“Peaasi, et töö trennitegemist segama ei hakka,” on üks spordisõbrast minister öelnud. Parlamendiliikmed on siiani suutnud töö- ja spordiasjad oskuslikult ühendada ning tasakaalus hoida.
Riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühm on 31 liikmega üks parlamendi suuremaid saadikuühendusi. Meie eesmärk on toetada sporti ja tervislikke eluviise ning aktiviseerida liikumisharrastusi läbi seadusloome, erinevate elutervete ja sportlike ettevõtmiste toetamise, investeeringute leidmise ning läbi isikliku eeskuju. Nii näiteks on saadikuühenduse aseesimeesteks olümpiavõitja Erki Nool, olümpiasangarid Jüri Jaanson ja Toomas Tõniste.
Toetusrühm koos maadlusliidu juhtidega
Rahvaspordiüritustel võime näha aga paljusid teisigi riigikogu liikmeid: Arto Aasa, Deniss Boroditšit, Remo Holsmerit, Kalvi Kõva, Meelis Mälbergi, Kalle Pallingut, Jüri Ratast, Sven Sesterit, Aivar Sõerdi, Rainer Vakrat, Rannar Vassiljevit jt.
Mitmed riigikogu saadikud juhivad ka spordialaliite. Margus Hanson on äsja kuldselt kroonitud vehklemisliidu president, Jüri Ratas juhib Eesti Korvpalliliitu, orienteerumisliidu ja võimlemisliidu presidendid on vastavalt Urmas Klaas ja Laine Randjärv, maleliitu tüürib Andrei Korobeinik ning turniiribridžiliitu Sven Sester.
Toetusrühma koosolek
Parlamendisaadikud löövad usinalt kaasa korvpallivõistlustel. Üheks populaarsemaks sporditraditsiooniks on kujunenud linnapeade ja riigikogu liikmete korvpalliturniir, kus saadikute meeskonnale viimastel aastatel vastast pole leidunud. Korrapärased korvitreeningud toimuvad kunagi tippkorvpalli mänginud riigikogu aseesimehe Jüri Ratase käe all. Samuti esindatakse riigikogu ning katsutakse jõudu jalgpallis, võrkpallis jm aladel. Kui saadikutest puudust tuleb, kaasame teinekord ka ministreid. Jürgen Ligi, Hanno Pevkurit, Andrus Ansipit ja Taavi Rõivast võime tihti kohata erinevatel rahvaspordiüritustel.
Riigikogu vs linnapead Haapsalus
Riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühm teeb aktiivset koostööd Kultuuriministeeriumi, Eesti Olümpiakomitee (EOK), Hasartmängumaksu Nõukogu (HMN), KulKa, alaliitude, kohalike omavalitsuste (KOV) ning mitmete teiste spordiorganisatsioonidega.
Toetusrühma keskseteks teemadeks on kujunenud eelkõige spordi rahastamist ja maksustamist puudutavad küsimused. Lisaks riigi (k.a KOV-i) ja erarahale on kandev roll spordivaldkonna rahastamisel ka Euroopa Liidu vahenditel (perioodil 2014-2020). Kahjuks ei ole tänaste meetmete hulgas sporti eraldiseisva reana, mistõttu tuleb finantsperioodi avanedes spordi jaoks täiendavate vahendite leidmisel tublisti tööd teha.
Palavad arutelud on toimunud erisoodustusmaksu kaotamise teemal sporditegevuselt, mis aitaks oluliselt aktiviseerida töötajate sporditegemist ja liikumisharjumusi.
Koostöös Kultuuriministeeriumi ja EOK-ga otsime jätkuvalt võimalusi treeneritele ja tippsportlastele sotsiaalsete garantiide (haigekassakaardi ja pensionisamba) tagamiseks. Täna makstakse paraku paljudel juhtudel stipendiume, mis ei taga nimetatud garantiisid. Stipendiumid tuleb asendada töölepingutega.
Maraton
Palju diskussioone on tekitanud ka KOV-ide osalemine ja roll kohaliku spordielu rahastamises. EOK ja Kultuuriministeerium on alates 2004. aastast läbi viinud küsitlusi, mis näitasid, et KOV-ide eraldised spordile on viimastel aastatel vähenenud 34% võrra (2008 – 975 mln EEK; 2010 – 637 mln EEK). Samal perioodil on KOV-ide eelarvete maht vähenenud ca 9%. KOV-ide aktiivsem kaasamine sporditegevusse ja rahastamise suurendamine on lähituleviku üks olulisemaid ülesandeid.
Kehalise kasvatuse osatähtsuse suurendamine kooli õppekavas on teemaks olnud läbi aastate. Haridusministri värske plaani valguses, mis näeb ette õppekavamahtude ülevaatamise ning efektiivsemaks muutmise, on see teema taas tõsiselt päevakorda tõusmas.
Huvi- ja spordijuhtidega kohtudes ei saa üle ega ümber ringiraha teemast, mille ellurakendamine on hetkel paremaid aegu ootamas, kuid mille olulisuses ilmselt ühelgi huviharidusega kokku puutuval inimesel kahtlusi pole. Täiendavate vahendite leidmine ja suunamine noorte huviharidusse on toetusrühma üks prioriteete. Riigikogu aseesimees Laine Randjärv on selle teema oma südameasjaks võtnud.
Spordi riiklike arengusuundade väljatöötamisel on Riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühmal samuti oluline roll. Eesti spordiliikumise selge eesmärgistamine ja planeerimine on võtmetähtsusega tegevus, et tagada tervisespordi areng ning (tipp)sportlaste järelkasv, samuti jätkata edukaid medalipüüdlusi nii kohalikelt kui rahvusvahelistelt (tiitli)võistlustelt.
Omapoolset aktiivsust suhtluses spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühmaga on üles näidanud Eesti Maadlusliit. Üheskoos oleme võidelnud selle nimel, et maadlus kui üks maailma vanimaid spordialasid saaks Olümpiamängude kavva tagasi nimetatud. See pole pelgalt spordiringkondade südameasi, vaid kogu Eesti riigi jaoks oluline samm.
Kiitust väärib ka meie koostööpartnerite, vabatahtlike spordifännide initsiatiiv, MTÜ Spordiaasta, mille eesmärkideks on noorte- ja rahvaspordi edendamine, targa sporditegemise propageerimine ning Eesti kui rahvaspordimaa rahvusvahelise tuntuse suurendamine. Samuti on pälvinud toetusrühma tähelepanu uus projekt: Spordikohvik Wabadus, mille eesmärk on pakkuda inimestele huvitavaid loenguid ning arutelusid endiste ja praeguste tipp-sportlaste ja treeneritega.
Toetusrühma aseesimees Jüri Jaanson on oma sihiks võtnud invaspordi eest seismise. Invasportlased peaksid olema integreeritud vastavatesse alaliitudesse ning ka neile tuleb luua teiste tippsportlastega analoogne toetusmudel.
Nagu näha, toetusrühmal tööd jagub. Õnneks on meil palju tublisid ja teotahtelisi inimesi, kellega koos on võimalik (spordi)maailma muuta. Suur tänu kõigile toetusrühma liikmetele, koostööpartneritele ja abilistele väärtusliku panuse eest.
Lauri Luik
Riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühma esimees
Eesti Koolispordi Liidu president
Parlamentääride maailmameister maratonijooksus
