Suvetööd

Tegemised 31.05-12.07
1. juunil tähistasime traditsiooniliselt esimest suvekuu päeva kerge suplusega. Seekord Pirital. Vesi oli ca 16 kraadi, seega jahutamiseks täitsa kohane.


HWG aktiiv Tuksi spordibaasis. Foto: erakogu

Järgmisel päeval koolitasime Reimo Nebokatiga Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi kooliaktiivi. Teemaks hea elu ning motivatsioon. Tuksi spordibaasi oli kogunenud ca 50 noort.

6. juuni kohtumisel tegime plaane erakonna Vormsi piirkonna asutamiseks.


EP kampaania Haapsalus. Foto: erakogu

7. juuni EP valimistele eelnes aktiivne kampaaniaperiood, mis päädis suhteliselt normaalse resultaadiga, andes Reformierakonnale Euroopa Parlamendis 1 koha. Palju õnne veel kord Kristiinale. Loe lisaks SIIT!


EP valimispidu. Foto: erakogu

10. juunil kohtusime Eesti Lipulauluseltsi liikmetega. Teemaks Pika Hermanni torni lipu langetamise signatuuri muutmine. Muusikainimeste suure surve tagajärjel on tänaseks langetamise signatuur muudetud ("Mu isamaa armas" asemel on nüüd "Mu isamaa on minu arm"). Loe lisaks SIIT!

15. juuni oli ühe olulise eesmärgi täitumise päev. Kaitsesin tehnikateaduste magistrikraadi TTÜ-s. Loe lähemalt SIIT!

Järgmisel päeval kohtusin Eesti kaugtööaktivistidega, et teha plaane kaugtöökeskuse rajamiseks ka Haapsallu.

Selle kevad-suve viimane koopaorav toimus Kaberneemes Kristiina juures. Võtsime raske kampaaniaperioodi kokku.

Viimane istungite nädal enne istungivaba perioodi algust kulges tormiliselt. Ei andnud opositsioon meile rahu. Sellele vaatamata õnnestus kinnitada nii teine lisaeelarve kui ka töölepinguseaduse muudatused.


19. juunil oli Reelikal tähtis päev. Bakalaureusekraad Tallinna Ülikoolist
oli auga välja teenitud. Foto: erakogu

Suvi algas 21. juunil kell 8.45 ette hoiatamata.


Uhiuus vabadussammas. Foto: erakogu

Võidupühal õnnistasime sisse kauaoodatud vabaduseausamba ning süütasime jaanituled.


Jaanituli Haapsalu linnuses. Foto: erakogu

25. juuni tõi maailmale kurva uudise- lahkus maailma kuulsaim inimene, popmuusika legend Michael Jackson. RIP. Loe lisaks SIIT!

Samas 26. juuni tõi häid sõnumeid. Üks nendest oli kauaoodatud magistridiplomi kättesaamine.


Osmussaare floora. Foto: erakogu

Juuni lõpp ja juuli algus kulgesid Läänemaa saari külastades ning oma saareelanikest valijatega kohtudes. Kui Vormsil oli neid üksjagu, siis Osmussaarel õnnestus ainsat saareelanikust valijat küll kaugelt näha, kuid jutule kahjuks ei pääsenud.


Hukkunud laeva vrakk. Foto: erakogu


Metsik roos. Foto: erakogu


Osmussaare majakas. Foto: erakogu

1. juulil osalesin kodulinnas Iloni Imedemaa avamisel. Ühe vahva teemapargi võrra  on Haapsalu jälle rikkam.


Laulupeol. Foto: erakogu

Laulupidu pakkus emotsioone kogu Eestile.


Laulupeo teisel päeval osales ca 100 000 inimest. Foto: erakogu


Laulukaare alt käis läbi ca 26 000 lauljat. Foto: erakogu

7. juulil kohtusime RE Haapsalu piirkonna juhtidega, et paika panna tulevane Haapsalu linnapea kandidaat.

Järgmisel päeval kohtusin Tallinnas Eesti IT-arendajatega. Teemaks avaliku sektori kaasajastamine.


Padise mõis. Foto: erakogu

Suvisel Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu koosolekul Padise mõisas vaatasime läbi laekunud projektid ning tähistasime MES-i sünnipäeva. Sellele järgnes ekskursioon Padise vallas.


Selles Padise kloostri saalis nüpeldas Peeter I tolleaegset mõisahärrat. Foto: erakogu

Juuli esimesed päevad on möödunud sügisesteks valimisteks valmistudes. Kui vaid ilmataat päikest annaks, võtaks hea meelega paar nädalat puhkust.

 

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Patareiluik

Eelarvenappus jätab luige laiba okastraatidesse rippuma?
Tänaseid TV3 uudiseid vaadates tabas mind üllatus ning samas ka tülgastus. Endise Patarei vangla okastraatidesse surnud luik ripub seal katkikistuna alates veebruarist.

Kõige hämmastavam on asja juures see, et endist vanglat haldava asutuse juhi sõnul on see õnnetu surnud luik seal märgilise tähendusega. Minevat vangla õhustikuga hästi kokku ning olevat kui sümbol. Kui haigeks saame muutuda?

Kui vangla vajab sümbolit, siis võib selle ise luua. Laiba kasutamine on antud juhul aga täiesti kohatu.

Veelgi kummalisema pöörde võttis jutt siis, kui hakati rääkima sellest, et luige allavõtmiseks ei ole eraldatud raha. Mitu miljonit on tarvis, et võtta kätte tangid ning meeter okastraati läbi nüsida?

Kui vanglat haldava asutuse eelarve ei võimalda mu vaest liigikaaslast okastraatidest vabastada, olen nõus vastava loa olemasolul linnu ise alla võtma ning väärikalt mulda sängitama.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Legend on lahkunud

Maailma tuntuim popmuusika ikoon Michael Jackson lahkus täna öösel igavesse itta.
Tõenäoliselt on tegu inimesega, kes on mõjutanud oma elu ajal enamat rahvahulka kui keegi teine eales varem. Isegi USA presidendid jt riigijuhid ning avaliku elu tegelased kahvatuvad ning pleegivad selle mehe kuulsusesära ees, isegi Elvis.

Olenemata pidevatest jamadest ja skandaalidest, millesse massimeedia Jacko pani, jääb see mees oma saavutuste ja säraga popmuusika ning glamuuri taeva säravaimaks täheks ilmselt aastasadadeks.

Kahju, et nii suur talent on lahkunud. Jackson andis oma loominguga, kuid ka glamuurse olemuse ja eluga kõneainet, motivatsiooni, eekskuju ning vaat et mõnele elu mõttegi…

Õnneks jääb küllaldane heli-, foto- ja videomaterjal kandma seda suurepärast loomingut ning mälestust maailma kuulsaimast inimesest, kes senini planeedil elanud.

R.I.P. Michael.

Loe lisa: http://en.wikipedia.org/wiki/Michael_Jackson

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Suur tükk ajab suu lõhki

(Tänases Lääne Elus)
Haapsalu linn on suurte laenudega hammustamas tükki, mida maksumaksjatest linnakodanikud ei pruugi järgnevate aastatega ära seedida.

Linna laenukoormus on tõusmas ohtlikule tasemele, mis võib lähitulevikus (kus maksude laekumine ilmselt jätkab langustrendi) panna Haapsalu edasise arengu tõsiselt proovile.

Rahandusministeerium ei ürita omavalitsuste laenuahvatlusi mitte niisama naljaviluks piirata, vaid teeb seda ikka põhjendatud kaalutlustel. Siinkohal ühtin rahandusministeeriumi spetsialistide arvamusega, et liig agar laenuvõtmine võib tänases seisus osutuda ohtlikuks. Usun, et kellelegi meist ei meeldiks elada linnas, mis on end laenurahast oimetuks õginud ning kõik linna arenguks mõeldud investeeringurahad pankadele laenude tagasimaksmiseks peab suunama. Arvestada tuleb sellega, et ka laenu intressid moodustavad linna kuludest märkimisväärse osa.

Üks mis selge, eurorahad tuleb võimalikult suures mahus ära kasutada ning ehitada on mõistlik siis, kui hinnad all. Teist võimalust meil nende vahendite investeerimiseks ning nii odavalt ehitamiseks enam lähitulevikus ilmselt ei tule. Laenu võtmine europrojektide omafinantseeringu tarvis on põhjendatud ning ratsionaalne, kuid seda ka teatava piirini. Loa laenu võtmiseks eurorahade omafinatseeringu tarvis on rahandusministeerium põhimõtteliselt andnud, kuigi see toimub nn projektipõhiselt. Samas oleks mõistlik kaaluda, ehk saab mõningaid toetusrahasid ka lähitulevikku ajatada, et vähendada laenusurvet.

Ma ei vaidlusta, et tehtud investeeringud ja selle finantseerimiseks võetud laenud on linna arengu huvides. Ilmselt ollakse minuga ühte meelt, et Haapsalu Gümnaasiumi, Pääsupesa lasteaia ja kultuurikeskuse remont on olulised investeeringud. Leian, et promenaadi renoveerimine on Haapsalu kui kuurortlinna arengu seisukohalt võtmetähtsusega investeering. Isegi Karja tänava ehitus (hoolimata linnajuhtide hooletusest tingitud uuestiladumisest), on pigem vajalik. Samas on objekte, mis endiselt karjuvad investeeringute järele. Olgu nendeks siis näiteks Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium, linna teed ja tänavad vms. Saan aru, et ahvatlus enne sügist veel mõned kiired rahasüstid teha, on suur. Kuid samas peab arvestama, et üle oma varju me ei hüppa, mitte kuidagi. Nii peaks meid pigem ettevaatlikuks tegema ka täiendava laenu võtmine läbi Haapsalu Veevärgi Tallinna maantee kõnniteede remondiks või mõneks muuks suuremaks investeeringuks. Tänases raskes seisus oleks mõistlik sellega paar aastat oodata. Tark ei torma.

Käesoleva aasta mai lõpu seisuga oli Haapsalu laenukoormus 56,4 miljonit krooni. Kui linna 2008. aasta eelarve tulud olid arvestatud 180 miljonile kroonile, siis käesoleva aasta eelarve tulud kinnitati esialgu mahus 160 miljonit (vähenemine -11,2%). Antud summat kärbiti lisaeelarvega aga veel 12,7 miljoni krooni võrra, mis teeb tänaseks eelarvestatud tuluks 148,9 miljonit krooni (vähenemine võrreldes 2008. aastaga -17%). Eelarves on palju kulusid, mis on suhteliselt rangelt paigas ega ole väga paindlikud kärbete suhtes, ka sellega tuleb arvestada. Samas peab jätkuma võimalike kärpekohtade otsimine linna eelarve kulude poolelt, et saavutada tarvilik eelarve tasakaal.

Maksu- ja tolliameti andmetel on käesoleva aasta viie kuu tulumaksulaekumised  võrreldes  möödunud aastaga vähenenud Haapsalus 12%! Võrrelduna teiste Eesti linnadega juhime edetabelit. Meile järgnevad 11%-se vähenemisega Paide ja Kuressaare ning 9%-ga Pärnu, Narva ja Viljandi. Kui 2008. aasta esimesel viiel kuul laekus tulumaksust 40,6 miljonit krooni, siis käesoleval aastal on vastav number 35,7 miljonit.

Veelgi nukram on seis nii mõneski teises Läänemaa omavalitsuses. Nii näiteks on Lihula (-22%), Nõva (-17%), Hanila (-16%) ja Oru vald (-16%) Eesti 10 suurima hävija seas.

Linn peab teadvustama, et võlg on võõra oma ning seda peab mingist hetkest ka tagasi maksma hakkama. Igasugune laenu võtmine toimub alati tuleviku arvelt. Numbrid näitavad, et lähitulevik ei saa olema kuigi helge. Tänane linnavalitsus peab mõtlema hoolikalt, millisesse olukorda suure laenutüki hammustamine linna tulevased maksumaksjad ja juhid paneb.

Lauri Luik
Riigikogu liige

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Mission accomplished

Eile õnnestus TTÜ-s kaitsta tehnikateaduste magistrikraad.
Suured tänud võlgnen IT teaduskonna dekaanile Ennu Rüsternile ning kaasjuhendajale Andres Rähnile. Pikk ja vaevarikas teekond sai lõpetatud suuresti tänu nendele, aitäh.

Peatöö kõrvalt magistritööd kirjutada ei ole lihtne. Mis siin salata, puhkuseks tarvilik aeg sai sedapuhku investeeritud töö kirjutamisse. Kuid see oli seda väärt.

Töö teemaks on "Eesti hooneautomaatika ettevõtete võrdlus kohalikul arukate väikehoonete turul". Eesmärk on kaardistada, uurida, võrrelda ning analüüsida Eestis tegutsevaid ettevõtteid, mis oma põhitegevuses puutuvad kokku arukate hoonete temaatikaga väikeelamute ja eramute kontekstis. Lisaks on eesmärk võrrelda Eesti ettevõtteid ja turgu Euroopa Hoonete Automaatika ja Juhtimissüsteemide Assotsiatsiooni (eu.bac) ning Kontinentaalse Automatiseeritud Hoonete Assotsiatsiooni (CABA) poolt kaardistatud olukorra, nõuete ja tingimustega. Töö refereerib ka aruka hoone mõiste ja annab ülevaate olulisematest targa maja tehnoloogiatest ning automatiseerimisvaldkondadest. Selline see ka sai.

Loe magistritöö kokkuvõtet SIIT!

Doktoritöö jääb paremaid aegu ootama:)

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Eesti hooneautomaatika ettevõtete võrdlus kohalikul arukate väikehoonete turul

KOKKUVÕTE
KOKKUVÕTE

Antud magistritöö kaardistab, uurib, võrdleb ning analüüsib Eestis tegutsevaid ettevõtteid, mis puutuvad kokku arukate hoonete temaatikaga väikeelamute ja eramute kontekstis. Lisaks võrdleb Eesti ettevõtteid ja turgu eu.baci ning CABA poolt kaardistatud olukorra, nõuete ja tingimustega. Töö refereerib aruka hoone mõiste ja annab ülevaate olulisematest targa maja tehnoloogiatest ning automatiseerimisvaldkondadest.

Tark maja tähendab reeglina automatiseeritud hoonet ehk -keskkonda elu ja muu tegevuse jaoks, kus peamisteks aspektideks on keskkonnasäästlikkus, turvalisus ja ohutus, heaolu ning hinnasäästlikkus.

Süsteemid, mida arukate hoonete automatiseerimisel kasutatakse, katavad järgmised valdkonnad: audio-video multimeedia, tuleohutus ja valve, küte, ventilatsioon ja õhukonditsioneerimine (HVAC), valgustuse ja seadmete juhtimine ning tervishoid ja muu abistav tehnoloogia.

Eestis kasutatavatest hooneautomaatikatehnoloogiatest on enim levinud viis protokolli: KNX, BACnet, LONWorks, X10 ja CBus. Leidub ka vähem tuntud standardeid (ModBus, Fx-Net, ArcNet) ning kohalike ettevõtete endi poolt pakutavaid suletud süsteeme (Devilink, In One By Legrand, Yoga IB). Omanäoliseks muudab siinse turu eelkõige OÜ Yoga, mis toob täiendust tehnoloogiate valda oma Yoga IB terviklahendusega, kuid ka Devilink ja Legrand omanimeliste süsteemidega ning AS Efipa vähelevinud süsteemiga Fx-Net. 

Teenuste osas on siinsed hooneautomaatikaettevõtted üsna laiapõhjalised. Pakutakse väga mitmeid erinevaid teenuseid alustades projekteerimisest, seadmete ja süsteemide müügist, paigaldusest, programmeerimisest ja ehitusest ning lõpetades garantii, remondi, hoolduse ja nõustamisega. Turu väiksuse tõttu tehakse omavahel koostööd ning tihti kasutatakse ka alltöövõttu.

Hoonetest on valdavas enamuses automatiseerimist leidnud äri-, lao- ja büroopinnad, mis on teenusepakkuja seisukohalt kasumlikum ja ka lihtsam. Samas on enamuste ettevõtete pakutavas teenusevalikus sees ka eramute automatiseerimine. Nii mõnigi firma ei paku eramute automatiseerimist põhiteenusena, kuid on valmis seda kliendi soovi korral tegema.

Siinsete firmade poolt pakutava vastavus eu.baci poolt kehtestatud hooneautomaatikavaldkondadele ja nõuetele näitab, et olenemata sellest, millist hooneautomaatikasüsteemi/ -tehnoloogiat või toodet mõni käsitletud ettevõte parasjagu pakub, on tagatud vastava keskkonna (küte, õhukonditsioneerimine, jahutus ja valgustus) kontroll ja juhtimine sõltuvalt ruumi kasutusest ning ajast.

Eu.baci seisukohad energiasäästu küsimuses peaksid olema tugevamaks suunaloojaks ka Eesti kohalikele ettevõtetele. Tarbijate energiasäästualane informeerimine ja hooneautomaatika propageerimine peaks olema siinsete firmade üks põhiülesandeid. Uuritud ettevõtete analüüsist tuleb aga välja, et kahjuks teavitamis- ja nõustamistööga, kus peamiseks märksõnaks on ökonoomsus ja säästev areng, igapäevaselt ning süsteemselt täna veel ei tegeleta.

CABA poolt kaardistatud turuolukorraga (peamiselt USA-s ja Kanadas, 2002) võrreldes on Eesti täna suhteliselt sarnases seisus, kuid mõnede erisustega. Siinsed firmad pakuvad levinumaid hooneautomaatikatehnoloogiaid kõigi olulisemate valdkondade automatiseerimiseks. Ometigi on eeskujulikke terviklahendusi Eestis veel väga vähe. Tarkade majade tehnoloogiate ökonoomsust, mugavust ja säästlikkuse aspekti ei osata ka siinsel turul veel küllalt hinnata. Vajaliku kompetentsi nappus, eelkõige pädevate inseneride näol, painab ka kohalikke ettevõtjaid. Intelligentse maja tehnoloogiate omavaheline integreerimine ja erinevate osapoolte tihe koostöö on ka Eesti automaatikaturu ühed võtmeküsimused. Oluline erinevus CABA ja Eesti andmete vahel on aga uute lahenduste kasutamise vallas. Erinevalt 2002. aasta USA-st ja Kanadast on Eesti kohalikud ettevõtted üsna usinad kasutama uusi süsteeme ja lahendusi.

CABA järeldus, et arukate hoonete süsteeme ja tehnoloogiaid tuleb aktiivselt inimestele tutvustada, ilmestab kenasti ka meie kohaliku turu vajadusi. Seda nii tarbijatele, kuid ka näiteks arhitektuuri- ja ehitusettevõtetele, mis ei ole kuigi varmad hooneautomaatikat omaks võtma. Vaatamata heale kättesaadavusele jääb tehnoloogiate tegelik lisandväärtus inimestele kaugeks. Avaliku sektori poolt on aga tehtud mõned olulised sammud energiasäästu ja intelligentsete hoonete enama leviku propageerimiseks, näiteks Euroopa direktiivi näol.

Uuritud Eesti firmade tulevikuväljavaated on turu arengute osas erinevad. Leidub ettevõtteid, mis ennustavad eramute automatiseerimise turu aktiviseerumist, kuid ka neid, mis prognoosivad antud valdkonna hääbumist lähimas tulevikus. Valdav osa ettevõtetest on ka edaspidi orienteeritud suuremate hoonete automatiseerimisele, samas jätkub tarkade eramute arendamine. Firmad rakendavad jõudsalt uusi lahendusi. Üle poolte käsitletud ettevõtetest kavandavad kas uusi müügisuundi, kaasaegsemaid seadmeid või täiustatumaid süsteeme. Enamik ettevõtteid peab lähituleviku üheks olulisemaks suunaks klientide enamat informeerimist arukate hoonete tehnoloogiate ökonoomsusest ja säästvast arengust nagu on soovitanud ka eu.bac.

Hooneautomaatikaturu suuremad väljakutsed on maailmas suhteliselt sarnased. Skepsis uute tehnoloogiate kasutamise osas on üsna laialt levinud. Ka siinsed ettevõtted on võtnud oma ülesandeks seda läbi enama informeerimise ja nõustamise leevendada. Samuti on kohati probleemiks näiteks ehitusfirmade paindumatus ning tahtmatus muuta traditsioonilist ehitusprotsessi korraldust. Kinniste standardite probleem ei ole Eestis kuigi tõsine. Enamik ettevõtetest kasutab laialt levinud avatud standardeid. Vaid mõni üksik tegeleb oma suletud protokolliga. Süsteemide omavahelise integreerimise ning parema koostoime saavutamiseks on oluline siinsete ettevõtete tihedam koostöö.

Arukate hoonete tehnoloogiate propageerimiseks ja arendamiseks välja töötatud soovitused kätkevad endas erinevate osapoolte teadlikkuse tõstmist läbi üldise positiivse pildi loomise, vastava kompetentsi tekitamist läbi kvaliteetse haridussüsteemi (positiivne algatus TTÜ poolt läbi vastavate õppeainete) ning asjaosaliste tihedat koostööd hooneautomaatikasüsteemide arendamisel. Süsteemide hästitoimiva interoperatiivsuse ning integreerituse saavutamiseks soovitatakse protokollide võimalikult laialdast avatust, süsteemide evolutsioonilist arendamist ja kontrollerite ning elektrooniliste komponentide omavahelise suhtluse täiustamist.

Käesolevas magistritöös käsitletu puudutab eeldatavasti valdavat enamust Eestis tegutsevaid hooneautomaatikaettevõtteid ja peaasjalikult nende poolt automatiseeritavaid eramuid. Võrdlusallikatena kasutatakse eu.baci ja CABA seisukohti. Teadlikult on käsitlusest välja jäetud mitmed teised rahvusvahelised organisatsioonid ning keskmised ja suuremad hooned (nagu näiteks lao-, äri- ja büroopinnad).

Eesti turu uurimine lähtuvalt viimatimainitud hoonetüüpidest võiks olla üks antud töö tulevastest edasiarendustest. Samuti oleks väga huvitav ja kasulik analüüsida ning võrrelda kohalikku turgu mõnede teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ettekirjutuste ja seisukohtadega, ka Euroopa Liidu erinevate direktiivide ja nõuetega. Riigi poolt hoonete energiasäästlikumaks muutmiseks loodud ja loodavate meetmete rakendumine võiks anda ka väga kasulikku informatsiooni. Täiesti uue kõrvalsuunana oleks huvitav võrrelda Eestis kasutatavate nn kohalike protokollide (näiteks Yoga IB) ja suletud tehnoloogiate (näiteks Devilink ja In One By Legrand) funktsionaalsusi teiste maailmas vähem levinud süsteemidega. Kui edaspidi õnnestub ligi pääseda CABA uuematele uurimustele (“Technology Roadmap for Intelligent Buildings”), siis oleks väga põnev võrrelda Eesti turu arengut ja olukorda USA ning Kanada tänapäevaste andmetega.

Arendades Eestis hooneautomaatikasüsteeme ning propageerides nendest tulenevat kokkuhoidu ja säästu, võib selle magistritöö kasutamine õppematerjali ja tänase turu indikaatorina anda üsna olulist informatsiooni nii akadeemilisele ringkonnale, ettevõtjatele kui ka avalikule sektorile.

Antud materjal pakub põhjalikku ainest tulevase doktoritöö tarvis, olgu selleks siis äsjanimetatud võimalikud suunad või mitmed teised modifikatsioonid, mida kõike senisest edasi arendada annab.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lipulangetamise signatuuri muutmine vajab konsensust

Pika Hermanni lipusignatuuri muutmine võiks toimuda kõigi Riigikogus esindatud erakondade üksmeelel.
Tänasel kohtumisel Eesti Meestelaulu Seltsi esindajatega otsustasime algatada Pika Hermanni lipu langetamise signatuuri muutmise.

Kuna tegu on Eesti riigi jaoks märgilise tähendusega traditsiooniga, leian, et antud muudatuse sisseviimine peaks toimuma erakondadevahelise konsensuse tulemusel.

Kooride ja loominguliste liitude esindajad ning kõrgkoolide rektorid tegid paari kuu eest Riigikogule ettepaneku vahetada Pika Hermanni tornis lehviva riigilipu langetamisel kasutav signatuur «Mu isamaa armas» Gustav Ernesaksa laulul «Mu isamaa on minu arm» vastu. Lipp heisatakse ja loodetavasti ka jääb tõusma Eesti hümni saatel.

On oluline, et lisaks nimetatud lugupeetud kultuuri- ja haridusinimestele annaks oma arvamuse ka laiem avalikkus. Hetkel on Postimees onlines üleval gallup, kus küsitakse, kumma viisi saatel tuleks Pika Hermanni tornis Eesti lipp langetada. Kas «Mu isamaa armas» või«Mu isamaa on minu arm»? Hetkel on vastav suhe 15.4 protsenti 84.6 protsendi vastu. See näitab, et hetkel toetab muudatust suur enamus vastajaist. Iseasi on muidugi see, kui adekvaatsed on online gallupid.

Kuna antud teema on vaikselt praadinud juba ligi poolteist aastat, siis võiks selle lõpuks ära otsustada küll. Samas teadvustan, et meil on täna hulganisti olulisemaid teemasid, millega majanduskriisi ajal tegeleda. Loodan, et avalikkus avaldab aktiivsemalt oma arvamust ning et suudame parlamendierakondadega kokkuleppele jõuda.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Reformierakond- edukaim erakond Läänemaal

Tänan kõiki Reformierakonna valijaid! Teie usaldatud hääl on kindlates kätes, liberaalseid aateid hoiab järgmisel viiel aastal Euroopas au sees Kristiina Ojuland. Tänud kõigile, kes valimistel osalesid, olenemata tehtud valikust. Pean kõrgelt lugu inimestest, kes oma kodanikukohust täidavad.
Siiras hea meel on selle üle, et meie valijad ei lasknud endid valitsusevastasest laimust mõjutada ning tegid valiku sisu järgi. Loe veel kord erakonna programmi EP valimisteks: PROGRAMM

Vastupidiselt mainitud programmile keskendusid paljud aga sisepoliitilistele teemadele (millest räägime kohalikel ja RK valimistel). Kui panite tähele, siis nii mõnigi tegi tööd selle nimel, et teisi õõnestada. Ei kõlanud seda, mida Euroopasse tegema minnakse, pigem seda, mis on kehvasti, ühe sõnaga- hala. Debatt kisti kohalike küsimuste tasandile, mis olid seksikad ja emotsionaalsed, et niita emotsioonide pealt. Nii mõnigi langes kahjuks selle lõksu. Kuid eks aeg näitab.

Reformierakond võitis valimised Läänemaal, olles populaarseim erakond.

RE 1169 häält (17,7%)
KE 1123 häält (17%)
IRL 659 häält (10%)
SDE 625 häält (9,4%)

Väga hea tulemuse tegi üksikkandidaat Indrek Tarand, kes kogus maakonnast 2226 häält (33,6%)!. Siit on meil kõigil nii mõndagi õppida. Kahjuks ei ole leidnud veel Indreku valimisplatvormi.

Vastavad üle-Eestilised näitajad olid järgmised:
KE 103 525 (26,07%)
RE 60 899 (15,34%)
IRL 48 489 (12,21%)
SDE 34 554 (8,7%)

Indrek Tarand 102 509 (25,81%)!

Reformierakond edestas teisi erakondi lisaks Läänemaale veel Tartu linnas, Harjumaal, Hiiumaal, Järvamaal, Raplamaal, Tartumaal ja Viljandimaal. Kokkuvõtvalt võib öelda, et pole halb.

Järgmine oluline väljakutse on kohalikud valimised, mis leiavad aset juba 18. oktoobril 2009!

Tänan veel kord kõiki meie valijaid!

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Tõe huvides…

Lugedes eilsest Postimehest Alo Lõhmuse lugu teemal “Musta sülge näkku” jäi mulle silma, et autor ei olnud päris täpselt aru saanud, mida ta kirjutama pandi. Ei ole ju ometi nii, et ajakirjanik võib väänata asju nagu soovib, ta peaks olema ikka objektiivne ja võimalikult adekvaatne. Kui üldse rääkida, siis nii nagu asjad on. Ja kui aru ei saa, võib alati helistada. Seetõttu pean vajalikuks autorile selgitada, kuidas tegelikult asjad olid.
Alo, see lugu, millest te kirjutate, on ajendatud koolijuht Andres Ammase väljaütlemisest, kus ta sõimab Reformierakonda ja Eesti inimesi, kes on oma hääle usaldanud meie esindada, sõnadega, mis kuuluvad pigem tualetti. Ilmselt saate ise ka aru, et üks koolijuht ei tohiks avalikult sellist sõnapruuki kasutada. Ja sellele pidasin mina vajalikuks oma blogis tähelepanu juhtida. Ärge ütelge, et tolereerite koolijuhi sellist käitumist.

Kui kirjutate, et nüüd teate, milleks reformierakondlased suud kasutavad, siis antud juhul te eksite. Soovitan teha vahet teie poolt mainitud teistel kehasaadustel (millest räägib Andres Ammas) ja sellel, millest mina kirjutasin. Kordan selguse huvides veel. Mina arvan, et koolijuht, antud juhul Andres Ammas, ei tohiks avalikult sellist sõnavara kasutada ning võlgneb avalikkusele vabanduse.

Jõudu ja jaksu!

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Ammas verel

Muidu on elu ilus, kuid seda solgivad kibedad inimesed, kes tahavad teistele halba. Seda segavad tegelased, kes raiskavad aega teiste mõnitamise ning sopaloopimise peale. Seda pidurdavad need, kes eneseupitamise nimel ei vali vahendeid. Selle asemel, et rääkida sisuliselt kaasa inimeste elu paremaks muutmisel tegeletakse lammutamise ja õõnestamisega.
Mind teeb ääretult nukraks koolipapa Andrese möödunud nädalane avaldus, kus ta nimetab minu erakonda ning seeläbi ka meie toetajaid "täielikuks pasaks" (vabandan, kuna minu blogi pole wc pott, kuhu selline sõnavara kuuluma peaks). Andres, need read oleksid Sul pidanud kirjutamata jääma, nagu Peegel soovitas.

Häbi Sul olgu, Andres. Ma olen Sind alati austanud, kuid nähes, kuidas Sa sülitad näkku ligi kolmandikule Eesti valijatest, kes on oma hääle usaldanud meie erakonna esindada, on mul raske oma silme ees ette kujutada sama inimest.

Peab ikka olema julgust ja jultumust sellise suuga samast peekrist juua, kust kustutavad oma teadmistejanu sajad kooliõpilased. Mina ei taha, et minu lapsed hakkaksid tulevikus teisi inimesi sedasi sõimama nagu Sina, Andres, seda teed. Seetõttu ei saa ma kindlasti neid sellise koolijuhi kätesse usaldada. Ei soovita ka kellelegi teisele, kes tahab, et nende lastest kasvaksid sirge seljaga ja head inimesed.

Samas olen ma üllatunud, et Sa sellisel kombel asjadele reageerid. Usun endiselt, et Sa pole paha mees ning suust välja purskunud sõnad olid meeltesegadusest või millestki muust kontrollimatust. Loodan, et Sa tunnistad oma viga ja palud vabandust.

Miks ma seda kirjutan? Kas käesolev kirjatükk ei pretendeeri mitte sama õõnestustöö tiitlile, mida ise loo alguses mainisin?

Teen seda siira lugupidamise pärast meie inimeste vastu, et neile natukenegi üritada avada tegelikkuse telgitaguseid sest nemad ei ole milleski süüdi.

Mina olen Sulle andestanud Andres, kuid võiksid ülejäänud verepritsmed ise ära pühkida

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Uue koalitsiooni ootel

Tegemised 27.04-30.05.09
Viimaste kuude magusaim teema meedia jaoks on kahtlemata olnud majanduse olukord ning uue võimaliku koalitsiooni teke. Tänaseks oleme jõudnud nii kaugele, et kokkulepped Eesti majanduskriisist võimalikult kiirelt ja valutult väljatoomiseks on peaaegu et sõlmitud. Jäänud on veel erakondade volikogud.

Kõige selle taustal on aga toimunud nii mõndagi muud huvitavat.

Aprillikuu eelviimasel päeval külastasin Haapsalu Linna Algkooli, kus tervitasin vilistlasena kooliperet kodulookonverentsi raames.

30. aprillil toimus iga-aastane volbriööjooks, kus saavutasime ühes Haapsalu noorte reformikatega auväärse 3. koha. Loe lähemalt SIIT. Järgnes ka teine võidukas päev 1. mai Viljandi järvejooksul.


Viljandi- viimased meetrid. Foto: Paavo Pärn

7. mail korraldasime spordiliit Läänela juhatuse koosoleku, kus tegime viimased ettevalmistused tulevaks Üldkoguks.

Pealelõunal ütlesin avasõnad Haapsalu uue staadionikompleksi avamisel ning osalesin heategevuslikul teatejooksul.


Tänu Norra rahadele on meil nüüd uus staadionikompleks. Foto: erakogu

Õhtu jätkus RE Läänemaa maakonnaorganisatsiooni juhatuse koosolekuga FraMares. Teemaks valimised, mis muu.

8. mai varahommikul kohtusin Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi noortega. Vestlesime Euroopa Liidu ja selle parlamendi valimiste teemal. Sellele järgnes EP teemaline debatt TLÜ Haapsalu Kolledžis. Edasi suundusin Haapsalu Noorte Reformiklubi koosolekule.

Laupäeval, 9. mail korraldasime Läänemaa abiturientidele ühiskonnaõpetuse tunni, kus käisime üle olulisema päevapoliitilisest olukorrast meil ja mujal.


Abituriendid valmistumas eksamiks. Foto: erakogu

Emadepäev möödus lilleõite keskel. Jagasime emadele lilli ning peale seda kogunesime juba traditsiooniks kujunenud koristustalgutele Haapsalu suure trummi peale. Emad said õnnelikumaks ja linn puhtamaks.


Reimo ja meie elav legend. Foto: erakogu

Teisipäeval, 12. mail käisime kultuurikomisjoniga väljasõiduistungil Jõelähtme vallas. Muuhulgas külastasime ka iidseid kivikalmeid.


Kivikalmed Jõelähtmel. Foto: erakogu

Järgmisel päeval külastasime RE fraktsiooniga Pirita linnaosa Tallinnas.


Pirita vabaajakeskuses. Foto: erakogu

17. mail toimus Riia maraton, kus õnnestus sooritada isiklik tippmark ning üldarvestuses 24. koht. Loe lähemalt SIIT!

Järgmisel päeval peetud hasartmängumaksu nõukogu koosolek kulges sedapuhku üsna nukras meeleolus, kuna toetusvahendid projektidele on üpris kokku kuivanud. Jääb loota vaid parematele aegadele.

19. mail juhatasin Läänemaa spordiliit Läänela Üldkoosolekut, kus kinnitasime möödunud aasta aruande ja selle aasta tegevusplaani ning eelarve. Loe lähemalt Läänela kodulehelt.


Läänela Üldkogu tööhoos. Foto: erakogu

Kolmapäeval, 20. mail kohtusin Lääne Maavalitsuses maakonna lasteaedade juhatajatega. Teemaks lasteaiaõpetajate ebavõrdne olukord võrreldes kooliõpetajatega. Jätkame koostööd.

Nõmme koolide juhid kutsusid mind neljapäeval endale külla, et arutleda uue PGS-i teemal. Kõik kohalviibijatest olid seda meelt, et kindlasti ei tohiks põhikooli ja gümnaasiumi osasid lahutada sunniviisiliselt ega põhjalikke analüüse tegemata.

Antud nädala viimased päevad veetsime ühes RE fraktsiooniga imelisel Hiiumaal. Külastasime Käina Gümnaasiumit, Käina ujulat, Kärdla nõustamiskeskust jpm. Hiidlased on mulle alati meeldinud.


Käina kooliperel külas. Foto: erakogu

Hiiumaalt ruttasin Haapsallu, kus reedel toimus RE korraldatud ettevõtluskonverents "Kuidas luua Läänemaale uusi töökohti?". Loe lähemalt Kalev Kallemetsa ja minu artiklit Lääne Elust.

Laupäeval korraldasime Haapsalu ööklubis Africa järjekordse ReformParty. Üritusel osales ligu 500 inimest. Sellele eelnes aga asjalik euroteemaline seminar FraMares.


RE neljas number EP valimistel- Silver Meikar. Foto: erakogu

24. mail kohtusime kampaaniameeskonnaga Ridala külaplatsil. Grillisime ja rääkisime tulevate valimiste võitmisest.

Nädalavahetusse mahtus veel ka europarlamendi kampaania Haapsalu kaubamaja ees, kus küsitlesime inimesi, tegime pilte ühes Kristiina Ojulandi ja Igor Gräziniga ning vastasime huviliste küsimustele.

Käesolev nädal möödub Islandil Reykjavikis Euroopa Nõukogu meedia ja uute kommunikatsiooniteenuste ministrite konverentsil.


Euroopa Nõukogu meedia ja uute kommunikatsiooniteenuste ministrite konverents
Foto: erakogu

Vaatamata eelnevale, on päevakorras esimesel positsioonil uue koalitsiooni saatus. Täna toimub RE volikogu, kus selgub, kuidas täpselt edasi. Senini saavutatud kokkulepped IRL-i, Rahvaliidu ja meie vahel on parimad, mis tänases seisus saavutada võimalik. Parema Eesti nimel!


Üks igakevadisi meeleparandajaid Saare tänaval. Foto: erakogu

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Isiklik

Nädalavahetusel (17.05) toimunud Riia maraton tõi uue isikliku rekordi ajaga 2:55.54.
See on ligi 2 minutit kiirem, kui senine tippmark, mis joostud parlamentääride maailmamestrivõistlustel Krakowis 2008 kevadel (2:57.43). Värskenda mälu siin: http://lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1396/kahe-tunni-ja-57-minutiga-maailmameistriks

Aeg 2:55.54 tõi 577 maratoonari hulgas 24. koha.

Valus, kuid vahva oli:)


Valu… Foto: Rigas Maratons

NORDEA RIIA MARATONI (2009) TULEMUSED                      

Koht   Nimi    Perenimi    Aeg
1       Oleg    Gur     2:18:35
2       Rik     Ceulemans       2:20:08
3       Raivis  Zaķis   2:28:19
4       Ivo     Žigadlo 2:30:43
5       Jānis   Arseņikovs      2:34:21
6       Normunds        Freimanis       2:35:59
7       Valts   Eiduks  2:44:51
8       Kaspars Tūbelis 2:45:51
9       Andris  Dudels  2:46:17
10      Gerry   Hogg    2:47:29
11      Katsiaryna      Dziamidava      2:47:30
12      Valdis  Bodnieks        2:47:35
13      Dainis  Žuburs  2:49:27
14      Marek   Makowski        2:50:26
15      Arkadiy Kovalyov        2:51:07
16      Ivars   Valtass 2:51:21
17      Rytis   Zajanckauskas   2:52:57
18      Lauris  Repša   2:53:03
19      Andu    Õitspuu 2:53:11
20      Ritvars Lērme   2:53:13
21      Matteo  Biasin  2:53:17
22      Marko   Honkala 2:53:25
23      Aigars  Salenieks       2:53:33
24      Lauri   Luik    2:55:54
25      Aleksandr       Petrov  2:55:54
26      Gunārs  Ķeģis   2:57:19
27      Uģis    Mitrevics       2:57:47
28      Justin  Ions    2:58:25
29      Turo    Hentilä 2:58:33
30      Andres  Laineste        2:59:23
31      Juha    Lehtikuja       2:59:53
32      Jorma   Hannikainen     3:01:37
33      Guntis  Šantars 3:01:58
34      Alberto Porta   3:02:05
35      Erik    Schröder        3:02:27
36      Kirsi   Kov?cs  3:02:55
37      Uldis   Briedis 3:03:15
38      Michelle        Mitchell        3:04:49
39      Ignas   Staskevicius    3:04:51
40      Viktors Suborins        3:05:31
41      Irīna   Štūla-Pankoka   3:07:34
42      Rich    Myers   3:07:41
43      Andrejs Liepa   3:08:41
44      Mārtiņš Rūniks  3:08:48
45      Andres  Seppel  3:09:40
46      Antti   Virtanen        3:09:46
47      Rinalds Sluckis 3:09:49
48      Gatis   Višņevskis      3:09:56
49      Krists  Eiduks  3:11:02
50      Jānis   Briedis 3:11:07
51      Steven  Kovats  3:11:30
52      Paul    Stacey  3:11:45
53      Edward  Seget   3:11:55
54      Guntars Rubenis 3:12:11
55      Carsten Nichelmann      3:12:19
56      Ainārs  Skrubis 3:12:28
57      John    Roberts 3:12:51
58      Agu     Bleive  3:13:31
59      Benoit  Altobelli       3:14:07
60      Anita   Čuhnova 3:14:24
61      Łunski  Zbigniew        3:14:58
62      Māris   Lapsiņš 3:15:49
63      Mait    Kuusik  3:16:04
64      Artūrs  Rukkalns        3:16:05
65      Lauri   Valdmaa 3:16:17
66      Vidmantas       Lozys   3:16:29
67      Raimonds        Šenfelds        3:16:37
68      Darius  Skaisgiris      3:17:07
69      Albert  Veikša  3:17:13
70      Arturo  Bandini 3:17:36
71      Evan    Rogers  3:17:36
72      Danilo  Monaco  3:18:19
73      David   Wintle  3:18:20
74      Mauro   Passanante      3:19:02
75      Jeremy  Daveau  3:19:30
76      Raimonds        Buls    3:19:47
77      Reigo   Lehtla  3:19:53
78      Zbigniew        Zadrozny        3:19:55
79      Andrijs Kosilo  3:20:06
80      Rosalie Wilson  3:20:25
81      Istv?n  Fekete  3:20:35
82      Kalvis  Ciekurs 3:21:44
83      Mārtiņš Sirmais 3:21:53
84      Zambonelli      Corrado 3:22:16
85      Gundars Doniņš  3:22:31
86      Guntis  Pikurs  3:22:46
87      Uldis   Pekuss  3:23:52
88      Uldis   Anže    3:24:02
89      John    Richmond        3:24:05
90      Elinor  Scott   3:24:06
91      Jouko   Repo    3:24:11
92      Sami    Latva   3:24:28
93      Maija   Pūpola  3:24:32
94      Alfonso Parilla Sanchez 3:24:35
95      Antti   Orama   3:25:05
96      Uldis   Pāvuls  3:25:10
97      Tommi   Oksanen 3:25:40
98      Jaroslaw        Prokopiuk       3:25:52
99      Pia     Ross    3:26:03
100     Minna   Joutsen 3:26:18
101     Rinalds Trukšs  3:26:44
102     Juris   Vizums  3:26:46
103     Julian  Huckle  3:26:51
104     Jānis   Ķikāns  3:26:59
105     Andris  Seipulis        3:27:07
106     Davide  Sassi   3:27:12
107     Göran   Lennström       3:27:27
108     Valdemārs       Stūris  3:27:53
109     Anssi   Ollikainen      3:28:09
110     Arvils  Zeipiņš 3:28:44
111     Arnis   Gutāns  3:28:52
112     Jochen  Brandt  3:28:58
113     Niks    Bisenieks       3:29:05
114     Henri   Vilonen 3:29:20
115     Arnis   Atteka  3:29:25
116     Tuomas  Seppala 3:29:38
117     Aivars  Grīnbergs       3:29:55
118     Ian     Glencross       3:30:08
119     Simon   Boddy   3:30:13
120     Richard Moon    3:30:13
121     Adrien  Smith   3:30:23
122     Arne    Ūdris   3:31:09
123     Jan     Pohlodek        3:31:20
124     Waldemar        Hyps    3:31:21
125     Gael    Gelineau        3:31:30
126     Lasse   Hämäläinen      3:31:58
127     Paula   Szczepańska     3:31:59
128     Esa     Nieminen        3:32:01
129     Ilmārs  Millers 3:32:21
130     Roger   Andersson       3:32:57
131     Petr    Hrcek   3:33:10
132     Barnaby Mckendry        3:33:40
133     Pēteris Cābulis 3:34:01
134     Ilkka   Löyttyniemi     3:34:12
135     Pekka   Paasolainen     3:34:26
136     Samuel  Busin   3:34:46
137     Jānis   Hāze    3:34:54
138     Andrea  Maserati        3:34:56
139     Toms    Vernis  3:35:00
140     Vladimirs       Jevsejevs       3:35:00
141     Ustinovs        Artjoms 3:35:18
142     Jan     Willems 3:35:26
143     Peter   Dennett 3:35:27
144     Edgars  Jēkabsons       3:35:48
145     Massimiliano    Battocchio      3:35:51
146     Kari    Oksanen 3:35:53
147     Matthias        Wiechert        3:35:54
148     Meredith        Jackson 3:35:57
149     Ari     Talja   3:36:15
150     Ingus   Siliņš  3:36:31
151     Andris  Jākobsons       3:37:02
152     Malcolm Sweetlove       3:37:14
153     Thomas  Schweighofer    3:37:34
154     Arnis   Vērmels 3:37:42
155     Andris  Kalinics        3:37:49
156     Jussi-Pekka     Saarinen        3:37:53
157     Modris  Ābrams  3:38:00
158     Kirsi   Eve     3:38:13
159     Indrek  Jürgenstein     3:38:15
160     Rihards Petkevičs       3:38:19
161     Sami    Härkönen        3:38:30
162     Antonio Masto   3:38:32
163     Teemu   Räsänen 3:38:35
164     Corrado Cappa   3:39:00
165     Peter   Maier   3:39:03
166     Harri   Kaitola 3:39:14
167     Priit   Brus    3:39:21
168     Titania Ka Wing LI      3:39:28
169     Esa     Kiiskinen       3:39:31
170     Edvins  Ozols   3:39:38
171     Renārs  Avotiņs 3:39:44
172     Hannu   Huotari 3:39:46
173     Voldemārs       Valdmanis       3:39:49
174     Ingus   Mālkalns        3:39:55
175     Peter   Wittkampf       3:39:57
176     Aleksandrs      Kaļina  3:40:00
177     Intars  Nikonovs        3:40:01
178     Kaspars Vītols  3:40:04
179     Jussi   Kortesmäki      3:40:09
180     Krišjānis       Lācis   3:40:10
181     Edit    Kiss    3:40:15
182     Janos   Kis     3:40:15
183     Raimonds        Dūmiņš  3:40:21
184     Rami    Saari   3:40:22
185     Tage    Festersen       3:40:33
186     Antonio Grotto  3:40:38
187     Dainis  Kaulins 3:41:06
188     Mykola  Leshchenko      3:41:14
189     Jānis   Marcinkevičs    3:41:23
190     Jānis   Kalniņš 3:41:51
191     Kaido   Kaarli  3:42:03
192     Sven    Oidjärv 3:42:19
193     Piotr   Silkin  3:42:58
194     Viesturs        Vārpiņš 3:43:03
195     Visa    Varjoranta      3:43:12
196     Linards Bartuševics     3:43:20
197     Curt    Sandberg        3:43:51
198     Viesturs        Zimackis        3:44:00
199     Jānis   Miezers 3:44:05
200     Jānis   Millers 3:44:08
201     Manfred Strupp  3:44:13
202     Aleksejs        Baidins 3:44:57
203     Klaus   Schabernack     3:45:02
204     Hannes  Kiipus  3:45:30
205     Marko   Vuorenmaa       3:45:53
206     Risto   Mustaniemi      3:45:55
207     Pekka   Härkönen        3:46:02
208     Roberts Mencis  3:46:08
209     Pekka   Verkasalo       3:46:10
210     Esko    Salo    3:46:21
211     Marc-Olivier    Kaniecki        3:46:34
212     Andrew  Walker  3:46:35
213     Christine       Salchner        3:46:38
214     Leszek  Szuta   3:46:47
215     Pēteris Strazdiņš       3:46:50
216     Dmitrijs        Ščelkonogovs    3:47:14
217     Arnis   Šūlmeisters     3:47:36
218     Harijs  Kovaļevskis     3:47:52
219     Pēteris Druķis  3:48:04
220     Arja    Haavisto        3:48:08
221     Kaisa   Ojajärvi        3:48:19
222     Vytautas        Čiuplys 3:48:25
223     Reinis  Bērziņš 3:48:31
224     Marcis  Bogdanovs       3:49:00
225     Normunds        Lagzda  3:49:00
226     Aivars  Veiss   3:49:27
227     Virginijus      Vaiciunas       3:49:30
228     Michael Thomas  3:49:39
229     Paolo   Pignata 3:50:14
230     Ivars   Jankavs 3:50:19
231     Petri   Ojala   3:50:24
232     Antoine Barraud 3:50:27
233     Uldis   Avotins 3:50:27
234     Ismo    Kantanen        3:50:30
235     Pasi    Polojärvi       3:50:31
236     Marko   Räsänen 3:50:57
237     Valērijs        Ustinovs        3:51:14
238     Marko   Hentilä 3:51:22
239     Atis    Brikovskis      3:51:34
240     Dace    Traniņa 3:52:20
241     Visvaldis       Sarma   3:52:20
242     Pekka   Kankaanpää      3:52:33
243     Ville   Uschanoff       3:52:36
244     Susanna Kuitunen        3:52:41
245     Gints   Ērmanis 3:52:47
246     Agris   Bušs    3:52:50
247     Jānis   Viškers 3:52:59
248     Vladimir        Bobylev 3:53:07
249     Anton   Schall  3:53:23
250     Andris  Koškevics       3:53:59
251     Massimiliano    Zara    3:54:19
252     Ilgvars Jēcis   3:54:26
253     Ralf    Felkl   3:54:30
254     Armands Krampe  3:54:34
255     Andrejs Aire    3:54:42
256     Zigmārs Strods  3:54:52
257     Michał  Rzoska  3:54:54
258     Ilgonis Mazjūlis        3:54:58
259     Paolo   Leone   3:55:06
260     Ivars   Ragainis        3:55:16
261     Juhani  Koskimaa        3:55:37
262     Torsten Kellner 3:55:37
263     Aleksandr       Selivanov       3:55:42
264     Harri   Hellevaara      3:55:47
265     Dmitrijs        Ničipors        3:55:55
266     Aivar   Luud    3:56:01
267     John    Lawrie  3:56:01
268     Pasi    Ahola   3:56:05
269     Edgars  Paegle  3:56:10
270     Dirk    Büchin  3:56:18
271     Claudia Mautes  3:56:18
272     Lars    Saaby Sørensen  3:56:35
273     Paz     Oded    3:56:38
274     Timo    Kaukola 3:56:42
275     Riitta  Sissala 3:56:42
276     Irma    Vepsäläinen     3:56:47
277     Mareks  Runts   3:56:58
278     Jouko   Laatikainen     3:56:59
279     Darius  Jurgaitis       3:57:09
280     Ivars   Vertuls 3:57:18
281     Timothy Arnts   3:57:31
282     Martins Vetra   3:57:46
283     Aldis   Kapacis 3:57:54
284     Marco   Caucchioli      3:57:56
285     Baiba   Zvirbule        3:58:12
286     Dainis  Sūna    3:58:24
287     Juha    Åman    3:58:40
288     Sean    O’Reilly        3:59:15
289     Vladimirs       Ļašs    3:59:26
290     Arvydas Jurgelevičius   3:59:56
291     Jānis   Saulītis        3:59:57
292     Guntis  Ābele   4:00:21
293     Raymond Barkman 4:00:22
294     Jukka   Puiro   4:01:20
295     Merja   Pärssinen       4:01:20
296     Joona   Heininen        4:01:28
297     Pasi    Nurkka  4:01:32
298     Kari    Huovila 4:01:33
299     Kārlis  Gabrilovičs     4:01:44
300     Sabine  Lainer  4:01:44
301     Ronny   Alexandersson   4:02:09
302     Māris   Čakste  4:02:17
303     Ulf     Ring    4:02:22
304     Gints   Ikaunieks       4:02:52
305     Marc    Goffart 4:03:07
306     Seppo   Mäkelä  4:03:19
307     Pjotrs  Adjukovs        4:03:38
308     Kristin Magnussen       4:03:40
309     Jānis   Marčinkus       4:03:50
310     Andris  Purvlicis       4:04:10
311     Simo    Kotala  4:04:17
312     Dzintars        Rudzītis        4:04:25
313     Micah   Kelly   4:04:41
314     Gunita  Šīrante 4:04:47
315     Mauri   Volama  4:04:52
316     Ville   Luoma-aho       4:04:57
317     Pēteris Vašuks  4:05:14
318     Liene   Karale  4:05:18
319     Dace    Linde   4:05:19
320     Matthew Ettl    4:05:41
321     Ludmila Joce    4:06:00
322     Petri   Lamminpää       4:06:14
323     Uldis   Arens   4:06:16
324     Jorma   Kanerva 4:06:26
325     Kristiina       Lamminpää       4:06:26
326     Emma    Rigby-Burr      4:06:39
327     Elaine  Palmer  4:06:40
328     Katja   Korkatti        4:06:42
329     Visa    Korkatti        4:06:42
330     Petri   Nyberg  4:06:44
331     Andreas Breulmann       4:06:46
332     Martin  Krüssel 4:06:46
333     Mairo   Kaseväli        4:07:07
334     Raitis  Avots   4:07:10
335     Jānis   Mesters 4:07:12
336     Aivars  Cepītis 4:07:12
337     Aleksandrs      Perevozņikovs   4:07:51
338     Ingars  Tiltiņš 4:08:04
339     Etienne Grosse  4:08:15
340     Agnese  Boitmane        4:08:27
341     Juhani  Vähäsöyrinki    4:08:30
342     Dāvis   Karnītis        4:08:31
343     Andulis Šmidlers        4:08:53
344     Kaspars Klapkalns       4:09:00
345     Māris   Krupenkovs      4:09:03
346     Kārlis  Mikoss  4:09:05
347     Peter   Blomster        4:09:09
348     Karsten Krause  4:09:31
349     Reine   Gunnarsson      4:09:31
350     Reinis  Millers 4:09:32
351     Antti   Karppinen       4:09:33
352     Juris   Žilko   4:09:43
353     Ints    Kalniņš 4:09:51
354     Riitta  Roth    4:09:52
355     Risto   Myllymäki       4:10:47
356     Juris   Dzenis  4:10:51
357     Gundars Jurēvics        4:11:00
358     Brian   Cardwell        4:11:12
359     Jukka   Jauhiainen      4:11:35
360     Artūrs  Levins  4:11:37
361     Mihails Gusevs  4:11:56
362     Aivars  Krūze   4:12:18
363     Ansa    Lahdenmäki      4:12:51
364     Eija    Keskinen        4:12:51
365     Ari     Ruotsalainen    4:12:52
366     Teppo   Rantalankila    4:13:12
367     Linards Zaķis   4:13:13
368     Edgars  Gleizdāns       4:13:59
369     Ansis   Šulmanis        4:14:00
370     Matti   Kuusisto        4:14:16
371     Povilas Ramoška 4:14:22
372     Mareks  Meņšikovs       4:14:32
373     Jurijs  Barkovskis      4:15:17
374     Jussi   Virtanen        4:15:36
375     Jyri    Karppinen       4:15:47
376     Joel    Tints   4:15:47
377     Algimantas      Kartocius       4:15:49
378     Jussi   Kärävä  4:15:49
379     Alex    Zatuchny        4:16:11
380     Lilja   Hiltunen        4:16:28
381     Mikko   Koivisto        4:16:28
382     Toni    Karppinen       4:16:34
383     Teppo   Karumaa 4:16:40
384     Olav    Mets    4:16:45
385     Arta    Kronberga       4:16:53
386     Viesturs        Kronbergs       4:16:53
387     Asko    Kiukas  4:16:58
388     Juris   Romanovskis     4:17:02
389     Duncan  MacRae  4:17:03
390     Zaiga   Zvirbule        4:17:44
391     Mikus   Bērziņš 4:17:59
392     Kazimierz       Zielinski       4:18:05
393     Christian       Seip    4:18:30
394     Jānis   Bormeisters     4:18:33
395     Valentīns       Panfjorovs      4:18:44
396     Maarit  Joenniemi       4:18:55
397     Raitis  Čerkasovs       4:19:40
398     Dzintars        Strodāns        4:19:41
399     Marco   Salvioni        4:20:03
400     Līga    Daugaviete      4:20:09
401     Artis   Dobulis 4:20:13
402     Valters Jeksevics       4:20:17
403     Tadas   Korsakas        4:20:18
404     Varis   Auziņš  4:20:36
405     Manjit  Singh   4:20:47
406     Monta   Vasile  4:20:58
407     Anitta  Joenniemi       4:21:07
408     Tatyana Rinkenbaugh     4:21:26
409     Vizma   Bungše  4:21:53
410     Aigars  Klibikis        4:22:13
411     Anthony Moran   4:22:16
412     Madara  Markusa 4:22:32
413     Juha    Rosvall 4:22:40
414     Richard Stanley 4:22:44
415     Tatu    Parviainen      4:22:51
416     Seppo   Savela  4:23:15
417     Pirkko  Savela  4:23:15
418     Jānis   Avens   4:23:36
419     Viesturs        Masteiko        4:24:11
420     Ari     Karppinen       4:24:34
421     Timo    Suvanto 4:24:41
422     Māris   Bergšteins      4:24:44
423     Juris   Bērziņš 4:24:54
424     Baiba   Mennika 4:24:56
425     Vita    Začesta 4:24:59
426     Tor     Bäckman 4:25:07
427     Raimonds        Šņepsts 4:25:12
428     Jānis   Cimmermanis     4:25:38
429     Gatis   Lubāns  4:25:45
430     Inga    Ieraga  4:25:47
431     Ramiro  Sanchez 4:26:09
432     Job     Puig    4:26:09
433     Anne-Maria      Kivi    4:26:35
434     Barbro  Molander        4:26:35
435     Evija   Reine   4:26:41
436     Līga    Plakane 4:27:25
437     Mari    Ahola   4:27:37
438     Aleksejs        Nedeļskis       4:28:20
439     Imants  Ķīkulis 4:28:28
440     Gita    Balode  4:28:44
441     Einars  Vilnis  4:28:48
442     Juha    Virtanen        4:28:51
443     Sergejs Lanskis 4:28:57
444     Vladimirs       Kisiļevs        4:29:07
445     Ģirts   Kazimins        4:29:10
446     Martti  Toivonen        4:29:13
447     Stephanie       Cooke   4:29:18
448     Morris  Peter   4:29:31
449     Bush    Martin Richard  4:29:32
450     Juha    Liikanen        4:29:35
451     Jānis   Pizičs  4:29:36
452     Aivars  Purvlīcis       4:29:42
453     Stephan Fiedler 4:29:51
454     Merja   Turja   4:30:48
455     Vilnis  Brišķe  4:31:00
456     Aleksandrs      Kuznecovs       4:31:21
457     Liisa   Riisiö  4:31:30
458     Ričards Beinardts       4:31:45
459     Takhir  Mamirov 4:32:32
460     Jānis   Zandbergs       4:33:21
461     Ville   Hulkkonen       4:33:30
462     Andis   Plakans 4:33:48
463     Ilva    Simanoviča      4:33:50
464     Marjo   Salonpää        4:34:01
465     Sandro  Garr?   4:34:44
466     Pekka   Hosio   4:34:47
467     Kirsti  Mäntylä 4:35:17
468     Guntis  Jēkabsons       4:35:40
469     Arilds  Šulmanis        4:35:50
470     Kalle   Niskanen        4:36:25
471     Anssi   Latvala 4:36:38
472     Tarja   Latvala 4:36:38
473     Olli    Tiuraniemi      4:36:48
474     Hilkka  Virtanen        4:37:48
475     Mārtiņš Zariņš  4:38:06
476     Jānis   Gipters 4:38:13
477     Andris  Ravins  4:38:31
478     Dzintars Džons  Jaunzems Fidžeralds XXII        4:38:50
479     Juris   Poga    4:39:02
480     Thomas  Marquardt       4:39:14
481     Michael Bletzer 4:39:14
482     Eija    Isokangas       4:39:28
483     Minna   Haapalainen     4:39:52
484     Juris   Žagars  4:40:11
485     Kaspars Zaķis   4:40:13
486     Aleksejs        Sabeļņikovs     4:40:22
487     Nick    Fletcher        4:40:46
488     Ainārs  Mazurs  4:40:51
489     Vitālijs        Aleksandrovs    4:41:11
490     Kārlis  Smilktens       4:41:12
491     Väinö   Ylinen  4:41:36
492     Dainis  Šaripo  4:42:01
493     Bergamaschi     Gianpietro      4:42:24
494     Ints    Teterovskis     4:42:24
495     Ingrid  Gullberg        4:42:55
496     Bo      Gullberg        4:42:55
497     Vladimir        Turčaninov      4:43:06
498     Taina   Portaanpää      4:43:35
499     Timo    Portaanpää      4:43:35
500     Kaspars Beriņš  4:44:29
501     Zintis  Dzeguze 4:44:36
502     Michaela        Schwarze        4:44:53
503     Jean-Claude     Leclere 4:44:53
504     Henrijs Indārs  4:45:42
505     Lidija  Jevsejeva       4:45:43
506     Aija    Čonka   4:46:22
507     Lasse   Niskanen        4:46:24
508     Mārtiņš Kozlovskis      4:46:33
509     Kristaps        Vestmanis       4:46:33
510     Voldemārs       Surgunts        4:47:28
511     Anita   Straujuma       4:47:32
512     Matti   Ristinen        4:47:43
513     Jānis   Šņepsts 4:48:07
514     Eduard  Ehala   4:48:25
515     Jānis   Bēniķis 4:48:25
516     Kārlis  Kosītis 4:48:32
517     Gita    Dejus   4:48:32
518     Jānis   Āva     4:48:54
519     Riku    Jokinen 4:49:12
520     Tiina   Hatanpää        4:49:29
521     Kristaps        Zariņš  4:49:47
522     Leontijs        Rutkovskis      4:50:40
523     Kristian        Lampo   4:50:49
524     Jānis   Andžāns 4:52:14
525     Tarja   Pihlajaniemi    4:52:14
526     Markku  Pihlajaniemi    4:52:15
527     Lea     Salminen        4:52:52
528     Suba    Erno Janos      4:53:46
529     Prans   Brazdausks      4:53:56
530     Michael Mulholland      4:55:07
531     Jevgēnijs       Osaulenko       4:57:12
532     Mārtiņš Škapars 4:58:11
533     Vesa    Viinamäki       4:58:12
534     Riitta  Koski   4:59:04
535     Leena   Myllykangas     4:59:04
536     Juris   Viesītis        4:59:13
537     Mara    Anspaugh-Lubans 4:59:16
538     Vytautas        Stankevicius    4:59:37
539     Kirsi   Veikkolainen    4:59:40
540     Hannu   Halme   4:59:41
541     Helge Magnus    Erdal   5:00:43
542     Jyrki   Thil    5:01:26
543     Igors   Ļarskis 5:01:46
544     Artūrs  Apalis  5:01:46
545     Gundega Gaile   5:02:07
546     Andris  Bahvalovs       5:02:42
547     Andris  Kovaļčuks       5:03:50
548     Jānis   Indārs  5:03:53
549     Igors   Ļutjko  5:04:29
550     Edgars  Egle    5:07:51
551     Mochi   Ugo     5:08:23
552     Susanne Gren    5:08:26
553     Rein    Pärn    5:08:52
554     Walter A M      Malschitzky     5:11:38
555     Kaspars Mājenieks       5:11:38
556     Betti   Sergio  5:11:39
557     Roberts Hvesko  5:14:37
558     Aivars  Konutis 5:15:44
559     Anneli  Rajala  5:15:50
560     Malda   Caune   5:16:44
561     Andris  Briedis 5:16:55
562     Aivars  Taraneks        5:18:26
563     Gregory Ong     5:23:11
564     Kirsi   Laukkanen       5:24:03
565     Päivi   Martikkala      5:24:27
566     Ilkka   Niinikoski      5:24:27
567     Helmuts Buļs    5:28:30
568     Gundars Dubults 5:28:31
569     Harri   Heinonen        5:30:28
570     Minna   Aslan   5:43:17
571     Sauli   Sirkka  5:43:19
572     Pouel Erik      Thomsen 5:47:34
573     Aivars  Grišulis        5:49:26
574     Vilnis  Riņķis  5:50:58
575     Feliks  Feigin  5:54:08
576     Genādijs        Burovs  6:00:27
577     Lubova  Bleiha  6:02:54

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Heatahteleping aitab ennetada koolivägivalda

Reformierakonna fraktsiooni poolt põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse eelnõusse tehtud täiendus kooli heatahtelepingu sõlmimiseks õpilase, lapsevanema ja õppeasutuse vahel on reaalne samm koolikorra parandamiseks.
Olgu selleks võitlus vägivallaga, koolikohustuse täitmise parandamine, õppe- ja vahetunnis korra pidamine või mõne muu tõsise probleemi lahendamine, tarvis on selgemalt välja joonistatud reeglistikku, mis on osapooltele lihtsalt arusaadav, aktsepteeritav ja järgitav.

Heatahtelepingus, mis määratleb kooli, õpetaja ja õpilase õigused ning kohustused, peavad olema fikseeritud koolisisesed käitumisreeglid ehk kooli kodukord, osapoolte õigused ja kohustused ning vastavad regulatsioonid kohustuste mittetäitmise eest.

Antud heatahtelepingu idee on ajendatud tänasest olukorrast meie õppeasutustes. Õpetajatelt on võetud hoovad koolis korda pidada. Nende roll ja staatus on aastatega muutunud. Samuti on õpilaste käitumismaneerid ja eetikanormid viimasel ajal väga palju lõdvenenud, mis on üheks allikaks põhjuseta puudumistele, koolivägivallale ja korrarikkumistele.
 
Õpilased tunnetavad, et neid ei saa karistada ning seetõttu kuritarvitavad tihtilugu neile pandud usaldust. Lapsevanemad on aga end koolis toimuvast sageli distantseerinud. Olen veendunud, et täna ei tea paljud lapsevanemad ega ka õpilased seda, mis kooli kodukorras kirjas ning seetõttu ei võeta ka täit vastutust sellest kõrvale kaldumisel.
 
Riigikontrolli 2007. aasta auditist koolikohustuse täitmise ja selle tagamise tulemuslikkuse kohta tuli välja, et kuigi aastate jooksul on hakatud laialdasemalt rakendama erinevaid meetmeid, ei ole koolikohustuse täitmise näitajad (sh katkestamine, puudumised jm) paranenud. 
 
Nii näiteks puudus 2005/2006. õppeaastal iga õpilane koolist keskmiselt 3 nädalat (seejuures 2 nädalat põhjusega ja nädala põhjuseta). Samal aastal maksis riik õpetajale ühe tunni eest iga õpilase kohta keskmiselt 12 krooni palgaraha, st kui õpilane tunnist puudub, maksab riik 12 krooni teenuse eest, mida õpilane ei tarbi. Kokku kulutas riik ligi 150 miljonit krooni tundide eest, millest õpilased puudusid. Need numbrid on märk sellest, et midagi tuleb ette võtta.
 
Samast aruandest selgub, et õpilased ise tegid koolikohustuse täitmise parandamiseks ettepaneku panna paika reeglid, et nad paremini teaksid, mida tohib ja mida ei tohi teha ning kuidas tuleb käituda. Aruandes sisaldub ka ettepanek sätestada koostöös justiitsministeeriumiga täpsemalt vanemate vastutus lapse koolikohustuse täitmisel. Antud heatahteleping, kus on kõik vajalik must-valgel fikseeritud, oleks ka õpilaste algatuse realiseerimiseks väga hea variant.
 
Koolivägivalla juhtumid on kujunenud ka Eestis väga tõsiseks probleemiks. Tegu ei ole enam ammu pelgalt kurva statistikaga ookeani või lahe tagant, probleemid on meie koolides ja puudutavad meie lapsi.
 
Eesti kohta käiv statistika näitab tõsiseid ohu märke. 2006. aastal Pärnu koolides tehtud uuringust selgus, et 27% poistest ja ligi 16% tüdrukutest olid kogenud koolis vägivalda. Ainuüksi Lõuna-Eestis registreeriti nii 2006. kui 2007. aastal 57 koolivägivalla juhtumit. Pärnu koolides viidi 2007/2008. õppeaastal nelja õppenädala kestel läbi uurimus, mille jooksul kaardistati 37 juhtumit. Politsei infosüsteemi andmetel registreeriti 2007. aastal kokku 192 koolivägivalla juhtumit, nendest 118 registreeriti kuriteona. Paljud vägivallatsemised on jäänud kindlasti ka avalikkuse eest varju.
 
Selleks, et ennetada Eestis traagilisi koolitulistamisi jms, mis näiteks Ameerikas ja Soomes on kujunenud justkui ahelreaktsiooniks, ja tagada inimestele turvaline ning meeldiv õppekeskkond, peame tõsiselt kaaluma kõiki nüansse, kuidas koolikorda parandada.

Antud lepingu näol on tegu vaikimisi garantiiga, kus osapooled teadvustavad endile antud õigusi ning võetud kohustusi ja tagavad nendest kinnipidamise. Lepingut rikkudes oldaks nõus kandma vastutust sätestatud regulatsioonide piires. See paneks ka need lapsevanemad, kes täna oma võsukese käitumisele koolis ehk väga suurt rõhku ei pane, mõtlema enam sellele, mis väljaspool kodu toimub. Kui ka lapsevanem tunnetab, et on oma alaealise lapse õiguste ja kohustuste eest antud lepinguga võtnud teatava vastutuse, siis paneb ta ka enam rõhku sellele, et kokku lepitud reegleid ei rikutaks ning on valmis vajadusel last korrale kutsuma.
 

Lauri Luik
Reformierakond
Riigikogu kultuurikomisjoni liige
www.lauriluik.ee

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Reformikad volbriööjooksul kolmandad

Möödunud nädalal toimunud Haapsalu volbriööjooksul võitsid reforminoored auhinnalise 3. koha.
Haapsalu volbriööjooks on traditsiooniline teatejooks, mis toimub iga aasta aprillikuu viimasel päeval. See on linna populaarseim rahvaspordiüritus, kus osaleb igal aastal ligi paarkümmend võistkonda. Pealtvaatajaid tuleb üle linna kokku sadu. Kirevate kostüümide ja näomaalingutega linnakodanikud kogunevad sel ööl Haapsallu jooksma ja pidutsema.

Loe selle vahva traditsiooni kohta lisaks: http://lauriluik.ee/lauri-luik/tegemised/artiklid&nID=8


Reforminoorte korraldusmeeskond. Foto: Marek Topper


Haapsalu spordihoone esine sai kenasti kollane. Foto: Marek Topper


Pronksmedalivõistkond. Foto: Marek Topper

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Sport võitis

Nädalavahetusel peetud 80. suurjooks ümber Viljandi järve tõi rajale üle 3000 spordisõbra.
Ilm oli kevadele kohane, paarikümne kraadi ringis ja päikesepaisteline, tuulitu. Jooksu jaoks täitsa ideaalne.

Nii õnnestus mul läbida see 12 mägist ja suhteliselt keerulist kilomeetrit, mis kulges maanteedel, hoovides, porises metsas, põldudel ja kruusateedel, ajaga 43.30. Senine isiklik, mis pärines aastast 2006 (49 kopikatega), sai 6 minuti võrra kärbitud.

43.30-ga sain kokkuvõttes 73., M21 klassis ja Eesti Meistrivõistluste arvestuses 46. koha.


Runners high 😉  Foto: Einar Luik

Nagu arvata oli, ületas esimesena finišijoone favoriit Vjatšeslav Košelev, kel kulus 12 kilomeetri läbimiseks 37 minutit ja 6 sekundit. Palju õnne!

Võistkondlikus arvestuses tulime Läänemaa Kergejõustikuklubiga 35 võistkonna seas 9. kohale. Ei saa kurta.

    Nimi                    Aeg
Lauri  Luik             00:43:30
Joonas  Tomingas  00:47:55
Teno  Ilves            00:48:22
Kristjan  Muld        00:52:11
Lauri  Tanner         00:52:24
Taivo  Stimmer?    00:52:51
Margus  Muld         00:57:20

Muideks, kaastegev oli ka legendaarne jooksumees Benno Viirandi, kel sel korral läbida juba 51. jooks antud distantsil. Ja aeg ka M70 klassile vägagi kohane 1:30.28.


Medal jäi sel korral kahjuks saamata.
Foto: Viljandimaa Spordiliit

Oli tore üritus, tänud korraldajatele.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0