Lugedes tänaseid uudiseid, mis taas toovad kurbi sõnumeid ookeani tagant, on meie haridusministri avangutel koolikordniku teemal, kes võiks lapsevanemaid vajadusel trahvida, mõningane iva sees.
Küll aga ei pea ma päris õigeks, et direktor trahve tegema hakkab. Nagu olen korduvalt öelnud ning nagu oleme sätestanud ka reforminoorte programmis, on oluline fikseerida õppeasutuse ja lapsevanema vahel koolisisesed käitumisreeglid ning vastavad meetmed nende mitte täitmise või rikkumise eest. Sisuliselt oleks tegu mõlemapoolse heatahtelepinguga, mille reeglitega on tutvunud ka loomulikult kasvandik ise.

Ma pole päris veendunud, kas koolidirektorile trahvimisõiguse andmine lahendab probleeme, millega me täna silmitsi seisame. Pigem on see lihtsalt trahvimisõiguse ühelt instantsilt teisele põrgatamine.

Oluline on probleemide ennetamine, milleks heatahteleping on üks võimalikke variante. Lisaks heatahtelepingule peaks kindlasti propageerima tugiõpilaste süsteemi ning enam rõhku panema koolipsühholoogidele ja nende tööle.

Samal teemal:
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1568/paastkem-opetajad-ahelaist
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1571/ettekanne-kohtumisel-haridustootajate-liiduga

Lauri Luik

Tegemised 6.-19. oktoober 2008

Haridusminister Lukas käis 7. oktoobril kultuurikomisjonis tutvustamas oma ministeeriumi eelarvevõimalusi 2009. aasta riigieelarve kontekstis. Lukase haridusvaldkond on selles osas üks õnnelikematest, kuna investeeringud haridusse suurenevad. Loe eelarvest lähemalt minu artiklist: http://www.reform.ee/kandidaat/lauri-luik/blogi/1625/tasakaalus-ja-tasakaalukas-eelarve

Maaelu edendamise sihtasutuse koosolekul arutlesime lisaks igakuistele projektitoetustele ka laenuintresside ja tagatiste määrade üle tänase majandusseisu kontekstis.

MES-i nõukogu. Foto: erakogu

Kuna Siim Kallas külastas Eestit, ei saanud jätta kasutamata võimalust temaga neljapäeva õhtupoolikul kohtuda. Siim esines erakonna Tallinna piirkonna õhtul. Peamiseks teemaks tänane maailmamajanduse seis.

Erakonna auesimees Siim Kallas. Foto: erakogu

Lääne MKO juhatuse koosolek. Foto:erakogu

RE Läänemaa maakondliku organisatsiooni juhatuse koosolekul jätkasime ettevalmistustööd 2009. a kohalikeks valimisteks.

Möödunud nädalal jõudis Läänemaa inimeste postkastidesse minu kiri, milles andsin ülevaate 2009. aasta kavandatavast riigieelarvest, tänaseks Läänemaale toodud investeeringutest ning olulisematest maakonda toodud eurovahenditest.

Teisipäevasel koalitsiooni üldkoosolekul andsid ministrid aru oma valdkonna kavandatavatest eelarvetest.

Oktoobrikuu IT-innovatsiooni töögrupi koosolekule kutsusin teisipäeval seekordseks külaliseks Skype looja Toivo Annuse, kes rääkis meile oma nägemusest Eesti IT valdkonna arendamisel.

Kolmapäeva õhtupoolikul esinesin erakonna Tartu kontoris Tartu Noorte Reformiklubile. Rääkisin 2009. aasta valimisteks valmistumisest, noorte panusest poliitikasse, motivatsioonist jm. Heameel on tõdeda, et Tartu linnavolikogu järgmises koosseisus saab olema üksjagu värsket verd.

Lihula pensionäridele rääkimas. Foto: erakogu

Olen väga tänulik Lihula tublidele pensionäridele, kes mind endale külla kutsusid. Tõeliselt tore ja ühtehoidev seltskond. Käisime ühes kolleegi Tatjana Muravjovaga neil neljapäeval Lihula kultuurimajas külas. Rääkisime Läänemaale tehtud investeeringutest, eelarvest ning pensionitest. Huvilistel oli valmis mõeldud ka üksjagu küsimusi. Suure kriitikarahe alla sattus kohalik Rahvaliidu vallavalitsus, kes inimestest ei hoolivat ning neid üldse kuulda ei võtvat. Minu soovitus neile oli ikka kõva häält teha ja oma õigust taga ajada. Kui järgmise aasta oktoobriks midagi muutunud ei ole, siis on kindlalt  teada, et Rahvaliidule antud hääl on hüüdja hääl kõrbes. Rõhutasin, et nende hääl valimistel otsustab Lihula valla arengu järgmiseks neljaks aastaks. Tänast seisu vaadates nenditi, et Lihula vajab muutusi. Loomulikult suhtlen ka ise Lihula kohalike tegelastega, et valdlinnas kord maksma panna.

Mõtteid vahetamas. Foto: erakogu

Hasartmängumaksu nõukogu sellekuine koosolek toimus väljasõiduistungi raames Narva Laste Loomemajas. Viimane on üks asutusi, mida oleme oma nõukoguga mitmetel kordadel toetanud. Väga vahva ja hästi toimiv asutus, kus noortel on võimalik end lisaks koolile väga mitmes vallas arendada- lennumudelismist male, disaini, kunsti, rahvatantsu, näitlemise ning zoloogiani. Oleks selliseid asutusi vaid rohkem.

Narva Laste Loomekeskuse maleklubi. Foto: erakogu

Bändiruum. Foto: erakogu

Lilleneiu. Foto: erakogu

Loodusringi õpilased. Foto: erakogu

Nädalavahetus möödus Põlvas, kus kohalikud erakonnakaaslased pidasid maakonnaorganisatsiooni üldkoosolekut. Lisaks minule rääkis peaminister Andrus Ansip riigieelarvest ning poliitilisest olukorrast ja Mati Alaver meeskonna arendamisest ning motiveerimisest oma elukogemuse ja näidete varal. Mina rääkisin valimisteks valmistumisest, kuna vaid aasta lahutab meid 2009. aasta kohalikest valimistest. Sügav kummardus tuleb teha korraldajate ees. Lõuna-Eestist riigikokku valitud endine Põlva maavanem Urmas Klaas, maakonnaorganisatsiooni esimees Meelis Mälberg ning loomulikult arendusjuht Janis Kukk olid need kolm tubli meest, kes tegid sellest üritusest tõeliselt suursuguse sündmuse. Kes kohal polnud, see ilmselt kahetseb. Olgu vaid öeldud nii palju, et üritus algas hümniga ning lõppes laulukoori suurepärase etteastega. Kogu õhtu päädis aga suurepärase käsipallimänguga Mesikäpa spordihallis, kus Põlva Serviti tegi vapustava mängu Hollandi meeskonna vastu. Lõpuskoor 29:22 meie poiste kasuks.

Põlva MKO kahurvägi. Foto: erakogu

Nende nädalatega võib küll väga rahule jääda.

Kuna võistlushooaeg on lõpule jõudnud, on viimased paar nädalat olnud harjumatu olesklemine. Kokku 67 km jooksu, paar korvpalli- ja üldfüüsilist trenni.

Viimase aja uudised tänase globaalse majandusseisu valguses on triivimas kuristikku.

Eu­roo­pa Lii­du ra­han­dus­mi­nist­ri­te koh­tu­mi­sel tehti et­te­pa­nek suu­ren­da­da pan­ga­hoius­te rii­gi­pool­seid ta­ga­ti­si 100 000 eu­ro­ni ehk 1,56 mil­jo­ni kroo­nini. Äkki tõstaks piirsummata 100%-ni? Siis tuleks meie pankadesse peagi triljonites hoiuseid ja Islandi riigi olukord oleks selle võimaliku stsenaariumi kõrval tilk ookeanis.

Kuidas selline raha laiali lubamine meie majandust aitab? Ehk saaks kuidagi kinnisvara ning abielu püsimise tagamise ka garanteerida… Garanteeriks kõike sest see on ju riigi ainus ülesanne- tagada ja garanteerida kõike!!!

Las riik otsustab meie eest kõik ära, mõtleb, investeerib jne, geniaalne!

Sotsialistlikud ideed, kus riik peaks kõigile aina suuremaid hoiuseid tagama on pehmelt öeldes õõvastav ja hirmus. Ärme unustame, et need summad ei küpse puu otsas vaid kasvavad läbi meie töö, mida päevast päeva rügame ning teenitud raha, mida riik meilt maksude näol võtab.

Anname pankadele garantii, et juhtugu, mis juhtub, riik taob kõik kinni. Üks mu tuttav mees on öelnud: "tule taevas appi!"

Loodan, et meie rahandusministril jätkub ikka inimeste ees vastutust sellise rumalusega mitte kaasa minna ja ka Liidu tasemel inimestele veidi mõistust anda.

Ilus ja sotsiaalselt turvaline on rääkida sellest, et võiks kõike ja kõigile, kuid maailm ei ole sedasi eksiteerima loodud. Kõigile ei saa kõike tagada.

Abistada tuleb abivajajaid, kuid kuskil on ka piir. Kõik maaima inimesed ei saa olla abivajajad.

Teadmiseks ja rahustuseks olgu öeldud, et ju­ba möö­du­nud nä­da­lal tõstis va­lit­sus hoius­te ta­ga­mi­se ja hüvi­ta­mi­se piirmää­ra se­ni­selt 20 000 eu­rolt 50 000-ni ehk 782 330 kroo­ni­ni. See katab valdava enamiku hoiustajate hoiused. Kuskil on piir.

Riigikogus oli määdunud nädalal esimesel lugemisel 2009. aasta riigieelarve. Palju kõneainet tekitanud eelarvearutelud valitsuse tasandil olid pikad ja pingelised. Ometigi suutis valitsuskoalitsioon panna suhteliselt keerulises majandusolukorras kokku üsna hea eelarve. Segadust kavandatava eelarve osas on olnud üksjagu palju. Kuid mida positiivset antud seadus endaga kaasa toob?

Riigikogus oli määdunud nädalal esimesel lugemisel 2009. aasta riigieelarve. Palju kõneainet tekitanud eelarvearutelud valitsuse tasandil olid pikad ja pingelised. Ometigi suutis valitsuskoalitsioon panna suhteliselt keerulises majandusolukorras kokku üsna hea eelarve. Segadust kavandatava eelarve osas on olnud üksjagu palju. Kuid mida positiivset antud seadus endaga kaasa toob?

Eelarve maht on 98,7 miljardit krooni. Kavandatav eelarve on tasakaalus. Miks on see oluline? Eesti on seni investoritele silma jäänud kui hea ja kindla ning stabiilse majandusega riik, seda suuresti tänu rangele fiskaalpoliitikale, läbipaistvale ja lihtsale maksusüsteemile ning tasakaalus eelarvele. Tänu sellele on meie majandus kasvanud ning inimeste elu paranenud. Antud kuvandit tuleb hoida, et säilitada Eesti kui edumeelse ja ettevõtjasõbraliku riigi maine.

Maksukoormus üldjoontes ei tõuse. Pikad vaidlused koalitsioonierakondade vahel on jõudnud kompromissini. Reformierakond seisis ja seisab endiselt selle eest, et uusi makse ei kehtestataks. Riigikogule üle antud eelarve eelnõu kohaselt maksukoormus ei tõuse. Küll aga pidime kompromissi saavutamiseks raske südamega peatama üheks aastaks tulumaksu langetamise ühe protsendi võrra.

Ühtegi uut maksu ei tule. Reformierakond seisis selle eest, et ebaõiglast automaksu ei tuleks ning aktsiisid ei tõuseks. Ei pea olema geenius, et mõista, kuidas mõjutaks nt kütuseaktsiisi märkimisväärne tõus kaupade hindu ning üldist inflatsioonimäära. Rääkides soovist minna lähitulevikus üle Eurole, peame inflatsioonimäära erilise tähelepanu all hoidma.

Üheks olulisemaks töövõiduks võib kahtlemata lugeda seda, et vanemahüvitise maksmise seni kehtivat süsteemi ei muudeta. Säilib kindlustunne, et beebiga on võimalik varasema sissetuleku vähenemist kartmata kodus olla kuni lapse pooleteist aastaseks saamiseni.

Järgmise aasta eelarves on hea sõnum ka pensionäridele. Pensionid tõusevad lubatud tempos. Jätkame liikumist seatud eemärgi poole tõstmaks pensionid järgmise nelja aastaga kahekordseks.

Kvaliteetne haridus on hea elu ning helgema tuleviku üks aluseid. Meeldiv on tõdeda, et haridusse suunatavad riigieelarve vahendid suurenevad.

NATO-ga liitudes võetud kohustused riigikaitsekulutuste osas jäävad nõutud tasemele, moodustades 1,9 protsenti sisemajanduse koguproduktist.

Antud eelarve eelnõu astub sammu lihtsama, läbipaistvama ning efektiivsema maksusüsteemi poole, ühtlustades seniseid käibemaksuerisusi. Käibemaksu üheksaprotsendiline soodusmäär jääb kehtima ravimitele, majutusteenustele, raamatutele ja perioodikale.

Keerulised ajad majanduses panevad mõtlema kulude kokkuhoiule, säästmisele ning efektiivsemale majandamisele. Seda nii era- kui ka avalikus sektoris. Ministeeriumite tegevuskulusid kärbiti järgmise aasta eelarvet koostades kaheksa protsendi võrra. See on üks samm efektiivsema toimimise suunas. Usun, et valitsussektoris on endiselt veel “õhku sees”, mis tähendab seda, et avaliku sektori ökonoomsemaks ja efektiivsemaks muutmisel on meil ka edaspidi üksjagu ära teha.

Selge on see, et keerulistel aegadel tuleb teha ka resoluutseid ja valulisi otsuseid, mis kõigile sugugi meeldida ei pruugi. Kuid me peame arvestama, et see kõik on tehtud paremat tulevikku silmas pidades. Ikka selleks, et Eestil ka edaspidi hästi läheks.

Läänemaa on meie kodu, turvaline pesapaik nagu seda kutsume. Meie inimesed, kultuur, identiteet ning elukeskkond ongi need väärtused, mida tunneme Läänemaa nime all. See on meie rikkus, kuid ka suurim kohustus, mida peame edasi kandma, et hoida ja arendada siinset elu.

Läänemaa on meie kodu, turvaline pesapaik nagu seda kutsume. Meie inimesed, kultuur, identiteet ning elukeskkond ongi need väärtused, mida tunneme Läänemaa nime all. See on meie rikkus, kuid ka suurim kohustus, mida peame edasi kandma, et hoida ja arendada siinset elu.

Inimesed ning elukeskkond on alustalad, ilma milleta muudel asjadel erilist mõtet pole. Seepärast on tähtis tagada, et siinne elanikkond püsiks ning kasvaks, et oleks, kus elada ja kellele ulatada meie kultuuripärandi teatepulk. Samas on oluline, et majandus areneks, tagades vajalikud töökohad ning rahavoo.

Kurvaks tõsiasjaks on see, et inimesed, eriti just noored, lahkuvad Läänemaalt. Elu Tallinnas, Tartus ja teistes suuremates linnades tõotab esmapilgul paremat elu. Meie ülesanne on tõestada, et see pole nii. Arendame omi häid külgi, muudame need tugevusteks ning tõestame noortele, et peale ülikooliõpinguid ning kogemusteotsinguid laiast maailmast, on Läänemaa just see koht, kuhu tagasi tulla. Selleks on aga tarvis erineda, pakkuda lisaks kodutundele midagi enamat, mida teiste maakondade omavalitsustes ei ole. Tuleb olla atraktiivne ja seksikas, et su juurde tuldaks.

Kiitust ja erilist hoolt väärivad kohalikud aktiivsed inimesed, kes ei lase unustustehõlma vajuda meie hindamatul kultuuril, mille oleme saanud päranduseks esivanematelt. Kohalikud kogukonnad, külaseltsid ja erinevad organisatsioonid on võtmeteguriteks siinse kultuurielu alalhoidmisel. Nende tegevust ning arengut on tähtis toetada. Selleks on mitmeid võimalusi, alustades kohaliku omavalitsuse eelarvest, erinevatest fondidest ja eurorahadest ning lõpetades erakapitali kaasamisega. Kohalike kogukondade arendamiseks on tähtis, et inimestel oleks kohad, kus koos käia. Küla- ja kiigeplatsid, lastemängväljakud ning pargid on selleks ideaalne lahendus. Kirev kultuurielu mängib olulist rolli ka turismimagnetina.

Selleks, et inimesed Läänemaalt ei lahkuks vaid vastupidi, siia ikka tagasi tuleks, on väga oluline elukeskkond ja selle areng. Tähtis on, et inimestel oleks siin hea elada. Parem kui kusagil mujal maailmas. Tagatud peab olema vajalike teenuste olemasolu, alustades arstiabist, kvaliteetsest haridusest, erinevatest eneseteostus- ja arenemisvõimalustest ning lõpetades meelelahutusega. Kõige selle aluseks on aga tugev ja toimiv majandus. Tähtis on luua sobiv keskkond nii lastele, tööealistele kui ka pensionäridele. Peame pingutama selle nimel, et igas vanuses inimesel oleks kohalikus omavalitsuses kõik heaks eluks vajalik, seda aastaringselt. See eeldab suurt tahet, raskeid pingutusi ning mõistlikku majandamist, kuid on ometigi üheks eelduseks, et siinne elu püsiks ja areneks.

Meie loodus on suur väärtus. Teist sellist mujalt ei leia. Kasutagem seda oma tugevusena selleks, tuua siia inimesi, nii elama kui lihtsalt uudistama.

Igas Läänemaa omavalitsuses on midagi sellist, mida kuskil mujal maailmas ei leidu, oma identiteet. Haapsalu „Valgest Daamist“ kuni Vormsi rõngasristideni välja. Teeme nendest haruldustest endi tugevused. Silmailuks kohalikele ning vaatamisväärsusteks turistidele. Räägime sellest uhkusega.

Kahjuks olen kohtunud inimestega, kes oma päritolu ja kodukanti tutvustades jäävad napisõnalisteks, löövad silmad maha ning punastavad. Just nagu oleks häbi öelda, kus ja milline on nende kodukant. Meie kõigi ühine eesmärk ja püüe peab olema see, et inimesed uhkusega tutvustaksid oma kodu ning kutsuksid kõiki siia külla, mitte ei häbeneks oma pesapaika.

Läänemaa edu võti on meie kätes. Vaid ühtsete pingutustega suudame suurendada siinset elanikkonda, hoida meie loodust, kultuuri ja identiteeti ning arendada elukeskkonda. Hoidkem elu Läänemaal!

Läänemaa on meie kodu, turvaline pesapaik nagu seda kutsume. Meie inimesed, kultuur, identiteet ning elukeskkond ongi need väärtused, mida tunneme Läänemaa nime all. See on meie rikkus, kuid ka suurim kohustus, mida peame edasi kandma, et hoida ja arendada siinset elu.

Inimesed ning elukeskkond on alustalad, ilma milleta muudel asjadel erilist mõtet pole. Seepärast on tähtis tagada, et siinne elanikkond püsiks ning kasvaks, et oleks, kus elada ja kellele ulatada meie kultuuripärandi teatepulk. Samas on oluline, et majandus areneks, tagades vajalikud töökohad ning rahavoo.

Kurvaks tõsiasjaks on see, et inimesed, eriti just noored, lahkuvad Läänemaalt. Elu Tallinnas, Tartus ja teistes suuremates linnades tõotab esmapilgul paremat elu. Meie ülesanne on tõestada, et see pole nii. Arendame omi häid külgi, muudame need tugevusteks ning tõestame noortele, et peale ülikooliõpinguid ning kogemusteotsinguid laiast maailmast, on Läänemaa just see koht, kuhu tagasi tulla. Selleks on aga tarvis erineda, pakkuda lisaks kodutundele midagi enamat, mida teiste maakondade omavalitsustes ei ole. Tuleb olla atraktiivne ja seksikas, et su juurde tuldaks.

Kiitust ja erilist hoolt väärivad kohalikud aktiivsed inimesed, kes ei lase unustustehõlma vajuda meie hindamatul kultuuril, mille oleme saanud päranduseks esivanematelt. Kohalikud kogukonnad, külaseltsid ja erinevad organisatsioonid on võtmeteguriteks siinse kultuurielu alalhoidmisel. Nende tegevust ning arengut on tähtis toetada. Selleks on mitmeid võimalusi, alustades kohaliku omavalitsuse eelarvest, erinevatest fondidest ja eurorahadest ning lõpetades erakapitali kaasamisega. Kohalike kogukondade arendamiseks on tähtis, et inimestel oleks kohad, kus koos käia. Küla- ja kiigeplatsid, lastemängväljakud ning pargid on selleks ideaalne lahendus. Kirev kultuurielu mängib olulist rolli ka turismimagnetina.

Selleks, et inimesed Läänemaalt ei lahkuks vaid vastupidi, siia ikka tagasi tuleks, on väga oluline elukeskkond ja selle areng. Tähtis on, et inimestel oleks siin hea elada. Parem kui kusagil mujal maailmas. Tagatud peab olema vajalike teenuste olemasolu, alustades arstiabist, kvaliteetsest haridusest, erinevatest eneseteostus- ja arenemisvõimalustest ning lõpetades meelelahutusega. Kõige selle aluseks on aga tugev ja toimiv majandus. Tähtis on luua sobiv keskkond nii lastele, tööealistele kui ka pensionäridele. Peame pingutama selle nimel, et igas vanuses inimesel oleks kohalikus omavalitsuses kõik heaks eluks vajalik, seda aastaringselt. See eeldab suurt tahet, raskeid pingutusi ning mõistlikku majandamist, kuid on ometigi üheks eelduseks, et siinne elu püsiks ja areneks.

Meie loodus on suur väärtus. Teist sellist mujalt ei leia. Kasutagem seda oma tugevusena selleks, tuua siia inimesi, nii elama kui lihtsalt uudistama.

Igas Läänemaa omavalitsuses on midagi sellist, mida kuskil mujal maailmas ei leidu, oma identiteet. Haapsalu „Valgest Daamist“ kuni Vormsi rõngasristideni välja. Teeme nendest haruldustest endi tugevused. Silmailuks kohalikele ning vaatamisväärsusteks turistidele. Räägime sellest uhkusega.

Kahjuks olen kohtunud inimestega, kes oma päritolu ja kodukanti tutvustades jäävad napisõnalisteks, löövad silmad maha ning punastavad. Just nagu oleks häbi öelda, kus ja milline on nende kodukant. Meie kõigi ühine eesmärk ja püüe peab olema see, et inimesed uhkusega tutvustaksid oma kodu ning kutsuksid kõiki siia külla, mitte ei häbeneks oma pesapaika.

Läänemaa edu võti on meie kätes. Vaid ühtsete pingutustega suudame suurendada siinset elanikkonda, hoida meie loodust, kultuuri ja identiteeti ning arendada elukeskkonda. Hoidkem elu Läänemaal!

Riigikogus oli määdunud nädalal esimesel lugemisel 2009. aasta riigieelarve. Palju kõneainet tekitanud eelarvearutelud valitsuse tasandil olid pikad ja pingelised. Ometigi suutis valitsuskoalitsioon panna suhteliselt keerulises majandusolukorras kokku üsna hea eelarve. Segadust kavandatava eelarve osas on olnud üksjagu palju. Kuid mida positiivset antud seadus endaga kaasa toob?

Eelarve maht on 98,7 miljardit krooni. Kavandatav eelarve on tasakaalus. Miks on see oluline? Eesti on seni investoritele silma jäänud kui hea ja kindla ning stabiilse majandusega riik, seda suuresti tänu rangele fiskaalpoliitikale, läbipaistvale ja lihtsale maksusüsteemile ning tasakaalus eelarvele. Tänu sellele on meie majandus kasvanud ning inimeste elu paranenud. Antud kuvandit tuleb hoida, et säilitada Eesti kui edumeelse ja ettevõtjasõbraliku riigi maine.

Maksukoormus üldjoontes ei tõuse. Pikad vaidlused koalitsioonierakondade vahel on jõudnud kompromissini. Reformierakond seisis ja seisab endiselt selle eest, et uusi makse ei kehtestataks. Riigikogule üle antud eelarve eelnõu kohaselt maksukoormus ei tõuse. Küll aga pidime kompromissi saavutamiseks raske südamega peatama üheks aastaks tulumaksu langetamise ühe protsendi võrra.

Ühtegi uut maksu ei tule. Reformierakond seisis selle eest, et ebaõiglast automaksu ei tuleks ning aktsiisid ei tõuseks. Ei pea olema geenius, et mõista, kuidas mõjutaks nt kütuseaktsiisi märkimisväärne tõus kaupade hindu ning üldist inflatsioonimäära. Rääkides soovist minna lähitulevikus üle Eurole, peame inflatsioonimäära erilise tähelepanu all hoidma.

Üheks olulisemaks töövõiduks võib kahtlemata lugeda seda, et vanemahüvitise maksmise seni kehtivat süsteemi ei muudeta. Säilib kindlustunne, et beebiga on võimalik varasema sissetuleku vähenemist kartmata kodus olla kuni lapse pooleteist aastaseks saamiseni.

Järgmise aasta eelarves on hea sõnum ka pensionäridele. Pensionid tõusevad lubatud tempos. Jätkame liikumist seatud eemärgi poole tõstmaks pensionid järgmise nelja aastaga kahekordseks.

Kvaliteetne haridus on hea elu ning helgema tuleviku üks aluseid. Meeldiv on tõdeda, et haridusse suunatavad riigieelarve vahendid suurenevad.

NATO-ga liitudes võetud kohustused riigikaitsekulutuste osas jäävad nõutud tasemele, moodustades 1,9 protsenti sisemajanduse koguproduktist.

Antud eelarve eelnõu astub sammu lihtsama, läbipaistvama ning efektiivsema maksusüsteemi poole, ühtlustades seniseid käibemaksuerisusi. Käibemaksu üheksaprotsendiline soodusmäär jääb kehtima ravimitele, majutusteenustele, raamatutele ja perioodikale.

Keerulised ajad majanduses panevad mõtlema kulude kokkuhoiule, säästmisele ning efektiivsemale majandamisele. Seda nii era- kui ka avalikus sektoris. Ministeeriumite tegevuskulusid kärbiti järgmise aasta eelarvet koostades kaheksa protsendi võrra. See on üks samm efektiivsema toimimise suunas. Usun, et valitsussektoris on endiselt veel “õhku sees”, mis tähendab seda, et avaliku sektori ökonoomsemaks ja efektiivsemaks muutmisel on meil ka edaspidi üksjagu ära teha.

Selge on see, et keerulistel aegadel tuleb teha ka resoluutseid ja valulisi otsuseid, mis kõigile sugugi meeldida ei pruugi. Kuid me peame arvestama, et see kõik on tehtud paremat tulevikku silmas pidades. Ikka selleks, et Eestil ka edaspidi hästi läheks.

Tegemised 29. september- 5. oktoober

Kolmapäeval toimunud kohtumine Läänemaa pensionäridega kujunes ootuspäraselt edukaks. Nimetame seda pensionäride poliitikakooliks, kuna antud seminaridesarja eesmärk on anda pensionäridele adekvaatset informatsiooni otse allikast ning vastata huviliste küsimustele päevapoliitilistel teemadel. Loe lähemalt ürituse blogisissekannet: http://www.reform.ee/kandidaat/lauri-luik/blogi/1604/pensionaride-poliitikakool

Oktoobrikuu esimestel päevadel alustasime ka Läänemaa koolide külastamist. Eesmärk on teavitada kooliõpilasi, eelkõige abituriente ning kõrgemas astmes edasiõppijaid riigis ja poliitikas toimuvast, vastata huviliste küsimustele ning tuua informatsioon inimesteni otse allikast.

Esimene kohtumine leidis aset Läänemaa Kutsehariduskeskuses. Ühe olulisema teemana tõstatus noorte väljaränne Läänemaalt. Analüüsisime võimalusi, kuidas ja miks noored peaksid kodukohta peale õpinguid ja elukogemuste omandamist tagasi suunduma. Lähiajal on plaan läbi käia kõik Läänemaa koolid.

Erakonna IT-ja innovatsiooni töögrupis andis Hannes Astok ülevaate riigi tänasest seisust IT valdkonnas. Jätkasime arutelu kitsaskohtade üle avaliku sektori asjaajamistes.

Reedel kogunesime spordiliit Läänela juhatusega, et arutada Haapsallu kavandatava universaalspordihalli teemat ning vaadata üle jooksvad projektid ja lähituleviku plaanid. Tegime avalduse Haapsalu Linnavalitsusele, kus rõhutasime seda, et uue halli ehitamisel tuleb kindlasti arvestada võimalikult paljude spordialade huvidega.

Palivere terviserajal. Foto: erakogu

Laupäeval osalesin Paliveres toimuval kepikõnni avavõistlusel. Üritusele oli tulnud ligi 100 tubli tervisesportlast üle Läänemaa. Peakorraldajad olid Mati ja Kalev Kallemets. Tubli töö!

Nädalavahetusel korraldasin kampaaniameeskonnale ja Haapsalu Noorte Reformiklubi liikmetele koosoleku Sepa talus Harjumaal. Vaata fotoülevaadet üritusest: http://www.reform.ee/kandidaat/lauri-luik/blogi/1607/kampaaniameeskonnaga-kiikingus

Pühapäev oli oluline päev õpetajatele. Õpetajatepäevaõnnitluse, mille said kõik Haapsalu õpetajad, leiad siit: http://www.reform.ee/kandidaat/lauri-luik/blogi/1605/hea-opetaja

Pühapäeval osalesin ka Paide-Türi rahvajooksul. Üldkokkuvõttes 33. koht ja aeg ca 52.05 oli mõne sekundi võrra kehvem kui eelmisel aastal. Põhjus on ilmselge- nädalatagune maraton. 42 km taastumine võtab aega.

Kairiga. Foto: erakogu

Maratonijärgne nädal on alati väheproduktiivne. 20 km ratast, 44 km jooksu ja 0,3 km ujumist lõdvestuseks.

Laupäeval käisime kampaaniameeskonna ja Haapsalu Noorte Reformiklubi liikmetega Harjumaal Sepa talus kiikingus. Väike meenutus piltide näol:

Meie meeskond. Foto: Reimo Nebokat

Safarisõit traktori järelkärus oli üks osa programmist. Foto: erakogu

Tee viis üle karjamaa, kus kohalikud tegelased meid rõõmsalt tervitama tulid. Foto: erakogu

Aksel. Foto: erakogu

Šoti mägiveis. Foto: erakogu

Margus (ees), vasakult: Mikk, Reimo, Karel. Foto: erakogu 

Kogu tiim. Foto: erakogu

Margus mägiveisega. Foto: erakogu

Koosolek. Reimo ja lehmad ning paar pulli. Foto: erakogu

Kaks tilka. Foto: erakogu

Rahvas kastis. Foto: erakogu

Must nots, segaduses. Foto: erakogu

Peremees üritab hiigelemist Lindat laudast välja ajada. Foto: erakogu

Hobune Kalevi all. Foto: erakogu


Söögipaus. Foto: erakogu


Eesti naisteparemik kiikingus. Hetk enne tandemi maailmarekordit. Foto: erakogu

Tulevane meeste maailmameister:) Foto: Reimo Nebokat

Kai astronoomiakursustel. Foto: Reimo Nebokat

Narkotsita pilvedesse. Foto: erakogu

Kaunist ja rõõmsat õpetajate päeva!

Lauri Luik

Esimesel oktoobril korraldasime Haapsalu Sotsiaalmajas pensionäride poliitikakooli, kohtumise Läänemaa eakatega. Ühes minuga koolitas eakaid mu hea kolleeg Reformierakonnast, riigikogulane Taavi Rõivas.

Haapsalu Sotsiaalmajja oli kogunenud ligi poolsada eakat üle kogu Läänemaa. Esimese korra kohta oli aktiivsus üsna suur, mis näitab, et vanematele inimestele läheb väga korda see, mis riigis ja poliitikas sünnib.

Peamisteks teemadeks oli järgmise aasta riigieelarve ning pensionid. Rääkisime ka investeeringutest, mida oleme ühes Reformierakonnaga viimastel aastatel Läänemaale suunanud. Erilises huviorbiidis oli pensionite kojukande küsimus. Selgitasime, et muretsemiseks pole põhjust, kuna reaalselt abi vajavatele inimestele kantakse pension koju ka edaspidi.

Lisaks päevapoliitikale oli kohaletulnutel võimalus käia silmaarsti konsultatsioonil ja tasuta silmauuringutel ning soetada soodushinnaga prille.

Taavi Rõivas ja Lauri Luik rääkimas pensionitest. Foto: Reimo Nebokat

Pensionäride poliitikakooli eesmärk on informeerida pensionäre toimuvast, vastata huviliste küsimustele ning võimaldada neile adekvaatset informatsiooni otse allikast.

Septembrikuus alustasime ka Läänemaa koolide külastamist. Eesmärk on teavitada kooliõpilasi, eelkõige abituriente ning kõrgemas astmes edasiõppijaid riigis ja poliitikas toimuvast, vastata huviliste küsimustele ning tuua informatsioon inimesteni otse allikast.

Esimene kohtumine leidis aset Läänemaa Kutsehariduskeskuses. Ühe olulisema teemana tõstatus noorte väljaränne Läänemaalt. Analüüsisime võimalusi, kuidas ja miks noored peaksid kodukohta peale õpinguid ja elukogemuste omandamist tagasi suunduma. Lähiajal on plaan läbi käia kõik Läänemaa koolid.

Tegemised 15.-28. september

15. septembril toimus hasartmängumaksu nõukogu koosolek, kus taas kord jagasime toetusi kultuuri-, spordi-, hariduse- ja sotsiaalvaldkonna projektidele.

Järgmisel päeval kohtusin Eesti haridustöötajate liiduga. Koos oli mitusada koolijuhti ja õpetajat. Peaküsimus kahjuks mitte hariduse kvaliteet vaid ikka palgad ja nende tõus. Loe minu ettekannet: http://www.lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1571/ettekanne-kohtumisel-haridustootajate-liiduga
Loe ka minu teisi viimastel nädalatel avaldatud hariduspoliitilisi seisukohti: http://www.lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1568/paastkem-opetajad-ahelaist
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1574/opikute-vabaturg
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1586/kooliopikud-vabaturule

Peale seda toimus traditsiooniline koopaorav, kus arutasime erakonnakaaslastega järgmise aasta riigieelarvet ning vaagisime koalitsiooni tervist.

17. septembril oli riigikogus esimesel lugemisel põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (279SE), mille eesmärk on usaldada koolis kasutatava õppekirjanduse valik koolile ja õpetajaskonnale ning parandada ja mitmekesistada koolide varustatust õppekirjandusega. Loe lähemalt: http://www.lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1574/opikute-vabaturg

Õhtul toimus RE Noortekogu juhatuse koosolek, kus arutlusel peateemana 2009. aasta kohalikud valimised.

Sellesse nädalasse mahtus ka 2007. aasta inimarenguaruande tutvustus riigikogus. Loe lähemalt: http://www.lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1577/inimarengu-aruanne-riigikogus

Legendaarne Marju Lauristin. Foto: erakogu

20.-21. septembril korraldasime RE Noortekogu eestseisuse koosviibimise Otepääl Arula külalistemajas. Lisaks kvartaalsetele klubiaruannetele tegime ajurünnaku kohalike valimiste teemal. Võtsime ka seisukoha riigieelarve teemal: http://www.lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1581/kroonilised-haigused-eelarvest-valja

Keila klubi juht Erki Fels eestseisusele aru andmas. Foto: erakogu

Järgmisel päeval toimus erakonna IT- ja innovatsiooni töögrupp, kus arutluse all Eesti IT ja haldusalased teemad.

23. septembril kogunesime Riigikogu Saarte Ühenduse koosolekule, et arutada kavandatavat saarte seadust ning kohtuda Riigikogus Hiiumaa kuud tähistavate hiidlastega.

25. september oli märgilise tähendusega. Valitsus andis Riigikogule üle 2009. aasta riigieelarve ja sellega seonduvad seadusemuudatused.

Eelnõude patakas on võrreldav piibliga. Foto: erakogu

25.-26. septembrini väisasime Riigikogu RE fraktsiooniga Võrumaad. Meie grupp külastas Väimela kutsehariduskeskust, mina esinesin Parksepa keskkoolis, vaatasime Võru linna viimase aja suuremaid heakorraobjekte ja Tamula järveäärse ala ideekonkursi tulemusi ning kohtusime kohalike pensionäridega.

Kohtumine Võru pensionäridega. Foto: erakogu

Nädalavahetusel toimusid Eesti MV maratonis. Läbisin oma elu kolmanda maratoni ajaga 2 tundi, 59 minutit ja 42 sekundit. See teeb meistrivõistluste arvestuses 12. koha, üldkokkuvõttes 13. Senine isiklik pärineb 2008. aasta maikuust, mil tulin ajaga 2.57,43 Krakowis parlamentääride maailmameistriks. Loe lähemalt: http://www.lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1396/kahe-tunni-ja-57-minutiga-maailmameistriks
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1371/kanged-jalad

Alguses. Foto: erakogu

Lõpus. Foto: erakogu

Kindlasti ei saa märkimata jätta seda, millega sai 28. septembril hakkama maailma parim maratoonar Haile Gebrselassie. Nimelt uuendas mees endale kuuluvat maratoni maailmarekordit 27 sekundiga. Taas kord Berliinis joostud maratoni maailma tippmargiks kujunes 2:03.59. Ebareaalne.

Maailma parim maratoonar. Foto: Reuters

Jooksukilomatraaz: 150 km

Debatt selle üle, kas lubada koolis kasutatava õppekirjanduse valik senise ainenõukogu asemel koolile ja õpetajaskonnale eesmärgiga tuua õpikud nö vabaturule, on loodetavasti alles hoogu võtmas.

Iga muutus on valulik, sest tihtilugu on sinna kaasatud emotsioonid. Nii ka seekord, kui räägime kooliõpikute vabaturust.

Riigi kontroll asjade üle tundub inimestele kui lõplik tõde ja vaieldamatu kindlustagatis. Kuid egas riik ole Jumal. Riiki juhivad ikkagi inimesed, need samad vahel inimlikult eksivad olevused, kes tegutsevad ka eraettevõtluses ning mujal vabal turul. Ei maksa asju üle müstifitseerida.

Peamiseks küsimuseks eelmisel nädalal algatatud seaduseelnõu juures on see, et kes ikkagi hakkab õpikuid kontrollima ning kes vastutab nende sisu vastavuse eest õppekavale. Uue süsteemi järgi pakuvad kirjastused koolidele õppematerjale ja aineõpetajail ning koolidel lasub kohustus hinnata õpiku kvaliteeti sh vastavust riiklikule õppekavale. Kui õpik õppekavale ei vasta ja on vigane, vastutab selle eest kirjastus. Väga lihtne.

Olen seisukohal, et õpetaja ja kool ei ole halvemad kui vabatahtlikest koosnev ainenõukogu, kes täna õpikuid retsenseerib.

Antud muudatusega soovime vähendada takistusi uute õpikute ja töövihikute jõudmisel õppekirjanduse turule. Näiteks, kehtiv kord õpikute kinnitamisel võimaldab uusi õpikuid ja töövihikuid lisada koolis lubatud õppekirjanduse nimekirja ainult üks kord aastas. Juhul, kui REKK (Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus) sooritab õpiku või töövihiku kontrolli näiteks 26. augustil, peab kirjastus õpiku pääsemist koolis lubatud õppekirjanduse nimekirja ootama veel aasta. Nimekirjast puudumisel ei ole valminud õpikut võimalik koolis kasutada vaatamata sellele, et õpik on läbinud REKK-i läbiviidud haldusmenetluse ja REKK on kirjastust teavitanud õpiku vastavusest riiklikule õppekavale. Praegune õiguslik olukord õpikute kontrollimisel loob administratiivsed takistused õpikute arendamisele ja uute õpikute tootmisele, mis selgelt pärsivad kogu õppekirjanduse valdkonna arengut.

Milleks karta, et õpetajad ei suuda piisavalt adekvaatselt hinnata õpiku sisu vastavust õppekavale? Kui õpetaja on valitud õpetama sadu õpilasi ning valmistama neid ette eksamiteks, mis loodetavasti avavad neile uksed edasisse ellu, siis miks me ei julge usaldada neile ja koolile õpiku valikut. See on ju see sama õpik, mille alusel ta ise õpetama hakkab. Ja kui õpetaja siiski soovib õpilastele edastada infot marksistliku maailmapildi järgi, teeb ta seda nii kui nii. Selleni ainenõukogu ei küündi. Kuigi ma loodan, et sellised juhtumid jäävad Eestis aina harvemaks ning kaovad peagi täielikult. Sest valel on lühikesed jalad.

Iga õpetaja õpetab oma meetodite järgi. Õpik on talle ja õpilastele vaid abivahendiks. Kui ta on selle raamatu valinud, on ka selle kasutamine tõepärane. Kogu selle asja juures on loomulikult tähtsaimal kohal pakutava hariduse kvaliteet. Usun, et kool ja õpetajaskond on parim meeskond selle kvaliteedi tagamiseks. Lõppkokkuvõttes lasub vastutus adekvaatse õppeinfo edastamise eest ikkagi õpetajal. 

Mina usun õpetajatesse ja nende kohusetundlikkusse. Muidu nad seda tööd ei teeks. Kui me hakkame kõiges kahtlema ja kõike kahtlustama, ei jõua me kuskile. 

Tutvu eelnõuga detailsemalt: http://www.reform.ee/kandidaat/lauri-luik/blogi/1574/opikute-vabaturg

Pool aastat tagasi näitas andmekaitseinspektsioon hambaid sünnipäevaõnnitluste avaldamise ning ilmakaamerate seaduslikkuse osas, nüüd aga torgitakse lasteaedu ja koole.

Kui kaugele saame minna?

Kas laseme ülikoolide Cum Laude stendidelt inimeste nimed maha võtta? Või hakkame kõiki läbi helistama? Mis teha, kui mõned on juba surnud?

Kas peaksin kaebama kohtusse kirjastaja, kes minu nime raamatus mainib?

Kas surmakuulutused ikka on seadusega kooskõlas?

Kas peaksin kohtusse kaebama kõik saidid, kes riputavad üles spordiresultaadid, kus minu nimi sees?

Kas hakkame olümpiamängude statistikat vms edaspidi saladuses hoidma või helistame kõik läbi ja küsime avaldamiseks luba?

Selliseid küsimusi võib esitada lõputult.

Mulle on viimase aasta vältel jäänud mulje, et andmekaitseinspektsioonil pole enam sisulist tööd, kui tegeletakse selliste pseudoprobleemidega. Seadused on järgimiseks, kuid olen veendunud, et iga seadust saab tõlgendada absurdsusteni. Antud juhtum on sellest vallast musternäide. Kuhu me sedasi küll välja triivime?

Tegeleme sisuliste asjadega. Ja kui meil sisulisi asju enam pole, siis vaatame vähemsisulisi.

Nagu tõstatas ka eilne Postimees, on virtuaalses maailmas selliseid küsitavaid näiteid lõputult. Alustades Orkutist, Ratest, FaceBookist ja lõpetades blogide, kodulehekülgede, YouTube vm säärasega. Kuid kas meil on üldse tarvidust sellise pseudotemaatikaga tegeleda? Me ei saa Internetti kunagi enam täieliku kontrolli alla.

Selge on see, et andmeid, mis reaalselt riivavad indiviidi isikut ja omavad endis mitteavalikku infot, peab kaitsma. Kuid mida ohtlikku omab endas minu sünnipäevatervitus või nimi kooli autahvlil? Mida paganat?

Soovitan ikkagi tegeleda temaatikaga, mis vajab tegelemist. Näiteks isiklik terviseinformatsioon, illegaalsed andmebaasid jms. Need kujutavad endis ohtu. Samuti riigisaladused.   

Nädalavahetusel noppis vend oma viieteistkümnenda Eesti meistritiitli.

Neli ja pool tundi kannatusi on seljataga. Foto: Einar Luik

Möödunud laupäeval toimusid Haapsalus Paralepas Eesti meistrivõistlused 50 km käimises. Vennas Margus Luik saavutas ajaga 4:25,24 esikoha, mis oli talle kuues järjestikune ning kokkuvõttes 15 Eesti meistritiitel. Respect.