Hea läänlane

Selleks, et Läänemaa inimeste huvid oleksid ka edaspidi riigi tasandil esindatud, palun Sinu tuge.

Sinu toetushääl 1. märtsil toimuvatel Riigikogu valimistel on ääretult oluline, et saaksime jätkata tööd Läänemaa ja Eesti arengu hüvanguks. Seni tehtuga saad tutvuda sel samal kodulehel, kuhu olen aastatega koondanud kõik olulisema, mis puudutab minu igapäevatööd.

Olen veendunud, et vaba Eesti, kus inimestel on hea ning turvaline elada, kvaliteetset haridust omandada, töötada, oma pere eest hoolitseda ja väärikalt vanaduspõlve veeta, on kõige olulisem. Meie peamine ülesanne on Eesti vabadust hoida ja inimeste heaolu kasvatada. Kõigil inimestel peab olema Eestis hea elada, nii Läänemaal kui mujal, selle nimel ma Toompeal töötangi.

Läänemaa inimestel peab olema võimalus oma kodukohas tasuvat tööd leida ning kõiki olulisemaid teenuseid tarbida. Meie lastele peab olema tagatud konkurentsivõimeline haridus ning peredele vajalik tugi ja turvaline elukeskkond. Selleks, et elu areneks ka väljaspool Tallinna, on oluline sinna jätkuvalt panustada.

     jätkan investeeringute toomist Läänemaale

     seisan turvalise, kiire ja mugava transpordiühenduse eest pealinnaga

     toetan kolmanda ja iga järgneva lapse toetuse tõstmist 300 euroni kuus

Olen alati avatud Sinu ettepanekutele ja küsimustele.

Soovin Sulle head tervist ja hoolivust end ümbritseva suhtes ning ikka tarku valikuid.
Võitleme üheskoos edasi, et saaksime ka homme elada vabas ja aina kasvava heaoluga Eestis.

Kindlalt edasi!

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees

Möödunud nädala eredamad hetked pildis:

1. Rahvakohtumine Haapsalu Kultuurikeskuses (foto: Reimo Nebokat)

2. Haapsalu Vanalinna Bowlingu firmaliigas erakonda esindamas (foto: Arvi Nebokat)

3. Haapsalu innovatsioonikeskuses Innokas toimus kohtumine Läänemaa noortega

4. Hiiumaa rahvakohtumisel Kärdla kultuurimajas (foto: Reimo Nebokat)

5. Haapsalu Kultuurikeskuses

6. Haapsalu Innovatsioonikeskuses debateerisime moderaatori Kalle Lõuna juhtimisel (foto: Lääne Elu)

7. Haapsalu sotsiaalmajas kohtusime Läänemaa eakate ja puuetega inimestega (foto: Lääne Elu)

8. Kõik inimesed debattidele ei jõua, nendega suhtleme tänavatel

9. Erakonna uusaastapeol

Homme väisab keskkonnaminister Mati Raidma Läänemaad.

Visiidi käigus toimub Haapsalu linnapea Urmas Suklese ettepanekul arutelu Haapsalu Tagalahe olukorra üle ning koos püütakse leida edasisi võimalusi praeguse olukorra parandamiseks. “Tagalahe olukord on muutunud väga halvaks. Selleks, et Tagalaht kinni ei kasvaks, tuleb Keskkonnaministeeriumiga läbi rääkida, millised on võimalused edasisteks käikudeks,” rääkis Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Ridala vallavolikogu arengukomisjoni liikme Reimo Nebokati ettepanekul arutatakse ka Kiltsi tööstusala projekti. „Kiltsi tööstus- ja ettevõtluspiirkonna arendus, mis võib tööd anda sajale inimesele, on takerdunud maaküsimustesse. Usun, et maaküsimus saab lahendatud, kui leiame võimaluse luua omavalitsuste ja ministeeriumi koostöös sihtasutuse, kelle ülesandeks saab olema tööstuspargi väljaarendamine. Sarnane pretsedent on ju Ida-Virumaal loodud,“ sõnas Nebokat ja lisas: „Kiltsi tööstusala väljaarendamise tõenäosust suurendab ka antud projekti lisamine konkurentsivõime investeeringumeetmest võimalike rahasaajate nimekirja.“

Kuna mõlemad teemad puudutavad nii Haapsalut kui ka Ridalat, siis on arutelud ühendatud ja lisaks ettepaneku tegijatele on kaasatud arutellu Haapsalu linnavalitsus, Ridala vallavalitsus ja Läänemaa Arenduskeskus.

Kell 18 kohtub minister koos Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Lauri Luigega Kullamaa Kultuurimajas maaomanike ja jahimeestega. Arutlusele tuleb muude teemade kõrval ka jahi- ning maaseadus.

Ministri Läänemaale kutsunud Lauri Luige sõnul on sellised visiidid väga olulised. “Pean oluliseks, et ka Vabariigi Valitsuse liikmed oleksid kursis meie maakonna edusammude ja väljakutsetega. Sama tähtis on ka see, et inimesed saaksid ministrilt otse küsida ning oma ettepanekuid esitada. Seetõttu katsume võimalikult tihti valitsuse liikmete visiite Läänemaale korraldada,” ütles Luik.

Majanduse elavdamine, töökohtade loomine ka väiksematesse piirkondadesse, peretoetuste ja pensionide tõus ning riiklik julgeolek olid kohtumisel Kullamaa inimestega peamisteks teemadeks. Samuti rääkisime Haapsalu raudtee taastamisest, kuid ka riigikogu töökorraldusest ning selle paremaks muutmisest.

Julgeolek, majandus, perekond ja pensionid, haridus ja Haapsalu raudtee. Need ja paljud teisedki teemad olid tänasel kohtumisel Martna eakatega päevakorras.

Ja kohtumisel Lihula eakatega läks lõpus tantsuks, nagu ikka:)

Nädala eest proovisime Reformierakonna meeskonnaga kätt ka curlingus…

Allikas: http://online.le.ee/2015/01/30/firmaliiga-boolinguturniiti-teise-vooru-edukaim-oli-reformierakond/

Sel nädalal peeti Vanalinna Bowlingus Firmaliiga Talv 2015 võistluse II voor, kus edukaimaks oli Reformierakonna võistkond koosseisus Innar Mäesalu, Kalle Laanet ja Lauri Luik. III voor algab juba järgmisel nädalal.

Neljapäeval, 29. jaanuaril lõppes teine voor. Endiselt juhib boolinguvõistlust 22,5 võidupunktiga võistkond Bilanss (Merike Laur, Mare ja Tanel Valgre), kellele järgnevad 20,5 punktiga Cipax Eesti (Kaido Sasse, Katrin ja Hindrek Rank) ja Reformierakond.

Esikolmikule järgnevad USS Haapsalu (4. koht), Morobell (5.), Vanalinna Bowling (6.), ,PK Wicia (7.), NEUENHOF Renditehnika OÜ (8.), Continental (9.), Teelepagar (10.), Würth(11.), PKC-Eesti (12.), Läänemaa Ehitus (13.), Haapsalu Linnamajanduse AS (14.), Lääne Elu (15.) ja Haapsalu Linnavalitsus (16.).

Individuaalselt juhib meeste arvestuses ka peale teist vooru Indrek Rajamets (Neuenhof Renditehnika OÜ), teine ikka Olari Nebokat (USS Haapsalu) ja kolmas Kaido Sasse (Cipax Eesti). Naistest tõusis liidriks Mare Valgre (Bilanss), talle järgneb Katrin Rank (Cipax Eesti) ning I vooru parim Sille Lonks (Vanalinna Bowling).

Mõne päeva eest ilmus Lääne Elus kirjanik Aidi Valliku arvamuslugu Haapsalu ajalooliste skulptuuride taastamise teemal. Kuna ta mainis oma loos hea sõnaga ka mind, arendasin pisut tema mõttelõnga edasi.

Minu nägemuses on Haapsalu kaasaegne ja arenev Euroopalik kuurort – Põhjamaade Veneetsia, kus on tunda kodust ja hubast Alveri-aegset hõngu. See on ka ajalooliste skulptuuride taastamise üks eesmärke, et lisada arenevasse linnaruumi Eesti Vabariigi algusaastate mõnusat aurat. Just seda sama, mis meile vanadelt postkaartidelt vastu vaatab.

Miki Hiir. Allikas: http://www.muis.ee/museaalview/2641898

Soovin, et Haapsalus taastataks võimalikult paljud ajaloolised skulptuurid. Marabu, Krokodill, Miki Hiir, Kärbseseen päkapikkudega ja Merilõvi – kõik need võiks minu arvates uuesti „ellu äratada“. Erinevaid vahvaid ja väärikaid kuurordielemente on veel terve rida, loodetavasti jõuame kunagi ka nendeni.

Kindlasti on tore, kui linnapilti kavandatakse ka täiesti uusi vaatamisväärsusi. Linn on nö elav organism, mis peabki arenema ja ajaga kaasas käima. Viimasel ajal on juba päris mitut nö raamist väljas ideed esitletud. Tõsi, nende puhul tasub hoolikalt kaaluda koha- ja kontekstivalikut. Kuid sellele kõigele vaatamata ei tohiks unustada vanu sümboleid.

Kõiki asju annab aja möödudes panna mõnda teise konteksti. Hea tahtmise puhul saab seda teha ka mis iganes skulptuuriga. Olgu selleks mõne arvates ameerikalikku maailmavaadet, globaliseerumist ja liigset tarbimist propageeriv Miki Hiir või näiteks Krokodill, mis sümboliseerib kuulsat riidebrändi Lacoste Prantsusmaalt- riigist, mis kaubitseb Venemaaga Mistral klassi dessantlaevadega. See, et punast kärbseseent tarvitatakse uimastina selle psühhotroopsete efektide pärast, ei vähenda minu hinnangul seene väärtust skulptuurina, ehk isegi vastupidi. Need näited ei ole toodud norimise pärast vaid pigem selgituseks, et antud kujudest on absurdne otsida mingeid poliitilisi jooni ning nende tähendust ei maksa ka üle tõlgendada. Neid tulebki võtta kui pisut lapselikku ja tuju tõstvat silmailu- seda sama positiivse emotsiooni allikat, mida üks kuurort müüma peaks. Me ei räägi Pronkssõdurist.

Marabu. Allikas: http://www.muis.ee/museaalview/1059086

Haapsalu peab arenema ja ajaga kaasas käima, säilitades ja taas luues ka oma väärika ajaloo olulisi elemente. Vanade skulptuuride taastamine aitab seda eesmärki täita. Linnavalitsuse vastavad spetsialistid võivad loomulikult ise otsustada, millised ajaloolised skulptuurid ja mis järjekorras taastatakse. Veelgi parem oleks, kui linnarahvas teeks oma valiku. Oluline on, et vahendeid kasutataks sihtotstarbeliselt ja et loodav tekitaks linnakodanikes ja külalistes meeldivat elevust ning taaskohtumise soovi.

Ma ei tea, mida mõtleks praegu Haavamäe, kuid usun, et iga kunstniku kätetöö on parim võimalik väljendus just loomishetkel. Neid hetki tahakski tunda.

Lauri Luik
haapsallane

Uudisteportaal laanlane.ee tegi minuga intervjuu meie mobiilse rahakoti Paype arenduse teemal

Läänlaste Heiko Liivi ja Lauri Luige telefonirakendust Paype on esimeste päevadega alla laaditud 4500 korda ja Iphone’i poes on see Eestis kerkinud populaarseimaks tasuta rakenduseks. Möödunud nädalal esitletud rakendusega loodavad mehed vallutada maailma.

Paype saab iga nutitelefoniomanik tasuta oma telefoni laadida. Rakendusest leiab ta nimekirja kaupmeestest, kelle mobiilse kliendikaardi saab telefoni kaudu endale lisada. See on lihtne, käib paari klahvivajutusega. Edaspidi ei ole enam tarvis näiteks Estraveli kliendikaarti taskus kanda, sest kaupmehe juures saab telefoniga end tuvastada ja sellest piisab.

Mobiilse rahakotiga on esimeste seas liitunud näiteks Estravel, Apollo, IM Arvutid, ERSO, PÖFF, Sangar, Marat, Reval Café, Tallinn Dolls ja teised.

Lauri Luik, telefoniomanikule on Paype mugav ja tasuta, aga mis teie kui loojad sellest saate? Kuidas te raha teenite?

Iga kaupmees, kes pakub oma mobiilset kliendikaarti Paype kaudu, tasub meile teenuse ülalhoidmise eest kuutasu. Kliendile tehtud personaalse pakkumise pealt on samuti nö unikaalse kliki tasu. See ongi kogu meie ärimudeli loogika.

Ärimudel hakkab end ära tasuma, kui kaupmehi on vähemalt 50 ning kasutajaid kümnetes tuhandetes. Selle poole me ka püüdleme. Eesti on alustamiseks ideaalne paik, kuid siit tuleb kindlasti edasi liikuda.

Apple tegi iPhone’ile oma Pay ja küllap on teisigi sarnaseid rakendusi. Mis on teie eripära?

Osaliselt oleme samas turusegmendis tõesti, aga Apple Payle saavad vähesed ligi. See töötab ainult iPhone 6 peal ja hetkel veel vaid USA-s teatud kohtades. Oleme Paype arendanud teadlikult nii, et seda saaks kasutada kõikide nutitelefonidega, nii iOS-i, Androidi ja lähitulevikus ka Windowsi platvormi peal. Info edastamise meediumina kasutame kõrgsageduslikku heli (Paype Sound), mis kannab endas krüpteeritud nö võtit. Delikaatset informatsiooni telefonis ei hoita, kõik oluline on serverites ja kõrgelt turvatud. Kui NFC tehnoloogia nõuab paljudel juhtudel eraldi kiibi installeerimist telefoni, siis Paype Sound ei nõua mingit eelnevat seadistamist, sest kõlar ja mikrofon, mida meie tehnoloogia kasutab, on kõikidel telefonidel niikuinii olemas. See on meie tehnoloogia suur eelis NFC ees.

Kõrgsagedusliku heliga informatsiooni edastamist on tehtud ka varem. Näiteks on mõned arendused Lõuna-Koreas, aga ka USA-s. Google ostis hiljuti ühe startupi, mis arendas analoogset tehnoloogiat ning nüüd rakendatakse seda nt internetipanka sisselogimisel PIN-kalkulaatori asendajana.

Kui Apple töötas Pay välja ainult makselahendusena, siis meie plaan on integreerida nutiseadmesse nii lojaalsusprogramm ehk kliendikaardid kui ka maksed. Just lojaalsusprogramm, mis võimaldab kaupmeestel oma kliente paremini tundma õppida ning teha personaalselt neile mõeldud pakkumisi, on Paype üks olulisi funktsioone.

Seega tegemist pole lihtsa rakendusega, mis vahendab kaupmehi, vaid selle taga on eripärane tehnoloogiline lahendus?

Paype Soundi tehnoloogia on suur väärtus ja suhteliselt unikaalne. Teine pool on lojaalsusprogramm, kuhu lisanduvad lähiajal mobiilsed vautšerid, kinkekaardid, piletid jms ning tulevikus ka maksed.

Milline on olnud esimestel päevadel kasutajate tagasiside?

Algfaasis esineb igal rakendusel pisikesi nüansse, mida saab paremaks teha. Seetõttu on ka klientide tagasiside ülimalt oluline. Siiani oleme saanud päris mitmeid häid mõtteid, kuidas äppi kasutaja jaoks veelgi käepärasemaks muuta. Mida rohkem tagasisidet, seda paremaks saab toode.

Kellega te Payped teete? 

Alustasime seda kahekesi koos Heiko Liiviga, kui käisime 2013. aastal Ajujahi konkursil. Tänaseks on meil meeskonnas üheksa inimest – osanikud, investorid ja ka palgalised töötajad.

Meeskond on kasvanud jõuliselt, kuna arendustegevus nõuab suurt tööressurssi. Praegu arendab Paype neli programmeerijat, ülejäänud viis tegelevad muude ettevõtte juhtimist ja arengut puudutavate küsimustega. Lähitulevikus on kindlasti tarvis lisatööjõudu, seda nii maksete integreerimiseks kui ka välisturgudele sisenemiseks.

Kuidas investorid teid vastu võtsid?

Hästi on vastu võetud. Alguses oldi skeptilised, kardeti, et maksete valdkond on algajatele liiga keeruline ja riskantne. Aga õnneks leidsime kaks ingelinvestorit, kellele on meie hulljulge idee algusest peale meeldinud. Ma usun, et nad ei pea pettuma.

Teie rakenduse läbilöögi võti on see, kuidas kaupmees selle vastu võtab.

Kahtlemata on oluline, et kaupmehed meie mobiilse rahakoti teenusega liituksid. Mida suurem on valik, seda väärtuslikum on see kliendile. Samuti on tähtis suur ning aktiivne kasutajaskond. Paype puhul on tegemist tehnilise platvormiga ehk nö mobiilse rahakotiga, mille sisuks on ettevõtete mobiilsed kliendikaardid ning lojaalsusprogrammid.

Kui palju teil kaupmehi praegu on?

Laupäevase seisuga on 14 ja järgmine-ülejärgmine (sel – toim) nädal peaks viis juurde tulema. Töötame selle nimel, et igal nädalal liituks uusi kaupmehi. Esimene suur samm on lansseerimisega astutud, kuid järgnev arendus on eluliselt oluline selleks, et nö tiivad kandma hakkaksid. Kõik kaupmehed on meie teenusega liituma oodatud. Suure kliendibaasiga ja tuntud jaekaubandusettevõtted on mobiilse rahakoti arengu seisukohalt üliolulised, sest tarbija kasutab nende lojaalsusprogramme igapäevaselt.

Hea läänlane

Selleks, et Läänemaa inimeste huvid oleksid ka edaspidi riigi tasandil esindatud, palun Sinu tuge.

Sinu toetushääl 1. märtsil toimuvatel Riigikogu valimistel on ääretult oluline, et saaksime jätkata tööd Läänemaa ja Eesti arengu hüvanguks. Seni tehtuga saad tutvuda sel samal kodulehel, kuhu olen aastatega koondanud kõik olulisema, mis puudutab minu igapäevatööd.

Olen veendunud, et vaba Eesti, kus inimestel on hea ning turvaline elada, kvaliteetset haridust omandada, töötada, oma pere eest hoolitseda ja väärikalt vanaduspõlve veeta, on kõige olulisem. Meie peamine ülesanne on Eesti vabadust hoida ja inimeste heaolu kasvatada. Kõigil inimestel peab olema Eestis hea elada, nii Läänemaal kui mujal, selle nimel ma Toompeal töötangi.

Läänemaa inimestel peab olema võimalus oma kodukohas tasuvat tööd leida ning kõiki olulisemaid teenuseid tarbida. Meie lastele peab olema tagatud konkurentsivõimeline haridus ning peredele vajalik tugi ja turvaline elukeskkond. Selleks, et elu areneks ka väljaspool Tallinna, on oluline sinna jätkuvalt panustada.

     jätkan investeeringute toomist Läänemaale

     seisan turvalise, kiire ja mugava transpordiühenduse eest pealinnaga

     toetan kolmanda ja iga järgneva lapse toetuse tõstmist 300 euroni kuus

Olen alati avatud Sinu ettepanekutele ja küsimustele.

Soovin Sulle head tervist ja hoolivust end ümbritseva suhtes ning ikka tarku valikuid.
Võitleme üheskoos edasi, et saaksime ka homme elada vabas ja aina kasvava heaoluga Eestis.

Kindlalt edasi!

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees

Riigikogu kultuurikomisjon toetas esmaspäevasel istungil lähenemist, et eraüldhariduskoolide rahastamises ei tohi teha järske muudatusi. Olukorras, kus erakoolide 2015. aasta tegevuskulude katmine on riigi poolt tagatud, soovib komisjon edasi töötada pikemaajalise lahendusega.

„Käesoleva aasta jooksul on vaja leida erakoolide rahastamisele lahendus pikas perspektiivis, arvestades erakoolidega, seal õppivate laste huvidega ning kohalike omavalitsustega,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik.

„Tulevasel kultuurikomisjonil on esimene ülesanne leida kõigi osapooltega koostöös mõistlik lahendus ning arvestada, et muudatuste elluviimiseks on vajalik piisav üleminekuperiood, milles peetakse silmas erakoolide toimetulekuvõimalusi,“ lisas Luik.

Riik eraldab 2015. aastal kõigile eraüldhariduskoolidele tegevuskulude katmiseks 6,25 miljonit eurot. Õppekoha tegevuskulu piirmääraks on arvestatud kuni 91 eurot õpilase kohta kuus. Riik tagab kohalikele omavalitsustele vahendid erakoolide kulude katmiseks kolmepoolsete lepingute alusel.

Riigikohus tunnistas 2014. aasta 28. oktoobril oma lahendis põhiseadusega vastuolus olevaks, et riik on andnud kohalikele omavalitsustele riikliku ülesande erakoole rahastada, aga ei ole selleks ette näinud vahendeid riigieelarvest.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 51 69 152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee