Ülevaade I lugemisest riigikogus
Kultuurikomisjon arutas Noorsootööseadust 676 SE kahel koosolekul- 22. veebruaril ja 8. märtsil k.a.

22.  veebruari koosolekul osalesid külalistena HTM-i noorteosakonna juhataja Anne Kivimäe, noorteosakonna peaekspert Katrin Olt ning õigusosakonna jurist Maarja-Liisa Masing.

Lisaks osalesid koosolekul ENL-i ja Eesti Noorsootöötajate Ühenduse esindajad.

Maarja-Liisa Masing tutvustas komisjonile antud seaduseelnõud. Nagu juba mainitud, on Noorsootööseaduse laiemad eesmärgid- sätestada noorsootöö põhimõtted, erinevate osapoolte ülesanded, noorte- ja projektlaagrite pidamise põhimõtted ning noorsootöö rahastamise alused.

Viimased sisulised muudatused sedusesse tehti 1999. aastal. Viimase 10 aastaga on palju muutunud, seega ongi vaja olemasolevat regulatsiooni täpsustada ja täiendada.

Lisaks tutvustasid komisjonile oma muudatusettepaekuid ENL ja Eesti Noorsootöötajate Ühendus.

8. märtsi komisjoni koosolekul osales HT minister Tõnis Lukas, HTM-i üldhariduse osakonna alushariduse peaspetsialist Tiina Peterson, HTM-i noorteosakonna juhataja Anne Kivimäe ja HTM-i õigusosakonna jurist Indrek Kilk.

Minister Lukas sõnas, et sisuliselt kordasid organisatsioonid oma muudatusettepanekutega üle neid ettepanekuid, mida juba ümarlaudades ettevalmistusperioodil oli esitatud.

Kui aga peale I lugemist minnakse muudatustega edasi, siis üks neist võiks ministri sõnul olla õpilasesindusi ühendavate ühingute määratluse muutmine. Teiseks HTM ei keeldu ka, kui arutlusele tuleb uuesti noorsootöötaja puhkuse pikendamine 42 päevani (mis oli ka HTM-i esialgne positsioon, kuid mida KOV-id ei kooskõlastanud).

Kultuurikomisjon otsustas saata eelnõu täiskogu päevakorda 24. märtsiks k.a, kuid seoses istungi päevakorra muutmisega tõsteti eelnõu I lugemine tänaseks, 7. aprilliks.

Komisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks 10 tööpäeva.

Ülevaade I lugemisest riigikogus
Kultuurikomisjon arutas Spordiseaduse muutmise seaduse eelnõus (678 SE) oma 15. märtsi koosolekul.

Eelnõud käis komisjonis tutvustamas kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seil ja kultuuriministeeriumi õigusosakonna nõunik Peeter Papstel.

Tõnu Seil tutvustaskomisjonile eelnõu eesmärki ja sisu- luua õiguslik alus eesti spordiandmekogule.

Komisjonis tõstatus küsimus KOV kohustuse taastamisest toetada oma haldusterritooriumil tegutsevate spordiorganisatsioonide tööd. Ministeeriumi esindajad ütlesid, et kohustuste taastamisega ei olnud nõus ELL ega EMOL, seetõttu on see ka praegusest eelnõust väljas.

Komisjoni nõunikud tegid ministeerimile eelnõu osas mõned täpsustavad tehnilised ettepanekud, mida ministeerium ka aktsepteeris.

Kultuurikomisjon otsustas toetada eelnõu I lugemisele saatmist muudetud kujul ning saata Spordiseaduse muutmise seadus täiskogu päevakorda 7. aprilliks k.a.

Kultuurikomisjoni ettepanek on I lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 21. aprill kell 18.00.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Peep Aru sõnul kaitseme pensioniiga tõstes tänaseid ja tulevasi pensionäre.
 
Aru toonitab, et kõige suuremad kasusaajad on pensionärid, sest nende pension tulevikus kasvab. Aastaks 2027 on pensioniiga vaja tõsta 65. eluaastani,
et tulevikus ei peaks vähendama pensione, tõstma sotsiaalmaksu ega kordades kasvatama sisserännet Eestimaale,’’ lausus Aru.

’’Kõik, kes on täna pensioniea tõstmise vastu, toetavad sellega pensionite vähendamist, kõrgemat sotsiaalmaksu ning suuremat sisserännet’’.
 
Aru lisab, et kui jätta pensioniea tõus ära, langeb tänane 42% keskmisest palgast moodustuv vanaduspension 32%-ni keskmisest palgast.
’’Pensioniea tõstmisega 2 aasta võrra võidaks riikliku pensionikindlustuse eelarve aastas 0,5% SKPst pikas perspektiivis,’’ ütles Aru.
 
Aru sõnul on tööjõumaksud Eestis suured ning neid tuleks pigem alandada. ’’Kõrged tööjõumaksud takistavad uute töökohtade teket ja ei aita kaasa
tööpuuduse vähenemisele. Tuleks kehtestada sotsiaalmaksu ülempiir, et motiveerida kõrgelttasustatud ja nendega kaasnevate töökohtade loomist Eestisse,’’ lausus Aru.
 
’’Pensioniea tõstmine kahe aasta võrra tähendab peale 2026. aastat 15 000–20 000 täiendavat töötavat inimest, mis aitab osaliselt leevendada
tööealise elanikkonna vähenemisest tekkivat tööjõupuudust’’.
 
Reformierakond on seisukohal, et pensioneid ei tohi vähendada ei täna ega tulevikus. Pensionid peavad kasvama koos majanduse kasvuga.
 
 
Lisainfo:
 
Peep Aru
Reformierakonna fraktsiooni esimees
51 404 40

Tegemised 15. veebruar- 21. märts 2010
Kauaoodatud kevad on lõpuks saabunud. Kuigi talv on olnud sel aastal nii ilus, et võikski kestma jääda.

Vaade kabineti aknast kevadtalvisele lossipargile. Foto: erakogu

Alustan sealt, kus viimasel korral pooleli jäin.

16. veebruaril toimus järjekordne koopaorava üritus, kus arutasime fraktsioonikaaslastega kuumemate poliitiliste teemade üle. Põhilisim oli tööturuolukord ning uute töökohtade loomine.

17. veebruaril tutvustasin riigikogus keeleseaduse ja kodakondsuseseaduse muutmise seaduse eelnõud, mille eesmärk on luua kaks uut andmekogu, et eksamitulemusi ja sellealast isikuinformatsiooni paremini administreerida.

Sama päeva hommikul osalesin riigikogu palvushommikusöögil, kus jagasin oma kogemusi usundiõpetuse õppimisest koolis.

Palvushommikusöök Riigikogu Kalevipoja saalis. Foto: erakogu

Reedel toimus TTÜ-s Eesti Haridusfoorum, kus tehti kokkuvõtteid Eesti tänasest hariduse seisust. Lisaks minule oli RK-st kohal ka komisjoni esimees Kreitzberg ja minister Lukas.

Haridusfoorumit ilmestasid lavalised etteasted, mis olid kohati
sisukamad kui ettekanded. Foto: erakogu

Peale seda külastasin Taavi Rõivase kutsel Tallinna Rocca Al Mare kooli, kus hr Tamjärv tegi meile ringkäigu majas ning rääkis koolielust erakoolis.

Siin sünnivad Rocca Al Mare noorte puulusikad. Foto: erakogu

Vabariigi aastapäev möödus traditsiooniliselt Vabariigi Presidendi vastuvõtul, sedapuhku Tartu Vanemuises. Reelikal oli ilus kleit. Vaata SIIT!

26. veebruaril osalesin Järva Noorte Reformiklubi 10. juubelil Imavere kõrtsis.

Järva noored. Foto: erakogu

27. ja 28. veebruaril toimus Reformierakonna volikogu Tartus, kus tegime plaane 2011. aasta riigikogu valimisteks.

Palju tarku inimesi ühes ruumis- RE volikogu. Foto: erakogu

Märtsikuu esimesel päeval kohtusime muuseumireformi kavandava töögrupiga, et teha edasisi plaane kava elluviimiseks. Täna oleme jõudnud seisu, kus kõigepealt loome Eesti Rahva Muuseumi juurde kompetentsikeskuse ning peale selle edukat töölerakendumist liigume reformiga edasi.

Vancouveri Olümpiamänge jäävad meenutama Kiku hõbe ja Andruse 6. koht. Foto: erakogu

5. märtsil korraldasime Haapsalu kutsehariduskeskuses Läänemaa Haridusfoorumi, mis läks minu rõõmuks väga edukalt. Loe lähemalt SIIT.

Reedel, 12. märtsil korraldasime spordiliit Läänelaga Haapsalu staadionil suusasprindi. Osavõtt oli üpris aktiivne ning kõik suusasõbrad said kevadises õhtupimeduses oma suusalibisemise tõeliselt proovile panna.

Eestseisus Toosikannus. Foto: erakogu

Nädalavahetusel esinesin RE Noortekogu eestseisuse koosolekul Raplamaal, kus rääkisin kõrgharidusest, selle kvaliteedist ja kättesaadavusest tänases Eestis.

15. märtsil külastas mu vend oma klassiga Toompea lossi. Loodan, et noored said hariva ülevaate meie majas toimuvast.

Vend (seljaga) ja ta üheksandikud RK-s külas. Foto: erakogu

Teisipäevasel koopaorava üritusel käis meile Kultuuripealinn 2011 projektist rääkimas Jaanus Rohumaa.

Seekordne koopaorav toimus ülipeenes lokaalis:) Foto: erakogu

18. märtsil külastasin Tartu arutlusklubi, kus rääkisin uuest põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (PGS) ning Eesti haridusmaastikust selle valguses.

EI saa me üle ega ümber PGS-ist. Foto: erakogu

Nädalavahetusel osalesin Põltsamaa noorte reformarite üritusel Otepääl, kus rääkisin kuumematest päevapoliitilistest teemadest. Peamised teemad: tööhõive, euro ja PGS.

Viimastel päevadel on meedias kirgi kütnud nn allikakaitse seaduse eelnõu. Olgu öeldud, et tegu on eelnõuga, mida alles hakatakse heade ettepanekute olemasolul lihvima. Kuigi vahelduseks on valged esilehed silmale hea puhkus.

Rahustuseks ja selgitavaks taustaks olgu öeldud:

Tänane olukord on selline, et kohtumenetlust reguleerivate seaduste kohaselt ei ole ajakirjanikul Eestis mitte mingit õigust keelduda ütluste andmisest ning teda saab selle eest ka karistada. Asjaolu, et vaatamata kehtivatele seadustele pole ühtegi ajakirjanikku veel selle eest karistatud, ei ole kuigi tõsiseltvõetav argument, kuna see kehtib vaid nii kaua, kuni ajakirjanikku trahvitaksegi selle eest, et ta oma allikat ei avalda. Näiteks ütluste andmisest keeldumise eest  kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses võimaldab karistusseadustik täna karistada inimest kuni aastase vangistusega, valeütluste eest aga kuni kolmeaastase vangistusega. Sealhulgas ka ajakirjanikku.

Ajakirjanikul on eelnõu järgi õigus tugineda allikakaitsele, mis on üks ajakirjandusvabaduse teostamise olulisemaid tagatisi. Kuigi allikakaitse põhimõte on teada ja levinud, ei ole allikakaitse Eesti seadustes täna mitte kuidagi reguleeritud. Uus eelnõu tagab ajakirjanikele õiguse allikakaitsele tuginedes loobuda kohtumenetluse käigud ütluste andmisest. Väljaspool kohtumenetlust kehtestab eelnõu kohustuse mitte avaldada teavet andnud isiku soovi korral tema identiteeti. Muudel juhtudel on informaatori isiku avaldamine või mitteavaldamine ajakirjaniku enda otsustada.
 
Allikakaitse piirangud on eelnõusse sisse kirjutatud mitte selleks, et karistada ajakirjanikke vaid selleks, et oleks võimalik karistada neid kurjategijaid, keda ilma ajakirjaniku ütlusteta süüdi mõista ei oleks võimalik. Nimelt peab ajakirjanik informaatori isiku avaldama, kui kohtunikul ei ole teatud kindlate kuritegude puhul võimalik muul viisil vajalikku teavet kätte saada. Selliste kuritegude nimekirja kuuluvad kõik kuriteod, mille eest saab mõista vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust ja ka mõningad muud kuriteod, mille toimepanemine ei ole nii rangelt karistatav, ent mille puhul on olemas selge vajadus tagada nende avastamine ja menetlemine, mis muul moel ei ole sageli võimalik.

Kui tuua paralleeli kehtiva seadusega, siis eelnõu ning kehtiva korra vahe on selles, et praegu on võimalik nõuda, et ajakirjanik annaks kohtus või kohtueelses menetluses ütlusi ükskõik millise kaasuse puhul – olgu siis tegemist kriminaal-, haldus- või tsiviilasjaga.

Nii et, arutame, ootame häid parandusettepanekuid ning seejärel vaatame edasi.

Märtsi alguses aset leidnud Läänemaa haridusfoorumil arutlesime ühes 60 õpetaja, kooli- ja omavalitsusjuhi ning haridushuvilisega maakonna koolivõrgu tuleviku üle uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse valguses. Välja joonistus terve rida huvitavaid mõtteid ning võimalikke versioone koolivõrgu kujundamiseks.

Kiituseks meie maakonna haridusinimestele peab ütlema, et niivõrd konstruktiivset, kaalutletud ja mõistlikku suhtumist tarvilike muutuste suhtes haridusmaastikul igast maakonnast naljalt ei leia. Läänemaa on siin kindlasti eeskujuks teistele.

Kui möödunud aasta seisuga õppis Läänemaa üldhariduskoolides kokku ca 3300 õpilast, siis haridusministeeriumi prognoosi järgi väheneb õpilaste arv Läänemaal 2012./13. õppeaastaks 675 õpilase võrra, mis paneb meid tõsiste valikute ette, millele otsisime haridusfoorumil ka vastuseid.

Koolivõrgu kujundamisest rääkides pakuti ühe variandina välja tugeva riigigümnaasiumi loomist analoogselt Viljandi linnas tehtava pilootprojektiga, kus senised linna gümnaasiumid liidetakse üheks suureks riigigümnaasiumiks (10.-12. klass).

Meie maakond on Viljandi kõrval Eestile heaks eeskujuks ka oma Lõuna-Läänemaa ühisgümnaasiumi ideega, mis liidaks üheks asutuseks Lihula Gümnaasiumi ning Kullamaa Keskkooli. Suurt tähelepanu köitis foorumil just see koostööprojekt. Kuigi küsimusi loodava asutuse efektiivsuse, paraneva kvaliteedi, kvalifitseeritud õpetajate jms ümber on üksjagu, tuleb positiivse algatuse eest au anda. Eks edasistes diskussioonides jõuab mainitud nüansside üle põhjalikult arutleda.

Foorumil tõdeti, et esmalt on oluline siinsete kohalike omavalitsuste koostöös leida võimalikud kompromissid (millest üks on Lõuna-Läänemaa gümnaasiumi näol täna laual) ning jälgida paralleelselt Viljandi riigigümnaasiumi pilootprojekti kulgu ja vajadusel sealt õppust võtta.

Lisaks pakuti välja idee jätta Läänemaale alles kaks gümnaasiumit- üks linna, teine maakonnakeskusest väljapoole (lisaks veel Noarootsi Gümnaasium, mis on riigi omanduses). St koondada Haapsalus tegutsevad gümnaasiumid üheks suureks nn puhtaks gümnaasiumiks ning linnast väljapoole jäävad gümnaasiumid liita samuti. See variant tundub hariduse kvaliteeti jm riiklikust õppekavast tulenevaid nõudeid arvestades huvitav. Suurim küsimärk sellise muudatuse juures on aga hariduse kättesaadavus. Kas koolitee ei muutu mõne õpilase jaoks lubamatult pikaks?

Olgu täpsustuseks öeldud, et Haapsalu Gümnaasiumi 10.-12. klassis õpib 163 ning Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi samas astmes 185 õpilast. Kullamaa Keskkoolis 77, Lihula Gümnaasiumis 64 ning Taebla Gümnaasiumis 66 õpilast gümnaasiumiastmes. Kui me arvestame, et minimaalselt võiks gümnaasiumiastmes õppida 120-125 õpilast (et tagada õppekavas nõutav valikainete maht, samuti vastata rahastamistingimustele jms), siis pole Haapsalu koolide liitmine täna esmatähtis. Toodud numbreid arvesse võttes võiks Haapsalu linnas kaks gümnaasiumit kenasti edasi tegutseda. Küll aga hakkab raskeks minema teistel.

Välja käidi ka mõte: üks kool, mitu õppekohta. Näiteks pakkuda erinevaid õppekallakuid eraldi asuvates gümnaasiumites. Piltlikult öeldes loodusaineid Lihula Gümnaasiumis ning majanduskallakut Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis jne. Ideena on see ilus, saaks justkui täidetud ka õppekavast tulenevad nõuded pakutavatele valikainetle. Kuid reaalses elus ilmselt ei lahenda probleeme. Õpilaste arv väheneb endiselt, õpetajad peavad end mitme kooli vahel jagama ning niigi napp rahaliste vahendite kasutamine ei muutu efektiivsemaks.

Koolivõrgu optimeerimise kõrval peeti oluliseks senisest enam rõhku panna põhikooli lõpetamise ning gümnaasiumi või kutsekooli sisseastumise paremale reguleerimisele. Enamale selgitustööle näiteks tulevase kutsevaliku osas jms. Samuti õpilaste võimete selgemat ja paremat eristamist (mitte sildistamist), et õppurit tema edasistes suunavalikutes paremini aidata. Rõhutati ka e-õppe enamat propageerimist. Miks mitte suunata täna suhteliselt ebaotstarbekate pabertöövihikute kasutamist nn e-töövihikute enama kasutamise poole? Eraldi teemana kujunes arutlusest välja logistikat, sh koolitransporti ja õpilaskodusid puudutav, mida peab kindlasti paralleelselt koolivõrgu ümberstruktureerimisega vaatama. Olulisel kohal on jällegi kohalike omavalitsuste tihe koostöö.

Kokkuvõtteks, kvaliteetne ja kättesaadav üldharidus peab olema koolivõrgu ümberkujundamise aluseks. Gümnaasiume liites ning vajadusel kooliastmeid lahutades peame silmas pidama seda, et säiliks ja tugevneks siinne põhikoolivõrk. Sealhulgas tuleb arvestada sellega, et tagatud oleks kvaliteetne õppekeskkond, kvalifitseeritud õpetajad, riikliku õppekava nõutavad valikuvõimalused jms. Seda aina vähenevate õpilaste arvu ning nappide rahaliste vahenditega arvestades.

Lauri Luik

Käesoleva nädala reedel, 5. märtsil kogunevad haridusinimesed ja huvilised Läänemaa haridusfoorumile, et rääkida hariduse kvaliteedist, kättesaadavusest ning maakonna koolivõrgu tulevikust riigikogus menetletava uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) valguses.
Foorumil otsime vastust ka küsimusele, mitut gümnaasiumi Läänemaal tarvis on.

Tänane haridusalane seadusandlik maastik on väga kirju ning vajab kindlasti lähitulevikus korrastamist. Riigikogus käsitletav uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on esimene suurem samm sel teel. Ülevaate hariduspoliitika üldistest suundadest, viimastest arengutest ning plaanidest annab riigikogu liige, endine haridusminister Paul-Eerik Rummo.

Paljuräägitud kooliastmete (põhikooli ja gümnaasiumi) lahutamise otstarbekuse, vooruste ja puudujääkide üle arutleb riigikogu liige ja endine Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi. Rääkides nn puhta gümnaasiumi headest külgedest tuuakse positiivse näitena alati esile just Tartus asuvat Hugo Treffneri Gümnaasiumit.

Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine pole siiski nii must-valge, kui esmapilgul tunduda võib. Leian, et tänane süsteem Haapsalus, kus linnas konkureerivad omavahel kaks gümnaasiumit- Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium (progümnaasium ehk 7.-12. klass) ja Haapsalu Gümnaasium (1.-12. klass), toimib eluterves konkurentsis, mis omakorda tagab parema hariduse kvaliteedi. Hetkel ei saa veel väga kurta ka õpilaste arvu ega suunavalikute vähesuse üle linnas. Kui aga lahutada põhikooli osad gümnaasiumist ning moodustada seeläbi üks suur põhikool ja eraldi gümnaasium, kaoks ka konkurents kahe gümnaasiumi vahel ning seeläbi väheneks ka õpilase valikuvõimalused. Seega ei näe ma täna selle süsteemi muutmise vajadust.

Oleme PGS-i riigikogus menetlenud üle aasta, kultuurikomisjonis aga juba alates 2008. aastast. Selle ajaga on seaduseelnõule tehtud ligi pool tuhat muudatusettepanekut, mille läbitöötamisega hetkel parlamendis tegeleme. Antud seaduseelnõus on palju positiivset, mis võinuks juba seadusena vastu võetud olla, kuid seda kõike on varjutanud ka üsna tõsised küsimärgid, mistõttu antud seaduse menetlemine on olnud vaevaline. Enim vaieldud nn põhikooli ja gümnaasiumi osade sundlahutamise teema oleme suutnud õnneks eelnõust välja jätta, mis tähendab seda, et koolipidajad saavad edaspidi ise otsustada, kas nende arvates on vajalik kooliastmeid lahutada või mitte. Esialgse kava kohaselt soovis haridusminister Tõnis Lukas teha kooliastmete lahutamise üle Eesti kohustuslikuks. Nendest ning paljudest teistest seadusega seotud nüanssidest annan haridusfoorumil ka põhjaliku ülevaate.

Millisena paistab PGS inimestele, kes antud seadusest lähtuvalt peavad oma eluolu sättima hakkama? Haridusfoorumil valgustab osalejaid oma mõtetega Eesti Koolijuhtide Ühenduse auliige ning Rocca Al Mare kooli direktor Rein Rebane. Lisaks temale on kutsutud ka kõikide Läänemaa üldhariduskoolide esindajad ja omavalitsusinimesed, kelle arvamust uuest seadusest ning Läänemaa koolivõrgu tulevikust saame foorumil kuulda.

Mitut gümnaasiumi vajab Läänemaa? Kas tänane koolivõrk, mida katavad lisaks ca paarikümnele põhikoolile (sh algkoolid) ka kuus nn tavagümnaasiumi (millest üks, Noarootsi Gümnaasium, on riigi kool), on meie maakonnale optimaalseim lahendus?

Arvestades seejures seda, et üldhariduskoolide õpilaste arv on Eestis viimase 9 aastaga vähenenud 200 000-lt alla 150 000, mis teeb aastaseks õpilaste vähenemiseks keskmiselt 6000 kooliealist. Analoogne tendents ähvardab sealhulgas ka Läänemaad.

Leian, et tulevast koolivõrku kavandades on vaja ka meie maakonnas silmas pidada seda, et lisaks Haapsalu gümnaasiumitele säiliks ka vähemalt üks tugev gümnaasium väljas pool linnalist piirkonda. Seejuures peab arvestama, et õpilaste koolitee ülemäära pikaks ei kujuneks ning et hariduse kättesaadavus ei halveneks.

Oluline on tagada tugev põhikoolide võrgustik (põhiharidus kättesaadav võimalikult kodukoha lähedalt) ja mitmekesiseid valikuvõimalusi pakkuvad gümnaasiumid.

Teine variant on vaadata kõrvalt, kuidas koolivõrk loomulikul teel õpilaste arvu kiire kahanemise tulemusena kokku variseb. Viimase variandiga kaasa minnes võib aga juhtuda, et lisaks jõuetutele koolidele surevad välja ka need, mis hetkel veel elujõulised.

Oma nägemuse ning detailsema ülevaate maakonna tänasest haridusmaastikust ja koolivõrgust annab foorumil Lääne Maavanem Neeme Suur.

Haridusfoorumile, kus leiab muuhulgas aset ka avalik arutelu, on oodatud kõik, kellele Läänemaa haridus, sealhulgas koolivõrk ja selle tulevik korda läheb. Kohtumiseni Läänemaa haridusfoorumil.

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni liige

Foto: Delfi.ee

Tänases Postimehes kirjutab ajakirjanik olümpiateemadel ja ironiseerib Eesti tulemuste üle ning soovib, et kultuuriminister Jänes võtaks poliitilise vastutuse.
Ebaõnnestunud nali, kuid siiski tekitas minus mõtteid, mida tahaks välja öelda.

Kuid mitte oma hea kolleegi Laine Jänese poliitilise vastutuse teemal. Pigem sellest, mis puudutab üldiseid hoiakuid saavutusspordi või tippspordi vallas.

Nii mõnegi spordivõhiku arvates on Eesti igal võistlusel (eriti tiitlivõistlustel) automaatselt ebaõnnestunud, kui ei võideta kuldmedalit. Selline suhtumine on väär ja isegi ohtlik nendele noortele, kes saavutusspordi tasemeni pürgida sooviksid.

Iga mees ja naine, kes ise kunagi aja peale näiteks 10 kilomeetrit jooksnud, saab aru, et juba Eesti meistrivõistlustel arvestusväärse koha saamine on väga kõva katsumus. Enamus kriitikutest ei pääseks rajalegi. Rääkimata võitmisest. Rääkimata sellest, et jõuda EM-ile, MM-ile või koguni Olümpiamängudele.

Ma tahan öelda, et iga sportlane (loe: tippsportlane), kes on jõudnud kas EM-ile, MM-ile või OM-ile on juba väga palju saavutanud ning nii mõnelegi (tegelikult enamikule nendest üksikutest talentidest) jääb OM-il osalemine tema laeks. Juba selle üle, et Eesti sportlased suudavad täita A või B normi, tuleb suurt uhkust tunda. Väikese Eesti rahvas on õnnistatud, ja väga kõrgelt õnnistatud, et meil on sportlasi, kes on jõudnud tiitlivõitlustel esikümnesse või koguni medalile. Kuldmedalistid on Eesti sangarid, spordikuningad, absoluutsed maailma tipud…

Spordivõhikud on aga saavutusspordi saavutuste osa ära lörtsinud. See, et meie olümpiadelegatsioon saab sõimu osaliseks, isegi siis, kui oleme juba võitnud ühe hõbeda (PS! Olümpia on alles poole peal!), on sportlaste jaoks vähemalt sama suur solvang kui näiteks ajakirjaniku sõimamine luuseriks, kuna too pole suutnud The Econimisti või  The NY Timesi peatoimetajaks saada. Sportlase pääsemine EM-ile on ajakirjandusmaailmas ehk võrreldav juhtkirja kirjutamisega The NY Timesi.

Soovitan kõigil kriitikutel osta kell ja spordijalatsid ning minna jooksma. Kui aeg alla 30 minuti (ok, alla 40 minuti), siis võib rahus edasi kritiseerida.

Lauri Luik
Läänemaa spordiliit Läänela president

Hea inimene!

Tule ning anna omagi panus Läänemaa haridusmaastiku parendamisse!
Teata oma osavõtust hiljemalt 4. märtsiks aadressile lauri.luik@riigikogu.ee

Ajakava:

9.50-10.00 kogunemine (tee ja suupisted)
10.00-10.05 tervitus ja sissejuhatus (Lauri Luik)
10.05-10.30 uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS)- Lauri Luik
10.30-10.55 Eesti üldharidusmaastikust- Paul-Eerik Rummo
10.55-11.20 puhta gümnaasiumi plussid ja miinused- Helmer Jõgi
11.20-11.45 Läänemaa koolivõrk- Neeme Suur

11.45-12.15 Paus (tee ja suupisted)

12.15-12.40 PGS koolijuhi silme läbi- Rein Rebane
12.40-13.30 Läänemaa koolidirektorite/õpetajate ja omavalitsusjuhtide eelnevalt registreeritud sõnavõtud (a 5 min)
13.30-14.30 avalik arutelu
14.30 Haridusfoorumi lõpetamine

Sellenädalane Ekspress tegi rekordläbimüügi…
Positiivne on seegi, et kogu läbimüügist saadud papp läks Luigele 😉

Üks Luik sai rikkaks, teine kuulsaks.

Ainus asi, mille üle nuriseda võiks, on magedad tsitaadid, aga esimese numbri puhul on andestatav. Ja blogi aadressi saaks ka lihtsamalt kirjutada: lauriluik.ee

Igatahes, et siis, edu!

Kui me soovime majanduskriisist kiirelt ja võimalikult valutult välja tulla, peame otsima lisamooduseid, kuidas ettevõtluse arengut stimuleerida. Leian, et lisaks ettevõtte kiirele registreerimisele internetis ning 40 000-kroonise omakapitali kohustuse kaotamisele tuleb luua ka õpilasfirmadele nn legaalne kandepind.
Täna on õpilasfirmad üks osa ettevõtlusõppe programmist ning toimivad teistel alustel kui äriregistris registreeritud juriidilised isikud. Kuid ometigi võiksid tegutseda samadel juriidilistel põhimõtetel.

Karoli Hindriksi helkuriidee on ühe õpilasfirma eduloost etalonnäide. Ja see pole kindlasti ainus omasuguste seas. Ärme laseme potentsiaalseid äritalente raisku!

Üks variant selleks on registreerida kõik õpilasfirmad Junior Achievement-i nn tütarettevõteteks, mille raamatupidamine, aruandlus jm bürokraatia oleks koondatud ühe struktuuri alla. Nii toimiksid õpilasfirmad analoogsetel alustel nn tavapäraste juriidiliste isikutega, kuid õpilased ei peaks end vaevama liigse paberimäärimisega (aruandlus jms), kuna selle teeks nende eest nn emafirma. Õpilased aga saaksid keskenduda oma ärimudeli ülesehitamisele ning tootearendusele.

Mis on õpilasfirma?

Tänane õpilasfirma on ettevõtlusõppe programm, mis on loodud selleks, et paremini omandada äritegevuse põhimõtteid, arendada õpilastes algatusvõimet ja soovi ise probleeme lahendada.

Tõelisest firmast erineb õpilasfirma täna just eelkõige seetõttu, et see on õppeprotsessi osa ning on registreeritud Junior Achievementi Arengufondi (JAAF) juures. Kusjuures õpilasfirma tegutseb üksnes JAAFi koolituse läbinud ja õpetamise õiguse omandanud õpetaja juhendamisel.

Õpilasfirma lõpetatakse kooliaasta lõppedes. See on aga üheks probleemiks järjepidevuse saavutamisel, mis on ettevõtluses ääretult oluline. Minimaalne õpilasfirma liikmete arv on 3 õpilast.

Lauri Luik

…küll me selle PGS-i ikka lähitulevikus vastu võtame.
Tänases Riigikogu infotunnis (vt allpool) avaldas haridusminister Lukas kõhklusi, et ei tea, kas suudame ikka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastu võtta.

Seisus, kus minister on vastu tulnud Reformierakonna ettepanekule kooliastmeid (põhikooli ja gümnaasiumi) vägisi mitte lahutada, näen, et sellega on ta leevendanud suuresti neid valusid, mida antud eelnõu esialgne tekst (mis muuhulgas sätestas kooliastmete sundlahutamise) koolidele, kohalikele omavalitsustele jt hariduse pärast südant valutavatele inimestele tekitas.

Seega ei näe ma küll enam väga suuri takistusi antud eelnõu seadusena vastu võtmisel, olenemata sellest, et mõned teravad teemad on tarvis veel läbi vaielda.

Eks me siis vaidle, ja kui sellest tõde ei sünni, siis hääletame.

Lukasele paistab koolireformi olukord üsna lootusetu
Postimees.ee, 17.02.2010

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas avaldas täna riigikogus lootusetust, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadus üldse riigikogus vastu võetakse, kuna selle menetlemine on opositsiooni haardes.

«Minul on arvamus kujunenud, et seda seadust tegelikult vastu ei võeta,» ütles Tõnis Lukas täna riigikogu infotunnis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohta küsimustele vastates. «Esiteks on sellega seotud ikkagi küllalt palju selgitamist vajavaid kvaliteedikriteeriume, millest võib-olla lihtsalt loosungite vormis või mööda maakonda sõites veoauto kastist kõnesid pidades on väga raske rääkida ja inimestel raske aru saada.»

Lukase hinnangul võib koolireform olla poliitiliselt liiga keeruline teema. «Aga teiseks, juhtivkomisjoni juhib opositsiooni liige, aseesimees on opositsiooni liige,» lisas ta. «Ma ei ole näinud erilist huvi selle põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eri valdkondade ning blokkide suhtes.»

«Seal on palju asju, mida Eesti haridussüsteem ootab, ja mul on kahju, et see seisab pisukeses vaikelus,» avaldas Lukas kahetsust, et koolireform riigikogus toppab.

Endine haridusminister keskerakondlane Mailis Reps rahustas ministrit: «Me menetleme teda iga päev ja kogu aeg ja mõni tund tagasi komisjonid alles lõppesid ja homme alustame jälle.»

Lauri Luik Reformierakonnast ei jaganud samuti Lukase pessimismi: «Mina oleksin natuke positiivsem. Ma ikka loodan, et me suudame selle asja siin üheskoos mingil hetkel lähitulevikus ka vastu võtta.»

Jaanuari lõpus loobus Lukas põhikooli ja gümnaasiumi jõuga lahutamisest ja avaldas seejuures lootust , et see loobumine kõrvaldab viimase takistuse kogu haridusuuenduse jaoks olulise koolireformi riigikogus vastuvõtmise teelt, sest seda seadust on varsti vaja.

5. märtsil kell 10 Läänemaa Kutsehariduskeskuses

Ajakava:

9.50-10.00 kogunemine (tee ja suupisted)
10.00-10.05 tervitus ja sissejuhatus (Lauri Luik)
10.05-10.30 Eesti üldharidusmaastikust- Paul-Eerik Rummo
10.30-10.55 uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus- Lauri Luik
10.55-11.20 puhta gümnaasiumi plussid ja miinused- Helmer Jõgi
11.20-11.45 Läänemaa koolivõrk- Neeme Suur
11.45-12.00 Paus (tee ja suupisted)
12.00- 12.30 Läänemaa koolidirektorite/õpetajate ja omavalitsusjuhtide eelnevalt registreeritud sõnavõtud (a 5 min)
12.30- 14.30 avalik arutelu (kõik soovijad saavad sõna)
14.30 Haridusfoorumi lõpetamine

Tegemised 25. jaanuar- 14. veebruar 2010
26. jaanuaril osalesin Riigikogu saarte ühenduse koosolekul, kus oli arutlusel praamiliikluse doteerimise ning mandri ja saarte vahelise jäätee küsimused.

Täitevvõim aru andmas. Foto: erakogu

Veebruarikuisel Maaelu edendamise sihtasutuse nõukogu koosolekul oli lisaks tavapärastele projektitoetustele arutlusel ka uue nõuandestruktuuri kinnitamine, mille eesmärk on anda asjakohast oskusteavet maaelu arendamisele suunatud ettevõtetele.

Jäälilled parlamendis. Foto: erakogu

3. veebruaril külastasin Põlvamaad, kus kohtusin Saverna külakeskuses Saverna ja Valgjärve inimestega. Teemaks koolireform ning Saverna ja Valgjärve koolide tulevik. Valgjärve vallavolikogu moodustas peale kohtumist ajutise komisjoni, mis hakkab tegelema koolivõrgu kujundamisega ning töötab käesoleva aasta lõpuks välja edasise plaani.

5. veebruaril osalesin Läänemaal Kullamaa piirkondliku organisatsiooni koosolekul, kus tutvustasin poliitilist olukorda riigis ning andsin ülevaate Riigikogus menetletavast põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest. Kullamaa piirkonna esimeheks valiti taas Marek Topper.

Läänemaa saalihoki tulevik. Läänemaa XVI talimängud. Foto: erakogu

Järgmisel päeval korraldasime spordiliit “Läänelaga” Taebla vallas Läänemaa XVI Talimängud. Osavõtt oli aktiivne ning tublimad sportlased said karika kätte ja medali kaela.

Korvpalliturniir Haapsalus. Foto: erakogu

8. veebruaril arutasime fraktsioonis Jaak Salumetsa eestvedamisel spordi rahastamise teemat ning võimalusi laiendada sporditreeneritele analoogsed sotsiaalsed garantiid koolipedagoogidega.

11. veebruaril toimus Haapsalu Wiedemann Gümnaasiumis traditsiooniline menuüritus Aasta Hitt, kus lõin kaasa žüriiliikmena.

Aasta Hitt 2010 HWG-s. Foto: Arvo Tarmula

Samal päeval toimus kultuurikomisjoni avalik koosolek koolieksamite teemal.

Koolieksamite teemal arutlesid meiega õpetajad, õpilased ja rektorid. Foto: erakogu

Reedel kohtusin Läänemaa muuseumi juhataja Rea Rausiga, et arutleda kavandatava muuseumireformi teemal.

Sõbrapäeval tegime plaane Haapsalu Noorte Reformiklubi (HNRK) aktiviseerimiseks.

Noored reformikatest kolleegid lahkumas HNRK nõupidamiselt. Foto: erakogu

Tallinna linnavõimu plaan kehtestada müügimaks, käärib täiega. Soovitan lugeda üht mu 4 aasta tagust lugu sellest, kuidas ja miks me Haapsalus selle rumaluse ära lõpetasime.
Saan aru, et majanduslikult raskel ajal ning eriti veel siis, kui oled eelarvega käpardlikult ümber käinud, on suur ahvatlus rahva taskust lisaraha koorida. Siiski ei ole see sünnis.

Leian, et pealinna valitsus peaks peeglisse vaatama ja tõdema, et eelarve majandamisega pole hakkama saadud ning selle eest tuleb vastutada ja leida parem lahendus. Mitte aga veeretada pall sujuvalt maksumaksja kätte, kel täna niigi keeruline finantsiline olukord. Miks peab mu vaene tallinlasest sõber maksma linnavõimu rumaluse eest?

Kui hakkama ei saada, soovitan anda ohjad Holsmerile, sest tema erakond on riigikassat raskel ajal väga targalt majandanud.

Siin lubatud lugu ajast, mil masu ei tuntud:

Hüvasti müügimaks!
(02.05.2006)

Aprillikuu viimasel nädalal võtsime volikogus üksmeelselt vastu väga hea otsuse kaotada Haapsalus müügimaks alates käesoleva aasta 1. oktoobrist.

Müügimaks on üks paljudest kohalikest maksudest Eestis lisaks teada tuntud riiklikele maksudele. Kohalike maksude kehtestamise õiguse annab linnadele ja valdadele kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja ka kohalike maksude seadus. Viimase järgi on kohalikeks maksudeks: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu.

Maksude kogumine on raha saaja jaoks kindlasti meeldiv tegevus, sootuks vastupidine aga sellele, kellelt võetakse. Mina olen alati seda meelt olnud, et iga inimene (ka ettevõtja on inimene) teab ise kõige paremini, kuidas oma raha kulutada. Riigi ja omavalitsuste roll inimese rahakotist maksu koorimisel olgu minimaalne. Müügimaksu kaotamine on üks samm selle poole.

Kes peavad maksma müügimaksu? Müügimaksukohuslased on Haapsalu linnas jaekaubanduse, toitlustamise või teeninduse valdkonnas tegutsevad majandustegevuseregistrisse kantud jaemüüjad ja teenindajad (ettevõtjad ja juriidilised isikud). Müügimaksuga ei ole võimalik maksustada aga näiteks kütuse-, kindlustus-, telekommunikatsiooni-, energeetika ja transpordiettevõtteid, kuna need ei ole majandustegevuse registrisse kantud kohaliku omavalitsuse poolt. Tingimused aga peavad olema võrdsed.

Müügimaks kehtestati Haapsalus 1. aprillil 1995. aastal maksumääraga 1%. 1. jaanuarist 1996 langetati müügimaksu määra 0,5 %-ni, misjärel 2001. aasta 1. jaanuarist on müügimaksumääraks 0,25% maksu maksja poolt müüdud kaupade ja teenuste maksumusest müügihinnas. See protsent kehtib tänaseni.

Antud maksumäära juures saab linn tulu ligikaudu 1,5 miljonit krooni aastas. See summa on viimase 3 aasta vältel püsinud enam vähem samal tasemel. (2003. aastal 1,6 miljonit ja 2004. ning 2005. aastal 1,5 miljonit krooni). 

Kõrge majanduskasv ning hästi laekuv tulumaks on olulised tegurid, tänu millele saame kergendada ka ettevõtjate maksukoormust meie kodulinnas Haapsalus. Meeldiv on tõdeda, et liberaalne maksupoliitika on nii riigis kui ka üha enamates omavalitsustes tänaseks pigem reegel kui erand.
 
Tänaseks on Eestis lisaks Haapsalule järele jäänud veel 9 omavalitsust, kus käsitluse all olev maks kehtib. Nendeks on Maardu linn, Harku ja Jõelähtme vald Harjumaal, Alajõe ja Lüganuse vald Ida-Virumaal, Mooste vald Põlvamaal, Kaisma vald Pärnumaal, Torgu vald Saaremaal ning Peipsiääre vald Tartumaal. Loodame, et nendeski omavalitsustes minnakse peagi kohaliku ettevõtluskliima soodustamise teed.

Lauri Luik