Riigikogu liikme Lauri Luige arvates vajab õppetoetuste süsteem reformimist, kuid kindlasti ei toeta Reformierakond haridusmaksu kehtestamist.

Lauri Luige sõnul tuleb lähiajal kindlasti ümber vaadata tänane õppetoetuste ning ka stipendiumite süsteem. ’’Haridusministeerium oleks pidanud sellele juba ammu tähelepanu pöörama.
Õppetoetused tuleb muuta vajadusepõhiseks. Abi peavad saama reaalselt toetust vajavad tudengid ning seda tänasest suuremas mahus,’’ lausus Luik.

Luik toonitab, et stipendiumitesüsteemi tuleb reformida nii, et õppetulemustest sõltuva stipendiumi suurus kataks ka nö vaese Einsteini õppekulud. ’’Andeka ja usina tudengi kvaliteetse kõrghariduse omandamine ei tohi jääda raha taha. Haridus on investeering iseendasse ja oma helgemasse tulevikku. Peamine on kvaliteetne kõrgharidus. Ülikooli lõpetajad peavad olema tööturul konkurentsivõimelised, saama hea töökoha ja kõrget palka,’’ ütles Luik.

Luige sõnul ei tohiks kindlasti lasta võimust võtta mõtetel keelata erakapitali kaasamine kõrgharidusse sootuks. ’’Peame tähtsaks, et lisaks kasvavatele riigi investeeringutele suureneks ka erakapitali osakaal kõrghariduses. Maksuvabade haridusfondide loomine on siinkohal vaid üks võimalikest variantidest, suunamaks inimesi enam investeerima oma lapse ja iseenda haridusse,’’ lisas Luik.

Reformierakond on seisukohal, et kõrgharidust peavad saama omandada kõik noored, olenemata varanduslikust taustast. Haridusinvesteeringute jätkuv kasv, erakapitali enam kaasamine kõrgharidusse, õppetoetuste muutmine vajadusepõhiseks ning õppetulemustest sõltuvate stipendiumite suurendamine on ühed olulisemad tegurid tagamaks
kvaliteetne ning kättesaadav kõrgharidus.

Lisainfo:

Lauri Luik
Riigikogu liige
56 659 599

Hea valija

6. märtsil 2011 toimuvad Riigikogu valimised. Avalda oma arvamust, milliseks kujuneb valimistulemus, SIIN! (Jaota 101 Riigikogu kohta erakondade vahel)

Kõige täpsemini vastanu saab endale pildil oleva DVD-mängija. Võitja selgitan välja 7. märtsil.

Hetk enne isiklikku tippmarki Riia maratonil (2.55)

Reformierakond peab oluliseks luua kõigile võimalused mitmekülgseks sportlikuks tegevuseks terve elu vältel, seda nii rahva üldise tervise huvides kui selleks, et tagada tugev ja laiahaardeline alus Eesti tulevastele tippsportlastele ja olümpiavõitjatele.

„Seame eesmärgiks, et aastaks 2014 tegeleb korrapärase liikumisharrastusega praeguse 35% asemel 45% elanikkonnast. Koostöös kohalike omavalitsustega aitame rajada uusi kodulähedasi tervisespordiparke, kergliiklusteid, jooksu-, suusa-, ratta- ja matkaradasid. Loome sportimisvõimalused erivajadustega inimestele ja toetame nende sportlikku tegevust,“ ütles Riigikogu liige Lauri Luik.

„Eelarvevõimaluste tekkel kehtestame lapse kohta kuni 130 euro suuruse aastase huviringiraha, mida saab muuhulgas kasutada noortespordi finantseerimiseks. Jätkame ujumise algõppe programmi toetamist ja finantseerime EL  rahadest vaid nende uute koolimajade rajamist, mis sisaldavad ka täismõõtmelist võimlat,“ märkis Luik.

„Kindlasti jätkame rahvusvaheliste tiitlivõistluste Eestis korraldamise toetamist, sealhulgas korraldame aastal 2012 Eestis Euroopa kuni 19-aastaste jalgpalli meistrivõistlused, 2013. aastal tõstmise Euroopa meistrivõistlused, taotleme 2014. aastaks laskesuusatamise MK etapi korraldamise õigust. Samuti aitame kaasa kolme Balti riiki ühendava Balti keti velotuuri sünnile,“ tõi Luik välja.

Legendaarse korvpallitreeneri, Riigikogu liikme Jaak Salumetsa sõnul peab Reformierakond oluliseks spordi rahastamise korrastamist.

„Kujundame spordi rahastamise selgemad alused ja korrastame  maksuregulatsioone sportimise soodustamiseks. Seisame selle eest, et Euroopa Liidu järgmise finantsperspektiivi struktuurivahendite meetmetes ja piiriülese koostöö programmides oleks spordivaldkonnal senisest suurem roll. Tunnustame tugevaid, hea juhtimisega spordiorganisatsioone,“ lausus Salumets.

„Väärtustame enam saavutusspordiga tegelevaid noori ning nende treenereid.  Selleks võtame kasutusele 50/50 süsteemi, mille puhul toetab riik poole summa ulatuses noortespordi III, IV ja V kutsekvalifikatsiooniga treenerite tasustamist. Laiendame noorsportlaste tervisekontrolli süsteemi,“ rääkis Salumets.

„Treener-pedagoogide töö tasustamine peab toimuma töölepingu alusel ja kutsetasemest lähtudes. Treenerite koolitamine tuleb muuta spordikesksemaks, suurendada praktikaõppe osakaalu ja oma ala spetsialistide kaasamist õppejõududena, mis eeldab ülikoolides baasmaksumuse koefitsiendi tõstmist vastavatel aladel. Loome akadeemilises treeneriõppes õppijaile võimaluse taotleda Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali stipendiumeid,“ sõnas Salumets.

Programmi dokument on lisatud pressiteatele ja nähtav www.reform.ee/sport.

Reformierakond on tänaseks avalikustanud haridus-, energeetika-, transpordi-, pere- ja rahvastiku-, majandus- ja rahandus-, tööturu-, sotsiaal- ja tervishoiu-, välis- ja riigikaitse-, IT-, rahvusvähemuste- , riikluse-, keelepoliitika-, sisejulgeoleku- ja turvalisus-, keskkonna-, kultuuri- ja spordipoliitika programmid avalikuks aruteluks. Lõplikult kinnitab Reformierakond oma valimisnimekirja ja -programmi 15. jaanuaril 2011 toimuval Üldkogul Tallinnas.

Reformierakonna programmipeatükkidega saab lähemalt tutvuda siin: www.reform.ee/programm .

Lisainfo:

Silver Pukk
Reformierakonna kommunikatsioonijuht
5097147
silver@reform.ee

8. oktoobril avaldas Õpetajate Leht avaliku kirja, milles Kalle Kalda juhib tähelepanu õpetajate palkadele. Hea meel on tõdeda, et 2011. aasta riigieelarves on kavandatud hariduskulude tõusuks 7,9 protsenti.

Kodukooli HWG ees

Oleme suurendanud omavalitsuste hariduskulude katteks vabade vahendite mahtu 110 miljoni krooni võrra. Täiendavaid vahendeid saavad omavalitsused kasutada uuele õppekavale ülemineku rahastamiseks või tugipersonali palkamiseks. Samuti saab eraldatavat raha kasutada õpetajatele täiendavate tasude maksmiseks.

Lisaks mahukatele Euroopa tõukefondide toel tehtavatele investeeringutele kavandame 814 miljoni krooni ulatuses täiendavaid haridusinvesteeringuid ka riigi kinnisvara aktsiaseltsi kaudu. Näiteks on riigieelarves kavandatud saastekvootide rahast plaanis remontida Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi hoone. Samuti on kavas suurendada kõrghariduse baasfinantseerimist.

Kalle Kalda tõstatas oma kirjas küsimuse, kas õpetajate palgad ikka on igal aastal tõusnud. Jah, õpetajate palku on aasta-aastalt tõstetud, vastavalt võimalustele. Pedagoogide palga alammäär oli 2004. aastal 5710, 2009. aastal aga 10 077 krooni. Kui aastal 2004 moodustas pedagoogide palga alammäär 78 protsenti Eesti keskmisest palgast, siis aastal 2009 (koos kärbetega) tõusis see 82 protsendini. Seejuures astmepalga alammäär ei pruugi olla tegelik palk. Olen jätkuvalt seda meelt, et Eesti nooremõpetaja peab tulevikus saama vähemalt keskmist palka. Pingutame selle nimel, et õpetajaamet saaks praegusest enam väärtustatud.

Valitsus oli tõepoolest sunnitud 2009. aastal kärpima kõigi riigiteenistujate palku. See oli paratamatult valus, kuid väga vajalik käik. Et suudaksime tulevikus inimeste elujärge parandada, oleme keerulistel aegadel vahel sunnitud tegema ka raskeid otsuseid. Lihtsustatult: kui valusaid kärpeid poleks tehtud, oleksime praegu sarnases olukorras Kreeka või Iirimaaga. Soovime Eesti inimestele, sealhulgas õpetajatele vaid parimat.

Eestile prognoositakse (tänu rasketele, kuid õigetele otsustele) järgmiseks aastaks aga Euroopa Liidu suurimat majanduskasvu, mis omakorda tähendab tulevikus ju suuremaid palku (ja ka näiteks pensione).

Vaadates hariduse rahastamist laiemas pildis, näeme, et kulud haridusse on kasvanud ka kriisi ajal. Eesti kulutab haridusele 6,7% SKT-st, olles selle näitajaga Küprose, Taani ja Rootsi järel neljandal kohal Euroopa Liidus.

7,9-protsendine hariduskulude kasv tuleva aasta riigieelarves on järgmine samm õpetajaameti väärtustamisel ning parema hariduse poole pürgimisel.

Olemasoleva ja toimiva kultuuriraamistiku hoidmine, traditsioonide ja pärandi säilitamine, uue ja avarama pilguga tulevikku vaatamine ning töö noortega on järgnevate aastate Reformierakonna kultuuripoliitika olulisemad suunad.

„Riigitoetused peaksid minema ennekõike professionaalseks loometegevuseks, mille ergutamiseks suurendame toetusi, niipea kui eelarve lubab. Kultuurkapitali aluspõhimõtteid ei muudeta. Võtame suuna sellele, et riigiasutuste tegelikud väljaminekud oleksid finantseeritud riigieelarvest ja Kultuurkapitali vahendid läheksid esmajärjekorras loovisikutele ja erakollektiividele projekti- ja loomingutoetusteks,“ ütles Reformierakonna juhatuse liige, kultuuriminister Laine Jänes.

„Meie jaoks on tähtis kultuurile mõeldud rahaeraldiste, sealhulgas Euroopa Liidu toetuste suurendamine. Majanduslike võimaluste tekkimisel ühtlustame kultuuritöötajate palgad haridustöötajate palkadega. Seisame selle eest, et EL järgmise finantsperspektiivi rahastamiskavades ja piiriülese koostöö programmides oleks kultuurivaldkonnal ja loomemajandusel senisest suurem osakaal,“ lausus Jänes.

„Toome loomemajanduse ja loomingu ekspordi toetamise otsustamise EASist kultuuriministeeriumi ja kultuuriasjatundjate võimkonda. Toetame investeeringuid loomelinnakutesse, eraldame stipendiume kultuurimanageride koolitamiseks ja kümnekordistame kultuuriministeeriumi loomemajanduse programmi rahastamist,“ märkis Jänes.

Kultuuriministri sõnul peab riik eriala- ja loomeliite olulisteks partneriteks. „Väärtustame valdkondlike keskuste panust Eesti kultuuri arendamisse. Jätkame kultuuripreemiate, sealhulgas elutöö preemiate maksmist vähemalt senises mahus.“

„Ehitame valmis Eesti Rahva Muuseumi ja Tallinna Muusikakeskkooli uued hooned. Majanduslike võimaluste paranedes jätkame ettevalmistusi Rahvusooper Estoniale uue maja ehitamiseks, renoveerime Rahvusraamatukogu ning teater Ugala. Jätkame mõisakoolide ja pühakodade programmi rahastamist ning kohalike omavalitsuste kultuuri- ja spordiobjektide investeeringutoetusi. Tagame, et kõik riigi poolt algatatud suurprojektide arhitektuurikonkursid viiakse läbi koostöös valdkondlike loomeliitudega,“ kirjeldas Laine Jänes Reformierakonna kultuuriprogrammi.

„Peame oluliseks, et õppetöö raames saaksid lapsed tutvuda võimalikult paljude kultuurivaldkondadega. Majanduskeskkonna paranedes viime ellu ringiraha põhimõtte, kuni 130 euro suuruse iga-aastase pearaha igale kooliealisele lapsele, mida saab kasutada huvialaringis osalemise eest tasumiseks. Samuti tagame kõikidele õpilastele tasuta sissepääsu riigimuuseumitesse,“ ütles Jänes.

„Kultuuri kättesaadavust peab parandama. Reformierakond toetab filmivaldkonna arengut, sealhulgas kodumaist filmilevikut ning Eesti filmitootmise tehnilise võimekuse väljaehitamist. Loome Eesti Filmi Sihtasutuse juurde eraldi programmi laste ja noorte mängufilmide tegemiseks. Toetame Eesti animafilmi,“ tõi välja PÖFFi kauaaegne eestvedaja, Tallinna linnavolikogu liige Tiina Lokk.

„Väga tähtis on tagada autoriõiguste ja intellektuaalse omandi igakülgne kaitse. Selleks viime seadusandluse vastavusse digiajastu nõudeiga,“ lisas Lokk.

„Alustame kunstide edendamise seaduse ehk nn. protsendiseaduse rakendamisega. Parandame raamatukogude võimalusi hankida väärtkirjandust ning audio- ja videomaterjale, muuhulgas digitaalsel kujul. Jätkame laulu- ja tantsupeoliikumise rahastamist pidudevahelisel ajal,“ rääkis Lokk.

Loki sõnul on olulisel kohal on kultuuriekspordi edendamine ja Eesti tutvustamine maailmas kultuuri varal. „Eesti muusika üleilmseks tutvustamiseks ja turustamiseks loome Eesti Muusikaekspordi sihtkapitali (MUUSEKS), kust ettevõtja saab toetust kontsert- ja kirjastustegevuseks ning fonogrammitootmiseks. Toetame rahvusvahelise kõlapinnaga kultuuri-suurüritusi.“

Reformierakonna kultuuripoliitika programm seab prioriteetideks muinsuste ja kultuuripärandi tutvustamise, kaitsmise ja hoidmise, sh kultuuripärandi digitaliseerimise ning Eestimaa kultuurilise palge mitmekesistamise – plaanis on jätkata temaatiliselt eristuvate maakonnamuuseumide arendamist maakondlikeks külastus- ja teaduskeskusteks ning avada Virumaa ja Rannarootsi kultuuriprogrammid.

Programmi dokument on nähtav siin.

Reformierakond on tänaseks avalikustanud haridus-, energeetika-, transpordi-, pere- ja rahvastiku-, majandus- ja rahandus-, tööturu-, sotsiaal- ja tervishoiu-, välis- ja riigikaitse-, IT-, rahvusvähemuste- , riikluse-, keelepoliitika-, sisejulgeoleku- ja turvalisus- ning keskkonnapoliitika programmid avalikuks aruteluks. Lõplikult kinnitab Reformierakond oma valimisnimekirja ja -programmi 15. jaanuaril 2011 toimuval Üldkogul Tallinnas.

Reformierakonna programmipeatükkidega saab lähemalt tutvuda siin.

Lisainfo:

Silver Pukk
Reformierakonna kommunikatsioonijuht
5097147
silver@reform.ee

Elav näide sellest, et teadus- ja arendustegevuse edasine rahastamine peab olema üks meie prioriteetidest, on Tartu ettevõte Skeleton Technologies, mille teadlaste arendatud uue põlvkonna energiasalvestite materjal sai patendi USA-s. “Leiutise vastu tunneb teiste hulgas huvi ka USA autotööstuskontsern General Motors,” vahendab E24.

Loe lähemalt SIIT!

Meie eesmärk on teadus- ja arendustegevuse rahastamisel jõuda 3%-ni SKT-st.

Isikukeskne teaduse rahastamise süsteem peab asenduma konkurentsikesksega – teadusasutuse rahastamine peab sõltuma teadustulemustest, mitte olemasolevate teadlaste arvust. Igakülgselt tuleb soodustada Eesti teadlaste osalemist rahvusvaheliste teaduskeskuste töös. Ülikoolide, riigi ja erasektori koostöö tuleb viia uuele tasemele.

Reformierakonna keelepoliitika eesmärk on tagada eesti keele kestmine ja areng kõigis eluvaldkondades läbi aegade – oluline on eesti keele kasutusala sihikindlalt laiendada tulevikutehnoloogiatele ning uutele teadus- ja kultuurivaldkondadele.

„Keel pole asi iseeneses, vaid vahend edukaks toimetulekuks mis tahes elualadel. Parima keele- ja aineõppe pakkumiseks igal haridusastmel uuendame õppekavasid ja õppematerjale ning panustame keeleõppe osakaalu suurendamisse õpetajakoolituses. Samuti suurendame veebipõhiste õppematerjalide hulka ja kättesaadavust,“ ütles Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Paul-Eerik Rummo.

„Kindlasti on vajalik eesti keele õppe süvendatud jätkamine muu emakeelega inimestele. Tagame kõigil haridusastmeil kõrgel tasemel õppematerjalid ning laiendame keelekümblusvõimalusi, samuti suurendame riigikeeleõppe võimalusi täiskasvanuile,“ sõnas Rummo.

Rummo tõi esile, et Eestil on kõik eeldused kuuluda enimarenenud keeletehnoloogiaga riikide esirinda. „Toetame eesti keele kasutamist järjest uuenevates info- ja suhtlustehnoloogilistes rakendustes – kõnesünteesi tehnoloogia täiustamist, kõnetuvastuse rakenduste loomist ja kasutuselevõttu, eestikeelse ja eesti keelele suunatud tarkvara loomist ja rakendamist.“

„Vabariigi Presidendi algatusest eesti keele rikastamiseks arendame välja süsteemsemad keelevärskenduse ja oskussõnavara loomise võimalused ning kanname hoolt, et õnnestunud sõna- ja mõisteloome tulemused leiaksid kiiresti koha kõrgkooliõpikuis,“ lausus Rummo.

Rummo lisas, et keeleuuenduse kõrval on tähtis juurutada keelekasutuse häid tavasid. „Laiendame keelenõustamise tehnilisi võimalusi ja tagame sõnastike vaba kättesaadavuse veebis. Lisaks toetame keelekorraldusasutusi ja -ühendusi,mis väärtustavad rikkalikku eesti keele kasutust ühiskonnas.“

Reformierakonna keelepoliitika programm näeb ette eesti keele murrete väärtustamist sihtprogrammide kaudu ja eesti keele toetamist välis-eesti kogukondades. Reformierakond seab eesmärgiks, et üha enamates välisülikoolides avataks eesti keele ja kultuuri õppetoolid.

Reformierakond on tänaseks avalikustanud haridus-, energeetika-, transpordi-, pere- ja rahvastiku-, majandus- ja rahandus-, tööturu-, sotsiaal- ja tervishoiu-, välis- ja riigikaitse-, IT-, rahvusvähemuste- ja riikluse poliitika programmid avalikuks aruteluks. Lõplikult kinnitab Reformierakond oma valimisnimekirja ja -programmi 15. jaanuaril 2011 toimuval Üldkogul Tallinnas.

Reformierakonna programmipeatükkidega saab lähemalt tutvuda siin: www.reform.ee/programm .

Lisainfo:

Silver Pukk
Reformierakonna kommunikatsioonijuht
5097147
silver@reform.ee

Reformierakond alustas 2011. aasta Riigikogu valimiste kampaaniat „Võid kindel olla“, mis toimub välimeedias, televisioonis ja internetis.

„Kutsume teisi Eesti erakondi kampaanias arutlema sisuliste küsimuste üle, mis on Eesti tuleviku jaoks olulised: majandus-, sotsiaal-, haridus- ja energeetikapoliitika,“ ütles Reformierakonna peasekretär Kristen Michal.

„Me kõik tahame, et palgad, pensionid ja peretoetused kasvaksid. On selge, et inimeste heaolu saab toetuda vaid tugevale majandusele ja stabiilsele kasvule. Selle saavutame, kui Eesti areng on kindlates ja kogenud kätes,“ sõnas Michal.

“Eesti inimesed võivad Reformierakonnale kindlad olla – oleme hoidnud riigi rahanduse korras, viinud majanduse uuele tõusule. Meile on ka järgmisel neljal aastal kõige tähtsam jätkata struktuurseid reforme majanduses, energeetikas, sotsiaal- ja haridusvaldkonnas, et tagada Põhjamaade kvaliteediga haridus ning stabiilne majanduskasv, mis võimaldab pakkuda heal tasemel avalikke teenuseid, turvalisust laiemalt ning tõsta pensione,“ lausus Reformierakonna peasekretär.

Reformierakonna valimisreklaamid on eetris alates 3. jaanuarist. Kõigi klippide läbiv sõnum on: „Kui majandus on kindlates kätes, läheb ka Sinu elu paremaks“.

Pensionid
Peretoetused
Palgad

Reformierakond on tänaseks avalikustanud haridus-, energeetika-, transpordi-, pere- ja rahvastiku-, majandus- ja rahandus-, tööturu-, sotsiaal- ja tervishoiu-, välis- ja riigikaitse-, IT-, rahvusvähemuste- ja riikluse poliitika programmid avalikuks aruteluks. Lõplikult kinnitab Reformierakond oma valimisnimekirja ja -programmi 15. jaanuaril 2011 toimuval Üldkogul Tallinnas.

Lisainfo:

Silver Pukk
Reformierakonna kommunikatsioonijuht
silver@reform.ee
5097147

Kui me soovime kõrgepalgaliste töökohtadega jõukat Eestit, kus on hea elada, peame enam rõhku panema hariduse kvaliteedile, teadus-arendustegevuse ja innovaatiliste ideede jätkuvale toetamisele ning inimeste ettevõtlikkuse arendamisele. Üks moodus selle propageerimiseks on Reformierakonna toel uutesse õppekavadesse kirjutatud ettevõtlusõpetus.

RE suvepäevad 2010

Gümnasiumis käies õppisin majanduskallakuga klassis, kus ettevõtlusõpetus jm majandusained olid põhiainete kõrval õppekavas olulisel kohal. Tagantjärele vaadates tuleb tunnistada, et see mitte ainult ei avardanud maailmapilti majandusteemade osas, vaid õpetas ka elama ettevõtlikult. Ainus asi, mida tagasi vaadates muudaksin, on õppeprogrammi rakendamine juba põhikooli III astmest (alates 7. klassist). Mida varem inimene mõistab, kui oluline on ettevõtlikkus mis iganes eluvaldkonnas, seda lihtsam on tal tulevikus hakkama saada. Ettevõtlikkust tasub kõigil endis arendada, olenemata east.

Ettevõtlikkus ja ettevõtlus ei pruugi alati käia käsikäes. Ettevõtlik inimene ei pea ilmtingimata olema ettevõtja, küll aga on eduka ettevõtja eelduseks ettevõtlikkus. Kõigist ei saa firmajuhid, ega saagi saada. Ettevõtlikkus tööalases tegevuses, hobide harrastamisel, suhetes ja mujalgi, on edu saavutamise aluseks.

Ettevõtluse arendamine ning uute tublide ettevõtjate turuletulek on ka riigi kui terviku head käekäiku silmas pidades ääretult oluline. Jällegi, mida varasemas eas õpitakse ettevõtlusega tegelema, seda lihtsam on tulevikus hakkama saada. Õpilasfirmade loomine ja arendamine on osa ettevõtlusõpetuse raames toimuvast praktilisest tegevusest. See oli üks põhjustest, miks Reformierakond seisis selle eest, et ettevõtlusõpetus saaks gümnaasiumi õppekavasse kirja kooli jaoks kohustusliku ning õpilase jaoks vabatahtliku valikainena.

Kui me soovime majanduskriisist kiirelt ja võimalikult valutult välja tulla, peame otsima lisamooduseid, kuidas ettevõtluse arengut stimuleerida. Leian, et lisaks reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastusele, ettevõtte kiirele registreerimisele internetis, omakapitali kohustuse kaotamisele jms tuleb luua ka õpilasfirmadele legaalne kandepind.

Täna on õpilasfirmad üks osa ettevõtlusõppe programmist ning toimivad teistel alustel kui äriregistris registreeritud juriidilised isikud. Kuid ometigi võiksid tegutseda samadel juriidilistel põhimõtetel.

Üks variant selleks on registreerida kõik õpilasfirmad Junior Achievement-i nn tütarettevõteteks, mille raamatupidamine, aruandlus jm bürokraatia oleks koondatud ühe struktuuri alla. Nii toimiksid õpilasfirmad analoogsetel alustel nn tavapäraste juriidiliste isikutega, kuid õpilased ei peaks end vaevama liigse paberimäärimisega (aruandlus jms), kuna selle teeks nende eest nn emafirma. Õpilased aga saaksid keskenduda oma ärimudeli ülesehitamisele ning tootearendusele.

Väike Eesti peab olema innovaatiline ja paindlik, nii ka siin tegutsevad ettevõtted. Seetõttu on ka omavaheline koostöö ning sellest tulenev sünergia ääretult olulisel kohal. Seda nii ettevõtete omavahelises suhtluses kui ka akadeemilise ringkonnaga koopereerudes.

Tallinnas tegutsev Tehnopol ning Tartu teaduspark on ilmekad näited sellest, kuidas uued innovaatilised ettevõtted omavahel edukalt koostööd teevad ning arenevad. Tähtsal kohal on selgi puhul koostöö kõrg- ja kutsekoolidega. Haridusasutuste huvi on praktilise väljundi leidmine teadus- ja õppetööle ning ka õppurile. Ettevõtete huvi on haritud ja kompetentne spetsialist, kellega kõrgemat lisandväärtust luua. Võit on mõlemapoolne.

Oluline on jätkuvalt suurendada teadus-arendustegevuse rahastamist, nagu oleme viimastel aastatel jõuliselt ka teinud. Innovaatiliste ettevõtmiste toetamine on samuti oluline. Meie eesmärk on teadus- ja arendustegevuse rahastamisel jõuda 3 protsendini SKT-st.

Areneva majanduse ja tugeva ettevõtluse aluseks on haritud, tublid ning ettevõtlikud inimesed, olgu siis kas omanike või töötajate rollis. Seda toetavad jätkuvad investeeringud teadus-arendustegevusse ning innovaatilistesse ettevõtmistesse. Mida varasemas eas õpib inimene arendama endas ettevõtlikku vaimu, seda kiiremini ja jõudsamalt areneb ka ühiskond.