Võimalused hariduse edendamiseks sh õpetajate palgaprobleemide lahendamiseks lähtuvalt 2009. aasta koostatavast eelarvest
Lugupeetud õpetajad, austatud haridus- ja teadusministeeriumi esindajad, head kolleegid
Minu vend on kehalise kasvatuse õpetaja ning ise olen igapäevaselt tegev noorte inimeste ja paljude noorteorganisatsioonidega, mille peamiseks prioriteediks on noorte harimine ning ettevalmistamine iseseisvaks eluks. Osa minust on poliitik, teine osa õpetaja. Seetõttu tunnen end õpetajate ja õpilaste seltskonnas üsna koduselt.
Haridus on alati olnud valitsuse ja Reformierakonna prioriteet. Usun, et Eestis pole ühtegi erakonda, mis hariduse valdkonda prioriteetseks ei peaks. Olenevalt maailmavaatest on lähenemised hariduspoliitikale ja eelkõige hariduse finantseerimisele küll mõneti erinevad.
Hariduse ja õppetöö juures on võtmeisikuks kahtlemata õpetaja. Tema isiksusest, oskustest, loomuomadustest ja paljust muust sõltub suuresti noore õppuri edasine elutee. Seepärast on tähtis õpetaja ametit väärtustada ja tunnustada. Seda oleme poliitikutena ka silmas pidanud.
Meie üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes töötab ligi 18 500 õpetajat. 45% kutseõppeasutuste õpetajatest on 50-aastased ja vanemad. Olukord on analoogne ka üldharidusmaastikul, kus vastav näitaja on ligi 35%. Õpetajaid, kes on nooremad kui 30 aastat on meil umbes 12%.
Õpetaja ameti auseeshoidmine ja uute õpetajate tööle motiveerimine on olnud üks meie prioriteete. Tore on tõdeda, et rakendasime möödunud aastal väikelinnadesse ja maapiirkondadesse esmakordselt tööle asuvatele pedagoogilise kõrgharidusega õpetajatele tagastamatu stardiraha 200 000 krooni ulatuses. Tagasiside sellele meetmele on olnud valdavalt jaolt positiivne, kui välja arvata üks õpetaja, kes 200 000 kroonist kuuldes hüüdis rahulolematult, et selle raha eest ei saa uut autotki.
Hea on tõdeda ka seda, et riigi investeeringud haridusse on viimastel aastatel kiiresti suurenenud olenemata õpilaste arvu märgatavast vähenemisest. Nii näiteks on hariduskulud kasvanud viimasel neljal aastal 6,5miljardilt 10,9miljardile, moodustades käesoleval aastal 11,7% kogu riigieelarve kuludest. Niisamuti on heameel tõdeda, et õpetajate töötasufond on kasvanud viimasel kolmel aastal 2,5miljardilt 3,3miljardi kroonini (käesoleval aastal)
2008.a. on võrreldes 2007.aastaga õpetajate töötasufond suurenenud 16,9%, mõnevõrra väiksem oli kasv munitsipaalõpetajate palgafondi osas (16%), samas riigikoolide ja kutseõpetajate palgafond suurenes 20% võrra, mis näitab selgelt, et haridus on valitsuse prioriteet.
Pedagoogide keskmine palk on tõusnud 6695 kroonilt 2003. aastal 11 119 kroonile möödunud aastal ning kõigi eelduste kohaselt jätkab tõusmist (palga suurus on arvestatud täiskoormusega töötamise korral). Alushariduse õpetaja palk on tõstetud noorempedagoogi tasemele. Oleme seisukohal, et kõige madalama astme õpetaja palk peaks olema vähemalt samas suurusjärgus keskmise palgaga.
Riigikogu menetlusse esitatakse pidevalt mitmeid erinevaid eelnõusid, mille eesmärk on tõsta erinevate tublide inimeste palkasid. Raske südamega, kuid paljust oleme pidanud loobuma sest paraku ei saa kõiki palku päevapealt tõsta. Lihtsalt ei ole sellist raha.
Palju on räägitud elu kallinemisest ja kõrgest inflatsioonist. See puudutab kõiki Eestis elavaid inimesi. Paraku on üheks inflatsiooni mõjutajaks suur palganõudlus. Kiire palgakasv kasvatab ka inflatsiooni, kuid majandus ei jõua järele. Tagajärjeks on olukord, milles vaevleme täna.
Hariduse rahastamisest ning konkreetsetest rahasummadest 2009. aastal hetkel veel detailselt rääkida ei saa, kuna eelarve eelnõu projekt pole lõplikult valmis. Täna on valitsuse põhirõhk eelarvepoliitikal ning eesmärk saada eelarve tasakaalu ja mitte lasta defitsiiti.
Oluline on vaadata väga kriitilise pilguga üle riigi eelarve kulude pool, kuid ka tulude read. Ääretult lühinägelik oleks minna kohe reservide kallale ning järgmise aasta eelarve defitsiidis teha. Paratamatult tuleb mõtelda ka kaugemale tulevikule. Tänane kustutatud tulekahju võib muidu mõne aja pärast taas lõkkele lüüa.
Olenemata eelarve raskest seisust on ka järgmisel aastal prognoositav teatav haridusinvesteeringute kasv, kuid nagu ma ütlesin, selginevad konkreetsed summad ja suurusjärgud mõne aja pärast. Valitsus peab eelarve eelnõu riigikogule esitama 24. septembriks.
Rääkides üldharidusest laiemalt, soovin meie tähelepanu pöörata mõningatele kitsaskohtadele, mis täna tunduvad eriti valusad ning millele tuleks minu arvates esmajärjekorras tähelepanu osutada. Probleeme, või kutsugem neid pigem väljakutseteks, on mitmeid, kuid piiratud ajaressursi tõttu käsitlen vaid kolme nendest.
Esiteks hariduse kvaliteet, teiseks õpilaste arvu dramaatiline vähenemine ning kolmandaks õpilaste käitumine ja õpetaja staatus.
Haridusest rääkides on kahtlemata üheks olulisemaks märksõnaks kvaliteet. Siinkohal mängib jällegi väga olulist rolli õpetaja. Pole saladus, et meil, kuid ka mujal maailmas, leidub üksjagu õpetajaid, kelle kvalifikatsioon ja ka isikuomadused ei vasta tegelikult õpetajale esitatavatele nõuetele selle kõige laiemas tähenduses. Sellised inimesed tuleb asendada tasemel ja kompetentsete õpetajatega. Tean, et see on ebameeldiv ja raske teema, kuid sellega tuleb tegeleda, kui soovime parandada meil pakutava hariduse kvaliteeti.
Kvaliteetne haridus haakub ka ümber-, täiend- ning elukestva õppe mõistetega. Inimesed peavad muutuma dünaamilisemaks ning aktiivsemaks, et pidada sammu kiirelt muutuva maailmaga ning olla tasemel. Siinkohal mängib tähtsat rolli ka nn innovaatiline õpe, nimetagem seda väga üldistatult e-õppeks.
Õppekavareform on samuti märksõna, mis vajab realiseerimist. Arvestades tänast seisu on oluline vähendada kohustuslike õppeainete arvu ja mahtu ning suurendada õpilaste valikuvabadust, mille poole oleme ka teel. Õppekavas on tarvis tõsta reaal- ja loodusteaduste osakaalu, kui soovime tulevikus häid insenere, kellest meil täna vajaka jääb. Faktiteadmised, kuid ka seoste loomise ning loogiliste järelduste tegemise võime ja muud eluliste valikute tegemise oskused vajavad noortes inimestes selgelt enam arendamist.
Paindlik tööjõuturg ja täiskasvanute osalus täiend- ning ümberõppes on üheks stardipakuks meie riigi majanduskasvule ja inimeste heaolule.
Õpetaja ja õpilase omavaheline koostöö peab paranema. Otsekontakt ja personaalne lähenemine on kaks olulist märksõna, millele tuleks enam tähelepanu pöörata.
Õpilaste arvu dramaatiline vähenemine ning väikeste koolide sulgemine on reaalsus, millega paljud meist on kokku puutunud ning puutuvad kindlasti ka tulevikus. See on ääretult emotsionaalne ja raske teema, kuid siinkohal ei tohi unustada peamist eesmärki, äsjamainitud märksõna, milleks on kvaliteetne haridus. Saadava hariduse kvaliteet peab üles kaaluma emotsioonid, mis tekivad seoses koolivahetuse ja sellega kaasnevate ebamugavuste ning komplikatsioonidega. Pole kahtlust, et tulevikus tuleb nii mõnigi kool veel õpilaste puuduse tõttu sulgeda ning teha olulisi muudatusi meie haridussüsteemi kohandamiseks valitsevate oludega. Rasked valikud on ees ka kõrgharidusmaastikul, kus tudengite arvu vähenemist prognoositakse lähiaastail koguni poole võrra. Samuti on palju raskeid väljakutseid ees ka kutseharidusvaldkonnas. See on tänane reaalsus, mis nõuab meilt ohvreid ning kindlat meelt.
Õpilaste käitumismaneerid ning eetikanormid on viimase kümne aastaga väga palju lõdvenenud. Koolivägivald ja selle levik on sellega lähedalt seotud. Näiteid ei pea kaugelt otsima. Ilmselt on igaühel teist ka omad näited siinkohal varuks ning konkreetseid juhtumeid lahkama hakata ei ole vast isegi mõtet, sest probleem on niigi päevselge. Töötades igapäevaselt paljude noorte inimestega tunnetan seda probleemi valusalt ning otsin ühes kolleegidega väljapääse.
Õpetaja staatus on devalveerunud, õpilastel on tekkinud karistamatuse tunne, mis on jõudmas selleni, et õpilane on kuningas ning õpetaja mittekeegi. Peame tõsiselt kaaluma, mida ette võtta, milliseid meetodeid rakendada, et taastada õpetaja staatus selle kõige laiemas tähenduses. Positiivne selle kõige juures on see, et paljud õpilased jagavad meie seisukohti ning on samuti huvitatud lahenduste otsimisest.
Haridusvaldkond on täis väljakutseid. Vaid üheskoos konstruktiivselt koostööd tehes suudame saavutada edu ning soovitud eesmärgid.
Tänan tähelepanu eest ning jõudu ja jaksu sel raskel kuid väga tänuväärsel tööl.
Huvitavat lugemist:
Läänemaa
Hariduspoliitika
Sport ja tervislikud eluviisid
Varia
Vaata lisaks: