Riigikogus oli määdunud nädalal esimesel lugemisel 2009. aasta riigieelarve. Palju kõneainet tekitanud eelarvearutelud valitsuse tasandil olid pikad ja pingelised. Ometigi suutis valitsuskoalitsioon panna suhteliselt keerulises majandusolukorras kokku üsna hea eelarve. Segadust kavandatava eelarve osas on olnud üksjagu palju. Kuid mida positiivset antud seadus endaga kaasa toob?
Riigikogus oli määdunud nädalal esimesel lugemisel 2009. aasta riigieelarve. Palju kõneainet tekitanud eelarvearutelud valitsuse tasandil olid pikad ja pingelised. Ometigi suutis valitsuskoalitsioon panna suhteliselt keerulises majandusolukorras kokku üsna hea eelarve. Segadust kavandatava eelarve osas on olnud üksjagu palju. Kuid mida positiivset antud seadus endaga kaasa toob?
Eelarve maht on 98,7 miljardit krooni. Kavandatav eelarve on tasakaalus. Miks on see oluline? Eesti on seni investoritele silma jäänud kui hea ja kindla ning stabiilse majandusega riik, seda suuresti tänu rangele fiskaalpoliitikale, läbipaistvale ja lihtsale maksusüsteemile ning tasakaalus eelarvele. Tänu sellele on meie majandus kasvanud ning inimeste elu paranenud. Antud kuvandit tuleb hoida, et säilitada Eesti kui edumeelse ja ettevõtjasõbraliku riigi maine.
Maksukoormus üldjoontes ei tõuse. Pikad vaidlused koalitsioonierakondade vahel on jõudnud kompromissini. Reformierakond seisis ja seisab endiselt selle eest, et uusi makse ei kehtestataks. Riigikogule üle antud eelarve eelnõu kohaselt maksukoormus ei tõuse. Küll aga pidime kompromissi saavutamiseks raske südamega peatama üheks aastaks tulumaksu langetamise ühe protsendi võrra.
Ühtegi uut maksu ei tule. Reformierakond seisis selle eest, et ebaõiglast automaksu ei tuleks ning aktsiisid ei tõuseks. Ei pea olema geenius, et mõista, kuidas mõjutaks nt kütuseaktsiisi märkimisväärne tõus kaupade hindu ning üldist inflatsioonimäära. Rääkides soovist minna lähitulevikus üle Eurole, peame inflatsioonimäära erilise tähelepanu all hoidma.
Üheks olulisemaks töövõiduks võib kahtlemata lugeda seda, et vanemahüvitise maksmise seni kehtivat süsteemi ei muudeta. Säilib kindlustunne, et beebiga on võimalik varasema sissetuleku vähenemist kartmata kodus olla kuni lapse pooleteist aastaseks saamiseni.
Järgmise aasta eelarves on hea sõnum ka pensionäridele. Pensionid tõusevad lubatud tempos. Jätkame liikumist seatud eemärgi poole tõstmaks pensionid järgmise nelja aastaga kahekordseks.
Kvaliteetne haridus on hea elu ning helgema tuleviku üks aluseid. Meeldiv on tõdeda, et haridusse suunatavad riigieelarve vahendid suurenevad.
NATO-ga liitudes võetud kohustused riigikaitsekulutuste osas jäävad nõutud tasemele, moodustades 1,9 protsenti sisemajanduse koguproduktist.
Antud eelarve eelnõu astub sammu lihtsama, läbipaistvama ning efektiivsema maksusüsteemi poole, ühtlustades seniseid käibemaksuerisusi. Käibemaksu üheksaprotsendiline soodusmäär jääb kehtima ravimitele, majutusteenustele, raamatutele ja perioodikale.
Keerulised ajad majanduses panevad mõtlema kulude kokkuhoiule, säästmisele ning efektiivsemale majandamisele. Seda nii era- kui ka avalikus sektoris. Ministeeriumite tegevuskulusid kärbiti järgmise aasta eelarvet koostades kaheksa protsendi võrra. See on üks samm efektiivsema toimimise suunas. Usun, et valitsussektoris on endiselt veel “õhku sees”, mis tähendab seda, et avaliku sektori ökonoomsemaks ja efektiivsemaks muutmisel on meil ka edaspidi üksjagu ära teha.
Selge on see, et keerulistel aegadel tuleb teha ka resoluutseid ja valulisi otsuseid, mis kõigile sugugi meeldida ei pruugi. Kuid me peame arvestama, et see kõik on tehtud paremat tulevikku silmas pidades. Ikka selleks, et Eestil ka edaspidi hästi läheks.
