Delfis ilmus eile repliik: Igavad, nõmedad rahvaesindajad. Siinkohal minu vastus.

Mina oskan ilmselt kõige paremini öelda, mis mees on Lauri Luik.
Hoidmaks kokku leheruumi, soovitan külastada mu kodulehte www.lauriluik.ee, mis annab ülevaatliku vastuse.

Olen päri antud repliigis esitatud väitega, et tänase Riigikogu koosseisus on üpris palju uusi tegijaid. Kui ma esimesel tööpäeval istungite saali astusin, pidin tõdema, et nii mõnigi nägu oli minu jaoks tundmatu. Minu arvates on see väga hea. Iga kollektiiv, olgu selleks siis ettevõtte juhtkond, Riigikogu vm, vajab uuendusi. Kollektiiv, mille liikmeskond ei vahetu, jääb peagi ajale jalgu ning on pikemas perspektiivis hukule määratud.

Sel nädalal lõpetab oma tegevuse Riigikogus pikaajaline tipp-poliitik Liina Tõnisson. Peale tema on tegevpoliitikast lahkunud viimaste aastate jooksul nii mõnigi suur tegija. Me teeme nende ees sügava kummarduse ja täname neid tehtud tubli töö eest. Kuid elu läheb edasi, riik vajab jätkuvalt juhtimist. Olen kindel, et meie nö uute Riigikogu liikmetena hoolitseme Eesti riigi hea käekäigu eest vähemalt sama hästi kui seda on teinud meie eelkäijad.

Ma ei pea õigeks Riigikogu liikmete sildistamist üldistatud kriteeriumite alusel. Minu arvates on ebaõiglane tembeldada inimesi omakasupüüdlikkeks ja nõmedateks nende elukutse alusel. Riigikogu ei ole rahva eliit vaid läbilõige ühiskonnast. Siin on väga palju erineva taustaga inimesi, kuid vaatamata sellele on ääretult ülekohtune öelda, et praegune Riigikogu koosseis on punt kasuahneid anonüümseid parteisõdureid nagu teeb seda repliigi autor. Tegu on rahvalt mandaadi saanud poliitikutega, kelle tegude ja tegemata jätmiste osas teevad otsuse just valijad.

Palju on räägitud sellest, et meie seadusloome alusdokumendid on suures osas valmis ning seetõttu on Riigikogu produktiivsus langenud. Jalgratta leiutamiseks polegi enam väga vajadust. Täna teeme kohandusi, mis tulenevad soovist inimeste elu paremaks muuta, loomulikust ajaga kaasas käimise vajadusest, Euroopa Liidu liikmeks olemisest jms. Seega ei saagi eeldada päevast päeva uute seaduste vorpimist, küll aga kaasajastamist ja parendamist. See tegevus käib täie hooga. Lisaks tähtsate otsuste tegemisele Riigikogus käib pidev töö ka kohalikes valimispiirkondades.

Lauri Luik
Riigikogu liige
Reformierakond
www.lauriluik.ee

Huvitavat lugemist:

Läänemaa

Olulisemad investeeringud Läänemaale
http://www.lauriluik.ee/2013-aasta-olulisemad-investeeringud-laanemaale/

Kokkuvõte olulisematest töövõitudest
http://www.lauriluik.ee/kokkuvote-olulisematest-toovoitudest/

Riigieelarve toob raha Läänemaale
http://www.lauriluik.ee/riigieelarve-toob-raha-laanemaale/

Pingutused kodukandi hüvanguks
http://www.lauriluik.ee/vahekokkuvote-tehtust/

Elu ei tohi Läänemaalt välja tõrjuda
http://www.lauriluik.ee/luik-ja-maesalu-elu-ei-tohi-laanemaalt-valja-torjuda/

Kiltsi tööstuspargile elu sisse!
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-kiltsi-toostusprgile-elu-sisse/

Lauri Luik Ridalas
http://www.lauriluik.ee/luik-ja-maesalu-ridalas-visiidil/

Palivere spordihoone vajab kiiresti investeeringut
http://www.lauriluik.ee/luik-palivere-spordihoone-vajab-kiiresti-investeeringut/

Hariduspoliitika

Tublile tudengile väärt stipendium
http://www.reform.ee/et/uudised/1090/lauri-luik-tublile-tudengile-vaart-stipendium/2008

Ettevõtlik noor saab hakkama
http://www.parnupostimees.ee/1100984/lauri-luik-ettevotlik-noor-saab-hakkama/

Minu õpetajale
http://www.laanlane.ee/article/lauri-luik-minu-%C3%B5petajale

Me ei anna haridusvaldkonnale aega end sisse seada
http://www.postimees.ee/670580/lauri-luik-me-ei-anna-haridusvaldkonnale-aega-end-sisse-seada/

Digiõpik ei tohiks jääda vaid tahvelarvutikeskseks
http://www.postimees.ee/973736/lauri-luik-digiopik-ei-tohiks-jaada-vaid-tahvelarvutikeskseks

Õppetoetustest
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lauri-luik-sotsiaaltoetust-taotlevalt-uliopilaselt-peaks-noudma-75-protsendilist-oppekava-taitmist.d?id=64781074

Koolireform tulgu koos riigireformiga
http://arvamus.postimees.ee/919922/lauri-luik-koolireform-tulgu-koos-riigireformiga/

Eesti haridus Põhjamaade tasemele
http://www.parnupostimees.ee/622344/lauri-luik-eesti-haridus-pohjamaade-tasemele/

Koolikatsed
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lauri-luik-probleem-ei-ole-koolides-kuhu-katseid-korraldatakse-vaid-koolides-kuhu-vanemad-lapsi-panna-ei-taha.d?id=47322833

Rohkem sisu
http://www.parnupostimees.ee/444902/lauri-luik-haridus-vajab-rohkem-sisu-ja-vahem-loosungeid/

Eesti haridus Põhjamaade tasemele
http://online.le.ee/2011/10/29/lauri-luik-viime-eesti-hariduse-pohjamaade-tasemele/

Õpetajaamet ausse
http://www.parnupostimees.ee/310052/lauri-luik-opetajaamet-ausse/

Kõrgharidus
http://online.le.ee/2012/02/21/lauri-luik-maksumaksja-kulul-korgharidus-koigile-voimekatele/

Koolivõrgu korrastamine
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lauri-luik-koolivorgu-lahutamine-ei-tahenda-kaost.d?id=28598753

Kas kvaliteet kaalub üles turvalisuse?
http://www.lauriluik.ee/kas-kvaliteet-kaalub-ules-turvalisuse/

Vastulause vajaduspõhiste õppetoetuste teemal
http://www.lauriluik.ee/vastulause-vajaduspohiste-oppetoetuste-teemal/

Minu õpetajale
http://www.lauriluik.ee/ilusat-opetajatepaeva-kallid-opetajad/

Digiõpik ei tohiks jääda vaid tahvelarvutikeskseks
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-digiopik-ei-tohiks-jaada-vaid-tahvelarvutikeskseks/

Õpetajate palgast
http://www.lauriluik.ee/opetajate-palgast/

Positiivsed muutused kõrghariduses tulevad alles kõrgharidusreformi rakendudes
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-positiivsed-muutused-korghariduses-tulevad-alles-korgharidusreformi-rakendudes/

Läänemaal on ruumi vaid Eesti parimatele gümnaasiumitele
http://www.lauriluik.ee/laanemaal-on-ruumi-vaid-eesti-parimatele-gumnaasiumitele/

Õppekava täitmise nõude leevendamine aitaks toetada enam abivajajaid
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-oppekava-taitmise-noude-lodvendamine-aitaks-toetada-enam-abivajajaid/

Koolireform tulgu koos riigireformiga
http://www.lauriluik.ee/koolireform-tulgu-koos-riigireformiga/

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Kolga koolis
http://www.lauriluik.ee/riigikogu-kultuurikomisjoni-liige-kolga-koolis/

Pealehakkamine on pool võitu
http://www.lauriluik.ee/pealehakkamine-on-pool-voitu/

Abi vajav tudeng peab saama toetust, kuid ei tohi muutuda ülalpeetavaks
http://www.lauriluik.ee/abi-vajav-tudeng-peab-saama-toetust-kuid-ei-tohi-muutuda-ulalpeetavaks/

Vajaduspõhised õppetoetused lubavad täielikult pühenduda õppimisele
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-vajaduspohised-oppetoetused-lubavad-taielikult-puhenduda-oppimisele/

Koolid kinni? Mitte kõik!
http://www.lauriluik.ee/koolid-kinni-mitte-koik/

Läänemaale jäägu vähemalt kolm gümnaasiumit!
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-laanemaale-jaagu-vahemalt-kolm-gumnaasiumit/

Kas piisav on piisav pluss 20 protsenti?
http://www.lauriluik.ee/kas-piisav-on-piisav-pluss-20/

Peame leidma raha vene keelt kõnelevate õpetajate koolitamiseks või uute leidmiseks
http://www.lauriluik.ee/peame-leidma-lisaraha-vaid-vene-keelt-konelevate-opetajate-koolitamiseks-voi-uute-leidmiseks/

Kaheksa küsimust minister Aaviksoole enne ümberkorraldusi
http://www.lauriluik.ee/8-kusimust-minister-aaviksoole-enne-umberkorraldusi/

Õpetajate palgatõus peab tulema, kuid mitte omavalitsuste arvelt
http://www.lauriluik.ee/opetajate-palgatous-peab-tulema-kuid-mitte-omavalitsuste-arvelt/

Õpetajast vanemõpetajaks- palgatõus 15%
http://www.lauriluik.ee/opetajast-vanemopetajaks-palgatous-15-2/

Maksumaksja kulul kõrgharidus kõigile võimekatele
http://www.lauriluik.ee/maksumaksja-kulul-korgharidus-koigile-voimekatele/

Juristide sõda ehk kõrgharidusreformi saaga jätkub
http://www.lauriluik.ee/juristide-soda-ehk-korgharidusreformi-saaga-jatkub/

Kõrgharidusreform sai seaduseks
http://www.lauriluik.ee/korgharidusreform-sai-seaduseks/

Oleme arvestanud suurt osa tudengite ettepanekutest
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-oleme-arvestanud-suurt-osa-tudengite-ettepanekutest/

Tudengitest ja kõrgharidusest
http://www.lauriluik.ee/tudengitest-ja-korgharidusest/

Haridusvaldkond vajab aega
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-me-ei-anna-haridusvaldkonnale-aega-end-sisse-seada/

Parema kvaliteedi nimel
http://www.lauriluik.ee/parema-kvaliteedi-nimel/

IT-akadeemia loob eeldused uue Skype tekkeks
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-it-akadeemia-loob-eeldused-uue-skypei-tekkeks/

Kõrgharidusreformi kolm eesmärki
http://www.lauriluik.ee/korgharidusreformi-3-eesmarki/

Kvaliteedi tagamiseks on kõrgharidusreform mõistlik rakendada 2013
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-kvaliteedi-tousu-tagamiseks-on-korgharidusreform-moistlik-rakendada-2013-3/

Loome kõrgkoolidele voucherite süsteemi
http://www.lauriluik.ee/loome-korgkoolidele-voucherite-susteemi/

Noored peavad saama parima hariduse
http://www.lauriluik.ee/noored-peavad-saama-parima-hariduse/

Päinurme erivajadustega laste koolist
http://www.lauriluik.ee/painurme-koolist-voiks-kujuneda-kesk-eesti-erivajadustega-laste-oppekeskus/

Õpetajate palgatõus laste kõhu arvelt?
http://www.lauriluik.ee/opetajate-palgatous-laste-kohu-arvelt/

Era- ja avalik-õiguslikke ülikoole tuleb kohelda võrdselt
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-era-ja-avalik-oiguslikke-ulikoole-tuleb-kohelda-vordselt/

Õppetoetuste rahapoti võiks usaldada tudengite kätte
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-oppetoetuste-rahapoti-voiks-usaldada-tudengite-katte/

Stipendiumiraha on õppelaenuvõlgnike taskus
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-stipendiumiraha-on-oppelaenuvolgnike-taskus/

Motivatsioonistipendiumid vajavad kohest rakendamist
http://www.lauriluik.ee/motivatsioonistipendiumid-vajavad-kohest-rakendamist/

Õppetoetustest, ausalt
http://www.lauriluik.ee/oppetoetustest-ausalt/

Probleem pole koolikatsetes vaid nõrkades koolides
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-probleem-pole-koolikatsetes-vaid-norkades-koolides/

Kvaliteetne kõrgharidus on kõige tähtsam
http://www.lauriluik.ee/kvaliteetne-korgharidus-on-koige-tahtsam/

Õppetoetustest
http://www.lauriluik.ee/oppetoetusest/

Teel kvaliteetsema kõrghariduse suunas
http://www.lauriluik.ee/teel-kvaliteetsema-korghariduse-suunas/

Õpetajate suveseminar Vooremaal
http://www.lauriluik.ee/opetajate-iv-suveseminar-vooremaal/

Erisoodustusmaks tasemekoolituselt kaob
http://www.lauriluik.ee/erisoodustusmaks-tasemekoolituselt-kaob/

Iga laps peab saama hea hariduse olenemata elukohast
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-iga-laps-peab-saama-hea-hariduse-olenemata-elukohast/

Arendusfondist ja ettevõtlusõppest
http://www.lauriluik.ee/kuidas-arengufondi-tegevusi-ja-ettevotlusopet-koolides-paremini-sidustada/

Kutsehariduse populaarsus on tõusuteel
http://www.lauriluik.ee/kutsehariduse-populaarsus-tousuteel/
http://www.lauriluik.ee/luik-kutsehariduse-maine-on-tousuteel/

Sport ja tervislikud eluviisid

 Torino maratoni kolmikvõit Keeniasse
http://jooksuportaal.blogspot.com/2012/11/torino-maratoni-kolmikvoit-keeniasse.html

Lauri Luik oli Torino maratonil 89
http://online.le.ee/2012/11/20/lauri-luik-oli-torino-maratonil-89/

Lauri Luik oli Torino maratonil parim eestlane
http://laanlane.ee/article/lauri-luik-oli-torino-maratonil-parim-eestlane

Terves kehas terve vaim!
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-laanemaa-koolinoortele-terves-kehas-terve-vaim/

255 õpetajat kohtus võrguplatsil
http://www.lauriluik.ee/255-opetajat-kohtus-vorguplatsil/

Koolisport toob kokku terve pere
http://www.lauriluik.ee/koolisport-toob-kokku-terve-pere/

Koolispordijuhid Läänemaal
http://www.lauriluik.ee/koolispordijuhid-kogunevad-haapsallu-tarkust-taga-noudma/

Eesti Koolispordi Liidu koostööprojekt Jüri Jaansoniga
http://www.lauriluik.ee/eesti-koolispordi-liidu-uhisprojekt-jaansoni-2-silla-jooksuga-onnestus-hasti/

Head algavat koolispordiaastat
http://www.lauriluik.ee/head-algavat-koolispordi-aastat/

Kärdlas toimusid koolinoorte suvemängud Meri ja Päike
http://www.lauriluik.ee/kardlas-toimusid-eesti-koolinoorte-vi-suvemangud-„meri-ja-paike”/

Kehalise kasvatuse tunnis tuleb selgeks teha liikumise olulisus
http://www.lauriluik.ee/kehalise-kasvatuse-tunnis-tuleb-selgeks-teha-liikumise-olulisus/

Suitsetamine ei ole lahe
http://www.lauriluik.ee/suitsetamine-ei-ole-lahe/

Lauri Luik valiti Eesti suurima spordiühenduse presidendiks
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-valiti-eesti-suurima-spordiuhenduse-presidendiks/

Riigikogus moodustati Spordi toetusrühm
http://www.lauriluik.ee/riigikogus-moodustati-spordi-ja-liikumisharrastuse-toetusruhm/

Tähelepanu, start!
http://www.lauriluik.ee/tahelepanu-start-finaalvoistused-raplas/

Lauri Luik- parim eestlane Torino maratonil
http://www.lauriluik.ee/torino-maratoni-kolmikvoit-keeniasse-parim-eestlane-lauri-luik/

Torino maratoni tühjendustrenn päädis pronksiga
http://www.lauriluik.ee/torino-maratoni-tuhjendustrenn-paadis-pronksiga/

Intervjuu ETV spordile
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-koik-spordis-osalejad-peavad-mangima-ausalt/

Varia

Hasardist ja nõukogust
http://arvamus.postimees.ee/1137714/lauri-luik-hasardist-ja-noukogust/

Lauri Luik: Lapsevanemale lisahääle andmine riigieelarvet ei kasvata
http://reform.ee/et/reformierakond/Pressiruum/Arvamuslood/5668/lauri-luik-lapsevanematele-lisahaale-andmine-riigieelarvet-ei-kasvata

Head uudised Euroopast
http://www.lauriluik.ee/head-uudised-euroopast/

Vaata lisaks:

https://www.facebook.com/lauriluik
https://twitter.com/lauriluik

Riigikogu liikme istungitevaba nädal on reeglina mõeldud valijatega suhtlemiseks oma valimispiirkonnas. See nädal mööduski Läänemaal erinevate kohtumiste ja toimetamiste tähe all.

Esmaspäev kulges ettevalmistuste tegemisega erakonna volikoguks, kus muuhulgas tuleb käsitlusele valmistumine 2009. aasta KOV valimisteks. Valimisvõiduks valmistumine ei ole vaid pelgalt ilusate näopiltide ülesriputamine. Iga korralik tulemus vajab enne realiseerimist kõva eeltööd. Nii tuleb juba täna analüüsida ja mõtelda sellele, kuidas ning millises seisus kuskil piirkonnas oma meeskonnaga kandideerima ja võitma minna.

Teisipäeval külastasime kultuuriminister Laine Jänesega Läänemaad. Antud visiidi eesmärgiks oli tutvustada ministrile meie maakonna kultuurielu ning saada teavet ministeeriumi kavandatavate projektide kohta, et tänast olukorda Läänemaa kultuurimaastikul veelgi parandada. Samas kohtuda ka erakonnakaaslastega. Pikemalt loe minu blogist: Laine Jänese visiit Läänemaale.

Nädala kolmandal päeval pühendusin enam kodulinnale Haapsalule olulistele teemadele. Haapsalu on kandideerimas UNICEF-i laste- ja noortesõbraliku linna tiitlile. Tänavu kandideerib ühes meiega ka Kuressaare linn. Arutasime linnajuhtide ja noorsootegelastega linna hetkeolukorda ja valmidust oma tiitli vääriline olla. Tuleb tõdeda, et Haapsalu on täitmas edukalt kõiki UNICEF-i ette seatud laste- ja noortesõbraliku linna kriteeriume. Antud tunnustuse pälvimine ei tähenda aga seda, et seejärel võiks käed rüpes istuma jääda. Linn peab jätkama samas ja isegi tõusvas tempos, et meil ja meie lastel oleks kodulinnas Haapsalus veelgi parem elada.

Kolmapäeva õhtupoolik möödus Haapsalu Linnavolikogu õiguskomisjoni laiendatud istungil, kuhu oli kutsutud muuhulgas ka linnasekretär ja volikogu kantselei juhataja. Teemaks Haapsalu Linna põhimääruse ja Haapsalu Linnavolikogu reglemendi redigeerimine ning kaasajastamine. Tulevikus meie tööd lihtsustavate ja parandavate täienduste juures oli nt volikogu komisjoni virtuaalkoosoleku läbiviimise võimaluste arutelu. Arutasime muuhulgas ka seda, et liita põhimäärus ning reglement üheks dokumendiks, kuna täna on nendes kohati teineteise dubleerimist ja seega ka üksjagu arusaamatusi.

Järgmisel päeval arutasime Läänemaa spordiliit Läänela juhatusega hetkeolukorda maakonna spordimaastikul ning tegime plaane tulevikuks. Päevakorras oli muuhulgas ka Läänela 80. juubeli tähistamine 2008. aastal.

Toimetuste tõttu Läänemaal ei õnnestunud mul kahjuks osaleda Tartu Ülikooli 375. aastapäevale pühendatud pidustustel. Küll aga sain elamuse kätte telepildi vahendusel.

Nädalavahetusel käisin järjekordsel Paide-Türi rahvajooksul. Eesmärgiks võetud isikliku tippmargi ülejooksmine täitus edukalt,  ligi kahe minutiga, mis tegi ajaks 51 minutit ja 48 sekundit.

Lauri Luik

Huvitavat lugemist:

Läänemaa

Olulisemad investeeringud Läänemaale
http://www.lauriluik.ee/2013-aasta-olulisemad-investeeringud-laanemaale/

Kokkuvõte olulisematest töövõitudest
http://www.lauriluik.ee/kokkuvote-olulisematest-toovoitudest/

Riigieelarve toob raha Läänemaale
http://www.lauriluik.ee/riigieelarve-toob-raha-laanemaale/

Pingutused kodukandi hüvanguks
http://www.lauriluik.ee/vahekokkuvote-tehtust/

Elu ei tohi Läänemaalt välja tõrjuda
http://www.lauriluik.ee/luik-ja-maesalu-elu-ei-tohi-laanemaalt-valja-torjuda/

Kiltsi tööstuspargile elu sisse!
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-kiltsi-toostusprgile-elu-sisse/

Lauri Luik Ridalas
http://www.lauriluik.ee/luik-ja-maesalu-ridalas-visiidil/

Palivere spordihoone vajab kiiresti investeeringut
http://www.lauriluik.ee/luik-palivere-spordihoone-vajab-kiiresti-investeeringut/

Hariduspoliitika

Tublile tudengile väärt stipendium
http://www.reform.ee/et/uudised/1090/lauri-luik-tublile-tudengile-vaart-stipendium/2008

Ettevõtlik noor saab hakkama
http://www.parnupostimees.ee/1100984/lauri-luik-ettevotlik-noor-saab-hakkama/

Minu õpetajale
http://www.laanlane.ee/article/lauri-luik-minu-%C3%B5petajale

Me ei anna haridusvaldkonnale aega end sisse seada
http://www.postimees.ee/670580/lauri-luik-me-ei-anna-haridusvaldkonnale-aega-end-sisse-seada/

Digiõpik ei tohiks jääda vaid tahvelarvutikeskseks
http://www.postimees.ee/973736/lauri-luik-digiopik-ei-tohiks-jaada-vaid-tahvelarvutikeskseks

Õppetoetustest
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lauri-luik-sotsiaaltoetust-taotlevalt-uliopilaselt-peaks-noudma-75-protsendilist-oppekava-taitmist.d?id=64781074

Koolireform tulgu koos riigireformiga
http://arvamus.postimees.ee/919922/lauri-luik-koolireform-tulgu-koos-riigireformiga/

Eesti haridus Põhjamaade tasemele
http://www.parnupostimees.ee/622344/lauri-luik-eesti-haridus-pohjamaade-tasemele/

Koolikatsed
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lauri-luik-probleem-ei-ole-koolides-kuhu-katseid-korraldatakse-vaid-koolides-kuhu-vanemad-lapsi-panna-ei-taha.d?id=47322833

Rohkem sisu
http://www.parnupostimees.ee/444902/lauri-luik-haridus-vajab-rohkem-sisu-ja-vahem-loosungeid/

Eesti haridus Põhjamaade tasemele
http://online.le.ee/2011/10/29/lauri-luik-viime-eesti-hariduse-pohjamaade-tasemele/

Õpetajaamet ausse
http://www.parnupostimees.ee/310052/lauri-luik-opetajaamet-ausse/

Kõrgharidus
http://online.le.ee/2012/02/21/lauri-luik-maksumaksja-kulul-korgharidus-koigile-voimekatele/

Koolivõrgu korrastamine
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lauri-luik-koolivorgu-lahutamine-ei-tahenda-kaost.d?id=28598753

Kas kvaliteet kaalub üles turvalisuse?
http://www.lauriluik.ee/kas-kvaliteet-kaalub-ules-turvalisuse/

Vastulause vajaduspõhiste õppetoetuste teemal
http://www.lauriluik.ee/vastulause-vajaduspohiste-oppetoetuste-teemal/

Minu õpetajale
http://www.lauriluik.ee/ilusat-opetajatepaeva-kallid-opetajad/

Digiõpik ei tohiks jääda vaid tahvelarvutikeskseks
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-digiopik-ei-tohiks-jaada-vaid-tahvelarvutikeskseks/

Õpetajate palgast
http://www.lauriluik.ee/opetajate-palgast/

Positiivsed muutused kõrghariduses tulevad alles kõrgharidusreformi rakendudes
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-positiivsed-muutused-korghariduses-tulevad-alles-korgharidusreformi-rakendudes/

Läänemaal on ruumi vaid Eesti parimatele gümnaasiumitele
http://www.lauriluik.ee/laanemaal-on-ruumi-vaid-eesti-parimatele-gumnaasiumitele/

Õppekava täitmise nõude leevendamine aitaks toetada enam abivajajaid
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-oppekava-taitmise-noude-lodvendamine-aitaks-toetada-enam-abivajajaid/

Koolireform tulgu koos riigireformiga
http://www.lauriluik.ee/koolireform-tulgu-koos-riigireformiga/

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Kolga koolis
http://www.lauriluik.ee/riigikogu-kultuurikomisjoni-liige-kolga-koolis/

Pealehakkamine on pool võitu
http://www.lauriluik.ee/pealehakkamine-on-pool-voitu/

Abi vajav tudeng peab saama toetust, kuid ei tohi muutuda ülalpeetavaks
http://www.lauriluik.ee/abi-vajav-tudeng-peab-saama-toetust-kuid-ei-tohi-muutuda-ulalpeetavaks/

Vajaduspõhised õppetoetused lubavad täielikult pühenduda õppimisele
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-vajaduspohised-oppetoetused-lubavad-taielikult-puhenduda-oppimisele/

Koolid kinni? Mitte kõik!
http://www.lauriluik.ee/koolid-kinni-mitte-koik/

Läänemaale jäägu vähemalt kolm gümnaasiumit!
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-laanemaale-jaagu-vahemalt-kolm-gumnaasiumit/

Kas piisav on piisav pluss 20 protsenti?
http://www.lauriluik.ee/kas-piisav-on-piisav-pluss-20/

Peame leidma raha vene keelt kõnelevate õpetajate koolitamiseks või uute leidmiseks
http://www.lauriluik.ee/peame-leidma-lisaraha-vaid-vene-keelt-konelevate-opetajate-koolitamiseks-voi-uute-leidmiseks/

Kaheksa küsimust minister Aaviksoole enne ümberkorraldusi
http://www.lauriluik.ee/8-kusimust-minister-aaviksoole-enne-umberkorraldusi/

Õpetajate palgatõus peab tulema, kuid mitte omavalitsuste arvelt
http://www.lauriluik.ee/opetajate-palgatous-peab-tulema-kuid-mitte-omavalitsuste-arvelt/

Õpetajast vanemõpetajaks- palgatõus 15%
http://www.lauriluik.ee/opetajast-vanemopetajaks-palgatous-15-2/

Maksumaksja kulul kõrgharidus kõigile võimekatele
http://www.lauriluik.ee/maksumaksja-kulul-korgharidus-koigile-voimekatele/

Juristide sõda ehk kõrgharidusreformi saaga jätkub
http://www.lauriluik.ee/juristide-soda-ehk-korgharidusreformi-saaga-jatkub/

Kõrgharidusreform sai seaduseks
http://www.lauriluik.ee/korgharidusreform-sai-seaduseks/

Oleme arvestanud suurt osa tudengite ettepanekutest
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-oleme-arvestanud-suurt-osa-tudengite-ettepanekutest/

Tudengitest ja kõrgharidusest
http://www.lauriluik.ee/tudengitest-ja-korgharidusest/

Haridusvaldkond vajab aega
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-me-ei-anna-haridusvaldkonnale-aega-end-sisse-seada/

Parema kvaliteedi nimel
http://www.lauriluik.ee/parema-kvaliteedi-nimel/

IT-akadeemia loob eeldused uue Skype tekkeks
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-it-akadeemia-loob-eeldused-uue-skypei-tekkeks/

Kõrgharidusreformi kolm eesmärki
http://www.lauriluik.ee/korgharidusreformi-3-eesmarki/

Kvaliteedi tagamiseks on kõrgharidusreform mõistlik rakendada 2013
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-kvaliteedi-tousu-tagamiseks-on-korgharidusreform-moistlik-rakendada-2013-3/

Loome kõrgkoolidele voucherite süsteemi
http://www.lauriluik.ee/loome-korgkoolidele-voucherite-susteemi/

Noored peavad saama parima hariduse
http://www.lauriluik.ee/noored-peavad-saama-parima-hariduse/

Päinurme erivajadustega laste koolist
http://www.lauriluik.ee/painurme-koolist-voiks-kujuneda-kesk-eesti-erivajadustega-laste-oppekeskus/

Õpetajate palgatõus laste kõhu arvelt?
http://www.lauriluik.ee/opetajate-palgatous-laste-kohu-arvelt/

Era- ja avalik-õiguslikke ülikoole tuleb kohelda võrdselt
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-era-ja-avalik-oiguslikke-ulikoole-tuleb-kohelda-vordselt/

Õppetoetuste rahapoti võiks usaldada tudengite kätte
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-oppetoetuste-rahapoti-voiks-usaldada-tudengite-katte/

Stipendiumiraha on õppelaenuvõlgnike taskus
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-stipendiumiraha-on-oppelaenuvolgnike-taskus/

Motivatsioonistipendiumid vajavad kohest rakendamist
http://www.lauriluik.ee/motivatsioonistipendiumid-vajavad-kohest-rakendamist/

Õppetoetustest, ausalt
http://www.lauriluik.ee/oppetoetustest-ausalt/

Probleem pole koolikatsetes vaid nõrkades koolides
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-probleem-pole-koolikatsetes-vaid-norkades-koolides/

Kvaliteetne kõrgharidus on kõige tähtsam
http://www.lauriluik.ee/kvaliteetne-korgharidus-on-koige-tahtsam/

Õppetoetustest
http://www.lauriluik.ee/oppetoetusest/

Teel kvaliteetsema kõrghariduse suunas
http://www.lauriluik.ee/teel-kvaliteetsema-korghariduse-suunas/

Õpetajate suveseminar Vooremaal
http://www.lauriluik.ee/opetajate-iv-suveseminar-vooremaal/

Erisoodustusmaks tasemekoolituselt kaob
http://www.lauriluik.ee/erisoodustusmaks-tasemekoolituselt-kaob/

Iga laps peab saama hea hariduse olenemata elukohast
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-iga-laps-peab-saama-hea-hariduse-olenemata-elukohast/

Arendusfondist ja ettevõtlusõppest
http://www.lauriluik.ee/kuidas-arengufondi-tegevusi-ja-ettevotlusopet-koolides-paremini-sidustada/

Kutsehariduse populaarsus on tõusuteel
http://www.lauriluik.ee/kutsehariduse-populaarsus-tousuteel/
http://www.lauriluik.ee/luik-kutsehariduse-maine-on-tousuteel/

Sport ja tervislikud eluviisid

 Torino maratoni kolmikvõit Keeniasse
http://jooksuportaal.blogspot.com/2012/11/torino-maratoni-kolmikvoit-keeniasse.html

Lauri Luik oli Torino maratonil 89
http://online.le.ee/2012/11/20/lauri-luik-oli-torino-maratonil-89/

Lauri Luik oli Torino maratonil parim eestlane
http://laanlane.ee/article/lauri-luik-oli-torino-maratonil-parim-eestlane

Terves kehas terve vaim!
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-laanemaa-koolinoortele-terves-kehas-terve-vaim/

255 õpetajat kohtus võrguplatsil
http://www.lauriluik.ee/255-opetajat-kohtus-vorguplatsil/

Koolisport toob kokku terve pere
http://www.lauriluik.ee/koolisport-toob-kokku-terve-pere/

Koolispordijuhid Läänemaal
http://www.lauriluik.ee/koolispordijuhid-kogunevad-haapsallu-tarkust-taga-noudma/

Eesti Koolispordi Liidu koostööprojekt Jüri Jaansoniga
http://www.lauriluik.ee/eesti-koolispordi-liidu-uhisprojekt-jaansoni-2-silla-jooksuga-onnestus-hasti/

Head algavat koolispordiaastat
http://www.lauriluik.ee/head-algavat-koolispordi-aastat/

Kärdlas toimusid koolinoorte suvemängud Meri ja Päike
http://www.lauriluik.ee/kardlas-toimusid-eesti-koolinoorte-vi-suvemangud-„meri-ja-paike”/

Kehalise kasvatuse tunnis tuleb selgeks teha liikumise olulisus
http://www.lauriluik.ee/kehalise-kasvatuse-tunnis-tuleb-selgeks-teha-liikumise-olulisus/

Suitsetamine ei ole lahe
http://www.lauriluik.ee/suitsetamine-ei-ole-lahe/

Lauri Luik valiti Eesti suurima spordiühenduse presidendiks
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-valiti-eesti-suurima-spordiuhenduse-presidendiks/

Riigikogus moodustati Spordi toetusrühm
http://www.lauriluik.ee/riigikogus-moodustati-spordi-ja-liikumisharrastuse-toetusruhm/

Tähelepanu, start!
http://www.lauriluik.ee/tahelepanu-start-finaalvoistused-raplas/

Lauri Luik- parim eestlane Torino maratonil
http://www.lauriluik.ee/torino-maratoni-kolmikvoit-keeniasse-parim-eestlane-lauri-luik/

Torino maratoni tühjendustrenn päädis pronksiga
http://www.lauriluik.ee/torino-maratoni-tuhjendustrenn-paadis-pronksiga/

Intervjuu ETV spordile
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-koik-spordis-osalejad-peavad-mangima-ausalt/

Varia

Hasardist ja nõukogust
http://arvamus.postimees.ee/1137714/lauri-luik-hasardist-ja-noukogust/

Lauri Luik: Lapsevanemale lisahääle andmine riigieelarvet ei kasvata
http://reform.ee/et/reformierakond/Pressiruum/Arvamuslood/5668/lauri-luik-lapsevanematele-lisahaale-andmine-riigieelarvet-ei-kasvata

Head uudised Euroopast
http://www.lauriluik.ee/head-uudised-euroopast/

Vaata lisaks:

https://www.facebook.com/lauriluik
https://twitter.com/lauriluik

Teisipäeval külastas Läänemaad kultuuriminister Laine Jänes. Antud visiidi eesmärgiks oli tutvustada ministrile meie maakonna kultuurielu ning saada teavet ministeeriumi kavandatavate projektide kohta, et tänast olukorda Läänemaa kultuurimaastikul veelgi parandada. Samas kohtuda ka erakonnakaaslastega.

Olles viimase seitsme aasta jooksul osalenud pea kõigil Reformierakonna ministrite visiitidel, julgen öelda, et antud külaskäik oli kahtlemata üks meeldejäävamaid ja paremini korraldatumaid. Siinkohal erilised tänud meie arendusjuhile Reimo Nebokatile ja maakonnaorganisatsiooni esimehele Marek Topperile, kes võtsid antud visiidi korraldamise endi kanda. Loomulikult tänusõnad ka piirkonnajuhtidele Heli Randesele ja Mati Kallemetsale, kes võõrustasid ministrit vastavalt Ristil ja Taeblas. Tänud ka kõigile teistele erakonnakaaslastele, kes võtsid vaevaks tulla õhtupoolikul Haapsalu Vanalinna Bowlingusse sportlikult aega veetma ja ministriga kohtuma. 

Päev oli pikk ja teguderohke. Tunnike enne keskpäeva kohtusime minister Laine Jänese, kultuuriministeeriumi kantsleri Siim Suklese ning ministri nõunike Moonika Orase ja Kristjan Karisega vastvalminud Risti kooli spordihoones. Sinna olid kogunenud meid vastu võtma ka Risti vallavanem Rein Kruusmaa, koolidirektor Argo Roos ja Reformierakonna Risti piirkonna aktivistid eesotsas Heli Randesega. Peale ringkäiku spordihoones ja Risti põhikoolis suundusime üheskoos kooli hoovi, kus tutvustasime ministrile oma plaane uue jalgpallistaadioni rajamiseks. Hiljem külastasime üsna halvas seisukorras olevat Risti kultuurimaja. Vallavanem andis ülevaate Risti valla tulevikuideedest, millest üheks suurejoonelisemaks on maakonna piiri äärde rajatav nn Läänemaa värav.

Edasi suundusime Kullamaale, kus kohtusime kohalikus vallamajas vallavanema Üllar Aruksaare, volikogu esimehe Einar Pärnpuu ning kultuurimaja direktori Loit Lepalaanega. Peale põgusat ringkäiku vallamajas liikusime edasi Rohumäele, kuhu kohalikud Reformierakonna aktivistid loodavad rajada maakonnakeskse laululava. Kullamaa Keskkooli direktor Meelis Välis ja unustamatu tütarlastekoor ootasid meid pikisilmi koolimajas. Kui sisse astusime, siis said tüdrukud koorijuhist kultuuriministrile näidata oma kõrget taset, mis pr Jänese vilunud kõrvale loomulikult avastamatuks ei jäänud. Enne suundumist Palivere terviserajale vaatasime üle ka tänu kohalike reformierakondlaste tublile tööle valminud lastemänguväljakud kooli siseõues.

Kaunis sügisene loodus ja Läänemaa ainsad mäemügarikud tervitasid meid ühes piirkonnajuhi Mati Kallemetsaga ja vallavanema Ülle Hermanniga Taeblas Palivere terviseradadel. Tutvustasime ministrile kavandatavat Palivere spordibaasi ideed, tegime ühise treeningkõnni ilusal metsarajal ning vaatlesime tervendavat Silma Allikat.

Sügisesest metsast suundusime Haapsalu Kultuurikeskusesse, kus meid tervitasid linnapea Ingrid Danilov, kultuurikeskuse direktor Gülnar Murumägi ning abilinnapead Talis Vare ja Toivo Hein. Lisaks ringkäigule majas ning lakoonilisele hetkeolukorra tutvustusele andsid linnajuhid ülevaate ka Kultuurikeskuse ja Haapsalu linna tulevikuplaanidest. Ligi sajamiljonilist investeeringut vajavat Kultuurikeskust kavandatakse renoveerida kahes etapis. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis on järgmise viie aasta jooksul oodata tõsiseid edasiminekuid.

Lisaks oma silmaga nähtule ja käega katsutule andsid maakonnast ülevaate maavalitsuse esindaja Veikko Kõrv, rahvakultuurispetsialist Marju Viitmaa ja jurist Neeme Sild. Külaskäigule maavalitsuses järgnes intervjuu ajaleht Lääne Elule. Seejärel suundusime Haapsalu Vanalinna Bowlingusse Reformierakonna Läänemaa maakonnaorganisatsiooni liikmetega kohtuma. Minister tegi tagasivaate pikale päevale, rääkis olulisematest arengutest kultuurimaastikul ning vastas huviliste küsimustele. Peale seda, kui minister oli suundunud tagasiteele pealinna, jätkus Reformierakonna bowlinguturniir, mis lõppes meeleoluka saunaõhtuga.

Lauri Luik

Minu tegemised on rubriik, kus hakkan põgusalt tutvustama oma igapäevaseid toimetusi Riigikogu liikmena. Siin annan ülevaate olulisematest poliitilistest teemadest, mida Riigikogus käsitleme, üritustest, millel osalen ning muudest jooksvatest asjatoimetustest, mis jäävad väljapoole parlamendihoonet. Loodan, et antud perioodiülevaated annavad huvilistele informatiivse pildi kõigest, mis puudutab mind ja mu tegemisi Riigikogu liikmena.

Nädal algas info kogumise ja lobitööga. Eelmisel nädalal Reformierakonna Nõva piirkonna juhi ja vallavanemaga kohtumisel taas üles kerkinud mure Nõva valla väga halvas seisus kruusatee pärast kohustas mind teiste Lääne-Eesti saadikutega ühiselt nõu pidama. Kuigi ilmselt 2008. aastal Nõva tee veel raha ei saa, on lootust, et sihikindla tegutsemise korral on 2009. aastal õnne rohkem.

Esmaspäeva õhtupoolik möödus Reformierakonna Paide piirkonna üldkoosolekul, kus anti ülevaate linnas valitsevast hetkeolukorrast ja tehti plaane järgmisteks kohalikeks valimisteks.
 
Teisipäeval esinesin Riigikogu täiskogu ees komisjonipoolse ettekandjana. Tutvustasin komisjoni seisukohti Koolieelse lasteasutuse seaduse paragrahv 27 muutmise seaduse eelnõu (52 SE) osas. Tegu oli Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõuga, millega taheti kehtestada tasuta toit kõigile lasteaialastele. Kultuurikomisjon ja ka Vabariigi Valitsus otsustasid seda eelnõu mitte toetada, kuna 2008. aasta Riigieelarve eelnõus ei olnud vastavaid rahalisi vahendeid sisse kavandatud. Läbirääkimised Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni vahel haridus- ja noorsootöö valdkonda hõlmavate toetusliikide põhimõtete, mahtude ja jaotuste osas ei olnud selleks ajaks samuti veel lõpp-protokollini jõudnud.

Sama päeva pealelõunal kohtusime ühes kultuurikomisjoni liikmetega Hiinameelsete Tiibetlastega, kelle hulgas oli ka nn elav Buddha. Minu jaoks uudne ja huvitav oli see, et antud delegatsiooni meelest valitseb Tiibetis täielik rahu ja kõik on õnnelikud. Nn peaceful liberation on nende sõnul kulgenud edukalt ja ilma probleemideta. Huvitav on nentida ka seda, et viiest nn tiibetlasest neli olid hiinlased.

Saamaks uusi ja värskeid ideid Reformierakonna programmi, olen kokku kutsunud Reformierakonna Noortekogu programmitöörühma. Sel kolmapäeval toimus juba teine sellelaadne ajurünnak, kus panime paika olulisemad suunad ning genereerisime mõnetunnise arutelu järel nii mõnedki uued ja huvitavad ideed. Sellest kõigest lähemalt mõne kuu pärast noortekogu kodulehel www.reforminoored.ee

Nädala olulisima sündmusena tuleb ära märkida see, et peaminister Andrus Ansip andis Riigikogule pidulikult üle järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Samuti ka 2007. aasta lisaeelarve. Antud dokumentidega saab tutvuda rahandusministeeriumi vastaval lehel: http://www.fin.ee/?id=78705

Oma 2006. aasta tegevusaruannet tutvustas Riigikogule ka õiguskantsler Allar Jõks. Esmamulje antud aruandest oli kohutav. Seda eelkõige kahjutundest meie metsade vastu. Sellise paksu teose asemel oleks ju võinud kirjutada 101 CD-d. Kuigi ametiaja viimase aruande kohta oli see ehk hea kampaaniatrikk. Kuid see selleks. Sisult oli õiguskantsleri ülevaade väga põhjalik ja juhtis tähelepanu väga mitmetele kitsaskohtadele Eesti elus tervikuna. Jääb üle vaid loota, et aruandes välja pakutud lahendused ka kunagi realiseeruvad. Aruande tervikteksti leiad aadressilt: http://www.oiguskantsler.ee/?menuID=17
 
Olles Haapsalust ja Läänemaalt valitud Riigikogu saadik, hoian end kursis kodulinna tegemistega. Seepärast osalen ka kohaliku volikogu ja Reformierakonna fraktsiooni istungitel. Sel reedel oli päevakorras umbusaldusavaldus keskerakondlasest abilinnapeale Märt Maistele. Kirjutasin suve alguses sel teemal ka oma blogis. Lühidalt kokku võetuna käis abilinnapea maksumaksja raha eest Hispaanias puhkamas, mida ei tohiks üks endast lugupidav poliitik endale küll lubada. Paraku ei arvanud koalitsioon, et tegu oli kahetsusväärse teoga ning poliitik jäi ametisse.

Reede õhtupoolikul kohtusin Risti vallas Reformierakonna aktivistide, vallavanema, koolidirektori ja kohalike jalgpallipoistega. Arutlusel oli Ristile jalgpallistaadioni rajamine. Kuulasin ära kohalike mõtted ja ideed ning üheskoos panime paika edasise tegevuskava. Kui kõik sujub plaanipäraselt, siis võime palli väravasse kihutada juba järgmise aasta suve alguses.

Nädalavahetusel käisin juba traditsiooniks saanud Jüri Jaansoni kahe silla jooksul Pärnus. Nagu arvata oli, tegi eelmise nädala elu esimene maraton (3.21.06) oma töö. Seega jäi aeg 32.50 minu seekordseks laeks.

www.lauriluik.ee

Täna esitas Vabariigi Valitsus meie menetlusse järgmise aasta riigieelarve ja ka 2007. aasta lisaeelarve.

Peaminister ja Reformierakonna esimees Andrus Ansip andis meile põhjaliku ülevaate kavandatava eelarve tuludest ja kuludest.

Oma ettekandes Riigikogule sõnas Ansip: "Eesti on väike, avatud majandusega riik. Meie liberaalne majanduskeskkond, soodne maksusüsteem ja range fiskaalpoliitika on tõestanud oma elujõulisust nii headel kui kehvematel aegadel. Me usume jätkuvalt turumajanduse iseregulatsiooni, inimeste ja ettevõtete õppimis- ja kohanemisvõimesse."

Andrus Ansip lükkas ümber nende analüütikute hinnangud, kes arvavad justkui oleks meie majandus kriisis. "Tegelik olukord ei anna selleks põhjust," sõnas Ansip.

Riigieelarve maht kasvab 2008. aastal ligi 19 miljardi krooni võrra, mis on protsentuaalselt veidi üle 25%. Tulude maht on 96,3 ja kulude maht 93,6 miljardit krooni, mis teeb eelarve kavandatavaks ülejäägiks 2,7 miljardit krooni.

Suurimateks kuluartikluiteks järgmise aasta eelarves on pensionid- 17,7 miljardit krooni ja ka ravikindlustuskulud- 13 miljardit krooni.

Mul on hea meel, et antud eelarve eelnõu võimaldab meil inimeste elu järgmisel aastal veelgi paremaks muuta. Tore on tõdeda, et pensionid tõusevad 22%, mis tähendab seda, et valimistel antud lubadus pensionide kahekordistamiseks püsib kindlas graafikus.

Investeeringud uute lasteaiakohtade loomiseks on osa meie programmist „igale lapsele lasteaiakoht”. Investeeringute programmi eesmärk on suurenda lasteaiakohtade arvu.

Lisavahendeid suunatakse haridusse, milles sisaldub ka õpetajate palgatõus. Palgad tõusevad lisaks õpetajatele ka kõrgharidusega kultuuritöötajatel, politseiametnikel ning päästeametnikel. 

Lisaks suurenevad ka investeeringud infrastruktuuri- eelkõige teedesse. Kokku kulutatakse riigiteede ehituseks ja korrashoiuks 3,6 miljardit krooni.

Loomulikult jätkab alanemist ka füüsiliste isikute tulumaks. Järgmisel aastal on maksumäär juba 21%, et kolme aasta pärast jõuda lubatud 18%-ni. Maksuvaba tulu suureneb 2008. aasta 1.jaanuarist 2250 kroonini ning iga lapse eest arvestatakse üks tulumaksuvaba miinimum juurde. 

Perepoliitika vallas on kavandatud vanemahüvitise perioodi pikendamine 4 kuu võrra. Kokku kulub järgmisel aastal vanemahüvitise väljamakseks 1,8 miljardit ja peretoetusteks 1,9 miljardit krooni. Viljatusravile on kavandatud 100 mln krooni. Ravikindlustusele mõeldud summad suurenevad järgmisel aastal 13 miljardi kroonini.

Olles EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse nõukogu liige, tunned siirast heameelt, et Kultuuriministeeriumi eelarves on 50 miljonit ette nähtud ka pühakodade renoveerimiseks.

2007. aasta lisaeelarve tulude maht on 6,2 miljardit ja kulude maht 2,7 miljardit krooni. "3,5 miljardit, see tähendab ligi 60% eelarve ülelaekumistest suunatakse reservidesse," ütles Ansip. Ansipi sõnul on lisaeelarve suurim kuluartikkel eraldised Haigekassale- 1,09 miljardit krooni. Esimesel juulil toimunud pensionitõusu katteks soovib valitsus eraldada täiendavad 537 miljonit krooni. 

Eelpool loetletud sammud on vaid osa järgmise aasta eelarve eelnõus kavandatust. Põhjalikuma ülevaate saamiseks võib tutvuda 2008. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga, mille leiad aadressilt: http://www.fin.ee/doc.php?78679 

Lakooniliselt kokku võttes võib öelda, et tegu on igati hea dokumendiga, mis hoiab meid selgel sihil- viia Eesti järgmise 15 aastaga viie jõukama riigi hulka Euroopas.  

www.lauriluik.ee

Kasutatud infoallikad:
Peaminister Andrus Ansipi kõne 2008. aasta riigieelarve eelnõu üleandmisel Riigikogule
2008. aasta Riigieelarve seaduse eelnõu

Teisipäeval, 2. oktoobril külastab Läänemaad kultuuriminister Laine Jänes.

Visiidil tutvub minister Laine Jänes erinevate kultuuriobjektidega Läänemaal. Külastatakse vastvalminud Risti võimlat, Risti põhikooli, Kullamaa kultuurimaja ja plaanitavat laululava, kavandatavat Palivere terviserada ja spordikompleksi ning renoveerimist vajavat Haapsalu Kultuurikeskust. Külastatakse ka Lääne Maavalitsust.

Peale maakonnavisiiti kohtub minister Haapsalu Vanalinna Bowlingus Reformierakonna Läänemaa maakonnaorganisatsiooni (MKO) liikmetega.

Minister Laine Jänes annab ülevaate kultuuriministeeriumi ja Reformierakonna plaanidest ning vastab huviliste küsimustele. Muuhulgas peetakse maha ka erakonna bowlinguturniir.

Lisainformatsioon:
Lauri Luik
56 659 599
lauri.luik@riigikogu.ee

Ajal, mil Riigikogu istungite saal on tühi ja viimasest komisjoni koosolekustki juba üksjagu aega möödas, võib jääda mulje, et seadusandlik võim on suvekuudeks töö lõpetanud. Aeg ajalt jookseb uudistest läbi mõne poliitiku repliik mingil päevapoliitilisel teemal ning õhtuleht kirjutab oma esikaanel sellest, millega mõni avaliku elu tegelane jälle hakkama on saanud. Uudistemagasinid ketravad aastatevanuseid teemasid, mida üle pika aja jälle ehk huvitav vaadata on. See tundub olevat massimeedia nn hapukurgihooaja tavapärane ülesehitus. Tegelikult käib aga vilgas tegevus väljaspool parlamendihoonet üle Eesti erinevates valimisringkondades, mis avalikkusele tihtilugu märkamatuks jääb.

Olen värske Riigikogu liikmena mitmel korral mõtelnud, et kuidas küll parandada Eesti ühiskonnas nii stereotüüpseks kujunenud laisa ja omakasupüüdliku poliitiku mainet. Päris ausalt öeldes ei ole imerohtu leidnud. Kuid mulle tundub, et seda veidi moonutatud stereotüüpi aitab õigeks kohandada saadiku pidev ja otsene suhtlus valijatega. Seetõttu püüan mõne sõnaga anda ülevaate sellest, mis Riigikogu istungite vahelisel ajal toimunud on. Tõsi, kõike ei jõua leheveergudel ruumipuuduse tõttu kajastada. Olgu siis välja toodud mõned huvitavamad tähelepanekud ja tegemised lähikuude lõikes.

Riigikogu kultuurikomisjoni liikmena puutun kõige enam kokku hariduse, spordi, kultuuri ja ka noorsoo teemadega. Need valdkonnad on olnud mulle südamelähedased juba ajast, mil olin Haapsalu Linnavolikogu liige. Seega olen üritanud istungite vahelisel ajal võimalikult palju mööda kodumaa erinevaid omavalitsusi ringi liikuda ning eelpoolloetletud valdkondades ettetulevate probleemidega end võimalikult detailselt kurssi viia.

Olen alati olnud seda meelt, et poliitika paberil ja reaalsuses on kaks suhteliselt iseseisvat asja. Seega olen üritanud võimalikult palju oma silmaga näha ja ise reaalselt läbi kogeda. Juuni alguses külastasime kultuurikomisjoni liikmetega Ääsmäel asuvat Salu kooli. Tegu on Eestis ühe suhteliselt ainulaadse raske vaimse- ja liitpuudega laste erakooliga. Rääkisime kohalikest investeeringuvajadustest ning arenguväljavaadetest tulevikuks ja vaatasime laste teatrietendust Pipi Pikksukast. See oli kahtlemata huvitav ja hariv külastus, kuna ka minu kodulinnas Haapsalus õpib sanatoorses eriinternaatkoolis palju sarnase elusaatusega noori inimesi. Nende inimeste igapäevaellu integreerimine ning tavaeluks vajalike oskuste treenimine on olulisim prioriteet. Pean tähtsaks nende noorte enamat rakendamist tööjõuturul. Hollandi näitel võib tuua eeskujuks restoran-kohviku, kus teenindavaks personaliks olid vaimupuudega noored, kes tegid oma tööd erilise hoole ja pühendumisega. Seda loomulikult järelvaataja silme all. Miks mitte üritada midagi analoogset meil siin Eestis?

Olles samaaegselt ka Reformierakonna noortekogu eestseisuse esimees, puutun igapäevaselt kokku noortega ligi poolesajast erinevas omavalitsuses tegutsevast noorteklubist. Sel suvel olen suure rõhu pannud noorteorganisatsioonide külastamisele Eesti eri paigus. Külastades noori Saaremaal Kuressaares, Läänemaal Haapsalus, Lihulas ja Ridalas,  Lääne-Virumaal Kundas, Tapal ja Rakveres, Põlvamaal Räpinas, Põlvas, Kanepis ja Oraval ning Võrumaal Rõuges on välja joonistunud üsna sarnased murepunktid, mis sedapuhku ei ole tulnud mulle üllatusena. Nagu oma valimiskampaaniaski ühe olulise lahendamist ootava väljakutsena esile tõin, on pisemates omavalitsustes probleemiks see, et noored inimesed kipuvad peale keskkooli lõppu kodukohast lahkuma ning tööle asuma kas Tallinnas, Tartus või mõnes muus suuremas linnas. Kodukoht jääb aga tühjaks. Üheskoos oleme üritanud leida lahendusi ning lõppude lõpuks jõudnud tagasi ikka sinnani, et võti on meie endi taskus. Sest meie olemegi ju need noored, keda kodukoht tagasi ootab. Loomulikult mängib olulist rolli noore inimese elus ka teda ümbritsev elukeskkond. Siinkohal on võtmeroll kohalikel omavalitsustel. Oleks ülekohtune laiutada käsi ja küsida, miks noored kodukohta tagasi ei tule, kui neile ei ole loodud kohapeal normaalseks arenguks kaasaegseid tingimusi.

Nii hariduse, kultuuri, spordi kui noorsootegevuse ja ka sotsiaalvaldkonna edendamisel ütlen oma sõna sekka ka hasartmängumaksu nõukogu liikmena. Maapiirkondade igakülgse arengu ja kohaliku ettevõtluse arendamise eest läbi erinevate sihtprogrammide rakendamise seisan  Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogus. Töötades igal kuul läbi suurel hulgal erinevaid taotlusprojekte, saab päris hea ülevaate sellest, mis erinevais Eesti paigus parasjagu teoksil on ning millises suunas asjad liiguvad. Teinekord mõnd omavalitsust külastades on kohalikest tegemistest juba seeläbi üsna hea pilt ees. Julgustan kõiki inimesi veelgi enam projekte kirjutama, et  läbi harivate ja kasulike ürituste kohalikku elu ikka paremaks muuta.
 
Suvi on aeg, mil omavalitsuste ürituste kalendrid kubisevad erinevatest kultuuri ja spordiüritustest. Kultuurikomisjoni liikmena oleks lausa patt nendel osalemata jätta. Huvitava ja värvikireva pildi kohalikust elust annab kindlasti erinevatel üritustel kaasalöömine. Olgu selleks siis Viljandi Folk, Haapsalu Valge Daami Päevad, Leigo Järvemuusikafestival, Tallinna Kammermuusika festival, Lihula Kultuuripäevad vms. Sportki on mind alati köitnud ning ilmselt seetõttu olengi võtnud endale eesmärgiks aktiivselt osaleda enamikel Eestis korraldatavatel rahvajooksu üritustel, millest olulisemaks pean septembrikuus toimuvaid Eesti Meistrivõistlusi maratonis.

Spordi arengule ning tervislike eluviiside propageerimisele üritan kaasa aidata ka Läänemaa spordiliidu „Läänela” presidendina. Pean oluliseks, et kohalikud spordirajatused saaksid kaasajastatud ning puuduolevad objektid ehitatud. Olgu selleks siis sisekergejõustikurada, tenniseväljakud, palliplatsid vms. Inimeste tervisesse läbi spordi propageerimise tuleb enam investeerida. Üheks „Läänela” olulisemaks spordiürituseks sel suvel olid maaspordiliidu „Jõud” suvemängud Valgas, kuhu olid kokku tulud spordiharrastajad üle Eesti ning kus isegi sai 1500 meetri jooksus ja Riigikogu liikmete võrkpallimeeskonnas kaasa löödud. Justkui jätkuna sellele toimus „Jõud-i spordispartakiaad ja seminar kaunil Kihnu saarel, kus tegime plaane eelseisvaks spordihooajaks ning pistsime rinda erinevatel spordialadel. See väike saar omab endas lisaks 16-le ruutkilomeetrile kuivale pinnale palju enamat kui esmapilgul arvata võib. Värvikas kultuuripärand, isemoodi rahvarõivad eesotsas naiste seelikuga, mida kutsutakse kördiks ning huvitavad riietumiskombed, vanad kalapüügitraditsioonid, laulu- ja tantsulembus, kalakastidega kaunistatud külgkorviga mootorrattad ja ülim külalislahkus on märksõnad, mis seda reisi meenutama jäävad.

Haridus on valdkond, mis on meie murelapseks olnud juba aastaid. Kohtumised kultuurikomisjonis nii haridusministri kui ka ametnikega on olnud paljulubavad. Plaanid on suured ja tööpõld lai. Olulist tähelepanu tuleb pöörata perioodil 2007-2013 avanevatele Euroopa tõukefondidele. Kohtumised valijatega minu valimisringkonnas on toonud esile eelkõige lapsevanemate murelikkuse koolide õppekesskonna ning -tingimuste osas. Suheldes kohaliku omavalitsuse ametnikega on näha, et pingutusi haridusmaastiku korrastamiseks on tehtud ja tehakse edaspidigi, kuid investeeringud nt koolimajade remonti ja olmetingimuste parandamisse jätavad kohalike vahendite puudumise tõttu vajaka. 

Korra sai suvekuudel Riigikogu saadikuid ka istungite saalis nähtud. Augusti keskpaiku roheliste poolt kokku kutsutud erakorraline istung kujunes küll pigem odavaks tähelepanu püüdmise kampaaniaks kui sisuliseks tegevuseks. Tore oli taas kolleege näha ning istungite saali külastada, kuid päris aus olles ei jätnud selline ettevalmistamata ning pooltoores asjaajamine kuigi head muljet. Kuid eks me kõik vajame sisseelamise aega. Seega ei tohi uute tuulte vastu Riigikogus ülekohtune olla vaid peame neid pigem tänama toreda initsiatiivi eest ning lootma, et kui sügisel taas koguneme, ollakse asjadega põhjalikumalt ette valmistatud.

Püüdes murda müüti eelpoolkirjeldatud poliitiku stereotüübist, ootan meeleldi lugejate arvamusi, mõtteid ja ettepanekuid erinevatel teemadel. Vaid üheskoos suudame teha Eestimaa paremaks!

Lauri Luik
Sinu esindaja Riigikogus

Viimastel nädalatel on kõneainet tekitanud Läänemaa omavalitsusjuhtide puhkusereis Hispaaniasse. Reisimine on kahtlemata tore tegevus. Eriti meeldiv veel siis, kui selle eest maksab keegi teine. Siinkohal on aga oluline vahet teha, kes see teine on. Sedapuhku reisiti maksumaksja raha eest.

Läänemaa Omavalitsuste Liit saatis 22 Läänemaa omavalitsusjuhti ligi poole miljoni krooni eest Hispaaniasse puhkama. Jääb arusaamatuks, miks peaks selliseid reise rahastama maksumaksja. Liidu ligi kolme miljonilisest aasta eelarve kogusummast moodustab antud reis koguni ligi 15 protsenti, mis on kaugel ratsionaalsusest ja mõistlikust eelarvestamisest.
 
Mina olen aru saanud, et ma maksan makse ikka selleks, et riik ja kohalik omavalitsus saaksid läbi mõistlike ja kaalutud rahapaigutuste teha meie inimeste eluolu paremaks. Mis meie kaunist kodumaast saab, kui hakkame kohalikesse eelarvetesse planeerima sellised mahus kulutusi puhkuste tarbeks?
 
Olen kuulnud mõnede asjaosaliste poliitikute vastustest läbi kumavat põhjendust, et antud reisi saab justkui lugeda tööreisiks. Kahenädalast soojamaasõitu, pealegi koos abikaasadega, on väga raske ette kujutada töösõiduna. Mind kui valijat huvitab küll väga oma saadiku põhjendus sellise rahakasutuse kohta. Taolised kulutused peaks iga inimene ikka oma vahenditest katma.
 
Jääb arusaamatuks ka see, kes ja kuidas otsustas, millised poliitikud on piisavalt teenekad, et olla ära teeninud reisi soojale maale omavalitsusliidu eelarvest. Usun, et Läänemaal ja mujalgi Eestis on veel palju teisi tublisid omavalitsustegelasi, kes kindlasti sooviksid suvel pikemale priile puhkusereisile minna.
 
Lubadused on täitmiseks

Valimiste eel räägivad mitmed poliitikuid avaliku sektori kulude kärpimisest ja maksumaksja rahadega senisest soliidsemast ümberkäimisest. Lubatakse kulude optimeerimiseks vähendada linna- või vallavalitsuse liikmete arvu, vaadata rangelt üle omavalitsuse kulutused. Tänane juhtum tõestab aga jällegi, et need on vaid tühjad lubadused. Talitatakse sootuks vastupidi. Milleks siis üldse lubada? 
 
Olen veendunud, et nii riigil kui kohalikel omavalitsustel on puhkusereisidele vastukaaluks oluliselt põletavamaid probleeme, mida on tarvis lahendada ja rahastada. Olles külastanud enamikku Eestimaa omavalitustest olen näinud kõige ilusa ja kaasaegse kõrval palju sellist, mis oma välimuselt või sisult enam 21. sajandisse ei kuulu. Olgu selleks siis inimestele ühiskondlikult vajalikud objektid, erinevad teenused või omavalitsuse üldine olukord. Need on valdkonnad, mis vajavad tähelepanu esmajoones.
 
Tegija vastutab

Tihtilugu imestatakse, miks poliitikute ja poliitika kui sellise maine madal on. Süüdistatakse ajakirjanikke, halba ilma ja kõiki teisi peale iseenda. Olen nõus, et vahel võimendab ajakirjandus oma huvidest lähtuvalt teadlikult mõnda aspekti üle, aga vahel tuleb põhjusi otsida ka tegijate endi varasalvest.
 
Iga endast ja oma valijatest lugupidav poliitik peaks enne taolise otsuse tegemist selgelt aru andma, kas selline käitumine on ikka talle kui rahvaesindajale kohane. Oma tegude eest peab vastutama. Loodan, et omavalitsusjuhid kaaluvad põhjalikult oma kulutusi ja nende sobivust omavalitsusliidu kuluridadesse ning kannavad puhkusereisi rahad omast taskust. Ning kui rahakott puhkusereisiks piisavalt paks pole, siis on poliitilise vastutuse võtmine tagasiastumise näol igati sobilik tegevus. Mõelgem järele!
 
Ometigi ei ole see ju esimene omataoline juhtum viimastel aastatel. Võimalusi vigadest, kusjuures teiste vigadest, õppida on olnud enam kui küll. Kas järgmised valimised on veel liialt kaugel või ollakse tõesti nii sinisilmsed ja loodetakse, et ehk pimestab ere suvepäike inimeste silmi nii, et keegi selliseid rumalusi tähele ei pane?

Lauri Luik
Riigikogu liige

Eestil läheb hästi. Majandus õitseb, inimeste eluolu paraneb, pension tõuseb ning iivegi on näidanud positiivseid trende. Sellele vaatamata teeb mind murelikuks Eestimaa väiksemate piirkondade eluolu ja tulevik. Elu Eestimaal ei tähenda ometigi vaid elu linnas.

Igal piirkonnal on oma spetsiifilised mured ja rõõmud, kuid samas on ka pea kõiki Eestimaa väiksemaid omavalitsusi puudutavad ühised väljakutsed. Üheks karjuvamaks probleemiks enamikes Eesti omavalitsustes on noorte lahkumine kodukohast ning tööle ja elama asumine kas Tallinnas, Tartus või mõnes muus suuremas linnas.
Selleks, et ka väiksemates piirkondades eluolu paraneks, kohalik majandus areneks ning oleks tagatud elanikkonna järjepidevus, on oluline, et meie inimesed oma kodukohta naaseksid.

On väga tervitatav, et peale gümnaasiumi lõpetamist minnakse edasi õppima, omandatakse hea haridus ja konkreetne erialane oskusteave. Küll aga teeb murelikuks see, et saadud potentsiaali ei rakendata enam oma kodukohas.

Miks on nii, et noored suure hurraaga koju tagasi tööle ja elama ei tule? Olen kuulnud nurisemist madala palga üle. Tõsi, selles küsimuses vastu vaielda ei saa. Samuti on ettevõtjatel mure kvalifitseeritud tööjõu nappuse pärast. Treipink on, kuid töömeest pole. Olen omaealistelt kuulnud ka seda, et kui korra pealinna kirkad tuled nähtud, siis enne 60. eluaastat maale tagasi elama asja pole. Samas on ka teisi arvamusi. Mõni on väga suur kodukoha patrioot, kes asub tööle või asutab oma ettevõtte just kodupiirkonda. Olenemata sellest, millised raskused ees seisavad. Au ja kiitus neile!

Pean ääretult tähtsaks, et Eestis on aina enam populaarsust kogumas kutsekoolid ning ülikoolide kolledžid, mis tagavad kohalikule noorele võimalused omandada nii kõrg- kui ka kutseharidus oma kodukohas või selle vahetus läheduses. Mingi osa lõpetanuid jääb kodukanti tööle ning nendega muret ei ole. Küll aga teevad nukraks need noored, kes tagasi ei tule. Mida ette võtta?

Kiirelt väheneva elanikkonna probleemi aitab veidikenegi leevendada inimeste kolimine linnast maapiirkondadesse- rahulikumasse ja stressivabamasse keskkonda. See aitab omakorda kaasa omavalitsuste maksubaasi suurenemisele ja kohalikule arengule. Oluline oleks veelgi enam propageerida linnaelanikkonna seas piirkondi väljaspool suuremaid keskusi ning tutvustada võimalikke väljavaateid ja perspektiive. Mida rohkem raha on kohalikus piirkonnas ringluses, seda enam ju võidab ja areneb ka vastav omavalitsus.

Ehk oleks mõistlik forsseerida kohalike ettevõtjate koostööd lähimate õppeasutuste ja tudengitega. Miks ka mitte üli- ja kutsekoolidega väljaspool maakonda? On ju mitmeid erinevaid variante. Nii näiteks on üks võimalus, et ettevõte sõlmib tudengiga nn eellepingu, millega kohustub hüvitama kõik õpingutega seotud kulutused. Tudeng seevastu kinnitab, et jätkab tööd antud konkreetses ettevõttes peale kooli lõpetamist või kooli kõrvalt juba nt teisel õppeaastal. Nii on tudengile tagatud õppemaksu tasumine, praktika- kui ka töökoht tulevikus. Tööandjale aga garantii, et vajalik spetsialist on olemas.

Selleks, et meil oleks rohkem tasuvaid töökohti, on oluline meelitada kohale enam ettevõtjate investeeringuid. Siinkohal on hea võimalus kasutada ära just oma maakonnale iseloomulikke piirkondlikke eripärasid. Võimalusi on Eesti erinevates piirkondades üsna mitmeid. Alustades mereturismist ja lõpetades puidutööstusega. Täna on üsna head võimalused kasutada ka erinevaid alustava ettevõtte toetusi, mis on suunatud just ettevõtluse arendamiseks väiksemates piirkondades.

Noorte ettevõtlusvaimu  ja innovaatiliste ideede rakendamiseks on oluline antud valdkonda enam tähelepanu ja rahalisi vahendeid suunata. Üha enam on populaarsust kogumas kohalikud arenduskeskused ja sinna juurde rajatavad ettevõtlusinkubaatorid ning nõustamiskeskused. Suure potentsiaaliga on kindlasti ka tudengifirmade senisest suurem toetamine ning neile vajalike tingimuste loomine. Kasvõi näiteks tihedam sidustamine ettevõtlusinkubaatoritega.

Kindlasti tuleb inimeste heaolu ja majanduse arengu hüvanguks rakendada enam eurovahendeid. Samuti tuleb jätkata ka edaspidi riiklike regionaalvahendite kaasamist kohaliku elu arendamisse. Peame olema valvsad, et kasutada õigeaegselt ja asjakohaselt peagi avanevaid uusi eurofonde, kus on meetmed üsna mitmete erinevate eluvaldkondade rahastamiseks. Seda kõike selleks, et parendada meie elanikele olulisi teenuseid ning ehitada ja renoveerida igapäevatoiminguteks vajalikke objekte. Kokkuvõtvalt- luua paremad elamistingimused ning keskkond.

Eesti maapiirkondade konkurentsivõime arendamiseks peame enam toetama arengu ja jätkusuutlikkusega seotud valdkondi, sealhulgas teadus- ja tehnoloogiaparkide rajamist ning säästlike innovaatiliste tehnoloogiate väljaarendamist ja kasutuselevõttu.

Need olid vaid mõned mõtted, kuidas läbi noorte spetsialistide enama kaasamise kohalike inimeste eluolu parandada ning majanduse arengut soodustada. Loodan, et igaüks meist annab panuse sellesse, et meie välja rännanud sõbrad ja tuttavad kodukohta tagasi elama ning tööle tuleksid.

Lauri Luik
Riigikogu liige
Reformierakond

Pühapäeval, 3. juunil algusega kell 12.00 toimub hotell Olümpia konverentsikeskuses Eesti Reformierakonna korraline Üldkogu.

Eesti Reformierakonna Üldkogu päevakava
3. juuni 2007

12.00 Üldkogu avamine, juhataja valimine, päeva- ja kodukorra ning häältelugemiskomsjoni kinnitamine

12.15 Esimees peaminister Andrus Ansipi sõnavõtt

12.50 Peasekretär Kristen Michali ülevaade erakonnas toimuvast

13.05 Põhikirja muutmine

13.10 Majandusaasta aruande kinnitamine

13.20 Esimehe ja juhatuse valimiste kandidaatide ja valimiskorra tutvustus

13.30-14.30 lõuna (hääletamine kestab kuni 14.00)

14.30 Registreeritud sõnavõtud

14.42 Esimehe ja juhatuse valimistulemuste teatamine, revisjonitoimkonna valimine

15.30 Üldkogu lõpp

http://jooksuportaal.blogspot.com/2012/11/torino-maratoni-kolmikvoit-keeniasse.html

http://online.le.ee/2012/11/20/lauri-luik-oli-torino-maratonil-89/

http://www.reform.ee/et/uudised/1090/lauri-luik-tublile-tudengile-vaart-stipendium/2008

http://laanlane.ee/article/lauri-luik-oli-torino-maratonil-parim-eestlane

http://www.lauriluik.ee/2013-aasta-olulisemad-investeeringud-laanemaale/

www.lauriluik.ee

http://www.riigikogu.ee/?page=isikukaart&op=ems&pid=73061

http://www.parnupostimees.ee/1100984/lauri-luik-ettevotlik-noor-saab-hakkama/

https://twitter.com/lauriluik

http://www.lauriluik.ee/kokkuvote-olulisematest-toovoitudest/

http://www.facebook.com/pages/Lauri-Luik-meie-h%C3%A4%C3%A4l-Toompeal/141182449230224

http://www.laanlane.ee/article/lauri-luik-minu-%C3%B5petajale

http://www.postimees.ee/670580/lauri-luik-me-ei-anna-haridusvaldkonnale-aega-end-sisse-seada/

http://www.postimees.ee/973736/lauri-luik-digiopik-ei-tohiks-jaada-vaid-tahvelarvutikeskseks

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lauri-luik-sotsiaaltoetust-taotlevalt-uliopilaselt-peaks-noudma-75-protsendilist-oppekava-taitmist.d?id=64781074

http://arvamus.postimees.ee/919922/lauri-luik-koolireform-tulgu-koos-riigireformiga/

http://www.parnupostimees.ee/622344/lauri-luik-eesti-haridus-pohjamaade-tasemele/

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lauri-luik-probleem-ei-ole-koolides-kuhu-katseid-korraldatakse-vaid-koolides-kuhu-vanemad-lapsi-panna-ei-taha.d?id=47322833

http://www.parnupostimees.ee/444902/lauri-luik-haridus-vajab-rohkem-sisu-ja-vahem-loosungeid/

http://online.le.ee/2011/10/29/lauri-luik-viime-eesti-hariduse-pohjamaade-tasemele/

http://www.hmn.ee/

http://www.parnupostimees.ee/310052/lauri-luik-opetajaamet-ausse/

http://online.le.ee/2012/02/21/lauri-luik-maksumaksja-kulul-korgharidus-koigile-voimekatele/

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lauri-luik-koolivorgu-lahutamine-ei-tahenda-kaost.d?id=28598753

Viimasel ajal on erinevates ringkondades palju juttu olnud Haapsallu senise spordihoone tagusele territooriumile kavandatavast universaalsest spordihallist, mis tagaks sisetreeningu võimalused nii tennisistidele kui ka erinevate kergejõustiku aladega tegelevatele sportlastele ja harrastajatele.

Vaatamata sellele ei ole päris täpselt teada, milliseid funktsioone antud hall kandma hakkab. Kas põhirõhk on seatud tennisele ning kui ruumi jätkub, antakse osa ka kergejõustikule või on tegu mõlema osapoole huve võrdselt arvestavate tingimustega? Olen kuulnud mitmeid vastakaid arvamusi.

Laias laastus võib eristada kahte planeeringu versiooni. Esimene looks Haapsallu kolm uut tenniseväljakut ning ühe neljandiku halli suuruse kergejõustikuosa koos 60-meetrise jooksusirgega, mille funktsioon jääb mulle arusaamatuks. Teise võimaliku väljapakutud variandi puhul oleks aga kaks tenniseväljakut ning üks kolmandik kergejõustikule koos jooksuovaaliga, mis võimaldaks Läänemaal ainsana ka sisetingimustes jooksutrenni teha.

Spordiliit Läänela presidendina ei saa ma eelistada ühte spordiala teisele ega teeks seda ka muidu. Pean võrdväärselt lugu nii tennisest kui ka kergejõustikust, mistõttu olen seisukohal, et antud projekti puhul peame leidma kompromissi. Selleks kompromissiks olekski kahe tenniseväljaku, ühe kergejõustikuosa ning jooksuovaaliga planeering.

Pean oluliseks ja linlaste ees vastutustundlikuks viimasena mainitud variandi elluviimist. Tänases seisus, kus linna võlakoormus on üsna suur ning eelarvegi üsna pingul, oleks lühinägelik ja ettevaatamatu teha valik, mis soosib selgelt vaid ühte osapoolt.

Oleme teinud ligi 40 Läänemaal tegutsevat spordiklubi ühendava spordiliidu Läänela nimel ka pöördumise Haapsalu Linnavalitsusele, milles palume kaaluda eelpoolnimetatud kompromissettepaneku rakendamist.

Läänemaale on tarvis spordihalli, kus saaks ka talvisel hooajal muretult trenni teha. Kuna Uuemõisa sise-tenniseväljakud müüdi maha, vajame hädasti uusi. Juba mitmendat aastat juhib meie kergejõustikukontingent tähelepanu kergejõustiku sisehalli vajalikkusele. Täna sisetingimustes jooksutrenni teha ei saa.

Nii oleme jõudnud oluliste valikute ette. Vajame kiirelt sise-tenniseväljakuid, et jätkata meie tublide tennisistide püüdlusi tippu ning ka sise-jooksurada, et kergejõustiklased saaksid pika talvehooaja vältel kuskil joosta ning seeläbi kergejõustiku kunagise populaarsuse Läänemaal taastada.

Kui me soovime Läänemaal sportlikke eluviise propageerida ning meie sportlaste ja linnakodanike võimalusi avardada, on selge, et peame antud tegevuse aktiviseerimiseks igal aastal linna vm eelarvest lisavahendeid kaasama. Tervisesport ei saagi olla väga tulus äri. 

Üheks tekkivate kulude kompenseerimise võimaluseks lisaks tenniseväljakute ja kergejõustikuareeni rentimisele oleks ka antud kompleksi juurde rajatav hostel, mis võimaldaks suuremate võistluste või laagrite ajal pakkuda sportlastele majutust ning vahepealsel perioodil ka turistidele öömaja. Kuigi pelgalt tenniseväljakute rendist ja hosteli pidamisest tekkivaid ülalpidamiskulusid täies ulatuses katta pole võimalik, oleks need oluliseks abiks siiski.

Kui me ehitame täna spordihalli ilma jooksuovaalita, siis kustutame küll tule tennisistide eest, kuid leiame antud objekti valmimisel end juba järgmise spordihalli ootel. Hetkel ei näe ma võimalust lähiaastatel midagi analoogset ette võtta – puuduvad vahendid ja ka vajalik territoorium.

Seega loodan väga, et kui juba nii suur projekt ette võetud on, suudame üheskoos leida ühise keele ning ehitada universaalse spordihalli, mis peaks silmas nii tennisistide kui ka teiste spordialadega tegelevate sportlaste huve ning spordi arengut ja tervislike eluviiside propageerimist Läänemaal ka pikemas perspektiivis. 

Lauri Luik
Spordiliit Läänela president

Lp Ingrid Danilov                                                                                                                 9. mai 2007
Haapsalu linnapea
 
 
 
Pöördumine
 
 
Seoses Haapsallu kavandatava universaalspordihalli planeerimisega palub Läänemaa spordiliit „Läänela” antud spordikompleksi projekteerimisel Haapsalu Linnavalitsusel kui tööde tellijal võimalusel enam arvestada lisaks tennisele ka teiste spordialadega tegelevate spordiklubide seisukohtadega luues tarvilikud tingimused sisetreeninguks ka  kergejõustiklastele.
 
Ligi 40 Läänemaal tegutsevat spordiklubi ühendav spordiliit „Läänela” palub linnavalitsusel planeerida antud spordikompleksi lisaks tenniseväljakutele ning kergejõustiku saalile ka jooksuovaal. Täna puuduvad Läänemaal võimalused talvehooajal sisetingimustes jooksutrenni (ka korraliku soojenduse) tegemiseks. Sellele on korduvalt aga tähelepanu juhtinud nii treenerid kui ka sportlased ise. Pakutav lahendus looks selleks head võimalused.
 
Oleme seisukohal, et kavandatavas spordikompleksis võiks olla 2/3 osas tenniseväljakud, 1/3
kergejõustikutreeninguteks ning eelpoolloetletu ümber kulgeks jooksurada.
 
Kui me soovime Läänemaal sportlikke eluviise propageerida ning meie sportlaste võimalusi avardada, on selge, et peame antud tegevuse aktiviseerimiseks igal aastal linna vm eelarvest lisavahendeid kaasama. Tervisesport ei saagi olla väga tulus äri. 
 
Üheks tekkivate kulude kompenseerimise võimaluseks lisaks tenniseväljakute rentimisele oleks ka antud
kompleksi juurde rajatav hostel, mis võimaldaks suuremate võistluste või laagrite ajal pakkuda sportlastele majutust
ning vahepealsel perioodil ka turistidele öömaja. Kuigi pelgalt tenniseväljakute rendist ja hosteli pidamisest
tekkivaid ülalpidamiskulusid täies ulatuses katta pole võimalik, oleks need oluliseks abiks siiski.
 
Loodame väga, et kui juba nii suur projekt ette võetud on, suudame üheskoos leida ühise keele ning ehitada
universaalse spordihalli, mis peaks silmas nii tennisistide kui ka teiste spordialadega tegelevate sportlaste huve ning spordi arengut ja tervislike eluviiside propageerimist Läänemaal ka pikemas perspektiivis.
 
Meeldivale koostööle lootma
jäädes.
 
 
 
Spordiliit „Läänela” nimel
 
 
Lauri Luik
Spordiliit „Läänela”
president

Reedel, 4. mail valis Läänemaa spordiliit “Läänela” oma üldkoosolekul Haapsalus uueks Presidendiks Lauri Luige.

Eesti Reformierakonna Noortekogu mõistab täielikult hukka Vene
äärmuslastest koosnevate noorteühenduste Naši ja Molodaja Rossija
tegevuse. Nende organiseeritud ja kinnimakstud tegevus Eesti saatkonna
ümber Moskvas ning Ivangorodi lähedal veoautosid blokeerimas on kohane
vaid totalitaarsetele režiimidele.

„Liberaalidena aksepteerime arvamusavalduste avaldamist, kuid mitte
inimeste vabaduste piiramist Eesti saatkonna ümber. Naši ning Molodaja
Rossija liikmete märatsemine, vandaalitsemine ja naaberriigi lipu
sini-must-valge rüvetamine on solvav kogu Eestile,” sõnas reforminoorte
esimees Reimo Nebokat.

Vene noorteorganisatsioonide üleskutse kehtestada Eesti vastu
majanduslikud sanktsioonid viitab väga selgelt vaenu õhutamisele ning
sooviga lõpetada igasugune kontakt Eestiga.

Eesti Reformierakonna Noortekogu sõnul peab Venemaa koheselt tagama Eesti
diplomaatide julgeoleku ning arreteerima Eesti saatkonda ohustavad
vandaalid.

Reimo Nebokat
RE Noortekogu esimees
5348 5587
reimo@reforminoored.ee

Nagu valimiste eel pensionäridega kohtumisel räägitud sai, seisame selle eest, et tõsta pensionid järgneva nelja aastaga kahekordseks.

Täna arutasime Riigikogus pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis tõstab 1. juulist kõiki vanaduspensione 250 krooni ning rahvapensione 150 krooni võrra.
 
Riigikogu XI koosseisu esimene eelnõu numbriga 1 tegeleb tänase Eesti ühe olulisema teemaga – liialt madalate vanaduspensionidega.
 
Pensionitõus saab võimalikuks ainult ja otse tänu sotsiaalmaksu pensioniosa laekumiste väga kiirele tõusule. Eelnõu vastuvõtmisel rakenduv pensionitõus saab lõviosas finantseeritud sotsiaalmaksu laekumise kasvust.
 
Pensioni baasosa suurus on alates 1. aprillist 1123,58 krooni ja 1. juulist oleks see seadusemuutuse jõustumisel 1373,58 krooni. Sellise baasosa korral tõuseb 1.juulist 2007 keskmise pensionistaaži (44a) korral vanaduspensioni suurus 3750 kroonini. Rahvapensioni suurus on praegu 1423,31 krooni, 1. juulist vastavalt eelnõule 1573,31 krooni.
 
Lauri Luik