1,4 miljardit laste hüvanguks

Jaanuari lõpus kinnitas vabariigi valitsus programmi „Igale lapsele lasteaiakoht!“. Sellega loodi kohalikele omavalitsustele võimalus taotleda raha uute lasteaia- ja sõimekohtade loomiseks ning olemasolevate lasteaedade seisukorra parandamiseks. Järgmise nelja aasta jooksul investeerib riik antud programmi kokku 1,4 miljardit krooni.

Läänemaa lasteaedades ootab oma kohajärjekorras hetkel veidi üle 50 lapse. Haapsalus on ootel 9 kohalikku ning 21 teiste omavalitsuste last. Kuid samas on hetkel 5 vaba kohta lastele vanuses 4-6 aastat. Lihulas ootab omale kohta 18, Noarootsis ja Virtsus 2 last. Muretus seisus on täna Vormsi ja Martna, kus lasteaiakohtade nappus hetkel ei ohusta. Kõmsil on seevastu 6 lasteaiakohta koguni vabad. Sügisest jääb praeguste andmete kohaselt Haapsalus puudu ca 25 sõimekohta, ootele 30 teiste kohalike omavalitsuste last. Sügis võib järjekorrad tuua aga ka teistesse Läänemaa omavalitsustesse. 

Kinnitatud programmi kohaselt hakatakse kohalikke omavalitsusi toetama uute lasteaedade rajamisel ja olemasolevate remontimisel hoidmaks ära nende sulgemist tervisekaitse- ja ohutusnõuetele mittevastavuse tõttu. Samuti hakatakse omavalitsusi toetama lasteaia õpetajatele põhikooli õpetajaga samaväärse palga maksmisel. Kui meie omavalitsused näitavad üles tahet ja aktiivsust, milles pole mingit põhjust kahelda, saavad peagi kõik hetkel järjekorras ootavad lapsed ka endale oodatud lasteaiakoha.

Järgmisel ja ülejärgmisel aastal on kohalike lasteaedade finantseerimise toetamiseks plaanitud 300 miljonit krooni. Sellele järgneval kahel aastal juba 400 miljonit. 2008. aastal plaanitud 300 miljonit krooni jaguneb kaheks: 150 miljonit lasteaiakohtade loomiseks ning teine pool olemasolevate lasteaedade toetuseks. Lasteaedade toetuseks mõeldud rahad jagunevad omakorda kaheks: õpikeskkonna arendamiseks (75 mln) ja lasteasutuste õpetajate palgavahenditega seotud kulude osaliseks katmiseks. Olgu täpsustuseks öeldud, et väiksemate remonttööde tegemiseks (nt rühmaruumi seinte värvimiseks jmt) saab raha kasutada õpikeskkonna arendamiseks mõeldud vahenditest.
 
Lasteasutuste toetusvahendid eraldatakse tasandusfondi kaudu, lähtudes omavalitsusele kuuluva lasteasutuste rühmade arvust ja toetuse suurusest ühe rühma kohta.
Lasteasutuste õpetajate palgavahendite katmiseks eraldatakse raha kohalikele omavalitsustele, mis on lasteasutuste kõrgharidusega õpetaja palga alamäära viinud vähemalt sama eelarveaasta kohta kehtestatud munitsipaalkooli noorempedagoogi alampalga tasemele ning keskeriharidusega õpetaja palga alamäära vähemalt 85%-ni noorempedagoogi palga alammäärast.

Kui seni on omavalitsus pidanud lasteaiakohtade loomiseks panustama täies mahus ise, siis nüüd on omaosalusmäär 50%. Palju kõneainet on tekitanud ka toetuse miinimummäär. Tulles vastu väiksematele omavalitsustele õnnestus miinimum alandada 500 000 kroonile, mis teeb minimaalseks summaks ühes omaosalusega miljon krooni. Maksimaalseks investeeringutoetuseks, mida omavalitsus aastas taotleda saab, on 50 miljonit krooni.

Omavalitsus peab uute lasteaiakohtade loomise toetuse saamiseks tegema taotluse haridus- ja teadusministeeriumile. Projekti kavandeid saab esitada juba märtsi algusest. Kavandite vastuvõtmine kestab kaks kuud. Oluline on märkida ka seda, et omavalitsused võivad samadel alustel toetust taotleda ka eralasteaedadele.

Olen veendunud, et tänu riigipoolsete toetusmeetmete rakendamisele suureneb juba lähiajal lasteaiakohtade arv ning kaovad ka lasteaiajärjekorrad. Antud programmi elluviimisel paranevad lasteaiaõpetajate töötingimused ning sissetulek nii Läänemaal kui ka teistes maakondades.

Lauri Luik
riigikogu liige
Reformierakond

 

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Kiri läänlastele

Sel nädalal saatsin Läänemaa inimestele kirja, milles kajastan olulisemat, mida ühes Reformierakonnaga oleme meie inimeste jaoks selle riigikogu koosseisu ajal ära teinud.

 

Huvitavat materjali:

 

Läänemaa
Olulisemad investeeringud Läänemaale
http://www.lauriluik.ee/2013-aasta-olulisemad-investeeringud-laanemaale/
Kokkuvõte olulisematest töövõitudest
http://www.lauriluik.ee/kokkuvote-olulisematest-toovoitudest/
Riigieelarve toob raha Läänemaale
http://www.lauriluik.ee/riigieelarve-toob-raha-laanemaale/
Pingutused kodukandi hüvanguks
http://www.lauriluik.ee/vahekokkuvote-tehtust/
Elu ei tohi Läänemaalt välja tõrjuda
http://www.lauriluik.ee/luik-ja-maesalu-elu-ei-tohi-laanemaalt-valja-torjuda/
Kiltsi tööstuspargile elu sisse!
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-kiltsi-toostusprgile-elu-sisse/
Lauri Luik Ridalas
http://www.lauriluik.ee/luik-ja-maesalu-ridalas-visiidil/
Palivere spordihoone vajab kiiresti investeeringut
http://www.lauriluik.ee/luik-palivere-spordihoone-vajab-kiiresti-investeeringut/

Hariduspoliitika
Tublile tudengile väärt stipendium
http://www.reform.ee/et/uudised/1090/lauri-luik-tublile-tudengile-vaart-stipendium/2008
Ettevõtlik noor saab hakkama
http://www.parnupostimees.ee/1100984/lauri-luik-ettevotlik-noor-saab-hakkama/
Minu õpetajale
http://www.laanlane.ee/article/lauri-luik-minu-%C3%B5petajale
Me ei anna haridusvaldkonnale aega end sisse seada
http://www.postimees.ee/670580/lauri-luik-me-ei-anna-haridusvaldkonnale-aega-end-sisse-seada/
Digiõpik ei tohiks jääda vaid tahvelarvutikeskseks
http://www.postimees.ee/973736/lauri-luik-digiopik-ei-tohiks-jaada-vaid-tahvelarvutikeskseks
Õppetoetustest
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lauri-luik-sotsiaaltoetust-taotlevalt-uliopilaselt-peaks-noudma-75-protsendilist-oppekava-taitmist.d?id=64781074
Koolireform tulgu koos riigireformiga
http://arvamus.postimees.ee/919922/lauri-luik-koolireform-tulgu-koos-riigireformiga/
Eesti haridus Põhjamaade tasemele
http://www.parnupostimees.ee/622344/lauri-luik-eesti-haridus-pohjamaade-tasemele/
Koolikatsed
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lauri-luik-probleem-ei-ole-koolides-kuhu-katseid-korraldatakse-vaid-koolides-kuhu-vanemad-lapsi-panna-ei-taha.d?id=47322833
Rohkem sisu
http://www.parnupostimees.ee/444902/lauri-luik-haridus-vajab-rohkem-sisu-ja-vahem-loosungeid/
Eesti haridus Põhjamaade tasemele
http://online.le.ee/2011/10/29/lauri-luik-viime-eesti-hariduse-pohjamaade-tasemele/
Õpetajaamet ausse
http://www.parnupostimees.ee/310052/lauri-luik-opetajaamet-ausse/
Kõrgharidus
http://online.le.ee/2012/02/21/lauri-luik-maksumaksja-kulul-korgharidus-koigile-voimekatele/
Koolivõrgu korrastamine
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lauri-luik-koolivorgu-lahutamine-ei-tahenda-kaost.d?id=28598753
Kas kvaliteet kaalub üles turvalisuse?
http://www.lauriluik.ee/kas-kvaliteet-kaalub-ules-turvalisuse/
Vastulause vajaduspõhiste õppetoetuste teemal
http://www.lauriluik.ee/vastulause-vajaduspohiste-oppetoetuste-teemal/
Minu õpetajale
http://www.lauriluik.ee/ilusat-opetajatepaeva-kallid-opetajad/
Digiõpik ei tohiks jääda vaid tahvelarvutikeskseks
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-digiopik-ei-tohiks-jaada-vaid-tahvelarvutikeskseks/
Õpetajate palgast
http://www.lauriluik.ee/opetajate-palgast/
Positiivsed muutused kõrghariduses tulevad alles kõrgharidusreformi rakendudes
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-positiivsed-muutused-korghariduses-tulevad-alles-korgharidusreformi-rakendudes/
Läänemaal on ruumi vaid Eesti parimatele gümnaasiumitele
http://www.lauriluik.ee/laanemaal-on-ruumi-vaid-eesti-parimatele-gumnaasiumitele/
Õppekava täitmise nõude leevendamine aitaks toetada enam abivajajaid
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-oppekava-taitmise-noude-lodvendamine-aitaks-toetada-enam-abivajajaid/
Koolireform tulgu koos riigireformiga
http://www.lauriluik.ee/koolireform-tulgu-koos-riigireformiga/
Riigikogu kultuurikomisjoni liige Kolga koolis
http://www.lauriluik.ee/riigikogu-kultuurikomisjoni-liige-kolga-koolis/
Pealehakkamine on pool võitu
http://www.lauriluik.ee/pealehakkamine-on-pool-voitu/
Abi vajav tudeng peab saama toetust, kuid ei tohi muutuda ülalpeetavaks
http://www.lauriluik.ee/abi-vajav-tudeng-peab-saama-toetust-kuid-ei-tohi-muutuda-ulalpeetavaks/

Vajaduspõhised õppetoetused lubavad täielikult pühenduda õppimisele
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-vajaduspohised-oppetoetused-lubavad-taielikult-puhenduda-oppimisele/
Koolid kinni? Mitte kõik!
http://www.lauriluik.ee/koolid-kinni-mitte-koik/
Läänemaale jäägu vähemalt kolm gümnaasiumit!
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-laanemaale-jaagu-vahemalt-kolm-gumnaasiumit/
Kas piisav on piisav pluss 20 protsenti?
http://www.lauriluik.ee/kas-piisav-on-piisav-pluss-20/
Peame leidma raha vene keelt kõnelevate õpetajate koolitamiseks või uute leidmiseks
http://www.lauriluik.ee/peame-leidma-lisaraha-vaid-vene-keelt-konelevate-opetajate-koolitamiseks-voi-uute-leidmiseks/
Kaheksa küsimust minister Aaviksoole enne ümberkorraldusi
http://www.lauriluik.ee/8-kusimust-minister-aaviksoole-enne-umberkorraldusi/
Õpetajate palgatõus peab tulema, kuid mitte omavalitsuste arvelt
http://www.lauriluik.ee/opetajate-palgatous-peab-tulema-kuid-mitte-omavalitsuste-arvelt/
Õpetajast vanemõpetajaks- palgatõus 15%
http://www.lauriluik.ee/opetajast-vanemopetajaks-palgatous-15-2/
Maksumaksja kulul kõrgharidus kõigile võimekatele
http://www.lauriluik.ee/maksumaksja-kulul-korgharidus-koigile-voimekatele/
Juristide sõda ehk kõrgharidusreformi saaga jätkub
http://www.lauriluik.ee/juristide-soda-ehk-korgharidusreformi-saaga-jatkub/
Kõrgharidusreform sai seaduseks
http://www.lauriluik.ee/korgharidusreform-sai-seaduseks/
Oleme arvestanud suurt osa tudengite ettepanekutest
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-oleme-arvestanud-suurt-osa-tudengite-ettepanekutest/
Tudengitest ja kõrgharidusest
http://www.lauriluik.ee/tudengitest-ja-korgharidusest/
Haridusvaldkond vajab aega
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-me-ei-anna-haridusvaldkonnale-aega-end-sisse-seada/
Parema kvaliteedi nimel
http://www.lauriluik.ee/parema-kvaliteedi-nimel/
IT-akadeemia loob eeldused uue Skype tekkeks
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-it-akadeemia-loob-eeldused-uue-skypei-tekkeks/
Kõrgharidusreformi kolm eesmärki
http://www.lauriluik.ee/korgharidusreformi-3-eesmarki/
Kvaliteedi tagamiseks on kõrgharidusreform mõistlik rakendada 2013
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-kvaliteedi-tousu-tagamiseks-on-korgharidusreform-moistlik-rakendada-2013-3/
Loome kõrgkoolidele voucherite süsteemi
http://www.lauriluik.ee/loome-korgkoolidele-voucherite-susteemi/
Noored peavad saama parima hariduse
http://www.lauriluik.ee/noored-peavad-saama-parima-hariduse/
Päinurme erivajadustega laste koolist
http://www.lauriluik.ee/painurme-koolist-voiks-kujuneda-kesk-eesti-erivajadustega-laste-oppekeskus/
Õpetajate palgatõus laste kõhu arvelt?
http://www.lauriluik.ee/opetajate-palgatous-laste-kohu-arvelt/
Era- ja avalik-õiguslikke ülikoole tuleb kohelda võrdselt
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-era-ja-avalik-oiguslikke-ulikoole-tuleb-kohelda-vordselt/
Õppetoetuste rahapoti võiks usaldada tudengite kätte
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-oppetoetuste-rahapoti-voiks-usaldada-tudengite-katte/
Stipendiumiraha on õppelaenuvõlgnike taskus
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-stipendiumiraha-on-oppelaenuvolgnike-taskus/
Motivatsioonistipendiumid vajavad kohest rakendamist
http://www.lauriluik.ee/motivatsioonistipendiumid-vajavad-kohest-rakendamist/
Õppetoetustest, ausalt
http://www.lauriluik.ee/oppetoetustest-ausalt/
Probleem pole koolikatsetes vaid nõrkades koolides
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-probleem-pole-koolikatsetes-vaid-norkades-koolides/
Kvaliteetne kõrgharidus on kõige tähtsam
http://www.lauriluik.ee/kvaliteetne-korgharidus-on-koige-tahtsam/
Õppetoetustest
http://www.lauriluik.ee/oppetoetusest/
Teel kvaliteetsema kõrghariduse suunas
http://www.lauriluik.ee/teel-kvaliteetsema-korghariduse-suunas/
Õpetajate suveseminar Vooremaal
http://www.lauriluik.ee/opetajate-iv-suveseminar-vooremaal/
Erisoodustusmaks tasemekoolituselt kaob
http://www.lauriluik.ee/erisoodustusmaks-tasemekoolituselt-kaob/
Iga laps peab saama hea hariduse olenemata elukohast
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-iga-laps-peab-saama-hea-hariduse-olenemata-elukohast/
Arendusfondist ja ettevõtlusõppest
http://www.lauriluik.ee/kuidas-arengufondi-tegevusi-ja-ettevotlusopet-koolides-paremini-sidustada/
Kutsehariduse populaarsus on tõusuteel
http://www.lauriluik.ee/kutsehariduse-populaarsus-tousuteel/
http://www.lauriluik.ee/luik-kutsehariduse-maine-on-tousuteel/

 

Sport ja tervislikud eluviisid
 Torino maratoni kolmikvõit Keeniasse
http://jooksuportaal.blogspot.com/2012/11/torino-maratoni-kolmikvoit-keeniasse.html
Lauri Luik oli Torino maratonil 89
http://online.le.ee/2012/11/20/lauri-luik-oli-torino-maratonil-89/
Lauri Luik oli Torino maratonil parim eestlane
http://laanlane.ee/article/lauri-luik-oli-torino-maratonil-parim-eestlane
Terves kehas terve vaim!
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-laanemaa-koolinoortele-terves-kehas-terve-vaim/
255 õpetajat kohtus võrguplatsil
http://www.lauriluik.ee/255-opetajat-kohtus-vorguplatsil/
Koolisport toob kokku terve pere
http://www.lauriluik.ee/koolisport-toob-kokku-terve-pere/
Koolispordijuhid Läänemaal
http://www.lauriluik.ee/koolispordijuhid-kogunevad-haapsallu-tarkust-taga-noudma/
Eesti Koolispordi Liidu koostööprojekt Jüri Jaansoniga
http://www.lauriluik.ee/eesti-koolispordi-liidu-uhisprojekt-jaansoni-2-silla-jooksuga-onnestus-hasti/
Head algavat koolispordiaastat
http://www.lauriluik.ee/head-algavat-koolispordi-aastat/
Kärdlas toimusid koolinoorte suvemängud Meri ja Päike
http://www.lauriluik.ee/kardlas-toimusid-eesti-koolinoorte-vi-suvemangud-„meri-ja-paike”/
Kehalise kasvatuse tunnis tuleb selgeks teha liikumise olulisus
http://www.lauriluik.ee/kehalise-kasvatuse-tunnis-tuleb-selgeks-teha-liikumise-olulisus/
Suitsetamine ei ole lahe
http://www.lauriluik.ee/suitsetamine-ei-ole-lahe/
Lauri Luik valiti Eesti suurima spordiühenduse presidendiks
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-valiti-eesti-suurima-spordiuhenduse-presidendiks/
Riigikogus moodustati Spordi toetusrühm
http://www.lauriluik.ee/riigikogus-moodustati-spordi-ja-liikumisharrastuse-toetusruhm/
Tähelepanu, start!
http://www.lauriluik.ee/tahelepanu-start-finaalvoistused-raplas/
Lauri Luik- parim eestlane Torino maratonil
http://www.lauriluik.ee/torino-maratoni-kolmikvoit-keeniasse-parim-eestlane-lauri-luik/
Torino maratoni tühjendustrenn päädis pronksiga
http://www.lauriluik.ee/torino-maratoni-tuhjendustrenn-paadis-pronksiga/
Intervjuu ETV spordile
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-koik-spordis-osalejad-peavad-mangima-ausalt/

 

Varia
Hasardist ja nõukogust
http://arvamus.postimees.ee/1137714/lauri-luik-hasardist-ja-noukogust/
Lauri Luik: Lapsevanemale lisahääle andmine riigieelarvet ei kasvata
http://reform.ee/et/reformierakond/Pressiruum/Arvamuslood/5668/lauri-luik-lapsevanematele-lisahaale-andmine-riigieelarvet-ei-kasvata
Head uudised Euroopast
http://www.lauriluik.ee/head-uudised-euroopast/

 

Vaata lisaks:
https://www.facebook.com/lauriluik
https://twitter.com/lauriluik

 

 
Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Millega me oleme hakkama saanud?

Tegemised 4.-10. veebruar

Kandideerides riigikokku oli üheks minu lubaduseks nii endale kui ka valijatele see, et muudan suhtlemise valijatega regulaarseks. Kohtun erinevate huvigruppidega pea iga nädal. Tuleb tõdeda, et see on hea võimalus andmaks ja saamaks vajalikku informatsiooni ringkonnas toimuvast. Tõsi, kõigi inimesteni on sedasi raske jõuda. Seepärast kirjutasin sel nädalal Läänemaa valijatele kirja, kus annan ülevaate olulisematest tegemistest, mida ühes Reformierakonnaga oleme Läänemaa ja terve Eesti heaks ära teinud.

Läänemaale oleme aastatel 2006 ja 2007 toonud investeeringuid üle 2,2. miljoni krooni. See tähendab uusi mänguväljakuid Kullamaal, valmivaid külaplatse Ridalas ja Nõval. Hea meel on selle üle, et Haapsalu spordihoone vajalikeks remonttöödeks oleme saanud ligi 1,5 miljonit krooni. Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi remonti investeerisime 400 000 krooni.
 
2008. aasta riigieelarvest õnnestus Läänemaale tuua 3 miljonit krooni investeeringuraha. Ühes tublide inimestega kohalikes omavalitsustes oleme rajamas Haapsalu linna algkooli hoovi spordi- ja mängukompleksi, Kullamaale uusi mänguplatse, Linnamäe põhikoolile korvpalliväljakut ning Ristile jalgpallistaadionit. Kultuurielu edendamiseks suunasime vahendeid Lihula kultuurimaja katuse renoveerimiseks ning Taebla valla Kuliste aasa korrastamiseks. Pean neid kõiki olulisteks investeeringuteks.

Riiklikul tasandil oleme vastu võtnud hulga olulisi otsuseid. Olulisemad neist on:

Vanemahüvitise maksmise periood pikeneb. Kindlustunne, et beebiga on võimalik varasema sissetuleku vähenemist kartmata kodus olla, pikeneb lapse pooleteise aastaseks saamiseni. Noortel isadel on nüüd võimalus oma tavapärast sissetulekut säilitades võtta kuni 10 päeva nn isapuhkust.

Pensioni baasiosa tõstmine ja rahvapensioni tõus. Tõstsime keskmise pensioni 3790 kroonini. Tegu oli esimese sammuga paketist „Pensionid nelja aastaga kahekordseks” ning juba paari kuu pärast tõusevad pensionid veel 700 krooni.

Tulumaksuseaduse muutmine. Tänavu langes füüsilise isiku tulumaks 21%-ni, kolme aasta pärast on see 18% ja siis suureneb ka palgast maha arvestatav maksuvaba määr 3000 kroonile kuus. Nüüdsest saab üks töötav lapsevanem oma palgast maha arvestada 2250 krooni kuus iga lapse kohta.

Vajalike lasteaiakohtade loomiseks käivitasime programmi „Igale lapsele lasteaia-koht”. Sel aastal on uutele ja olemasolevatele lasteaiakohtadele ette nähtud 150 miljonit.

 

***

Nädala lõpus külastasin Risti põhikooli, kus andsin 9. klassile ühiskonnaõpetuse tundi ning kohtusin kooliõpetajatega. Põhiliseks jututeemaks olid: riigi olemus, demokraatia, parteid, valimised ning parlament. Tuleb nentida, et Risti noored on tublid, mida tõestas teisel tunnil tehtud viktoriin, mille tulemused olid suurepärased.

Peale seda kohtusin erakonna maakonnajuhi ja arendusjuhiga Risti vallavalitsuses, kus tegime plaane veebruari lõpus Läänemaale tuleva Reformierakonna fraktsiooni visiidiks.

Olen oma blogis juba üsna mitmel korral puudutanud Haapsalu universaalspordihalli teemat. Seegi nädal panustasin osa aega selle teemaga tegelemiseks. Kohtumisel linnajuhtide ja spordiaktivistidega arutasime halli rahastamisvõimalusi peagi avanevast huvikoolide toetuse fondist. Taotluse maksimummäär on 15 miljonit krooni, mis oleks suureks toeks projekti käivitamisel. Näikse.

Nädalavahetusel külastasin Räpina Noorte Reformiklubi, mis pidas oma 3. sünnipäeva. Mul on hea meel, et Lõuna-Eesti noorteklubid teevad omavahel aktiivselt koostööd. Nii näiteks olid Räpinasse kogunenud noored nii Põlvast, Tõrvast, Rõugest, Oravalt ja ka Kanepist.

Nädalavahetuse programmi mahtus ka Otepää MK etapp, mis tõi meile taas kord häid uudiseid. Jaak Mae 2. ja Andrus Veerpalu 4. koht meeste 15 km sõidus on mõlemad kahtlemata väga kõvad resultaadid. Peeter Kümmeli 5. koht meeste sprindis loomulikult samuti.

10 treeningut, 82 km jooksu ning 2,5 km ujumist jäi sellenädalaseks saagiks.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Riigikogu Reformierakonna fraktsioon külastab Läänemaad

28.-29. veebruaril tulevad Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni saadikud Lauri Luige võõrustamisel Läänemaale, et saada maakonnast läbi otsekontakti parem ülevaade. Selleks külastavad saadikud olulisemaid objekte omavalitsustes ning neile tehakse põhjalik presentatsioon maakonnast.

Lääne-Eestist parlamenti valitud Lauri Luige sõnul on fraktsiooni külaskäik oluliseks toeks Läänemaa edasisele arengule. "Fraktsioon saab hea ülevaate Läänemaa hetkeolukorrast, olulisematest muredest ja rõõmudest, mis aitab ka edaspidi tuua olulisi investeeringuid maakonda," sõnas Luik.

Lauri Luige sõnul on Riigikogu Reformierakonna fraktsioonil traditsioon käia iga kuu ühes maakonnas, et olla kursis kohalikes omavalitsustes toimuvaga. Suheldakse vahetult kohalike elanikega ning ollakse nende murede ja rõõmude keskel. "Oleme võtnud eesmärgiks selle Riigikogu koosseisu tööperioodi jooksul Eestile vähemalt üks ring peale teha,” ütles Luik.

Ringreisi Riigikogu liikmetele aitavad korraldada Reformierakonna Läänemaa piirkonnaorganisatsioonide juhid, kes oskavad maakonna omavalitsuste olusid kõige paremini tutvustada.

Plaanis on külastada turismi-, spordi-, haridus-, sotsiaal- ja põllumajandusasutusi ning erinevaid ettevõtteid.

Enne Läänemaad on fraktsioon külastanud Põlvamaad ning Ida-Virumaad. Jaanuari lõpus tutvuti Pärnumaaga.

Riigikogu Reformierakonna fraktsioon on parlamendi suurim, koosnedes 31 saadikust.

Lisainformatsioon:

Tõnu Parbus
Reformierakonna arendusjuht Läänemaal
+372 51 84 888
laane@reform.ee

 

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Kompromiss fonogrammitootjate ja raamatukogude vahel?

Tegemised 28.01- 03.02.2008

Raamatukogude ja fonogrammitootjate vahel on viimaste nädalate jooksul lahvatama löönud vaidlus uue autoriõiguse seaduse teemal. Korraldasin sel nädalal fraktsioonis kohtumise ministeeriumi ametnike, raamatukogude, fonogrammitootjate ning esitajate liiduga. Hetkel menetluses olev eelnõu muudab heli- ja videokandjate raamatukogudest laenutamise korda, mis teeb näiteks helikandjate kojulaenutamise märksa mugavamaks. Täna peavad raamatukogud heli- ja audiovisuaalsete teoste laenutamiseks sõlmima lepingu esitajate, fonogrammi- ja filmitootjatega. Tulevikus peaks tekkima võimalus kõikidel raamatukogudel, arhiividel ja muuseumidel laenutada koju helikandjaid autoriõiguse omajatelt luba küsimata juhul, kui heliteose Eestis levitamise algusest on möödas üks aasta. Just see üks aasta on põhiliseks tüliõunaks fonogrammitootjate ja raamatukogude vahel. Nimelt on aastane piirang raamatukogude arvates õigustamatult pikk. Kui autoriõiguste omaja annab loa, võib aga heliteost laenutada ka varem. Audiovisuaalsete teoste puhul jäävad kehtima samad reeglid, mis kehtivas õiguses ehk laenutamiseks peab saama litsentsi filmitootjalt. Nii heli- kui ka audiovisuaalsete teoste igasuguse laenutamisel õppe- või teaduslikul eesmärgil raamatukogust, mis teenindab audiovisuaal- või helikunsti õppesuunal tegutsevat õppeasutust, eelnõu kohaselt piiranguid ei ole. Kohalkasutuseks on heli- ja audiovisuaalsed teosed raamatukogudes, arhiivides ja muuseumites samuti piiranguteta kättesaadavad. Loodetavasti saavutame peagi kompromissi. Minu arvates võiks selleks kompromissiks olla aastase piirmäära täielik kaotamine ning tootjatele õiguse andmine soovi korral oma toote raamatukogudes laenutamine keelata. Kui tootja ise aktiivsust ja huvi üles ei näita, kehtib vaikimisi luba laenutada. Mina fonogrammitootjana näeksin raamatukogu kui minu toote levitajat ja reklaamijat pigem partnerina.

Esmaspäevasel justiitsnõukoja koosolekul arutasime põhjalikult uut avaliku teenistuse seadust. Kuna antud dokument on alles väljatöötamise faasis, ei hakka sisu pikalt avama. Avalike riigiteenistujate selgem defineerimine ja nende tööpõllu korrigeerimine on antud seaduse eelnõu keskmes. KOV ametnikud jäävad endiselt KOKS-i pärusmaale.

Peale seda, kui õiguskantsler Jõks esitas riigikogule oma ettepaneku kaotada vastuolu põhiseadusega, mis puudutab riigikogu liikmete kuulumist riigiettevõtete nõukogudesse, kohtusime president Ilvese välja käidud uue võimaliku õiguskantsleri kandidaadi Tederiga. Kohtumine jättis väga sümpaatse mulje, nagu Teder isegi. Arukas ja kaalutlev nagu üks advokaat olema peab. Ma ei näe põhjust, miks mitte tema kandidatuuri õiguskantsleri kohale toetada. Mis puudutab eelpoolmainitud riigikogu liikmete kuulumist riigiettevõtete nõukogudesse, siis olen päri Jõksiga, et vastuolu seadustes tuleb likvideerida. Piinlik. Küll aga olen ma seda meelt, et omaniku kontroll oma ettevõtte üle on turumajanduslikes tingimustes ainuõige ja vajalik.

Kolmapäeval osalesin erakonna maakondlike arendusjuhtide nõupidamisel (teemaks loomulikult KOV valimised 2009) ning Tallinna Ülikoolis toimunud keelekoolitusel.

Neljapäev ja reede möödusid riigikogu RE fraktsiooni visiidil Pärnumaal. Minu grupp külastas viimasel ajal palju meediakajastust saanud Vändra valda ja alevit (Avelit). Vändra on viimane omavalitsusüksus, mis kannab alevi nime. Väike 2600 elanikuga alev keskel ning seda ümbritsev suure pindalaga rõngasvald, kus elab samuti ca 2600 inimest, on omanäoline haldusterritoriaalne moodustis. Põhiküsimus nende kahe omavalitsuse vahel ongi täna valla ja alevi ühendamine, mis senini on osapoolte skepsise tõttu veninud. Mis konkreetselt annab alust skepsiseks, seda ei oska vist osapooled ise ka päris hästi öelda. Visiidil kohtusime erakonnakaaslasest Vändra vallavanema Peeter Reimanniga, kes vaatamata oma noorele eale on vallas võimul olnud juba 15 aastat! Visiit algas vallavalitsuses, kus vallavanem andis meile ülevaate hetkeolukorrast ja viimastest arengutest Vändras. Seejärel külastasime omanäolist Vändra Saeterituse AS-i. Nende tegevuseks on vanade saeterade teritamine (60% mahust) ning ka uute tootmine (ülejäänud 40%). Me pole ainsad, kelle jaoks sellise tootmise ja teenuse arendamine oli esmapilgul uudne ja veidi uskumatu. Kuid ettevõtte omaniku sõnutsi läheb neil hästi, millest annab tunnistust nt see, et aktsiaselts on üks kaheksast sõsarfirmast, mis kuuluvad rootsi ettevõtte Långshyttan Groupi alla. Saeteritusest suundusime Vihtra külla. Tutvusime ehitusjärgus oleva Vihtra vabaajakeskusega ning Vihtra ATV klubiga. Peale lõunat kohtusime RE Vändra PKO liikmete ja kohalike tublide noortega. Siiras heameel on selle üle, et Vändras on tublid ettevõtjatest noored, kes on peale ülikooliõpinguid suundunud tagasi kodukohta ettevõtlust arendama. Visiit lõppes Pärnu linnavalitsuses, kus andsime pressikonverentsi Pärnu Postimehele.
 
Nädalavahetus möödus Pedasel, kus pidasime selle aasta esimest RE Noortekogu eestseisuse koosolekut. Olulisemaks punktiks uue eestseisuse esimehe valimine. Tuleb tõdeda, et ilmselt pean veel aastakese vastu pidama. Teiste oluliste teemadena võtsime kokku 2007. aasta ning nentisime, et kõik seatud eesmärgid said vähemalt 100%-liselt täidetud, mis polegi nii paha. Noorteklubid, mida oli kokku tulnud 14, esindajaid 34, andsid põhjaliku ülevaate koosolekutevahelisest perioodist. Tutvustasin ka eestseisuse eesmärke aastaks 2008. Lisaks sellele kohtusime riigikogu aseesimehe Kristiina Ojulandiga, kes rääkis peaasjalikult välispoliitikast ning Kalev Kallemetsaga, kelle ettekanne oli liberalismist ning tema enda poolt äsjatõlgitud Ludvig von Misese raamatust „Liberalism“.

Jube kiire nädal ning heitlik ilm takistasid ettevalmistusi eelseisvaks maratoniks. Kuuel treeningkorral läbisin 44,5 km joostes ning 2 km ujudes, jõusaalis ka 10 km rattal. Kuna põhjaladumise periood hakkab peagi lõpule jõudma, on kavva lisandunud lõigutreeningud, mis moonutavad nädalast üldkilometraaži.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Haapsalu „maffia“

Haapsalu „maffiast“ on räägitud palju. Omal ajal tihedamini ja teatava aukartusega, tagantjärgi veidi vähem, mõningase nostalgia ning tagaigatsusega.
 
Pole kahtlust, et Hannes Danilov ja neli tubli ning väga teenekat reformierakondlast: Andres Lipstok, Toomas Vilosius, Heiki Kranich ja Urmas Sukles moodustasid ideaalse põhiviisiku, kes tundsid mängu ning saavutasid seeläbi ka edu. Oluliseks märksõnaks siinjuures koostöö.
 
Julgelt võib liigitada sellesse perekonda ka tänaseks juba endise Lääne maavanema Sulev Vare, kelle panust meie maakonna arengusse on samuti raske üle hinnata. Pikemat tutvustamist ei vaja ilmselt ka Ain Hanshmidti nimi.
 
Enamik nendest tublidest meestest panustab Haapsalu ja Läänemaa arengusse veel tänagi, olenemata sellest, et põhitegevus on kaldunud mujale.
 
Nõustun eeldatavasti uueks Lääne maavanemaks kinnitatava Neeme Suurega, et Haapsalu „maffia“ selle kõige positiivsemas tähenduses tuleb taastada. Ja mitte lihtsalt taastada, vaid taastada võimsamalt kui eales varem. Olen käsi. Tegelikult oleme seda vaikselt juba ka üles ehitama asunud. Koostöö kohalike omavalitsusjuhtide (omavalitsusliidu), maavanema, riigikogu saadiku(te) ning teiste võtmepositsioonidel olevate isikutega on Läänemaa arengu üks võtmeküsimusi.
 
Olen seda meelt, et maakonna arengu huvides on teinekord vajalik vaadata asju laiemalt ja üritada hetkeks unustada parteiline kuuluvus ning keskenduda ühise eesmärgi saavutamisele. Saades riigikogu liikmeks, saatsin kirja koostöö algatamiseks kõikidele Läänemaa omavalitsusjuhtidele. Tol hetkel reageeris mõni üksik. Ei tea, kas põhjuseks oli esialgne eestlaslik skeptitsism või midagi muud, kuid tänaseks oleme koostööd teinud juba pea kõigiga. Tänan neid tublisid inimesi. See on märk sellest, et kodukohast hoolitakse, mis on peamine.
 
Maavalitsuse ja omavalitsusliidu roll pole maakonna arengu seisukohalt sugugi väiksem kui kohalike omavalitsuste endi või siit ringkonnast valitud riigikogu saadikute oma. Hea meel on selle üle, et Lääne maavanema tühi kabinet on peagi taas kasutust leidmas.
 
Pole ilmselt uudis, et maavalitsuse institutsioon kui selline on viimaste aastatega palju muutunud. Tulevik on ebaselge, mida tunnistas meile oma esimesel kohtumisel ka antud valdkonna eest vastutav regionaalminister Siim-Valmar Kiisler. Seni kavandatu kohaselt muudetaks maavalitsused eelkõige uue staatusega riiklikku järelevalvet teostavaks institutsiooniks. Olulisim roll langeks omavalitsusliitudele.
 
Haapsalu või õigemini Läänemaa „maffia“ üheks olulisemaks väljakutseks on heade elamistingimuste loomine läänlastele. Seda nii seadusloome kui ka investeeringute näol.
 
Olukorras, kus paljud uued eurofondid on avanemas, peame olema eriti valvsad. Nendest sõltub suuresti Läänemaa edasine areng. Lisaks eurorahadele on oluline suunata tähelepanu ka enamale riigieelarveliste vahendite kaasamisele. Tõsi, tänaseks oleme seda suutnud teha üsna korralikult. Tasub vaid külastada meie kohalikke omavalitsusi. Julgen väita, et läänlaste elukeskkond on viimasel ajal palju arenenud.
 
Seadusloome peab avardama inimeste võimalusi. Läänlaste elujärje parandamiseks oleme juba selle riigikogu koosseisu ajal loonud riiklikult üsna head tingimused. Lapsevanematele makstav vanemahüvitise periood on pikenenud pooleteise aastani, lasteaiakohtade nappust leevendab kava „igale lapsele lasteaiakoht“ ellurakendamine, tulumaks on alanenud 21%-le ning alaneb veelgi, pensionid suurenevad jne.
 
Siiski on kõige alus tugev ja koostöövõimeline meeskond, nimetagem teda siis legendaarse nimega „maffia“. Ühine tahe ning selgete eesmärkide olemasolu on kõige alus. Kutsun omavalitsusjuhte (omavalitsusliitu), maavanemat ja kõiki teisi inimesi, kes huvitatud Läänemaa arendamisest, üles konstruktiivsele koostööle.
 
Lauri Luik
Riigikogu liige
Reformierakond

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Puhume Martnale elu sisse!

Tegemised 21.-27. jaanuar 2008

Selle aasta esimesel hasartmängumaksu nõukogu koosolekul esmaspäeval jagasime toetusi lisaks igakuistele projektidele ka nn aastaprojektidele, mille üldmaht ületab 250 tuhande krooni piiri. Järgmine suuremate projektide voor tuleb juunis, siis jagame toetusi projektidele maksumusvahemikus 75 000- 250 000 krooni. Samal õhtul toimus RE Noortekogu juhatuse koosolek, kus põhirõhk 2008. aasta eelarvel.

Teisipäevasel kultuurikomisjoni kohtumisel Eesti Teaduste Akadeemia juhtidega rääkisime teaduse rahastamisest ja edasistest arengutest teaduse valdkonnas- seadusandliku võimu ja teadlaste koostööst. Teemad tulevad uuesti arutlusele paari kuu pärast.

Huvitav kohtumine toimus teisipäeva pärastlõunal Võrumaa noortega. Mina ja sotsiaaldemokraat Kalvi Kõva tutvustasime neile võimalusi suundumaks nn suurde poliitikasse. Rääkisime oma tegemistest riigikogus ning uurisime, millised eneseteostusvõimalused Võrumaa noortel hetkel on.

Õhtusel koopaorava kokkusaamisel kujunes peamiseks teemaks tänaseks juba paljuräägitud töölepinguseadus ning uus avaliku teenistuse seadus. Kuna ATS-i puhul on tegu mustandiga, siis ei ole antud teemal veel avalikult väga palju ka diskuteeritud. Pole minugi eesmärk seda praegu teha. Esialgselt tutvustatud muudatusplaanid puudutavad tänaseid riigiametnikke, kohalike omavalitsuste ametnikke puudutav on reguleeritud KOKS-is. Detailsemalt siis, kui aeg on küps.

Nädalalõpp möödus Haapsalus. „Läänela“ juhatuse koosolekul oli põhilise teemana käsitlusel juba teine pöördumine linnavalitsuse poole universaalspordihalli teemal. Loe pöördumist aadressilt: http://www.reform.ee/kandidaat/lauri-luik/blogi/1173/spordiliit-laanela-poordumine

Sellele järgnes Haapsalu Linnavolikogu RE fraktsiooni koosolek ja volikogu. Olulisimaks teemaks ajakirjandusest läbi jooksnud keskerakondlasest volikogu esimehele umbusalduse avaldamine keski enda poolt… mis jäi meie fraktsioonile arusaamatuks. Sedapuhku jäi umbusaldus avaldamata. Küll aga võisime vahetult peale volikogu lõppu kuulda Arder Väli soovist „ise tagasi astuda“. Õhku jääb küsimus, kas Haapsalu inimesed sellest ka midagi kasu saavad? Mulle tundub, et mitte. Kuigi A.Rahuvarm on väga sümpaatne inimene.

Sel nädalavahetusel andsime esimese tugeva tõuke kauaoodatud Martna PKO loomisele. Kohtumisel kohalike aktivistidega sai selgeks, et üsna hea meeskond on peagi sündimas. Usun, et 2009. aastal saame Martnas nende tublide inimeste toel vallale elu sisse puhutud. Peale Martna jääb Läänemaale veel vaid üks omavalitsus, kus Reformierakonnal piirkonda pole. See on minu nn kodusaar Vormsi. Kuid ärgem muretsegem, küllap hakkab vormsilastegi elu peagi paranema. Ja väärishaavik jäetagu rahule!

Kümnel treeningul jooksin 58 km ja ujusin 3 km.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Spordiliit “Läänela” pöördumine

Lp Ingrid Danilov            
Haapsalu linnapea

Lp Arder Väli
Haapsalu Linnavolikogu esimees

Pöördumine

Haapsallu kavandatavast universaalspordihallist, mis koondaks ühe katuse alla nii kergejõustiku, vehklemise, lauatennise, laskmise, tennise ja ehk veel mõne spordiala, on räägitud juba mõnda aega.

Viimastel kõnelustel jäi universaalspordihalli idee soiku, kuna kompromissi tennisistidega ei suudetud saavutada. Viimased nõudsid vähemalt kolme sisetenniseväljaku rajamist. Selge on see, et selliste mahtude juures ei ole võimalik eelpoolnimetatud spordialasid ruumipuuduse tõttu ühe katuse alla liita. Kui aga lepitaks senini Uuemõisas eksisteerinud tingimustega, oleks kompromiss saavutatav ja universaalspordihalli ehitamine ka tehniliselt võimalik.

Tänaseks on tennisistid plaanimas teistest spordialadest eraldi kolme väljakuga tennisehalli rajamist Haapsallu. Meile teadaoleva info kohaselt tähendaks see linnale täiendavalt vähemalt 15 miljoni krooni suurust laenukoormuse kasvu, lisaks veel iga-aastaseid dotatsioone ja ülalpidamiskulusid. Sellises suurusjärgus laen tapaks järgmiseks kümneks-kahekümneks aastaks võimalused mingitki uut spordirajatist Läänemaa spordikeskusesse Haapsallu rajada.

Spordiliit „Läänela“, mis ühendab ligi 40 tegutsevat spordiklubi Läänemaal, tunneb suurt muret maakonna spordielu tuleviku pärast, kuna proportsionaalselt nii suur osa rahalistest vahenditest suunatakse pelgalt ühe spordiala arendamisse. Hindame kõrgelt meie tennisistide püüdlusi ja saavutusi, kuid ei saa aktsepteerida olukorda, mis paneb selge löögi alla suure osa teistest spordialadest.

Meie ettepanek on ehitada Haapsallu universaalne spordihall, mis tagaks vajalikud treening- ja võistlustingimused nii kergejõustiklastele, vehklejatele, lauatennisistidele, laskjatele kui ka tennisistidele.

Lisaks tegevsportlastele inimlike treening- ja võistlustingimuste loomisele, kannab antud universaalspordihall veel sootuks laiemat eesmärki, milleks on propageerida tervislikke eluviise ja sporti Läänemaa inimeste hulgas. Universaalspordihalli vajalikkust nii meie sportlastele kui ka Läänemaa elanikele on raske üle hinnata.

Antud pöördumisele on lisatud kergejõustiku, vehklemise, lauatennise ja laskmise alaliitude toetusavaldused uue ühise universaalspordihalli rajamiseks Haapsallu. 

Mõistvale suhtumisele lootma jäädes

Lauri Luik
Läänemaa spordiliit „Läänela“
president

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Nädalavahetusel sadas kuldoravaid

Tegemised 14.-20. jaanuar 2008

Möödunud nädalavahetusel toimunud traditsioonilisel Reformierakonna uusaastaballil Tartus jagati parimatele reformierakondlastele kuldseid oravamärke. 2007. aasta tublimateks osutusid: Ly Kallas- parim NaiRe eestvedaja; Kalev Kallemets- erakonna liberaalne südametunnistus; Urmas Klaas- parim piirkonnaarendaja; Jüri Kuusk- erakonna kasvataja; Arto Aas, Kalev Lillo ja Rain Rosimannus- parimad kampaaniaoravad ning Gerli Nurms- parim noororav. Palju õnne kõikidele tublidele! Kuldorav on erakonna kõrge autasu, millega peetakse meeles tublisid reformierakondlasi möödunud aastal tehtud suurte panuste eest erakonna arengusse. Antud traditsioon sai alguse 2000. aastal.

Kauavaieldud pärimisseadus sai sel nädalal lõpuks vastu võetud. Olgu olulisemad nüansid siinkohal mainitud. Siiani on pärija pidanud pärandi saamiseks minema notari juurde ja kirjutama selleks vastava avalduse. Uue süsteemi kohaselt läheb pärand (ka võlad) pärijale üle automaatselt (notaril on kohustus üles otsida kõik pärijad). Kui pärija mingil põhjusel pärandit ei soovi, on tal võimalus teha notarile avaldus pärandist loobumiseks. Taoline süsteem peaks vähendama juhtumeid, kus mõni pärija (kes näiteks viibib pärimisõiguse tekkimise ajal välismaal ega saa seetõttu oma õigusest teada) keeruliste isiklike suhete tõttu maha salatakse. Loobumissüsteem rakendub siis, kui pärandajal pole tehtud testamenti. Seadus jõustub mitte varem kui 1. jaanuaril 2009.

Teisipäeval tutvustasin Riigikogus kultuurikomisjoni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse paragrahv 24 muutmise seadust. Antud paragrahvi kohaselt kuuluvad täna lasteasutuse hoolekogusse lasteasutuse iga rühma vanemate esindajad ning kohaliku omavalitsuse esindaja. Hoolekogu töösse ei ole aga kaasatud õpetajaid, mis erineb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatust. Ometigi on õpetaja see, kes lapsega lasteaias kõige enam kokku puutub ning seetõttu ka lapse sealsetest tegemistest ja vajadustest kõige enam teab. Seega on täiesti loogiline, et ka õpetajate esindaja peaks olema hoolekogu töösse kaasatud. Eelnõu eesmärk ongi võimaldada ka lasteasutuse õpetajatel nimetada oma esindaja lasteasutuse hoolekogusse. Esmapilgul üsna tehnilisena tunduv muudatus omab aga lasteaedade jaoks suurt tähendust.

Selle nädala sisse mahtus ka Eesti Kultuurkapitali korraldatav vastuvõtt rahvusooperis Estonia, kus pärjati kultuuriminister Laine Jänese eestvedamisel parimaid kultuuritegelasi aastal 2007. Loe täpsemalt Eesti Kultuurkapitali kodulehelt: http://www.kulka.ee/?module=news&id=18

Kolmapäevase erakonna juhatuse põhiteemaks oli loomulikult uus töölepinguseaduse eelnõu. Loe antud eelnõu kohta täpsemalt minu eelmise nädala tegemiste rubriigist aadressil: http://www.lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1149/toolepinguseadus-ei-ole-vaid-koondamishuvitis-ja-tooraamat

Erakonnakaaslased Kalev Kallemets ja Kalev Kukk on hakkama saanud suurepärase liberaalse mõtleja Ludwig von Misese raamatu „Liberalism“ Eesti keelde tõlkimisega. Kolmapäeva keskpäeval esitleti seda suurteost Viru keskuse raamatupoes. Tegu pole pelgalt ilmeka ja adekvaatse tõlkega vaid ka olulise märgiga, mis on ilusaks alguseks liberaalse maailmapildi selgitamisel Eesti inimestele. Nagu tõlkijad raamatu esmaesitlusel mõista andsid, on peagi oodata veel uusi ja huvitavaid tõlkeid teistegi liberaalsete mõtlejate sulest.

Neljapäevasel Läänemaa maakonnaorganisatsiooni juhatuse koosolekul Tabasalu spordikompleksis tegime plaane Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni veebruarikuiseks visiidiks Läänemaale ning vaatasime üle lähituleviku tegevusplaani.

Paljuräägitud Haapsalu universaalhalli teemal kohtusin reedel Läänemaa spordialaliitude esindajatega Haapsalu spordihoones. Arutlusel oli võimalik finantseerimisskeem ning ühine toetusavaldus alaliitude poolt, mille järgmisel nädalal esitame Haapsalu Linnavalitsusele. Huvilistena on aktiivsust üles näidanud kergejõustiklased, laskjad, lauatennisistid, vehklejad ning aeroobikaga tegelejad. Loe tausta universaalhalli vajalikkusest aadressilt: http://www.lauriluik.ee/lauri-luik/tegemised/artiklid&nID=564

Vahepeal õnnestus läbida 70 km jooksu ja 3 km ujumist.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Töölepinguseadus ei ole vaid koondamishüvitis ja tööraamat

Tegemised 7.-13. jaanuar 2008

Viimaste päevade lehti sirvides ja uudiseid jälgides ei möödu kordagi, kui ei kajastataks sotsiaalministeeriumis ettevalmistatavat töölepinguseaduse eelnõu, õigemini sealt välja rebitud koondamishüvitisi ja erinevaid negatiivseid tõlgendusi. Senini on paraku jäänud mulje, et ainus hea asi antud eelnõu juures on tööraamatu ärakaotamine ning halb asi see, et koondamishüvitise määr väheneb. Ometigi ei ole piisavalt räägitud eelnõust kui tervikust.

Keegi ei soovi ju kellelegi halba, ikka head. Eelnõu eesmärk on kaasajastada meie tööõigust ja –turgu sedasi, et ühiskond tervikuna võimalikult palju võidaks. Läbivaks põhimõtteks on turvaline paindlikkus, seda nii töövõtja kui ka –andja poolelt. Olulisteks märksõnadeks on siinkohal nüüdisaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, tulemuslik aktiivne tööpoliitika ja elukestva õppe süsteem ning paindlik tööõigus. Tööõiguse kooskõlla viimine eraõiguslike põhimõtetega ning õigusruumi selgemaks muutmine. Reguleeritakse mõisted, mis siiani olid reguleerimata või ebapiisavalt reguleeritud. Kaotatakse tööõigusest formaalsed sätted ja vähendatakse halduskoormust. Suurendatakse töösuhete paindlikkust ja tööturul nõrgemas olukorras olevate inimeste gruppide reaalset kaitset. Parandatakse majanduse kohanemisvõimet ja strukturaalseid muutusi.

Usun, et avalik diskussioon annab selle eelnõu lõplikku vormi valamisele oma positiivse märgise. Oluline on aga silmas pidada, et enne kui puusalt tulistama hakata, on vajalik end kogu pildiga kurssi viia. Informatsiooni uue töölepinguseaduse eelnõu kohta leiab aadressidelt:  Osalusveebis www.osale.eehttps://www.osale.ee/konsultatsioonid/index.php?page=consults&id=24
Ministeeriumi kodulehel www.sm.eehttp://www.sm.ee/est/pages/index.html
Postimees on avaldanud ka eelnõud tutvustava memo – http://www.postimees.ee/foto/6/8/1362864784d0b311cbc.doc

***

Taas kord lõi kodulinnas Haapsalus lõkkele universaalse spordihalli teema. Õigemini tennisehall vs universaalhall. Kohtusin nii spordiringkonna juhtidega kui ka tennisesõbrast ettevõtjaga. Arvamused lähevad lahku. Kuna linnakassa on üsna pingul, ei ole täna võimalik ehitada spordihalli, mis liidaks sõbralikult ühe katuse alla täna uusi ruume vajavad spordialad nagu nt tennis, kergejõustik, lauatennis, vehklemine ja laskmine. Kuna aga tennisehall Uuemõisas on peagi kinni minemas, vajab uus tennisehall kiiret ehitamist. Spordiliidu presidendina ei sea ma ühtegi spordiala teisest kõrgemale. Seega ei saa ka lubada, et linn võtaks 15 miljoni kroonise laenukohustuse teiste spordialade arvelt. Peagi kohtun spordi alaliitude esindajatega uuesti, kus formuleerime ühise seisukoha ja paneme paika võimalikud edasised sammud antud teemal.

Sel nädalal toimus veel ka maaelu edendamise sihtasutuse nõukogu koosolek, kus olulisema teemana oli arutlusel kutseõppeasutuste maamajanduslike erialade õpilastele toetuse andmise korra muutmine.

Nädala lõpus kohtusin neljandal avalikul arutelukoosolekul taas Risti vallajuhtide, kooli ning sportlaste esindajatega sinna rajatava jalgpallistaadioni teemal. Riigieelarvest saime antud väljaku ehitamiseks 700 000 krooni. Peagi on valmimas projekt ja detailsed hinnapakkumised, seejärel saab asuda ehitama. Loodetavasti saame esimese mängu lahti vilistada juba käesoleva aasta sügisel.

Tervislikke eluviise propageerides läbisin sel nädalal 9 treeningu käigus 81 km joostes ning 2 km ujudes.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Meie laste mängumaa

Mänguväljakutest Läänemaal pole leheveergudel väga palju räägitud. Küll aga on need silmailuks vaatajaile ning mängulustiks eelkõige neile, kes seal mängivad. Ajapikku on Läänemaale ehitatud nii mõnigi uudne mänguplats, mis nüüd asendab pikalt räämas seisnud tühermaad. Nii mõnedki mänguatraktsioonid ja -väljakud on aga veel realiseerimisel.

Hea näitena kiirelt arendatavatest mängimisvõimalustest võib tuua Haapsalut ja Kullamaad, mida kaunistavad mitmed uued mänguatraktsioonid. Nõva ning Lihula, kus mõne aja eest mänguväljakud rajatud, plaanivad lähitulevikus edasiarendusi. Nii hakatakse ka Orul ehitama uut korvpalliplatsi ning Ristil koguni jalgpallistaadionit. Kohtadele rajatavad külaplatsidki kaasavad endas teatavaid mänguelemente- olgu nendeks siis külakiik, liivakast või palliplats. Siinkohal väärivad nimetamist Ridala ja eelpoolmainitud Nõva. Hanilas plaanitakse suisa eravahenditest kiigeplatsi ehitamist. Teisteski omavalitsustes on see sihiks võetud või võtmisel.

Mängimine on olnud ilmselt meie kõigi lemmiktegevus teataval eluperioodil. Seetõttu saame aru selle olulisusest ning vajalikkusest. Teame ka seda, kui tarvilikud on areneva lapse jaoks korralikud mängutingimused.

Mängimine on eelkoolieas lapse põhitegevus. Mängides laps õpib. Selle tegevuse käigus omandab ja kinnistab ta uut teavet, oskusi, peegeldab tundeid ja soove. Samas õpib suhtlema ja omandab kogemusi ning käitumisreegleid. Mänguoskus ning mängimine on kõigi üld- ja valdkondlike oskuste arengu alus. On isegi öeldud, et mängimine on lapse töö.
 
Pean oluliseks, et igasse Läänemaa omavalitsusse saaks ehitatud vajadustele vastavad laste  mänguplatsid, et meie järeltulevatel põlvedel tööpuudust tunda ei tuleks.

Läänemaa keskuses Haapsalus on mänguväljakutega üldjuhul hästi. Avalikud mänguplatsid on Kastani elurajooni juures, Mihkli tänava ääres, lasteraamatukogu hoovis, linnavalitsuse kõrval pargis, Aafrika rannas ning nüüd ka linnuses. Lisaks nendele on oma mänguplatsid ka lasteaedadel ning usinamatel ühistutelgi. Siia lisanduvad loomulikult veel erinevad palliplatsid.

Tähelepanuta on aga jäänud üks oluline koht- Haapsalu Linna Algkool. Käesoleval aastal õpib selles 6-klassilises koolis ligi kaks ja poolsada õpilast, kes kõik on arenemisjärgus noored inimesed.

Algkooli hoovis jalutades valitseb mind teatav nostalgia. Uue korvpallikorvi taga haigutab minu koolipäevilt pärit vana pehkinud poom, pea olematuks lagunenud kaugushüppekast ning roostes ja ohtlikud turnimisredelid.

Õnneks on algkoolil tubli ja usin direktriss, kes tunneb samuti muret valitseva olukorra pärast koolihoovis ning on teinud põhjalikke plaane uue mängupargi rajamiseks. Kohtumisel kooliesindajate ja linnajuhtidega sai paika pandud eesmärk, et juba käesoleval aastal alustame mängupargi rajamist algkooli hoovi.

Selle aasta riigieelarvest saime Haapsalu Linna Algkooli spordi- ja mänguplatsi ehitamiseks 1,1 miljonit krooni, millega lahendame juba lähitulevikus täna valitseva nukra olukorra. Plaanide kohaselt saavad lapsed peagi tunda rõõmu ja seigelda kirkal seiklusrajal, turnida kaasaegsetel atraktsioonidel ning mängida uuel palliplatsil.

Selge on see, et arenguruumi mänguväljakute rajamisel on Läänemaa omavalitsustes veel küllaga. Hea meel on aga selle üle, et pea kõikjal antud teemaga tegeletakse. See annab lootust, et vanad katkised autorehvid, koerte ja kasside lemmikpaigaks kujunenud liivakastid ning roostes turnimisredelid vahetuvad peagi uute ja ilusate mänguatraktsioonide vastu.

Lauri Luik

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

3 miljonit Läänemaale

Tegemised 1.-6. jaanuar 2008

Alanud aasta olulisemaks spordi- ja võib ehk isegi öelda rahvusvahelis-poliitiliseks sündmuseks on kahtlemata olümpiamängud Pekingis. Seda, kuidas meie sportlastel neil mängudel läheb, näitab aeg. Usun, et Gerd on augustis endiselt maailma parim ning tõestab seda kirkaima medaliga. Loodan, et nii mõnigi tubli sportlane Läänemaalt astub Hiinas võistlustulle. Olgu selleks siis tennisist Kaia Kanepi (kes peagi astub muuseas võistlustulle maailma esireketiga!), kiirkäija Margus Luik, mõni meie vehklejaist või veel keegi. Suve alguseni on aega, et näidata tulemust, kindlustamaks pilet Pekingisse.

Võin rahus nentida, et Läänemaa sportlased on tublid. Möödunud aasta tulemuste põhjal selekteeritud koorekihi kutsusime eelmisel nädalal ka Promenaadi hotelli, kus autasustasime spordiliit Läänela poolt 2007. a parimaid sportlasi ja eestvedajaid. Olgu need suurepärased tulemused veel üle korratud:
2007. aasta parima meessportlase tiitli pälvis maastikuvibu maailmameister Aare Lauren ja naistest maastikuvibu sise MM-i pronks Tiina Tuulik. Parimaks võistkonnaks tuli En Garde’i vehklemismeeskond. 2007. aasta parimaks nooreks valisime Nelli Paju, kes tuli võistkonnaga juunioride epeevehklemise Euroopa meistriks. Parima veteranina autasustasime maadluse veteranide MM-i hõbemedalisti Aap Uspenskit. Suur tänu teile ilusate hetkede eest! Jõudu ja jaksu käesoleval olümpia-aastal!

Spordi aastahetkede juurest suundume Kullamaa keskkooli hoolekogu koosolekule. Klassitäis hoolekogu liikmeid. Peamiseks jututeemaks oli Reformierakonna poolt Läänemaale toodud riiklik toetusraha investeeringuteks lastemänguväljakutesse, kultuuri ja sporti. Kolmemiljonilisest kogusummast ligi kuuendiku suunasime just nimelt Kullamaale, et ehitada sealsetesse külakeskustesse lastele mänguväljakuid. Muuhulgas rääkisime õiguskantsleri valimistest, teede rahastamisest ning 2000 kroonisest ringirahast.

Nädala märksõnadeks on kindlasti sport, lapsed ja kultuur. Lüües lukku selle aasta riigieelarve, kirjutasime Läänemaa arvele 3 miljonit krooni investeeringuraha. Suure osa sellest oleme suunanud laste mänguväljakute loomisesse ning inimeste sportimisvõimaluste parandamisse. Ühes tublide inimestega kohtadel oleme rajamas Haapsalu Linna Algkooli hoovile spordi- ja mängukompleksi, Kullamaale uusi mängu- ja harjutusväljakuid, Linnamäe Põhikoolile korvpalliplatsi ning Ristile koguni jalgpallistaadionit. Kultuurielu edendamiseks  oleme suunanud vahendeid Lihula Kultuurimaja katuse renoveerimiseks ning Taebla valda Kuliste aasa korrastamiseks.

Olümpia-aurat oli tunda ka sellenädalases isiklikus spordielus. Treeningplaani mahtus kümme treeningut koguskooriga 90 km jooksu ja 3 km ujumist.
 

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Möödun´d aasta heietused

Tegemised 17.-31.detsember 2007

Jõulukuu viimased nädalad möödusid aastalõpu tegemisi kokku võttes.

Viimasel hasartmängumaksu nõukogu koosolekul jagasime igakuiseid projektitoetusi ning vaatasime üle jaanuaris tulevad aastaprojektitaotlused. Hea meel on selle üle, et sport, kultuur, haridus ja sotsiaalvaldkond saavad hasartmängumaksu laekumistest toetatud ning arendatud.

Noortekogu juhatuse koosolekul tegime kokkuvõtted möödunud aastast, rääkisime järgmise tööperioodi tegemistest, milleks üks olulisemaid on kahtlemata 2009. a KOV valimisteks valmistumine ning valisime uue peasekretäri, kelleks sai tubli noor Karl Tamme. Välissekretäri kohale jäi teiseks perioodiks end juba tõestanud Mihkel Rääk.

Spordiliit Läänela juhtimisel ja Tiit Lääne sule läbi andsime välja Läänemaa sporditriloogia esimese osa. Raamatu esmaesitluse korraldasime Läänemaa keskraamatukogus. Peagi on järgnemas ka II ning III osa, mille köited on tunduvalt kogukamad võrreldes vastilmunuga. Raamat kajastab spordiajalugu Läänemaal, silmapaistvamaid spordiatleete ning nende rasket tööd ja seeläbi saavutatud edu.

Läänemaa spordiaastat kokku võttes pidime langetama raske valiku. Keda meie sportlastest parimatena esile tõsta? Variante oli mitmeid, kuid otsustavaks said siiski tiitlivõistluste medalid. Seega pälvis 2007. aasta parima meessportlase tiitli maastikuvibu maailmameister Aare Lauren ja naistest maastikuvibu sise MM-i pronks Tiina Tuulik. Parimaks võistkonnaks tuli En Garde’i vehklemismeeskond. 2007. aasta parimaks nooreks valisime Nelli Paju, kes tuli võistkonnaga juunioride epeevehklemise Euroopa meistriks. Parima veteranina autasustasime maadluse veteranide MM-i hõbemedalisti Aap Uspenskit. Suur tänu teile ilusate hetkede eest! Jõudu ja jaksu tuleval olümpia-aastal!

Aasta lõppu jäi teha veel üks oluline otsus. Mis saab õiguskantslerist? Konsulteerinud kõigi võimalike õiguskantsleri kandidaatidega pidasime maha pikad ja sisukad diskussioonid. Tõdesime, et Allar Jõks on oma tööd teinud hästi. Järgmiseks seitsmeks aastaks näeme aga hetkel parima võimaliku kandidaadina Ülle Madiset. Kuna presidendi esitatud kandidaat täiskogus poolehoidu ei leidnud, esitab president uue õiguskantsleri kandidaadi tuleval aastal.

Aastalõpu hommikusöök peaministriga oli uus ja huvitav kogemus. Tõsi, sisulist arutelu seal ei toimunud, pigem oli tegu lihtsalt formaalse kohtumisega. Peaminister võttis kokku möödunud aasta ja soovis kõigile rahulikku pühadeaega ning edukat uut aastat. Kõht sai täis ning süda jäi rahule.

Aasta esimese ja ühtlasi viimase nõupidamise jõudsime teha ka haridusfondide teemal. Kokkuvõtlikult on haridusfondide idee sisuks säästude investeerimine vastavasse maksusoodustusega fondi laste tulevaste hariduskulude kompenseerimise tarvis. Uuel aastal saab sellest mõnda aega tagasi ka ajakirjanduses põgusalt kajastatud teemast juba põhjalikumalt kuulda.

Viimasele koosolekule käesoleval aastal kogunes ka Keila Noorte Reformiklubi. Üle 50 kohale tulnud noore seas olid enamus uued liikmed. Kõva sõna. Jääb üle vaid loota, et nende ind ajapikku ei rauge. Tutvustasin nendele RE Noortekogu ülesehitust ning tegemisi ja rääkisin põgusalt ka oma toimetustest riigikogus.

Haapsalu linnavolikogugi tuli 2007. aastanumbri sees veel viimast korda kokku. Põhiliseks teemaks oli juba mõnda aega pingeid kruvinud Siilatsi jahisadam. Kahjuks või õnneks otsustas volikogu vähendada Viktor Siilatsi firmale Evore kuuluva Suur–Holmi sadama akvatooriumi veerandi võrra. Seda selleks, et väikelaevad pääseksid jahtklubi ja Haapsalu KEKi sadamasse. Täpsemalt loe Lääne Elu kodulehelt: http://www.le.ee/?a=uudised&h=2007/12/22

Jõuluaeg algas kontserdiga Käru kirikus Raplamaal, kus noortest lauljatest koosnev kollektiiv nimega White Gospel tegi suurepärase gospelmuusikaetteaste. Tänud Kalle Pallingule!

Riigikogu esimehe Ene Ergma kutsel sai külastatud ka Niguliste kirikut, kus toimus jõulukontsert ühes hilisema einelauaga.

Kui salmid loetud ja kingipakid kätte saadud, panin punase kostüümi selga ja tõttasin sõprade-tuttavate poole. Sedapuhku jõuluvanana. Öisel missal Haapsalu Toomkirikus lugesin pühakirja ja võtsin jõuludest viimast.

Aastalõpu sporditulemused võib kokku võtta järgnevalt: 53 km jooksu ja 2,25 km ujumist.

Vana aasta läks, väike kurbusenoot südames, kuid suure rõõmuga tuli uus- 2008, et tuua veelgi paremaid sündmusi, kui seda pakkus läinud 2007.

Lauri Luik

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Rahad lukus

Tegemised 10.-16. detsember 2007

Möödunud nädala teo tiitli pälvis kindlasti 2008. aasta eelarve kinnitamine. Paljuräägitud ja kohati ajakirjanduses detailideni lahatud eelarve vastuvõtmine kulges vaatamata sellele riigikogus üsna sujuvalt. Sellega tunnistas ilmselt ka opositsioon, et tegu on tõepoolest hea seadusega.

Esmaspäevasel antikvaaride ja kultuuriministeeriumi esindajatega kohtumisel arutasime muudatusettepanekuid kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadusesse. Otsustasime selle peale viimaste täienduste tegemist saata täiskogu ette kinnitamiseks. Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse eesmärk on aidata kaasa rahvusliku kultuuripärandi säilimisele, andes võimaluse piirata kultuuriväärtuste väljavedu või eksporti seaduses sätestatud korras. Eelnõuga määratletakse kultuuriväärtused, mille väljaviimiseks Euroopa Liidu liikmesriikidesse või ekspordiks väljapoole Euroopa Liidu liikmesriike on vaja taotleda Muinsuskaitseametilt väljaveoluba. Oluline on siinjuures rõhutada, et seaduse eesmärk ei ole kultuuriväärtuste väljaveo keelamine, vaid siiski kontrolli omamine väljaveetavate kultuuriväärtuste kohta.  

Teisipäeva pärastlõunal kohtusin Haapsalu Noorte Reformiklubi liikmetega Haapsalu vanalinna bowlingus. Rõhutasin erakonna ja noortekogu vahelise koostöö olulisust, mispeale panime paika lähima paari kuu koostöökava. Esimeseks ühisürituseks sai plaanitud pühapäevane piparkookide ja küünalde jagamine Haapsalu kaubamaja esisel platsil. Järgmise aasta detailsem koostöökava valmib 2008. a jaanuaris.

Õhtupooliku sisustas erakonna maakonnaorganisatsiooni arengukoosolek MKO juhi ning endise ja praeguse RE arendusjuhi seltsis Kullamaal. Võtmeküsimuseks ikka 2009. aasta KOV valimised.

Lisaks riigieelarvele kinnitas täiskogu muuhulgas ka riiklike peretoetusi puudutava seaduse, millega tõstetakse hooldusperedele makstav toetus 1500lt kroonilt 3000le kroonile.

Seadustasime ka isapuhkuse. Nüüd on kõigil värsketel isadel võimalus 10 tööpäeva ulatuses võtta „isapuhkust”. Sarnaselt vanemahüvitisele makstakse isale samal ajal palga alusel hüvitist, ehk tegu ei ole palgata puhkusega. Isapuhkust saab kasutada naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal enne sünnitust või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.

Lisaks kinnitasime seaduse, mis loob võimalused hakata ellu viima Reformierakonna valimislubadust „Igale lapsele lasteaiakoht”. Loe lähemalt aadressilt: http://www.lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1103/igale-lapsele-lasteaiakoht

Nädalasse mahtus ka kohtumine majandusminister Juhan Partsiga. Sel korral oli peamiseks teemaks teede ehitamine ja rahastamine. Selge see, et olulise osa ajast võttis Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamise arutelu.

Nädalavahetusel käisime erakonnakaaslaste ning noorteklubi liikmetega Haapsalu kaubamaja ees linnarahvale piparkooke ja jõuluküünlaid jagamas. Peagi saabuvate jõulude puhul soovisime inimestele rahulikke ja õnnelikke pühi ning kordaminekuid tuleval perioodil.

Pühapäeva pärastlõunal osalesin EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse nõukogu koosolekul, kus kinnitasime 2007. aasta aruandluse ja valisime koguduse teenetemärgi laureaadiks diakooniatöö pikaajalise juhi Evi Süsi.

Läinud nädalaga sai jookstud 72 km ning ujutud 2 km lähemale oma eesmärgile jooksta maratoni sel sügisel alla 3 tunni.

Lauri Luik

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Igale lapsele lasteaiakoht

Riigikogu võttis täna ühehäälselt vastu Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse, mis viib ellu valitsuskoalitsiooni ühe olulisema pere- ja regionaalpoliitilise programmi „Igale lapsele lasteaiakoht!”

„Antud seadusemuudatusega eraldatakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksustele toetust lasteaiakohtade loomiseks, õpikeskkonna arendamiseks ja lasteasutuste õpetajate palgavahenditeks, „ sõnas reformierakondlasest riigikogu kultuurikomisjoni liige Lauri Luik.

Kohalikke omavalitsusi hakatakse toetama uute lasteaedade rajamisel ja olemasolevate remontimisel hoidmaks ära nende sulgemist tervisekaitse- ja ohutusnõuetele mittevastavuse tõttu. Samuti hakatakse omavalitsusi toetama lasteaia õpetajatele põhikooli õpetajaga samaväärse palga maksmisel.

Luige sõnul eraldatakse vahendid tingimusel, et kohaliku omavalitsuse üksus lisab riigieelarvest eraldatavale toetusele täiendavalt valla- või linnaeelarve omavahendid.

„Täna, kus lasteaiakohtade nappus on piirkonniti üsna teravaks probleemiks kujunenud, on viimane aeg asuda probleemi likvideerima. Olen veendunud, et juba lähiajal suureneb lasteaiakohtade arv ning paranevad lasteaiaõpetajate töö tingimused ja sissetulek erinevates piirkondades üle Eesti, ” tõdes Luik
 
Detailsemad toetuse eraldamise ja kasutamise tingimused, korra ning omaosaluse suuruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Järgmisel ja ülejärgmisel aastal on kohalike lasteaedade finantseerimise toetamiseks plaanitud 300 miljonit krooni. Sellele järgneval kahel aastal juba 400 miljonit.

Antud seadusemuudatus jõustub juba 2008. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Luik
56 659 599
lauri.luik@riigikogu.ee
www.lauriluik.ee

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0