Kool ja kodu kokku

Ajaleht Sakala juhtkiri.
Riigikogu reformierakondlased tegid äsja ettepaneku lisada arutusel olevasse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõusse punkt, mis kohustaks kooli ja lapsevanemat sõlmima käitumisreeglistikku puudutava lepingu.

Idee autorite sõnul oleks see ennekõike ennetusliku loomuga hea tahte lepe, mis aitaks must valgel üle korrata koolis kehtivaid reegleid. Nii loodetakse õppeasutustes tagada praegusest parem kord ning soodsam õpikeskkond.

Riigikogulase Lauri Luige sõnul võiks leping olla kolmepoolne: sellele peaksid allkirja andma kooli esindaja, lapsevanem ja laps ise. Nii fikseeritaks kõigi poolte õigused ja kohustused, et nad võtaksid need teadmiseks ja tunnetaksid endal lasuvat vastutust. «Selge see, et sinna ei saa kirjutada midagi sellist, mida seadustes pole sätestatud, näiteks karistusi,» selgitas Luik.

«Sakala» arvates on tegu hea mõttega, millega koolid võiksid kaasa minna sõltumata sellest, kas säte tulevasse seadusesse tõepoolest paigutatakse. Kõige rohkem on seda tarvis just lapsevanematele, kelle side kooliga on tihtilugu kahetsusväärselt väike. Mida enam emad ja isad mõistavad, et õppeasutusega tasub iga päev kontakti hoida ning võimaluse korral koolile abi osutada, seda paremad on laste õpitulemused.

Olgugi et paljudes kohtades on e-kooli programm edukalt alanud ja osa õpetajaid teeb vanemaid informeerides järjepidevat tööd, võib väita, et kodu ja kool tegutsevad tihtilugu teineteisest mööda. Lastele tähendab see lõhestumist: ühes kohas kehtivad ühed ja teises teised reeglid. Arenemiseks hädatarvilikust stabiilsusest ei saa säärastes tingimustes juttugi olla.

Juba ainuüksi sellest, kui vanemad lepingu ühe korra mõttega läbi loevad ning sellele allkirja andmiseks kooli lähevad, on palju kasu. Aeg-ajalt tasub oma lapse õpetajatele ja direktorile tere öelda.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Sünnipäevamelu

Tegemised 13-26 aprill 2009. Lugu muuhulgas ka sellest, kuidas president mu sünnipäeval kõnet pidas…
Teisipäeval, 14. aprillil korraldasime pensionäride poliitikakooli Haapsalu sotsiaalmajas. Teemaks poliitiline olukord ja Reformierakonna toodud investeeringud Läänemaale.

21. aprillil külastasid Risti ja Kullamaa valla inimesed Riigikogu. Kokku oli tulnud ca 50 külalist. Rääkisime poliitilisest olukorrast ja Riigikogu tööst.


Risti ja Kullamaa külalistele esinemas. Foto: erakogu

Samal päeval toimus ka Reformierakonna korraldatud loomemajanduse teemaline konverents Riigikogus. Teemaks (kunsti)loome ja majanduse võimalik ühisosa.

Õhtul korraldasin Reformierakonna IT-innovatsiooni ja avaliku halduse töörühma järjekordse koosoleku, kus arutlesime wifi kasutuselevõtu võimalikkuse üle Eesti eri piirkondades.


Singer Vinger. Foto: erakogu

23. aprill on alati väga tähtis päev. Siis sündisin mina, kuid veel terve hulk inimesi. Samal päeval tähistasime Riigikogus aga ka 90 aasta möödumist Asutava Kogu esimesest istungist. Sünnipäevasõnavõtuga esines EV President, RK esimees, peaminister jt. Hiljem järgnes meeleolukas Singer Vingeri kontsert Riigikogu sisehoovis. Üritus oli kõigile tasuta, kuna Riigikogus olid ka lahtiste uste päevad. Ma ei tea, kas see tegelikult ka nii oli, kuid mulle tundus, et see oli justkui minule korraldatud 🙂


Lilled on sünnipäeval alati asjakohased. Lumikellukesed 27. aprillil
DeLaGardie lossi hoovis Haapsalus. Foto: erakogu


Kohtumine Viljandi piirkonnajuhtidega Centrumis. Foto: erakogu

Töönädala viimased päevad veetsime päikesepaistelises ja kevadises Viljandis. Nimelt oli Reformierakonna fraktsioon igakuisel külaskäigul tutvumas Eestimaaga. Kohtusime erakonna piirkonna juhtidega, külastasime Viljandi pärimusmuusika aita, raekojas saime linnapealt ülevaate kavandatavatest investeeringutest, käisime C.R. Jakobsoni gümnaasiumi avatud uste päeval ning külastasime AS-i Viljandi metall.


Viljandi legendaarne linnapea August Maramaa koeraga. Foto: erakogu


AS Viljandi metall. Esiplaanis tulevane Ridala vallavanem. Foto: erakogu

Sel nädalal andsime sisse ka Reformierakonna muudatusettepanekud uuele PGS-i (põhikooli- ja gümnaasiumi seadus) eelnõule. Loe ka: http://www.reform.ee/kandidaat/lauri-luik/blogi/1902/reformierakond-kohustaks-kooli-ja-lapsevanemat-kaitumislepingut-solmima
http://www.reform.ee/kandidaat/lauri-luik/blogi/1887/pohikool-ja-gumnaasium-koos-voi-eraldi

Jalutuskäik kevadises Haapsalus:


Reformierakond on 7. juuni Euroopa Parlamendi valimiste võitja.
Foto: erakogu


Ilus lähisugulane väikese viigi kaldal. Foto: erakogu


Haapsalu ootab:) Foto: erakogu


Õhtu kallas. Foto: erakogu

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Reformierakond kohustaks kooli ja lapsevanemat käitumislepingut sõlmima

Lugu tänases Postimees onlines.
27.04.2009 14:25
Merike Tamm

Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku lisada riigikogus arutlusel olevasse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse säte, mis kohustaks kooli ja lapsevanema vahel sõlmima käitumisreeglistikku puudutava leppe.

Reformierakonna fraktsiooni liige Lauri Luik ütles, et selline hea tahte lepe oleks preventatiivse loomuga ja kordaks must-valgel üle kooli reeglistikku ja õpilaste käitumist. «See aitaks koolis paremat korda saavutada,» arvas Luik.

Tema sõnul võiks hea tahte leping olla kolmepoolne: allkirjastavad kooli esindaja ja lapsevanem ning laps ise oleks sellesse kaasatud. «Leping fikseeriks mõlema poole õigused ja kohustused, et nad võtaksid need teadmiseks ja vastutaksid. Selge, et sinna ei saa kirjutada midagi sellist, mida seadustes pole sätestatud, näiteks mingeid karistusi.»

Sellist ettepanekut tegema ajendas Luige sõnul mure selle pärast, et kasvatuslik pool on koolis käest ära läinud: lapsed sageli ei tunneta, et peavad alluma teatud reeglitele ning vanemad kipuvad pigem oma lapsi kaitsma. Kui reeglid on paberil kirjas, on olukord selgem ja ühtlasi võtab lapsevanem seda paberit allkirjastades vastutuse, et tunneb huvi, kuidas ta laps koolis käitub.

«Analoogset asja kasutatakse praegu Laagri koolis ja see töötab hästi, nii palju kui ma kuulnud olen,» sõnas Lauri Luik. «Miks mitte panna seda kõigile kohustuseks.»

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

I koht

Möödunud nädalavahetus tõi võidu 10km maantejooksult Haapsalus.
Pühapäeval, 12. aprillil toimus Haapsalus Läänemaa kergejõustikuklubi korraldatud 10 km maanteejooks. Kuna tegu oli nn lahtistega, oli osalejaid Eesti eri paigust. Startis 14 spordisõpra.


Võitja aeg: 36.34. Foto: Einar Luik

FINIŠIPROTOKOLL:

Mehed:
1.  36.34 Lauri Luik
2.  38.37 Ain Talts 
3.  39.06 Mart Einasto
4.  40.28 Teno Ilves
5.  45.06 Margus Muld
6.  49.48 Kalev Kallemets
7.  57.16 Lauri Tanner
8.  57.22 Aleksandr Suslov
9.  1:06.00 Reimo Nebokat

Naised:
1.  57.56 Margret Raba
2.  1:12.05 Anna-Maria Sepp

Noormehed:
1.  44.08 Joonas Tomingas
2.  51.38 Johan Laidoner
3.  57.13 Igor Skatško

* Tõe huvides olgu öeldud, et rada oli 10170m.


Finišis. Foto: Einar Luik

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

“Tormiline” kevadkuu

Tegemised 16.03-12.04.09
Kättejõudnud kevad on olnud senini ilus ja päikeseline. Tegevusi vaadates tundub aga üsna tormiline. Nii näiteks hakkas Tuhala nõiakaev taas keema.


Tuhala nõiakaev. Foto: erakogu


Kodulinna promenaadil. Foto: erakogu

Vaatamata sellele, et ka hasartmängumaksu nõukogu jagatavad rahasummad on viimaste kuudega üsna kokku kuivanud, suutsime märtsikuu koosolekul tervet hulka sotsiaal-, haridus-, kultuuri- ning spordiprojekte toetada.


PGS-i arutelu Riigikogus. Foto: erakogu

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) eelnõuga käib endiselt vilgas tegevus. Kohtusime sel teemal nii meie erakonna haridusinimeste kui ka laiema ringkonna osapooltega üsna mitmel korral. Laiapõhjaline arutelu toimus 7. aprillil riigikogus.

17. märtsil külastasin Rapla Vesiroosi Gümnaasiumit, et vestelda Raplamaa haridusinimestega uue PGS-i sisust ja arengutest.
Loe uue PGS-i kohta lähemalt minu artiklist:  http://lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1887/pohikool-ja-gumnaasium-koos-voi-eraldi

Järgmisel päeval kohtusin Junior Achievmenti ühe eestvedajaga, et arutleda ettevõtlusõppe propageerimise üle meie üldhariduskoolides. Ettevõtlusõppe sisseviimine kooli jaoks kohustusliku, kuid õpilase jaoks vabatahtliku valikainena uude PGS-i oleks selleks hea algus.

19. märtsil osalesin RE Jõhvi kontori avamisel ning Jõhvi Noorte Reformiklubi koosolekul. Ühes maakonnaorganisatsiooni juhatusega rääkisime sügisestest valimistest.


Jõhvi Noorte Reformiklubi koosolek. Foto: erakogu

Nädalavahetus (21. märts) möödus Põlvamaal Oraval, kus koolitasin Tartu Noorte Reformiklubi kohalike valimiste kandidaate.


Tartu Noorte Reformiklubi KOV valimiste kandidaadid. Foto: erakogu

25. märtsil kohtusin üliõpilasaktivistidega Dream Foundationist. Arutlesime üliõpilaste välisõpingute populariseerimise ja parandamise teemal.


Traktorid Järvamaal. Foto: erakogu

Märtsikuu viimasel nädalal väisasime fraktsiooniga Järvamaad. Kohtusime linnarahvaga ja kuulasime maavanema ülevaadet maakonnast. Külastasime Aravete Päästekomandot, Metsanurga talu, Koeru Keskkooli, Roosna-Alliku Pakiauto lammutust, Sinso Jahimaja ja Päinurme muuseumi.


Kohtumine Järva maavanemaga. Foto: erakogu

27. märtsil osalesin Haapsalu Noorte Reformiklubi motivatsiooniüritusel vanalinna bowlingus, kus üheks teemaks tulevased valimised.


HNRK noortega bowlingus. Foto: erakogu

Kevadkuu viimane nädalavahetus möödus Tallinnas erakonna valimiskoolitusel ning Üldkogul, kus kinnitasime ka Euroopa Parlamendi kandidaatide nimekirja.


RE Üldkogu Tallinnas. Foto: erakogu

Naljapäeval ja 2. aprillil viibisin kultuurikomisjoniga Soomes. Külastasime parlamendi hariduskomisjoni, haridusministeeriumit ja Hyvinkää linnavalitsust ning koole. Soome haridussüsteem on hästitoimiv ning tasemel. Meil on sealt alati midagi õppida.


Madala puitasustusega Hyvinkää linn Soomes. Foto: erakogu


Hyvinkää linnas asuva Šveitsi kooliga tutvumas. Foto: erakogu

Aprillikuu kolmandal päeval esinesin RE Saaremaa maakondliku organisatsiooni üldkoosolekul. Teemadeks majanduse olukord (Reformierakonna 7 sammu), põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, tulevased valimised ning haldusreform.

Aprillikuu esimesel erakonna juhatuse koosolekul oli peamiseks arutlusteemaks pensioni II sambaga seonduv.

Järgmisel päeval kohtusin peapiiskop Põderiga erakondade ümarlaual. Üheks teemaks oli uus PGS ja usundiõpetuse staatus antud eelnõus. Sellele järgnes Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu koosolek, kus kinnitasime muuhulgas ka 2008. a majandusaasta aruande.


RE Ridala piirkonna koosolek. Foto: erakogu

Õhtul esinesin RE Ridala piirkonna koosolekul, kus andsin ülevaate poliitilisest olukorrast ning rääkisin kohalikest valimistest.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Põhikool ja gümnaasium- koos või eraldi?

Riigikokku on jõudnud uus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) eelnõu, mille keskseks teemaks on kujunenud palju küsimusi tekitav põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine.
Hariduse seadusandlikku maastikku tuleb korrastada. Antud dokument on selleks hea algus.

PGS-i eelnõus on palju olulist, mis tuleb võimalikult kiiresti ellu viia. Olgu selleks siis õppekava alusväärtuste defineerimine, õpilaste koolikohustuse täitmise parandamine, väljalangevuse vähendamine, hariduslike erivajadusega õpilaste toetamine või vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise tagamine koolis jne.

Lisaks on teemasid, mida antud eelnõu ei sisalda, kuid mille olemasolu seaduses on oluline. Ühe näitena võib tuua eraõiguslike institutsioonide kaasamise võimaluse omavalitsuste üldhariduskoolide ülalpidamiseks.

Kohtumistel haridusspetsialistidega erinevaist omavalitsusest oleme saanud palju ettepanekuid antud eelnõu paremaks muutmiseks, mis kajastuvad osaliselt ka meiepoolsetes muudatusettepanekutes.

Samas on antud eelnõus sätteid, mille rakendamisega ette pandud kujul nõustuda ei saa ning mis on ka kohalike haridusinimeste pahameele osaliseks saanud.

Nii näiteks ei pea ma õigeks seda, et soovitakse kaotada omavalitsustevaheline tasaarvlemise süsteem. Haridus- ja teadusminister ei ole esitanud piisavalt kaalukaid põhjendusi, miks peaks juba paika loksunud süsteemi muutma hakkama. Hetkel puudub ülevaade, mida antud tasaarvlemise süsteemi kaotamine kohalikele omavalitsustele kaasa toob. Enne, kui piisavaid põhjendusi ei esitata, ei saa ma sellega nõustuda.

Õppekavaarendus, muutused koolivõrgu korraldamises ja õpetajakoolituse uuendamine peaksid käima ühte sammu nii sisulises kui ka ajalises mõttes, milles aga praegu kindel olla ei saa.

Antud eelnõu kontekstis on keskseks teemaks kujunenud põhikooli- ja gümnaasiumi lahutamine. Näen, et see on pikemas perspektiivis vajalik samm, eelkõige keskhariduse taseme õppekvaliteedi parandamiseks läbi paindlikumate õppekavade rakendamise. Kuid ka selleks, et parandada õpilaste põhikoolijärgsete õppesuundade valikuvõimalusi.

Ometigi ei saa koolitasemete lahutamist teha jõuga, kiirustades ning ilma põhjaliku analüüsi ja selgitustööta, kuna antud muudatus puudutab väga paljusid inimesi.

Eelnevalt tuleb teha detailne analüüs maakondade ja omavalitsuste lõikes. See peab kajastama omavalitsuste võimalusi, valmisolekut ja vajadusi. Ei ole mõtet teha muudatust pelgalt reformi enda pärast. Võib-olla mõnes omavalitsuses ei ole see üldsegi tarvilik.

Lisaks sellele tuleb koostada konkreetne tegevusplaan ja skeem koolide lahutamiseks koos vastavate finantsnäitajatega. Täna puudub ülevaade, milliseks võib antud reformi maksumus lõppkokkuvõttes kujuneda.

Omavalitsustest on tulnud signaale, et eelnõu sisu ja mõjusid ei ole kohtadel piisavalt arutatud ning selgitatud. Jagan arvamust, et kooskõlastusring läbiti pealiskaudselt ning peale seda on eelnõu sisu läbi muudatusettepanekute oluliselt muutunud.

Selleks, et oleks, mille pealt kaalutletud otsuseid teha, ootan arvamusi ja ettepanekuid antud seaduseelnõu osas. Alles seejärel, kui ministeeriumil on vajalikud analüüsid tehtud ning omavalitsustega asi põhjalikult läbi räägitud, saame hakata otsustama.

Lauri Luik
riigikogu kultuurikomisjoni liige

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Keskhariduse õppekvaliteeti tuleb parandada

Eile läbis Riigikogus esimese lugemise Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu. Lauri Luik toonitas oma ettekandes, et Reformierakond pooldab põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist, sest see parandaks keskhariduse taseme õppekvaliteeti ja õpilaste põhikoolijärgsete õppesuundade valikuvõimalusi.  

Lauri Luige sõnul tuleb hariduse seadusandlikku maastikku tõsiselt korrastada ning see eelnõu on selleks hea algus. ’’Eelnõu aitab defineerida õppekava alusväärtusi, parandab õpilaste koolikohustuse täitmist ja toetab hariduslike erivajadusega õpilasi,’’ lausus Luik.

’’Kindlasti on eelnõus veel mitmeid küsimusi, mille kallal tööd teha. Näiteks puudub täna ülevaade reformi lõppmaksumusest, eriti põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise osas. Antud eelnõu selgitamiseks ja täiendamiseks ootame ka omavalitsuste suuremat kaasamist,’’ lisas Luik.

Reformierakonna fraktsioon toetab Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu edasi menetlemist.

 

Lisainfo:

Lauri Luik
Riigikogu liige
56 659 599

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus riigikogus

Minu tänane ettekanne
Haridus- ja teadusministeerium on uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse näol hakkama saanud suure tööga. Ilmselt ei kahtle keegi, et hariduse seadusandlikku maastikku tuleb tõsiselt korrastada. Antud eelnõu on selleks hea algus.

Uues PGS-i eelnõus on palju olulist, mis tuleb võimalikult kiiresti ellu viia. Olgu selleks siis meie seadusandluse jaoks uudne õppekava alusväärtuste defineerimine, õpilaste koolikohustuse täitmise parandamine, väljalangevuse vähendamine, hariduslike erivajadusega õpilaste toetamine või vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise tagamine koolis.

Lisaks eelmainitule peame oluliseks lisada eelnõusse ka eraõiguslike institutsioonide kaasamise võimaluse omavalitsuste üldhariduskoolide ülalpidamiseks, mis esitatud dokumendis ei sisaldu.

Kohtumistel haridusspetsialistidega erinevaist omavalitsusest oleme saanud palju ettepanekuid antud eelnõu veelgi paremaks muutmiseks, millest osa kajastub ka meie muudatusettepanekutes.

Samas on antud eelnõus sätteid, mille rakendamisega sellisel kujul nõustuda ei saa.

Nii näiteks ei pea me õigeks seda, et soovitakse kaotada omavalitsustevaheline tasaarvlemise süsteem. Minister ei ole esitanud piisavalt kaalukaid põhjendusi, miks peaks juba paika loksunud süsteemi muutma hakkama. Hetkel puudub ülevaade, mida antud tasaarvlemisesüsteemi kaotamine KOV-idele kaasa toob. Enne, kui piisavaid põhjendusi ei esitata, ei saa me sellega nõustuda.

Õppekavaarendus, muutused koolivõrgu korraldamises ja õpetajakoolituse uuendamine peaksid käima ühte sammu nii sisulises kui ka ajalises mõttes, milles aga praegu kindel olla ei saa.

Viimasel ajal on palju räägitud põhikooli- ja gümnaasiumi lahutamisest. Näeme, et see on vajalik samm, üks olulisemaid meie hariduskorralduse reformimises. Eelkõige keskhariduse taseme õppekvaliteedi parandamiseks läbi paindlikumate õppekavade rakendamise. Kuid ka selleks, et parandada õpilaste põhikoolijärgsete õppesuundade valikuvõimalusi.

Me küll näeme ette, et parimate lahenduste leidmine nõuab veel tükk tööd ja vaevanägemist, kuid oleme õigel teel ja peame selle vaeva ette võtma. Küsimusi, mille kallal tööd teha, on mitmeid.

Näiteks, täna puudub ülevaade, milliseks võib antud reformi maksumus lõppkokkuvõttes kujuneda.

Eelnõu selgitamiseks ja sisu paremaks muutmiseks ootame ka omavalitsuste suuremat kaasamist eelnõu ettevalmistamisse.

Head kolleegid, reformierakonna fraktsioon toetab antud eelnõu edasi menetlemist, aga eelnõu kallal tuleb veel tublisti tööd teha. Jõudu meile selleks.
 
 

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Reformierakond: nõuame Kiislerilt uut haldusreformi kava

Reformierakond soovib haldusreformi eesmärgi selget sõnastamist ja nõuab uut haldusreformi kava, mis oleks sobilik Eesti sugusele väikeriigile.
Reformierakond tunnustab regionaalminister Siim Kiisleri püüdu halduskorralduse osas midagi ette võtta, kuid peab regionaalministri rajoonide-külanõukogude plaani täiesti ebaõnnestunuks. Praeguse haldusreformi kava pakub välja Eesti sugusele väikeriigile sobimatu ja kalli kahetasandilise omavalitsuse. Kiisleri plaan viib tegeliku võimu kohalikest inimestest eemale ja jätab järele üksnes teenindusbürood.
 
Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Peep Aru sõnul ei lepi erakond sellega, et poliitilise toetuse puudumisel omavalitsuste rajoonideks-külanõukogudeks reformimise plaanile jääbki haldusreform tegemata. ’’Me nõuame, et regionaalminister võtaks asja tõsiselt ja viiks haldusreformi ettevalmistused sisuliselt lõpuni,’’ lausus Aru.
 
Haldusmuutuste eduka läbiviimise eelduseks on reformi eesmärgi selge sõnastamine, võimalikult laia poliitilise konsensuse taotlemine selle eesmärkide ja läbiviimise viisi suhtes. Samuti tuleb kogu ettevalmistav protsess läbida ja vajalikud seadusemuudatused vastu võtta veel selle Riigikogu koosseisu jooksul.

Peep Aru sõnul peab regionaalminister lähinädalatel kokku kutsuma Riigikogus esindatud erakondade esindajad, et taotleda haldusreformi eesmärkide ja läbiviimise osas ühiskondlikku kokkulepet või vähemalt võimalikult suurt poliitilist üksmeelt. ’’Eeldame, et regionaalminister jõuab reformi põhieesmärkide osas konsensusele veel enne oktoobrikuiseid kohalikke valimisi ning reformi läbiviimiseks vajalikud eelnõud esitatakse tema eestvõttel parlamendile 2010. aasta alguses,’’ lisas Aru.
 
Reformierakond toetas regionaalminister Vallo Reimaa kava Eesti regionaalhaldust reformida ja omavalitsusi tugevdada ning soovib aktiivselt panustada ka Kiisleri juhitavasse protsessi.
 
Reformierakond pakub siinkohal üldiseks aruteluks välja oma seisukoha, et Eesti peaks haldusreformi protsessis rakendama Põhjamaade (Taani, Soome) mudelit. See eeldab aga olemasolevale kavale alternatiivide esitamist, laia kaasatust ning kindlat ajakava.
 
Reformierakond peab vajalikuks erakondadevahelisele kokkuleppele haldusreformi läbiviimiseks alla kirjutada veel selle aasta jooksul.
 

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Reformierakond on 2009. aasta KOV valimiste võitja!

Tegemised 9.-15.03 2009
Kevadkuu teine nädal möödus töiselt. Peamiseks arutlusteemaks oli uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) ning haldusterritoriaalne reform (loe lähemalt: http://lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1851/sundabielu-ehk-haldusreform-kiisleri-moodi)


Märtsipäike tõi lume seest välja ka esimese lumikellukese… Foto: erakogu

Haldusreformi taustal tundub uue PGS-i vastuvõtmine lähiajal ning kiirkorras samuti ebareaalne. Kui Kiisleri sahtlist võetud vana haldusreform on üles rajatud KOV kiirele liitmisele, siis uus PGS tundub sarnane. Nimelt puuduvad omavalitsuste lõikes analüüsid nt põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise mõjudest, kuid ka KOV valmisolekust. Täna pole ka eelarvet, kui palju antud reform maksma võiks minna. Selliselt pinnalt on väga raske startida. Ja see teebki mind nende kahe reformi juures ettevaatlikuks. Selge on see, et mõlemat on mingis perspektiivis tarvis, kuid enne nii põhjalike muutuste elluviimist tuleb 9 korda mõõta.

Kolmapäeval toimunud erakonna juhatuses oli samuti üheks teemaks haldusreform. Fraktsioon kujundas seisukoha tänaseks (18.03). Tutvu seisukohaga: http://lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1868/reformierakond-toetab-haldusreformi-kiiret-elluviimist


RE Lääne MKO juhatus. Foto: erakogu

Neljapäeva õhtul kogunesime RE Läänemaa maakondliku organisatsiooni juhatusega Lihula kultuurimajja, et teha vahekokkuvõtted sügisesteks valimisteks valmistumisest. Reformierakond on 2009. aasta KOV valimiste võitja!


HNRK. Foto: erakogu

Reede õhtupoolik (13:) möödus ühes Haapsalu Noorte Reformiklubi (HNRK) noortega edasiste plaanide tegemise lainel. Rääkisin ka 2009. aasta KOV valimistest ning eelpoolmainitud eesmärgist. Hea on tõdeda, et meil on tublid ja asjalikud noored.


Klassiõdedega. Vasakult: Triin, ma, Piret, Annika. Foto: erakogu

Nädalavahetusel toimus Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi 45. sünnipäevale pühendatud kooli kokkutulek. Tore oli taas klassi- ja koolikaaslastest sõpru ning tuttavaid kohata ning uurida, kuidas elu läheb. Mõelda vaid, 9 aastat on juba lõpetamisest möödas.


… ja neid sai palju:) Foto: erakogu

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Reformierakond toetab haldusreformi kiiret elluviimist

Kolmapäeval koos olnud Reformierakonna fraktsioon toetab haldusreformi kiiret elluviimist, mille tulemuseks on tänasest kvaliteetsem avalik teenus ning kohaliku identiteedi säilimine keskvõimu tasakaalustajana.

Reformierakond toonitab, et haldusreform tuleb ellu viia euroopalikest põhimõtetest lähtuvalt ehk võimalikult laiapõhjalise poliitilise konsensuse tingimustes. Erakond peab oluliseks, et üksmeele saavutamiseks kutsutakse viivitamatult kokku erakondade ümarlaud.

Reformierakond soovib, et põhimõttelised otsused haldusreformi osas võetakse vastu veel selle Riigikogu koosseisu ajal. Mõistlikud ümberkorraldused tuleb teoks teha hiljemalt 2013. aasta kohalikeks valimisteks.

Reformierakond ei pea võimalikuks, et reformi elluviimisega eiratakse Riigikohtu otsustest tulenevat keeldu muuta valimisseadusi vahetult enne valimisi. Erakond juhib regionaalministri tähelepanu vajadusele põhjalikult analüüsida praegu väljapakutud haldusreformi kava läbiviimise võimalikke tagajärgi Ida-Virumaal.

Loe ka minu isiklikku arvamust: http://www.lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1851/sundabielu-ehk-haldusreform-kiisleri-moodi

 

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Õpilased Lukase katseklaasis

Haridusministri idee panna poisid ja tüdrukud eraldi õppima on ohtlik ja lühinägelik. Kool ei ole katseklaas.

Mõte lüüa klassid kaheks, ühte poisid, teise tüdrukud oleks karuteene noortele, kellest kasvatame tublisid ühiskonnakodanikke.

Õpilased ei tohi olla pidevas poliitilises tõmbetuules, kus iga minister katsetab oma meetodeid. Tegu on noorte inimestega, kellest kasvab Eesti tulevik.

Ministri välja käidud liigitus on sarnane perekonna kaheks jagamisega. Tütar kolib ema juurde, isa jääb pojaga. See ei ole õige. Laps vajab tasakaalu- mõlema poole olemasolu on eluliselt vajalik.

Kooliiga on õpilasele väga vastuvõtlik aeg. Sel perioodil õpitakse lisaks faktidele ja seoste loomisele ka elus hakkama saama.

Üks oluline väärtus, mida kool endas lisaks tunnis õpitavale aineteabele annab, on elulised oskused. Kui eraldame noormehed tütarlastest, siis moonduvad nende ühiskondlikud hoiakud, sotsiaalne käitumine ning väärtushinnangud.

Ei tohi unustada, et kool on noore inimese jaoks põhiline sotsialiseerumiskeskkond, mis imiteerib mingil määral tegelikku maailma, kus me peame iseseisvalt elama.

Otse öeldes peavad mehed õppima hakkama saama naistega ja vastupidi. Selline on elu.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Õpilased Lukase katseklaasis

Haridusministri idee, panna poisid ja tüdrukud eraldi õppima, on ohtlik ja lühinägelik. Kool ei ole katseklaas.
Haridusministri idee panna poisid ja tüdrukud eraldi õppima on ohtlik ja lühinägelik. Kool ei ole katseklaas.

Mõte lüüa kooliklassid kaheks, ühte poisid, teise tüdrukud oleks karuteene noortele, kellest me kasvatame tublisid ühiskonnakodanikke.

Õpilased ei tohi olla pidevas poliitilises tõmbetuules, kus mõni minister katsetab oma meetodeid. Tegu on noorte inimestega, kellest kasvab Eesti tulevik.

Ministri välja käidud liigitus on sarnane perekonna kaheks jagamisega. Tütar kolib ema juurde, isa jääb pojaga. See ei ole õige. Laps vajab tasakaalu- mõlema poole olemasolu on eluliselt vajalik.

Kooliiga on noorele väga vastuvõtlik aeg. Sel perioodil õpitakse lisaks faktidele ja seoste loomisele ka elus hakkama saama. Üks oluline väärtus, mida kool endas lisaks tunnis õpitavale aineteabele annab, on elulised oskused, sh sotsiaalne käitumine jne. Kui me eraldame noormehed tütarlastest, siis kannatavad just noorte sotsiaalne käitumine ja ühiskondlikud hoiakud ning väärtushinnangud.

Ei tohi unustada, et kool on noore inimese jaoks põhiline sotsialiseerumiskeskkond, mis imiteerib mingil määral tegelikku maailma, kus me hiljem omapäi hakkama peame saama. Otse öeldes peavad mehed õppima hakkama saama naistega ja vastupidi. Selline on elu.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Edu võti: parem haridus ja ümberõpe

Parem haridus ja ümberõpe on märksõnad, millele tänases seisus on eluliselt oluline rõhku pöörta.
Eesti hariduse märksõnad 2009:

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja haridusseadustiku edendamine.
Riikliku õppekava arendus.
Põhikooli ja gümnaasiumi eraldamine; üld- ja kutsehariduse käsitamine võrdväärse haridustasemena.
Paindlikud õpivõimalused kutsehariduses.
Kvaliteeditagamine kõrghariduses.
Täiend- ja ümberõppevõimalused täiskasvanuhariduses.

Üld- ja kutseharidus

Kvaliteetse hariduse andmine algab heast õpetajast. Selleks, et õpetajaamet ja õpetajakoolitus oleksid atraktiivsed, peab algaja õpetaja palk olema hea ja konkurentsivõimeline. Noore õpetaja palk peab tõusma riigi keskmise palga tasemeni.

Keskhariduse taseme õppekvaliteedi ja õpilaste põhikoolijärgsete õppesuundade valimise reaalsete valikuvõimaluste parandamiseks on oluline lahutada gümnaasiumiaste põhikoolist.

Põhikool peab noori ette valmistama nii kutse- kui gümnaasiumihariduseks. Praeguse 1.-12. klassilise koolimudeli korral tirivad koolid pearaha nimel 9. klassi lõpetanuid iga hinna eest oma gümnaasiumiastmesse. See omakorda muudab põhikooli lõpetanute valikuvabaduse pelgalt näiliseks ja teoreetiliseks.

See olukord on ka üheks põhjuseks sellele, et ei kiputa kutsekoolidesse. Ometigi on kutseharidusega spetsialistide tootmine Eesti jaoks lähitulevikus võtmetähtsusega küsimus.

Olulisemad põhjendused põhikooli ja gümnaasiumi lahutamiseks on:

    * Laste arv väheneb oluliselt.
    * Gümnaasiumihariduse kvaliteeti ( sh õpilaste valikud, kvalifitseeritud õpetajad jm) saab tagada vaid teatud arvu õpilaste olemasolul.
    * Põhikool ja gümnaasium on erinevad ja iseseisvad õppetasemed, mil on erinevad eesmärgid, sisu ja nõuded, oma õppemeetodid ja –keskkond.
    * Nn põhikoolis käijad ja gümnaasiumis käijad pole 9. klassi lõpus haridustee jätkamisel võrdses olukorras.
    * Põhikooli lõpp peaks olema tõsise mõtlemise koht edasise haridustee üle, kus võrdväärselt arvestatavad on nii gümnaasium kui ka kutseõppeasutus.

Tuleb vastu võtta uus õppekava, mis  traditsiooniliste oskuste kõrval keskendub laialdasematele oskustele, nagu õppimisoskuste, loovuse, kultuuriteadlikkuse ja algatusvõime arendamisele. Õpilase valikuvabadus õppekava kokkupanekul peab suurenema, võimaldades ka paremat spetsialiseerumist. Selleks, et meil oleks rohkem inimesi, kes julgeksid ja oskaksid oma häid ideid ettevõtluses rakendada, on oluline õppekavasse lisada praktiline ettevõtlusõpe. Suurematel riigikaitselistel kaalutslustel on oluline gümnaasiumites võimaldada ka riigikaitseõpet.

Seoses uue õppekava koostamisega tuleb muuta paindlikumaks lõpueksamite süsteem eristades keskhariduse omandamise nõuded ülikoolidesse ja teistesse kõrgkoolidesse vastuvõtu nõuetest.

Õppe kaasajastamise võimaldamiseks tuleb 2010. aasta 1. septembriks välja arendada e-õppe süsteem, mis oleks kättesaadav kõikide põhikoolide ja gümnaasiumite jaoks. E-õppe peab võimaldama nii elektroonilistele töövihikutele üleminekut kui muu õppekavast lähtuva materjali elektroonilist esitamist, kasutamist ja uuendamist, samuti parimate õpetajate tundide kättesaadavust kõigis koolides.

Uute ja huvitavate algatuste toetamiseks võib kaaluda innovaatilise õpetaja stipendiumi rakendamist.

Üleminek venekeelsetes koolides osalisele eestikeelsele õppele nõuab piisavat ja pidevat tuge ja nõu riigi poolt. Koolidele peab olema tagatud kvaliteetne ja kaasaegne õppematerjal ning õpetajatele tugi täiendkoolituse näol.

Kõrgharidus

Eestis on liiga palju kõrgkoole. Oluline on forsseerida kõrgkoolide ühinemist, et tagada kõrghariduse kvaliteedi märgatav kasv.

Meie kõrgharidus peab muutuma atraktiivsemaks andekatele noortele nii meilt kui välismaalt, samuti võimekatele õppejõududele.

Haridusele ja teadusele kulutatavat osa rahvuslikust koguproduktist tuleb suurendada. Uurimistegevusele ja innovatsioonile tehtavad kulutused peavad jõudma 3%-ni sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Tähtis on suurendada erakapitali osakaalu meie kõrgharidussüsteemis.

Meie hariduse sisemine rahastamine astmete kaupa on tasakaalust  väljas. Meie alushariduse rahastamine võrdub 25% EL keskmisest rahastamisest per capita korrigeerituna raha ostujõuga. Põhikooli vanema astme ja keskharidust omandava õpilase peale tehtavad kulutused moodustavad ca 50% EL keskmisest, üliõpilase peale tehtavad kulutused on ca 40%. Täiendõppele tehtavate kulutuste osas jääme maha kümnekordselt.

Seetõttu on tähtis tähelepanu pöörata järgnevatele teemadele:

•    uue stipendiumite süsteemi loomine sest tänane süsteem on pigem sotsiaaltoetuste põhine ( stipendiumid peavad suurenema, aidates katta nt aastase õppemaksu summa;  stipendium peab olema tublimatele)

•    tulumaksuvabade haridusfondide loomine- haridus kui investeering (et lapsevanem saaks varakult hakata koguma vahendeid oma võsukese õpingute rahastamiseks)

•    õppelaenu piirmäära tõstmine 60 000 kroonile- laiemad võimalused, rohkem vabadust (et õppelaen kataks vähemalt aastase õppemaksu suuruse)

•    ettevõtjate ja õppeasutuste ning õpilaste tihedam koostöö (vajalik mõlemale poolele. Ettevõttele vajalik spetsialist, õppurile praktika- ja töökoht ning prii õppemaks)
Ümber- ja täiendõpe

Eesti edu aitab tagada inimeste paindlikkus, pidev enesetäiendamine, mis puudutab ümber- ja täiendõpet. Riigi tähelepanu peab olema haridussüsteemi sidususel, et see suudaks vastu tulla elukestva õppe nõudmistele, adekvaatselt reageerida tööturu vajadustele ja tagada teadus- ning arendustegevuse järjepidevus.

Täna on Eestis suureks probleemiks see, et tööturumeetmetes osaleb väga vähe töötuid. Aktiivsetes meetmetes osaleb ühes kuus keskmiselt ainult 7% kõigist registreeritud töötutest. 2008. aasta detsembris ja 2009. aasta jaanuaris oli töötuna arvel keskmiselt 36 876 inimest kuus. Neist  93%  ei saanud kuu jooksul peale töövahenduse ühtegi muud teenust. Tänaseks on töötute arv juba ligi 50 000.

Siit järeldub, et antud temaatikaga tuleb väga aktiivselt tegeleda, inimeste teadlikkust elukestva õppe vajalikkusest tuleb suurendada ning kättesaadavust parandada.

Ümberõppe alla käib ka Töötukassa ja Tööturuameti ühendamine, mis võimaldab:
1) parema klienditeeninduse
2) kaasaegsema arvutisüsteemi
3) ümberõppele ja koolitustele kiirema suunamise
4) suurema ja tihedama koostöö tööandjatega (juba selles faasis, kui töötaja sai koondamisteate).

Suur hulk Eesti üliõpilasi omandab haridust välismaal. Nende noorte tagasimeelitamine Eestisse on üks meie lähituleviku väljakutseid.

2006. a õppis välisriikides 4340 Eesti üliõpilast. Nendest Venemaal (812), Saksamaal (800), Soomes (629), Ühendkuningriikides (362), USA-s (332) ja Rootsis (258). Meie väljakutse on luua motivatsioonisüsteem nende noorte Eestisse tagasi tulekuks ühes vääriliste rakendustega tööjõuturul. (allikas: OECD)

HTMi eesmärk 2008 – 2012: Parandada madalama ja keskmise haridustaseme ja konkurentsivõimega inimeste võimalusi koolituses osaleda.
• Luuakse tööalases koolituses osalemise võimalused vähemalt 73 000 inimesele.
• Koolitus tehakse kättesaadavaks kõikides maakondades.
• Koolitust pakuvad vähemalt 30 kutseõppeasutust ja rakenduskõrgkooli (33 000 õppijat) ning 45 vabahariduslikku koolituskeskust (40 000 õppijat).
• Koolitus on suunatud tööalase konkurentsivõime parandamisele ning on õppija jaoks tasuta.
• Käivitatakse täiskasvanuhariduse populariseerimise programm.
• SoM koolitab vähemalt 30 000 inimest, MKM koolitab juhte ja töötajaid.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Kuidas keerulisel ajal naised naeratama panime…

Tegemised 16.02- 08.03.2009
Veebruarikuine hasartmängumaksu nõukogu jagas tavapäraselt projektitoetusi hariduse-, kultuuri-, spordi- ja sotsiaalprojektidele.

Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) arutelule kutsusime sel korral haridusminister Lukase. Pearõhu panime eelnõu kitsaskohtade arutelule. Järgmisel korral kohtume haridusvaldkonna spetsialistidega kohalikest omavalitsustest.

Samasse nädalasse jäi ka teine hariduspoliitiline arutelu haridustöötajatega. Keskmes ikka uus PGS-i eelnõu.

Järjekordsel koopaorava üritusel arutlesime eelarve ning majanduse elavdamise programmi üle- Reformierakonna 7 sammu majanduskasvuks.
http://lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1832/majandusgripi-leevendaja

Neljapäeval esitasime erakonna juhatuse poolt uueks sotsiaalministri kandidaadiks Hanno Pevkuri.
http://lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1830/sotsiaalministri-kandidaat-on-hanno-pevkur

Nädala lõpus toimus Riigikogu erakorraline istung, kus võtsime vastu negatiivse lisaeelarve. Loe ka: http://lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1834/votsime-vastu-2009-aasta-lisaeelarve
http://lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1849/valusad-kuid-vajalikud-karped
Samas võitlesime Tallinna linnaosade säilitamise nimel. Täna on teada, et president meie otsust välja ei kuulutanud. Kuid me kaitseme linnaosasid edasi!


Türi Gümnaasiumi tüdrukutekoor. Foto: erakogu

Vabariigi sünnipäevanädal sai avalöögi Türi gümnaasiumis, kus tervitasin koolinoori pidulikul aktusel. Rääkisin noorte laialdastest võimalustest ühiskonnaelus aktiivselt kaasa lüüa.

Vabariigi aastapäev möödus, nagu igal aastal, rõõmsalt ja pidulikult. 91. sünnipäeva käisime sel korral tähistamas Jõhvi kultuurikeskuses. Huvitav algatus presidendi poolt. Üritus oli meeliülendav.


Reelikaga. Foto: postimees.ee

Sel nädalal võtsime vastu ka PGS-i muudatuse, millega seadustasime gümnaasiumi sisseastumiseksamid.
http://lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1842/lauri-luik-gumnaasiumi-sisseastumiskatsed-said-seadustatud


Valgamaa kohalik tantsutrupp fraktsioonile etendust andmas. Foto: erakogu

Nädala teisel poolel väisasime fraktsiooniga Valgamaad. Kahel päeval tutvusime kohalike inimeste, ettevõtete ja nende tegemistega. Vastuvõtt oli väga positiivne ja rõõmus. Minu grupil oli au külastada Bacula moosivabrikut, Otepää vaibavabrikut, Lõuna Tehvandi spordikeskust ja Otepää tervisekeskust. Hommikul kohtusime ühes kolleeg Peep Aruga ka Puka valla rahvaga. Olulisemateks teemadeks oli kohalik eluolu, maailmamajanduse seis ja eelarve. Põgusalt oli jutuks ka haldusreform. Nii mõnigi tõdes, et sunniviisiliselt omavalitsusi liita ei tohiks. Ühtin selle seisukohaga. Tänud peakorraldajale Margus Lepikule ja Harry Mägile ning võrratule vallavanemale Meelis Mälbergile!


Tehvandi suusahüppetornis (90). Foto: erakogu

Teisipäeva õhtupoolikul osalesin Hanila piirkondliku organisatsiooni koosolekul, kus valisime uue esimehe ning juhatuse. Palju õnne! Rääkisin põgusalt valimistest ning arutlesime kohalike võtmeküsimuste üle.


Hanila reformikad. Foto: erakogu

Märtsikuine maaelu edendamise sihtasutuse nõukogu möödus tavapäraselt projektidele garantiisid ja tagatisi andes. Vaatasime üle ka möödunud aasta olulisemad finantsnäitajad.

Neljapäeva õhtul kohtusime Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatusega, et arutleda tulevaste koostööplaanide üle. Peamiseks teemaks kujunes tudengite valimisaktiivsuse suurendamine.

Reedene päev möödus Haapsalus kohalike reformierakondlastega kohtudes ja suheldes.


Lilleõis paneb imestama… Foto: Tõnu Parbus

Märtsikuu üks vaieldamatult tähtsamaid päevi möödus naistele Haapsalu tänavatel lilli jagades. Tore on tõdeda, et suutsime selle ilusa päikesepaistelise päeva veelgi paremaks muuta ning naised rõõmust sädelema lüüa. Naitepäeval lillede kinkimine on kujunenud Läänemaal meie, reformikate, kenaks traditsiooniks.


… ja toob naeratuse näole. Foto: Tõnu Parbus

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0