Keeruline on 20 aastat ühele paberile kokku võtta, kuid siiski püüdsin.
Aitäh usalduse eest, et olen saanud Teid esindada Haapsalu linnavolikogus ja Riigikogus. See on olnud vastutusrikas, hariv ja põnev aeg, eelkõige aga suurepärane võimalus anda oma panus Haapsalu, Läänemaa ja Eesti hüvanguks.
20 aastat poliitikas on pikk aeg, sellest 12 olen töötanud Riigikogus. Leian, et tipp-poliitikasse ei tohi jääda liiga kauaks. Vahepeal tuleb teha ka midagi muud, et kogeda elu teise nurga alt. Usun, et see on kasuks nii riigile kui inimesele endale. Seetõttu olen otsustanud, et teen Riigikogu tööst pausi, keskendun oma perele, ettevõtlusele ja akadeemilisele tegevusele.
Alates 1998. aastast, mil mind valiti Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi õpilasomavalitsuse juhiks, olen lähtunud põhimõttest, et kõik, mis ette võtan, saaks tehtud südame ja kirega ning aitaks meid ümbritsevat paremaks muuta. Õpilasomavalitsusele järgnes töö Reformierakonna noortekogus ning aastal 2002 kandideerisin Haapsalu linnavolikokku, eesmärgiga arendada linn euroopalikuks kuurordiks, Põhjamaade Veneetsiaks. 2003.–2007. aasta kevadeni töötasin Reformierakonna peakontoris ja erakonna juhatuses, paralleelselt jätkasin õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis arvuti- ja süsteemitehnika magistrantuuris.
2007. aastal kandideerisin Riigikokku. See sai teoks tänu tugevale meeskonnale ning Lääne-Eesti inimeste toele. Aitäh! Esimesed kaheksa aastat töötasin Riigikogu kultuurikomisjonis, 2014. aastast kuni järgmiste valimisteni komisjoni esimehena. Minu fookus oli haridus- ja kultuuripoliitikal, noorsootööl ning spordivaldkonnal. Kõige olulisemaks ja mahukamaks tööks sellest perioodist pean uut põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, mille keskmeks oli üldhariduse kvaliteedi parandamine ning koolivõrgu korrastamine, sh erakoolidele võrdsete võimaluste tagamine. Eestikeelsele õppele üleminek venekeelsetes koolides ja õpetajate palga tõstmine vähemalt Eesti keskmise palga tasemele sai võetud prioriteediks. Reformisime ka kõrg- ja kutseharidust. Kõrgharidus muutus seeläbi kättesaadavamaks ka nendele noortele, kelle pere majanduslik seis seda muidu lubanud ei oleks. Tallinna Tehnikaülikool sai päris oma seaduse. Riik panustas kõvasti kutsekoolide arengusse ning kutsehariduse kvaliteet tõusis uuele tasemele. Kaasajastasime ka noorsootööseadust, muuhulgas seadustasime noortevolikogud. Noortevaldkonna suurimaks läbimurdeks sai 16-aastastele valimisõiguse tagamine. Eesti spordipoliitika arengusuundade ja Eesti spordi andmekogu väljatöötamist pean valdkonna tähtsamateks sammudeks. Siia alla kuulub ka treeneritele sotsiaalsete garantiide tagamine ning uue stipendiumisüsteemi väljatöötamine. Muudest valdkondadest pean kõige olulisemaks kolme reformi: tulumaksu langetamist 20 protsendile; vanemahüvitise süsteemi kaasajastamist ning riigikaitsekulude tõstmist kahele protsendile SKT-st.
Aasta töötasin maaelukomisjonis. Sel ajal oli teravalt päevakorral seakatk ja põllumeeste toetused. Minu südameasjaks oli tsirkuses kasutatavate ja karusloomafarmides kasvatatavate loomade elu ja heaolu eest seismine, aga ka Eesti Toidupanga tegevuse toetamine ning looduslike pühapaikade säilitamine. 2016. aasta suvel kutsuti mind vedama põhiseaduskomisjoni juures tegutsenud riigireformi juhtrühma. Võtsin väljakutse vastu ning kuni Reformierakonna võimult kukutamiseni sama aasta lõpul töötasime kõigi parlamendierakondade esindajatega koostöös välja riigireformi lähtealused. Reformierakonna fraktsiooni aseesimehena töötades sain väärtusliku kogemuse ambitsioonika ja tugeva meeskonna juhtimisel.
Seadsime eesmärgiks aidata tuua Läänemaale võimalikult palju riigiinvesteeringuid, et iga tollane omavalitsus saaks tuge. Mõned näited. Haapsalu linna algkool sai uue mänguväljaku, spordihoone ja staadion läbisid uuenduskuuri, kaasajastati kultuurikeskust. Haapsalu linn ja Paralepa terviserada said uue valgustuse, noored rulapargi, Päikesejänku ja Vikerkaare lasteaiad investeeringud mänguväljakutesse. Riigiinvesteeringute toel renoveeriti Haapsalu Wiedemanni kooli hoone ja Haapsalu kõlakoda, promenaadil taastati kaunid Lillekandjate skulptuurid. Sotsiaalmaja hoovi rajati treenimisatraktsioonid ning korrastati Paralepa rand. Linn sai turistirongi nimega Peetrike. Ristile rajati uus jalgpallistaadion. Investeeringu said ka kultuuriobjektid Lihulas ja Hanilas ning Vormsi Põhikool. Korrastati Risti-Palivere maanteelõik. Remonditi Lihula kultuurimaja katus ning rajati puhkeväljak, valmis Koluvere seltsimaja. Noarootsi Österby sadam sai uue ujuvkai, Taeblas korrastati Kuliste aas. Ridalasse ja Nõvale rajati külaplatsid ning Varikule seikluspark. Nõva sai lipuväljaku ja Ridala lasteaed uue õueala. Laste mängu- ja spordiväljakud ehitati Kullamaale, Orule ja Martnasse. Aitäh hea koostöö eest kõigile, kelle kaasabiga said need investeeringud reaalsuseks.
Riigikogus töötatud aja vältel oli mul au anda oma panus ka hasartmängumaksu nõukogu töösse, mille eesmärk oli toetada haridus-, kultuuri-, spordi- ja sotsiaalvaldkonna projekte üle Eesti. Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Kredexi nõukogus seisime selle eest, et aidata Eesti ettevõtjatel nii maal kui linnas oma ärisid arendada. Kodanikuhariduse programmi Minu Riik nõukogus oli meie ülesandeks tutvustada vene õppekeelega koolide noortele Eesti riiki, võimu ja poliitilisi institutsioone. Haapsalu raudtee taastamine kujunes üheks suuremaks väljakutseks, mille nimel pingutasid kõik Läänemaalt valitud saadikud. Hea meel, et esimene etapp – Riisipere-Turba – on peagi saamas reaalsuseks. Olen veendunud, et ühel päeval jõuavad liiprid tagasi Haapsallu.
Sport ja tervislikud eluviisid on olnud mulle alati südamelähedased, seda nii Läänemaa spordiliitu Läänelat juhtides, Tehvandi Sihtasutuse nõukogus Lõuna-Eesti tippspordikeskust edendades kui ka nüüd Eesti Koolispordi Liidus koolinoorte tervislike eluviiside eest seistes.
Vaatamata sellele, et ma Riigikokku ei kandideeri, jätkan Haapsalu inimeste esindamist linnavolikogus. Minu poole võib loomulikult ka edaspidi oma murede ja rõõmudega pöörduda, püüan võimalusel ikka aidata.
Tänan Teid südamest usalduse ja koostöö eest. Aitäh!
Lauri
