saada, et kahe esimese loetletud rumaluse järgi ei saa otsustada kogu riigikogu üle. See, et kaks inimest totrusi teevad, ei anna ju põhjust selleks, et automaatselt teised 99 sellesarnasteks tembeldada. Olen endiselt veendunud, et riigikogu on läbilõige ühiskonnast, üritatagu tõestada mida tahes, seega oleks palju tahta, kui kõik 101 oleksid inglid. Ideaalis muidugi võiks olla, kuid ideaalid on ideaalid just seetõttu, et need on ideaalid… Seega ei saa seda kunagi juhtuma, nii väga kui me ka ei tahaks. Parlament ei ole lasteaed. Selge see, et kui keegi luuslanki lööb või lollusi teeb, siis selle eest talle istungil vitsu ei anta. Kuid seda näevad ilmselt valijad ning nende vitsad on nelja aasta pärast palju valusamad. Ma loodan, et seda pannakse tähele.

Ma ei pea vajalikuks hakata mõõtma või kuidagi tõestama riigikogu liikme töömahtu. Loodan, et sellest on minu senine blogipidamine andnud päris hea ülevaate. Loomulikult kajastan ma blogis vaid olulisemat ja ehk huvitavamat. Iga komisjoni, fraktsiooni, noortekogu, erakonna koosolekut või täiskogu istungit vms ei ole ju ometigi mõtet blogisse kandma hakata. Samuti usun, et kedagi ei huvita öised e-maili lugemised või artiklite kirjutamiseks kulutatavad tunnid. Siiski usun, et ka selektsioon värvikamatest toimetustest annab märku, et tunde võiks ööpäevas veidi rohkem olla:) Seega jällegi. Riigikogus on tööd küll ja enamgi, iseasi on see, kas just sinu valitud saadik seda piisavalt teeb…

Soome Eduskunta jaoks pole samuti parlamendi ümber käiv komejant võõrast
Foto: erakogu

Mis puutub palka, siis seda saavad teised alati liiga palju ning kes parasjagu kritiseerib, see liialt vähe. Nii on see alati olnud. Mulle ei ole veel keegi kunagi ütelnud, et ta saab liiga palju palka ning et sooviks vähem teenida. Kui ma veel riigikogus ei olnud, olin tudeng TTÜ-s ja sõin sõpradega ühika koridoris kiirnuudleid. Mõtlesin mõnel korral siis ka parlamendi tasustamise peale. Ei tundnud mingit viha, ammugi mitte kadedust. Olin rõõmus, et Eestil läheb hästi. Minu arvates oli loomulik, et kui Eesti tippettevõtjad ja –juhid teenivad palkasid suurusjärgus 100 000 krooni kuus (u a 2003), siis miks ei võiks riigikogu liige kui poliitiline tippjuht teenida neljakordset keskmist. Selline oli minu arutluskäik tudengina viie aasta eest. Täna ei ole ma oma igapäevatoimetuste kõrvalt oma sissetuleku analüüsimisega aega raisanud. Nagu kirjutasin ülalpool, ei tea ma veel inimest, kes sooviks hirmsasti vähem palka saada. Ja kui päris aus olla, siis on minu arvates täna Eestis palju olulisemaid küsimusi, kui riigijuhtide palk. Minu arvates peaks enam abistama nt inimesi, kes oma eluga ise hakkama ei saa. Sellest võiks ja peaks meie massimeedia iga päev rääkima. See, et kritiseeritakse parlamenti, ei tee ju abivajajate elu lihtsamaks… vaid aitab meie Eesti meedia välismaalastest omanike taskuid täita. Kuigi mul on hea meel, kui teistel hästi läheb:)

Foto: http://craigan.typepad.com/photos/uncategorized/money.jpg

***

Märtsi teisel poolel toimunud erakonna programmitöögrupis arutlesime IT ja innovatsiooni ning avaliku halduse teemadel. Kuidas muuta senist riigi regionaalset korraldust paremaks ja efektiivsemaks, mida teha, et taastada e-riigi maine? Jms. Sellised küsimused olid taas kord detailsema arutluse all. Tundub, et oleme oma IT ja innovatsiooni unelmas jäänud loorberitele puhkama. Ettevõtte teeme 2 tunniga ära, mis on kõva sõna, kuid mis edasi… Peame pingutama, et joosta teistest kiiremini ja seejuures ka kuidagi silma paista. Küllap me midagi ka välja mõtleme, kuid selleks tuleb kiirelt tegutseda. Mulle tundub, et e-riigis on täna vajaka just ühtsest kontseptsioonist. Osad riigisektori valdkonnad toimivad, kuid kui me läheme regionaaltasandile, siis jätab tänane seis ikka kõvasti soovida. Vähemalt ühtse kontseptsiooni peale mõeldes.

Kuidas teha nii, et inimestel oleks Eestis parem elada? Mida teha selleks, et saavutada ka järgmistel valimistel võit ning realiseerida see kohtadel? Nende ja paljude teistegi tulevikuliste küsimuste üle arutlesime ja pidasime nõu järjekordsel maakonnaorganisatsiooni juhtkonna nõupidamisel Kullamaal. Analoogseid kohtumisi teeme maakonnaorganisatsiooni juhi ja arendusjuhiga ca korra kvartalis, et lisaks juhatuse tegevustele vaadata natukene kaugemale ette ning lihvida igapäevategemiste käigus tekkivaid konarlusi. Tihe suhtlus valijatega erinevates huvigruppides (õpetajad, kultuuritöötajad, pensionärid, noorem generatsioon ja kooliõpilased jm) on andnud hea pildi tänastest seisudest, mis ei ole sugugi halvad, kuid mida saaks ikka ja alati paremaks muuta. Sealt saadud tagasiside on meie tegemiste aluseks. Nõupidamisel täpsustasime tööplaani ja langetasime ka strateegilisi otsuseid e käisime saunas.

Kultuurikomisjon vanades vanglaruumes. Foto: erakogu

Kultuurikomisjoni väljasõidukoosolekul Patarei vanglasse nentisime, et selle hoone seisud on kehvad. Meretuul ja niiskus on suurteks vaenlasteks sellele suurepärasele vanale merekindlusele. Meeletult vohab hallitusseen, siseruumid on rõsked ja niisked. Viimase aasta jooksul olin juba 3. korda selles paljunäinud hoones. Omamoodi koduseks hakkavad need mahajäetud vangikongid muutuma. Antud ehitis vajaks 1,4 mld krooni suurust investeeringut. Iseenesest väga atraktiivne arhitektuuriteos, ideaalne asukoht ja super potentsiaal. Kuid kahjuks ei leia ükski ettevõtja selle renoveerimisel täna majanduslikku perspektiivi. Just selle 1,4 mld krooni pärast, mis sinna enne sisse tuleb panna. Vana merekindluse ja hilisema Patarei vangla hoone tuleviku üle käisimegi kultuurikomisjoniga seal nõu pidamas. Variante erinevate nägemuste näol tekkis mitmeid- viietärni hotellikompleks, kasiino, spa, luksuskorterid, restoranid vms. Lahendusi on tõesti palju, kuid Eesti mastaapide juures on 1,4 mld vist ikka liialt suur summa. Donald Trump? Eks näis.

Majajuht Patarei vanglat tutvustamas. Foto: erakogu

Aprillikuu alguses pidasime Noarootsi Gümnaasiumis järjekordse erakonna maakonnaorganisatsiooni juhatuse koosoleku, kus piirkonnajuhid teavitasid olukordadest kohtadel ning kus leppisime kokku detailsemad tegevussuunad kuni valimisteni. Tegemisi jagub. Oma abistava käe erakonna igapäevatoimetustes annavad meile ka tublid Haapsalu Noorte Reformiklubi liikmed, kuid teisedki Läänemaa noored. Detailsemalt arutasime lähituleviku üritusi. Aprilli lõpus ja mai alguses osaleme kindlasti heakorrakampaaniatel, et anda oma panus Eesti ja Läänemaa prahist puhtaks tegemisel. Üle Eesti osaleb analoogsetel aktsioonidel üle poole tuhande reforminoore, lisaks umbes sama palju Reformierakonna liikmeid. Otse loomulikult ehitame edasi Läänemaa maakondlikku organisatsiooni, et asustada enne 2009. aasta valimisi juba kõik Läänemaa kohalikud omavalitsused. Äsja sai loodud ka eelviimane nn asustamata piirkond Läänemaale- Martna. Tegemisel on ka Vormsi piirkondlik organisatsioon.

MES-i nõukogu koosolek. Foto:erakogu

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu koosolekul Uniquestay hotellis kinnitasime lisaks igakuistele laenu ja tagatistaotlustele ka 2007. a majandusaasta aruande. Juhatus ja nõukogu on üldjoontes teinud üpris head tööd, mistõttu võis majandusaastale hindeks panna tubli 4. 
 
Täiskogus kinnitasime autoriõiguse seaduse muudatused, mida olin pikka aega meie fraktsiooni poolt vedanud. Autoriõiguse seadust on muudetud ja täiendatud väga mitmel korral. Selge, et ka seekordne parandus ei ole viimane. Me peame oma kultuuri järjepidevuse ja kultuurisaavutuste kaitse eest seismisel käima ajaga kaasas. Antud seadusemuudatuse eesmärk on muuta auviste laenutamine inimestele mugavamaks ja dünaamilisemaks nii, et rahuldatud oleks autorite, tootjate ja ka raamatukogude huvid ning tagatud õigused. Antud seadusemuudatuse kohaselt võib helikandjaid õiguste omajalt luba küsimata koju laenutada 4 kuu möödumisel turule tulekust. Samuti võivad igal ajal ning luba küsimata audiovisuaal- ja heliteoseid koju laenutada raamatukogud, mis teenindavad audiovisuaalse või helikunsti õppesuunal tegutsevat õppeasutust. Raamatukogudel, arhiividel ja muuseumidel võimaldatakse õiguste omajatelt luba küsimata ja tasu maksmata laenutada heli- ja audiovisuaalseid teoseid kohalkasutuseks.

Täna, kus suur osa elust on kolinud internetti ning info liigub sekunditega üle maailma, on muusika- ja videotööstus üsna suure surve all. Elu kandumine internetti on oluliselt mõjutamas ka meie raamatukogude arengut.

Kõige selle juures on tähtis silmas pidada järgmisi aspekte:
1. tuleb tagada ka edaspidi ajakohaselt reguleeritud autoriõigused ja kaitse, võttes loomulikult arvesse seda, et kõigi osapoolte õigused ja kohustused oleksid õigesti ja õiglaselt tagatud
2. raamatukogude arendamiseks ja külastajatele kaasaegsete ning võimalikult paindlike laenutustingimuste tagamiseks tuleb end ajaga pidevalt kohandada – üheks oluliseks osaks seejuures on ka kultuuriministeeriumis väljatöötatav Raamatukogunduse arengukava
3. läbi ajaga kaasaskäimise tuleb populariseerida raamatukogude kui kultuurikandjate ja silmaringilaiendajate kasutatavust ning mainet eelkõige noorema põlvkonna hulgas, kes täna kipub kahjuks raamatukogust kaugenema.
Antud seadusemuudatus on väike kuid oluline samm sel teekonnal.

Antud perioodi kilometraaž jooksuradadel kujunes üsna soliidseks: 343 km. Ujumist seevastu vaid 1,5 km.