Nädalavahetus annab tänaseni tunda.

Tegemised 28. aprill- 4. mai 2008

Pühapäeval jooksime ühes kolleegide Jürgen Ligi, Margus Lepiku ning nüüdseks juba endise riigikogulase Meelis Atoneniga Poolas Krakowi maratoni. Meile kui riigikogulastele oli sel eriline tähendus, sest selle raames peeti parlamentääride maailmameistrivõistlusi.

Vaatamata vihmasele ilmale ning 8-kraadisele temperatuurile pidas meie meeskond üpris hästi vastu. Noppisime hulga medaleid, kuid need ei võta lihasvalu.

Maailmameistrikarikas, mis siin salata, seisab minu kõrval kaminasimsil. Võistkondlik ja vanuseklassiline maailmameistrikarikas samuti. 2.57 pole kõige halvem aeg. Arvestades seda, et jooksususs vettis vihmalompides poole raskemaks ning eelmise isikliku vari vuhises üle finišijoone 24! minutit peale mind. 

Elu esimene maraton. Stardis 3h ja 21 min tagasi. Foto: erakogu

Väga hea meel on mul Jürgeni üle, kelle jaoks see oli esimene maraton. 3.07 on kõva sõna. Eks ole omajagu põhja laotud ka. Meelise üle on mul ka hea meel. Seda eelkõige seetõttu, et ma temaga kihla ei vedanud. Muidu oleks ta täna hulga vaesem =) Kuid 3.17 on igati kiiduväärt aeg (olenemata sellest, et Meelise aastatetagune tippmark on uskumatu 2.39!) Marguse 3.41, mis on vaid 3 minuti kaugusel ta isiklikust tippmargist, on samuti märkimisväärne. Mul on hea meel, et õnnestus joosta sellises tiimis.

Poolakad korraldavad parlamentääride maratoni MM-i igal aastal (seekordne juba 5.) ühes Krakowi maratoniga. Kutsutud on parlamentäärid üle maailma. Selgi korral oli külalisi Sloveeniast, Leedust, Poolast, Rootsist, isegi Keeniast jne.

Kui vorm lubab ja poolakad ikka tagasi kutsuvad, siis tuleb 2009 minna tiitlit kaitsma.

Ürituse patroon, maailma parim kiirkäija Robert Korsenowski, vägesid juhatamas
Foto: erakogu

                              ***

Alatsklivi noored Pika Hermanni tornis Eesti lippu imetlemas.
Foto: erakogu

Nädala alguses võõrustasin riigikogus Alatskivi reforminoori. Rääkisin neile toimetustest parlamendis ja noorte võimalustest osaleda riigi juhtimises. Käisime ka Pika Hermanni tornis.

Esmaspäeval kogunes erakonna IT-innovatsiooni ja avaliku halduse töörühm, kus tegi külalisesinejana ettekande Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse nõunik Riho Oks.

29. aprillil osalesin Eestimaa spordiliit Jõudi üldkoosolekul L´Ermitage hotellis Tallinnas.
Foto: erakogu

Volbriööl käisin kaasa elamas traditsioonilisel volbriööjooksul Haapsalus. Parlamentääride MM-iks valmistudes ei saanud ma kahjuks sel korral ise jooksurajale astuda. 

Võitjavõistkondade autasustamine. Kuldmedali sai kaela Risti. Foto: erakogu

                              ***

Eelmisel nädalal oli lisaks ringirahale (vt aadressilt: http://www.lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1352/lauri-luik-ringiraha-igale-lapsele) esimesel lugemisel ka Ringhäälinguseaduse muutmine, mille üheks peamiseks eesmärgiks on üleminek digitaaltelevisioonile aastal 2010. Kindlasti tähendab see valikuvõimaluste laienemist ja kvaliteedi selget paranemist. Eelnõu ja seletuskirja leiad siit: http://www.riigikogu.ee/?page=en_vaade&op=ems&eid=280021&u=20080504230903

Muutsime ära ka pakendiseaduse.

Kui praegu jättis tarbija taara viimata kogumispunkti kauguse või vastuvõtukoha puudumise tõttu, siis uue muudatuse järel on iga vähemalt 200 ruutmeetri suurune pood kohustatud pandipakendi märgiga pudeli vastu võtma. Kui mõnes vallas nii suurt poodi ei ole, tuleb omavalitsusel taara vastuvõtt oma territooriumil sellest hoolimata organiseerida. Kasvatatakse ka jäätmekonteinerite arvu – piirkonnas, kus ühel ruutkilomeetril elab üle 1000 inimese, peab üks pakendijäätmete kogumiskoht olema 500 m raadiuses sellest, kes pakendeid ära viia soovib. Piirkonnas, kus elanikke on ühel ruutkilomeetril 500-1000, peab üks kogumiskoht olema kuni 1km raadiuses. Kui elanikke on alla 500 ühe ruutkilomeetri kohta, siis lepitakse koht kokku omavalitsusega, kuid iga 500 inimese kohta peab olemas olema ka üks kogumiskoht. Muutub ka pudelite sildistus. Kui praegu on pudelile kleebitud sildikesel 50 senti või 1 kroon, siis edaspidi on seal vaid tähed A, B ja C. Seda selleks, et riik saaks taara tagastushinda paindlikumalt muuta. Praeguste hindade juures pole pudelite tagasivõtmine kuigi tulutoov ning taara hinda plaanitakse tõsta. Taara hinnatõusuga ei pea tulevikus hakkama kogu sildistust ümber muutma, vaid siis piisab korrigeerida vaid tähtede tähendust (A-1 kroon või B-2 krooni).

Vt lisaks: http://www.riigikogu.ee/?page=pub_ooc_file&op=emsplain&content_type=text/html&u=20080504231519&file_id=293441

Kilometraaž: 55km

Tore, et aktiivsem diskussioon e-riigi teemal on lõpuks käima läinud. Kui asjast avalikult räägitakse, siis hakkab ilmselt olukord ka selginema ja konkreetsemat kuju võtma.

Minu eesmärk sellele teemale tähelepanu juhtides oli ühene- tuua selgust e-riigi koordineerimisse ja edasistesse arengutesse. Pole esmatähtis, mis on inimese nimi, kes teemaga tegeleb, oluline on see, et asjaga toimetataks ja seda ka reaalses elus tunda oleks.

Regionaalminister on komplekteerimas meeskonda, mis e-riigi teemaga edaspidi aktiivsemalt tegelema hakkab, see on suur samm edasi. Oleks sellest varem kuulnud, poleks ehk eelmist blogisissekannet teinudki.

Pole kahtlust, et vastutaja ja eestvedaja peab igal ettevõtmisel olema. Hea, et regionaalminister on valmis selle teemaga tõsiselt edasi minema.

Nüüd on oluline keskenduda konstruktiivsele koostööle ning tulevikuarengutele, et Eestit tõstetaks edaspidigi esile kui innovaatilist ja infotehnoloogiliselt kõrgelt arenenud riiki.

Paljuräägitud e-riik ei tohi kujuneda tühjaks sõnakõlksuks vaid pigem sisukaks ja järjepidevaks projektiks, mille peamine eesmärk on muuta inimeste elu lihtsamaks ja mugavamaks ning igapäevatoimetused ökonoomsemaks.

Tegemised 21.-27.aprill 2008

Nädalalõpp möödus fraktsiooni visiidil Tartumaal. Kahe päeva jooksul külastasime Tartumaa erinevaid omavalitsusi ning tutvusime nende eluoluga. Esimesel õhtul kohtusime Elva linna elanikega.

Elva kultuurimajas linnarahvaga kohtumas. Foto: erakogu

Reedel külastasin oma grupiga Vara vallavalitsust, vallarahvamaja Koosal, Liivi muuseumi, Alatskivi lossi ja noortekeskust, Peipsiääre valla vanausuliste muuseumi, kohtusime Peipsiääre valla esindajate ja Kallaste linnavolikogu esimehega.

Liivi majamuuseumit külastamas. Foto: erakogu

Lisainformatsioon: http://www.reform.ee/ee/uudised_ja_kontakt/pressiteated/uudis/967/riigikogu-reformierakonna-fraktsiooni-valjasoit-tartumaale
ja http://www.reform.ee/ee/uudised_ja_kontakt/pressiteated/uudis/968/grazin-tartumaa-koolid-ja-lasteaiad-teistele-eeskujuks

Lõuna sibularestoranis. Foto: erakogu

E- riik on mõiste, millest on palju räägitud, ometigi ei hooma keegi päris täpselt, mida see siis ikkagi tähendab. Kas see on ID-kaart oma rakendustega, interneti teel kättesaadavad teenused, mugavad veebilehed vms? Või sootuks midagi laiemat? Kus me hetkel asume ning kuhu oleme teel? Esmaspäeval toimus fraktsioonis arutelu E-riigi tuleviku osas. Kuna täna puudub otseselt nn E-riigi keskne koordinaator, siis otsustasime, et on viimane aeg ohjad haarata. Sest ilma juhita auto võib küll liikuda, kuid kas eesmärgipäraselt. Iseenesest võiks seda IT värki juhtida regionaalminister, kuid mida ta teeb, seda hetkel ei tea keegi. Kuigi see on vist tänase seisuga isegi tema ülesanne. Samas. Peaministri büroo oleks hoopis soliidsem koordinaator.

Teisipäeval kogunes erakonna kultuuri ja spordi töögrupp. Kuna valdkonnad on sisuliselt üsna erinevad, siis teeme tööd ka kahes eraldi kollektiivis. Spordigrupis jätkus olulisemate murepunktide kaardistamine ja lahtimõtestamine. Kultuurigrupis andis minister Laine Jänes ülevaate tänasest kultuuripoliitilisest maastikust laiemalt.

Kolmapäev oli sünnipäevade päev. Riigikogu sai 89 ja mina 26. Mõlemad juba soliidses eas =) Selle puhul oli ka riigikogus lahtiste uste päev. Palju tuttavaid nägusid.

Erakonna juhatuse koosolekul oli endiselt tähtsaimaks teemaks eelarve.

Sama päeva istungil läbis esimese lugemise ka meie nn ringiraha eelnõu, millega laiendatakse laste ja noorte huvitegevuses osalemise võimalusi ning mis tagab ringiraha igale lapsele. Loe pressiteadet aadressilt: http://www.lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1352/lauri-luik-ringiraha-igale-lapsele

Kolmapäeval toimus veel ka täiendav riigikogu istung, kus võtsime vastu avalduse Gruusia toetuseks. Loe avaldust aadressilt: http://www.riigikogu.ee/?page=pub_ooc_file&op=emsplain&content_type=text/html&u=20080428234529&file_id=290782

Treeningul. Foto: erakogu

Nädala kilometraaž- 69 km.

Riigikogus läbis esimese lugemise noorsootöö ja huvikooli seaduse muutmise seaduseelnõu, millega laiendatakse laste ja noorte huvitegevuses osalemise võimalusi.

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Lauri Luige sõnul peab Reformierakond oluliseks, et iga laps saaks areneda ning osaleda talle huvi pakkuvas tegevuses. Täna ligi pooled 6-19 vanustest lastest ehk ca 100 000 noort huvihariduses ei osale, kuid ometigi võiksid ja peaksid. „Antud seaduseelnõu loob selleks head alustingimused,” kinnitas Luik.

„Oluline on panustada ennetuslikule tegevusele, milleks huviring on üks paremaid võimalusi,” lisas Luik tõdedes, et oluline on ka arenemisjärgus lapsel koolihariduse kõrval erinevate võimaluste olemasolu, millega tegeleda.

„Täna arutuse all oleva seaduseelnõu keskmes on laps ning selle eesmärk on, et iga noor saaks käia huvialaringis ilma, et sellest peaks eemale jääma rahapuuduse tõttu.”

Luige arvates on positiivne ka see, et kohalikud omavalitsused saavad lisavahendeid huvihariduse arendamiseks ja täiustamiseks, mistõttu tekib juurde huvialaringe, kasvab aktiivsus ning suureneb kvaliteet.

"Ringiraha rakendamine 1. septembrist 2009. aastast nõuab tugevat poliitilist tahet. Loodame, et järgmise aasta riigieelarves saavad ringiraha elluviimiseks vajaminevad rahanumbrid rasvaselt sisse kirjutatud."

Lisainformatsioon: Lauri Luik 5665 9599
Riigikogu kultuurikomisjoni liige, Reformierakond

Teate koostas ja edastas: Karin Kalda 525 0065
Reformierakonna fraktsiooni pressinõunik riigikogus

Tegemised 14. -20. aprill 2008

Selle nädala keskseks teemaks on endiselt eelarve. Kärpimine liigub visalt, kuid siiski. Lähipäevil peaks olukord märkimisväärselt selginema. Tänaseks on peamiselt kokku tõmmatud majanduskulusid, edasi on lükatud ka investeeringuid. Positiivne on see, et ministeeriumid vaatavad kriitilise pilguga üle ka oma valitsemiskulud. Oluline on aktiivselt tegeleda eurorahade kasutamisega, et vältida olukorda, kus meile võimaldatavad rahad jäävad meie endi süü tõttu kasutamata.

Millest siis ikkagi eelarve alalaekumine? Rahandusministeeriumi ametnike antud selgituste kohaselt on ca pool summast (3,1 mld-st) maksude (eelkõige käibemaksu) planeeritust väiksem laekumine. 780 miljonit tuleb märtsi alguses muutunud eelarve arvestuse põhimõtetest, mille järgi tuleb nüüd Riigi Kinnisvara AS samuti valitsussektori tasakaaluarvestuses arvesse võtta (siiani oli RKAS justkui eelarvest ja valitsussektorist väljas seisev moodustis). Ca 700 miljonit aga on omavalitsuste prognoositust suurem defitsiit.

Kevadise majandusprognoosiga saab tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel: http://www.fin.ee/?id=263

Liigseks muretsemiseks põhjust ei ole. Pole meie majandus ju sugugi languses nagu mõni teadmatult mainib. Prognoosid on olnud liialt optimistlikud ja majanduse kiire kasv on asendunud vähem kiire kasvuga ning vahendeid laekub prognoositust vähem. See on fakt, mis ei tähenda aga seda, et peaksime pea laiali otsas reservide kallale asuma või pankroti välja kuulutama. Majandus liigubki sinusoidina, mis ei ole sugugi ebatavaline. Tagantjärele tarkus on alati täpne, kuid sellest pole kasu. Seega, vaatame kulutused üle, korrigeerime eelarvet ja elu läheb edasi. Selliseid asju on ennegi ette tulnud. 

                                               ***

Haapsalu Rotary klubil on traditsioon kutsuda oma koosolekutele külalisi- poliitikuid, ettevõtjaid, tuntud sportlasi jms. Nii käisin minagi taas rotarlastega kohtumas. Rääkisin neile esimesel tööaastal ellusaadetust (vt aadressilt: http://www.lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1210/kiri-laanlastele) ning olulisematest päevapoliitilistest teemadest- töölepinguseaduse hetkeseisust, eelarvest ning riigikogu mainest, palkadest ja töökoormusest.

Opositsioon tuli sel nädalal välja ideega, mis on meil kirjas ka koalitsioonilepingus- tagada tasuta koolitoit gümnaasiumi lõpuni. Mõte väga üllas ja hea ning mida varem see tehtud saab, seda parem. Oleme riigieelarve strateegias kokku leppinud, et algatame antud seadusemuudatuse 2010. aastal, kuna kõiki asju korraga ei saa. Tänases eelarve seisus on selline seadusemuudatus kahjuks teostamatu. Natukene kannatust ja küllap saame paari aasta pärast muudatuse juba ellu rakendada. Loe stenogrammi aadressilt: http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1208415900

Siseminister Jüri Pihl külastas meie fraktsiooni, et rääkida uuest korrakaitseseadusest ja selle olulisematest muudatustest.

Siseminister pihitoolis. Foto: erakogu

Kolmapäeval toimus riigikogu valges saalis koalitsiooni üldkogu. Päevakorras oli loomulikult riigieelarve. Peaminister ja rahandusminister andsid ülevaate eelarve tänasest seisust ja vajalikest kärpesuurustest. Üllatuseks ei tulnudki koalitsioonipartnerid välja ajakirjanduses palju räägitud tulumaksureformi pidurdamise ideega. Meil on selle üle vaid hea meel, sest Reformierakonna jaoks on oluline, et inimestele jääks enam vabadust oma raha ise käsutada.

Koalitsiooni üldkoosolek. Foto: erakogu

Neljapäevasel komisjoni istungil kohtusime kultuuriminister Laine Jänesega, kes andis meile ülevaate algatatavast ringiraha eelnõust, mille eesmärk on tagada lastele huvihariduse kättesaadavus. St, et noore inimese huvihariduse omandamine ei jääks lapsevanema rahalise seisu taha. Loe minu artiklit ringirahast aadressilt: http://www.lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1314/huvialaring-igale-lapsele

Luisa Värk ja Tiit Salumäe koguduse noorteklubis. Foto: erakogu 

EELK Haapsalu Püha Johannese kogudus elab oma vaikset elu ja toimib kenasti. Muret tekitab vaid see, et seltskonda ei lisandu uusi inimesi, reeglina noori. Kirik ja religioon ei ole midagi sellist, mida peaks hirmsasti kartma. Minu jaoks on see pigem õpetus elust, inimlikest väärtustest ning teineteise abistamisest. Midagi sellist, mis hoiaks meid õigel teel ja aitaks hoiduda kaldumast teelt kõrvale. Selle üle, kui religioosseks inimene oma hoiakud ja arvamused elust kujundab, otsustab loomulikult igaüks ise. Mina pean oluliseks, et meie noored inimesed ei kalduks teelt kõrvale. Seepärast alustasime koguduse noorteklubi aktiviseerimisega, mille eesmärk on luua noortele uusi tutvusi, rõhutada elu põhiväärtusi ja pakkuda harivat enesetäiendust. Esimene kohtumine toimus neljapäeva õhtul. Külas oli noor superstaari saatest tuntud lauljatar Luisa Värk, kes rääkis oma elust ja toimetustest ning õpetas noortele selgeks ka ühe vahva gospel-laulu. Õpetaja Tiit Salumäe luges pühakirja. Esimese ürituse kohta oli osalejaid päris palju, ligi 15 inimest. Järgmine kokkusaamine toimub juba maikuus.

Koguduse noorteklubi värsked liikmed. Foto: erakogu

Nädala lõpus külastasin Martna põhikooli ja Kullamaa keskkooli. Rääkisin oma elust, tegemistest poliitikas, Riigikogust kui institutsioonist ning olulisematest poliitilistest teemadest. Noori huvilisi oli kokku tulnud sadakond, mis annab tunnistust sellest, et huvi poliitika ja ühiskonnas toimuva vastu on noortes endiselt olemas. Uurisin noortelt nende eneseteostusvõimaluste kohta kodukohas ning lahkasime üheskoos mõningaid võimalusi elu mitmekesisemaks ja huvitavamaks muuta.

Nädalavahetusel osalesin erakonna perepäeval Rae vallas, mille keskmes oli üle-Eestiline korvpalliturniir. Kohtusin erakonnakaaslastega erinevatest piirkondadest ning õppisin sukelduma. Tore oli. Korvpalliturniiri võitis mullu hõbedale tulnud Põlvamaa meeskond. Erakonnakaaslasi oli kokku tulnud paarsada.

RE perepäeva korvpalliturniiri võitja Põlvamaa. Foto: erakogu

Võistlushooaeg on alles alguses. 10km maanteejooks Haapsalus kulges normaalselt, aeg 36.55. Nädala kilometraaž seetõttu ka tavalisest veidi madalam- 56,5 km ja 1 km ujumist.

Tegemised 17. märts-13. aprill 2008

Aeg lendab. Tegemisi on palju. Kevad on käega katsuda

Nagu siin ilmas ikka, tekitavad pingeid olukorrad, kus end teistega võrrelda tuleb või kus on tunda raha lõhna. Mina olen õnnelik inimene. Seda eelkõige seetõttu, et ma ei ole kunagi võtnud enda kanda seda rasket koormat end teistega võrrelda või muutuda vihaseks, kui kellelgi läheb paremini kui minul. Ma ei ole teinud sellest suurt numbrit, kui naabrimehel on aias punasemad õunad või kui ta vähem tegemisega saavutab rohkem kui mina. Mis sellest? Ma olen alati armastanud olla aktiivne ning teha kõikidest töödest oma hobid. Teha alati tööd ning mitte mõelda sellele, et miks ma pean muru rehitsema samal ajal, kui mõni mees võtab Kuubal päikest. Andes endast kõik ja alati midagi juurde õppides, tunnen end väärtuslikuna. Nii sujuvad asjad palju paremini.

Toompea loss

Viimasel ajal on palju kõneainet tekitanud parlament kui selline ning need inimesed- riigikogu liikmed- kes seal töötavad. Kummalisel kombel olen avastanud, et osa nendest juttudest, mida lehtedest lugeda võin, käivad ka minu ameti pihta. Ometigi olen alati üritanud anda endast parimat ning teha nö õiget asja. Siiani usun, et ajan õiget asja. Vaatamata sellele, et lausrünnak, läbimõtlemata rünnak, on parlamenti ja selle liikmeid tabanud. Natukene mõteldes võib aru saada, et erilist viha on üles keerutanud vaid mõned üksikud rumalad teod, mis läbi massimeedia tohutu forsseeringu on tõusnud orkaanideks. Mis need siis on? Esiteks mõne kodaniku labased ja lapsikud väljaütlemised, teiseks mõned haiglasevõitu mõtlemise tõttu riigikogu kantselei raamatupidamisse sattunud tšekid, kolmandaks asjatundmatud jutud väljastpoolt parlamenti, et tööd on nagu vähevõitu ning neljandaks see, et riigikogu liikmed saavad kohutavalt suurt palka. 

Kui rahulikult ja ratsionaalselt mõelda, siis võib aru saada, et kahe esimese loetletud rumaluse järgi ei saa otsustada kogu riigikogu üle. See, et kaks inimest totrusi teevad, ei anna ju põhjust selleks, et automaatselt teised 99 sellesarnasteks tembeldada. Olen endiselt veendunud, et riigikogu on läbilõige ühiskonnast, üritatagu tõestada mida tahes, seega oleks palju tahta, kui kõik 101 oleksid inglid. Ideaalis muidugi võiks olla, kuid ideaalid on ideaalid just seetõttu, et need on ideaalid… Seega ei saa seda kunagi juhtuma, nii väga kui me ka ei tahaks. Parlament ei ole lasteaed. Selge see, et kui keegi luuslanki lööb või lollusi teeb, siis selle eest talle istungil vitsu ei anta. Kuid seda näevad ilmselt valijad ning nende vitsad on nelja aasta pärast palju valusamad. Ma loodan, et seda pannakse tähele.

Ma ei pea vajalikuks hakata mõõtma või kuidagi tõestama riigikogu liikme töömahtu. Loodan, et sellest on minu senine blogipidamine andnud päris hea ülevaate. Loomulikult kajastan ma blogis vaid olulisemat ja ehk huvitavamat. Iga komisjoni, fraktsiooni, noortekogu, erakonna koosolekut või täiskogu istungit vms ei ole ju ometigi mõtet blogisse kandma hakata. Samuti usun, et kedagi ei huvita öised e-maili lugemised või artiklite kirjutamiseks kulutatavad tunnid. Siiski usun, et ka selektsioon värvikamatest toimetustest annab märku, et tunde võiks ööpäevas veidi rohkem olla:) Seega jällegi. Riigikogus on tööd küll ja enamgi, iseasi on see, kas just sinu valitud saadik seda piisavalt teeb…

Soome Eduskunta jaoks pole samuti parlamendi ümber käiv komejant võõrast
Foto: erakogu

Mis puutub palka, siis seda saavad teised alati liiga palju ning kes parasjagu kritiseerib, see liialt vähe. Nii on see alati olnud. Mulle ei ole veel keegi kunagi ütelnud, et ta saab liiga palju palka ning et sooviks vähem teenida. Kui ma veel riigikogus ei olnud, olin tudeng TTÜ-s ja sõin sõpradega ühika koridoris kiirnuudleid. Mõtlesin mõnel korral siis ka parlamendi tasustamise peale. Ei tundnud mingit viha, ammugi mitte kadedust. Olin rõõmus, et Eestil läheb hästi. Minu arvates oli loomulik, et kui Eesti tippettevõtjad ja –juhid teenivad palkasid suurusjärgus 100 000 krooni kuus (u a 2003), siis miks ei võiks riigikogu liige kui poliitiline tippjuht teenida neljakordset keskmist. Selline oli minu arutluskäik tudengina viie aasta eest. Täna ei ole ma oma igapäevatoimetuste kõrvalt oma sissetuleku analüüsimisega aega raisanud. Nagu kirjutasin ülalpool, ei tea ma veel inimest, kes sooviks hirmsasti vähem palka saada. Ja kui päris aus olla, siis on minu arvates täna Eestis palju olulisemaid küsimusi, kui riigijuhtide palk. Minu arvates peaks enam abistama nt inimesi, kes oma eluga ise hakkama ei saa. Sellest võiks ja peaks meie massimeedia iga päev rääkima. See, et kritiseeritakse parlamenti, ei tee ju abivajajate elu lihtsamaks… vaid aitab meie Eesti meedia välismaalastest omanike taskuid täita. Kuigi mul on hea meel, kui teistel hästi läheb:)

Foto: http://craigan.typepad.com/photos/uncategorized/money.jpg

***

Märtsi teisel poolel toimunud erakonna programmitöögrupis arutlesime IT ja innovatsiooni ning avaliku halduse teemadel. Kuidas muuta senist riigi regionaalset korraldust paremaks ja efektiivsemaks, mida teha, et taastada e-riigi maine? Jms. Sellised küsimused olid taas kord detailsema arutluse all. Tundub, et oleme oma IT ja innovatsiooni unelmas jäänud loorberitele puhkama. Ettevõtte teeme 2 tunniga ära, mis on kõva sõna, kuid mis edasi… Peame pingutama, et joosta teistest kiiremini ja seejuures ka kuidagi silma paista. Küllap me midagi ka välja mõtleme, kuid selleks tuleb kiirelt tegutseda. Mulle tundub, et e-riigis on täna vajaka just ühtsest kontseptsioonist. Osad riigisektori valdkonnad toimivad, kuid kui me läheme regionaaltasandile, siis jätab tänane seis ikka kõvasti soovida. Vähemalt ühtse kontseptsiooni peale mõeldes.

Kuidas teha nii, et inimestel oleks Eestis parem elada? Mida teha selleks, et saavutada ka järgmistel valimistel võit ning realiseerida see kohtadel? Nende ja paljude teistegi tulevikuliste küsimuste üle arutlesime ja pidasime nõu järjekordsel maakonnaorganisatsiooni juhtkonna nõupidamisel Kullamaal. Analoogseid kohtumisi teeme maakonnaorganisatsiooni juhi ja arendusjuhiga ca korra kvartalis, et lisaks juhatuse tegevustele vaadata natukene kaugemale ette ning lihvida igapäevategemiste käigus tekkivaid konarlusi. Tihe suhtlus valijatega erinevates huvigruppides (õpetajad, kultuuritöötajad, pensionärid, noorem generatsioon ja kooliõpilased jm) on andnud hea pildi tänastest seisudest, mis ei ole sugugi halvad, kuid mida saaks ikka ja alati paremaks muuta. Sealt saadud tagasiside on meie tegemiste aluseks. Nõupidamisel täpsustasime tööplaani ja langetasime ka strateegilisi otsuseid e käisime saunas.

Kultuurikomisjon vanades vanglaruumes. Foto: erakogu

Kultuurikomisjoni väljasõidukoosolekul Patarei vanglasse nentisime, et selle hoone seisud on kehvad. Meretuul ja niiskus on suurteks vaenlasteks sellele suurepärasele vanale merekindlusele. Meeletult vohab hallitusseen, siseruumid on rõsked ja niisked. Viimase aasta jooksul olin juba 3. korda selles paljunäinud hoones. Omamoodi koduseks hakkavad need mahajäetud vangikongid muutuma. Antud ehitis vajaks 1,4 mld krooni suurust investeeringut. Iseenesest väga atraktiivne arhitektuuriteos, ideaalne asukoht ja super potentsiaal. Kuid kahjuks ei leia ükski ettevõtja selle renoveerimisel täna majanduslikku perspektiivi. Just selle 1,4 mld krooni pärast, mis sinna enne sisse tuleb panna. Vana merekindluse ja hilisema Patarei vangla hoone tuleviku üle käisimegi kultuurikomisjoniga seal nõu pidamas. Variante erinevate nägemuste näol tekkis mitmeid- viietärni hotellikompleks, kasiino, spa, luksuskorterid, restoranid vms. Lahendusi on tõesti palju, kuid Eesti mastaapide juures on 1,4 mld vist ikka liialt suur summa. Donald Trump? Eks näis.

Majajuht Patarei vanglat tutvustamas. Foto: erakogu

Aprillikuu alguses pidasime Noarootsi Gümnaasiumis järjekordse erakonna maakonnaorganisatsiooni juhatuse koosoleku, kus piirkonnajuhid teavitasid olukordadest kohtadel ning kus leppisime kokku detailsemad tegevussuunad kuni valimisteni. Tegemisi jagub. Oma abistava käe erakonna igapäevatoimetustes annavad meile ka tublid Haapsalu Noorte Reformiklubi liikmed, kuid teisedki Läänemaa noored. Detailsemalt arutasime lähituleviku üritusi. Aprilli lõpus ja mai alguses osaleme kindlasti heakorrakampaaniatel, et anda oma panus Eesti ja Läänemaa prahist puhtaks tegemisel. Üle Eesti osaleb analoogsetel aktsioonidel üle poole tuhande reforminoore, lisaks umbes sama palju Reformierakonna liikmeid. Otse loomulikult ehitame edasi Läänemaa maakondlikku organisatsiooni, et asustada enne 2009. aasta valimisi juba kõik Läänemaa kohalikud omavalitsused. Äsja sai loodud ka eelviimane nn asustamata piirkond Läänemaale- Martna. Tegemisel on ka Vormsi piirkondlik organisatsioon.

MES-i nõukogu koosolek. Foto:erakogu

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu koosolekul Uniquestay hotellis kinnitasime lisaks igakuistele laenu ja tagatistaotlustele ka 2007. a majandusaasta aruande. Juhatus ja nõukogu on üldjoontes teinud üpris head tööd, mistõttu võis majandusaastale hindeks panna tubli 4. 
 
Täiskogus kinnitasime autoriõiguse seaduse muudatused, mida olin pikka aega meie fraktsiooni poolt vedanud. Autoriõiguse seadust on muudetud ja täiendatud väga mitmel korral. Selge, et ka seekordne parandus ei ole viimane. Me peame oma kultuuri järjepidevuse ja kultuurisaavutuste kaitse eest seismisel käima ajaga kaasas. Antud seadusemuudatuse eesmärk on muuta auviste laenutamine inimestele mugavamaks ja dünaamilisemaks nii, et rahuldatud oleks autorite, tootjate ja ka raamatukogude huvid ning tagatud õigused. Antud seadusemuudatuse kohaselt võib helikandjaid õiguste omajalt luba küsimata koju laenutada 4 kuu möödumisel turule tulekust. Samuti võivad igal ajal ning luba küsimata audiovisuaal- ja heliteoseid koju laenutada raamatukogud, mis teenindavad audiovisuaalse või helikunsti õppesuunal tegutsevat õppeasutust. Raamatukogudel, arhiividel ja muuseumidel võimaldatakse õiguste omajatelt luba küsimata ja tasu maksmata laenutada heli- ja audiovisuaalseid teoseid kohalkasutuseks.

Täna, kus suur osa elust on kolinud internetti ning info liigub sekunditega üle maailma, on muusika- ja videotööstus üsna suure surve all. Elu kandumine internetti on oluliselt mõjutamas ka meie raamatukogude arengut.

Kõige selle juures on tähtis silmas pidada järgmisi aspekte:
1. tuleb tagada ka edaspidi ajakohaselt reguleeritud autoriõigused ja kaitse, võttes loomulikult arvesse seda, et kõigi osapoolte õigused ja kohustused oleksid õigesti ja õiglaselt tagatud
2. raamatukogude arendamiseks ja külastajatele kaasaegsete ning võimalikult paindlike laenutustingimuste tagamiseks tuleb end ajaga pidevalt kohandada – üheks oluliseks osaks seejuures on ka kultuuriministeeriumis väljatöötatav Raamatukogunduse arengukava
3. läbi ajaga kaasaskäimise tuleb populariseerida raamatukogude kui kultuurikandjate ja silmaringilaiendajate kasutatavust ning mainet eelkõige noorema põlvkonna hulgas, kes täna kipub kahjuks raamatukogust kaugenema.
Antud seadusemuudatus on väike kuid oluline samm sel teekonnal.

Antud perioodi kilometraaž jooksuradadel kujunes üsna soliidseks: 343 km. Ujumist seevastu vaid 1,5 km.

Noore inimesena tean hästi, kui vajalik on lapsele lisaks kooliharidusele ka võimalus eneseteostuseks ning arenemiseks huvialaringis. Reformierakond peab oluliseks, et iga laps saaks areneda ning osaleda talle huvi pakkuvas tegevuses. Seetõttu oleme rakendamas programmi, millega tagame aastas 2000 krooni ringiraha igale lapsele vanuses 6-19.

Huvialaringides areneb ja avardub laste maailm. Tekivad harjumused, talentidel avaldub anne, suurenevad eneseteostusvõimalused jne. Spordiringis teevad esimesed treeningud tulevased olümpiavõitjad, muusikakoolis Mozartid ning kunsti- ja käsitööringis tulevased Leonardo Da Vincid. Peamine eesmärk on aga protsessis endas, lapse pidevas arengus ning eneseteostuses.

Ringiraha on pearahana mõeldud igale lapsele, seejuures vähendamaks lapsevanemate rahalist koormust ning suunamaks lisavahendeid huvihariduse valdkonda. Pikas perspektiivis suurendamaks ka huvitegevuses osalevate laste arvu. Hetkeseisuga on Eestis veidi üle 200 000 lapse vanuses 6-19 aastat. Nendest tegeleb huviharidusega vaid alla poole, mille üle küll väga rõõmu tunda ei saa. Põhjuseid on mitmeid, kuid nii mõnigi laps jääb huviringist eemale rahapuudusel. Seepärast olemegi käivitamas ringiraha programmi.

Antud programmi keskmes on laps. Kuid kogu masinavärgi rakendamiseks tulevad mängu ka lapsevanem, kohalik omavalitsus ja huvialaring.

Oluline on teada, et ringiraha on mõeldud aastase pearahana kõikidele lastele, kes käivad ükskõik millises huvikoolis, spordiklubis või huviringis sõltumata nende omandivormist ning ka sellest, kas ring on tasuline või tasuta.

Riik rahastab kohalikke omavalitsusi läbi tasandusfondi sihtotstarbeliselt. Omavalitsus suunab raha omakorda vastavasse huvialaringi. Tähtis on aga see, et huvialaring oleks registreeritud vastavas kohalikus omavalitsuses. Kui omavalitsus katab huvihariduse kulud oma eelarvest ning puudub lapsevanema osalustasu, suunatakse omavalitsustele raha vastavalt ringides osalevate laste arvule. Seda saab kasutada huviringi õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate töö tasustamiseks või õppevahendite soetamiseks.

Mida peab tegema lapsevanem, et oma lapse huviharidusele tehtud kulutused kompenseeritaks?

Oletame näiteks, et lapsevanemad Malle ja Kalle elavad Haapsalus ning maksavad täna oma tütre Mari kunstiringis käimise eest 500 krooni ja balletitrenni eest 1000 krooni aastas. Selleks, et riik selle raha kompenseeriks, peab lapsevanem tegema taotluse vastavas summas oma elukohajärgsele omavalitsusele ehk siis antud juhul Haapsalu linnale.

Avaldusele, mille vormi ja tingimused kinnitab kohalik volikogu, tuleb kanda lapse nimi, andmed ning ringi nimi. Seepeale suunab omavalitsus raha otse huviringile Mari osalustasu katmise hüvitamiseks, mistõttu vanemad enam ringiraha maksma ei pea sest huviharidusse makstav kogusumma jääb 2000 krooni piiresse.

Juhul, kui Mari kunstiring asub teises omavalitsuses, näiteks Ridala vallas, saab lapsevanem ringiraha kasutada ka seal. Omavalitsused arveldavad omavahel ise.

Vaatamata sellele, et Mari käib nii kunstiringis kui ka balletitrennis, saavad osalustasud kompenseeritud mõlema ringi tarvis, sest summa ei ületa 2000 krooni.

Mul on hea meel, et oleme astumas olulist sammu selles suunas, et iga laps saaks osaleda talle huvi pakkuvas ringis olenemata lapsevanemate rahalisest olukorrast. Loodan, et mõne aja pärast saame tõdeda ka seda, et huvitegevuses osalevate laste arv on märgatavalt tõusnud.

Lauri Luik
Riigikogu liige
Reformierakond

Täna kinnitasime riigikogus Autoriõiguse seaduse parandusettepanekud, mis muudavad auviste kojulaenutamise tunduvalt mugavamaks. Minu toetuskõne tänasel istungil.

Autoriõiguse seadust on muudetud ja täiendatud väga mitmel korral. Selge, et ka seekordne parandus ei ole viimane. Me peame oma kultuuri järjepidevuse ja kultuurisaavutuste kaitse eest seismisel käima ajaga kaasas.

Antud eelnõu eesmärk on muuta auviste laenutamine inimestele mugavamaks ja
dünaamilisemaks nii, et rahuldatud oleks autorite, tootjate ja ka raamatukogude huvid ning tagatud õigused.

Täna veel kehtiv regulatsioon sätestab raamatukogudele nõude küsida laenutamiseks luba heliteose esitajatelt ja fonogrammitootjalt, samuti on videosalvestiste puhul.

• Antud seadusemuudatuse kohaselt võib helikandjaid õiguste omajalt luba küsimata koju laenutada 4 kuu möödumisel turule tulekust.

• Samuti võivad igal ajal ning luba küsimata audiovisuaal- ja heliteoseid koju laenutada raamatukogud, mis teenindavad audiovisuaalse või helikunsti õppesuunal tegutsevat õppeasutust.

• Raamatukogudel, arhiividel ja muuseumidel võimaldatakse õiguste omajatelt luba küsimata ja tasu maksmata laenutada heli- ja audiovisuaalseid teoseid kohalkasutuseks.

Need loetletud sätted muudavad laenutamise tunduvalt paindlikumaks ja kasutajasõbralikumaks.

Hea meel on selle üle, et pikad ja vahepeal isegi lootusetuna tundunud diskussioonid on jõudnud kompromissini. Fonogrammitootjate ja raamatukoguhoidjate vahel oli peamiseks vaidluspunktiks nn laenutusembargo perioodi pikkus. Alustasime ühest aastast ja jäime pidama 4 kuu peal.

Fonogrammitootjate ja raamatukoguhoidjate kompromiss oli vajalik samm omavahelise konstruktiivsema koostöö suunas. Oluline on märgata ühisosa ja võimalusi koostööks. Olla partnerid, mitte rivaalid. Meie eesmärk oligi leida võimalikult suur ühisosa autorite, tootjate ja raamatukogude vahel. Tulemus sai päris hea.

Täna, kus suur osa elust on kolinud internetti ning info liigub sekunditega üle maailma, on muusika- ja videotööstus üsna suure surve all. Elu kandumine internetti on oluliselt mõjutamas ka meie raamatukogude arengut.

Kõige selle juures on tähtis silmas pidada järgmisi aspekte:

1. tuleb tagada ka edaspidi ajakohaselt reguleeritud autoriõigused ja kaitse, võttes loomulikult arvesse seda, et kõigi osapoolte õigused ja kohustused oleksid õigesti ja õiglaselt tagatud

2. raamatukogude arendamiseks ja külastajatele kaasaegsete ning võimalikult paindlike laenutustingimuste tagamiseks tuleb end ajaga pidevalt kohandada – üheks oluliseks osaks seejuures on ka kultuuriministeeriumis väljatöötatav Raamatukogunduse arengukava

3. läbi ajaga kaasaskäimise tuleb populariseerida raamatukogude kui kultuurikandjate ja silmaringilaiendajate kasutatavust ning mainet eelkõige noorema põlvkonna hulgas, kes täna kipub kahjuks raamatukogust kaugenema.

Antud seadusemuudatus on väike kuid oluline samm sel teekonnal. Toetagem siis seda eelõud.

Tegemised 10.-16.03.2008

Nädalavahetus kulges aktiivselt. Laupäeva pärastlõunal kohtusin oma kampaaniameeskonna ja Haapsalu Noorte Reformiklubi (HNRK) liikmetega Ridala külaplatsil, et teha selle kevade esimene grill ning rääkida valmistumisest 2009. aasta kohalikeks valimisteks.

HNRK ja kampaaniameeskonna noortega kevadgrillil. Foto: erakogu

                                                  ***
Olulisematest päevapoliitilistest teemadest vajavad markeerimist järgmised:
• parlamendiliikmete palgaküsimus-
üritame leida mõistlikke lahendusi, head ideed on teretulnud
• ettevõtte tulumaksusüsteemi kooskõlla viimine ELi ema-tütarettevõtte direktiiviga- peamine muudatus (avansilised maksed) puudutab ettevõtteid, mille aastas väljavõetav dividendide summa ületab 2009. aastal ca 600 000 EEK-i., hilisematel aastatel ca 460 000 EEK-i . Avansilisi makseid ei tule tasuda neil, kes dividende välja ei maksa. Need, kes annavad maksuhaldurile teada, et nad dividende võtta ei plaani ja siis aasta lõpus siiski dividende maksavad, peavad tulumaksu järgmisel aastal tasuma korraga.
• ringiraha eelnõu –
teema on tekitanud diskussioone. Loodetavasti laabub valitsuses kõik eesmärgipäraselt, mispeale saame parlamendis vastavad seadusemuudatused ära kinnitada ning lastele 2009. aastal juba 2000 kroonist ringiraha maksma hakata.
• kultuuriürituste käibemaks-
jällegi palju räägitud ja vaieldud teema. Vaadates viie aasta taguseid kultuurikomisjoni protokolle tuli äsjane vaidlus päris tuttav ette. Näen täna ainsa mõistliku variandina, et kõigile kehtestataks ühtne 18%-line käibemaksumäär ning EL direktiividest tulenevalt maksuvabastus avalik-õiguslikele etendusasutustele.
• perekonnaseadus-
Oluline on märkida, et eelnõu on täna alles toorik. Kindlasti saab palju kõhklusi tekitanud abikaasade varaliste suhete puhul tehtud muudatus, mille järgi kõigi praegu juba abielus olevate paaride puhul jääb kehtima ühisvara põhimõte. See tähendab, et kõigi juba abielus olevate paaride puhul ei muutu varalises pooles midagi. Kui juba abielus olevatel paaridel on samuti soov minna üle vara lahususe süsteemile (selle süsteemi järgi on abielu kestel kumbki pool oma vara omanik, kuid lahutuse korral peab see pool, kelle vara on abielu jooksul teisest rohkem kasvanud, 1/2 tollest suuremast kasvust loovutama nö nõrgemale poolele), peavad nad tegema vastava ühise avalduse.

Kõrghariduse rahastamise reformimine on erakonnas, ja ka laiemalt, teemaks juba mõnda aega. Esmaspäeval kohtusime haridusfondide töögrupiga, et rääkida lähemalt plaanitava fondi struktuurist ja toimimisest ning käikulaskmise graafikust. Haridusfondi all mõistame nn kogumiskontot, kuhu oleks inimesel võimalik hakata investeerima raha oma järglas(t)e hariduskulude kompenseerimise tarvis. Selge on see, et haridusfonde peab võtma ühe osana komplekssest tervikust, mis kätkeb endas nii stipendiumite süsteemi ülevaatamist, õppelaenu piirmäära tõstmist (koalitsioonilepe näeb ette tõstmist 60 000 kroonile), riigitellimuse järk-järgulist vähendamist jm vajalikke hariduspoliitilisi samme.

Teisipäeval kohtusin üle-Euroopalise noorsooteemalise filmiprojekti eestvedajaga, tutvustasin erinevaid rahastamisvõimalusi ning viisin end kurssi projekti detailidega. Pealelõunal arutlesime meie fraktsiooni maakonnavisiitide veelgi parema korralduse üle. Samuti kohtusin Kiviõlisse ekstreemspordikeskust rajavate aktivistidega, et mõtelda võimalikele finantseerimisskeemidele.

Kolmapäevasel erakonna juhatuse koosolekul olid arutlusel nagu ikka päevapoliitilised teemad. Üks olulisemaid on kahtlemata ringiraha programm, mis tagab igale lapsele 2000 krooni huvialaringis osalemiseks. Põgusalt rääkisime ka Eesti Posti hetkeolukorrast ja plaanidest, veeprojektidest ja lasteaiakohtade programmist. 

Neljapäeva õhtul osalesin žüriiliikmena juba traditsioonilisel Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumi (TÕHG) hotima (loe kuumima) poisi ja tüdruku valimisel. Rebimine oli tihe, võitjaks tulid nagu ikka vaid parimad.

Hotim tüdruk. Foto: erakogu


Õismäe noorte vabaajakeskuse võitluskunstnikud. Foto: erakogu

Järgmisel õhtul külastasin Haapsalu Linna Algkooli, et tervitada kooliperet algkooli 169. ja koolimaja 70. sünnipäeval. Sellest koolist sai alguse minu haridustee, seal omandasin esimesed õpikutarkused. Meenutasin päeva, mil ema ja isa käekõrval esimest korda kooliuksest sisse astusin. Meenub ka see, et ainuke pilt, mis isal ilmutamisel välja tuli, oli foto ühes venna ja kõige tähtsama raamatuga- aabitsaga.

Vigala meeskvintett esinemishoos. Foto: erakogu 

Algkool vajab suuri investeeringuid. Sel aastal tegime algust koolihoovi korrastamise projektiga, mille maksumus on üle miljoni krooni. Edaspidi tuleb aga leida veel kümneid miljoneid, et ka koolihoone saaks nii seest kui väljast oma eale teenitud välimuse.

Algkooli direktor Malle Õiglas kõnet pidamas. Foto: erakogu

Laupäeva õhtupoolikul osalesin Haapsalu harrastusteatri Randlase 30. juubelipeol. Meeleolukas ja suursugune sünnipäev jääb kauaks meelde.

Randlase sünnipäev Haapsalu kultuurikeskuses. Foto: erakogu

Pühapäeval peale jumalateenistust kogunesime huvilistega, et arutleda koguduse noortetöö aktiviseerimise üle. Leppisime kokku, et esimene kohtumine leiab aset 17. aprillil kell 19 Haapsalus Jaani koguduse majas, külaliseks noor lauljatar Luisa Värk.

Jumalateenistus Haapsalus. Foto: erakogu

Kenad kevadilmad võimaldasid joosta 59 ja ujuda 2 km.

Tegemised 25.02- 09.03 2008

Viimaste päevade kahtlemata tähtsaimaks sündmuseks oli naistepäev.

Töökas meeskond peale lillejagamist Lihula kaubanduskeskuse ees. Foto: Tõnu Parbus

Lisaks omaste meelespidamisele kodudes käisime ühes tublide reforminoorte ja erakonnakaaslastega lilli jagamas ka Lihulas, Kullamaal, Koluveres, Ristil, Paliveres, Taeblas, Ridalas ja Haapsalus.

Nii mõnelegi naisele sai sel päeval naeratus suule võlutud. Foto: Tõnu Parbus

Kokku sai kevadise tulbiõie 300 õrnema soo esindajat. Suured tänud tublidele abilistele, kes aitasid Läänemaa naiste tuju sel tähtsal päeval veelgi paremaks muuta.

Õnnelik tädi Tiina ja mina. Foto: Tõnu Parbus

Veebruarikuisel Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu koosolekul, 26. veebruaril, oli lisaks igakuistele laenutaotlustele päevakorras ka põllumajandustootjate ühistegevuse teabetoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, hoiu-laenuühistute tegevuse arendamiseks laenu andmise korra muutmine ning ka tagatiste hinnakirja muutmine. Vt detailsemat infot MES-i kohta aadressilt: www.mes.ee

28.-29. veebruaril külastasime riigikogu Reformierakonna fraktsiooniga Läänemaad, et saada maakonnast läbi otsekontakti kohalike inimestega parem ülevaade ning muuta läänlaste elu veelgi paremaks. Loe lähemalt aadressilt: http://www.lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1254/parlamendioravad-laanemaal

Märtsikuu esimesel päeval osalesin Reformierakonna volikogul ning samas ka 2009. aasta kohalike omavalitsuste volikogude (KOV) valimisteks valmistumise seminaril Liider 2009. Nagu meile tavaks, toimus üritus Pärnus, hotellis Strand. Kokkuvõtlikult saab tõdeda vaid üht- Reformierakond on 2009. aasta KOV valimiste võitja!

Neljandal märtsil kohtusin Taebla Gümnaasiumi õpilaste ja õpetajatega. Ligi sadakond õpilast ja mõned õpetajad moodustasid üllatavalt hea auditooriumi. Kõnelesin põgusalt oma teekonnast poliitikasse, samuti innustasin noori seda tegema. Andsin lühiülevaate seadusandlikust võimust, parlamendi pädevusest, struktuurist, töökorraldusest ja tegemistest. Tutvustasin suuremaid töövõite, mida oleme ühes Reformierakonnaga aasta jooksul meie inimeste heaks ära teinud (loe aadressilt: http://www.lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1210/kiri-laanlastele) ning puudutasin lakooniliselt ka päevapoliitilisi küsimusi.

Peale koolikülastust ruttasin kohtumisele värske maavanema Neeme Suurega. Rääkisime ühes spordiliit Läänela peasekretäri Heikki Soolaga Läänemaa spordi tulevikust, maakonna spordinõukogu ja Läänela juhatuse rollist, universaalse spordihalli vajalikkusest ning ka rahvaspordi edendamisest maakonnas.

Nädala lõpus kohtusin Haapsalu tenniseaktivisti Vello Kuhiga, et taas kord arutleda paljuräägitud universaalhalli teemal.

Peale seda suundusin Haapsalu väikelastekodu noortekodu avamisele. Eestis ainulaadset noortekodu oli lisaks sotsiaalminister Maret Maripuule avama tulnud ka maavanem ja linnapea ning loomulikult ka seda projekti suurelt rahastanud sakslastest abielupaar. Lisaks neile veel ca 30-40 huvilist ja asjaga seotut. Antud noortekodu on mõeldud väikelastekodu kasvandikele, kes on saanud täisealiseks ning kes muidu peaksid minema edasi mujale hoolde- või vanadekodusse. Kaasaegsed tingimused aitavad nendel noortel inimestel oma eluga edasi minna ning üldiselt paremini sulanduda ühiskonda.

Edasi sõitsin Kuressaarde, et osaleda Reformierakonna Saaremaa maakondliku organisatsiooni üldkoosolekul. Ühes keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ja riigikogulasest kolleegi Ene Kaupsiga rääkisin oma töövaldkonnast ja tegemistest parlamendis. Keskendusin põhiliselt hariduse ja kultuurivaldkonnas päevakorras olevatele teemadele ja vastasin erakonnakaaslaste küsimustele.

Saare MKO esimees Jüri Kuusk ja arendusjuht Terje Eimre üldkoosolekut sisse juhatamas

Pühapäeval kogunes EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse nõukogu oma igaaastasele üldkoosolekule. Olulisemate teemadena oli päevakorras koguduse tegevuse- ja majandusaruanne 2007, samuti OÜ Haapsalu Koguduse Varahalduse aruanne 2007 ja eelarve 2008 ning koguduse selle aasta eelarve. Lisaks koguduse maksud ja talituste hinnad. Põgusalt rääkisime ka nn kirikukellade projektist, millele õnnestus kultuuriministeeriumist leida 200 000 krooni toetust. Loe projekti kohta lähemalt Lääne Elust aadressil: http://www.le.ee/?a=uudised&b=5737

Õpetaja Tiit Salumäe nõukogu koosolekut juhatamas

Viimased 2 nädalat möödusid ka jooksu- ja ujumisradadel suhteliselt aktiivselt. Ülemöödunud nädal kogus 69 km jooksu ja 1 km ujumist, eile vormistasin viimase nädala lõppresultaadiks 91 km jooksu ja 3 km ujumist.
 

28.-29. veebruaril külastasime riigikogu Reformierakonna fraktsiooniga Läänemaad, et saada maakonnast läbi otsekontakti kohalike inimestega parem ülevaade ning muuta läänlaste elu veelgi paremaks.

Fraktsiooni külaskäik andis positiivse tõuke meie erakonnakaaslastele piirkondades, kuid samas teistelegi Läänemaa inimestele, kes meie saadikutega kohtusid. Julgen seda väita, kuna olen saanud inimestelt positiivset tagasisidet.

Fraktsioon sai üsna hea ülevaate Läänemaa hetkeolukorrast, olulisematest muredest ja rõõmudest ning tulevikuväljavaadetest, mis aitab ka edaspidi muuta Läänemaa inimeste elu paremaks ning tuua olulisi investeeringuid meie maakonda. Piirkonnajuhtide ülevaated erakonna tegemistest kohtadel ning plaanidest 2009. aasta kohalikeks valimisteks pakkusid meie saadikutele suurt huvi ja uudset infot. Kohtusime ka värske Lääne maavanema Neeme Suurega, kes tegi presentatsiooni Läänemaast ning andis ülevaate Läänemaa tulevikunägemustest.

Reformierakonna fraktsioon Läänemaal Karukoopas õhtusööki söömas

Jagasime saadikud 6 gruppi olulisemate valdkondade lõikes. Riigikogu liikmed Ene Kaups, Leino Mägi ja Väino Linde olid sotsiaalministri nõuniku Reimo Nebokati juhtimisel sotsiaalgrupis ning külastasid Koluvere ja Lihula hooldekodusid, Haapsalu väikelastekodu ja taastusravihaiglat. Tõdeti, et kohtadel on tehtud tubli tööd hoolealuste elu paremaks ja mugavamaks muutmiseks. Samas tõdeti ka seda, et ega olukord veel kõige roosilisem ole. Nii näiteks on hooldajate palgad ebainimlikult väikesed. Haapsalu väikelastekodus on tehtud samuti head tööd. Peagi avatav uus 14 kohaga noortekodu senise väikelastekodu tagahoovis loob ka täisealiseks saanud puuetega noortele võimalused oma eluga edasi minna, vältimaks paigutamist vanadekodusse. Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus kui ainuke sellelaadne Eestis, on abiks kõigile eestlastele, kes mingil põhjusel on abivajajate hulka sattunud.

Minu juhitud haridus ja kultuurivaldkonna gruppi kuulunud Helmer Jõgi ja Peep Aru külastasid Uuemõisa ja Haapsalu linna algkoole, Wiedemanni Gümnaasiumit ning Haapsalu Kultuurikeskust. Mõlemad algkoolid vajavad õppetingimuste parandamiseks üsna suuri investeeringuid. Haapsalu Linna Algkooli personal oli rõõmus selle üle, et peagi saavad sealsed lapsed mängida juba uuel mänguväljakul, mille ehitamiseks tõi Reformierakond Haapsalule 1,1 miljonit krooni riigieelarve vahendeid. Wiedemanni gümnaasium vajab samuti rekonstrueerimisprojekti elluviimiseks investeeringuid ca 60 miljoni krooni väärtuses. Läänemaa investeeringuobjekt number üks, Haapsalu Kultuurikeskus aga veelgi enam, ca 80 miljonit krooni. Iseasi on see, kas kultuurikeskust peab eelistama haridusele. Kui meil ei ole haritud inimesi, siis ilmselt ei ole ju ka kellelegi kultuurielamusi pakkuda. See on aga praeguse linnavõimu valikute küsimus.

Jürgen Ligi, Keit Pentus ja Urmas klaas külastasid majandusgrupiga ettevõtja Kalev Kallemetsa juhtimisel Nõval asuvat Resvoki mööblitehast, Haapsalu Uksetehast ning Nurme vabrikut. Samuti vaadati üle tulevase Läänemaa värava asukoht Ristil ning tõdeti, et Nõva tee vajab kiiremas korras korralikku mustkatet. Nõva inimeste elukeskkonna arendamiseks tõime 2008. aasta riigieelarvest ligi veerand miljonit krooni Variku külaplatsi ehitamiseks. Nurme vabrik ja uksetehas jätsid saadikutele hea mulje kui tõeliselt kvaliteetset toodangut pakkuvad ja paljudele inimestele tööd andvad kohalikud ettevõtted.

Maaelu ja põllumajandusgruppi kuulunud parlamendisaadikud Igor Gräzin ja Erik Salumäe külastasid erakonna maakonnaorganisatsiooni juhi Marek Topperi eestvedamisel Reinu ja Einari OÜ-d, Liivi külaseltsi, Martna viljakasvatust ning heaolusigalat nimega Linnamäe Peekon. Huvitaval kombel tõstatus teravaks probleemiks ettevõtluse asemel hoopis kehvas seisus kohalikud teed, mis takistavad suuresti inimeste liikumist, seega kaudselt nii ettevõtlust kui ka näiteks hariduse omandamist. Kehvade teeolude tõttu ei ole bussifirmad nõus nendel teedel liiklema, mistõttu on raskendatud nt Martna põhikooli lõpetanud lastel käia koolis Kullamaal. Niisamuti ei pääse ka nt Liivi inimesed Kullamaale. Kuid küll me teedeni ka jõuame. Reformierakonna toel oleme seni toonud riigieelarvest üle poole miljoni krooni, et ehitada Kullamaa kooli- ja lasteaialastele uued mänguväljakud.

Olulisemate spordiobjektidega tutvusid riigikogulasest tipptreener Jaak Salumets ja Imre Sooäär endise kergejõustikutreeneri Peeter Kallase juhtimisel. Käidi Lihula staadionil, vaadati Risti spordihoonet ja rajatavat staadioniplatsi, millele saime tänu Reformierakonnale 700 000 krooni investeeringuraha, Palivere spordikeskust, sõna otseses mõttes keldrit, kus Eesti meistritest Martna maadluspoisid trenni teevad ning Haapsalu spordihoonet, millesse oleme investeerinud ligi poolteist miljonit krooni. Peamiseks jututeemaks Haapsallu rajatav universaalspordihall. Loe universaalse spordihalli vajalikkusest aadressil: http://www.lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/712/universaalse-spordihalli-vajalikkusest

Keskkonna ja turismi gruppi kuulunud keskkonnakomisjoni liikmed Rain Rosimannus ja Kalle Palling käisid Läänemaa arendusjuht Tõnu Parbuse eestvedamisel Piirsalu metskonnas uut tulekahju seiresüsteemi vaatamas, Haapsalu Veevärgis Matsalu vesikonna projektiga tutvumas, Ragn Sellsi jäätmejaama kaemas ning Haapsalu linnust kui linna üht suuremat turismimagnetit külastamas. Seiresüsteem, mis aitab tulekahjusid avastada juba eos, jättis saadikutele väga hea mulje. Matsalu vesikonna vee- ja kanalisatsiooniprojekti märgatav kallinemine on valmistanud kohalikele päris korralikku peavalu. Kiideti ka hästitoimivat Ragn Sellsi opereeritavat jäätmejaama. 

Fraktsiooni nõunik Karin Kalda jahipüssist kettaid laskmas

Peale pikka päeva Läänemaal kogunesime ühisele lõunasöögile Haapsalu Promenaadi hotelli, kus täitsime tühjad kõhud, võtsime visiidi kokku, kus kõik grupid tegid ülevaated nähtust ja kuuldust ning andsime intervjuu maakonnalehele Lääne Elule.

Riigikogu Reformierakonna fraktsioonil on traditsioon käia iga kuu ühes maakonnas, et olla kursis kohalikes omavalitsustes toimuvaga. Eesmärk on suhelda vahetult kohalike elanikega ning olla nende murede ja rõõmude keskel, et sealset elu paremini tunnetada. Oleme võtnud eesmärgiks selle Riigikogu koosseisu tööperioodi jooksul Eestile vähemalt üks ring peale teha, ilmselt jõuame isegi kaks.

Ringreisi Riigikogu liikmetele aitasid korraldada arendusjuht Tõnu Parbus, maakonnaorganisatsiooni esimees Marek Topper, Reimo Nebokat, Kalev Kallemets ja Peeter Kallas. Tänud teile! Suured tänud ka kõigile teistele- piirkonnajuhtidele ja abilistele. Usun, et saime üsna kenasti hakkama.
Enne Läänemaad on fraktsioon külastanud Jõgevamaad, Põlvamaad, Ida-Virumaad ja Pärnumaad.

Lauri Luik

Tegemised 18.-24. veebruar

Vabariigi aastapäev tõi endaga hulga toredaid üritusi:
 
Reedel külastasin Kõmsi rahvamajas Virtsu ja Kõmsi noori (lasteaiast kuni põhikoolini) ning tervitasin neid Vabariigi aastapäeva puhul. Rõhutasin oma kõnes vabaduse tähtsust ning kutsusin noori üles tutvuma põhjalikult meie ajalooga ning kujutama ja tunnetama seda, mida elasid läbi meie esivanemad 90 aasta eest. Meie, noored, kes me oleme valdava osa oma elust elanud vabas Eestis, võtame vabadust teinekord ehk iseenesest mõistetavana, kuid ometigi pole see nii. Vabadus ei ole iseenesest mõistetav, seda tuleb hoida, selle nimel võidelda, hoida kui silmatera!

Virtsu lasteaialaps Angelina Dolgopolajan valmistumas Vabariigi Presidendi vastuvõtuks.
Foto: Urmas Lauri, Lääne Elu

Meeleolukas aktus ning sellele järgnenud kätlemistseremoonia jäävad minu mälus ilusate hetkedena kaunistama Vabariigi 90. aastapäeva Hanila vallas.
Tore, et lastele organiseeritakse lisaks traditsioonilisele Vabariigi aastapäeva aktusele ka midagi omanäolist, mida antud kätlemistseremoonia kahtlemata oli. Olen veendunud, et nii mõnigi nendest noortest astub juba hiljemalt Vabariigi 100. aastapäeval Estonia teatri saali, et kätelda päris Vabariigi Presidendiga, keda sel korral kehastasin mina. Suur tänu Virtsu kooli huvijuhile Anu Mätasele tõeliselt toreda ja originaalse juubeliürituse eest. Loe lähemalt Lääne Elust:  http://www.le.ee/?a=uudised&h=2008/2/23

Peale neid suurepäraseid hetki suundusin Oru valda, kus kohtusime ühes erakonna maakonnaorganisatsiooni esimehe Marek Topperi ja Haapsalu linnavoliniku Alo Lõpsiga Oru vallavanema Arno Kelnikuga. Rääkisime Oru valla hetkeolukorrast ning tulevikuväljavaadetest.

Laupäeva hommikul suundusin Pärnusse, et saada osa võimsaimast Vabariigi aastapäeva paraadist läbi meie ajaloo. Ligi 1100 kaitseväelast ja 47 sõjamasinat on arvud, mis iseloomustavad üsna ilmekalt ürituse mastaapsust. Lisaks loomulikult üle 10 000 pealtvaataja. Võimas.

Kaitseväe paraad
Foto: postimees.ee

Vabariigi 90. aastapäeva tähistamine jätkus laupäeval Haapsalu kultuurikeskuses linnapea ja volikogu esimehe võõrustamisel. Meeleolukas eeskava ning tuttavad inimesed tegid sellestki üritusest vahva elamuse.

Juubeliaasta puänt on loomulikult Vabariigi aastapäev, 24. veebruar. Kena oli vaadata lippudesse ehitud Eestimaad. Uhke ja ülev tunne valdab mind tänaseni. Traditsiooniline Vabariigi Presidendi vastuvõtt Estonias kulges ootuspäraselt, millele järgnes meeleolukas pidu restoranis Gloria. Tõsi, presidendi kõne ja eeskava valmistasid positiivse üllatuse. On mida meenutada. Kuid mis siin ikka pikalt rääkida, olulisim on see, mida inimesed ise vabariigi sünnipäeval tundsid, kogesid ja läbi elasid. Kaunist Vabariigi juubeliaasta jätku kõigile!

Reelikaga
Foto: delfi.ee

***

Veebruarikuine hasartmängumaksu nõukogu koosolek kulges tavapäraselt ilma suuremate vaidluste ja tõrgeteta. Tore, et aktiivseid projektikirjutajaid jätkub ning elu kohtadel seeläbi areneb.

Õhtul kohtusin Raplas Reformierakonna kontoris erakonnakaaslastega maakonna üldkoosolekul. Seekordseks jututeemaks haridus- ja kultuuripoliitika. Lahkasime detailselt tänaseks juba tehtud ja veel tegemisel olevaid haridus- ning kultuuripoliitilisi küsimusi. Olulisemateks teemadeks kujunesid laste käitumisproblemaatika, koolivägivald, õppekavad, üldhariduse rahastamine, õpetajate nappus ja õpetamise nõrk kvaliteet. Põgusalt käsitlesin ka kultuuripoliitika olulisemaid suundi- ringiraha ja lasteaiakohtade programmi. Kohale oli tulnud ligi 20 raplamaalasest erakonnakaaslast.

Teisipäeval kinnitasime riigikogus seadusemuudatuse, mis loob ka lasteasutuse õpetajatele võimaluse nimetada oma esindaja lasteaja hoolekogusse. Loe lähemalt aadressilt: http://www.reform.ee/kandidaat/lauri-luik/blogi/1235/ka-lasteaiaopetajad-kuulugu-hoolekogudesse

Peale seda külastasin Kaubandus- ja Tööstuskoda, kus leidis aset igaaastane tööstuskoja juhatuse, kultuurikomisjoni ja haridusministeeriumi vaheline kohtumine. Teemaks kutseharidus, selle rahastamine, populariseerimine ning tulevik. Samuti võrdlus teiste Euroopa riikidega. Tõdesime, et vaatamata sellele, et kutsehariduse maine on viimaste aastatega tunduvalt paranenud, on jäänud kutsehariduse omandajate protsent samaks, st, et arengut paremuse poole ei ole väga märgata. Ettevõtjate ja kutseharidusasutuste koostöö on heal tasemel, kuid napib õpilasi, kellega koostööd teha. Hea meel on selle üle, et kutsekoolide tehniline baas on täienenud ning õppetingimused paranenud. Heaks näiteks olen alati toonud Läänemaa kutsehariduskeskust. Aastate tagusest ajast alates, kui sama kool asus veel Taeblas ning kandis noorte suus veidi halvustavat nimetust „Taebla kutsekas“, on kool läbi teinud tõelise arengu. Nüüd on nii kooli maine kui ka õppetingimused hoopis teisel tasemel. Kindlasti on see arenguetapp kutsehariduse populariseerimisele Läänemaal üksjagu kaasa aidanud. Mina näen, et kutseharidust saab populariseerida veelgi tihedamas koostöös ettevõtjate ja õppeasutuste vahel. Koostöö peaks aga algama juba keskkoolist, siis, kui noor alles oma tulevikku kujundab. Oluline on populariseerida kutseharidust vormis nn noorelt-noorele.

Õhtul toimus erakonna igakuine vabamas vormis poliitikaarutelu e koopaorav. Meeleolukas ja intelligentne seltskond teeb alati tuju heaks:) Sel korral arutasime lisaks päevapoliitilistele küsimustele ka valmistumist kohalikeks valimisteks. Võtmekohal meediakajastus ning kampaania selle laiemas tähenduses.

Neljapäeval kohtusin erakonna ärksamate IT, innovatsiooni ja avaliku halduse spetsialistide ning huvilistega samanimelise programmitöörühma koosolekul. Panime paika edasised töösuunised ning asusime kaardistama vastava valdkonna tänast probleemistikku. Leppisime kokku, et kohtume töögrupiga füüsiliselt vähemalt kord kuus. Vahefiniši teeme 2008. aasta lõpul. Peamiseks eesmärgiks on kaasata erakonnakaaslasi Reformierakonna uue programmi väljatöötamisse ning hoida ajusid pidevas toonuses. Seda nii 2009. aasta KOV valimisteks kui ka 2011. aasta riigikogu valimisteks valmistumisel. 

Neljapäeval kohtusin hariduspoliitika töögrupis jällegi erakonna ärksamate peadega, kes on oma südameasjaks võtnud Eesti hariduspoliitika eest seismise. Haridustemaatika on lai ja keeruline, mistõttu jagasime selle väiksemateks osadeks: üld-, kõrg-, kutseharidus jne.

Spordinädal kokkuvõttes: 51 km jooksu ja 1 km ujumist.

Riigikogu võttis vastu seaduse, mis tagab lasteasutuse õpetajatele võimaluse nimetada oma esindaja lasteasutuse hoolekogusse.

 „Täna kehtiva seaduse järgi kuuluvad lasteasutuse hoolekogusse lasteasutuse iga rühma vanemate esindajad ning kohaliku omavalitsuse esindaja, kuid puudub osalemisvõimalus õpetajatel,” sõnas Luik tõdedes, et see erineb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatust, kus õpetajad on hoolekogu töösse kaasatud.

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Lauri Luige arvates on just õpetaja see, kes lapsega lasteaias kõige enam kokku puutub ning seetõttu ka lapse sealsetest tegemistest ja vajadustest kõige enam teab.

„Sisseviidud muudatuse eesmärk on võimaldada ka lasteasutuse õpetajatel nimetada oma esindaja lasteasutuse hoolekogusse. Nii paraneb läbi asjatundlike õpetajate osalemise hoolekogudes laste õppekvaliteet ja üldine arenemiskeskkond. „On täiesti loogiline, et ka lasteaiaõpetajate esindaja peaks olema hoolekogu töösse kaasatud,” selgitas Luik.

Tegemised 11.-17. veebruar 2008

Nädalavahetusel käisin ühes Risti vallarahvaga koristuslaupäevakul Risti põhikooli hoovis. Suunasime 2008. aasta riigieelarvest ligi miljon krooni Ristile jalgpallistaadioni rajamiseks. Antud laupäevak oli esimene ühine samm valmistamaks ette pinnast uue jalgpalliväljaku tarvis. Kokku oli tulnud ligi 40 tubli jalgpallihuvilist, kohalikku vallaelanikku ja Reformierakonna liiget. Suur tänu kõigile antud panuse eest. Loodetavasti saame varsti juba esimese mängu lahti vilistada. 

Risti jalgpalliväljakut ette valmistamas

***

Õiguskantsleri kandidaat Indrek Teder sai riigikogult suure toetuse. 80 parlamendisaadikut hääletas teisipäeval Tederi poolt. 7. märtsini jätkab oma ametis Allar Jõks, uus õiguskantsler annab riigikogu ees ametivande 10. märtsil. Suur tänu Allar Jõksile tubli töö eest ning jõudu Indrek Tederile sel raskel teel.

Kolmapäevasel erakonna juhatuse koosolekul oli põhiliseks teemaks nn uus liikluspakett, mille peamine eesmärk on parandada olukorda Eesti teedel ja tänavatel. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda järgmistel aadressidel:
eelnõu: http://www.riigikogu.ee/?page=pub_ooc_file&op=emsplain&content_type=text/html&file_id=212147
seletuskiri: http://www.riigikogu.ee/?page=pub_ooc_file&op=emsplain&content_type=text/html&file_id=212148

Pikki aegu kirgi kütnud kultuuriürituste käibemaksu teemal toimus meil neljapäeval kultuurikomisjonis kohtumine kultuuriministri ja loomeliitude esindajatega. Täna on veel vara rääkida konkreetsetest tulemustest. Olgu öeldud nii palju, et tänaseks on 18 ja 5 protsendi kõrvale tekkinud veel 0% ja käibemaksuvabastuse variandid. Küsimus on selles, milline variant on etendusasutustele kõige sobivam. Mulle tundub, et avalikkuse ja ka kultuuriasutuste endi huvides on kõige selgem, mugavam ja ka majanduslikult õigustatum variant 18%-line käibemaks. Ma ei poolda põhimõtteliselt maksuerisusi. Jutud sellest, et seeläbi piletite hinnad tõusevad, on jama, kui uurida käibemaksu arvestamise põhimõtteid. Lõppkokkuvõttes kompenseeriks riik toetuse näol käibemaksu vahe, mis tekiks 5-lt protsendilt 18-le tõstmisel. Arutame ja küll peagi jõuame valitsusliidus ka kokkuleppele.

Neljapäeva õhtul kohtusime Lääne MKO juhatusega riigikogus. Peamisteks teemadeks Reformierakonna RK fraktsiooni Läänemaa visiit ning olukord piirkondades. Fraktsioon külastab Läänemaad 28.-29. veebruaril. Loe pressiteadet: http://www.lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1189/riigikogu-reformierakonna-fraktsioon-kulastab-laanemaad

Viirus segas treenimist, seetõttu pidin kolm päeva vahele jätma. 4 treeningul jooksin 46 km. 

Lauri Luik

Täna läbis riigikogus teise lugemise seaduseelnõu, mis tagab lasteasutuse õpetajatele võimaluse nimetada oma esindaja lasteasutuse hoolekogusse.

Tegu on koolieelse lasteasutuse seaduse paragrahv 24 muutmise seaduse eelnõuga.

Antud paragrahvi kohaselt kuuluvad täna lasteasutuse hoolekogusse lasteasutuse iga rühma vanemate esindajad ning kohaliku omavalitsuse esindaja.

Hoolekogu töösse ei ole aga kaasatud õpetajaid, mis erineb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatust.

Ometigi on õpetaja see, kes lapsega lasteaias kõige enam kokku puutub ning seetõttu ka lapse sealsetest tegemistest ja vajadustest kõige enam teab. Seega on täiesti loogiline, et ka õpetajate esindaja peaks olema hoolekogu töösse kaasatud.

Eelnõu eesmärk ongi võimaldada ka lasteasutuse õpetajatel nimetada oma esindaja lasteasutuse hoolekogusse.

Eelnõus muudetakse ka põhimõtet, mille kohaselt peab juhataja esitama hoolekogu koosseisu valla- või linnavalitsusele kinnitamiseks ühe kuu jooksul õppeaasta algusest arvates. Võrdlusena võib tuua põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, mille kohaselt kooli pidaja kehtestab hoolekogu liikmete valimise korra. Sarnane regulatsioon on ka KELS § 9 lg 2 punktis 5, mille kohaselt peab lasteasutuse põhimäärus sisaldama hoolekogu liikmete valimise korda ja volituste kestust. Lasteasutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub valla- või linnavolikogu sätestatud korras.

Lauri Luik