Õpetan prouadele scratchimist? Ei! Räägime hoopis pensionitest Lihula kultuurimajas. Väga tore kohtumine oli. Lisaks külastasime täna silmabussiga Kullamaad ja Rõudet.

Külas Rõude külaseltsil

Lihula pensionäridega suhtlemas

Täna kirjutati Lihulas alla Lõuna-Läänemaa Ühisgümnaasiumi asutamislepingule, mis on mõnes mõttes teedrajav samm- kaks maja, üks kool. Gümnaasiumiaste (ja ka põhikool) säilib nii Kullamaal kui Lihulas. Koostöö ja kompromissid, kvaliteet ja kättesaadavus ning koolivõrgu korrastamine on uue gümnaasiumi loomisloo puhul peamised märksõnad, mida rõhutasin ka oma sõnavõtus.

Täna kohtusin ühes oma tiimikaaslaste Reimo, Heigo ja Tõnuga Haapsalu tänavatel ca 50 inimesega. Vaatamata karmile pakasele oli väljas päike ning inimeste meelsus üldjoontes väga positiivne.

Eilne ReformParty tõi ööklubisse Africa taas kord täismaja (ca 300-400 inimest). Tänud kõigile, kes tulid ja aitasid sellest peost teha unustamatult vinge ja ägeda ürituse.

Tänud ka politseile, kes võitleb aktiivselt linna heakorra eest. Eeskujulikud, nagu me läänlased oleme, ei tuvastanud ka “juhuslik” politseireid ühtegi rikkumist 🙂

Sel nädalal külastasime silmabussiga mitmeid Läänemaa omavalitsusi- Ristit, Taeblat, Ridalat, Haapsalut, Nõva, Noarootsit ja Oru.

Inimeste huvi oma silmade tervise kontrollimise vastu on suur. Järgmisel teisipäeval külastame Kullamaad, Martnat ja Lihulat.

Kontrolli ka sina oma silmarõhku, siis võid kindel olla!

Täna kogunenud Reformierakonna juhatus välistas järgmises valitsusprogrammis astmelise tulumaksu, auto- ja kinnisvaramaksu kehtestamise ja üldise maksukoormuse tõstmise.

„Eeldame, et meie partnerid uues valitsuses võtavad omaks meile olulised põhimõtted – need on ülejäägiga riigieelarve, tööjõumaksude alandamine ja üldise maksukoormuse langetamine. Samuti välistame astmelise tulumaksu, auto- ja kinnisvaramaksu kehtestamise ja pensionide kärpimise ning leiame, et toetusi peaksid saama need, kes neid reaalselt vajavad,“ ütles Reformierakonna peasekretär Kristen Michal.

„Reformierakond ei alusta enne 7. märtsi koalitsiooniläbirääkimisi. Meie esimene eelistus on tänase koalitsiooni jätkamine. Peame oluliseks, et valijad teeks vahet neil, kes enne valimisi lubavad homsele mõtlemata rahajõgesid ja kullamägesid ning neil, kes arvestavad, et majanduskriis ei ole veel läbi ja jätkama peab konservatiivse rahanduspoliitika ja kokkuhoidliku majandamisega,“ sõnas Michal.

„Vaadates valimislubaduste kaskaadi on meil põhjust murega märkida, et vasakpoolsete erakondade – Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide valijatel saab olema kibe üllatus, kui jäädakse uskuma, et ilma järskude maksutõusude ja riiklike laenudeta on võimalik kogu seda lubaduste tulevärki rahastada. Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide ühiselt propageeritav astmeline tulumaks ja auto- ja kinnisvaramaks vaid võtaks inimeste taskust rohkem raha ära, et seda laiali jagada – see pole õiglane ega arukas,“ sõnas Kristen Michal.

„Seega – soovitame valijatele tarkust teha vahet neil, kes on vastutustundlikud meie kõigi raha kasutamisel ja neil, kelle kreedoks on võim iga hinna eest,“ märkis Kristen Michal.

Lisainfo:

Silver Pukk
Reformierakonna kommunikatsioonijuht
silver@reform.ee
+3725097147

Täna keskpäeval suleti tuhanded ümberregistreerimata .ee lõpuga domeenid, sealhulgas aastate eest kodanikele tasuta kasutamiseks loodud pri.ee. Vabaühenduse Eesti Interneti Kogukonna sõnul võib sellega järeltulevate põlvkondade jaoks kaduma minna enam kui 12 000 pri.ee domeeni all olevate lehekülgedele paljude aastate jooksul kogunenud eesti- ja muukeelseid materjale, loomingut ning küsitavaks muutub suhtluskeskkondade järjepidevus. Google-i andmetel on kõigil pri.ee domeenidel hetkeseisuga kokku 5,7 miljonit lehekülge, millest läheb kaduma kuni 98%.

„Ma pole saanud Eesti Interneti Sihtasutuse (EIS) nõukogu esimehelt isegi vastust kirjale, kus palusin pri.ee domeeni sulgemine edasi lükata kuni kahe nädala pärast toimuva ekspertgrupi koosoleku toimumiseni,“ ütles Riigikogu liige Lauri Luik.

„Samuti on meil kahtlusi domeenitasu määra põhjendatuse osas ning taotleme Eesti Interneti sihtasutuse tulude ja kulude täielikku avalikustamist,“ lausus Luik. „Tegemist on monopoolset õigust omava sihtasutusega, mille puhul on avalikkuse kontroll hinnastamise üle elementaarne eeldus. On üllatav ja kahetsusväärne, et seda tänaseni veel tehtud ei ole.“

„Pri.ee domeeni sulgemine enne koosoleku toimumist näitab sihtasutuse juhtkonna suhtumist Eesti kodanikesse ja vabaühendustesse,“ ütles Riigikogu liige Silver Meikar. „Saan aru äriettevõtete soovist domeenide pealt raha teenida, kuid Eesti .ee haldav sihtasutus ei tohiks mõelda vaid kasumi teenimisele.“

Lauri Luige ja Silver Meikari sõnul on .ee domeen osa e-Eesti brändist ning domeenireformiga seotud kommunikatsiooniprobleemid on kahjustanud Eesti kui juhtiva e-riigi mainet.

Lisainfo:

Lauri Luik
Riigikogu liige
lauri.luik@riigikogu.ee
56659599

Lp EIS-i nõukogu esimees Maria Värton

Eesti Interneti Kogukond pöördus meie poole palvega mitte sulgeda 6. veebruaril domeeni pri.ee ning palusid see edasi lükata aega, kui on toimunud EIS-i nõukogu poolt ellu kutsutud ekspertrühma arutelu ning leitud lahendus sisulise info säilimisele. Palun kaaluda sellise võimaluse andmist.

Avalikkusel on tekkinud kahtlusi domeenitasu määra põhjendatuse osas, seetõttu soovime Eesti Interneti Sihtasutuse tulude ja kulude täielikku avalikustamist. Kuna tegemist on monopoolset õigust omava sihtasutusega, leiame, et avalikkuse kontroll hinnastamise üle on elementaarne eeldus. On üllatav ja kahetusväärne, et seda tänaseni tehtud ei ole.

Lugupidamisega,

Lauri Luik

Täna toimusid Haapsalus Läänemaa talimängud. Mõõtu võeti suusasprindis, saalihokis, koronas, males, kabes, mälumängus, uisutamises, vehklemises ning jäärajasõidus. Aktiivne osalus tegi sellest väga vahva ürituse. Kuna maratonijooksu kavas polnud, siis sel korral piirdusin kaasaelamisega.

Hea valija

6. märtsil 2011 toimuvad Riigikogu valimised. Avalda oma arvamust, milliseks kujuneb valimistulemus, SIIN! (Jaota 101 Riigikogu kohta erakondade vahel)

Kõige täpsemini vastanu saab endale pildil oleva DVD-mängija. Võitja selgitan välja 7. märtsil.

Reformierakonna jaoks on peamine Eesti rahva heaolu ja jõukuse kasvatamine. Peame oluliseks luua majanduse arenemiseks head tingimused, et saavutada stabiilne majanduskasv. Tugev majandus loob lisaväärtuse, mida on võimalik kasutada ühistes huvides ning võimaldab aidata neid, kel on väiksemad võimalused.

Elu on ilus

Majanduse kasvades tekib uusi töökohti, suurenevad inimeste sissetulekud ning kasvab maksutulu, mille abil suudame omakorda pakkuda paremaid avalikke teenuseid, maksta suuremaid pensione, toetada abivajajaid, panustada tervishoidu ja turvalisusesse ning pakkuda Põhjamaade kvaliteediga haridust. Selle saavutame, kui majandus on kindlates kätes.

Maksukoormuse langetamine

Madal maksukoormus parandab Eesti ligitõmbavust investeerimispaigana. Oluline on säilitada senine ühetaoline ja lihtne maksusüsteem, jätkata Eesti ettevõtluskeskkonna soodsamaks muutmisega ning üksikisiku tulumaksu alandamisega 18%-le.  Kõrge tootlikkusega töökohtade tekkeks kavandame tööjõumaksude vähendamist. Eelarvevõimaluste tekkel kasutame selleks selliste maksude vähendamist nagu töötuskindlustusmaks ja tulumaks, koos maksuvaba miinimumi tõstmisega, samuti plaanime sotsiaalmaksu lae kehtestamist. Tahame kaotada erisoodustusmaksu tööga seotud tasemekoolituselt.

Tööjõumaksude vähendamise kõrval on kavas teoks teha metsandussektori arengut toetav tulumaksureform, mille kohaselt saab metsa müügi korral maksustatavast tulust maha arvata kolme müügijärgse aasta kulud. Säästmise soodustamiseks loome tööandjatele võimaluse teha 6000 € ulatuses aastas maksuvabalt sissemakseid töötaja III pensionisambasse.

Kvaliteetne haridus

Hariduse kvaliteet on antud valdkonna prioriteet number üks. Hea haridus tähendab suuremat palka, paremat kaitset töötuse vastu ja suuremat pensionit tulevikus.
Igale lapsele peab olema tagatud lastehoiuteenus ja võimalus omandada kvaliteetne alusharidus.

Noorempedagoogi palk peab jõudma järgi Eesti keskmisele palgale. Raha kõrval on olulisel kohal õpetajaameti sisu, kuid ka maine ning hoiakud ühiskonnas. Senisest enam tuleb rõhku pöörata õpetajakoolitusele ja koolipraktikale, et tagada parem õpetajate ja õpetamise kvaliteet.

Noorte ettevõtlikkuse, leidlikkuse ja omaalgatuslikkuse arendamiseks on oluline muuta õppekavad veelgi paindlikumateks ning enamat vabadust pakkuvateks.

Elukestev õpe ja täiendkoolitused kannavad endis olulist rolli tööpuuduse vähendamisel. Samuti on tähtis rõhku panna kvaliteetse kutsehariduse arendamisele.

Kõrgharidust peavad saama omandada kõik noored, olenemata varanduslikust taustast. Haridusinvesteeringute jätkuv kasv, erakapitali enam
kaasamine kõrgharidusse (läbi maksuvabade haridusfondide loomise ja õppelaenu piirmäära tõstmise aastaks 2015 3000-le €), õppetoetuste muutmine vajadusepõhiseks ning õppetulemustest sõltuvate stipendiumite suurendamine on ühed olulisemad tegurid tagamaks kvaliteetne ning kättesaadav kõrgharidus. Teadus ja arendutegevuse rahastamisel on eesmärk jõuda 3%-ni SKT-st.

Pensionite tõus

Valitsus ei kärpinud pensione ka sügava kriisi ajal, vaid hoopis tõstis neid aprillis 2009 5% võrra. Keskmine vanaduspension on viimase viie aastaga kasvanud 2300 kroonilt 4700 kroonini ja see kasvab kiiremini kui keskmine palk. Pensionide kärpimine on Reformierakonna jaoks välistatud. Muutsime pensionide indekseerimise süsteemi nii, et majanduskasv tooks pensionide kasvu võimalikult väikese viiteajaga. Mida kiiremini Eesti majandus uuele kasvule juhitakse, seda kiiremini hakkab taas paranema ka pensionäride elu.

Vanemahüvitise süsteemi jätkumine

Strateegilisemas plaanis ei saa riigil olla tähtsamat eesmärki kui rahva püsimajäämine. Seetõttu peame ääretult oluliseks, et jätkuks täna toimiv vanemahüvitisesüsteem (vanemahüvitist makstakse lapse pooleteist aastaseks saamiseni). Sündide arv (sh sündimuskordaja ehk samasse peresse sündivate laste arv) on 2004. aastast pidevalt kasvanud. Seda otsest seost on näidanud mitmed uuringud ja analüüsid. Suuresti tänu vanemahüvitisele on eestlaste iive viimasel kahel aastal üle pika aja taas positiivne.

Pere- jm toetused, lasteaiakohad ning ringiraha

Pere- jm toetuste maksmisel peab edaspidi kehtima põhimõte, et toetatakse rohkem neid, kes reaalselt enam abi vajavad. Majanduslike võimaluste tekkimisel kehtestame tugisüsteemi lasterikastele peredele ja üksikvanematele ning jätkame programmiga “Igale lapsele lasteaiakoht!”, et iga lasteaiaealine laps saaks käia oma koduomavalitsuses soojas, valges ja lapse arengut toetavas mängu- ja õpikeskkonda pakkuvas lasteaias. Samuti kehtestame majanduslike võimaluste tekkimisel ringiraha, et suureneks noorte osalemine huvitegevuses.

Igaüks peab teadma, et talle tagatakse vajadusel kindlal tasemel sotsiaalabi. Puuetega inimesed peavad saama vajalikku abi ning toetust ühiskonnas toime tulekuks.
Tervise edendamisel on olulisel kohal tervisekäitumise toetamine, patsientide teadlikkuse tõstmine ning tervishoiu rahastamise mitmekesistamine. Ka saarteelanikele peab olema tagatud kvaliteetne arstiabi.

Uued töökohad ning võitlus tööpuudusega

Kui Eesti majanduse usaldusväärsus suureneb, millele kindlasti aitab kaasa Eestis käibele tulnud euro ning meie range eelarvepoliitika, siis tuleb siia ka enam investeeringuid, mis loovad juurde uusi töökohti.

Võitlus tööpuudusega jääb Reformierakonna oluliseks prioriteediks. 2010. aastal oli riigieelarves selleks ette nähtud üle aegade suurim summa – ligi 4 miljardit krooni. Riiklikud abimeetmed  –  palgatoetus, ettevõtluse alustamise toetus, tööpraktika ja muud tegevused on aidanud paljusid –  registreeritud töötute arv on vähenenud 30 000 inimese võrra, langedes 15%-lt 10%-le ning tuhanded on saanud uusi oskusi, mis aitavad neid tulevikus edasi. Parim kindlustus töötuse vastu on hea haridus ja stabiilne majanduskasv. Eestis peab hoidma ja arendama soodsat ettevõtlusekeskkonda, et siin loodaks uusi täisväärtuslikke töökohti.

Tähelepanu Läänemaale

Eesti, sh Läänemaa võimalusi, milleks on näiteks maavarad, turvas, põllud ja mets, tuleb targalt kasutada inimeste huvides, et tagada ka maapiirkondades töökohad ja maksutulu ning selle kaudu kultuuri, hariduse ja maaelu edenemine.

Viimaste aastatega oleme Läänemaale toonud ca 650 000 eurot riigiinvesteeringuid haridus-, kultuuri- ja spordiobjektide arendamiseks. Läänemaal on läinud väga hästi ka miljonitesse eurodesse ulatuvate euroinvesteeringute realiseermisel.

Seisame selle eest, et nii riigi- kui euroinvesteeringud tuleksid ka edaspidi Eestisse ja Läänemaale. Jätkame ka saastekvootide müügist saadavate vahendite investeerimist. Üks kümnekonnast Läänemaale tehtavast investeeringust aitab korrastada ka õnnetus seisukorras oleva Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi koolihoone.

Hea uudisena maakonnakeskuse Haapsalu ning Läänemaa spordisõprade jaoks tuleb kindlasti see, et juba järgmisel aastal toimuvad Haapsalus juuniorite jalgpalli Euroopa meistrivõistluste alagrupimängud. Toetame igati linna pingutusi selles ettevõtmises.

Kokkuvõtteks

Reformierakonnale võite kindlad olla – oleme hoidnud riigi rahanduse korras, viinud majanduse uuele tõusule. Meile on kõige tähtsam jätkata struktuurseid reforme majanduses, energeetikas, sotsiaal- ja haridusvaldkonnas, et tagada Põhjamaade tasemel haridus ning stabiilne majanduskasv, mis võimaldab pakkuda heal tasemel avalikke teenuseid, turvalisust ning tõsta pensione. See tähendab Eesti inimeste elatustaseme tõusu ja paremat tulevikku meile kõigile.
Kogu programmiga saate tutvuda aadressil www.reform.ee

Lauri Luik
Reformierakond

Intervjuu Eesti Päevalehele (01.02). Küsitles Villu Zirnask.

– Alustame lasteaiast. Reformierakonna haridusprogramm ütleb: „Esimesel võimalusel jätkub programm „Igale lapsele lasteaiakoht!” Millal saabub esimene võimalus ja kaua kulub sellest eesmärgi saavutamiseni?

Kõik meie lubadused on antud vastutustundlikult ning lähtudes eelarve võimalustest ja sellest, et me makse ei tõsta, pigem sooviks maksukoormust alandada. Rahanduslik prognoos lubab eelarve tasakaalu viia aastaks 2013 ja tasakaalu või ülejäägiga eelarve peaks ka tulevikus olema. Usun, et arvestades eelarvevõimalusi, räägime me lähiaastatest, kuid veel kord – vastutustundetu on enne valimisi hüüda, et kui meie oleme võimul, siis tuleb taevamanna. Me teeme selle teoks, kuna usume, et see on laste ja perede jaoks vajalik ning mitte vaid valimiste lubadus.

– Edasi kooli. Programm ütleb „õpetajakutset väärtustava palgapoliitika ja kaasaegse töökeskkonna tulemusel soovivad õpetajaks minna oma ala parimad“. Praegu jääb haridussektori keskmine palk Eesti keskmisele alla (ca 10 protsenti kui aastakeskmisi näitajaid vaadata). Kui palju ta peaks teie hinnangul keskmist ületama, et saaks rääkida õpetajakutset väärtustavast palgast? Millal sinnani on reaalne jõuda ja kust rahaline kate tuleb?

Reformierakond on seisukohal, et noorempedagoogi palk peab jõudma järgi Eesti keskmisele palgale. Võtmeküsimuseks on stabiilne majanduskasv, mis loob võimalused ka lisavahendite suunamiseks haridusse – ilma selleta pole võimalik ka palgatõus. Majanduse kasvades tekib uusi töökohti, millelt kasvab maksutulu. Meie esimene eesmärk on majanduse kasvuks head tingimused luua, seejärel saame rääkida maksuraha jagamisest. Haridus on oluline valdkond nii täna, kui tulevikus ja kindlasti ei lähe palgatõus mööda ka meie õpetajatest.

Raha kõrval on olulisel kohal õpetajaameti sisu, kuid ka maine ning hoiakud ühiskonnas tervikuna. Enam rõhku tuleb pöörata õpetamiskoolitusele ja koolipraktikale. Oluline on õpetajakutse valikut pakkuda aktiivselt juba alates gümnaasiumist, lähtudes “Noored kooli!” ja teiste sarnaste projektide kogemusest. Ühiskonnas tuntud ja edu saavutanud inimesi tuleb aktiivsemalt kaasata õppetegevusse, nn talentõpetajate leidmisele ja koolitamisele tuleb samuti enam rõhku pöörata. Õpetajatele peab olema tagatud kõrgetasemeline baas- ja täiendkoolitus.

– Palju kirgi tekitavate koolikatsete kohta ei hakanud teie programmis midagi silma. Kuidas te neisse suhtute? Kas tuleb süsteem ümber korraldada nii, et kooli astumiseks pole kusagil katseid?

Sisseastumiskatsete küsimus on probleemiks peamiselt Tallinna kesklinna koolides. Mainekatesse koolidesse on suur tung ning seda õigustatult. Koolimajad ei ole kummist ja kuidagi tuleb leida viis selekteerimaks, kes saavad vastavasse kooli, kes mitte. Reformierakonnas on selles küsimuses erinevaid arvamusi, kuid mina isiklikult leian, et nn eliitkoolide puhul on katsete tegemine vajalik. Kui aga eliitkoolid kõrvale jätta, siis esimesse klassi vastuvõtul katsete korraldamist ma ei poolda. Testide korraldamine gümnaasiumiastmesse vastuvõtul on täiesti loomulik.

– Lubate väärtustada kutseharidust. Kas saate lähemalt selgitada, mida te selleks tegema hakkate?

Kutsehariduse maine on tõusuteel. Näiteks 2010. aastal ületas kutsekoolidesse esitatud sisseastumisavalduste arv pakutavate kohtade arvu. Suur osa kutsekoole on renoveeritud, seal on tasemel arvutisüsteemid, kaasaegne tehnoloogia ning ilus ja puhas õppekeskkond. Kindlasti seisame selle eest, et kutsekoolide materiaalne baas ka edaspidi areneks. Kuid veelgi olulisem on õppetöö sisu ja kvaliteet, et toodetaks spetsialiste, keda ühiskond reaalselt ka nt viie aasta pärast vajab. Seetõttu peame tarvilikuks soodustatada üld- ja kutsehariduslike õppeasutuste koostööd ning enesetäiendusvõimalusi kutsehariduse läbinutele, kes soovivad jätkata haridusteed kõrgkoolis. Väärtustame kutseharidust ja kaasame ettevõtted õppekavade koostamisse, et tagada võimalikult turuvajadustele vastav tellimus.

– Olete öelnud, et „andeka ja usina tudengi kvaliteetse kõrghariduse omandamine ei tohi jääda raha taha“. Millele teie erakond selles küsimuses rohkem hakkab rõhuma – õppelaenudele (programmis on välja käidud, et tõstate selle 2015. aastaks 3000 euroni) või stipendiumitele?

Kõrgharidust peavad saama omandada kõik noored, olenemata varanduslikust taustast. Haridusinvesteeringute jätkuv kasv, erakapitali enam kaasamine kõrgharidusse, õppetoetuste muutmine vajadusepõhiseks ning õppetulemustest sõltuvate stipendiumite suurendamine on kõik olulised tegurid tagamaks kvaliteetne ning kättesaadav kõrgharidus.

Õppetoetuste süsteem vajab reformimist nii, et toetused oleks vajaduspõhised – abi peavad saama reaalselt toetust vajavad tudengid ning seda tänasest suuremas mahus.

Stipendiumitesüsteemi tuleb reformida nii, et õppetulemustest sõltuva stipendiumi suurus kataks ka nö vaese Einsteini õppekulud. Andeka ja usina tudengi kvaliteetse kõrghariduse omandamine ei tohi jääda raha taha. Stipendium peab võimaldama keskenduda ainult õppimisele.

Haridus on investeering iseendasse ja oma helgemasse tulevikku. Seetõttu peame tähtsaks, et lisaks kasvavatele riigi investeeringutele suureneks ka erakapitali osakaal kõrghariduses. Maksuvabade haridusfondide loomine on siinkohal vaid üks võimalikest variantidest, suunamaks inimesi enam investeerima oma lapse ja iseenda haridusse.

Lisavahendite kaasamise kontekstis peame tähtsaks, et 2015. aastaks on iga-aastane õppelaenu summa 3000 eurot.

– Mitu erakonda on seda meelt, et eestikeelne kõrgharidus Eestis peab olema tasuta. Mida teie arvate? Kas neil on võimalik teiega selles osas Reformierakonnaga mingile kompromissile jõuda?

Reformierakonna jaoks on hariduses kvaliteet teema number üks. Raha väljaviimine haridussüsteemist, keelates noorel oma raha harimiseks kasutada, on vale. Eriti kui see raha annab võimaluse rohkematele inimestele omandada kvaliteetne haridus, kui seda maksumaksja teha jõuaks – miks peaks keelama õppimist? Maksumaksja ehk riik annab palju raha haridusse täna ja jääb seda tegema tulevikus – haridus on oluline nii rahvuse kestmise sisukohalt kui elukvaliteedi tõstmiseks.

Tasuta asju ei ole olemas. Needki summad tulevad tegelikult meie kui maksumaksjate taskust. Nn tasuta kõrghariduse maksavad kinni tänased tudengid, kes on selleks ajaks saanud töökoha ja makse maksavad. Kindlasti ei toeta Reformierakond haridusmaksu kehtestamist. Riik saab oma prioriteetseid suundi ka edaspidi seada läbi vastava riigitellimuse.

Lauri Luik

Haapsalu Gümnaasiumi aktiivne õpilaspere

Täna toimus Haapsalu Gümnaasiumis traditsiooniline erakondade debatt. Asjalikud noored inimesed, nutikad küsimused ning hea aura. Oli tore. Tänud Teile!

Tänane Haapsalu tennisehalli avamine tõi kohale mitusada spordisõpra. Loodame, et spordiobjektide arendamine võimaldab Läänemaalt sirguda uutel Palusaludel, Kaabermaadel, Novosjolovitel ja Kanepitel. Pildil servib Sõõrumaa, võrgus Kanepi.

Minu tänane sõnavõtt:

Head spordisõbrad, lugupeetud läänlased.

Aktiivse spordiharrastajana on mul siiras heameel, et Haapsallu on lisandumas veel üks suurepärane spordiobjekt- Haapsalu tennisehall, millest ma loodan, et peagi suudame välja arendada universaalse spordikompleksi.

See on viimase 10 aasta jooksul juba kolmas suur spordirajatis, mis Haapsallu ehitatud, Haapsalu Wiedemanni spordihoone ja Haapsalu ujula kõrval. Lisaks veel terve rida olulisi spordiobjekte üle Läänemaa, alustades näiteks Risti kooli võimlast ja jalgpallistaadionist, kergliiklusteedest ja lõpetades Palivere suusaradadega.

Need kõik objektid kannavad endis tohutut potentsiaali, eelkõige inimeste tervis ja heade sporditulemuste näol, kuid ka selle näol, et siia tuua suuri ja mainekaid spordivõistlusi- tenniseturniire, kergejõustikuvõistlusi või juba järgmisel suvel siin samas staadionil aset leidvaid juuniorite jalgpalli Euroopa Meistrivõistlusi, mille tarvis oleme staadionile peagi ka uut investeeringut tegemas.

Kuid kõige selle juures on oluline mõista, et spordiobjektide ehitamine pole eesmärk omaette. Betoon on vaid vahend. Vahend selleks, et luua meie inimestele võimalused täisväärtuslikuks ja sportlikuks eluks ning saavutussportlastele tingimused arenemiseks, et ka tulevikus sirguks Läänemaalt Palusalusid, Kaabermaid, Novosjoloveid ja Kanepeid.

Head spordisõbrad, kasutagem neid võimalusi ning kutsugem ka oma sõpru ja tuttavaid spordi juurde. Jõudu ja tervist meile! Aitäh.