Kui me 2011. aasta jaanuaris eurole üle läheme, siis ei olegi taevas nii pilvitu kui esialgu tundus. Nimelt võib sellega kaasneda vajadus trükkida uuesti kümnete miljonite kroonide eest uusi kooliõpikuid (või miljonite eurode eest, kui soovite).
Nii mõneski täna kasutatavas õpikus on räägitud Eesti kroonist kui Eestis käibel olevast valuutast.

Mitmed matemaatikaülesanded käsitlevad arvutusi, kus mainitakse Eesti kroone, selle vahetuskursse jms. Samuti on nii mõnigi teema ühiskonnaõpetuse õpikutes seotud eesti krooniga. Need peatükid muutuvad 2011. aasta 1. jaanuarist (kui ikka euro tuleb), automaatselt vigasteks.

Me ei saa ju ometi oma lastele õpetada vigastest raamatutest. Muudatuste sisseviimine tähendaks aga halvemal juhul kõigi nende raamatute uuesti trükkimist.

Mitmetest miljonitest kroonidest siis täpselt jutt? Uute põhikooli matemaatikaõpikute trükiks (1.-9. klass) kuluks ca 30 miljonit krooni. Lisandub ühiskonnaõpetuse õpikute trükikulu 4., 8. ja 9. klassile ca 6,5 miljonit krooni. Kokku seega ca 36,5 miljonit krooni (ca 2,3 miljonit eurot).

Mõtlemise koht…

Koolireformi kavandades peaksime koolivõrgu korrastamise kontekstis rääkima pigem liitmisest kui lahutamisest. Selleks, et aina väheneva õpilaskonnaga üldhariduskoolide võrgustik oleks elujõuline ja jätkusuutlik, peame alustama elujõuetute koolide inventuurist ning nende liitmisest elujõulisteks ning kvaliteetseteks üldhariduskoolideks.

Üldhariduskoolide õpilaste arv on viimase 9 aastaga vähenenud 200 000-lt alla 150 000, mis teeb aastaseks õpilaste vähenemiseks keskmiselt 6000 kooliealist. Need numbrid näitavad, et tänase koolivõrgu tulevik pole kõige helgem.

Õpilaste arvu kiire vähenemine sunnib meid koolivõrgu optimeerimise nimel jõuliselt tegutsema, mis on ka riigikogus menetletava põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse üks eesmärke. Oluline on tagada tugev põhikoolide võrgustik (põhiharidus kättesaadav võimalikult kodukoha lähedalt) ja mitmekesiseid valikuvõimalusi pakkuvad gümnaasiumid.

Teine variant on vaadata kõrvalt, kuidas koolivõrk loomulikul teel õpilaste arvu kiire kahanemise tulemusena kokku variseb. Viimase variandiga kaasa minnes võib juhtuda, et lisaks jõuetutele koolidele surevad välja ka hetkel veel elujõulised koolid.

Peame endile aru andma, et aina vähenev õpilaste arv paneb varem või hiljem karmi valiku ette kooli pidajad ehk kohalikud omavalitsused. Mõnekümne õpilasega gümnaasiumite pidamine on kahjulik majanduslikus mõttes ning ohtlik hariduse kvaliteedi seisukohalt vaadates. Jätkusuutmatud koolid tuleb liita jätkusuutlikeks.

Liites ei tohi unustada aga seda, et koolid näiteks äärealadel ei allu päris samadele reeglitele, millele linnakoolid (nt koolitee pikkus jms). Ida-Virumaa koolivõrku ja ka nt saari tuleks eraldi käsitleda. Selles valguses tuleb liites olla ettevaatlik ja kaalutlev, tuginedes ministeeriumi vastavatele analüüsidele (mis arvestavad õpilaste arvu vähenemist, õpilasrännet, tõmbekeskusi jms).

Majanduslikku kokkuhoidu ja hariduse kvaliteeti silmas pidades ei tekita koolivõrgu korrastamise vajadus ilmselt suuri kahtlusi. Küll aga on tekitanud palju meelehärmi ja küsimusi kooliastmete kohustuslik lahutamine.

Alles seejärel, kui koolivõrk on korrastatud nii, et igas Eesti maakonnas on tugevad ja elujõulised üldhariduskoolid (mis vastavad ministeeriumi poolt kehtestatud üldhariduskoolide nõuetele), võiks omavalitsused ise kaaluda, kas kooliastmete lahutamine on vajalik (positiivne näide Hugo Treffneri Gümnaasiumi näol) või mitte, arvestades seejuures oma piirkondlikke vajadusi, võimalusi jms.

Enne lahutamist on oluline kaaluda, ehk on hariduse kvaliteeti silmas pidades kohati mõistlikum jätta põhikooli ja gümnaasium hoopis kokku.

Võtame näiteks Haapsalu. Leian, et tänane süsteem, kus linnas konkureerivad omavahel kaks gümnaasiumit- Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium (progümnaasium ehk 7.-12. klass) ja Haapsalu Gümnaasium (1.-12. klass), toimib eluterves konkurentsis, mis omakorda tagab parema hariduse kvaliteedi.

Kui aga lahutada põhikooli osad gümnaasiumist ning moodustada seeläbi üks suur põhikool ja eraldi gümnaasium, kaoks ka konkurents kahe gümnaasiumi vahel ning seeläbi väheneks ka õpilase valikuvõimalused.

Rääkides Läänemaast, on tulevast koolivõrku kavandades vaja silmas pidada seda, lisaks Haapsalu gümnaasiumitele säiliks ka vähemalt üks tugev gümnaasium väljas pool linnalist piirkonda. Seejuures peab arvestama, et õpilaste koolitee ülemäära pikaks ei kujuneks ning et hariduse kättesaadavus ei halveneks.

Soovides tagada Eesti hariduse kvaliteedi tõusu, kättesaadavust ning jätkusuutlikkust, on oluline optimeerida ja korrastada tänane koolivõrk. Põhikooli ja gümnaasiumi kooliastmete lahutamine jäägu piirkondlikest vajadustest, oludest ja kvaliteetse koolihariduse eelduseks olevatest kriteeriumitest lähtudes koolipidaja otsustada.

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni liige

Minister Lukase tänane avaldus, kus ta väidab, et on nõus loobuma uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse koostamisel kooliastmete lahutamisest, on positiivne uudis.
Skeptitsismi kooliastmete sundlahutamise suunal sellisel kujul nagu esialgne seaduseelnõu seda ette nägi, on väljendanud mitmed koolijuhid ja haridusspetsialistid, kellega olen suhelnud. See tegi ettevaatlikuks.

Kooliastmete lahutamine oleks toonud endaga kaasa täpselt ette ennustamatuid kulutusi, mille kavandamine oleks tänases seisus olnud ohtlik. Korduvalt sai finantsanalüüse küsitud, kuid adekvaatset hinnangut maksumuse kohta pole.

Ka meie ridades on lahutamise osas erimeelsusi, kuid pikkade arutelude tulemusena tegi Reformierakond siiski muudatusettepaneku, mis jätaks kooliastmete lahutamise koolipidajate ehk kohalike omavalitsuste otsustada.

Puhaste gümnaasiumite loomine ei ole iseenesest halb, pigem tervendav (Hugo Treffneri Gümnaasiumi näitel), kuid sellist mudelit ei tohiks rakendada nn sunduslikult ja ühe löögiga kõigile gümnaasiumiosaga üldhariduskoolidele. Ei tohi unustada seda, et koolid näiteks äärealadel ei allu päris samadele reeglitele, millele linnakoolid (nt koolitee pikkus jms). Ida-Virumaa koolivõrku ja ka nt saari tuleks eraldi käsitleda. Selles valguses tuleb nii kooliastmeid lahutades kui ka elujõuetuid gümnaasiume liites olla ettevaatlik ja kaalutlev, tuginedes ministeeriumi vastavatele analüüsidele (mis arvestavad õpilaste arvu vähenemist, õpilasrännet, tõmbekeskusi jms).

Mõnel puhul on ehk mõistlikum jätta põhikool ja gümnaasium lahutamata.
Võtame näiteks Haapsalu. Leian, et tänane süsteem, kus linnas konkureerivad omavahel kaks gümnaasiumit- Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium (progümnaasium ehk 7.-12. klass) ja Haapsalu Gümnaasium (1.-12. klass), toimib eluterves konkurentsis, mis omakorda tagab parema hariduse kvaliteedi. Kui aga lahutada põhikooli osad gümnaasiumist ning moodustada seeläbi üks suur põhikool ja eraldi gümnaasium, kaoks ka konkurents kahe gümnaasiumi vahel ning seeläbi väheneks ka õpilase valikuvõimalused.

Soovides tagada Eesti hariduse kvaliteedi tõusu, kättesaadavust ning jätkusuutlikkust, on oluline siiski optimeerida ja korrastada tänane koolivõrk (mitteelujõuliste gümnaasiumite liitmine elujõulisteks). Põhikooli ja gümnaasiumi kooliastmete lahutamine jäägu piirkondlikest vajadustest, oludest ja kvaliteetse koolihariduse eelduseks olevatest kriteeriumitest lähtudes koolipidaja otsustada.

Lauri Luik

Minister Lukase tänane avaldus, kus ta nõustub loobuma uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse koostamisel kooliastmete lahutamisest, on igati positiivne.
Lauri Luige sõnul on mitmed koolijuhid ja haridusspetsialistid väljendanud oma skeptitsismi kooliastmete sundlahutamise kohta sellisel kujul nagu esialgne seaduseelnõu seda ette nägi. ’’Kooliastmete lahutamine oleks kaasa toonud suuri kulutusi, mille kavandamine oleks tänases olukorras olnud ohtlik,’’ lausus Luik. ’’Ka meil on lahutamise osas erimeelsusi, kuid pikkade arutelude tulemusena tegi Reformierakond siiski muudatusettepaneku, mis jätaks kooliastmete lahutamise koolipidajate ehk kohalike omavalitsuste otsustada.’’

’’Soovides tagada Eesti hariduse kvaliteedi tõusu, kättesaadavust ning jätkusuutlikkust, on oluline siiski optimeerida ja korrastada tänane koolivõrk. Põhikooli ja gümnaasiumi kooliastmete lahutamine jäägu piirkondlikest vajadustest, oludest ja kvaliteetse koolihariduse eelduseks olevatest kriteeriumitest lähtudes koolipidaja otsustada,’’ lisas Luik.

Tänasel Reformierakonna juhatuse koosolekul arutasime kolme teemat- Eesti Energia IPO, järgmised Vabariigi Presidendi valimised ning valimisreform.
Leidsime, et tänases seisus on Toomas H. Ilves meile sobiv ja aktsepteeritav kandidaat ka järgmiseks presidendi perioodiks. Vt lisaks allolevat pressiteadet.

Valimisreformi osas, mis puudutab kohalike ja riigikogu valimiste ühitamist, otsustasime moodustada meiepoolse delegatsiooni, kuhu kuuluvad Rain Rosimannus ja Väino Linde. Vt lisaks allolevat pressiteadet.

Ansip: Reformierakond toetab 2011 presidendivalimistel Ilvest
 
Täna kogunenud Reformierakonna juhatus otsustas, et erakond toetab 2011. a sügisel toimuvatel presidendivalimistel Toomas Hendrik Ilvest.
 
„Reformierakonna hinnangul on president Toomas Hendrik Ilves olnud Eestile maailmas säravaks eestkõnelejaks ja ta on jätkuvalt parim riigipea, keda Eesti riigis täna leida,“ ütles erakonna esimees ja peaminister Andrus Ansip.
 
„Kui president Ilves otsustab kandideerida ka teiseks ametiajaks, siis võib ta Reformierakonna toetusega kindlalt arvestada,“ kinnitas Ansip.
 
Peaminister Ansipi sõnul hindab ta Ilvese juures eriti tema selgroogu demokraatia, õigusriigi, solidaarsuse ja kodanikuühiskonna kaitsmisel ning populismi ja autoritaarsuse vastu astumisel – olgu Eestis või maailmas laiemalt. „Nende väärtuste eest seismist ootame president Ilveselt ka teisel ametiajal,“ lausus Ansip.
 
„Ilves on Eesti jaoks suur väärtus. Aga ta on ka rahvusvaheliselt ülioluline ja järjekindel sõnumitooja väärtuste maailmast,“ lisas Ansip.

Tegemised 7. detsember 2009– 24. jaanuar 2010
7. detsembril kohtusin Vastseliina vallajuhtidega, et arutada ja selgitada uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu (PGS) sisu ja tagajärgi nende valla näitel.

8. detsembril arutlesime fraktsioonikaaslastega tuleva aasta tegevusplaani.

9. detsembril toimus selle koosseisu viimane RE juhatuse koosolek, kus võtsime kokku peagi lõppeva aasta. Samal päeval kinnitasime ka 2010. aasta riigieelarve. Lähemalt loe siit!

Talv, millesarnast pole ammu nähtud. Foto: erakogu

Minu valdkonna läbivaks teemaks on viimastel kuudel olnud loomulikult PGS. Seda ka detsembris ja uue aasta jaanuaris.

11. detsembril saatsime parematele jahimaadele kolleegi ja erakonnakaaslale Uno Mereste. R.I.P

Järgmisel päeval toimus RE üldkogu, kus muuhulgas valisime ka uue juhatuse. Peale seda toimus jõuluball. Loe siit!

14. detsembril arutlesime Heikko Liiva ja Mati Raidmaga plaani rajada Kiltsi lennuväljale multifunktsionaalne treeningbaas.

Üks mitmetest PGS-i aruteludest. Foto: erakogu

16. detsembril toimus Maaelu edendamise sihtasutuse nõukogu aasta viimane koosolek, mis kulmineerus Estonia teatris toimunud balletiga “Luikede järv”.

18. detsembril toimus Haapsalu kultuurikeskuses Läänemaa kunstialbumi esitlus.

Detsembri- ja jaanuarikuu hasartmängumaksu nõukogu koosolekutel pidime taas konstanteerima fakti, et rahalaevad on ära uppunud. Siiski suutsime nii kuu- kui ka aastaprojektide raames valikuliselt häid ettevõtmisi toetada.

21. detsembril esinesime Haapsalu Noorte Reformiklubi aktivistidega Oru kooli lastele. Tänan väga oma abilisi. Haapsalu Noorte Reformiklubi on mitmel aastal etendanud heategevuslikke näitemänge jms.

Näitegrupp koosseisus Anneli, Kai, Jaagup, Reimo, Tõnu ja Jaanika. Foto: erakogu

Jõuluaeg möödus rahulikult koduste keskel verivorsti, liha, kartulit, hapukapsast ja pohlamoosi süües. Jõuluvana käis muidugi ka.

Igal aastal külastab jõuluvana ka riigikogu. Foto: erakogu

26. detsembril osalesin Haapsalu Toomkirikus toimunud jõulukontserdil.

Uue aasta alguses, 8. jaanuaril korraldasime muuseumireformi tarvis moodustatud töögrupiga avakoosoleku, kus panime paika sihid ning tegevusplaani. Eesmärk on kokkuhoiu ja efektiivsuse huvides koondada 14 maakonnamuuseumi ühte nn muuseumite liitu.

Tunduvalt paremini õnnestunud võidusammas Turbas. Foto: erakogu

Sama päeva õhtul autasustasime ka Läänemaa parimaid sportlasi restoranis Central.

12. jaanuaril toimus RE Läänemaa maakonnaorganisatsiooni juhatuse koosolek, kus üheks teemaks oli peagi toimuvad Läänemaa omavalitsuste liidu juhi valimised. Kinnitasime ka 2010. aasta eelarve ja tegevuskava.

13. jaanuaril tutvustasin kollegidele riigikogus oma seni tehnilisimat eelnõu- keeleseaduse ja kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eesmärk on luua kaks uut andmekogu eesti keele tasemeeksamite ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamite paremaks administreerimiseks.

Kolleegid kultuurikomisjonist. Foto: erakogu

16. jaanuaril osalesin (siiski vaatajana veel) Otepää suusatamise MK etapil. Tore, et Lõuna-Eestis on sellest kujunenud tõeline rahvapidu.

Konkurentsitu liider naiste 10 km- Justyna Kowalczyk. Foto: erakogu

18. jaanuariks oli PGS-ile esitatud ca 300 muudatusettepanekut, mida me nüüd mööduval nädalal arutama ja hääletama hakkasime. Huh.

Sama päeva pärastlõunal kohtusime EÜL-i juhatuse liikmetega, et arutada tudengite sõidusoodustuse küsimust Tallinnas ning stipendiumitesüsteemi vajadusepõhisemaks muutmist.

Kolleeg Kalle Palling midagi noortele seletamas. Foto: erakogu

19. jaanuaril kohtusime Lääne maavanema Neeme Suurega. Arutuse all olid 2 Läänemaa jaoks väga olulist europrojekti- Palivere spordikeskus ja Läänemaa värav.

Samal päeval korraldasime kultuurikomisjoniga ka põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade avaliku arutelu, mis pikk ja lohisev, kuid sisukas. Kurb muidugi, et valitsus selle enne meie arutelu kärmelt “ära koputas”.

Õppekavade arutelu 5. tund. Foto: erakogu

Ja teisipäeval ummistas meediakanaleid ka allolev arvamusavaldus, mille leiad SIIT!

20. jaanuaril külastas Riigikogu Gruusia president Mihheil Saakašvili, andes seal üle auraha Mart Laarile. Varem ta minuga kohtunud ei olnud:)

Saakašvili ja Laar. Foto: erakogu

Ja kõige selle keskel vahetus vahepeal aastanumber- 2010!

Vaieldamatult ilusaim jõulukuusk oli sel aastal Haapsalus.
Pildil Reimo, Anniki ja Reelika paar minutit enne selle aasta algust. Foto: erakogu

Riigikogus menetletav põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, millele on nn teises voorus esitatud erinevate osapoolte poolt ca 300 muudatusettepanekut, on tekitamas aina enam eriarvamusi. Peamiseks on kujunenud põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine.
Tänane meedia väidab, et Reformierakond soovib eelnõule pidurit tõmmata. Ometigi see nii ei ole. Oleme omalt poolt esitanud seaduseelnõule 14 sisulist muudatusettepanekut, et eelnõu paremaks muuta.

Tõepoolest, oleme seda meelt, et põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine ei tohiks olla nn keskselt kirvega raiutav vaid jääks omavalitsuste otsustada.

Kõike ei saa kirvega raiuda! Foto: www.fiskars.com

See aga ei tähenda seda, et koolivõrk kui selline ei peaks korrastuma.

Gümnaasiumina toimimiseks vajalike tingimuste kehtestamine peaks jääma valitsuse tasandile. Kui need tingimused ning nende rakendamise tähtajad on paigas, siis korrastuks seeläbi ka koolivõrk, kuna tingimustele mittevastavad gümnaasiumid ei saaks lihtsalt enam koolitusluba. Olgu nendeks tingimusteks siis 120 õpilase ja kahe paralleeli, tarvilike õppevahendite ning kompetentsete õpetajate jms olemasolu vms.

Tuleb teha selget vahet koolivõrgu korrastamisel (ehk elujõuetute gümnaasiumite liitmisel elujõulisteks) ning põhikooli ja gümnaasiumi osa lahutamisel.

Selge on see, et nn 20 õpilasega gümnaasiumid ei ole elujõulised (arvestades õpilaste arvu pidevat vähenemist) ning nende ülalpidamine tänasel kujul on ebaratsionaalne. Kuid me peame endale aru andma, et kooliastmete lahutamine ei ole sellega otseselt seotud.

Tänase vastkinnitatud õppekava taustal ei näe ma sisulist tõuget, mida annaks põhikooli ja gümnaasiumi osa lahutamine. Leian, et see oleks pelgalt ebameeldiv sundsamm kohalikele koolipidajatele, kes peavad hakkama senisele ühele koolile ka teist direktorit, õpetajaid ja uusi ruume leidma.

Teised olulised muudatused:

Kindlasti peaks seaduses saama sätestatud võimalus ka eraõiguslike institutsioonide kaasamiseks munitsipaalkoolide pidamisse.

Kui usundi- ja riigikaitseõpetus on eraldi seaduse tasandil välja toodud, siis peaks seal olema ka ettevõtlusõpe.Leian, et reformi maksumuse paremaks hindamiseks võiks koolireformi algatuseks nn läbi arvutada ühe maakonna näitel.

Põhikooli ja gümnaasiumi jõuga lahutamine ei tohiks olla eesmärk omaette. Lahutamine võiks olla vabatahtlik ja kohalike omavalitsuste endi otsustada. Gümnaasiumi pidamiseks tarvilikud tingimused, sh erisused nt äärealadele, võiks kehtestada Vabariigi Valitsus.

Mis puudutab eksameid, siis leian, et riigi- ja küpsuseksamid tänasel kujul võiks asendada riiklikult standardiseeritud gümnaasiumi lõpueksamitega, mille sooritamine on vajalik gümnaasiumi lõpetamiseks. Nt 3 kohustuslikku lõpueksamit (eesti keel, võõrkeel, matemaatika) + 2 omal valikul.

Eile toimus Reformierakonna juhatuse uue koosseisu esimene koosolek. Lühike ülevaade otsustatust.
Päevakorras oli erakonna aseesimeeste valimine ning 2010 aasta tegevusplaani kinnitamine.

Juhatus otsustas nimetada Reformierakonna aseesimeesteks Urmas Paeti, Jürgen Ligi ja Keit Pentuse, kes olid erakonna aseesimeestena ametis ka senini.

Erakonna juhatus seadis 2010. aasta peamisteks eesmärkideks töötuse vastu võitlemise ning 2011. aastaks eurole ülemineku.

Detailsema ülevaate olulisematest sihtidest annab allolev pressiteade.

Reformierakonna selle aasta prioriteet on töötuse vastane programm
 
Täna esmakordselt kogunenud uus Reformierakonna juhatus nimetas erakonna selle aasta prioriteediks töötuse vastase programmi edasiarendamist. Erakond soovib veel enne Vabariigi aastapäeva Riigikogus korraldada laiapõhjalise töötuse vähendamisele ja majanduskeskkonna parandamisele suunatud programmi arutelu.

Reformierakonna hinnangul on kiireim ja tõhusaim viis töötuse vastu võitlemiseks kaasaaitamine majanduskasvu taastumisele. ”Riik saab majanduse elavnemisele usaldusväärse ettevõtluskeskkonna tagamise näol kindlasti oluliselt kaasa aidata. Üleminek eurole on siin võtmetähtsusega. Ainult tänu majanduskasvule sünnivad uued täisväärtuslikud töökohad,” ütles Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip.

„Riik on eelmisel aastal märkimisväärselt panustanud töötusega seotud murede leevendamiseks. Koolituskaardid, mobiilne nõustamine, palgatoetus, suuremad stipendiumid, tööklubid ja teavituskampaaniad on vaid mõned näited sotsiaalministeeriumi juhtimisel loodud töötuid abistavatest meetmetest,” märkis Ansip. 

”Sel aastal liigume kõigi nende tegevustega jõudsalt edasi. Pean väga oluliseks, et 1. jaanuarist lihtsustusid märkimisväärselt palgatoetuse saamise tingimused. Kui kõik erinevad meetmete kulud kokku liita, suunab riik alanud aastal töökohtadeks, abistavateks tööturumeetmeteks ja toetusteks kokku ligi neli miljardit krooni,” kinnitas Ansip.
 
Ansipi sõnul soovib Reformierakond sel aastal vähendada maksukoormust ja viia läbi rida reforme majanduskeskkonna parandamiseks.
 
Inimeste ja ettevõtete maksukoormuse vähendamiseks soovib Reformierakond vastu võtta seadused, mis vabastavad eraisikute väärtpaberiinvesteeringud tulumaksust ning kehtestavad sotsiaalmaksule ülempiiri. Ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks peab Reformierakond oluliseks vastu võtta seadusemuudatused, mis võimaldaksid asutada äriühinguid ka ilma kapitali sissemakseta.
 
Lisaks soovib Reformierakond sel aastal jätkata struktuursete reformidega selleks, et vähendada avaliku sektori kulutusi. Sel eesmärgil tahab Reformierakond võtta vastu uue avaliku teenistuse seaduse ning tõsta pensioniiga.
 
Reformierakonna alanud aasta prioriteetide hulka kuulub ka nn kultuuriehitiste protsendiseadus, mis oleks oluliseks toetuseks kodumaisele loomemajandusele. Samuti peab erakond oluliseks tuumaenergeetika alase seadusandluse edasiarendamist.
 
"Reformierakonda on kritiseeritud, et oleme seadnud liiga ambitsioonika eesmärgi – jõuda viie jõukaima Euroopa Liidu riigi hulka. On pakutud, et eesmärgiks võiks olla hoopis jõudmine viie parima elukvaliteediga riigi hulka. Kuid siin ei ole vastuolu. Või äkki oskab keegi nimetada mõne vaese riigi, millel on ihaldusväärselt kõrge elukvaliteet," küsis Ansip.

Juba mitu aastat oleme vaaginud plaani alustada Haapsalus Alveri-aegsete skulptuuride taastamist. Nüüd, olles linnas võimul, on meil võimalus oma plaane ka teoks tegema hakata.
Jääkaru taastamine Kuursaali juurde vette sellisel kujul nagu ta dr Hans Alveri ajal Eesti üht esikuurorti kaunistas, on esimeseks sammuks ideaalne.

Alveriaegse kuurordi üheks sümboliks kujunenud jääkaru võiks kujuneda ka kaasaegse Haapsalu magnetiks. Loodetavasti kujuneb jääkarust üks Haapsalu sümboleid valge daami, linnuse ja kalaga poisi kõrval.

Järgmiste sammudena võiks kavandada merilõvi, mikihiire, krokodilli, päkapikkude jt endisaegsete skulptuuride taastamise. Miks mitte alustada ka uute skulptuuride loomekonkursiga.

Loe lisaks: http://www.le.ee/?a=uudised&b=7311

Lauri Luik

Parlament kinnitas möödunud kolmapäeval 2010. aasta riigieelarve. Järgmise aasta eelarve on Eestile jõukohane ning Euroopa Liidus ühe kõige väiksema puudujäägiga. Eelarve kulude maht on 89,7 ning tulude maht 84,5 miljardit krooni. Eelarve kavandatav tekkepõhine puudujääk on 5,2 miljardit krooni ja valitsussektori puudujääk 3% SKP-st ehk 6,3 miljardit krooni.

Pean suureks töövõiduks, et pensionid ei vähene. Vanemahüvitise maksmise süsteemi säilitamine senisel kujul on samuti väga olulise tähtsusega. See on pööramas üle pika aja meie iivet positiivseks. 2010. aasta riigieelarve täidab Maastrichti eelarvekriteeriumi nõudeid, mis on oluliseks eelduseks üleminekul eurole aastal 2011. Range eelarvepoliitika on märksõna, millest lähtuvalt oleme riigi fiskaalpoliitikat  teinud.

Tulenevalt maailmamajanduse keerulisest seisust on ka Eesti majandusruumis tulnud teha palju olulisi ja raskeid valikuid. Ainuüksi käesoleval aastal oleme suutnud valitsussektori tasakaalu parandada 19 miljardi krooni ulatuses. Eesti valitsussektori võlakoormus on seejuures kõige väiksem Euroopa Liidus. Eesti valitsussektori reservides on üle 20 miljardi krooni. Jooksva konto suur defitsiit on asendunud ülejäägiga. Eesti on ka üks väheseid riike Euroopa Liidus, kus valitsus pole pidanud praeguses ülemaailmses finantskriisis kulutama pangandussektori päästmiseks maksumaksja raha.

2010. aasta eelarves suurenevad kulutused haridusele, mis on oluline eelkõige pikemat perspektiivi vaadates. Kasvavad investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Hariduskulud suurenevad miljardi krooni võrra ehk 11 miljardi kroonini.

Vastu võetud eelarves on suur rõhk pandud investeeringuprojektidele, et elavdada majandust. Investeeringute maht on kasvanud 14%. Valitsussektoris on kavas investeerida 13,3 miljardi krooni ulatuses.

Meie prioriteet on ka järgmisel aastal kasutada maksimaalselt eurotoetusi, et elavdada majandust, suurendada tööhõivet ning investeerida haridusse ja keskkonda. Eurotoetuste osakaal on kasvanud ca 15 %.

Kaitsekulutused moodustavad tuleval aastal 1,86% sisemajanduse kogutoodangust, st suhtarv SKT-ga jääb senisega samale tasemele.

Järgmise aasta riigieelarvega oleme jõudnud riigiasutuste tegevuskuludega allapoole 2007. aasta taset. Eelmisest aastast alates on riik oma tegevuskulusid vähendanud 2,6 miljardi krooni võrra.

Range fiskaalpoliitika huvides oleme pidanud tegema ka üsna ebapopulaarseid otsuseid. Alates 1. jaanuarist 2010 tõuseb alkoholiaktsiis 10%, tubakaaktsiis tõuseb alates 1. jaanuarist 2011. aastal. Elektriaktsiis tõuseb 2 senti kw/h kohta, mille mõju elektriarvele on 1,5%. Kütuseaktsiisi tõus tõstab bensiini ja diisli hinda tanklas 3% ehk koos käibemaksuga 43-46 senti. Erimärgistatud kütuse hind tõuseb 82 sendi võrra (koos KM-ga), jäädes 5-6 krooni tavadiislist odavamaks.

Täiendavaid lisavahendeid oleme leidnud omavalitsustele, põllumeestele, päästetöötajatele ja Olümpiakomiteele. Omavalitsustele minevaid vahendeid suurendasime 40 miljoni krooni ulatuses, lisaks 2009. aastast ülekantav 50 miljonit. Selles kontekstis on hea meel tõdeda, et näiteks Haapsalu sai paari nädala eest 2,8 miljonit krooni täiendavat riigipoolset toetust. Põllumajanduse otsetoetusteks lisasime nn top-up-i  lisaks 20 miljonit krooni ning päästetöötajatele 15 miljonit. Samuti lisasime Eesti Olümpiakomiteele olümpiaettevalmistuseks üle 10 miljoni krooni.

Raskel ajal on tarvis teha resoluutseid ja ka valusaid otsuseid. Seda eelkõige selleks, et keerulisest olukorrast kiiresti ja võimalikult valutult välja tulla. Konservatiivne eelarve on Eestile kasulikum kui laenu toel kriisi tulevikku veeretamine. Julgen väita, et oleme teinud endist sõltuva tagamaks Eesti riigi kiire ja võimalikult valutu väljatuleku majanduskriisist,

Lauri Luik
Riigikogu liige

Reformierakonna 12. detsembril Tallinnas Estonia kontserdisaalis toimunud Üldkogul valiti erakonna esimeheks tagasi Andrus Ansip. Erakonna juhatuse koosseis uuenes poole võrra.

Reformierakonna esimees Andrus Ansip osutus tagasivalituks 957 häälega. Ansipi kandidatuuri seadsid üles Põlvamaa, Viljandimaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Harju maakonna ja Tartu piirkonna juhatus, Riigikogu fraktsioon ja Noortekogu esindajad.

Reformierakonna 14-liikmelisse juhatusse osutusid valituks peaministri büroo juhataja Arto Aas (399 häält), kultuuriminister Laine Jänes (473 häält), Tartu linnapea Urmas Kruuse (492 häält), rahandusminister Jürgen Ligi (503 häält), justiitsminister Rein Lang (448 häält), välisminister Urmas Paet (530 häält), Riigikogu aseesimees Keit Pentus (523 häält), sotsiaalminister Hanno Pevkur (499 häält), keskkonnaminister Jaanus Tamkivi (415 häält), Riigikogu liikmed Tõnis Kõiv (333 häält), Lauri Luik (434 häält), Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas (472 häält), Tallinna linnavolikogu fraktsiooni aseesimees Valdo Randpere (362 häält) ja ettevõtja Meelis Mälberg (398 häält).

Juhatusse ei osutunud valituks Viljandi linnapea Kalle Jents (309 häält), Riigikogu liikmed Tatjana Muravjova (176 häält), Leino Mägi (172 häält), Kalle Palling (290 häält), Euroopa Parlamendi saadik Kristiina Ojuland (320 häält), põllumajandusettevõtja Aivar Rosenberg (127 häält), ettevõtja Andres Soopalu (136 häält) ja Haapsalu linnapea Urmas Sukles (293 häält).

Reformierakond valis endale juhatuse kaheks aastaks.

Silver Pukk
Reformierakonna avalike suhete juht

Tegemised 16. november – 6. detsember 2009
Viimased nädalad on olnud täis tegemisi. Peamiste teemadena joonistuvad välja riigieelarve, PGS ja seagripp. Kui eelarve ja seagripp on teemaks just viimastel kuudel, siis PGS on olnud riigikogus arutlusel juba üle aasta.

Novembrikuu hasartmängumaksu nõukogu koosolekul tõdesime taas kord, et rahaline olukord pole kiita. Vaatamata sellele õnnestus nii mõndagi head algatust siiski toetada.

Sel perioodil toimusid ka Reformierakonna juhatuse valimised, mis tipnevad 12. detsembril Estonia kontserdisaalis toimuva erakonna üldkoguga. Seal selgub ka tulevase juhatuse koosseis. Muuhulgas antakse välja kuldoravad parimatele reformierakondlastele.

17. novembril kohtusime fraktsioonis Reformierakonna auesimehe, Euroopa komisjoni aseesimehe ja uue transpordivoliniku Siim Kallasega. Päevakorras Euroopa uute juhtide valimised.

Töö kultuurikomisjonis on kogu viimase aasta vältel käinud uue Põhikooli- ja Gümnaasiumiseaduse (PGS) paremaks tegemisel. Paari nädala eest oli eelnõu ka riigikogus 2. lugemisel. Kuna esitatud oli üle 200 muudatusettepaneku, katkestasime teise lugemise ning tegeleme teemaga jõudumööda edasi. Loe lähemalt:
Kui palju maksab koolireform?
Ettepanek haridusministrile

Kolmapäeval, 18. oktoobril kohtusime Eesti omavalitsusliidu juhtidega. Teemaks eelarve ning ka koolireform.

Riigieelarve on tänaseks läbinud kaks lugemist ning kolmapäeval, 9. detsembril võtame selle loodetavasti ka vastu.

19. novembril osalesin kooli vilistlase ja endise monarhina Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi traditsioonilisel PlayBack šõul žüriiliikmena.

Reformierakonna Martna piirkonna koosolek toimus 20. novembril Rõudes. Osalesin sellel kohtumisel külalisena. Teemaks kohalike valimistulemuste kokkuvõte ning viimase aja arengud vallavõimu juures.

Novembrikuu viimasel nädalal kohtusin Kiili vallajuhtidega, et selgitada koolireformi tagamaid.

24. novembril arutasime töögrupis riigiasutuste raamatupidamise konsolideerimise plaane. Kaalukausil on erinevad variandid, koostöö eraettevõtetega ja ka uue riigiasutuse loomine.

Erakonna juhatuse koosolekul oli peamiseks teemaks riigieelarvet puudutav.

Neljapäeval, 26. novembril kohtusin Eesti autorite liidu ja fonogrammitootjatega, et arutada helisalvestite müügist saadavate autoritasude küsimust.

Samal õhtul osalesin PÖFF-i avamisel, kus linastus mängufilm “Kuu” ehk “Lunar”.

27. novembril pidasin nõu Haapsalu linnavolikogu reformierakondlastega, millele järgnes Haapsalu linnavolikogu istung, kus muuhulgas kinnitati ka komisjonide koosseisud.

Haapsalu linnavolikogu ja osa linnavalitsusest. Foto: erakogu

Kodanikupäeva puhul külastasin reedel Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi ja Ridala Põhikooli. Rääkisin õpilastele kodanikuks olemisest ning aktuaalsematest poliitilistest teemadest.

Viimasel novembri nädalavahetusel osalesin Tartus reforminoorte kongressil, kus tutvustasin noortele uut PGS-i.

Noortekogu kongress. Foto: erakogu

Iga-aastasel koolimessil Teeviit jagasin reforminoorte boksis tulevastele poliitikutele infot ning küpsetasin vahvleid.

Filmifestival PÖFF lõppes 4. detsembril Nokia kontserdimajas filmiauhindade kättejagamise ning vene muusikali “Moevennad” linastusega.

Läänemaa KJK parimad sportlased ja jõuluvana. Foto: erakogu

Läänemaa kergejõustikuklubi jõulupidu toimus 5. detsembril Haapsalus. Kätte anti autasud parimatele sportlastele. Sel korral osutus parimaks meessportlaseks Lauri Luik, olles ajaga 2.55 Eesti maratoonarite edetabelis 20. kohal.

Detsembrikuu esimesel pühapäeval toimus EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse nõukogu koosolek, kus tegime kokkuvõtted mööduvast tööaastast.

Viimased päevad on toonud kurbi sõnumeid. Meie seast on lahkunud Reformierakonna liige ning majandusteadlane Uno Mereste.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) on olnud riigikogu menetluses juba ligi aasta aega, kuid tänaseni on selles osas üleval terve hulk küsimusi. Olulisemad nenest on põhikooli- ja gümnaasiumi lahutamine ning koolireformi maksumus.

Pole kahtlust, et hariduse seadusandliku maastiku korrastamisel on PGS-il oluline roll ning selles kontekstis võinuks paljud olulised teemad olla juba seadusena vastu võetud. Näiteks õppekava alusväärtuste defineerimine, õpilaste koolikohustuse täitmise parandamine, väljalangevuse vähendamine, hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine, vaimse ning füüsilise turvalisuse ja tervise tagamine koolis jt.

Seaduseelnõu sisu on algselt esitatud dokumendiga võrreldes oluliselt muutunud.
Kui esialgu oli eelnõus kohustusliku kooliea nõue seatud 18. eluaastale, siis nüüd on see jäetud täna kehtivale 17. aastale. Jagan paljude koolijuhtide ja õpetajate seisukohta, et kohstusliku kooliea tõstmine ei ole otstarbekas.

Pean oluliseks, et omavalitsustevahelise tasaarvlemise süsteemi säilitamine täna kehtival kujul on seaduseelnõus fikseeritud. See tähendab, et munitsipaalkoolide tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle elukoht asub nende omavalitsuste territooriumi. Esialgses eelnõu versioonis oli see võimalus kaotatud.

Vaidlusi on olnud ka teemal, miks on usundi- ja riigikaitseõpetus seaduses eristaatusesse tõstetud ning miks näiteks ettevõtlusõpe on jäetud määruse tasandile. Leian, et kui teha erisusi, siis kõigile kolmele mainitud ainele või siis üldse mitte. Hetkel ütleb eelnõu, et usundi- ja riigikaitseõpetus on koolile kohustuslikud, kuid õpilastele vabatahtlikud. 

Leian, et võimalus kaasata eraõiguslikke institutsioone omavalitsuste üldhariduskoolide ülalpidamiseks peab saama seaduses fikseeritud. Praegune eelnõu sellist võimalust ette ei näe.

Koolireformi rakendamise lõpptähtaeg on tänases eelnõus aasta 2015. Pean töövõiduks seda, et oleme suutnud antud perioodi algsega võrreldes pikendada. See annab nii riigile kui ka omavalitsustele ja koolidele rohkem aega muudatustega kohaneda.

PGS-i peamiseks arutlusteemaks on kujunenud koolivõrgu temaatika, selle maksumus ja otstarbekus. Teisisõnu põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine.

Koolijuhid, õpetajad ning teised haridusinimesed on sel teemal tõstatanud palju küsimusi. Nii näiteks on küsimärgi all kiire ja nn jõuga lahutamise otstarbekus.

Kuna ministeerium on täna seadnud gümnaasiumina jätkamise tingimuseks 120 õpilase ning vähemalt 2 paralleeli olemasolu, siis oleks mõistlik kaardistada Eesti koolivõrk ennekõike sellest lähtuvalt. Arvestada tuleb lisaks õpilaste arvu vähenemist, õpilasrännet jms. Ning alles seejärel selgitada välja need gümnaasiumid, mis nõuetele ei vasta ning peaksid perspektiivis kinni minema. Eelnõu räägib ka gümnaasiumipiirkondadest, mille eesmärk oleks tagada gümnaasiumihariduse kättesaadavus mõistlikus kauguses ka linnadest väljaspool. Leian, et ka Läänemaal peab selline võimalus säilima. Kui see on paigas, alles siis oleks mõistlik hakata tegelema lahutamisega.

Siinjuures pean oluliseks, et teatavate koolide puhul säiliks erandite tegemise võimalus. Näiteks Tallinna Juudi Kool, mis ei vasta 2 paralleeli nõudele. Lisaks teeksin mina erandi täna hästi toimivate süsteemide puhul. Ma ei näe põhjust, miks peaksime näiteks Haapsalu Gümnaasiumi ja Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi (progümnaasium) täna hästi toimivat ning teineteist täiendavat omavahelist konkurentsi lõhkuma hakkama.

Samas leian, et kui lahutada, siis juba korralikult. Natukene kummalisena ja eesmärki mittetäitvana tundub tänane võimalus, kus põhikool ja gümnaasium võivad justkui tegutseda ühes majas, kuid direktorid peavad olema erinevad. Samas on ka võimalus, et direktor on üks ja sama inimene, kuid kahe lepinguga. Sellisel puhul jääb mulle arusaamatuks, mis siis ikka tegelikult selle “lahutamisega” paremaks läheb.

Kindlasti on tarvis antud eelnõuga paralleelselt vaadata ka uut õppekava, mis peaks andma hariduse kvaliteedi parandamisele sisulise tõuke ning tegeliku mõtte põhikooli ja gümnaasiumi lahutamiseks. Täna ei ole seda kahjuks tehtud. Loodetavasti jõuab õppekava määrus kultuurikomisjoni arutlusele detsembris.

Olen selle aasta algusest saati üritanud saada vastust küsimusele, palju see reform maksma läheb, kuid orienteeruvad numbrid puuduvad siiani. Soovitan ministeeriumil kaaluda ettepanekut lahendada koolireform algatuseks ühe maakonna lõikes. Seda koostöös kohalike omavalitsuste, koolide ning omavalitsusliitudega. See annaks meile hea ettekujutuse ühe piirkonna näol võimalikest koolivõrgu muudatustest ning aitaks paremini prognoosida kogu reformi maksumust.

Kui meil on olemas ettekujutus rahalisest maksumusest ning praktiline terviklahendus ühe maakonna näol, siis on juba tunduvalt kindlam selle teemaga edasi minna.

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni liige

Ilmunud 24.11.09 postimees.ee-s
Riigikogu liige, reformierakondlane Lauri Luik pakub välja, et haridusreformi kuludest mingigi ettekujutuse saamiseks võiks haridusminister Tõnis Lukas ühe maakonna näitel ümberkorralduste hinna välja arvutada.

Ehkki riigikogu on põhikooli- ja gümnaasiumiseadust juba peaaegu aasta aega menetlenud, on Luige hinnangul paljud põhimõttelised asjad veel segased ja lahti.

«Nii näiteks ei ole ma aasta jooksul saanud vastust oma küsimusele, kui palju see reform maksma läheb,» kirjutas Luik oma ajaveebis.

«Minu küsimusele finantsnumbrite osas ootavad vastust ka koolijuhid ja teised haridustegelased. Kuidas me teeme reformi, kui me ei tea, kui palju see maksma läheb? Me ehitame maja, mille maksumusest me ei oma ettekujutust. Seda olukorras, kus üritame saavutada 2011. aasta 1. jaanuariks eurot,» imestas Luik.

Haridusringkondades on tema sõnul enim küsimusi tekitanud põhikooli ja gümnaasiumi osade lahutamine. «Leian, et alustada tuleb nn pilootprojektiga ühe maakonna põhiselt.»

Tema ettepaneku järgi võiks minister võtta omal valikul ühe maakonna ning teha tänaste parameetrite järgi – piirmääradega miinimum 120 õpilast gümnaasiumis ja 2 paralleelklassi, arvestades õpilaste arvu vähenemist, õpilasrännet jms – konkreetse plaani, kuidas ühes maakonnas see reform ellu viiakse.

«Leian, et täna on olemas piisav info, et välja arvutada reformi maksumus vähemalt ühe maakonna lõikes,» kirjutas Luik.

«Olemas on ka ettekujutus sellest, millised koolid ei ole elujõulised. See annab meile ka ettekujutuse sellest, mitu kooli tuleks sulgeda, mida juurde ehitada ning palju see maksma läheb. Seejuures tuleb kindlasti kaasata ka kohalikke omavalitsusi, koolijuhte ja ka omavalitsusliite.»

«Kui meil on olemas ettekujutus rahalisest maksumusest ning praktiline terviklahendus ühe maakonna näol, siis on võimalik asjaga kiirelt ühele poole jõuda,» uskus riigikogu liige.

Toimetas Merike Tamm

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadust oleme riigikogus tänaseks juba peaaegu aasta aega menetlenud. Ometigi on paljud põhimõttelised asjad veel segased ja lahti. Nii näiteks ei ole ma aasta jooksul saanud vastust oma küsimusele, kui palju see reform maksma läheb. Enim on haridusringkondades küsimusi tekitanud põhikooli ja gümnaasiumi osade lahutamine, kuigi küsimärke on õhus veel terve hulk. Leian, et alustada tuleb nn pilootprojektiga ühe maakonna põhiselt.

Kuna on näha, et antud reform hakkab nüüd, peale aastast menetlemist, ka laiema avalikkuse huviorbiiti tõusma, on tarvis konkreetsust. Minu küsimusele finantsnumbrite osas ootavad vastust ka koolijuhid jm haridustegelased. Kuidas me teeme reformi, kui me ei tea, kui palju see maksma läheb? Me ehitame maja, mille maksumusest me ei oma ettekujutust. Seda olukorras, kus üritame saavutada 2011. aasta 1. jaanuariks eurot.

Minister võiks võtta omal valikul ühe maakonna ning teha tänaste parameetrite järgi (piirmääraga min 120 õpilast gümnaasiumis, min 2 paralleeli, arvestades õpilaste arvu vähenemist, õpilasrännet jms) konkreetse plaani, kuidas ühes maakonnas see reform ellu viiakse. Leian, et täna on olemas piisav info, et välja arvutada reformi maksumus vähemalt ühe maakonna lõikes. Olemas on ka ettekujutus sellest, millised koolid ei ole elujõulised. See annab meile ka ettekujutuse sellest, mitu kooli tuleks sulgeda, mida juurde ehitada ning palju see maksma läheb. Seejuures tuleb kindlasti kaasata ka kohalikke omavalitsusi, koolijuhte ja ka omavalitsusliite.

Kui meil on olemas ettekujutus rahalisest maksumusest ning praktiline terviklahendus ühe maakonna näol, siis on võimalik asjaga kiirelt ühele poole jõuda.

Lauri Luik