Seoses asumisega Eesti Vabariigi Riigikogu XI koosseisu liikmeks lõppesid kahjuks minu volitused Haapsalu Linnavolikogus. Sellele vaatamata hoian ka edaspidi kodulinna ja Läänemaa tegemistel ning toimetustel silma peal.

Kuna olen Riigikokku valitud Lääne-Eestist, pean oma kohuseks seista
eelkõige just meie kodupiirkonna huvide eest. Ma ei pea õigeks, et
Riigikogu liige ei tohi olla samaaegselt ka kohaliku omavalitsuse volikogu
liige, kuid paraku see täna nii on. Kes teab, homme võib olla enam mitte.
Minu arvates on see omavalitsusele igatpidi kasuks, kui Riigikogu liige ka
kohaliku elu juhtimisel kaasa räägib. Igatahes olen vaatamata sellele
seadnud endale ülesandeks võimalusel osaleda lisaks Haapsalu Linnavolikogu
istungitele ka teiste Läänemaa omavalitsuste volikogude koosolekutel, et
kaasa aidata meie maakonna arengule.

Seljataha jäänud poolteist ametiaega Haapsalu linnavolikogus on olnud
Reformierakonnale ja mulle huvitav aeg. Tuleb nentida, et opositsioonis
olles on valijate huvide eest seista üsna raske, kuid mitte võimatu.
Tunnen, et oma loomult pole mina ega Reformierakond opositsioonis istuja
tüüp. Usun, et juba kahe aasta pärast avaneb meil võimalus enamuse
valijate soov täita ning asuda Haapsalut õigel teel juhtima.

Vaatamata raskele võitlusele opositsioonis pean tunnistama, et
Reformierakond on linna huvide eest seismisega ka seal hästi hakkama
saanud. Puht matemaatiliselt ei ole meil täna volikogus üksinda piisavalt
hääli, et linna päris oma visiooni järgi arendada, kuid oleme seda
jõudumööda siiski teinud. Oleme koalitsioonile Haapsalu arendamisel nii
nõu kui jõuga abiks olnud. Alates lisainvesteeringute kaasamisest laste
mängu- ja spordiväljakute ehitamiseks, Haapsalu spordihoone ventilatsiooni
renoveerimiseks, Wiedemanni Gümnaasiumi remondiks jm ning lõpetades oma
toetushäältega volikogu istungitel ilma milleta oleks nii mõnigi linna
arengut puudutav oluline otsus jäänud vastu võtmata.

Loodan, et oleme konstruktiivse opositsioonina tõestanud, et seisame
õigete asjade eest. Nii mõnelgi korral oleme koputanud linnavõimu
südametunnistusele ning osutanud tähelepanu olulistele kitsaskohtadele.
Lähiminevikku meenutades, olgu selleks siis võitlus ebaõiglaselt suure
veehinnatõusu vastu, vaidlused Haapsalu kuursaali haldaja osas, seismine
linna miljööväärtusliku ala säilimise eest, huvitavalt laotud peatänav või
veidralt korraldatud liiklus Kuuse tänaval jpm. Kõik ikka selle nimel, et
inimestel oleks Haapsalus parem elada. Olen kindel, et minu kolleegid
jätkavad seni tehtud tubli tööd ning Haapsalu huvide eest seismist
linnavolikogus.

Riigikoguski seisab meil ees palju väljakutseid. Hea meel on selle üle, et
suutsime riigi tasandil kokku panna tubli koalitsiooni Isamaa ja Res
Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatidega. Presidendi valimistel vilja
kandnud koostöö jätkub. Koalitsioon, kus on esindatud võimalikult
laiapõhjaline valijaskond, on kodanike huvide eest seismiseks üks parimaid
variante. On ju tänases koalitsioonis nii parem- kui ka vasakpoolsed jõud.
Samas, mida rohkem on osapooli koalitsioonis, seda raskemini hallatav too
on ning võib tekkida enneaegse lagunemise oht. Loodan siiski, et saame
Eestit edukalt juhtida vähemalt järgmise nelja aasta vältel ning ellu viia
valdava enamuse headest mõtetest, mis koalitsioonilepingusse sisse said.
Alates vanemahüvitise maksmise tähtaja pikendamisest ja maksmise
tingimuste laiendamisest, uute lasteaiakohtade loomisest, ringirahast,
pensionide tõusust ning lõpetades tulumaksu langetamise, ettevõttesse
reinvesteeritud kasumi mittemaksustamise jätkamise, füüsiliste isikute
reinvesteeritud väärtpaberitulude mittemaksustamise ja palju muu
olulisega.
Läänemaa arengu seisukohalt on ääretult oluline, et kodukohast lahkunud
inimesed, ka tudengid peale õpingute lõpetamist, suunduksid siia tagasi
elama ja töötama. Vaid nii suudame võidelda üha väheneva elanikkonna
probleemi ning üha enam võimust võtva kvalifitseeritud tööjõupuudusega.
Selleks on tarvis luua konkurentsivõimelised tingimused, seda nii elu- kui
ka töökeskkonna osas. See nõuab aga hulgaliselt investeeringuid nii era-
kui ka avalikust sektorist. Omalt poolt üritan teha kõik, et jätkata
lisavahendite kaasamist riigieelarvest vajalike objektide ehitamiseks ning
kaasajastamiseks. Kohaliku majanduskeskkonna arengut silmas pidades on
oluline seista väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tegutsemise
lihtsustamise eest. Hea meel on selle üle, et suutsime
koalitsioonileppesse sisse kirjutada meie noortekogust alguse saanud idee
luua Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse programmina noorte ettevõtlusvaimu
ja uuenduslike ideede rakendamiseks tudengifirma stardiraha. Selle idee on
katta poole aasta jooksul tudengite poolt loodud firma
ettevõtlusinkubaatoris töötamise tegevuskulud. Koostöös Läänemaa
Arenduskeskusega võiks see olla hea stardipakk uutele ettevõtetele
Läänemaal.

Ideid on palju ning parimad neist said kirja ka koalitsioonileppesse, mis
tähendab seda, et neid asume ellu viima esmajoones. Olen veendunud, et
koostöös koalitsioonipartneritega Riigikogus ja ka omavalitsustega
Läänemaal suudame järgneva nelja aasta jooksul seista meile valimistel
antud usalduse ja ootuste kõrgusel.

Lauri Luik
Sinu esindaja Riigikogus
www.lauriluik.ee

Esmaspäeval, 2. aprillil esimesele istungile kogunenud XI Riigikogu koosseis kinnitas juhatuse. Riigikogu esimeheks valiti IRL-i kuuluv Ene Ergma, esimeseks aseesimeheks Reformierakonna liige Kristiina Ojuland ja teiseks aseesimeheks keskerakondlane Jüri Ratas.
Teisel päeval esitas Reformierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus selle koosseisu esimese eelnõu, mis näeb ette pensioni tõusu alates 1. juulist 2007. St pensioni baasosa suureneb 250 krooni ja rahvapensioni määr 150 krooni võrra.

Peagi alustavasd tööd ka Riigikogu komisjonid. Mina asun tööle kultuurikomisjonis, mis menetleb juhtivkomisjonina kultuuri-, haridus- ja teadusvaldkonda kuuluvaid: 

• seaduseelnõusid
• Riigikogu otsuste ja avalduste eelnõusid
• rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute ratifitseerimise või nendega ühinemise seaduste eelnõusid

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus andis Reformierakonna, Isamaa ja ResPublica Liidu ja Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni nimel Riigikogus üle selle koosseisu esimese eelnõu, mille sisuks on keskmise pensioni tõstmine 1. juulist 2007 3769 kroonini.
„Kui majandusel läheb hästi, peavad sellest osa saama kõik,” ütles Pentus eelnõu üle andes.
 
„Koalitsioonierakondade fraktsioonid pidasid tähtsaks, et uues Riigikogu kooseisus esimene üle antud eelnõu aitaks elujärge parandada nendel inimestel, kes on oma tööpanuse Eesti edule juba andnud.”
 
Eelnõu järgi soovitakse täiendada Riikliku pensionikindlustuse seadust selliselt, et 1. juulist 2007 tõuseks pensioni baasosa 250 krooni võrra ja rahvapensioni määr 150 krooni võrra. Keskmiseks vanaduspensioniks kujuneks seejärel 3769 krooni.
 
Pentuse sõnul on see, millega tööaastat alustatakse, alati omamoodi sümboolse tähtsusega. „Täna Reformierakonna, Isamaa ja ResPublica Liidu ja Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni poolt üle antud eelnõu on esimene eelnõu paketist, mille eesmärgiks on tõsta pensionid nelja aastaga kahekordseks.”
 
Eelnõu algatasid Riigikogu Reformierakonna, Isamaa ja ResPublica Liidu ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonid.

Peaminister Andrus Ansip tegi täna hommikul Eesti Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ja Isamaa ja Res Publica Liidule lõpliku pakkumise valitsusliidu kohtade jaotuse kohta, pakkudes SDE-le kolme ministri kohta ja haridusministri portfelli asemel nelja Riigikogu komisjoni esimehe kohta ja IRL-le kuut ministri kohta ja kolme komisjoni esimehe kohta.
Reformierakonna esimees Andrus Ansip pakub sotsiaaldemokraatidele lisaks rahandus-, sise- ja rahvastikuministri kohtadele välis-, sotsiaal-, kultuuri- ja maaelu komisjonide esimeeste kohtasid. IRL-le pakutakse lisaks Riigikogu esimehe kohale, kaitse-, haridus-, põllumajandus-, ja majandus- ja kommunikatsiooniministri portfellidele ja regionaalministri kohale Euroopa Liidu asjade, keskkonna- ja õiguskomisjoni esimeeste kohtasid. Reformierakonnale jääks Ansipi pakkumise kohaselt peaministri, Riigikogu aseesimehe, välis-, justiits-, keskkonna-, kultuuri- ja sotsiaalministri portfellidele lisaks rahandus-, majandus-, kaitse- ja põhiseaduskomisjonide esimeeste kohad.

Tänan kõiki inimesi, kes täitsid neil valimistel oma kodanikukohust ning käisid hääletamas. Tänu Teile, tublid inimesed, oleme me täna moodustamas uut valitsust, mille veduriks on Reformierakond ning koostööpartneriteks suure tõenäosusega Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), Sotsiaaldemokraadid (SDE) ning Eestimaa Rohelised.
Hea valimisaktiivsus Eestis, mis ületas 61% piiri ning ka Läänemaal (59%) kinnitas veel kord, et inimesi huvitab üha enam see, kes ja kuidas meie riiki juhib ning inimeste huve teenib. Selle üle on hea meel. Pea kõigi erakondade jaoks (va Rahvaliit) olid need valimised edukad. Jätan siinkohal arvestamata mõnede parteide utoopilised mandaatide prognoosid valimiste eel ning arvestan seisu võrreldes eelmise Riigikogu koosseisu  kohtadejaotusega. Kõik võitsid.      

Valimas käinud 61% inimeste hääl osutas, millised on jõujooned tänases Eesti poliitikas. Reformierakond võitis 153 044 valija usalduse ja sai seeläbi 31 mandaati Riigikogus, mis on meie läbi aegade parim tulemus. Julgen seda lugeda osalt hinnanguks Reformierakonna poolt seni tehtule ning ka meie programmilistest seisukohtadest lähtuvatele tulevikusuundadele.

Keskerakonna 29 kohta pole samuti paha tulemus. Poliitikas reeglina kahe partei ühinemise puhul lihtne aritmeetika ei kehti, st 1+1 ei võrdu 2 vaid pigem 1,5. Seega oli IRL-i tulemus ka enam vähem 19 mandaadi kanti prognoositav ning minu arvates ka kiitust väärt. Sotsiaaldemokraatide 10 kohta oli ka pigem prognoositav, kuid siiski üsna tubli töö. Rohelistele ja Rahvaliidule ma päris 6 mandaati ei ennustanud, kuid nii siiski läks. Rohelised tegid super tulemuse, Rahvaliit aga ei suutnud välja tulla oma erakonna tollase esimehe Villu Reiljani kahtlase taustaga tegemiste varjust, mida oli ka arvata. Ega valijad rumalad ole, seda peaks iga poliitik endale teadvustama!

Alates pühapäevast on käimas olulised koalitsiooniläbirääkimised, millele eelnesid pikad ja põhjalikud konsultatsioonid kõigi parlamendierakondadega, va Rahvaliit. Konsultatsioonide eesmärgiks oli kõigepealt välja selgitada kattuvad ja mittekattuvad seisukohad erakondade valimisprogrammides. Pikkade ja sisukate kohtumiste tulemusena selgusid lähtepunktid, mis võimaldasid edasi liikuda ja alustada möödunud pühapäeval koalitsiooniläbirääkimisi. Keskerakond jäi kõrvale. Ühtin nende inimestega, kes siinkohal rahulolevalt ohkavad. Kuigi jään alati nutikate inimeste ütluse juurde: ära iial ütle ei iial.

Selge on see, et IRL-il on Reformierakonna programmiga kõige enam kattuvaid osi. Rohelistega ei ole samuti väga probleemi, kuigi nad peavad taganema mõnest oma väga olulisest valimiste eel välja käidud seisukohast. Mõnevõrra keerulisem on lugu SDE-ga, mis on oma maailmavaatelt selgelt teistest võimalikest koalitsioonipartneritest Reformierakonnast kõige kaugemal seisev partei. See, kui palju järeleandmisi erinevates poliitikates koalitsiooniläbirääkimised nõuavad, selgub peagi, kuid täna oleks seda siiski veidi ennatlik teha. Üks on aga kindel. Meie selge eesmärk on oma valijate usaldust maksimaalselt realiseerida ehk siis viia ellu Reformierakonna programm võimalikult suures osas.

Seni on koalitsioonikõnelustel läbi arutatud pere- ja majanduspoliitilised teemad. Mõned küsimused jäid siiski ka neis valdkondades veel üles ja nende juurde tullakse tagasi. Artikli kirjutamise hetkel käivad läbirääkimised palgapoliitika, haridus- ja teaduspoliitika ning sotsiaal- ja tervishoiuküsimuste üle. Osapooled on teatanud, et siiani on läbirääkimised kulgenud edukalt, tehtud on head tööd ning kõik on positiivselt meelestatud. Kuid selge on ka see, et kokkulepet pole senikaua, kuni kõigis detailides pole kokku lepitud. Loodetavasti suudetakse koalitsioonilepe allkirjastada 26. märtsiks, veel enne seda, kui uus Riigikogu koosseis koguneb.

Paljud meediakanalid on rääkinud võimalikest valitsuse kohtade jaotusest, isegi erinevatest nimedest. Olenemata sellest, et näiteks Jaanus Tamkivist on räägitud kui tulevasest keskkonnaministrist, ei pruugi see nii minna, kui ei saavutata koalitsiooniläbirääkimistel üksmeelt ja ei lepita kokku selles, et see valdkond jääb Reformierakonna vastutada. Positsioonid ja kõik sellega kaasnev saab tulla arutlusele alles siis, kui programmilised eriarvamused on selgeks räägitud. Igasugused jutud kohtade arvust ja persoonidest valitsuses on selged spekulatsioonid, millele täna, kus läbirääkimised programmiliste seisukohtade osas veel käivad, ei ole mõtet isegi mõelda.

Olen veendunud, et peaminister Andrus Ansipi eestvedamisel suudab peatselt loodav koalitsioon püsida koos kauem kui selle eelkäijad. Loodetavasti kogu järgneva valimisperioodi ehk 4 aastat. Olen realist ja tean, et 100% kindlust maailmas ei eksisteeri, kuid kindel on see, et ühtse ja tugeva koalitsiooni nimel me võitleme. Loodan, et ka meie tulevased koostööpartnerid.

Lauri Luik
Reformierakonna juhatuse liige

4. märtsil toimunud Riigikogu valimised tõid Laurile 1310 häält ja tegid temast Läänemaa esindaja Riigikogus.

Eesmärk saada 1000 häälega Riigikogu liikmeks sai täidetud.

Täpsemat infot leiad aadressilt www.vvk.ee või valimised.bns.ee

Tutvu teemadega:

Läänemaa

Olulisemad investeeringud Läänemaale
http://www.lauriluik.ee/2013-aasta-olulisemad-investeeringud-laanemaale/

Kokkuvõte olulisematest töövõitudest
http://www.lauriluik.ee/kokkuvote-olulisematest-toovoitudest/

Riigieelarve toob raha Läänemaale
http://www.lauriluik.ee/riigieelarve-toob-raha-laanemaale/

Pingutused kodukandi hüvanguks
http://www.lauriluik.ee/vahekokkuvote-tehtust/

Elu ei tohi Läänemaalt välja tõrjuda
http://www.lauriluik.ee/luik-ja-maesalu-elu-ei-tohi-laanemaalt-valja-torjuda/

Kiltsi tööstuspargile elu sisse!
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-kiltsi-toostusprgile-elu-sisse/

Lauri Luik Ridalas
http://www.lauriluik.ee/luik-ja-maesalu-ridalas-visiidil/

Palivere spordihoone vajab kiiresti investeeringut
http://www.lauriluik.ee/luik-palivere-spordihoone-vajab-kiiresti-investeeringut/

Hariduspoliitika

Tublile tudengile väärt stipendium
http://www.reform.ee/et/uudised/1090/lauri-luik-tublile-tudengile-vaart-stipendium/2008

Ettevõtlik noor saab hakkama
http://www.parnupostimees.ee/1100984/lauri-luik-ettevotlik-noor-saab-hakkama/

Minu õpetajale
http://www.laanlane.ee/article/lauri-luik-minu-%C3%B5petajale

Me ei anna haridusvaldkonnale aega end sisse seada
http://www.postimees.ee/670580/lauri-luik-me-ei-anna-haridusvaldkonnale-aega-end-sisse-seada/

Digiõpik ei tohiks jääda vaid tahvelarvutikeskseks
http://www.postimees.ee/973736/lauri-luik-digiopik-ei-tohiks-jaada-vaid-tahvelarvutikeskseks

Õppetoetustest
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lauri-luik-sotsiaaltoetust-taotlevalt-uliopilaselt-peaks-noudma-75-protsendilist-oppekava-taitmist.d?id=64781074

Koolireform tulgu koos riigireformiga
http://arvamus.postimees.ee/919922/lauri-luik-koolireform-tulgu-koos-riigireformiga/

Eesti haridus Põhjamaade tasemele
http://www.parnupostimees.ee/622344/lauri-luik-eesti-haridus-pohjamaade-tasemele/

Koolikatsed
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lauri-luik-probleem-ei-ole-koolides-kuhu-katseid-korraldatakse-vaid-koolides-kuhu-vanemad-lapsi-panna-ei-taha.d?id=47322833

Rohkem sisu
http://www.parnupostimees.ee/444902/lauri-luik-haridus-vajab-rohkem-sisu-ja-vahem-loosungeid/

Eesti haridus Põhjamaade tasemele
http://online.le.ee/2011/10/29/lauri-luik-viime-eesti-hariduse-pohjamaade-tasemele/

Õpetajaamet ausse
http://www.parnupostimees.ee/310052/lauri-luik-opetajaamet-ausse/

Kõrgharidus
http://online.le.ee/2012/02/21/lauri-luik-maksumaksja-kulul-korgharidus-koigile-voimekatele/

Koolivõrgu korrastamine
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lauri-luik-koolivorgu-lahutamine-ei-tahenda-kaost.d?id=28598753

Kas kvaliteet kaalub üles turvalisuse?
http://www.lauriluik.ee/kas-kvaliteet-kaalub-ules-turvalisuse/

Vastulause vajaduspõhiste õppetoetuste teemal
http://www.lauriluik.ee/vastulause-vajaduspohiste-oppetoetuste-teemal/

Minu õpetajale
http://www.lauriluik.ee/ilusat-opetajatepaeva-kallid-opetajad/

Digiõpik ei tohiks jääda vaid tahvelarvutikeskseks
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-digiopik-ei-tohiks-jaada-vaid-tahvelarvutikeskseks/

Õpetajate palgast
http://www.lauriluik.ee/opetajate-palgast/

Positiivsed muutused kõrghariduses tulevad alles kõrgharidusreformi rakendudes
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-positiivsed-muutused-korghariduses-tulevad-alles-korgharidusreformi-rakendudes/

Läänemaal on ruumi vaid Eesti parimatele gümnaasiumitele
http://www.lauriluik.ee/laanemaal-on-ruumi-vaid-eesti-parimatele-gumnaasiumitele/

Õppekava täitmise nõude leevendamine aitaks toetada enam abivajajaid
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-oppekava-taitmise-noude-lodvendamine-aitaks-toetada-enam-abivajajaid/

Koolireform tulgu koos riigireformiga
http://www.lauriluik.ee/koolireform-tulgu-koos-riigireformiga/

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Kolga koolis
http://www.lauriluik.ee/riigikogu-kultuurikomisjoni-liige-kolga-koolis/

Pealehakkamine on pool võitu
http://www.lauriluik.ee/pealehakkamine-on-pool-voitu/

Abi vajav tudeng peab saama toetust, kuid ei tohi muutuda ülalpeetavaks
http://www.lauriluik.ee/abi-vajav-tudeng-peab-saama-toetust-kuid-ei-tohi-muutuda-ulalpeetavaks/

Vajaduspõhised õppetoetused lubavad täielikult pühenduda õppimisele
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-vajaduspohised-oppetoetused-lubavad-taielikult-puhenduda-oppimisele/

Koolid kinni? Mitte kõik!
http://www.lauriluik.ee/koolid-kinni-mitte-koik/

Läänemaale jäägu vähemalt kolm gümnaasiumit!
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-laanemaale-jaagu-vahemalt-kolm-gumnaasiumit/

Kas piisav on piisav pluss 20 protsenti?
http://www.lauriluik.ee/kas-piisav-on-piisav-pluss-20/

Peame leidma raha vene keelt kõnelevate õpetajate koolitamiseks või uute leidmiseks
http://www.lauriluik.ee/peame-leidma-lisaraha-vaid-vene-keelt-konelevate-opetajate-koolitamiseks-voi-uute-leidmiseks/

Kaheksa küsimust minister Aaviksoole enne ümberkorraldusi
http://www.lauriluik.ee/8-kusimust-minister-aaviksoole-enne-umberkorraldusi/

Õpetajate palgatõus peab tulema, kuid mitte omavalitsuste arvelt
http://www.lauriluik.ee/opetajate-palgatous-peab-tulema-kuid-mitte-omavalitsuste-arvelt/

Õpetajast vanemõpetajaks- palgatõus 15%
http://www.lauriluik.ee/opetajast-vanemopetajaks-palgatous-15-2/

Maksumaksja kulul kõrgharidus kõigile võimekatele
http://www.lauriluik.ee/maksumaksja-kulul-korgharidus-koigile-voimekatele/

Juristide sõda ehk kõrgharidusreformi saaga jätkub
http://www.lauriluik.ee/juristide-soda-ehk-korgharidusreformi-saaga-jatkub/

Kõrgharidusreform sai seaduseks
http://www.lauriluik.ee/korgharidusreform-sai-seaduseks/

Oleme arvestanud suurt osa tudengite ettepanekutest
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-oleme-arvestanud-suurt-osa-tudengite-ettepanekutest/

Tudengitest ja kõrgharidusest
http://www.lauriluik.ee/tudengitest-ja-korgharidusest/

Haridusvaldkond vajab aega
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-me-ei-anna-haridusvaldkonnale-aega-end-sisse-seada/

Parema kvaliteedi nimel
http://www.lauriluik.ee/parema-kvaliteedi-nimel/

IT-akadeemia loob eeldused uue Skype tekkeks
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-it-akadeemia-loob-eeldused-uue-skypei-tekkeks/

Kõrgharidusreformi kolm eesmärki
http://www.lauriluik.ee/korgharidusreformi-3-eesmarki/

Kvaliteedi tagamiseks on kõrgharidusreform mõistlik rakendada 2013
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-kvaliteedi-tousu-tagamiseks-on-korgharidusreform-moistlik-rakendada-2013-3/

Loome kõrgkoolidele voucherite süsteemi
http://www.lauriluik.ee/loome-korgkoolidele-voucherite-susteemi/

Noored peavad saama parima hariduse
http://www.lauriluik.ee/noored-peavad-saama-parima-hariduse/

Päinurme erivajadustega laste koolist
http://www.lauriluik.ee/painurme-koolist-voiks-kujuneda-kesk-eesti-erivajadustega-laste-oppekeskus/

Õpetajate palgatõus laste kõhu arvelt?
http://www.lauriluik.ee/opetajate-palgatous-laste-kohu-arvelt/

Era- ja avalik-õiguslikke ülikoole tuleb kohelda võrdselt
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-era-ja-avalik-oiguslikke-ulikoole-tuleb-kohelda-vordselt/

Õppetoetuste rahapoti võiks usaldada tudengite kätte
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-oppetoetuste-rahapoti-voiks-usaldada-tudengite-katte/

Stipendiumiraha on õppelaenuvõlgnike taskus
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-stipendiumiraha-on-oppelaenuvolgnike-taskus/

Motivatsioonistipendiumid vajavad kohest rakendamist
http://www.lauriluik.ee/motivatsioonistipendiumid-vajavad-kohest-rakendamist/

Õppetoetustest, ausalt
http://www.lauriluik.ee/oppetoetustest-ausalt/

Probleem pole koolikatsetes vaid nõrkades koolides
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-probleem-pole-koolikatsetes-vaid-norkades-koolides/

Kvaliteetne kõrgharidus on kõige tähtsam
http://www.lauriluik.ee/kvaliteetne-korgharidus-on-koige-tahtsam/

Õppetoetustest
http://www.lauriluik.ee/oppetoetusest/

Teel kvaliteetsema kõrghariduse suunas
http://www.lauriluik.ee/teel-kvaliteetsema-korghariduse-suunas/

Õpetajate suveseminar Vooremaal
http://www.lauriluik.ee/opetajate-iv-suveseminar-vooremaal/

Erisoodustusmaks tasemekoolituselt kaob
http://www.lauriluik.ee/erisoodustusmaks-tasemekoolituselt-kaob/

Iga laps peab saama hea hariduse olenemata elukohast
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-iga-laps-peab-saama-hea-hariduse-olenemata-elukohast/

Arendusfondist ja ettevõtlusõppest
http://www.lauriluik.ee/kuidas-arengufondi-tegevusi-ja-ettevotlusopet-koolides-paremini-sidustada/

Kutsehariduse populaarsus on tõusuteel
http://www.lauriluik.ee/kutsehariduse-populaarsus-tousuteel/
http://www.lauriluik.ee/luik-kutsehariduse-maine-on-tousuteel/

Sport ja tervislikud eluviisid

 Torino maratoni kolmikvõit Keeniasse
http://jooksuportaal.blogspot.com/2012/11/torino-maratoni-kolmikvoit-keeniasse.html

Lauri Luik oli Torino maratonil 89
http://online.le.ee/2012/11/20/lauri-luik-oli-torino-maratonil-89/

Lauri Luik oli Torino maratonil parim eestlane
http://laanlane.ee/article/lauri-luik-oli-torino-maratonil-parim-eestlane

Terves kehas terve vaim!
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-laanemaa-koolinoortele-terves-kehas-terve-vaim/

255 õpetajat kohtus võrguplatsil
http://www.lauriluik.ee/255-opetajat-kohtus-vorguplatsil/

Koolisport toob kokku terve pere
http://www.lauriluik.ee/koolisport-toob-kokku-terve-pere/

Koolispordijuhid Läänemaal
http://www.lauriluik.ee/koolispordijuhid-kogunevad-haapsallu-tarkust-taga-noudma/

Eesti Koolispordi Liidu koostööprojekt Jüri Jaansoniga
http://www.lauriluik.ee/eesti-koolispordi-liidu-uhisprojekt-jaansoni-2-silla-jooksuga-onnestus-hasti/

Head algavat koolispordiaastat
http://www.lauriluik.ee/head-algavat-koolispordi-aastat/

Kärdlas toimusid koolinoorte suvemängud Meri ja Päike
http://www.lauriluik.ee/kardlas-toimusid-eesti-koolinoorte-vi-suvemangud-„meri-ja-paike”/

Kehalise kasvatuse tunnis tuleb selgeks teha liikumise olulisus
http://www.lauriluik.ee/kehalise-kasvatuse-tunnis-tuleb-selgeks-teha-liikumise-olulisus/

Suitsetamine ei ole lahe
http://www.lauriluik.ee/suitsetamine-ei-ole-lahe/

Lauri Luik valiti Eesti suurima spordiühenduse presidendiks
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-valiti-eesti-suurima-spordiuhenduse-presidendiks/

Riigikogus moodustati Spordi toetusrühm
http://www.lauriluik.ee/riigikogus-moodustati-spordi-ja-liikumisharrastuse-toetusruhm/

Tähelepanu, start!
http://www.lauriluik.ee/tahelepanu-start-finaalvoistused-raplas/

Lauri Luik- parim eestlane Torino maratonil
http://www.lauriluik.ee/torino-maratoni-kolmikvoit-keeniasse-parim-eestlane-lauri-luik/

Torino maratoni tühjendustrenn päädis pronksiga
http://www.lauriluik.ee/torino-maratoni-tuhjendustrenn-paadis-pronksiga/

Intervjuu ETV spordile
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-koik-spordis-osalejad-peavad-mangima-ausalt/

Varia

Hasardist ja nõukogust
http://arvamus.postimees.ee/1137714/lauri-luik-hasardist-ja-noukogust/

Lauri Luik: Lapsevanemale lisahääle andmine riigieelarvet ei kasvata
http://reform.ee/et/reformierakond/Pressiruum/Arvamuslood/5668/lauri-luik-lapsevanematele-lisahaale-andmine-riigieelarvet-ei-kasvata

Head uudised Euroopast
http://www.lauriluik.ee/head-uudised-euroopast/

Vaata lisaks:

https://www.facebook.com/lauriluik
https://twitter.com/lauriluik

Reformierakond võitis 2007. aasta Riigikogu valimised.

Valimistel osalenud 550 050 inimese häälte põhjal võitis Reformierakond valimised 153 041 hääletaja ehk 27,8-protsendilise rahva toetuse ja 31 mandaadiga.

Reformierakond suurendas võrreldes eelmiste 2003. aasta Riigikogu valimistega oma häältekogust üle viiendiku ehk 27 332 hääle võrra.

Veel viimane nädal on aega otsustada, millist Eestit me endale soovime.


Palun tule kindlasti valima, Sinu hääl on oluline!

26.-28. veebruarini (kell 12-20) on eelhääletamiseks avatud kõik jaoskonnad, samuti toimub ID-kaardiga eelhääletamine internetis aadressil www.valimised.ee

Eelhääletamise ajal saab hääletada ka väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda.

Eelhääletus väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimub 26.-28.02. Igas vallas või linnas on selliseid jaoskondi vähemalt üks. Näiteks Haapsalus Haapsalu Kultuurikeskuses, Posti tn 3.

4. märtsil 2007 toimuvad Riigikogu valimised Haapsalu linnas alljärgnevates jaoskondades:

Valimisjaoskond nr 1. Haapsalu Spordihoone Lihula mnt. 10, Haapsalu

Valimisjaoskond nr 2. Haapsalu Muusikakool, Kastani tn 7, Haapsalu

Valimisjaoskond nr 3. Haapsalu Kultuurikeskus, Posti tn 3, Haapsalu

Kõikide jaoskondade kohta leiad infot aadressilt: www.vvk.ee

Lugupidamisega

Lauri Luik, kandidaat nr 384

www.lauriluik.ee

Valimised on alanud. Valida saad järgnevates jaoskondades:

Palun käi juba täna valimas ära. Siis on selle tähtsa asjaga ühel pool.
Eelhääletusel 19.-23. veebruarini saad hääletada ükskõik millises alljärgnevas jaoskonnas.

TALLINNA LINN Tallinna jsk 18 Tallinna Ülikool, Narva mnt 25, Tallinn

TALLINNA LINN Tallinna jsk 24 Tallinna Linnavalitsuse Teenindussaal, Vabaduse väljak 7, Tallinn

TALLINNA LINN Tallinna jsk 28 Tallinna Polütehnikum, Pärnu mnt 57, Tallinn

TARTU LINN Tartu jsk 14 Tartu Kaubamaja, Riia 1, Tartu

HIIU MAAKOND Kärdla jsk 1 Kärdla Kultuurikeskus, Rookopli 18, Kärdla 

IDA-VIRU MAAKOND Jõhvi jsk 2 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Kutse 13, Jõhvi

JÕGEVA MAAKOND Jõgeva jsk 1 Jõgeva Linnavalitsuse II korrus, Suur 6, Jõgeva

JÄRVA MAAKOND Paide jsk 2 Paide Kultuurikeskus, Pärnu 18, Paide 

LÄÄNE MAAKOND Haapsalu jsk 3 Kultuurikeskus, Posti 3, Haapsalu

LÄÄNE-VIRU MAAKOND Rakvere jsk 2 Lääne-Virumaa Keskraamatukog

PÕLVA MAAKOND Põlva jsk 1 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus, Kesk 15, Põlva 

PÄRNU MAAKOND Pärnu jsk 7 Pärnu Vanalinna Põhikool, Nikolai 26, Pärnu linn

RAPLA MAAKOND Rapla jsk nr 1 Kultuuri ja Huvikeskus, Tallinna mnt 17, Rapla linn 

SAARE MAAKOND Kuressaare jsk 1 Kuressaare Kultuurikeskus, Tallinna 6, Kuressaare

VALGA MAAKOND Valga jsk 1 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus, Kesk 1, Valga 

VILJANDI MAAKOND Viljandi jsk 5, Viljandi Kultuurimaja, Tallinna 5, Viljandi

VÕRU MAAKOND Võru jsk 2 Kultuurimaja Kannel, Liiva 13, Võru

Vabariigi Valimiskomisjon on avalikustanud need jaoskonnad, kus saab hääletamas käia JUBA JÄRGMISEL NÄDALAL ja seda ka VÄLJASPOOL VALIJA AMETLIKKU ELUKOHTA.

Sinu toetusele lootma jäädes!

Lauri Luik
Kandidaat nr 384

Haapsalu Kuursaali ümber toimuv teeb murelikuks. See on meie visiitkaart, millega peame hoolikalt ümber käima.

Esitasime täna linnavalitsusele arupärimise, milles palume korraldada avalik ja aus konkurss Haapsalu Kuursaalile haldaja leidmiseks. Meid teeb murelikuks, et linnavalitsus tegi lepingu Haapsalu Kutsehariduskeskusega ilma avaliku konkursita. Vaatamata sellele, et senine haldaja Sirje Ginter avaldas soovi haldamislepingut pikendada.

Lp Ingrid Danilov                                                                                                       
Haapsalu linnapea

Arupärimine

Palume selgitust, miks ei korraldanud Haapsalu linnavalitsus Haapsalu Kuursaali haldaja leidmiseks avalikku konkurssi?

Millistel alustel ja millele toetudes otsustas linnavalitsus, et Haapsalu Kutsehariduskeskus omab parimat visiooni ning suudab pakkuda parimat haldusteenust?

Kuna senine haldaja, Sirje Ginter, on avaldanud soovi Haapsalu Kuursaali haldamist jätkata, siis peame vajalikuks vähemalt avaliku konkursi korraldamist. Kuursaal on Haapsalu linna visiitkaart ja selle puhul ei saa teha subjektiivseid otsuseid.

Millel baseerub linnavalitsuse seisukoht, et Kuursaali Haapsalu Kutsehariduskeskusele üürile  andes paraneb selles toitlustuse ja teeninduse kvaliteet ehk paraneb kuursaali konkurentsivõime linna teiste toitlustusasutuste suhtes ning  oluline – suureneb kuursaali külastatavus ka Haapsalu elanike poolt.

Reformierakonna fraktsioon palub linnavalitsusel tühistada oma senine korraldus nr 119 (Üürilepingu sõlmimine Haapsalu Kutsehariduskeskusega (Kuursaal ja kõlakoda)) ja korraldada aus ning avalik konkurss. Linnajuhtimine ja sellega kaasnevad toimingud peavad olema läbipaistvad.

Lugupidamisega

Eesti Reformierakonna fraktsioon

Lauri Luik

RE fraktsiooni esimees

Oleme täna huvitavas seisus. Olukorras, millest paarikümne aasta eest ehk ei osanud unistadagi. Inimeste üldine eluolu paraneb, iive on näitamas positiivseid trende, majandustulemused toovad naeratuse näole ning meid ümbritsev muutub üha ilmekamaks. Teed meie ees on lahti.

Oleme edukalt suutnud pühkida suure osa nõukogude aegsest tolmust oma õlgadelt. Tulevik tundub selles valguses paljutõotav. Kuid me ei tohi lasta endid Eesti viimase aja edust pimestada. Peame pingutama edasi, et realiseeruks meie unelm – visioon veelgi paremast Eestist – just sellisest nagu igaüks meist oma ideaalides ette kujutab. Sest me ise teeme suuresti selle maailma, milles elame.

Iga oluline valik peaks meid alati veidi ettevaatlikuks tegema, panema mõtlema sellele, mis on meie arvates õige. Kuid mida rohkem on valikuid, seda raskem on reeglina teha õigeid otsuseid. Oleme teelahkmel. Millist rada pidi minna? Kas paremale või vasakule, või pöörata sootuks tagasi? Need on valikud, mille ees praegu, Riigikogu valimise eel,seisame.

Lugedes erinevate erakondade poliitilisi platvorme võime üsna kergelt segadusse sattuda. Lubatakse kõike head. Pannes mõttes kokku pildi kõigest sellest, mis kirjas, saaksime valmis ideaalmaailma. Kuid me teame väga hästi, et maailm ei saa kunagi päris valmis. Alati saab midagi paremaks muuta. Kuid siiski. Isegi siis, kui ideaalid jäävad ideaalideks, on oluline nende poole püüelda.

Olgu meie valik milline tahes, oluline on see, et me valiku üldse teeksime. Minu arvates on üks hullemaid võimalusi jätta otsustamata ning lasta rahvavoolul end mingis suvalises suunas kaasa kanda. Kooliajast on meeles elutarkus, et teise pealt maha vaataja reeglina eksib, või kui ei eksi, siis vähemalt pärast kahetseb.

Hetkel, mil valimisteni on jäänud alla 30 päeva, on veel veidi aega viia end kurssi erinevate erakondade valimisplatvormidega ning ka sellega, mida keegi siiani teinud on. Lubada võib igaüks, kuid kiituse pälvib see, kes ka mõtted teoks teeb.

Praegu on kõige tähtsam otsus osaleda valimistel. Loobudes valimisest pole sul ju hiljem mingit õigust nuriseda, kui midagi tehakse teisiti, kui sulle meelepärane.Seega, hea valija, palun tule kindlasti valima. Sinu otsus osutub õigeks, kui valid erakonna poolt, kes teostab sulle meelepärast poliitikat. Võibaga osutuda ka valeks, kui valid vale erakonna poolt. Sinu otsus osutub kohe kindlasti valeks, kui sa valima ei tule. Tee oma otsus, siis on sul hiljem õigus valitult ka aru pärida. Jätkame liikumist õigel teel!

Mina tegin oma maailmavaatelise ja erakondliku valiku juba keskkooli lõpupäevil. Elades tänases Eestis ja vaadates tehtule tagasi, võin uhkusega tõdeda, et olen teinud õige valiku. Leia Sinagi see õige erakond ning aita kaasa Eesti edu jätkumisele. Tule 4. märtsil valima. Ole otsustajate seas.

Lauri Luik
Reformierakond
Riigikogu kandidaat nr 384

Vältimaks kukkumist libedal jääl jagab Reformierakond tasuta graniitkildu*.

Kohtume sel laupäeval, 3. veebruaril alates kella 11-st kuni 13-ni Haapsalu turu esisel platsil. 

Hoolitseme selle eest, et Sinu jalgealune oleks kindel.

Kohtumiseni!

Lauri Luik, 384
Sinu esindaja Riigikogus!

Lauri Luige kampaaniatiim.

* Graniitkild on liiva asemel libeduse tõkkeks korduskasutatav kivikild.  

Kolmapäeva hommikul kogunenud Reformierakonna juhatus taunib isehakanud presidendivastuvõttude korraldamist.

„Nagu ütles aastaid tagasi Lennart Meri, on Eestile kombeks üks president korraga. Täna on selleks presidendiks Toomas Hendrik Ilves ja tema poliitiliste vastaste poolt traditsioonilise aastapäevavastuvõtu õõnestamine on väiklane,” lausus Reformierakonna juhatuse aseesimees Meelis Atonen.

Ta lisas: „Keskerakonnal ja Rahvaliidul on aeg leppida tõsiasjaga, et Eestile valiti möödunud sügisel seaduslik ja rahva toetust omav president. Loodan siiski, et Vabariigi aastapäeva ei kasutata valimiskampaania läbiviimiseks. Et austatakse nii Eesti riiki kui riigipead.”
 
„Julgen väita, et kui täna oleks Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel ja valimised ei toimuks 40 päeva pärast, siis jääksid nii rahvaliitlasest põllumajandusministri kui keskerakondliku Tallinna linnavalitusse alternatiivvastuvõtud korraldamata…”