Tänasest hakkas kehtima uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS). Seaduse laiem eesmärk on tagada parem üldhariduse kvaliteet ning aidata omavalitsustel korrastada koolivõrku.
PGS defineerib õppekava alusväärtused, loetleb meetmed õpilaste koolikohustuse täitmise parandamiseks, väljalangevuse vähendamiseks, hariduslike erivajadustega õpilaste toetamiseks, vaimse ning füüsilise turvalisuse ja tervise tagamiseks koolis ning palju muudki vajalikku.
Kuigi suur töö on PGS-i vastuvõtmisega ära tehtud, peame hariduse kvaliteedi edasiseks tõstmiseks jätkama tänase haridussüsteemi reformimist.
Nii näiteks tuleb enam rõhku pöörata õpetajakoolitusele ja koolipraktikale, et tagada senisest veelgi parem õpetajate ja õpetamise kvaliteet. Siinkohal ei tohi unustada õpetajaameti enamat väärtustamist ning väärilist tasustamist.
Noorte ettevõtlikkuse, leidlikkuse ja omaalgatuslikkuse arendamiseks on oluline muuta tänased õppekavad veelgi paindlikumateks ning enamat vabadust pakkuvateks. E-kooli arendamine digitaalsest hinnetelehest multifunktsionaalseks e-õppekeskkonnaks, kus on kättesaadavad vajalikud õppematerjalid ja loodud võimalused interaktiivseks õppetööks, peab olema üks prioriteetidest.
Senine seadusandlus, mis käsitleb haridust koolitüüpide või majakarpide kaupa tuleks muuta haridusastmeid sisuliselt käsitlevaks. Uus alus-, põhi-, kesk- ja kõrghariduse seadustik kehtestaks standardid haridusastmete sisule ja jätaks vabaduse koolivormide osas.
Kindlasti on tarvis enam rõhku pöörata ka vähemusrahvustest õpilastele, et nemadki oleksid edukalt lõimitud kvaliteetset haridust andvasse Eesti haridussüsteemi.
