Riigieelarve lugemist on võrreldud telefoniraamatu sirvimisega. Mõnes mõttes on see tõesti nii- üks igati kuiv ja arvudest-faktidest küllastunud pakk paberit. Samas, kui tarvis teada mõnd konkreetset numbrit, näiteks seda, kui palju on riigieelarvest kavandatud Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi koolihoone remondiks, siis on tegu eluliselt olulise dokumendiga.
Kas elu läheb järgmisel aastal paremaks? 2013. aasta riigieelarve eelnõu on endiselt kriisis vaevleva maailmamajanduse kontekstis üpris optimistik, mis võimaldab tulevikku vaadata lootustandva pilguga. Tõusevad pensionid, vajaduspõhiselt kahekordistuvad lastetoetused, suurenevad õpetajate, kaitseväelaste, tervishoiu-, kultuuri- ning julgeolekutöötajate palgad.
Võimekad tudengid saavad tulevast aastast omandada kõrghariduse maksumaksja kulul ning vajaduspõhiselt senisest märgatavalt suuremat õppetoetust. Kavas on avaliku sektori suuremahulised investeeringud nii põhimaanteede ehituseks ja kohalike teede hoiuks kui ka investeeringud veemajanduse objektidesse ja energiasäästu (näiteks uuendame Haapsalus tänavavalgustuse). Põllumeestele on tagatud sujuv üleminek uutele otsetoetuste süsteemile.
Tuleva aasta riigieelarve tulud suurenevad 2,2 protsenti 7,5 miljardi euroni. Üldine maksukoormus väheneb, mida mõjutab enim töötuskindlustusmakse langetamine kolmele protsendile, mis jätab inimestele omakorda rohkem raha kätte. Eelarve on tasakaalu lähedal, tõsi, mitte veel päris balansis. Eesti paistab Euroopa Liidus endiselt silma madalaima võlakoormusega (12% SKT-st). Tänu varasemate aastate konservatiivsele eelarvepoliitikale pole meil vaja kavandada suuri summasid laenuintresside maksmiseks, mis annab meile teiste riikide ees märkimisväärse eelise.
Vanaemale on ka tuleval aastal hea uudis- pensionid tõusevad viis protsenti. Vajaduspõhiselt kahekordistuvad lastetoetused – abi saavad pered, kes seda reaalselt kõige enam vajavad. Lastetoetuste tõusu reform puudutab umbes 70 000 last. Oluline on rõhutada, et kelleltki ei võeta lastetoetusi vähemaks. Taastub ka tasuline isapuhkus ehk 10 päeva saab isa olla lapse ja naise juures kodus.
Üheks haridusvaldkonna võtmeküsimuseks on koolivõrgu korrastamine. Detailide osas seisab ees veel palju vaidlusi, kus nii mõnegi koha peal ma haridusministrile järeleandmisi teha ei kavatse. Laias plaanis on meie eesmärk tagada turvaliste ja kodukohalähedaste, head ettevalmistust pakkuvate põhikoolide võrk ning kvaliteetset ja valikaineterohket gümnaasiumiharidust võimaldavate jätkusuutlike gümnaasiumite teke. Heaks näiteks on Haapsallu loodav riigigümnaasium, kuhu investeerime ca 5 miljonit eurot. Läänemaal peab säilima vähemalt kolm gümnaasiumit, isegi siis, kui ministeeriumi “exceli tabelis” on vastavad read punased.
Õpetajate palga alammäär tõuseb 715 euroni, keskmine palk 860-le eurole. Kuidas täpselt hakkab käima õpetajate täiendav tasustamine, see on meil riigikogus veel tarvis selgeks vaielda. Üks mis kindel, täiendava palgatõusu vahendid peame leidma riigieelarvest, kindlasti ei saa me seda koormust seada kohalike omavalitsuste õlule, isegi mitte kaudselt.
Rakendub kõrgharidusreform, võimekad üliõpilased saavad järgmisest aastast maksumaksja kulul õppida ning taotleda senisest suuremat stipendiumi. Majanduslikult keerulises seisus olevad üliõpilased saavad taotleda 135 eurost vajaduspõhist õppetoetust.
Arstid on viimastel nädalatel väga selgelt väljendanud oma meelsust. Avalikkusele presenteeritud numbreid vaadates tundub, et kohati ehk isegi liialt agaralt, kuid samas on näiteks õdede ja hooldajate palgad ikka tänamatult väikesed. Seetõttu on sotsiaalministeerium järgmise aasta eelarves kavandanud arstidele kolme ja õdedele-hooldajatele 6-protsendilist palgatõusu.
Võitleme selle nimel, et Haapsalut läbiv riigitee (Tallinna maantee, sh Paralepa silla ülesõidukoht) saaks lähiaastatel riigi vahenditest remonditud. Lisaks riigiteedesse suunatavetele täiendavatele vahenditele kavandame kohalike teede hoiuks üle 29 miljoni euro, mis on 11 miljoni euro võrra enam kui sel aastal. See annab omavalitsustele võimaluse investeerida senisest enam teehooldesse ja -ehitusse ning tagada inimeste mugavam liikumine. Soetame laevad väikesaartega ühenduse pidamiseks (Vormsi, Ruhnu, Abruka, Prangli ja Kihnu) mahus 9,6 miljonit eurot.
Kugi Eesti selle riigieelarvega valmis ei saa, julgen väita, et tegu on ühe parema võimaliku jaotusega, mis tänases suhteliselt keerulises majandusseisus teha annab.
Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni liige
Reformierakond
