Tänahommikuse seisuga oli Eesti Töötukassas arvel 89 436 inimest, registreeritud töötute arv vähenes nädalaga 1403 inimese võrra. Seega vähenes registreeritud töötute arv juba seitsmendat nädalat järjest. Ka uusi registreeritud töötuid lisandus vähem – 1599 (eelmisel nädalal 1612). Registreeritud töötuse protsent langes 14,0 protsendilt 13,8 protsendile.
Statistikaameti andmetel tõusis 2010. aasta I kvartalis töötuse määr 19,8 protsendini. I kvartalis tõusis ka registreeritud töötute arv, mis oli samal ajal 93 000. Registreeritud töötute arv on hakanud langema alates aprillist, mistõttu võib eeldada, et ka Statistikaameti II kvartali töötuse määr on võrreldes I kvartaliga oluliselt väiksem.

Jätkuvalt suurenes nädalaga ka pakutavate töökohtade hulk. 13. mai seisuga oli Töötukassal vahendada 2806 töökohta, sellest 2627 tööpakkumist Eestis. Seega on tööpakkumiste hulk alates märtsist märgatavalt kasvanud. Aasta algul oli nädalas vahendada keskmiselt 1500 tööpakkumist, neist alla 1000 Eestis.

Kõige enam otsitakse müüjaid ja demonstraatoreid (391), infosüsteemide projekteerijaid ja süsteemianalüütikuid (185), kaitseteenindajaid (142), müügiesindajaid ja konsultante (104) ning kodu- ja muid abilisi (97).
Palgatoetuse lepinguid on sõlmitud sellel aastal 3606 inimese tööle rakendamiseks. Ettevõtluse alustamise toetust on makstud 274 inimesele, tööpraktikat on alustanud 1892 inimest, tööharjutust on alustanud 269 inimest, tööalast koolitust on alustanud 4152 inimest.

Agnes Männiste
Pressiesindaja
Sotsiaalministeerium
Tel 626 9321, 524 5480
agnes.manniste@sm.ee<mailto:agnes.manniste@sm.ee>
www.sm.ee<http://www.sm.ee>

Tänahommikuse seisuga oli Eesti Töötukassas arvel 90 839 inimest, mis tähendab, et registreeritud töötute arv vähenes nädalaga 1449 inimese võrra. Aprilli algusest alates on töötute arv esmakordselt pärast ligi kaheaastast järjestikust registreeritud töötute arvu kasvu igal nädalal jõudsalt vähenenud. Registreeritud töötuse protsent langes 14,2 protsendilt 14,0 protsendile. Registreeritud töötus on langenud kuu ajaga 0,6 protsenti – aprilli algul oli see 14,6 protsenti.
Jätkuvalt suurenes ka pakutavate töökohtade hulk. 6. mai seisuga oli Töötukassal vahendada 2767 töökohta, sellest 2603 tööpakkumist Eestis.

Kõige enam otsitakse müüjaid ja demonstraatoreid (390), infosüsteemide projekteerijaid ja süsteemianalüütikuid (185), kodu- ja muid abilisi (107), kaitseteenindajaid (103) ning müügiesindajaid ja konsultante (101).

Palgatoetuse lepinguid on sõlmitud sellel aastal 3331 inimese tööle rakendamiseks. Ettevõtluse alustamise toetust on makstud 257 inimesele, tööpraktikat on alustanud 1845 inimest, tööharjutust on alustanud 244 inimest, tööalast koolitust on alustanud 4034 inimest.
 

Agnes Männiste
Pressiesindaja
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
Tel 626 9321
GSM 52 45 480
agnes.manniste@sm.ee
www.sm.ee
 

Pühapäeval toimus Otepää-Elva trassil Tartu jooksumaraton. Distantsi pikkus 23,x km.
Ajaga 1:27.11 saavutasin üldkokkuvõttes 32. koha. Oma vanuseklassis 21. Kokku lõpetas 1637 inimest. Kuna polnud antud distantsi varem jooksnud, on raskem hinnangut anda. Siiski leian, et võib üsna rahule jääda, kuna distantsi sees joostud poolmaratoni aeg tuli 1:18.54.

Kuna raja üldreljeef on mäest (Otepää-Elva) alla kulgev (asfalti-, pinnase- ja metsatee), siis õnnestus saavutada päris hea tempo. Keskmiseks kilomeetri ajaks kujunes 3min ja 44sek.

Tegemised 19.04-02.05.2010
Aprillikuu lõpus ja mai alguses osalesid mitmed inimesed Haapsalu Toomkiriku ristimiskabelis toimunud omanäolisel ettevõtmisel, kus lugesime üheskoos piibli kaanest kaaneni läbi. Minul õnnestus olla 1. mai viimane lugeja, mis tähendas seda, et mu onupoeg Indrek Kalda andis lugemisohjad mulle üle täpselt kell 23.00 ning mina finišeerisin kell 23.30, et siis järgmised lugejad saaksid pühapäeva hommikul viimased 200 piiblilehekülge ette lugeda. Olgu öeldud, et reedel-laupäeval loeti piiblit kogu ööpäeva vältel. Väga tore ja meeldejääv ettevõtmine. Tänud korraldajatele eesotsas Tiit Salumäe ja Lydia Kaldaga.

19. aprillil kogunes hasartmängumaksunõukogu oma sellekuisele koosolekule, et toetada häid spordi-, kultuuri-, hariduse- ja sotsiaalvaldkonna projekte.

20. aprillil kogunes Tallinnas Rotermanni kvartalis Haapsalu sõprade klubi. Arutasime linna ja maakonna tuleviku üle. Loe lähemalt SIIT.

Õnnitlusi vastu võtmas. Foto: erakogu

21. mail võtsime ühes Peep Aru ja Tõnu Juuliga Riigikogus vastu õnnitlusi kolleegidelt. Nimelt ühendas meid kõiki see, et lähipäevil saime taas natukene elukogenumaks.

Koduste kingitud sinililled ja lumikelluke. Foto: erakogu

Kolmapäeva õhtul toimus Reformierakonna Läänemaa organisatsiooni juhatuse koosolek, kus mind valiti uueks MKO esimeheks. Suur tänu toetuse eest. Loe lähemalt SIIT.

MKO juhatus tööhoos. Foto: erakogu


HÕFF-ile eelnes ka suurejooneline zombide rongkäik linnas. Foto: erakogu

Aprillikuu viimasel nädalavahetusel toimus Haapsalus juba traditsiooniline Haapsalu Õudusfilmide Festival (HÕFF). Tõeliselt vahva ja suurepärane ettevõtmine. Sel aastal oli külastajaid üllatavalt palju ka väljastpoolt Haapsalut. Ürituse avamine toimus Haapsalu linnuses, kus linastusid ka 2 esimest filmi. HÕFF-il oli palju häid filme ning üks neist linastus kinoekraanil maailmas esmakordselt.

Sadu zombisid. Foto: erakogu

Uksed on kõigile avatud. Foto: erakogu

Teiseks traditsiooniks on kujunenud, et Riigikogu peab minu sünnipäeval (jüripäeval) ka oma lahtiste uste päevi. Polnud seegi aasta erand.

Sellesse päeva mahtus veel kohtumine Eesti Panga presidendi Andres Lipstokiga, kes rääkis Haapsalu linnavalitsuses europüüdlustest.

25. aprillil andsin Haapsalu abiturientidele juba vist 4. aastat järjest ühiskonnaõpetuse eksami konsultatsioonitundi. Rääkisime eurost, pensionitest, tööhõivest, koolireformist jm.

Endel Susi 70! pidulaua ees. Palju õnne! Foto: erakogu

Sel nädalal tähistas oma 70. juubelit ka minu treener Endel Susi. Palju õnne, tervist ja rõõmu veel kord!

29. aprillil külastasime Riigikogu Reformierakonna majandus- ja rahandusgrupiga Läänemaad. Loe lähemalt SIIT.

Nagu ikka, toimus ka sel aastal aprillikuu viimasel päeval suur volbriööjooks kodulinnas Haapsalus. Erinevalt aga eelnevatest aastatest jälgisin ma sel korral võistlusi pealtvaatajate poolel.

Stardipauk on antud. Foto: erakogu

Järgmisel päeval olin Viljandi järvejooksu stardis ning 43 minutit ja 25 sekundit hiljem uue isikliku rekordiga ka finišis. Loe lähemalt SIIT.

29. aprillil külastasime Reformierakonna fraktsiooni majandus- ja rahandustöögrupiga Läänemaad.
Hommikune kohtumine leidis aset Noarootsi vallavalitsuses, kus rääkisime uue vallavanema Aivar Krooniga valla arengutest. Noarootsi vald on oma peaaegu olematu laenukoormusega kindlasti üks eeskujulikumaid selles valdkonnas.

Cipaxi plastmassitööstus Taebla vallas. Foto: erakogu

Peale seda külastasime Taebla vallas tegutsevat plastmassitööstust Cipax, mis toodab erinevaid mahuteid, anumaid jm plastmassist osasid ning mille toodang läheb pea kõik ekspordiks.

Seejärel andsime ühiskonnaõpetuse tunde Haapsalu Wiedemanni ja Haapsalu Gümnaasiumis. Rääkisime eurost, tööhõivepoliitikast ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest.

Rannarootsi keskuses. Foto: Tõnu Parbus

Peale lõunasööki uues Rannarootsi keskuses asuvas Cafe Tallinnas tutvusime uue kaubanduskeskusega, mis oli muide 2009. aasta suurim erainvesteering Eestis (ca 72 miljonit).

Seejärel külastasime Haapsalu linna üht suurimat tööandjat PKC kaablitehast, mille toodang läheb samuti enamuses ekspordiks.

Instrueerimine PKC tehases. Ikkagi börsiettevõte. Foto: erakogu

Nurme vabrikus kohtusime sealsete juhtide ja töötajatega. Nurme vabrik toodab oma brandi Freeware ning teiste rõivafirmade riideid.

Tutvume uue Gore-Tex materjaliga Nurme vabrikus. Foto: Tõnu Parbus

Kohtumine linnarahvaga Haapsalu Linnavalitsuses. Foto: erakogu

Riigi poolt rakendatud tööturumeetmed tööhõive parandamiseks on viimaste nädalate statistikat vaadates hakanud ka vilja kandma. Ülemöödunud nädalal vähenes registreeritud töötute arv 787, möödunud nädalal 817 inimese võrra. Tänase seisuga on seega töötus langenud juba neljal järjestikusel nädalal pea 2500 inimese võrra.

Oleme välja töötanud terve rea olulisi tööturumeetmeid, millest heade näidetena võib tuua palgatoetuse, tööpraktika, alustava ettevõtte toetused, täiendõppe soodustamise, meetmed puude või pikaajalise tervisehäirega inimeste töötamise toetamiseks ja tööandjale vajaliku tööjõu vahendamiseks.

Näiteks makstakse 2010. a tööandjale, kes võtab tööle vähemalt 6 kuud töötukassas arvel olnud töötu, toetust kuni 50% ulatuses töötaja palgast. Tööpraktika käigus on tööandjal 4 kuu jooksul võimalus välja õpetada sobiv töötaja ja töötul võimalus saada praktiline töökogemus. Tööandjale makstakse seejuures juhendamistasu ning töötule stipendiumi ja sõidutoetust. Ettevõtte starditoetust on võimalik taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest kuni 100 000 krooni või Töötukassast 70 000 krooni.

Palgatoetuse lepinguid on sõlmitud sellel aastal 2595 inimese tööle rakendamiseks, tööpraktikat on alustanud 1607 inimest, tööalast koolitust 3835 inimest (osa neist koolituse juba läbinud), 222 inimest on saanud starditoetust oma äri algatamiseks, millega on loodud või luuakse pea 400 töökohta. Lisaks osutatakse jätkuvalt mitmeid muid teenuseid: karjäärinõustamine, tööotsingu koolitus, tööklubi jne

23. aprilli seisuga oli Eesti Töötukassas arvel 92 849 inimest, samas aprilli alguse seisuga oli töötute koguarv veel 95 086 inimest. Selle ajaga on toimunud positiivne muutus – töötute arv vähenes 2237 inimese võrra. Eriti hea on tõdeda, et töötus näitas viimase kahe nädalaga vähenemistrende kõigis Eesti maakondades.

Lisaks töötute koguarvule on ka registreeritud töötuse protsent aprillikuu jooksul langenud.

Hea uudis on ka Läänemaa elanike jaoks. Kui 25. märtsi seisuga oli Läänemaal kokku 1713 töötut, siis möödunud nädalalõpu seisuga on töötute arv langenud 1622-le. Seega on kuu ajaga Läänemaal töötute arv vähenenud 91 inimese võrra. Tööealisi inimesi on Läänemaal Eesti Statistikaameti andmetel 13 600.

Jätkuvalt suureneb ka uute tööpakkumiste hulk. 23. aprilli seisuga oli Töötukassal vahendada 2373 töökohta, sellest 1891 tööpakkumist on Eestis. Vabadest töökohtadest on kõige rohkem pakkumisi müüjatele ja demonstraatoritele, kuid ka müügiesindajatele ja –konsultantidele.

Riigi otseste meetmete abil (palgatoetus, tööpraktika, ettevõtluse alustamise toetus) on tööle läinud sel aastal üle 4500 inimese.

Nagu ülaltoodud statistikast näha võib, on riigi poolt rakendatavad tööturumeetmed ning erasektori pingutused mõjunud tööturu arengule igati positiivselt – töötus väheneb ning olukord on stabiliseerumas.

Lauri Luik
Riigikogu liige

29. aprillil külastasime fraktsioonikaaslastega mitmeid Läänemaa ettevõtteid. Ühest joonistus välja huvitav tõsiasi, mida ei saa muidugi võtta üldistades, kuid mis näitab teatava grupi inimeste hoiakuid.

Ettevõte otsib töötajaid, kuid töötud ei ole nõus tööle minema, kuna neile tagatavad sotsiaalsed hüved võimaldavad mugavamat äraolemist, selle asemel, et vahetada need madala palga ja töötegemise vastu. Alles siis, kui abirahad otsas, hakatakse tööd otsima. See ei ole normaalne ning kindlasti tuleb sellises olukorras midagi ette võtta.

Abivajajaid tuleb aidata ning ma pean tsiviliseeritud ühiskonnas normaalseks, et need, kel on võimalik aidata (maksumaksjad), aitavad abivajajaid sotsiaaltoetuste jm. Küll aga on lubamatu kuritarvitada nende maksumaksjate ja riigi vastutulelikkust ning olla tänases raskes seisus nii valiv, et jätta sulle pakutav töökoht vastu võtmata.

Rohkem austust.

Täna toimus 81. suurjooks ümber Viljandi järve.
Ilm oli külmavõitu, tuuline ja sombune. Vaatamata sellele õnnestus sooritus äraütlemata hästi. Iga isikliku tippmargiga peab ju rahul olema. 12km distants ajaga 43:25 oli 5 sekundi võrra kiirem kui eelmise aasta ponnistus.

Kokku oli stardis ligi 3000 spordisõpra. 43:25-ga platseerusin üldarvestuses 71. kohale.

Vorm näikse kulgevat tõusuteel.

Targa maja või aruka hoone ideed tuleb ka Eesti poliitikute seas enam levitada, kuna energiasääst ja ökonoomsus (mida intelligentsed hooned peaasjalikult pakuvad) on ühed olulisemad lähiaja märksõnad. Seetõttu kavatsengi Riigikogu juurde asutada targa maja toetusrühma, mille üks eesmärke on selgitada välja vajadus ning võimalikud kohad seadusandluses, mida tuleks reguleerida, et arukate hoonete kasutamist hoogustada.
Aprilli keskel esinesin Rakveres targa maja konverentsil, kus andsin ülevaate oma selleteemalisest magistritööst. Nii minu tööst kui ka antud konverentsilt joonistus välja tõsiasi, et Eestis on antud valdkond veel lapsekingades ning vajab lähitulevikus kindlasti tõsist selgitus- ja populariseerimistööd. Kuigi arukate hoonetega tegelevaid ettevõtteid on juba mõnikümmend.

Eesti on täis aastakümneid tagasi ehitatud korruselamuid, mille puhul energiasäästust ja kokkuhoiust rääkida ei saa, kuid mida annaks targa maja hooneautomaatikatehnoloogiaid kasutades tunduvalt efektiivsemaks muuta.

Lihtne näide, kui ebaökonoomne on tüüpiline Lasnamäe maja. Talvel, kui väljas on külm, töötavad radiaatorid (reeglina mittereguleeritavad) täiskuumusel. Kui inimestel hakkab palav, siis (selle asemel, et radiaatorit reguleerida) avatakse aken. Ja nii kütamegi taas karget talveõhku. Intelligentses hoones aga seadistub temperatuur ise just sellisele tasemele, kuhu peremees ta programmeerib. Ehk et siis kui soovime jahutust, ei avane mitte aknad vaid väheneb kõigepealt küte ning vajadusel hakkab tööle konditsioneer jne.

Tutvu ka minu magistritöö järeldustega SIIN!

Kolmapäeval, 21. aprillil toimunud Reformierakonna Läänemaa maakondliku organisatsiooni juhatuse koosolekul valiti uueks esimeheks riigikogulane Lauri Luik.
Läänemaa reformierakondlaste senine esimees Marek Topper juhtis maakonnaorganisatsiooni kolm aastat. "Selle ajaga kasvas liikmeskond märgatavalt, juurde loodi kaks piirkonda ning samuti olime võidukad erinevatel valimistel," ütles Topper.

Värske esimehe Lauri Luige sõnul on järgneva perioodi peamine eesmärk võita Riigikogu valimised Läänemaal. "Samuti on olulisteks prioriteetideks liikmeskonna aktiivne juurdekasv, Vormsi piirkonna loomine ja maakondliku noorteorganisatsiooni ülesehitamine. Selle aasta eesmärgiks on tuua erakonda 100 uut liiget," sõnas Luik.

Läänemaal on Reformierakonnal 11 piirkonda, milles kokku üle 250 liikme.

Lisainfo:

Lauri Luik
Riigikogu liige, Reformierakonna Läänemaa maakondliku organisatsiooni esimees
56 659 599
lauri.luik@riigikogu.ee

Eile, 20. aprillil kohtusid Rotermanni kvartalis Haapsalu linna arengust ja heast käekäigust huvitatud inimesed, et hinnata hetkeolukorda ja visioneerida pilt tulevikust.
Selle vahva pundi nimi on Haapsalu Sõprade Klubi, sest me hoolime Haapsalust.

Sel korral oli arutluse all lisaks Haapsalu linna selle suve kultuuriprogrammile (mis on tõesti päris heal tasemel)- VAATA www.haapsalu.ee– ka maakondliku infrastruktuuri areng ning Palivere spordi- ja vabaajakeskuse projekt.

Ehk ei olegi mingis perspektiivis väga kosmos taastada Riisipere-Haapsalu raudteelõik… kui kellelgi vaid leiduks vaba miljard.

Kokku oli meid ca 30-40, alustades Haapsalu linnapeast, riigikogu liikmetest jt poliitikutest ning lõpetades edukate ettevõtjate ja kultuuritegelastega.

Haapsalu Sõprade Klubi koguneb reeglina vähemalt kord aastas.

Tegemised 22.03-18.04.2010
Kui enamus Euroopa taevast on varjutatud Islandilt saabunud tuhapilvedega, siis Haapsalu taevas säras kuldselt…

Gold medal. Foto: Einar Luik

Laupäeval, 17. aprillil kaitsesin Haapsalu 10km maanteejooksu meistrivõistlustel meistritiitlit. Sel aastal tuli aeg 25 sek kehvem, st 37.01. Aga iga esikoht on väärt rõõmupisaraid, olenemata ajast :.) Kokku oli stardis ca 35 inimest. Vorm on hea.

Striptiis käib asja juurde. Foto: Einar Luik

Möödunud aasta maikuus Islandil vana vulkaani tipus. Seal lähedal on hetkel väga tahmane.
Foto: erakogu

Märtsikuu hasartmängumaksu laekumised olid veel kehvakesed. Siiski suutsime aidata mitmekümneid tublisid ettevõtmisi.

Märtsi lõpus võtsime vastu ka pensioniea tõstmist puudutava seaduse, mis on vajalik tänaste pensionäride ning pensionite kaitseks. Loe lähemalt SIIT!

Opositsioon tervitas pensioniea tõusu ööistungiga. Foto: erakogu

25. märtsil osalesin RE Ridala piirkonnaorganisatsiooni koosolekul, kus tutvustasin erakonnakaaslastele viimase aja poliitilisi arenguid.

Samal päeval valisime Riigikogule ka uue juhatuse. Jätkab senine koosseis- Ergma, Pentus, Ratas. Palju õnne!

Lumi ja kellukesed Tallinnas koduhoovis. Foto: erakogu

26. märtsil kutsusin kokku spordiliit Läänela juhatuse. Tegime plaane tulevaseks Üldkoguks.
Muuhulgas tutvustas oma aruandedrafti ka revisjonikomisjon.

Peale seda osalesin Rannarootsi keskuse avamisel Uuemõisas.

Samasse päeva mahtus veel ka Haapsalu RE fraktsiooni koosolek ning volikogu.

Väga tore seltskond- Palivere eakad. Foto: erakogu

27. märtsil kohtusime ühes Katrin Karismaaga Palivere ja Liivi inimestega. Kuulasime nende rõõme ja muresid ning rääkisime aktuaalsematel poliitilistel teemadel. Katrin tegi loomulikult ka mõned laulud:)

Katrin tööhoos. Foto: erakogu

***
Küll elu võib teinekord karm olla. Nii nagu läks märtsikuu, lahkus ka hea Sõber Tõnis, lihtsalt läks…
…puhka rahus kulla Sõber!
***

7. aprillil tutvustastin riigikogus noorsootööseadust ja spordiseadust.
Noorsootööseadus
Spordiseadus

Kolmapäev tööjuures. Foto: erakogu

8. aprillil jagasime Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu koosolekul taas projektitoetusi.

Sama päeva lõpetas minister Lukase meeleolukas vastuvõtt draamateatris, kus tähistasime Riiklike õppekavade vastuvõtmist. Sellele järgnenud etendusele "Augustikuu" panen 10 palli skaalal 8-. Ita Ever on muidugi tasemel.

Olin Haapsalu PKO juht 2002-2010. Foto: Tõnu Parbus

9. aprillil kutsusin kokku RE Haapsalu piirkonna üldkoosoleku. Vaatasime minevikku ja tulevikku ning valisime PKO-le uue esimehe. Esimeheks sai Urmas Sukles. Loe lähemalt SIIT!

Selgitan kolleegidele, kuidas me 2011 riigikogu valimised võidame.
Foto: Tõnu Parbus

Kaastunne poolakatele. Foto: erakogu

10. aprillil esinesin RE Pärnu maakonnaorganisatsioonile. Rääkisin oma kampaaniakogemustest.

Pärnu MKO esimees Mati Raidma vägesid juhatamas. Foto: erakogu

12. aprillil kohtusin menetletava muinsuskaitseseaduse raames detektoristide (inimesed, kes otsivad metallidetektoritega maa seest asju) esindajatega. Neile teeb muret see, et nende õigusi tahetakse uue seadusega märgatavalt piirata. Katsume leida konsensuse.

Koopaoravale eelnes Tarkade Klubi üritus, kus sel korral oli teemaks SETI programm ning maavälise tsivilisatsiooni otsingud.

Kevad koduaias Haapsalus. Lumikellukesed on mu lemmikud. Foto: erakogu

13. aprilli koopaorava üritusel oli arutlusel võlakaitseseadus.

14. aprillil külastasime fraktsiooniga Aivar Mäe kutsel Estonia teatrit ja selle tagaruume, mida tavakülastaja reeglina näha ei saa.

Palju artiste. Foto: Tõnis Kõiv

Sellele järgnes kohtumine Redgate investoritega ning sellele omakorda kultuuriministeeriumi integratsiooniprogramm.

15. märtsil tähistas meeleolukalt oma sünnipäeva klubi Clazz. Muhe üritus oli.

16. aprillil esinesin Rakveres Targa Maja konverentsil, kus muuhulgas oli kohal ka CABA (www.caba.org) president ja CEO Ronald J. Zimmer. Tutvustasin oma magistritööd, mis käsitles Eesti hooneautomaatikaturgu ja siinseid ettevõtteid.

Sama päeva õhtul kohtusin valijatega Haapsalus. Mõni inimene oli väga tige.

Aga päike loojus sel õhtul seevastu eriti ilusasti 🙂

Päikeseloojang maailma ilusaimas linnas- Haapsalus. Foto: erakogu.

Pensioniea tõstmine on vajalik eelkõige selleks, et tänane pension ei väheneks.
Kuna meie ühiskond vananeb ning seeläbi ka maksumaksjate hulk väheneb, peame juba täna mõtlema sellele, kuidas kaitsta tänaseid ja tulevasi pensionäre nii, et nende pensione ei peaks vähendama. Pensionite kaitsmiseks olemegi otsustanud pensioniiga tõsta.

Lauri Luik
Riigikogu liige

Täna lõpetasime kultuurikomisjonis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) muudatusettepanekute läbihääletamise.
Oluline ja suur töö on ära tehtud. Kui puslepilt saab sadadest muudatusettepanekutest kokku pandud ning see on ka soovitud nägu, siis saame tuua eelnõu riigikogu suurde saali. Seda eeldatavasti juba käesoleva aasta mai alguses.

Seadus on riigikogus menetluses juba 2008. aasta lõpust. Kokku oleme koolireformi eelnõud menetlenud 44 komisjoni koosolekul ning lisaks veel kümnetel avalikel aruteludel.

Kokku oli ettepanekuid nii erinevate fraktsioonide kui huvigruppide poolt esitatud ca 500.

Mul on hea meel selle üle, et minister Lukas tuli vastu meie parandusettepanekule vabastada omavalitsused kohustusest kooliastmeid (põhikooli ja gümnaasiumi) lahutada. Tänases eelnõus on see jäetud meie ettepanekul kohalike omavalitsuste endi otsustada.

Koolikohustuslik iga jääb praeguse eelnõu kohaselt 17. eluaastale; kohalike omavalitsuste vaheline tasaarvlemine õpilaste osas säilib meie ettepanekul täna kehtival kujul; ettevõtlusõpetus on lülitatud gümnaasiumi õppeprogrammi analoogselt usundi- ja riigikaitseõpetusega; eraõiguslikel institutsioonidel (ala Keila kool) on edaspidigi õigus samuti koole ülal pidada ning gümnaasiumi lõpetamiseks on tarvilik sooritada vähemalt 3 riigieksamit 50%-le tulemusele ning teha ka komplekseksam.

Oluline on seegi, et omavalitsustevaheline tasaarveldamine hakkab nüüdsest kehtima ka erakoolide puhul.

Leian, et oleme saanud päris hea eelnõu. Tänan koalitsioonipartnerit, kes on meie muudatusettepanekutele vastu tulnud.

Täna toimus Reformierakonna Haapsalu piirkonnaorganisatsiooni (PKO) üldkoosolek.
Koosolekul käsitlesime muuhulgas olulisemaid poliitilisi teemasid (euro, tööhõive, pensioniea tõstmine, PGS jm), rääkisime 2009. aasta tegevustest ning kinnitasime tegevuskava aastaks 2010.

Tuleva aasta peamine eesmärk on valmistuda 2011. aasta 6. märtil toimuvateks riigikogu valimisteks.
Reformierakonna eesmärk on võita riigikogu valimised ning koguda Haapsalu linnas 2000 häält.

Alates 2002. aastast kuni tänaseni juhtisin Haapsalu PKO-d mina. Seoses Urmas Suklese saamisega Haapsalu linnapeaks on ka tema valimine piirkonna esimeheks loogiline samm.

Juhatusse osutusid valituks: Lauri Luik, Riina Cohen, Mati Seppi ja Ants Tulvik.