Hea inimene!

Wiedemanni kool peab saama remonditud!

Sinu esindajana Riigikogus soovin anda lühikese ülevaate sellest, mida olen ühes oma kolleegidega Reformierakonnast viimaste aastatega meie kodukandi ja Eesti heaks suutnud ära teha. Samuti sellest, mida soovin edaspidi korda saata, kui saan teiepoolse usalduse 6. märtsil toimuvatel Riigikogu valimistel.

Läänemaal on läinud hästi. Hoolimata majanduskriisist tõime kodukanti üle 10 miljoni krooni riigiinvesteeringuid, ehitasime mänguväljakuid Haapsallu, Kullamaale, Orule, Martnasse ja Ristile. Suunasime täiendavaid vahendeid haridus-, spordi- ja kultuuriobjektidesse Haapsalus, Lihulas, Noarootsis ja Hanilas. Kohaliku seltsielu arendamiseks toetasime külaplatside loomist ja arendamist Ridalas, Nõval ja Taeblas.

Hasartmängumaksu nõukoguga toetasime mitmete Läänemaa seltsingute ja organisatsioonide projekte nii hariduse-, sotsiaal- kui ka spordi- ja kultuurivaldkonnast. Läänemaal on ka eurovahendeid efektiivselt kasutatud. Ilmekamateks näideteks on investeeringud Haapsalu Kultuurikeskuse ja Haapsalu promenaadi renoveerimisse ning universaalspordihalli rajamisse, aga ka mitmete kohalike külaseltside jm algatusgruppide tegevusse. Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2010-2013 toob Läänemaale täiendavad 200 miljonit krooni. Jätkame investeeringute toomist Läänemaale.

2011. aasta riigieelarvest kavandame Läänemaale samuti mitmeid investeeringuid. Nii näiteks tuleb suurinvesteering Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi hoone renoveerimiseks. Wiedemanni kooli kõrval oleme CO2 saastekvoodi müügitulust kavandanud investeeringuid ka Haapsalu Kutsehariduskeskuse võimla ja Paliveres asuva Vidruka Koolipeahoone tarvis. Ligi pool miljonit krooni kavandame Noarootsi riigigümnaasiumi õpilaskodu akende vahetuseks. Lisaks rahastame kvoodimüügi tuludest Päästeameti Lihula ja Risti depood. Haapsalu kultuurikeskuse renoveerimise jätkufinantseerimiseks oleme eelarves planeerinud kaks miljonit ning Haapsalus asuva veterinaarkeskuse büroohoone tarvis viis miljonit krooni.

Lisaks suuname saastekvootide müügist saadud vahendid järgmistele Läänemaa objektidele:

1. Haapsalu linn- Haapsalu sotsiaalmaja
2. Lihula vald- Tuudi algkool
3. Noarootsi vald- Noarootsi lasteaed
4. Oru vald- Oru Hooldekodu
5. Ridala vald- Ridala lasteaed-põhikool

Riiklikul tasandil pean olulisemateks töövõitudeks järgmist. Pikendasime vanemahüvitise maksmise perioodilapse pooleteist aastaseks saamiseni. Tõstsime pensione ning seisame selle eest, et need ei väheneks. Viimase viie kuuga on Läänemaal tänu aktiivsetele tööturumeetmetele leidnud tööd 460 inimest. Range eelarvepoliitika tulemusena läheme järgmisest aastast üle eurole, mis tugevdab meie majandust, toob riiki välisinvesteeringuid ning aitab luua uusi töökohti. Esimese suurema sammuna Eesti haridusmaastiku korrastamisel ning kvaliteetsema hariduse tagamisel võtsime vastu uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse.

Lähituleviku üks olulisemaid prioriteete ongi kvaliteetne haridus. Meil on haridusvaldkonna arendamiseks ka selge plaan- “Tiigrihüpe 3”- mille eesmärk on viia Eesti haridus Põhjamaade tipptasemele. Eesti peab saama Põhjamaade tiigriks, mis tähendab lisaks kvaliteetsele haridusele ka teiste struktuursete reformide jätkamist. Seda nii majanduses, sotsiaalvaldkonnas kui ka energeetikas.

Lauri Luik

Reformierakond avalikustas IT-poliitika programmi, mille eesmärgiks on pakkuda oma kodanikele kvaliteetseid e-riigi teenuseid ja Eestist maailma juhtiva E-ID lahenduste tootja kujundamine.

iPad

„Eesti peab saama E-riigist I-riigiks. Reformierakonna eesmärk on Eestist maailma juhtiva E-ID lahenduste tootja kujundamine. Oleme eestvedajaks Euroopa digiteenuste ühisturu väljaarendamisel, ennekõike digitaalse isikutuvastamise rahvusvahelise süsteemi rajamisel.  IT-haridus peab saama riiklikuks prioriteediks,“ ütles Valdo Randpere.

Randpere sõnul on infoühiskonna arengul võtmetähtsusega  ülikiire interneti võimaldamine igasse kodusse ja ettevõttesse, kõikjal Eestimaal ning seda mõistliku hinnaga. „Riigi e-teenused peavad olema ühtsed, mugavad ja lihtsad – ID-kaart ja mobiilID peavad tagama turvalise pääsu igale Eesti teenusele,“ lausus Randpere, rõhutades, et  kindlasti peab riik tagama e-teenuste turvalisuse ja isikuandmete kaitse.

„Uuendusena soovime luua e-Eesti versiooni nutitelefonidele, tagades seeläbi mugavaima e-teenuste kättesaadavuse,“ lisas Randpere.

„eDemokraatia arendamine kaasamise ja läbipaistvuse suurendamiseks on Reformierakonna prioriteet. MobiilID-ga on võimalik valida 2011.a Riigikogu valimistel ja nutitelefoniga juba 2013. aasta KOV valimistel. Samuti peab Eesti saama interneti seadusloome eeskujuks maailmas,“ sõnas Randpere.

Randpere märkis, et eDemokraatiaga samaväärselt on oluline edendada eÕpetust, laiendades e-kooli võimalusi ning võimaldada emakeele ja rahvuskultuuri hoidmine, tutvustamine ja arendamine ka e-keskkonnas. „Selleks arendame õigekeele- ja keeleuuenduste e-keskkonna, jätkame tõlkesõnaraamatute digitaliseerimist koostöös Google‘iga ja rahvuskultuuri digitaliseerimist.“

Reformierakonna infoühiskonna poliitika eesmärk on Eesti inimestele nende aega ja mugavust väärtustava ning turvalise elu- ja töökeskkonna pakkumine moodsate tehnoloogiavahendite ja  -teenustega.

Eelnevalt on Reformierakonna juhatus heaks kiitnud ja avalikule arutelu esitanud haridusprogrammi, mille eesmärk on viia Eesti hariduse kvaliteet Põhjamaade tasemele,energeetikaprogrammi, mille sihiks on energiajulgeoleku saavutamine tarbijale võimalikult soodsa hinnaga, transpordiprogrammi, sooviga kindlustada inimeste ja kaupade vaba, mugav, kiire ja taskukohane liikumine Eestis ning Eesti ja muu maailma vahel, pere- ja rahvastikupoliitika programmi, eesmärgiga luua Eestist peresõbralik riik, kus inimesed soovivad hea meelega lapsi saada ja kasvatada, väärikalt vananeda ning kindlustada, et Eesti rahvas oleks kasvav rahvas, majandus- ja rahandusprogrammi, millega soovitakse tõsta Eesti inimeste elatustaset, tööturu- ja sotsiaalpoliitika ning tervishoiupoliitika programmid, mille eesmärk on Eesti inimeste sissetulekute, elukvaliteedi ning sotsiaalse turvalisuse kasv ja välis- ja riigikaitsepoliitika programmid, tagamaks, et Eesti on parimate julgeolekutagatistega iseseisev riik, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisele.

Reformierakonna programmipeatükkidega tutvu lähemalt siin!

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikme ja Reformierakonna haridusprogrammi töörühma eestvedaja Lauri Luige sõnul kannab eestikeelse õppe osakaalu suurendamine endas selget eesmärki aidata eesti keelt veel mitte nii hästi oskavatel inimestel Eesti ühiskonnas paremini hakkama saada ja läbi lüüa.

„Eesti keel on meie riigikeel ja selle hea oskus on üks oluline tegur, et Eestis hästi hakkama saada ning elus edu saavutada. Veel enam – see on eesti rahvuse kestmise huvides,“ märkis Luik.

„Seetõttu pean oluliseks, et ka Tallinna linn teeks võimalikult kiirelt ära oma tegemata töö ning suudaks pakkuda siinsetele vene keelt kõnelevatele noortele kvaliteetsel tasemel õpet meie riigikeeles,“ ütles Luik.

„Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Yana Toom teeb vene keelt kõnelevatele noortele karuteene, kui nõuab, et 60% ulatuses eestikeelsele õppele üleminekut veel kolme aasta jagu edasi lükata. Mida varem saavad

noored riigikeeles suhtlemise selgeks, seda parem on neil tulevases elus siin hakkama saada. Noored ei tohi kannatada Tallinna linnavalitsuse tegemata töö pärast,“ lausus Luik.

„Ajakava 60 protsendi ulatuses eesti keelele ülemineku osas pandi paika juba viis aastat tagasi. Üleminek on olnud järk-järguline just seetõttu, et kõigil osapooltel oleks piisavalt aega muutustega kohaneda. Riigi süüdistamine oma tegemata töö arvelt on alusetu. Iga oma elanikest hooliv omavalitsus peaks olema võimeline viie aasta jooksul vajalikud ettevalmistused tegema,“ toonitas Luik.

Lisainfo:

Lauri Luik

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige

lauri.luik@riigikogu.ee

56659599

Kommenteerides täna Riigikogus 2011. aasta riigieelarvet, toonitas rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas, et tegemist on stabiilust ja kindlust andva eelarvega.

Rõivase sõnul kasvas tuleva aasta eelarve maht kõikide muudatustega kokku ligi 150 miljoni krooni võrra. ”Muuhulgas suurendatakse ERSO tegevuskulusid viie miljoni krooni võrra, samuti Rahvusooper Estonia eelarvet seitsme miljoni krooni ja Teater Vanemuine tegevuskulusid viie miljoni krooni võrra. Kui ERSO puhul on tegemist endise juhi tekitatud eelarveaugu lappimisega, siis nii Estonia kui Vanemuine saavad lisavahendeid programmi rikastamiseks,” ütles Rõivas.

Oluliseks peab Taavi Rõivas ka seda, et Riigikogul õnnestus tõsta toimetulekupiiri 1200 kroonini kuus, mille tulemusel paraneb oluliselt majanduslikesse raskustesse sattunud perede igapäevane toimetulek. ”Samuti eraldatakse 28,3 miljonit krooni saarte püsielanikele ja saartel registreeritud autodele praamivedudel hinnasoodustuse rakendamiseks,” ütles Rõivas.

Rõivas rõhutas, et järgmiseks aastaks investeeringuteks kavandatud 16 miljardit krooni on kõigi aegade suurim investeeringute hulk, mis tehtud Eesti elu edendamiseks.

”Ka järgmise aasta investeeringute prioriteediks saavad olema hariduse ja kultuuri valdkonnad, aga ka majanduskeskkond ja taristu laiemalt,” lisas Rõivas. “Ainuüksi kohalike omavalitsuste objektidesse investeeritakse mitu korda rohkem, kui omavalitsuste tulubaas kriisi ajal langes ning ka valdav osa riigi taristu-investeeringutest läheb kohaliku elu edendamiseks.”

Rõivase sõnul toetati ka mitut opositsioonierakondade pakutud parandusettepanekut, tagasi lükati puuduliku katteallikaga või maksukoormust oluliselt suurendavad ettepanekud.

”Eelarve teise lugemise käigus oli väga paljude opositsiooni muudatusettepanekute katteallikaks kaitsekulud, mida sooviti vähendada kolmandikuni praegusest tasemest. See aga tähendanuks loobumist riigi julgeoleku täielikku halvamist ning on selge, et tegu ei olnud tõsiseltvõetava ettepanekuga,” lisas Rõivas.

’’Reformierakonna fraktsiooni nimel tänan kõiki eelarve koostajaid, Vabariigi valitsust ja ministeeriume pühendumuse ja koostöövalmiduse eest. Usun, et see eelarve vastab igati Eesti võimalustele ning vajadustele,” lausus Rõivas.

Lisainfo:

Taavi Rõivas
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees
taavi.roivas@riigikogu.ee
+3725119799

Vabariigi Valitsus otsustas tänasel istungil anda keskkonnaministrile volitused järjekordse saastekvootide müügitehingu jaoks. Läänemaa saab sellest voorust investeeringud viiele objektile:

1. Haapsalu linn- Haapsalu sotsiaalmaja
2. Lihula vald- Tuudi algkool
3. Noarootsi vald- Noarootsi lasteaed
4. Oru vald- Oru Hooldekodu
5. Ridala vald- Ridala lasteaed-põhikool

Kokku renoveeritakse sellest voorust 66 kinnisvaraobjekti, millest 35 on haridus-, 13 kultuuri- ning 18 sotsiaal- (sh. sotsiaalhoolekande) objektid.

Lisaks oleme CO2 müügituludest (eelmisest voorust) investeerimas Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi koolihoonesse, Haapsalu Kutsehariduskeskuse võimlasse ja ka Paliveres asuvasse Vidruka kooli. Raha saavad ka Noarootsi riigigümnaasium ning Pääesteameti Risti ja Lihula depood.

Tegemised 21.oktoober- 30.november
Selleks, et saaksime Läänemaa inimeste huvide eest ka edaspidi hästi seista, oleme seadnud eesmärgiks võita riigikogu valimised Läänemaal. Meil on Läänemaa ja kogu Eesti arendamiseks selge plaan erakonna programmi näol, mis on osaliselt juba ka avalikustatud. Ootame kõiki tublisid inimesi Reformierakonnaga liituma, et saaksime üheskoos teha Eesti veelgi paremaks. Nii näiteks liitus meiega Noarootsi vallavanem Aivar Kroon. Samuti on meie ridadesse hiljuti lisandunud spordilegend Jüri Jaanson, Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi, motokrossisõitja Juss Laansoo, tantsutreener Martin Parmas, Euroopa Inimõiguste Kohtu endine kohtunik, õigusteadlane Rait Maruste, IT-ettevõtja Andrei Korobeinik ja konkurentsiõiguse tippasjatundja Kaja Kallas.

21. oktoobril kogunesime kultuurikomisjoniga, et arutada kõrghariduse strateegiat. Lisaks parlamendisaadikutele olid kohal nii üliõliõpilased, rektorid kui ka ministeeriumi inimesed.

Tagasi kooli projekti raames külastasin 22. oktoobril Lihula gümnaasiumit, kus arutlesime noortega riigieelarve ning euro tuleku üle. Lihulas on tublid noored, peab tõdema.

Kristel Kotta filmi esilinastusel Haapsalus. Foto: erakogu

23. oktoobril osalesin Kristel Kotta Valge Daami filmi “Nimepidi ei kutsuta” esilinastusel Haapsalus. Kristel on ära teinud suure ja suurepärase töö ning talletanud killukese meie linna legendist ajalukku. Kiitus. PS! vahva ja professionaalse filmidebüüdi tegi ka mu isa.

27. oktoobril toimus järjekordne sporditöörühma koosolek kultuuriministeeriumis, kus lihvisime Eesti Spordi Kongressil kinnitamisele minevaid dokumente, sh spordi riiklike arengusuundi.

Sõber korraldas 12. nov Haapsalu noorteralli. Väärt kraam, kiitus Erki! Foto: erakogu

Mind huvitas Postimehes kirjutatud artikkel riigiametnike palkadest ning seetõttu otsustasin seda infotunnis peaminister Ansipilt ka küsida, et teisedki tõde kuulda saaksid. “Möödunud nädalal kirjutas ajaleht Postimees loo, kus väidetakse, et palgakärped on ministeeriumides, sealhulgas peaministri otsesesse alluvusse kuuluvas Riigikantseleis, pooltel juhtudel butafooria ning silmamoondus. Milles see silmamoondus ja butafooria teie arvates seisneb?” küsisin.

Andrus vastas: “Aitäh! … Riigikantseleis on tõepoolest palka vähendatud väga arvestatavas ulatuses ehk 10 miljonit krooni aastas. Kui 2008. aastal oli töötasufond 56,5 miljonit krooni, siis 2009. aastal oli töötasufond 46,2 miljonit krooni ja 2010. aastal on töötasufond 36,9 miljonit krooni. Mitte mingil juhul ei ole siin tegemist raamatupidamisliku silmamoondusega, mitte mingil juhul ei ole siin tegemist butafooriaga. See on ehe kokkuhoitud raha, mida maksumaksjad ei pea maksma Riigikantselei ametnikele, sest ametnike palka on vähendatud, aga suuremal määral tuleb palgafondi kokkuhoid sellest, et töötajaid on koondatud.
… Kuid Riigikantselei puhul, kui võtta arvesse kõik lisatasud, on igal aastal ka järelejäänutel keskmine palk kahanenud.”

28. oktoobril külastasin Kullamaa volikogu RE fraktsiooni koosolekut, kus osales esmakordselt ka äsja Reformierakonnaga liitunud volikogu liige Kristel Jammer. Sellega on Reformierakonnal Kullamaa 11-liikmelises volikogus 5 kohta. Muideks, 5 häälega saab panna nt veto olukorrale, kus vald peab taas sisse ostma suhteliselt krõbeda hinnaga teenuseid, mida pakub volikogu esimehe firma. Hea, et kohapeal leidub tublisid inimesi, kes seisavad vallakodanikele soodsamate tingimuste loomise eest.

Järgmisel päeval külastasin Haapsalu Toomkirikut, kus tähistasime Lia Salumäe tähtsat sünnipäeva ilusa kontserdiga.

30. oktoobril ja 6. novembril osalesin selle hooaja viimastel rahvajooksudel, vastavalt siis Nõmme-Harku ja Valga mardijooksul. Nii kummaline kui see ka pole, tulin mõlemal jooksul neljandaks. Loe lisaks siit!

2. novembril arutasime programmitöörühmaga erakonna kultuuri- ja spordipoliitika programmilisi seisukohti. Nendest saab peagi lähemalt lugeda minu blogist.

Kodukooli HWG ees. Foto: erakogu

4. novembril kirjutasin Lääne Elus tuleva aasta riigieelarvest, mis toob suured investeeringud ka Läänemaale. Üheks näiteks on Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi hoone renoveerimine. Loe siit

Maakonnalehe Põhjaranniku toimetuses. Foto: erakogu

Samal päeval osalesin RE fraktsiooni visiidil Ida-Virumaal. Kohtusin Jõhvi gümnaasiumi noortega, kohaliku ajalehe Põhjarannik toimetusega, Kohtla-Järve toredate pensionäridega ning Eesti Põlevkivi juhtidega. Hiljem võtsime päeva kokku Jõhvi kontserdimajas, kuhu oli kogunenud Ida-Viru MKO laiendatud juhatus. Oli produktiivne ja töökas päev.

Kohtla-Järve pensionärid on imevahvad 🙂 Foto: erakogu

Seda meest niisama lihtsalt kaamera ette ei püüa, kuna ta ise tavaliselt
kaameramehe rollis:). Hea kolleeg Rein. Foto: erakogu

11. novembril osalesin aasta tähtsamal spordiüritusel- Eesti spordi kongressil. Kuulasime vabariigi presidendi, kultuuriministri, EOK presidendi ning töörühmade juhtide ettekandeid ja kõnesid. Samuti tutvustati Eesti spordi riiklikke arengusuundi, mida töörühmas välja töötasime.

Spordikongressil astusid üles legendid. Lisaks Kanterile ja Jaansonile ka nt Pohlak. Foto: erakogu

Hea kolleeg, kossulegend Jaak Salumets. Foto: erakogu

12. novembril kutsusin kokku RE Läänemaa organisatsiooni üldkoosoleku, millest võttis osa ca 60 reformierakondlast. Rahandus- ja majanduspoliitikast andis ülevaate minister Jürgen Ligi. Haapsalu asju tutvustas Urmas Sukles. Kampaaniast rääkis Kalev Lillo ning maakonnaorganisatsiooni tegemistest ja plaanidest andsin maakonnajuhina ülevaate mina.
Loe lisaks siit!

MKO üldkoosolek. Ei saa ilma legendideta, linnapea Urmas Sukles. Foto: erakogu

17. novembril alustasime 2011. aasta riigieelarve teise lugemisega ning jõudsime lõpule alles teisipäeval, 23. novembril 🙂 Tänusõnad tuleb edastada keskerakonnale! 8. detsembril on kolmas lugemine. Loe siit!

Albaania kultuuri ja Ema Teresat tutvustav näitus riigikogus. Foto: erakogu

HWG playback show on juba traditsiooniks saanud vahva noorteüritus minu endises koolis. Selgi aastal osalesin seal žüriiliikmena. Väga vinge.

Üks mu lemmikuid playbackil- “Save your kisses 4 me”. Foto: erakogu

Hea lavatöö. Foto: erakogu


Selliseid masse näeb vaid HWG playbackil.. Foto: erakogu

22. novembril käis Pelgulinna gümnaasium riigikogus. Rääkisin noortele meie tööst ja tegemistest.

Neljapäeval, 25. novembril liitus Reformierakonnaga Noarootsi vallavanem Aivar Kroon. Ootan Reformierakonnaga liituma kõiki asjalikke ja tublisid inimesi, kes hoolivad Eestist ja soovivad kaasa rääkida oma kodukoha arengus. Aivar Kroon on üks nendest inimestest. Noarootsi vallavanemana on ta näidanud, et soovib kodukoha ja siin elavate inimeste heaks tööd teha.

Aivar ise sõnas nii: “Ettevõtjana pidin paar aastat tagasi tegema mitmeid raskeid ja tol hetkel kahjulikke otsuseid. Täna tollele ajale tagasi vaadates olid need otsused ainuõiged ning tagasid ettevõtete eluvõime. Suuresti tänu Reformierekonna poolsele käitumisele valitsuse koalitsioonis on Eesti suutnud hakkama saada majanduslangusega ning on algamas uus tõusuperiood. Tehtud otsused olid samuti rasked, aga tagasi vaadates ainuõiged. Hetkeolukorda arvestava tulevikku suunatud tegevusega ongi Reformierakond mulle väga sümpaatne. Küll aga tuleviku otsuste planeerimisel ei tohi ära unustada, et tegelik elu Eestis toimub omavalitsuste tasandil ning omavalitsused ootavad ammu oma arengu toetuseks poliitilisi otsuseid. Usun, et suudan poliitikuna nende otsuste sündimisele lähemal olla ja protsessi mõjutada.”

Järjekordne legend oma liistude juures- Onu Bella, kes võrdles Haapsalut
ja Tartut nii: “mõlemal pool on RE ja KE koos võimul”. Foto: erakogu

Kodanikupäeval, 26. novembril külastasin traditsioonilise koolidevisiidi raames Haapsalu kutsehariduskeskust, Palivere põhikooli ning Risti põhikooli. Kutsehariduskeskusesse oli kogunenud sadakond noort. Rääkisime kodanikuks olemisest, riigieelarvest ning eurost. Külastatud põhikoolides käsitlesime kodanikuks olemise peamisi väärtusi ja põhimõtteid. Väga tubli ja asjalik auditoorium.

Sellele järgnes Haapsalu linnavolikogu istung, kus ühe teemana oli käsitluse all Haapsalu koolivõrk. Rääkisin põgusalt uuest põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ning selle mõjudest Haapsalu koolisüsteemile.

1. Täpsustuseks volinik Kruusi küsimusele erivajadustega õpilaste toetamise kohta. Koostades uut põhikooli- ja gümnaasiumiseadust (PGS), töötasime me hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste teema põhjalikult läbi. Uues seaduses on HEV õpilaste toetamise kohta tavakoolides lausa eraldi pikk peatükk. See ongi mõeldud selleks, et HEV õpilaste eest seista ning pakkuda neile parimat võimalikku haridust. Seega on mure HEV õpilaste pärast küll põhjendatud, kuid seda reguleerib kenasti seadus.
2. Mure mitme õppesuuna rakendamise pärast uues riigigümnaasiumis. Rõhutasin, et PGS-i tehes oli meie üks eesmärke tagada võimalikult suur valikuvabadus gümnaasiumi õpilastele. Seetõttu on ka riik võtnud endale kohustuseks pakkuda riigigümnaasiumites õpilastele võimalikult laia valikut erinevaid õppeaineid. Kui riik hindab, et ta suudab ülal pidada lepingus sätestatud õppesuundi, siis on mure selle pärast kohatu. Riik näeb selleks ise ette vahendid ning hoolitseb, et kvaliteetne õpe lubatud õppesuundadel oleks tagatud. See on meie õpilastele ainult kasuks. Võib-olla oleks mõistlik eraldi tähelepanu suunata mingi konkreetse spetsiifika väljaarendamisele kooli üldises suundumuses.

Uskumatult tublid on need HNRK noored:) Foto: erakogu

Reede jätkus Haapsalu Noorte Reformiklubi koosolekuga Ehte kohvikus, kuhu oli kohale tulnud 30! tubli ja aktiivset meie linna noort. Kuulasime riigikogu rahandudskomisjoni esimeest Taavi Rõivast ning tegime plaane lähitulevikuks. Mul on väga hea meel, et nii palju tublisid ja aktiivseid noori on juurde tulnud 🙂

Tähtis juhatus istub muidugimõista presiidiumis. Foto: erakogu

Ässad saadavad HNRK noori kõikjal. Esineb riigikogu rahanduskomisjoni
esimees Taavi Rõivas. Foto: erakogu

Novembri viimasel nädalavahetusel toimus erakonna volikogu Tartus, kus tegime ettevalmistusi 6. märtsil toimuvate riigikogu valimiste võitmiseks. Lisaks rääkisime erakonna programmist, mis seni valminud. Tutvu programmiga siin!

RE volikogu Tartus Dorpatis. Foto: erakogu

Lauri Luik

Epeevehklemise MM-i kulla ning Eesti Spordi Kongressi valguses on kohane heita pilk meie spordisüsteemi tänasele päevale ning homsetele väljakutsetele. Väikese Eesti kohta, mille sportlased on läbi aastate tiitlivõistlustelt võitnud mitmeid eri värvi medaleid ning toonud riigile au ja kuulsust, pole olukord sugugi paha. Samas ei tohi unustada, et lisaks tippspordile, mille edasised sihid on veel tarvis paika seada, on olulisel kohal ka harrastussport ning tervislikud eluviisid laiemalt, millele tuleb senisest enam tähelepanu pöörata.
Olgu selleks siis kehalise kasvatuse osakaalu suurendamine õppekavas, treeneri kutse ja kvalifikatsiooni enam väärtustamine, spordiklubide ja –koolide süsteemi korrastamine, kohalike spordiobjektide ja infrastruktuuri arendamine ning harrastajatele kasutamise võimaldamine, killustatud rahastamise täpsustamine või akadeemilisse spordiharidusse enam panustamine- kõik on olulised väljakutsed, millega tuleb lähitulevikus tegeleda, kui soovime muutust paremuse suunas.

Spordipoliitika töörühmas, kuhu kuulusid EOK, sportlaste, kultuuriministeeriumi ja riigikogu esindajad, töötasime välja Eesti spordipoliitika alused. Antud dokument kajastab Eesti spordiliikumise arengut tänasesse päeva; põhimõtteid ja kokkuleppeid, milleni spordikorralduses on jõutud viimase 20 aastaga; olulisemaid kitsaskohti ja väljakutseid ning eesmärke ja tegevusi eelolevateks aastateks. Spordipoliitika alused olid arutlusel ka Eesti Spordi Kongressil ning edaspidi on meil kavas vastavasisuline arutelu riigikogus.

Antud dokument defineerib spordi isikutasandil kui võimaluse oma võimete arendamiseks ja eneserealiseerimiseks. Sport on tervist ja head enesetunnet tagav harrastus, sotsiaalset ühtekuuluvust kasvatav liikumine, meelelahutus ja vaatemäng.

Sport on tänapäeva suurim rahvaliikumine, positiivsete eeskujude ning väärtushinnangute kujundaja, oluline tervisekasvatuslik ning haigusi ennetav tegevus, inimesi organiseeriv, ühistegevusse kaasav ja ühtekuuluvustunnet ning rahvuslikku identiteedi kasvatav valdkond. Sport väärib ühiskonna laiemat hoolt ja tähelepanu. Nii kirjeldab sporti kinnitatud spordipoliitika aluste dokument.

Samuti loetleb see olulised väljakutsed ning nendest tulenevad eesmärgid nii tippspordi, valdkonna rahastamise ja maksupoliitika, treenerite töö, spordirajatiste kui ka spordiorganisatsioonide juhtimise vallas.

Nii näiteks on tippspordivaldkonna arendamisel sihiks eeldustega sportlaste sihttoetamine ning tippsportlaste tasustamise korrastamine. Riiklike prioriteetide seadmine tippspordirajatiste planeerimisel ja ehitamisel peab olema aluseks üleriigiliste ja regionaalsete tippspordikeskuste väljaarendamisel.

Treeneri elukutse väärtustamine ja treeningtöö kvaliteet on märksõnad, millele tuleb samuti senisest tunduvalt enam tähelepanu pöörata. See eeldaks treenerite töö tasustamist töölepingu alusel lähtudes kutsetasemetest (senise stipendiumi asemel), mis omakorda tagaks treeneritele ka täna puuduvad sotsiaalsed garantiid.

Spordi rahastamise ja maksupoliitika osas on siht optimeerida tänane kohati liialt killustatud ja dubleeriv rahastamissüsteem ning loobuda stipendiumite maksmisest töötasu asemel. Erinevused spordiklubide ja –koolide osalustasult tulumaksutagastuse osas tuleb samuti tasandada.

Leian, et tipp- ja noortespordi toetamise kõrval tuleks enam rõhku pöörata ka nn Eesti tasemel sportlastele ning nende toetamisele. Minu arvates väärivad nt Eesti meistrid senisest tunduvalt suuremat toetust ja tähelepanu.

Viimastel aastatel on suured summad Euroopa tõukefondide, kuid ka riigieelarve- ning kohalikke vahendeid suunatud spordiinfrastruktuuri arendamisse. Vahel on tunne, et selle planeerimise osas on oldud kohtadel liialt sinisilmsed, mistõttu on täna haldamise ning kasutajaskonnaga tõsiseid probleeme. Ratsionaalsem ja elanikkonnas toimuvaid muudatusi arvestav planeerimine on edaspidi kindlasti väga vajalik.

Spordiharidusest rääkides tuleks kindlasti enam tähelepanu pöörata akadeemilise spordihariduse arendamisele koostöös spordiklubidega. Leian, et kehalise kasvatuse tundide osatähtsuse suurendamisele õppekavades aitaks märgatavalt kaasa liikumusharjumuste levikule.

Pisikeste spordiklubide kvaliteedi ja tulemuslikkuse tõstmisel on olulisel kohal koostöö ja sellest sündiv sünergia ning avaramad võimalused. Samuti asjatundlike ja aktiivsete inimeste enam kaasamine klubide juhtimisse.

Need on vaid osad mõtted, kuidas Eesti spordi (liikumisharjumustest tippspordini) arengule ning paremale käekäigule kaasa aidata. Loodan, et Eesti Spordi Kongress ning selle raames peetud ja tulevikus peetavad laiad arutelud spordi oleviku ja tuleviku üle annavad positiivse tõuke nii spordiringkonnale kui ka teistele ühiskonnagruppidele antud valdkonna edasisesks arendamiseks.

Lauri Luik
riigikogu kultuurikomisjoni liige
Spordiliit Läänela endine prseident

Nii Facebookis kui ka anonüümsetes kommentaariumites on heietatud mõtteid minu välja pakutud eurokalkulaatorite (mida endal parasjagu tarvis pole, kuid mille tahaks anda neile, kel soovi) kogumispunktide osas..
Kõige lihtsam viis oleks kogumispunktidena kasutada nt postkontoreid. Kuna niigi käib ka saatmine läbi Eesti Posti. Kohtades, kus postkontorit pole, on nt võimalik kasutada külapoode vms. Variante on mitmeid.

www.lauriluik.ee

Kuna eilseks oli Eesti Postile laekunud üle 5000 avalduse inimestelt, kes esimese kandega eurokalkulaatorit ei saanud, kuid siiski seda sooviksid, siis teen ettepaneku juurdetellimise asemel seada üles kogumispunktid, kuhu inimesed, kes kalkulaatorit mingil põhjusel ei vaja või ei taha, saaksid need tagastada. Siis saaks need jagada neile, kes neid vajavad.
Kavatsesin oma kalkulaatori kinkida mõnele tuttavale koolinoorele, kuid kuna sellega ei saa nt ruutjuurt arvutada, siis annan hoopis kellegi, kel soovi kroone eurodeks ümber arvestada. Oleks vaid kuskil kogumispunkt!

Mitmed minu sõbrad ja tuttavad on samuti öelnud, et igapäevaselt eurokalkulaatorit ei kasuta ning kui saaksid selle tagastamisega kellelegi kasuks olla, siis teeksid seda meeleldi.

Seega, hoiame raha kokku ning kasutame juba olemasolevaid, kuid kasutust mitteleidvaid taskuarvuteid selleks, et jagada need inimestele, kel tarvis.

Riigikogu liikme Lauri Luige sõnul on Reformierakonna seadnud eesmärgiks koguda Riigikogu valimistel Läänemaal 5000 häält ning saada Saare- Lääne- Hiiumaa ringkonnast 3 mandaati.
"Selleks, et saaksime Läänemaa inimeste huvide eest ka edaspidi hästi seista, oleme seadnud eesmärgiks võita riigikogu valimised Läänemaal. Meil on Läänemaa  ja kogu Eesti arendamiseks selge plaan erakonna programmi näol, mis on osaliselt juba ka avalikustatud," ütles Reformierakonna Läänemaa maakonnaorganisatsiooni (MKO) juht Lauri Luik 12. novembril Haapsalus toimunud MKO üldkoosolekul, kuhu oli kogunenud üle poolesaja reformierakondlase.

Üldkoosolekul andis ülevaate Haapsalu linna juhtimisest ning siiani tehtust linnapea Urmas Sukles. Teise külalisena esines rahandusminister Jürgen Ligi, kes tutvustas riigi rahanduslikku seisu ja üleminekut eurole.

Ligi sõnul on Eesti range eelarvepoliitika ning Euroopa üks väiksemaid eelarvedefitsiite ja välisvõlgasid andnud Eestile suure eelise väljuda kriisist kiiremini ning tugevamana kui teised Balti riigid. Rahandusministri sõnul loob euro tulek aluse mitmetele positiivsetele ootustele, milleks on investeeringud, uued töökohad ning tulevased palga- ja pensionitõusud.

Lauri Luik tutvustas maakondlikus organisatsioonis sel aastal toimunud sündmuseid ning maakonda toodud investeeringuid. Kokku on viimase nelja aasta jooksul tänu Reformierakonnale Läänemaale toodud üle 10 miljoni krooni investeeringuid.
Luik märkis ära ka selle, et tuleva aasta riigieelarves on tänu Reformierakonnale Wiedemanni Gümnaasiumi remondiks ette nähtud 42 miljonit krooni.

Reformierakonna esindus Läänemaal on Eesti erakondadest suurim.

Lisainfo:

Tõnu Parbus
Reformierakonna Läänemaa
arendusjuht
laane@reform.ee
5184888

13. novembril 1994. aastal liitus tollase Eesti Panga presidendi ja praeguse Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühm Eesti Liberaaldemokraatliku Parteiga ning asutati Eesti Reformierakond. Toona mõnesaja liikmega alustanud mõttekaaslaste seltskonnast on tänaseks välja kasvanud 9000 liikmega Eesti juhtiv parempoolne liberaalpoliitiline jõud. Viimase aastaga on erakond suurenenud 2000 liikme võrra.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michali sõnul võib täie kindlusega öelda, et Reformierakond on end 16 aasta jooksul tõestanud usaldusväärse ja valijatele antud lubaduste eest seisva erakonnana. „Meie kõige suuremad õnnestumised on asjad, millega oleme muutnud Eestis elavate inimeste elu paremaks – see on ka põhjus, miks me midagi teeme. Nagu ka põhjus, miks Reformierakonda hinnatakse ja kavatseme sama joont hoida,” märkis Michal.

„Reformierakonna peamine eesmärk on hoida saavutatut ja jätkata tulevikule suunatud tööga – meile on oluline sujuv üleminek eurole, senise lihtsa ja soodsa maksusüsteemi säilitamine, Eesti ettevõtluskeskkonna soodsamaks muutmine ning pikemas plaanis ka üksikisiku tulumaksu alandamine 18%le,“ ütles Michal.

„Tasub meeles pidada, et parem tulevik ja inimeste heaolud saab toetuda vaid tugevale majandusele ja stabiilsele kasvule, mis annab võimaluse pakkuda nii paremaid teenuseid peredele, kui ka turvalisust laiemalt või näiteks tõsta pensione. Selle kõige nimel igapäevaselt tööd teemegi,“ lisas Michal.

Reformierakonna maksureformide käigus on õnnestunud kehtestada madal ja ühetaoline tulumaks, mis on praeguseks alanenud 26-lt 21 protsendini. Samuti on Reformierakond saavutanud tulumaksu kaotamise ettevõtetesse taasinvesteeritud kasumilt. 2011. a jõustub Reformierakonna eestvedamisel sel aastal vastu võetud väärpaberiinvesteeringute tulumaksuvabastus. Menetluses on veel mitmed Eesti ettevõtluskeskkonda soodsamaks tegevad muudatused. Ka kriisiaastatel on Reformierakond seisnud vähemkindlustate eest ja ei ole pensione ega sotsiaaltoetusi kärpinud.

Alates 2004. aastast jõustati Refomierakonna eestvedamisel vanemahüvitise seadus, mis on oluliselt suurendanud sündide arvu ning viinud eestlased väljasurevate rahvaste nimistust püsima jäävate hulka. Tänu sündide arvu kasvule aastast 2004 on ka summaarne sündimuskordaja  märkimisväärselt tõusnud.

Reformierakond on läbi aastate kandnud kõikidest Eesti erakondadest kõige enam valitsusvastutust. 1995. a. parlamendivalimistel sai Reformierakond 16,19 % häältest ehk 19 kohta, 1999. aastal parlamendivalimistel 18 kohta, 2003. aastal taas 19 kohta. 2007. aasta parlamendivalimised võitis Reformierakond ülekaalukalt, saades 31 kohta Riigikogus ning valitsusjuhiks sai taas Andrus Ansip.

Reformierakonna Noortekogu on 5000 liikmega Baltimaade suurim poliitiline noorteorganisatsioon. Reformierakonna juures tegutsevad veel mitmed teised allorganisatsioonid – naisteühendus NaiRe, 55+ klubi ja akadeemilised kogud, mille ülesandeks on edendada liberaalseid väärtusi ning korraldada koolitusi ja seminare avalikkusele.

Lisainfo:

Silver Pukk
Reformierakonna kommunikatsioonijuht
silver@reform.ee
509 7147

Tänasel Eesti Spordi Kongressil tõstatus üheks suuremaks teemaks treenerite sotsiaalsed garantiid. Ehk teisisõnu üleminek tänaselt stipendiumi maksmiselt töölepingule. Olen seda meelt, et ka treenerid peaksid saama võrdväärselt pedagoogidega tasustatud ning samade sotsiaalsete garantiidega kindlustatud.

Spordis on tavaks öelda, et 4. koht kaotatakse. Nii ma olen siis kahel nädalavahetusel järjest kaotanud. Eelmisel laupäeval Nõmme-Harku metsajooksul (15km) ajaga 56:41 ja sel korral Valga mardijooksul (16km) ajaga 58:39.
Nõmme-Harku metsajooksu tulemused (15km mägedes):
1. Taivo Püi 52:17
2. Allan Männi 54:52
3. Kristo Reinsalu 56:13
4. Lauri Luik 56:41
…
100. Valdur Küng 1:24.32

Valga mardijooks (16km tõusudega maanteel):
1. Pavel Loskutov 55:10
2. Kaur Kivistik 56:01
3. Kristo Reinsalu 58:34
4. Lauri Luik 58:41
…
27. Andrus Albi 1:37.40

Vaata protokolli SIIT!

Üle-eelmisel nädalal läbis Riigikogus esimese lugemise 2011. aasta riigieelarve, mis muuhulgas toob rea otseinvesteeringuid ka Läänemaale. Üheks näiteks on suurinvesteering Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi hoone renoveerimiseks.

Haapsalu Gümnaasiumi, linna algkooli, Nikolai kooli, Lihula Gümnaasiumi spordisaali ning Taebla kultuuri- ja spordikompleksi täiendavateks investeeringuteks rahade leidmine on lähituleviku järgmised prioriteedid.

Wiedemanni kooli kõrval oleme CO2 saastekvoodi müügitulust kavandanud investeeringuid ka Haapsalu Kutsehariduskeskuse võimla ja Paliveres asuva Vidruka Kooli peahoone tarvis. Ligi pool miljonit krooni kavandame Noarootsi riigigümnaasiumi õpilaskodu akende vahetuseks. Lisaks rahastame kvoodimüügi tuludest Päästeameti Lihula ja Risti depood. Haapsalu kultuurikeskuse renoveerimise jätkufinantseerimiseks oleme eelarves planeerinud kaks miljonit ning Haapsalus asuva veterinaarkeskuse büroohoone tarvis viis miljonit krooni.

HWG vilistlasena seisan selle eest, et koolimaja saaks korda. Foto: erakogu

Järgmise aasta riigieelarve kulude maht on 94 miljardit krooni ning tulusid 89 miljardit. Meie eesmärk on võimalikult kiiresti saavutada taas eelarve kulude ja tulude tasakaal. Oluline on rõhutada, et riigi tegevuskulud on külmutatud. Avalikus sektoris järgmisel aastal palgad ei tõuse.

Investeeringutel on 2011. aasta eelarves läbi aegade suurim osakaal. Investeerime 16 miljardit krooni. Välistoetusi on järgmise aasta riigieelarves 15,5 miljardit krooni.

Hariduskulud kasvavad tuleval aastal 7,9 protsenti. Oleme suurendatud omavalitsuste hariduskulude katteks vabade vahendite mahtu 110 miljoni krooni võrra. Täiendavaid vahendeid saavad omavalitsused kasutada uuele õppekavale ülemineku rahastamiseks või tugipersonali palkamiseks. Samuti saab eraldatavat raha kasutada õpetajate täiendavate tasude maksmiseks. Lisaks mahukatele Euroopa Struktuurifondide toel tehtavatele investeeringutele kavandame 814 miljoni krooni ulatuses täiendavaid haridusinvesteeringuid ka Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kaudu. Samuti on kavas suurendada kõrghariduse baasfinantseerimist.

Sotsiaalsed tagatised jäävad samaks- pensionid, peredega seotud toetused ega hüvitised ei vähene. Selleks, et aidata inimesi tööle tagasi, suuname tööturumeetmeteks 400 miljonit krooni. Puuetega inimestele abivahendite soetamiseks planeerime 95 miljonit krooni.

Ettevõtlustoetuste maht kasvab võrreldes selle aastaga 10 protsenti ulatudes ca 1,3 miljardi kroonini. Transpordisüsteemi arendamisse oleme 2011. aastaks planeerinud investeerida kokku üle 6 miljardi krooni.

Põllumajanduse ja maaelu arengusse suuname üle nelja miljardi krooni. Regionaaltoetuste maht on tuleval aastal 2,2 miljardit. Nende toetustega tehakse korda koole, lasteaedu. Samuti aitavad need investeeringud luua regioonidesse uusi töökohti, sest toetatakse tööstusalade, kompetentsikeskuste ja turismiobjektide arendamist.

2011. aastal kujuneb kaitse-eelarve suuruseks 1,9% sisemajanduse koguproduktist. Keskkonnaalane järelvalve muutub tõhusamaks. Samuti on eesmärgiks EL-i struktuurivahendite otstarbekam kasutamine. Energeetikas on esikohal efektiivsus ja energiasääst.

Jätkame kasvuhoonegaaside kvootide müügitegevusega. Saastekvootide müügist laekuvate vahendite arvelt oleme aastatel 2010-2013 planeerinud investeeringuid 2 miljardi krooni ulatuses. Käesolevaks hetkeks on allkirjastatud saastekvoodi müügilepinguid kogumahus 1,6 miljardit krooni. Selle raha eest tehtavad investeeringud aitavad muuta energiasäästlikumaks suure osa avalikke hooneid.

Kultuurieelarve kindlustab mitmekülgse kultuurielu Eestis. Finantseerime kultuuripealinna programmi 50 miljoni krooniga. Arvo Pärdi keskus saab tuleval aastal toetust neli miljonit krooni. Enim toetame muuseumivaldkonda, mille eest ehitatakse ja renoveeritakse hooneid ning uuendatakse ekspositsioone. 19 miljoni krooni ulatuses toetame noorte laulu- ja tantsupidu.
Küberkuritegevuse vastase võimekuse tõstmiseks investeerime kokku kaks ja pool miljonit krooni. Infoühiskonna arendamiseks planeerime järgmisel aastal üle 400 miljoni krooni.

Eesti peab jätkama tavaks saanud konservatiivse eelarvepoliitikaga, mis on meie riiki majanduslanguse tingimustes oluliselt aidanud. Eesti majandust on peetud Euroopa Liidus üheks jätkusuutlikumaks. Eesti riik ei pea tagasi maksma hiiglaslikku riigilaenu, vaid saab selle raha suunata uude majanduskasvu.

Lauri Luik
Riigikogu liige
Reformierakond

Täna andsin Lihula Gümnaasiumi 12. klassile ühiskonnaõpetuse tundi.
Teemadeks tööhõive, euro ja 2011. a riigieelarve. Muidu oli kõik väga vahva, aga Lihula kooli võimla tuleks kiiremas korras renoveerida. See ei ole normaalne, et noored peavad 10 kraadises saalis tundi pidama.

Õnneks saame CO2 saastekvootide müügituludest avalike objektide energiasäästlikumaks muutmist rahastada.

Lihula vallavalitsus on vastavasisulise projekti rahandusministeeriumile edastanud. Edasine sõltub suures osas kvoodiostjatest (antud juhul jaapanlastest).

Tegeleme! Võimla peab korda saama!