Tegemised 20. september- 20. oktoober 2010
21. septembril toimunud sporditöörühmas arutasime teemasid, mis 11. novembril toimuval Eesti Spordi Kongressil samuti arutlusele tulevad. Üheks nendest on treenerite sotsiaalsed garantiid, millega tuleb kindlasti tegeleda. Täna saavad enamik treenereid vaid stipendiumeid, millel puuduvad erinevalt töölepingust sotsiaalsed garantiid (pension, haigekassakindlustus jne). Kui soovime spordi vallas muutusi paremuse poole (ning ka edaspidi tiitlivõistluste medaleid), tuleb sellele lähiajal kindlasti rõhku pöörata.

Teine oluline teema, mis vajab korrigeerimist, on spordi rahastamise killustatus. Ka selles osas otsime lahendusi. 11. novembril kongressil kinnitatava dokumendi- "Eesti spordi riiklikud arengusuunad"- üritame tuua ka Riigikogu ette kinnitamiseks.

Kuulsad Haapsalu sallid Riigikogu seinu kaunistamas

Sama päeva õhtul toimus ka koopaorava üritus, kus Hanno rääkis sotsiaalvaldkonna hetkeseisust, puudutasime ka 2011. aastal riigieelarvet.

23. septembril toimusid Läänemaa MV kergejõustikus Noarootsi staadionil. Kehva vormi kiuste, kuid tugevate vastaste puudumise tõttu, õnnestus ajaga 10.06 võita hõbemedal.

3000m stardi eel Läänemaa MV Noarootsis

Laupäeval, 25. septembril toimus Olümpia hotellis Reformierakonna volikogu koosolek. Teemaks riigikogu valimiste võit.

29. septembril külastasime Reformierakonna fraktsiooni esindajatega Tallinnas Mustamäel asuvat Tehnopoli teadusparki. Tore oli näha, kuidas targad inimesed innovatsiooni teevad. Meeldiv oli ka see, et koostöö TTÜ-ga on seal tegutsevatel ettevõtetel üpriski tihe. Näiteks kasutatakse ülikooli laboreid, kuid võetakse tööle ka tublisid üliõpilasi.

30. septembril külastasime kultuuri- ja keskkonnakomisjoniga Läänemaad. Kõigepealt kohtusime vallarahvaga Pürksis, Noarootsi vallamaja saalis ning arutlesime keskkonnatemaatikate üle. Hiljem läksime Rannarootsi muuseumi Haapsalus ning kohtusime kohalike rannarootslaste esindajatega. Loe ka SIIT!

Kohtumine rannarootslastega Rannarootsi muuseumis

Laupäeval, 2. oktoobril võtsin kokku Haapsalu noored reformikad (HNRK), et arutada tuleva Tuksi sügisseminari päevakava ja organiseerimist.

HNRK-d aktiviseerimas, Kongo hotellis

Järgmisel päeval toimus Paide-Türi rahvajooks. Ajaks sel korral 49.44 ning koht üldkokkuvõttes 25.

Kiviheitemasin Lihula linnusemäel

4. oktoobril külastasime Riigikogu esindusega Läänemaa kuu raames minu kodumaakonda. Vaatasime Risti raudteemonumenti, käisime Paliverre kavandatavas spordikompleksis, vastrenoveeritud noortekeskuses, Kullamaal Üdruma külaseltsis, Lihula linnusemäel ja huvikoolis, Matsalu rahvuspargis ning ettevõttes K-Met. Järjekordselt saab tõdeda, et Läänemaal on tublid ja aktiivsed inimesed.

Kuulamas ülevaadet Lihula valla tegemistest vana mõisa ees.
Punastes saabastes volikogu esimees Tiina Lobja

Järgmisel päeval kogunes taas spordi töörühm, kus tegime vahekokkuvõtteid teematöögruppide aruteludest ning valmistasime põhja Eesti spordi riiklikeks arengusuundadeks.

7. oktoobril külastasime Reformierakonna fraktsiooniga Tartut. Andsime ühes Rein Aidmaga Tartu Karlova Gümnaasiumis 11. ja 12. klassidele ühiskonnaõpetuse tundi. Targad noored. Hiljem külastasime Tartu teadusparki. Tore, et nüüd on nii Tehnopol kui ka Tartu teaduspark oma silmaga üle vaadatud. Edu!

Tartu tehnopargis

Õhtul osalesin Tallinna Tehnikaülikooli sünnipäevavastuvõtul. Tore oli üle pika aja vanu koolikaaslasi ning alma materit kohata.

Laupäeval jooksin Ekideni Eesti MV-l 10 km 35.20-ga, mis on ligi minuti võrra kiirem kui eelmisel aastal.

Teisipäeval võõrustasin Riigikogus Oru kooli. Lisaks ekskursioonile lossis ning Pika Hermanni tornis, rääkisin noortele riigikogu tööst ja poliitilisest olukorrast. Peab tunnistama, et esitati ka palju asjalikke küsimusi.

Õhtul rääkisin RE Tartu piirkonnale hariduspoliitikast. Fookuses kõrghariduse rahastamine, PGS ja spordiharidus.

Avinurme volikogu saalis erakonna uutele liikmetele rääkimas

Reedel kohtusin RE Avinurme, Lohusuu ja Tudulinna piirkonna uute liikmetega ning tutvustasin erakonda. Eelnevalt külastasime kohalikku pastoraati, millest on nüüd tehtud käsitöökoda ja muuseum, erakapitalil põhinevat teist käsitöökeskust ning Avinurme gümnaasiumit. Tänud võõrustajatele, väga meeldiv oli.

16.-17. oktoobril korraldasime Tuksis legendaarse Haapsalu Noorte Reformiklubi Tuksi sügisseminari. Oli ääretult meeleolukas, nagu alati 🙂 Sama ürituse raames korraldasin ka RE Lääne MKO juhatuse koosoleku, kus teemaks lisaks piirkondlikele ülevaadetele ikka tulevate riigikogu valimiste võitmine. Loe ka SIIT!

Esmaspäeval, 18. oktoobril jagasime hasartmängumaksu nõukoguga taas toetusi spordi-, kultuuri-, haridus- ja sotsiaalprojektidele.

Õhtuks kutsusin kokku Reformierakonna hariduse töörühma, mille külaliseks sel korral TTÜ rektor Andres Keevallik. Arutlesime kõrghariduse ja selle rahastamise teemal.

Reformierakonna haridustöörühma juhatamas

Järgmisel päeval oli kultuurikomisjonis arutlusel uus Muinsuskaitseseadus. Kuulasime erinevad osapooled ära ning asume üheskoos eelnõud heaks seaduseks tegema.

Õhtul osalesin Läänemaa Raamatukogus lugemispäeval, kus laenutasin huvilistele erinevat lektüüri. Toredad inimesed ning rahustavad raamatud moodustasid üheskoos suurepärase stressivaba töökeskkonna. Nautisin.

Kolmapäeval külastasime arendusjuht Tõnu Parbusega Haapsalu väikelastekodu ning andsime lastele üle nostalgiapäevadel vanakraami müügist saadud raha eest ostetud DVD-mängija ning kotitäie komme. See on vähim, mis nende laste jaoks teha saame.

Päeva teine pool möödus Riigikogus 2011. aasta riigieelarvet läbi töötades. Lõpetasime I lugemise.

* kõik fotod pärinevad erakogust

Möödunud nädalavahetusel toimus Tuksi spordibaasis Haapsalu Noorte Reformiklubi üldkoosolek, kus valiti klubile uus esimees ja juhatus ning koostati tegevuskava järgmiseks aastaks. Esimeheks valiti Alari Truuver ning juhatuse liikmeteks Kadi Ollema ja Sten Simulask.
Juhatuse esimees Alari Truuver kutsus kõiki noori, kel huvi Haapsalu asjades kaasa rääkida, ennast arendada ning kodukoha heaks midagi ära teha, Haapsalu Noorte Reformiklubiga liituma.

"Julgus, ettevõtlikkus ja pealehakkamine," loetles Truuver noore inimese jaoks olulisi omadusi, mida peaasjalikult tuleb arendada.

Reformierakonna Läänemaa organisatsiooni esimehe Lauri Luige sõnul peab Haapsalu kujunema veelgi noortesõbralikumaks ja põnevamaks linnaks, kus on loodud head võimalused enese harimiseks, arendamiseks ning tervislikuks ja meeleolukaks vaba aja veetmiseks. "Haapsalu Noorte Reformiklubi aktiivne tegevus aitab sellele kõvasti kaasa," ütles noorteklubi üks asutaja Luik. "Haapsalu peab kujunema linnaks, kuhu tahetakse peale kõrgkooliõpinguid tagasi elama ja töötama tulla."

"Reformierakonnal tegutsevad piirkondlikud organisatsioonid kõikides Läänemaa omavalitsustes. Üks meie eesmärke on ka noorteelu arendamine ja aktiviseerimine läbi klubilise tegevuse nendes piirkondades."

Haapsalu Noorte Reformiklubi üldkoosolekul osales 40 reforminoort. Noortele esinesid ka riigikogu liikmed Igor Gräzin, Kalle Palling ja Lauri Luik. Klubi tegevuses on läbi aastate osalenud ca 500 noort, kellest on kasvanud tublisid ettevõtjaid, ametnikke, õpetajaid, poliitikuid jt aktiivseid ühiskonnakodanikke.

Haapsalu reforminoortele käis esinemas riigikogu liige Igor Gräzin

HNRK uue juhatuse valimistulemusi selgitamas. Valimiskomisjonis Anneli, Heigo ja Elina

Reformierakonna juhatuse poolt sel nädalal kinnitatud transpordipoliitika programmi eesmärk on kindlustada inimeste ja kaupade vaba, mugav, kiire ja taskukohane liikumine Eestis ning Eesti ja muu maailma vahel.

„Hästi korraldatud transport parandab inimeste heaolu ja tõstab majanduse võistlusvõimet. Inimeste vaba liikumine pole mõeldav ilma transpordivõrgustike ja -vahenditeta. Täna jääb teede ja tänavate kvaliteet endiselt maha Euroopa parimatest näidetest. Eesti ühendusteed teiste Euroopa Liidu liikmesmaadega ei vasta veel inimeste ega Eesti majanduse vajadustele, raudtee- ja lennuühendused on kesised,“ ütles Reformierakonna juhatuse liige Valdo Randpere.

Randpere sõnul peab meie eesmärgiks olema Põhjamaade tasemel teedevõrgu väljaehitamine. „Ehitame välja Tallinna ringtee, neljarealise maantee Tallinnast Tartu suunas Mäoni ning Saaremaa silla. Samuti jätkame Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimist ja riigi kruusateedele tolmuvaba katte ehitamist,“ lausus Randpere.

„Et liikumine oleks reisija jaoks mugav ja sujuv, tuleb teabe saamiseks ja piletite ostmiseks mistahes Eesti piires liikuvale ühistranspordivahendile luua üks keskne veebikeskkond,“ lisas Randpere.

Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi hinnangul jääb ühistranspordi arendamise kõrval Eestis liiklemisel väga oluliseks maanteetransport. „Üks mis kindel  – sõiduautosid me maksustada ei kavatse, küll aga soovime kaotada raskeveokimaksu ja muuta selle maanteetasuks, mida hakatakse võtma ka välismaistelt raskeveokitelt,“ märkis Klaas.

„Kindlasti on väga oluline liiklusohutuse suurendamine.Selleks  varustame põhimagistraalid vajalike barjääride, peale- ja mahasõitudega, et need oleksid läbitavad ühtlase kiirusega ning jätkame põhimagistraalide ohtlike lõikude ja ristmike valgustamist. Jalakäijate ja jalgratturite ohutuse suurendamiseks jätkame kergliiklusteede arendamist,“ sõnas Klaas.

Klaasi sõnul on Eesti lennunduspoliitika lähimaks suureks sihiks võimalus lennata Tallinnast kõigisse olulisematesse Euroopa ärikeskustesse ja tagasi ühe päeva jooksul. „Pikaajalisemaks eesmärgiks on muuta Tallinna lennujaam Põhja-Euroopa Aasia-suunaliste lendude keskuseks. Niisamuti on vaja kaasaegset maismaaühendust Eesti ja Lääne-Euroopa vahel. Berliin-Tallinn-Helsinki-Peterburi kiirtee valmimine on lähituleviku küsimus.“

„Selleks, et edendada Eesti-sisest veeliiklust ja arendada väikesadamaid, rakendame praamivedudel saarte püsielanikele ja saartel registreeritud autodele 50% hinnasoodustust. Peame õigeks ehitada riikliku tellimusena Rohuküla-Heltermaa liinile sobivad laevad. Siseturismi elavdamiseks ja uute töökohtade loomiseks investeerime EL vahendeid väikesadamate arendamiseks sihiga, et igal saarel oleks oma sadam,“ tutvustas majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas Reformierakonna transpordipoliitika põhimõtteid.

Reformierakonna juhatuses sel nädalal kinnitatud transpordipoliitika programm on avatud avalikule arutelule ning seisukohtade kujundamiseks saadetakse see valdkonna ekspertidele ja laiemale avalikkussele. Täisprogramm on lisatud pressiteatele.

Eelnevalt on Reformierakonna juhatus heaks kiitnud ja avalikule arutelu esitanud haridusprogrammi, mille eesmärk on viia Eesti hariduse kvaliteet Põhjamaade tasemele ning energeetikaprogrammi, mille sihiks on energiajulgeoleku saavutamine tarbijale võimalikult soodsa hinnaga.

Reformierakonna haridusprogrammiga tutvu siin:  www.reform.ee/haridus ja energeetikaprogrammiga siin: www.reform.ee/energeetika.

Lisainfo:

Silver Pukk
Reformierakonna kommunikatsioonijuht
silver@reform.e
509 7147

Oktoobri keskel täitub aasta uue võimuliidu tööleasumisest Haapsalus.

Seadsime oma suunaks kujundada Haapsalust inimsõbralik, majanduslikult tugev, aastaringse kultuurieluga ning kiirelt arenev euroopalik kuurortlinn. Võtsime ülesandeks viia lõpule kolm Haapsalu jaoks olulist ehitusobjekti- promenaad, kultuurikeskus ja universaalne spordihall. Euroopa Liidu ning muude regionaalarengu fondide finatsvõimaluste aktiivne kasutamine on samuti üheks meie sihiks.

Aastaga on suudetud täita arvestatav osa koalitsioonilepingus seatud eesmärkidest. Ei saa mainimata ja kiitmata jätta ka eelmist linnavalitsuse koosseisu, kuna  alus nii mõnegi suure projekti edukaks realiseerimiseks pandi just sel ajal.

Haapsalu kuurordi süda on vastvalminud rannapromenaad. Värskelt renoveeritud Kuursaal ning uudne kultuuriprogramm promenaadil pakkus juba sel suvel linnarahvale ja turistidele unustamatuid elamusi. Kaasates erakapitali, oleme alustanud skulptuuride taastamist ning uute rajamist promenaadile- näiteks jääkaru ning mälestusmärk Läänemeres hukkunud lindudele. Ühes valminud promenaadiga avati ka uhke lastemänguväljak Aafrika rannas.

Aastaringse kultuurielu ülesehitamine pole lihtne, kuid sellega on algust tehtud. Tuntud kultuuriinimeste ja loomerahva aktiivne kaasamine on linna kultuurielu elavdanud. Koostöö Euroopa kultuuripealinna Tallinnaga, piiskopilinnuse üritustekalendri tihendamine ning maailma- ja Eesti tasemel artistide Haapsallu toomine on vaid mõned näited püüdlustest pakkuda linnarahvale ning meie külalistele meeleolukaid kultuurielamusi. Maailmanimedest on tänaseks Haapsalus käinud nii Robert Plant, Alice Cooper kui ka Megadeth.

Mõne aja pärast on inimestel võimalus nautida kultuuri ka sisetingimustes (eriti talvisel ajal) renoveeritud Läänemaa Kultuurikeskuses ning sportlikult ja tervislikult aega veeta uhiuues universaalses spordihallis.

Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab nõude, et koolid peavad pakkuma õpilase soovil ühe valikainena ettevõtlusõpet. See valmidus on Haapsalul õnneks juba mõnda aega olemas. Ülejäänudki riiklikest õppekavadest tulenema hakkavad nõuded saavad Haapsalus täidetud. Alushariduse olulisust silmas pidades suudab Haapsalu linn tagada igale lapsele lasteaiakoha.

Noorteelu aktiviseerimiseks toetame ja arendame Haapsalu Noorte Huvikeskust ja Kastani Avatud Noortekeskust. Samuti toetame noorte omaalgatuslikke projekte. Paralepa rulapargi korrastamiseks oleme kokku võtnud töögrupi. Oleme aktiviseerimas noortelaagrite korraldamist suvisel perioodil ning selle arendamist Haapsalu Õpilasmalevaks.

Sotsiaalvaldkonna projektide toetamine on samuti olulisel kohal. Jätkub toetuste maksmine, eakate tegevuse toetamine klubides ja ringides ning bussisõidul. Samuti töötutega tegelevate organisatsioonide toetamine ja koostöö varjupaiga ning Samaaria keskusega.

Kortermajade korrastamisega ning Tallinna maantee ja Tamme tänava ristmiku probleemi lahendamisega oleme samuti algust teinud. Majade korrastamiseks saame kasutada Kredexi laenuvõimalusi. Haapsalu linna vana kalmistu on tänaseks kaardistatud ja valgustatud. Täiendava riigimaa munitsipaalomandisse taotlemine on üks meie sihte, millega aktiivselt tegeleme. Tingimused turismimajanduse aastaringseks toimimiseks on valdavas osas loodud.

Loetletut arvesse võttes võib tõdeda, et oluline samm inimsõbraliku, majanduslikult tugeva ja aastaringse kultuurieluga euroopaliku kuurordi väljakujundamiseks on astutud. Küll aga ootab meid ees terve rida uusi väljakutseid. Mõned suuremad nendest. Koostöös riigiga tuleb korrastada Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium. Haapsalu Gümnaasiumi, Haapsalu Linna Algkooli ja Nikolai kooli õppekeskkonna parandamiseks ning uute riiklike õppekavade täitmiseks tuleb aktiivselt otsida täiendavaid finantsvõimalusi. Samuti Vikerkaare lasteaia renoveerimiseks. Haapsalu teede ja tänavate ning merevärava korrastamine, Paralepa puhkeala arendamine tervisepargiks, väärika leinatoa rajamine ja raudteejaama kohviku taastamine on osa suurtest plaanidest, mis ootavad realiseerimist. Idee taastada Riisipere-Haapsalu raudtee polegi enam täiesti utoopiline unenägu- otsime aktiivselt võimalusi euro- ja riigivahendite kaasamiseks antud ettevõtmisse, seda aga juba koostöös maakonnatasandil.

Lauri Luik
Haapsalu koalitsiooninõukogu liige

Selline kiri läks kõigi läänlaste postkasti.

Seisame selle eest, et võimalikult suur osa saastekvootide müügist saadud rahast tuleks investeeringutena ka Läänemaale, Saaremaale ja Hiiumaale.
Esialgne nimekiri avalikest objektidest, mida hakkame saastekvootide müügitulude eest remontima, on juba peaaegu valmis. Suure tõenäosusega suudame nende rahade eest korrastada ka Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi hoone. Vähemalt teeme kõik endist sõltuva, et see investeering Haapsallu tuleks.

Lisaks on renoveeritavate koolide nimekirjas ka Vidruka Kooli peahoone Taebla vallas Palivere külje all.

Saaremaal remonditakse suure tõenäosusega ka Päästeameti Orissaare depoo ja Sõmera Hooldekodu. Hiiumaal Suuremõisa Tehnikumi peahoone.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Peep Aru sõnul on järgmise aasta riigieelarves kõigi aegade suurimad riiklikud investeeringud nii maaelu otseseks toetamiseks kui infrastruktuuri parandamiseks.
„Järgmise aasta riigieelarves on investeeringuteks kokku 16 miljardit krooni, mis moodustab 7% SKP-st . See on ilmselt Euroopa suurim osakaal, eelmise aastaga võrreldes on investeeringud kasvanud 2,3 miljardit. Väga suur osa neist investeeringutest on suunatud maaelu arendamisse ja regionaalselt tasakaalustatuma Eesti heaks,“ ütles Aru.

Peep Aru märkis, et lõviosa kõikidest investeeringutest läheb maale, Tallinnasse ja Tartusse jääb kokku vaid kolmandik, kui sedagi. „Maaelu rahastatakse iga ministeeriumi alt. Sadu miljoneid läheb maal asuvatesse riigikoolidesse või uute politseimajade ehitamiseks Jõhvis, Jõgeval, Kuressaares ja Rakveres – see omakorda parandab otseselt politsei ja päästevõimekust kogu maakonnas ehk siis kõigi meie turvalisust,“ lausus Aru.

„Ka PRIA eelarve kasvab, tänavu on toetused ja  investeeringud kokku ca  4,5 miljardit krooni. Regionaaltoetusi on üle aegade kõige rohkem, kokku 2,2 miljardit, võrreldes 2010-ga on kasv 950 miljonit krooni. See on koolid, lasteaiad, töökohad, turismiarendus,“ sõnas Aru.

„Teede ehituseks, remondiks ja korrashoiuks on tuleva aasta eelarves ette nähtud üle 4 miljardi krooni. Samuti suurenevad oluliselt keskkonnaministeeriumi investeeringud puhtasse  veesse  ja reovete puhastusse,“ lisas Aru.

Lisainfo:

Silver Pukk
Reformierakonna kommunikatsioonijuht
silver@reform.ee
5097147

… tuleb Lääne Elust
Tehke suu lahti
 
Ivar Soopan
ivar@le.ee
 
Märtsis toimuvate riigikogu valimiste eelne võitlus valijate häälte eest käib, ent mitte kõikjal ega kõigi peas. Eesti tasemel on tegutsemine nähtav kõigis erakondades, aga Läänemaal mitte. Siin on neid, kes roniks kas või külg ees Kuu peale, et nähtav olla, kuid ka neid, kes arvavad, et kõik loksub niigi paika. Toon näite. Maavanem Neeme Suur on kes teab kui kaua ajanud Riisipere–Haapsalu raudteeühenduse taastamise asja, aga teeb seda maavanemana riigi tasandil, mitte parteilasena. Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid, va kaval rebane, võttis selle aga enda teemaks ja kutsub üles raudteeühendust taastama, korraldades vaksalis seminari ja volikogu erakorralise istungi.
See polnud etteheide Karilaiu tegevusele. Kohalikule rahvale on raudteeühenduse taastamine vajalik ja tähtis ning on hea, kui mõni poliitik sellega süvitsi tegelema hakkab. Sel moel tulebki valijate häälte eest võidelda. See on valija otsustada, kas ta peab seda populistlikuks loosungiks, kavalaks nõksuks või tõsiseks sammuks ühenduse taasavamise eest.

Aktiivsust näitab üles ka Lauri Luik, kes riigikogulasena on Läänemaal nähtav ja kes suhtleb inimestega nii ajalehe vahendusel kui ka kõikvõimalikel ettevõtmistel. Nii peabki. Poliitikat ei tehta kaks kuud enne valimisi, vaid kogu valimistevahelise aja. Noored poliitikud on sellest aru saanud. Mida aga teevad teised? Paar erakonda on Läänemaal vist ise ka unustanud, et nad olemas on. Äkki ei kavatsegi nende esindajad kevadel riigikokku kandideerida?

Valijad tahavad, et neil oleks valikuvõimalus, aga seda saab olla siis, kui valitavad oma plaanidest pidevalt teada annavad ja nende täitmise eest ka pidevalt tegutsevad.

Täna käisime Riigikogu kultuuri- ja keskkonnakomisjoni ühisväljasõidul Läänemaal.
Esimene osa toimus Pürksis ning käsitluse all olid peaasjalikult keskkonnateemad.

Teine osa aga Rannarootsi muuseumis minu kodulinnas Haapsalus, kus keskendusime rannarootslaste kultuurile.

Keskkonnaamet tundis puudust haridusalasest koostööst ning rannarootslased oma algupärase emakeele säilimise pärast.

Rajatavas Lõuna-Läänemaa Gümnaasiumis võiks loodusesuuna õpilased Keskkonnaametiga edaspidi tihedat koostööd teha ning algupärane rannarootsi keel võiks õppeainena olla Noarootsi riigigümnaasiumi õppekavas. Nii oleks mõlemad kitsaskohad ületatud.

Kommenteerides täna Riigikogus vastu võetud müügi- ja paadimaksu kaotamise seadust, toonitas rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas, et müügimaksu kaotamine võtab lisakoormuse nii kaupmeestelt kui klientidelt ning vähendab sellega survet hindadele.
„Tallinna linnavolikogu kehtestatud müügimaks tekitab paratamatult hinnatõusu kogu Eestis,“ ütles komisjoni esimees Taavi Rõivas. „Isegi, kui müügimaksu üle-Eestiline mõju ei ole väga suur, on põhimõtteliselt väär, et üks omavalitsus saab koormata kõiki eestimaalasi.“ Rõivase sõnul on uue maksu kehtestamine Tallinnas toonud kaupmeestele kaasa vajaduse teha märkimisväärseid kulutusi ning see suurendab omakorda survet hindadele.
 
Rõivas ei ole nõus opositsiooni kriitikaga, justkui mõjutaks müügimaksu kaotamine kogu Eesti omavalitsusi. „97% omavalitsusi ei ole müügimaksu kehtestanud ega plaani seda teha. Viimasel ajal on müügimaksu sisse viinud üksnes Tallinn,“ lausus Rõivas.
 
Lisainfo:

Taavi Rõivas
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees
51 19799
 
Teate koostas ja edastas:
 
Toomas Viks
Reformierakonna fraktsiooni pressinõunik Riigikogus
55 456 79
 
 
 
 

Täna Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Riigi ja kohalike omavalitsuste partnerlusest’’ arutelul toonitas Reformierakonna fraktsiooni esimees Peep Aru oma sõnavõtus, et meie omavalitsussüsteemi iseloomustab tugev identiteet ja laiapõhjaline demokraatlik valitsemine ning neid väärtusi pole võimalik rahas mõõta.’’
Aru sõnul on kohalikele omavalitsustele antud meie demokraatlikus elukorralduses väga oluline roll. ’’Mitte kõik ei ole aru saanud, et kohalik omavalitsus ei ole riigi käepikendus, tema kohahaldusorgan. Viimase aja positiivse näitena võib tuua rahanduskomisjonis toimunud tõsiseid läbirääkimisi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seaduse vastuvõtmisel, kus arvestati omavalitsuste soovidega ja tehti olulisi kompromisse,’’ ütles Aru.
 
Aru sõnul peavad riik ja kohalikud omavalitsused suutma headel aegadel häid tulemeid kenasti koos kasutada ning rasketel aegadel koos raskusi kanda. Reformierakonna seisukoht omavalitsussüsteemi edasisel arengul mahub lausesse: nihutame raha ja ülesandeid, mitte aga piire. Kohalike omavalitsuste reform ei tähenda piiride tõmbamist, vaid põhimõttelist otsust, milleks vallad ja linnad loodud on, milliseid ülesandeid on vaja ja mõistlik lahendada just koha peal kogukonna esindajate otsusel,’’ lisas Aru.  
 
Aru sõnul saab koostöös riigiga edasi toimida kogukondade tahtel põhinev omavalitsusüksuste liitumisprotsess. ’’Eriliigilistele omavalitsusüksustele saab kujundada ka nende tegemistele vastava tulubaasi, mis oleks kindlasti läbipaistev ja põhiseaduspärane. Tänaste väga pisikeste kohalike maksutulude, suure osatähtsusega riigitoetuste ja niinimetatud kohaliku iseloomuga riiklike maksude asemel peab tulevikus oluliselt tõusma omavalitsuste roll oma maksutulu kujundamisel,’’ lausus Aru.
 
Lisainfo:

Peep Aru
Reformierakonna fraktsiooni esimees
5140440

Teate koostas ja edastas:

Toomas Viks
Reformierakonna fraktsiooni pressinõunik Riigikogus
55 456 79

Kommenteerides Riigikogus teise lugemise läbinud Äriseadustiku muutmise seaduse eelnõud, toonitas Riigikogu õiguskomisjoni liige Erik Salumäe, et antud eelnõu muudab lihtsamaks ettevõtlusega
alustamise, mis omakorda turgutab Eesti majanduskeskkonda.
Salumäe sõnul ei pea füüsilisest isikust äriühingu asutaja tulevikus enam asutamisel tegema osakapitali sissemakseid, kui kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 tuhat eurot. ’’Äriregistris tehakse lihtsalt märge,
et osaühing on asutatud sissemakseid tegemata, ning on võimalik koheselt alustada äritegevust ja kõigi heade ideede realiseerimist,’’ lausus Salumäe.
Muudatuse tulemusena säilib küll seni kehtinud osaühingu miinimumkapitali nõue 40 000 krooni (tulevikus 2 500 eurot), kuid see summa tuleb sisse maksta vaid siis, kui see on ette nähtud põhikirjas või seda
nõuab ühingu majanduslik seisund.

Seaduseelnõu toob ettevõtjatele palju muudki positiivset – vähendatakse ettevõtetega seotud dokumentide vorminõudeid ja audiitori kaasamise kohustust, muudetakse paindlikumaks osa võõrandamisel seadusjärgne
ostueesõigus ja kaotatakse ära juhatuse liikme ametiaja tähtajalisus.

Lisainfo:

Erik Salumäe
Riigikogu õiguskomisjoni liige
50 84 203

Teate koostas ja edastas:

Toomas Viks
Reformierakonna fraktsiooni pressinõunik Riigikogus
55 45 679

Tõnis Lukas: “… tasuta hariduse omandanud hakkaksid oma palgataseme järgi maksma tagasi selleks loodud kõrghariduskassasse, mille vahendid suunatakse tulevikus ülikoolide rahastamiseks ning õppivate tudengite õppetoetusteks ja stipendiumideks.”
Kiidan Tõnis Lukast, et ta selle idee debatiteemaks tõstatas. Pealtnäha oleks sellest abi esialgsete finantsraskuste ennetamisel ning mulje jätmisel, et meie pakumegi “tasuta haridust”, kuid siin on siiski terve rida küsimärke.

Värsked ideed või siis vanad ideed uued kuues on haridusvaldkonnas enam kui teretulnud. Haridusministri välja käidud mõte nn haridusmaksust aga tundub justkui “tasuta hariduse” tähe all eluaegse õppelaenu tagasimaksegraafiku kehtestamisena.

Olen seda meelt, et lisaks riigivahenditele tuleks suurendada erakapitali osakaalu kõrghariduses. Mina uute maksude kehtestamist ei poolda. Eriti astmete kehtestamist, mida rohkemteenivate suuremalt maksustamine ju tähendab.

Pigem tuleb rõhku pöörata motiveeriva stipendiumitesüsteemi väljatöötamisele, haridusfondide loomisele, õppelaenu piirmäära tõstmisele 60 000 kroonile ning tihedamale koostööle ettevõtetega. Toetussüsteemid tuleb muuta vajadusepõhiseks.

Suuremad vajakajäämised ja küsimärgid antud idees:

* Miski ei ole tasuta. Hetkel maksavad riigieelarvelised kohad kinni ju maksumaksjad. Tegu on ajatatud astmelise maksuga, millega maksab õpilane oma õpingud kinni tööturule jõudes.

* Kui on määratud piir, millest kõrgema palga puhul tuleks nn haridusmaksu maksma hakata, ei maksa üllatuda, kui ametlikud palgad just sinna lati alla reguleeritakse.

* Kes on tublim, see peab rohkem maksma. Miks karistatakse tublimaid? Mis motiveerib siis olema tublim?

* Kuidas seda kõike administreerida? Kas rohkem teenivad inimesed maksavad rohkem, samuti maksavad rohkem need, kes on õppinud kallimal erialal?

* Kas see koormis jääb inimesele elu lõpuni või millal minu maksukohustus lõppeb?  Kui palju ma tegelikult riigile siis võlgnen? Äkki tekitab see hoopis olukorra, kus inimesed hakkavad hariduse omandamist vältima…

* Kas erinevate erialade puhul tulevad siis diferentseeritud maksukoormused? Sest erialad on ju ka täna suhteliselt erineva hinnatasemega.

Need on küsimused, mis mulle esmalt pähe turgatasid. Kui saaks adekvaatsed põhjendused, siis võiks täitsa edasi mõtelda.

Tegemised 11. aug- 19. sept 2010

Uues Haapsalu loomekeskuses

13. augustil osalesin Haapsalus Augustibluusi iga-aastasel festivalil. Sel aastal oli kolitud suurde linnusesse ning külaliste arvgi kahekordne.

Augustibluus tõi Haapsallu tuhandeid bluusisõpru

Samal nädalavahetusel rääkisin Reformierakonna suvepäevadel hariduspoliitikast (põhifookus uuel põhikooli- ja gümnaasiumiseadusel).

Reformierakonna suvepäevadel haridusest rääkimas

19. augustil toimus Haapsalus koalitsiooninõukogu koosolek, kus teemadeks 2011. aasta linnaeelarve ning koalitsioonilepingu täitmine. Tuleb tõdeda, et arvestatav osa koalitsioonilepingust on tehtud või tegemisel.

20. augustil toimus Haapsalus Riigikogu ja linnapeade vaheline korvpallimatš, mille võitsime sel korral ülekaalukalt 61:31. Üldskoor on nüüd 6:5 linnapeade kasuks.

Riigikogu vs linnapead

Õhtul külastasime sotsiaalministriga Haapsalu Valge Daami etendust.

Valge Daami legend

Valge Daami päevad kandsid ette terve rea huvitavaid üritusi. Alustades tuulelohefestivalist ning lõpetades Tõnise mälestuskontserdiga. Sel suvel oli Haapsalus juba tunda tõelise kuurordi hõngu.

Traditsiooniline Valge Daami laat

Üks paljudest sellesuvistest kontsertidest Kuursaalis


Sõbra Tõnis Kulboki mälestuskontsert

Tuulelohefestival Holmi rannas

23. augustil toimus hasartmängumaksu nõukogu koosolek Riigikogus, kus järjekordselt arutlusel sotsiaal-, haridus-, kultuuri- ja spordiprojektid.

Kuurordi südames

28. augustil osalesime linnapea ja volikogu esimehega Tallinn 2011 kultuuripäeval Haapsalus ning saime osa võrratust muinastulede ööst.

Tallinn 2011 üritus Haapsalus lõhnas veidi küll K-kampaania järgi, kuid üldiselt oli tore

31. augustil kohtusime koalitsioonikaaslastega riigikogus, et arutada pikapäevarühma temaatikat.

Strasbourgi katedraal oma öises uhkuses

3.-6. septembrini külastasin Strasbourgis asuvat Euroopa Parlamenti.

Valdava osa ajast mõttetult tühjana seisev Euroopa Parlamendi hoone

11. septembril toimusid nostalgiapäevad Haapsalus. Vanakraami müügist saadava tulu annetame Haapsalu väikelastekodule, kokku üle 1000 krooni. Loe lähemalt SIIT!

12. septembril toimus hooaja olulisim spordisündmus- Tallinna maraton. Isiklik rekord jäi sel korral alistamata 12 sekundiga. Ajaks tuli 2:56.06. On, kuhu pürgida.

Tallinna sügisjooks, 10 km start

Teisipäeval, 14. septembril toimus Riigikogus Läänemaa kuu avamine. Samal päeval osalesin ka Haapsalus toimunud koolivõrgu arutelul, kus sel korral oli teemaks õppekava puudutav.

Vormsi rahvatantsijad Riigikogus


Ann ja Ants Roos Steni muninasjuturaamatu illustratsioonide näitusel Riigikogus

Järgmisel päeval toimus Reformierakonna juhatuse koosolek, kus arutasime 2011. aasta riigi eelarvet ning erakonna energeetikapoliitilisi teese.

Neljapäeval kohtusin Kullamaa vallavanema Jüri Ottiga, et rääkida valla tulevikust. Keskseks teemaks oli Lõuna-Läänemaa gümnaasiumi loomine.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Wiigi kohvikus Haapsalus

17. septembril kutsusin Haapsallu keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kes kohtus omavalitsusjuhtidega, vaatas Haapsalu linna promenaadi ja sadamaid ning osales Reformierakonna uue liikme koolituspäeval. Samal päeval toimus ka erakonna maakonnaorganisatsiooni juhatuse koosolek, kus tegime plaane märtsikuiste riigikogu valimiste võitmiseks.

Ministri visiiti kroonis vikerkaar


Reformierakonna uue liikme päev FraMares

18. septembril osalesin Matsalu loodusfilmide festivalil Lihulas. Järgmisel päeval saatsime suve ära Haapsalu Kuursaalis suvelõpuvastuvõtul.

Matsalu loodusfilmide festival

* kõik ülaltoodud fotod pärinevad erakogust

Haapsalu salli kudumine sai pärimuse järgi alguse 19. sajandi keskel. Pärast mudaravila ehitamist kujunes Haapsalu keiserlikuks kuurordiks, kus suvitas ka Vene keisri perekond. Jõukas ostjaskond andis Haapsalu naistele suviti tulusat teenistust. Kuduma hakati üha pitsilisemaid ja õhulisemaid salle ja rätte, mis meeldisid rikastele vene aadlidaamidele.

Haapsalu sall
 
Mustrite loomisel on kudujad olnud väga loomingulised ning saanud inspiratsiooni loodusest. Esimestel koemustritel  olid rahvapärased, igapäevaelust ja ümbritsevast loodusest võetud nimed. Näiteks hagakiri, mis kujutab hargnevat puuoksa, või lehekiri, präänikukiri, piibelehekiri, liblikakiri jne. Tuntud inimestele on kingitud nende auks loodud kirjaga salle, nagu näiteks "Greta Garbo" ja "Kuninganna Silvia".
 
Haapsalu sall kui rahvuslik käsitöö on oluline osa Eesti pärimuskultuurist. Sall on Haapsalu au ja uhkus, kuid tänapäeval ilmselgelt liiga vähe kasutatud. Haapsalu salli elushoidmine ja ausse toomine on olnud viimasel aastakümnel Haapsalu Käsitöö Seltsi, Haapsalu Gümnaasiumi, Läänemaa Käsitööliste Ühingu, Ehte Käsitöö ja Kunsti Koja, Haapsalu Kutsehariduskeskuse ja Haapsalu Linnavalitsuse südameasi.
 
Kaardistatud on sallimeistrid ja kudujad. 2008. aasta juulis jõudis projektide toetajate abil ostjateni Haapsalu salli pakend. Ehte Kunsti ja Käsitöö Kojas asub salli muuseumituba. Haapsalu salli meistreid kaardistades sai selgeks, et meistrid ning nende teadmised ja oskused on kaduv väärtus. Praegu veel on, kellelt mustreid koguda ning erinevaid Haapsalu sallile omaseid töövõtteid ja nippe õppida. Selle tulemusena sündis aastal 2009 raamat "Haapsalu sall".
 
Näitusel välja pandud sallid on kudunud Haapsalu Käsitöö Seltsi naised Miralda Piper, Helmi Mändla, Saima Tee, Elgi Simulask, Laine Põldme ja Viivi Palmiste.
 
Teksti koostas Marju Heldema Läänemaa Käsitööliste Ühingust
 
Head vaatamist!