Ajaleht Washington Post soovitab USA poliitikutel võtta õppust Eesti valitsusest, mis ei karda teha keerulisi otsuseid.

«Paljud inimesed süüdistavad USA finantskriisis puudulikku poliitilist süsteemi. Nii on huvitav vaadata, kuidas kolm Lääne noorimatest demokraatiatest, Kesk-Euroopas Läänemere ääres, on suutnud võtta palju karmimaid meetmeid kui need, mida kaalutakse Washingtonis – ja püsima jäänud, et kasu lõigata,» algab Washington Posti toimetuse arvamusartikkel «Baltikumi eelarvelise vastutustundlikkuse mudel».

Ajaleht kirjeldab, kuidas pärast Lehman Brothersi pankrotti 2008. aastal lõhkes Baltikumis kinnisvara- ja tarbimismull ning majandus sattus Eestis 14-protsendisesse langusesse, samas kui töötus tõusis viiendiku võrra.

Balti riikide valitsused reageerisid kriisile kiiresti, märgib Washington Post. «Nad otsustasid mitte oma vääringuid devalveerida, vaid tegid selle asemel keerulise otsuse järsult vähendada valitsuse kulutusi, tõsta makse ja suruda alla palkasid. Ühe aastaga vähendas Eesti oma eelarvepuudujääki 9 protsendi võrra SKTst – mis juhtumisi on praegune USA föderaaleelarve puudujääk. Keskmine palk kukkus viiendiku võrra. »

Nüüd tasub kasinus end ajalehe sõnul ära – Eestil oli I kvartalis ELi kiireim majanduskasv ja töötuse langus, eksport õitseb. Kõige märkimisväärsem on Washington Posti hinnangul aga ehk see, et karme kärpemeetmeid ellu viinud Andrus Ansipi valitsus jäi kindlalt võimule ka pärast märtsikuiseid parlamendivalimisi.

«Härra Ansip, kes oli eelmisel kuul Washingtonis, et kohtuda [USA] asepresident [Joe] Bideni ja esindajatekoja spiikri John A. Böhneriga, väidab tagasihoidlikult, et tema pisikesel riigil (rahvaarvuga 1,3 miljonit) ei ole midagi USA-le õpetada,» kirjutab Washington Post. «Kuid vestluses meiega andis ta mõned vihjed.»

«Inimesed suudavad mõista, et valitsused ei ole võimelised tegema imesid, tõmbama kübaratest jäneseid välja,» rääkis Ansip ajalehele. Kriisi ajal «nad mõistsid, miks eelarvekärpeid ja maksutõuse vaja oli». Ansipi sõnul on vajalikud riigijuhid, kes on valmis probleemi selgitama ja pakkuma tagatisi, et valu jagatakse õiglaselt.

Washington Post märgib artikli lõpuosas, et Eesti, mis on vähendanud riigivõlga 12 protsendilt 6 protsendini SKTst, on Euroopa kolmandal kohal valitsuse usalduselt, tagapool vaid Luksemburgist ja Rootsist. «Teiste sõnadega – liidreid, kes on valmis võtma karme meetmeid, riigi rahaasjade kordasaamiseks, nende valijad tõenäolisemalt premeerivad kui karistavad,» arvab ajaleht. «Mis puutub neisse, kes karmidest otsustest kõrvale põiklevad – ütleme vaid, et kongressi avaliku toetuse määr ei ole lähedalgi Ansipi omale.»

www.postimees.ee

Õhtuleht tundis huvi, millega tegeles Riigikogu liige Lauri Luik 2. augustil 2011. Tegin selle tarvis lakoonilise ülevaate olulisemast.

2. august 2011

Kohtusin oma kodulinna Haapsalu linnapea Urmas Suklesega. Arutasime Haapsalu sellesuviste ürituste kava, Haapsalu kunstikooli kolimisprojekti, Riigikogu vs linnapead korvpallitraditsiooni jätkamise projekti ning universaalse spordihalli juurdeehituse (lasketiiru) projekti.

Suhtlesin Lihula valla volikogu esimehe Tiina Lobjaga, et teha plaane 8. augustil Lihulas toimuva “Lihula 800” mälestusmärgi püstitamise ürituse tarvis. Valmistasin sel teemal ka oma sõnavõttu, kus rõhutan seda, et Lihula rahvas näeb vaatamata oma väärikale eale (800 aastat) väga hea välja.

Lisaks suhtlesin Missio Läänemaa (Tänunädal 19.-28.08.2011 Haapsalus ja Läänemaal, et tähistada 20 aasta möödumist Eesti taasiseseisvumisest ning esimesest missiost) juhi ja eestvedaja Leevi Reinaruga. Leppisime kokku 19. augustil toimuva palvushommikusöögi kava. Andsin nõusoleku palvushommikusööki juhatada.

Tegime plaane 20. augustil toimuvaks Risti jalgpallistaadioni avamiseks, kus Reformierakonna meeskond kohtub FC Ristiga. Reformierakonna eestvedamisel sai staadion paari aasta eest 700 000 kroonise investeeringu ning nüüd on noortel koht, kus jalgpalli mängida.

15.-17. augustil on tulemas Eesti Koolispordi Liidu selle suve suuremaid ettevõtmisi- suvemängud “Meri ja Päike”. Selle raames kutsun kokku ka meie juhatuse koosoleku. Teemade kaardistamine ning ettevalmistuste tegemine juhatuse koosolekuks oli eile päevakorras.

Töö e-mailidega ning erakonna organisatoorsed tegevused võtsid samuti väikese osa ajast.

Lugesin kahte raamatut ning käisin jooksmas ja ujumas.

Tegin ajakirjanikule ka järgmise ettepaneku:
PS! Kuna juhin Eesti Koolispordi Liitu, oleksin väga huvitatud, kui teeksime intervjuu liikumisharrastuse, spordi ja tervislike eluviiside propageerimise teemal meie noorte hulgas. Kas oleks mõeldav? Jään ootama Teie vastust.

LISAKS VÄIKE ÜLEVAADE OLULISEMATEST TEEMADEST, MILLEGA SUVISEL PERIOODIL TEGELEN:

29. augustil koguneb Riigikogu, et valida presidenti. Suvel jätkab tööd Riigikogu kultuurikomisjon, vastavalt vajadusele ning tekkivatele teemadele. Näiteks 4. juulil arutasime kultuurikomisjonis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta. Samuti kohtusime minister Aaviksooga, teemaks uus kõrgharidusreform.

Olen aktiivselt võidelnud selle eest, et IB (rahvusvaheline bakalaureuse) õpe säiliks täna toimival kujul ning et nii meie kui ka välissaadikute jm teenistujate lapsed saaksid rahvusvahelisel tasemel sertifitseeritud üldharidust ka edaspidi. Olen sel teemal aktiivselt suhelnud nii minister Aaviksoo kui ka ligi poolte teiste valitsuse liikmetega. Loodetavasti saavutame soovitud eesmärgi ning senine tubli tegevus saab jätkuda.

Kuna 2012. aasta riigieelarve tegemine on täies hoos, siis tegutsen selle nimel, et näiteks haridusvaldkonna vajalikud investeeringud saaksid eelarvesse sisse (nt IB õpe). Olen sel teemal ministritega aktiivses kontaktis.

Valimisringkonnas (nt Haapsalus) on pooleli olulisi kultuuri-, hariduse- ja spordiobjekte, mille tarvis täiendava toetuse leidmine on üks minu südameasju. Käimas on näiteks Haapsalu riigigümnaasiumi, universaalse spordihalli ning kultuurikeskuse projektid.

Igakuiselt jätkavad tegevust Hasartmängumaksu nõukogu ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu, kus ka suvekuudel jätkame heade projektide toetamist. Järgmine MES-i nõukogu toimub 4. augustil, hasardi nõukogu aga 15. augustil.

Olen võtnud eesmärgiks külastada järgemööda kõiki oma valimisringkonna omavalitsusi alustades Läänemaalt. Näiteks  kohtusin viimati Taebla valla inimestega. Külastasin spordiobjekte, kohalikku U-stuudiot ning sealseid ettevõtteid Pal Klaas ja Tradex. Eesmärk on teha Läänemaa omavalitsuste külastusi läbi suve.

Suvine kultuuriprogramm on minu valimisringkonnas väga tihe, eriti kodulinnas Haapsalus. Paljude ürituste toimumisele aitame ise otseselt kaasa, seega kavatsen seal kindlasti kohal olla (näiteks Missio Läänemaa „Laul ja vabadus“ jpm). Nt 19. augustil juhatan Missio Läänemaa raames palvushommikusööki Haapsalu Kuursaalis. 8. augustil avan “Lihula 800″ mälestusmärgi, jpm.

Traditsiooniliselt olen külastanud ka erinevate sihtrühmade suvepäevi jm suviseid ettevõtmisi. Nt Õpetajate suveseminar Jõgevamaal jms.

Oma osa võtab Eesti Koolispordi Liidu juhtimine, kus jätkub juhatuse töö ning suvised spordivõistlused erinevates Eesti piirkondades, mida kavatsen kindlasti aktiivselt külastada. Järgmine suur üritus toimub 15.-17- augustini Hiiumaal- suvemängud “Meri ja Päike”. Selle raames kutsun kokku ka EKSL-i juhatuse koosoleku. 11. augustil koguneme aktiivgrupiga, et valmistada juhatuse koosolekuks ette EKSL-i arengukava projekt.

Reformierakonna Läänemaa organisatsiooni esimehena on minu õlul erakonna juhtimine maakonnas. Juhatuse nõupidamised ning organisatsiooni tegevuses hoidmine on jätkuvad ülesanded ka suvisel perioodil, eelkõige juunis ja augustis. Nt 20. augustil korraldame Risti vallas ametliku jalgpallistaadioni avamise, mille tarvis Reformierakond valda suure investeeringu tõi jms.

Hetkel on aktiivselt üleval ka Lääne maavanema temaatika. Tegeleme sellega, et maakond saaks väärika ja hea maavanema.

Kindlasti jätkan arvamuslugude kirjutamist, valijatega (ka ajakirjanikega) suhtlemist ning tegevusülevaadete andmist oma blogis www.lauriluik.ee

Paar nädalat plaanin puhata ning veeta lähedaste seltsis.

Kõike paremat ning kauni suve jätku.

Lühiülevaade olulisematest valdkondadest ja teemadest, millega suvisel perioodil aktiivsemalt tegelen.

29. augustil koguneb Riigikogu, et valida presidenti. Suvel jätkab tööd Riigikogu kultuurikomisjon, vastavalt vajadusele ning tekkivatele teemadele. Näiteks 4. juulil arutasime kultuurikomisjonis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta. Samuti kohtusime minister Aaviksooga, teemaks uus kõrgharidusreform.

Olen aktiivselt võidelnud selle eest, et IB (rahvusvaheline bakalaureuse) õpe säiliks täna toimival kujul ning et nii meie kui ka välissaadikute jm teenistujate lapsed saaksid rahvusvahelisel tasemel sertifitseeritud üldharidust ka edaspidi. Olen sel teemal aktiivselt suhelnud nii minister Aaviksoo kui ka ligi poolte teiste valitsuse liikmetega. Loodetavasti saavutame soovitud eesmärgi ning senine tubli tegevus saab jätkuda.

Kuna 2012. aasta riigieelarve tegemine on täies hoos, siis tegutsen selle nimel, et näiteks haridusvaldkonna vajalikud investeeringud saaksid eelarvesse sisse (nt IB õpe). Olen sel teemal ministritega aktiivses kontaktis.

Valimisringkonnas (nt Haapsalus) on pooleli olulisi kultuuri-, hariduse- ja spordiobjekte, mille tarvis täiendava toetuse leidmine on üks minu südameasju. Käimas on näiteks Haapsalu riigigümnaasiumi, universaalse spordihalli ning kultuurikeskuse projektid.

Igakuiselt jätkavad tegevust Hasartmängumaksu nõukogu ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu, kus ka suvekuudel jätkame heade projektide toetamist. Järgmine MES-i nõukogu toimub 4. augustil, hasardi nõukogu aga 15. augustil.

Olen võtnud eesmärgiks külastada järgemööda kõiki oma valimisringkonna omavalitsusi alustades Läänemaalt. Näiteks  kohtusin viimati Taebla valla inimestega. Külastasin spordiobjekte, kohalikku U-stuudiot ning sealseid ettevõtteid Pal Klaas ja Tradex. Eesmärk on teha Läänemaa omavalitsuste külastusi läbi suve.

Suvine kultuuriprogramm on minu valimisringkonnas väga tihe, eriti kodulinnas Haapsalus. Paljude ürituste toimumisele aitame ise otseselt kaasa, seega kavatsen seal kindlasti kohal olla (näiteks Missio Läänemaa „Laul ja vabadus“ jpm). Nt 19. augustil juhatan Missio Läänemaa raames palvushommikusööki Haapsalu Kuursaalis. 8. augustil avan “Lihula 800” mälestusmärgi, jpm.

Traditsiooniliselt olen külastanud ka erinevate sihtrühmade suvepäevi jm suviseid ettevõtmisi. Nt Õpetajate suveseminar Jõgevamaal jms.

Oma osa võtab Eesti Koolispordi Liidu juhtimine, kus jätkub juhatuse töö ning suvised spordivõistlused erinevates Eesti piirkondades, mida kavatsen kindlasti aktiivselt külastada. Järgmine suur üritus toimub 15.-17- augustini Hiiumaal- suvemängud “Meri ja Päike”. Selle raames kutsun kokku ka EKSL-i juhatuse koosoleku. 11. augustil koguneme aktiivgrupiga, et valmistada juhatuse koosolekuks ette EKSL-i arengukava projekt.

Reformierakonna Läänemaa organisatsiooni esimehena on minu õlul erakonna juhtimine maakonnas. Juhatuse nõupidamised ning organisatsiooni tegevuses hoidmine on jätkuvad ülesanded ka suvisel perioodil, eelkõige juunis ja augustis. Nt 20. augustil korraldame Risti vallas ametliku jalgpallistaadioni avamise, mille tarvis Reformierakond valda suure investeeringu tõi jms.

Hetkel on aktiivselt üleval ka Lääne maavanema temaatika. Tegeleme sellega, et maakond saaks väärika ja hea maavanema.

Kindlasti jätkan arvamuslugude kirjutamist, valijatega (ka ajakirjanikega) suhtlemist ning tegevusülevaadete andmist oma blogis www.lauriluik.ee

Paar nädalat plaanin puhata ning veeta lähedaste seltsis.

Nii nagu üldharidusmaastik vajab jätkuvat korrastamist ja reforme, ootab muudatusi ka Eesti kõrghariduskorraldus. Valitsusliidu eesmärk on kasvatada kõrghariduse kvaliteeti ja tulemuslikkust, suurendada kõrgkoolide vastutust ning vähendada killustatust kõrghariduses. Hariduse kvaliteet peab olema ühiskonna üldise tähelepanu ja avaliku debati keskmes.

Peamised tegurid, millega reformides arvestama peame, on vähenev üliõpilaste arv ning piiratud hulk finantse. Viimased on omakorda otseses seoses maailmatasemel õppejõudude Eestisse toomise, taristu arendamise ning seeläbi ka kõrghariduse kvaliteedi tõstmisega.

Eestis on täna veidi alla 70 000 üliõpilase, kes õpivad enam kui 30 kõrgkoolis. Prognooside kohaselt võib tudengite arv lähiaastatel langeda alla 50 000, mis paratamatult sunnib meid vastavate oludega kohanema. Kõrghariduse kvaliteedi tõstmiseks ning killustatuse vähendamiseks on meil tarvis analoogselt gümnaasiumivõrgule korrastada ka kõrgharidust pakkuvate õppeasutuste võrk ning konsolideerida vastav kompetents.

Haridusministeerium on välja töötanud kõrgharidusreformi lähtealused, mille peamiseks sihiks on seatud üleminek maksumaksja poolt kompenseeritavale haridusele (va erakoolid). See puudutab eestikeelseid õppekavu ning tingimuseks on õppe läbimine ettenähtud mahus igal semestril. Kava näeb ette avalik-õiguslike ülikoolide õppekohtade jaotuse kaotamise riigieelarvelisteks ja – välisteks. Plaanitakse suurendada vastuvõtuarvu ning kehtsetada õppekavati ühtsed, ülikooli poolt korraldatavad sisseastumiseksamid. Kavas on reformida õppetoetustesüsteem (muutes see vajadusepõhisemaks), suurendada stipendiume (et ka nö vaene Einstein saaks hea hariduse) ning jätkata senise õppelaenusüsteemiga.

Eesmärgi ülluse osas saavutada kõrghariduse kvaliteedi tõus, pole kahtlust. Selge on ka see, et kiiremas korras on tarvis konkreetsed sammud astuda. Küll aga ootavad enne haridusministeeriumi välja pakutud reformikava rakendamist vastust ning lahendamist mõned olulised ning põhimõttelised küsimused.

Täna puudub meil ülevaade, kui palju antud reform riigile maksma läheb. Kas me suudame enamuse katta vähenevate üliõpilaste arvu pealt või peame hakkama otsima suurel hulgal lisavahendeid? Kas erakapitali kaasamise lõpetamine (mis õppemaksude näol moodustab täna ca 10-20% õppeasutuse eelarvetuludest) on ikka kõige ratsionaalsem samm teel kvaliteetsema kõrghariduse suunas?

Riigieelarveliste (RE) üliõpilaste arv moodustab täna ca 48% üliõpilaste koguarvust ning juurdekasv on võrreldes 1996/97. aastaga olnud 1,4 kordne. Riigieelarvevälistel (REV) õppekohtadel õppijate arv on aga kasvanud üle kuue korra, moodustades täna ca 52%. Kas nii järsk tendentsimuutus, minemaks täielikult üle maksumaksja kulul kõrgharidusele, on ikka otstarbekas ning tagab meie seatud eesmärkide täitumise?

Riigieelarvelistel õppekohtadel õppijate osas on viimase kümne aasta jooksul kõige enam kasvanud loodus- ja täppisteaduste ning teeninduse õppevaldkonnas õppivate üliõpilaste arv. Oma rahakoti peal koolitatakse end reeglina pehmematel erialadel. Siiani on olnud riigi jaoks strateegiliselt oluliste valdkondade õppe arendamine reguleeritav läbi riigitellimuse. Kui aga REV kohad kaotatakse ning kõik valdkonnad (nii üldiselt trendikad kui ka vähem populaarsed) on maksumaksja kulul, siis milliste hoobadega motiveerida noori õppima nt Eesti keele filoloogiks, õpetajaks vms?

Kava järgi hakkab ülikooli vastuvõtt toimuma õppekavati ühtse, ülikooli poolt korraldatava sisseastumiseksami alusel. Millist rolli hakkavad sellisel juhul edaspidi mängima riigieksamid? Kas noortele lisakoormuse panek ühe täiendava eksami näol on otstarbekas või tuleks sellisel puhul kogu riigieksamite süsteem (mida me möödunud aastal põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega alles muutsime) uuesti üle vaadata?

Kas on ikka otstarbekas käsitleda avalik-õiguslikke- ja erakõrgkoole täiesti eraldi? Omandivormil ei ole ju hariduse kvaliteedile mingit otsest mõju. Kvaliteedinõuded on ühtsed, õppejõudki kohati samad ning alusetu oleks arvata, et erakõrgkoolide tudengid kuidagi vähemvõimekad oleksid. Head taset ning Eesti riigi edasiviimist ootame ju kõikidelt lõpetajatelt. Avalik-õiguslikud ülikoolid on täna suurimad omafinatseeritava hariduse pakkujad ning erakoolides terve rida riigi poolt kaetavaid õppekohti. Küsimus pole vaid selles, et kava järgi kaoksid REV kohad avalik-õiguslikes ülikoolides, üles jääb ka küsimus, mis saab senistest riigieelarvelistest kohtadest erakoolides?

Mida kiiremini me leiame vastused ning lahendused ülalloetletud küsimustele, seda varem saame asuda ellu viima kavandatud reformi, mille peamiseks eesmärgiks on kasvatada kõrghariduse kvaliteeti ja tulemuslikkust, suurendada kõrgkoolide vastutust ning vähendada killustatust kõrghariduses.

“27 klubiga” on taas liitunud üks elu hammasrataste vahele jäänud õnnetu hing- Amy Winehouse.

Ometigi õnnestus tal selle ahtakese elu jooksul tõusta üheks tänapäeva tuntumaks, omanäolisemaks ja andekamaks (nais)artistiks. Nii nagu õnnestus juba eluajal legendiks saada Kurt Cobainil, Jim Morrisonil või näiteks Jimi Hendrixil. Mulle meeldis kõigi nende looming. Kuid siiski. Kõigest 27 aastat elu, pool sellest teadlikku, millest enamuse moodustas olemine kuskil taeva ja maa vahepeal.

Arvata võib, et sellises avalikkuse tähelepanus ning taolise koormuse all töötamine on raskem kui enamik arvatagi oskab, kuid milleks siis üldse kõik see…

Kuulsus ja raha ning ausambad on väga toredad asjad, kuid kindlasti ei kaalu need üles ELU tegelikku väärtust.

Kõik tahavad jätta endast märke, üks hull soovib koletu veretööga ajalukku minna, teine oma igavikulise muusikaga, kolmas mõne eluohtliku rekordiga- seda kõike oma elu hinnaga. Kuid mis tähtsust on sellel siis, kui sind enam ei ole?

Kas on mõtet elada 27 aastakest, põleda pool sellest kui säraküünal ning siis lihtsalt kustuda? Kas see on eeskuju, mida maailm vajab? Kas palju kuulsust, narkot ja raha on see, mis annab elule mõtte? Kas meid on selleks siia loodud? Kas muud moodi ei saagi mägesid liigutada?

Ma hindan inimesi, kes põlevad ereda leegiga, kuid kütuseks ei pea olema alkohol ja narkootikumid ning ereda leegi kustutamine, eriti veel enda poolt on minu arvates argpükslik tegu. On palju positiivseid näiteid inimestest, kes säravad ja elavad seejuures õnnelikku, tervet ning täisväärtuslikku elu sadakond aastat. Kui juba sünnitud, siis elada sajaga ning saja aastaseks!

Olen veendunud, et meid on loodud siia arenema, saavutama aina uusi ja uusi tippe, täitma oma eesmärke ning tegema maailma paremaks. Mõnel on tipud kõrgemal, teisel madalamal. Ja nii peabki olema. Mõni tõuseb megastaariks, teine vallutab oma isiklikke kõrgeid tippe tagasihoidlikumalt. Kuid kindlasti ei ole me loodud selleks, et endalt elu võtta või seda teadlikult ja tahtlikult õõnestada. Elu, mida me ise pole endile kinkinud.

www.amywinehouse.com

Ükskord päikesetõusu vaadates hakkasin mõtlema elu peamistele väärtustele, ELU MÕTTELE. Pannes esikohale selle, milleta elu oleks võimatu, teisele kohale olulisuselt järgneva jne, jõudsin ma järgmisele järeldusele:

1. tervis
2. õnn
3. vabadus
4. armastus
5. tarkus
6. jne

Ma olen aru saanud, et need elemendid on ajas teataval määral muutuvad, kuid mida ettepoole me liigume, seda asendamatumaks põhiväärtused muutuvad. Loetlesin 5 peamist väärtust, mis minuealisel (enam vähem “27 klubi” potentsiaalsel liikmel) võiks top listis olla. Kohe kuidagi ei mahu esiviisikusse elupõletamine, alkohol ja narkootikumid. Mingil etapil võivad viisikusse tõusta ka kuulsus ja raha, kuid mitte jäävalt ning elu hinnaga.

Vaadates viimast liitunut on mul tunne, et esimesest minu poolt loetletud elu põhiväärtusest oli too üpris kaugel. Usun, et kolmanda väärtuse osaliseks aitas kahetsusväärsel kombel saada üks nendest “väärtustest”, mis minu loetelust välja jäi. Ja kui vaadata seda õnnetut elu kõrvaltvaataja võhikliku pilguga, siis mulle tundub, et ka minu 4. ning 5. väärtus olid sel inimesel olemata. Kokkuvõtlikult läks varalahkunud superstaar pea kõigist minu põhiväärtustest suure ringiga mööda. Huvitav, milline oli tema top 5?

Mul on südamest kahju, et oleme kaotanud ühe väga andeka noore inimese, kes muutis maailma, puhaku ta rahus.

Kuid ta kinkis meile ühe väga hea õppetunni, millest kõik (eriti need, kes pole “27 klubi” ealiseks veel sirgunud) peaksime õppima. Elu eesmärk on palju laiem kui 27 aastat kuulsust ja palju raha (mis on joovastatud alkoholist ja puuderdatud kokaiiniga). Jõukuse ja kuulsuse saavutamine on meie võimuses ning miks mitte sinna poole püüelda, kui hing ihkab, kuid seejuures ei tohi unustada elu põhiväärtusi: tervist, õnnelik olemist, vabadust, armastust, tarkust jne. Narkootikumid on nõrkadele, tegijad elavad tervislikult!

Haapsalu triatlon 2011

Vaheldus on oluline. Nii nagu poliitikat suurtes kogustes võib osutuda ohtlikuks, nõuab vaheldust ka jooksmine. Sestap võtsin selgi aastal ette Haapsalu triatloni, mida Paralepa jalgrattaklubi korraldas juba VI korda. Tegu on küll sprinditriatloniga, kuid seda enam särtsu tarvis on.

Paljud ilmselt ei tea, et Haapsalu triatloni kaks esimest etappi aastatel 1988 ja 1989 võitis Andrus Veerpalu. Seega pole taliolümpiale minek välistatud:)

Tuleb tänada kõrgemaid jõude, kuna sellist ajastust pole mul ilmselt varem ette tulnud. Raske kõhutõbi vaevas täpselt neli päeva, kui eilseks hommikuks on täielikult taandunud. Vaevalt, et see võistluseelne ärevus oli.

Ujumine- minu jaoks sel korral kõige raskem ala

Kuigi mõningase ebakindluse haigus siiski jättis, olen enesega rahul. Enne vettehüppamist sattus imelikul kombel midagi kummalist hingetorru ning tundus, et seda välja köhida ei õnnestunud. Start. ca 70 triatlonisõpra hüppas Väikese Viigi lõunakaldalt vette ning triatlon võis alata. Kuigi see oli mul juba teine triatlon, meenus mulle alles vees, kui suur vahe on ujumisel basseinis ning ujumisel lahtises veekogus triatloni ajal. Neljast küljest ümbritsesid mind võistluskaaslased, igaüks võitlemas oma koha eest. Vahel oli tunne nagu sooviks keegi uputada, korrektsest, üle kolme tõmbe hingamisest ei saanud sel korral juttugi olla. Aga seljataha 350m ujumist siiski jäi. Aeg 6.24 (2010. aastal 6.01). Sel aastal oli ujumine tunduvalt raskem.

Ratas polnud lihtne, kuid minek oli hea

King jalga, särk peale, kiiver, kiire geel ja jook ning 20km rattasõit võis alata. Hea on, et leidub professionaalseid rattasõpru. Nii oli mul taas au sõita ülikerge süsinikust raamiga eraldisõiduks kohaldatud profirattaga, mida tavalise kaherattalisega võrdlustabelisse panna oleks kohatu. Ainuke asi, mis läks nihu, oli see, et hoidjasse sobivat joogipudelt ei leidunud. Nii ma siis pidin enne sõitu enda varud ette ära tarbima. See on muidugi sama loogiline ja tulemuslik, mis teha nädalaga ette ära kahe kuu treening, kuid olukord oli paratamatu. Kuna sel aastal õigete nõuete kohaselt tuules sõita ei lubatud, siis mõjus see mõneti ka ajale. 37.20 (vs 35.09 möödunud korral). Korra oleks selle aja jooksul kindlasti pidanud jooma.

Minu ala

Kui triatloni juures otsida naljakaid kohti, siis üheks selliseks on kindlasti üleminek rattalt jooksule. No kuidagi ei taha samm välja tulla. Jooksmine sarnaneb esimestel sadadel põlvetõstele. Kuid pole vahet, kas põlve-, sääre- vm tõste, peaasi, et liigub. Ja ma teadsin, et viimase alaga minu triatlon alles algab. Noppisin ja noppisin ning õnnestus salamisi ihaldatud alavõit ära võtta, koguni möödunud aasta resultaati 2 sek võrra parandadagi- 13,51 (13,53). Oleks 4km asemel olnud 6, ehk oleks ka üldarvestuses 8. kohast (vs 2010 4. koht) kõrgemale pääsenud, kuid spordis oleksid ei loe. End võib ju rahustada sellega, et möödunud aasta üldajaga ca 55 min, mis oli selleaastasest 2min ja 35 sek kiirem, oleks nüüd hõbedale tulnud, kuid seegi on oleks.

Tänud korraldajatele suurepärase organisatoorse töö eest! Meeskond oli väga hästi tööle pandud. Raja ääres ja kurvides seisid märgistatud korraldajad, kõiki juhendati selgelt ning abistati vajadusel. Ei saa midagi ette heita, suurepärane töö ning aina paremaks läheb. Sellest andis tunnistust ka osalejate arvu tõus ca 50lt üle 70.

Ilm oli samuti juulikuiselt ilus. Triatloni jaoks hea, mitte väga kuum, veidi üle 20, päikeseline. Vesi oli mahe, värskendav. Natuke liiga palju oli tuult, kuid see mõjus kõigile võrdselt (va tuules sõitjad). Jooksurajal oli palju pisikesi putukaid, mis veekogude ääres on loomulik nähtus, kuid nende sissehingamist õnnestus pingutades siiski vältida.

Järgmisel aastal katsun kindlasti taas rajal olla. See on kahtlemata üks suvistest must see, must try ettevõtmistest.

Võistlusjärgne melu on sportlaste peohetk:)

Jääme ootama alade lõikes täpseid võrdlustabeleid. Lisainfo: http://www.paralepa.ee/triatlon.html

Allikas: http://www.postimees.ee/492894/uuring-opetajad-hindavad-kehalises-kasvatuses-eelkoige-normitaitmist/

Kuigi õpetajad peavad kehalise kasvatuse hindamisel oluliseks õpilase individuaalset arengut ja aktiivsust, hindavad nad tegelikult ikkagi eelkõige kontrollnormatiivide täitmist, selgus Inge Jalaka kevadel Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritööst «Kehalise kasvatuse hindamisest eesti üldhariduslikes gümnaasiumides».

Õpetajate poolt tähtsustatud ning nende poolt tegelikult hinnatud objektide vahel valitseb vastuolu, märkis Jalakas.

«Ehkki õpetajad väidavad end hindamisel kontrollnormatiivide täitmist vähe tähtsustavat, hindavad nad tegelikkuses õpilase individuaalse arengu kõrval esmajoones just seda. Ka õpilased märgivad, et kehalises kasvatuses hinnatakse neid esmajoones kontrollnormatiivide täitmise põhjal,» selgitas Jalakas. Samuti selgus uurimusest, et normide täitmine on õpetajate silmis vahend õpilaste individuaalse arengu hindamiseks.

«Õpetajat mõjutab kehalise kasvatuse hinde panekul kõige enam õpilase käitumine ja suhtumine, mida omakorda mõjutab õpetaja ja õpilase omavaheline läbisaamine,» leidis ka Jalakas küsitluse tulemusel. Ilmnesid ka olulised erinevused õpilaste ja õpetajate arvamuses selle kohta, mis õpetaja hindamist mõjutab: «Õpilaste arvates mõjutab õpetaja hindamist õpetaja suhtumine konkreetsesse õpilasse ning tekkinud ettekujutus õpilase võimetes, kuid õpetajad sellega ei nõustu.»

Üldiselt järgitakse Eesti koolides kehalise kasvatuse hindamisel üldtunnustatud protseduurireegleid. Kaks kolmandikku õpilastest märkis, et õpetaja on teatanud, mida, millal ja kuidas hinnatakse.

«Õpetajad pidasid oluliseks õpilaste enesehindamisoskuse ja analüüsivõime arendamist, paraku selgus nii õpetajate kui õpilaste vastustest, et kehalises kasvatuses rakendatakse õpilaste enesehindamist ja -analüüsi minimaalselt,» märkis Jalakas.

Mida hindamisel jälgida?

Jalakas tõi välja, et õpetajate arvates on hindamisel kõige tähtsam õpilase individuaalse arengu, tunnis osaluse ja aktiivsuse hindamine. Tähtsateks peetakse ka mitmeid muid tegureid: püüdlikkus, tahe, suhtumine, pingutused, praktilised oskused, teoreetilised teadmised jms.

Õpilased ise peavad kõige tähtsamaks tunnist osavõtu protsenti, aktiivsust tunnis ning individuaalset arengut. Kõige vähem oluliseks pidasid õpilased kontrollnormatiivide täitmist.

«Õpilased ei poolda erinevate normide järgi hindamist, eriti juhul, kui õpetaja hindab kõiki võrdselt, arvestamata individuaalseid võimeid,» märkis Jalakas. «Üldjuhul peetakse igasugust võrdlemist õpilaste hindamisel arusaamatuks ning enamus vastajad soovivad, et võrdlusaluste põhjal hindamist ei toimuks.»

«Paljudele õpilastele tundub kohati ka eelmise tulemuse parandamine utoopilise väljakutsena. Mitmeid kordi toodi vastustes välja suuskade olemasolu – kui on suusad, saad parema hinde, suuskade puudumisel nõrgema,» tõdes Jalakas.

Millist hindamissüsteemi eelistada?

Praegu kehtivas viiepallises hindamissüsteemis näevad õpetajad küll puudusi, kuid nii küsitlusele vastanud õpetajad kui ka õpilased on ikkagi selle poolt, et peaks jääma selle juurde, kuna see on traditsiooniline, konkreetne ja harjumuspärane. Seejuures on hindesüsteemi ja -kriteeriumidega rohkem rahul noormehed kui neiud.

Kümnepallist süsteemi pooldavad õpetajaid oli alla viiendiku (17,9 protsenti). Nad arvavad, et see on täpsem ning võimaldab anda parema tagasiside õpilasele. Ka seda süsteemi soovivad õpilased (21,4 protsenti) näevad süsteemis rohkem valikuvõimalusi ja variatsioone hindamisel, nii nagu varieerub ka õpilaste andekus spordis. «Arvatakse, et süsteem võimaldab õiglasemalt hinnata ning on vähem stressi tekitavam,» tõi Jalakas välja.

Ligi veerand õpetajatest ei poolda viiepallist ega kümnepallist hindesüsteemi ning pakuvad nende asemele arvestatud või mitte arvestatud süsteemi. «Soovitatakse seda eelkõige gümnaasiumi klassides, kuna seal on iga õpilane juba isiksus ja areng on teine. Tähtis on tekitada positiivne suhtumine, nii et ka vähevõimekal tekiks soov end arendada talle sobiva spordiala maastikul. Samuti peaks enam tähtsustama tunnist osavõtu protsenti,» märkis Jalakas. Õpilased näevad, et see võimaldaks ka mitte sportlastel head hinne kehalises kasvatuses saada.

Hindamise probleemkohtadena näevad õpetajad kõige enam õpilaste hindamisel ühiste normatiivide ja hindamiskriteeriumite puudumist, nii lühi- kui pikaajaliste vabastustega õpilasi ning õpilaste väga suurt füüsilise taseme erinevust. «Raske on hinnata neid õpilasi, kes ei ole kehaliselt võimekad ja kellel puudub huvi saada kehaliselt paremaks. Ning sellele järgnevalt – võimekad ja laisad ning vähemvõimekad, kuid püüdlikud – kuidas hinnata arvestuslikke harjutusi? Sama probleem õpilastega, kes on väga võimekad, aga suhtumine seejuures on «null»,» loetles Jalakas.

Lisaks nähakse probleemina seda, et oluliseks ei peeta teoreetiliste teadmiste hindamist (liialt tähtsustatakse kehalisi võimeid) ning et kontrollharjutuste mõõteskaala on viidud võimalikult madalale, et ikka kõik selle ära teeksid.

«Samuti peeti vajalikuks keskmise standardi olemasolu alade hindamisel, kuna igasugune individuaalne lähenemine annab lastele palju võimalusi manipuleerimiseks ja mitte piisavalt pingutamiseks. Arvatakse, et praegune individuaalsuse rõhutamine toob kaasa selle, et peagi on kehalise kasvatuse erinevate valdkondade tase koolides häbematult madal ja aina madalamaks läheb,» tõdes Jalakas.

Uuringu tulemuste põhjal arvas aga Jalakas, et kehalise kasvatuse hindamine on vaatamata meedias ilmunud kriitikale suhteliselt rahuldavas seisus, küll aga tuleks mõelda arengule, sest nii õpetajate kui õpilaste rahulolu selle kohta ei ole just eriti ülekaalukas.

Magistritöö raames läbi viidud uurimuses küsitles Jalakas 54 Eesti üldhariduslikus gümnaasiumi 66 õpetajat ja 174 õpilast 9. ja 12. klassidest.

Eestimaa on huvitav ja ilus. Kuigi vahel tundub, et valdav enamus omavalitsusi ning põnevamaid paiku on juba läbi käidud, suudab Ta ikka üllatada. Mõnda asja võib kohe mitugi korda huviga vaadata.

Sel korral värskendasin oma mälu “Kevade” radadel Palamusel ning männipealinnas Elvas. Varemkülastatud sihtpunktide hulka kuulusid ka Abja-Paluoja ning Karksi-Nuia. Mis aga eriti põnev, tõstsin esimest korda oma jala Eesti väikseima elanike arvuga linna Mõisakülla. Kummaline, kuid tuli välja, et ma pole varem sisse põiganud ka Kilingi-Nõmmele.

Kaunis Amme jõgi Palamusel on täis vesiroose

Selles majas sündis Raja Teele tegelaskuju

Palamuse kirik XIII saj ja endine pastoraat

Palamuse laulukaar, millel "Kevadega", tõsi, väga pistmist ei ole

Rõngasrist kiriku sissepääsu ees tähistab üht kahest vanimast hauast. Katku tõttu ei lubatud peale seda enam kiriku ümbrusesse matta

Kaunis koolimaja, kus "Kevade" tegelased õppisid. Õppetöö toimus koolimajas 1975. aastani. Peale seda tegutseb seal muuseum

Õpetaja Lauri tuba. Laual on viiul, mille õpetaja Arnole kinkis

Palamuse kooli klassiruum, kus tarkust taga aeti. Vahel ka krutskeid korda saadeti, eelkõige Tootsi poolt

Poiste ühiselamu mahutas ühtekokku 10 voodit. Laes ripub Tootsi punane gloobus. "Ah et miks punane? Sest sinist värvi ei olnud," sõnas Toots.

Saun jõekaldal, kus Kiire tagumik naks ja naks lavalaudade külge kinni külmus

Nüüd ujub jõesopis uus parv

... sest ülejõe kooli poisid lasid vana parve põhja

Kodune koolihoov, kus innukalt vaenlaste vastu võideldi

Sellega lõppes “Kevade” rada. Edasi külastasin ohtrate mändidega kaunistatud nostalgilist Elvat, läbisin Rõngu ja Mustla, jõudsin Karksi-Nuiale. Sealt edasi Abja-Paluojale ning siis omakorda tänasesse peamisesse sihtkohta- Mõisaküla linna. Põikasin läbi ka kolmandast kahesilbilisest Kilingi-Nõmme linnast. Edasi viis tee tagasi koju.

Ääretult omapärane puuskulptuur Palamusel, teel Elva suunas

Suvel Elvat külastades on kohustuslik läbi astuda ka Verevi järvest

Reisides mööda Eestimaad olen ma hakanud kollektsioneerima valla- ja linnavalitsusi. Elva oma on igatahes küll üks ilusamaid

Elva raudteejaam on oma kauniduselt võrreldav Haapsalu omaga

Rõngut, kuigi ka too on ääretult ilus paik, kasutasin läbisõidukanalina Elvast läbi Mustla Karksi-Nuiale. Pildil Rõngu park

Mustlas asub üks mu lemmikmajasid, mille asemel jäädvustasin filmilindile hoopis vabadusvõitu tähistava ausamba

Karksi-Nuia, Abja-Paluoja ning Kilingi-Nõmme on kolm vahvat ja omapärast kohta. Esimest neist kaunistas sissesõidul omanäoline purskkaev

Abja-Paluojas toimuvas juuli lõpus Abja-Paluoja päevad, mille reklaam sirgub üle kogu peatänava

Ja olengi jõudmas ühte senise suve "must see" sihtpunkti- Mõisaküla linna

Villa tüüpi eramu suhteliselt Läti piiri lähistel Mõisaküla kiriku külje all

Mõisaküla kirik on saanud eurorahade abiga uue ja kaasaegse väljanägemise

Mõisaküla universaalkauplus, kus müüakse kõike

Ei jää Mõisaküla linnaisad Elva omadele alla

Nostalgiat jagub

Tõestusmaterjal, et ma ikka ka Kilingi-Nõmme linna sisse põikasin. Oleks ma sinna jõudnud 3 päeva varem, oleks lisaks maalilistele looduspiltidele ka hea muusika osaliseks saanud

Ilusaid linnu Eestis jagub. Üks neist on kindlasti Kilingi-Nõmme, kus lisaks võrratule rohelusele on traditsiooniks kujunemas ilusa muusika festival Schilling

Pargid on ideaalne koht lektüüriga tutvumiseks

Kuremaa järve ääres, looduskaunis kohas Vooremaal leiab käesoleval hetkel aset Vabariiklik Õpetajate IV Suveseminar. Käisin õpetajaid Eesti Koolispordi Liidu poolt tervitamas.

Kuigi õpetajaamet on raske ning vastutusrikas, on sellel ka palju helgemaid külgi. Lisaks missioonile kasvatada üles Uus Eesti, Tuleviku Eesti, peitub õpetajaametis igavese nooruse saladus, mida kannavad edasi õpilased, kellega õpetajad päevast päeva kokku puutuvad.

Kahjuks oleme Eestis õpetajaameti tunnustamise ja väärtustamisega alles poolel teel. Kiiremas korras on tarvis tegeleda õpetajate motivatsiooni tõstmisega (nii läbi palganumbrite kasvu kui ka üldise ühiskondliku tunnustamise). Teine oluline valdkond on õpetajakoolitus, et tuleks juurde uusi, andekaid, tarku ja karismaatilisi noori õpetajaid, kes meie tulevikku kujundama hakkavad.

Õpetajad Kuremaal

Tegemised 9.03-4.07

Viimasest töiste tegemiste kandest on palju vett merre voolanud. Kuid alustagem siiski otsast.

Tuhkapäevaga algab suur paast, mis kestab kuni lihavõtte- ehk ülestõusmispühadeni. Juba 7. sajandi lõpul on tähistatud tuhkapäeva tuha pähe riputamisega, millest lähtub päeva nimetus ja rida kombeid, mis väljendavad puhastamist ja kõige kurja eemale tõrjumist. Eeskätt on viidud tuhka põllule ja aeda, mõnikord on sel päeval kogutud tuhka hoitud istutamisajaks või kasutatud lehelise keetmiseks. Oluline oli tubade puhastamine ja nn laiskuse või nn tuhkapussi väljapeksmine.

Heinamaarjapäev– nagu kõik maarjapäevad on seegi püha seotud maarjapuna joomise ja teatavate naistetööde keeldudega. Sealhulgas peeti vahet heinateol. Heinamaarjapäev on olnud veel 17.-18. sajandil populaarne püha, olulise maagilise kombestiku ja oma tavadega. 17. sajandist on teateid, et sel päeval on käidud Viru-Nigulas katolikuaegse kabeli juures palvetamas ja ohvritoite viimas, et loomadele ja endale tervist tagada.

9. märtsil toimus erakonna juhatuse koosolek, kus analüüsisime valimistulemusi ning võimalikku uut koalitsiooni.

Kohtusin EÜL-i juhtidega, et kuulata nende mõtteid tulevase koalitsioonilepingu osas. Tagantjärgi vaadates võib öelda, et suhteliselt suure osa nende ettepanekutest saime ka leppesse sisse kirjutatud.

MES-i nõukogu jätkas oma tavapärast tööd ning 10. märtsil hindasime taas maaelu edendavaid projekte.

4. aprillil alustas uus parlament tööd ning samal päeval langetasin ka otsuse kandideerida Eesti Koolispordi Liidu presidendiks.

12. aprillil võõrustasin Riigikogus väikesi külalisi Tallinnast Mustamäel asuvast lasteaiast ning näitasin neile meie lossi ja rääkisin, kuidas parlament töötab.

Samal päeval kutsusin kokku ka Riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühma.

14. aprillil toimus Hasartängumaksu nõukogu istung, kus jagasime taas toetusi headele projektidele.

Lääne MKO juhatus

Järgmisel päeval kohtusime erakonna Läänemaa MKO juhatusega, võtsime kokku valimiskampaania, analüüsisime seatud eesmärke ning panime paika uued sihid.

Enne seda aga usaldas Eesti Koolispordi Liidu (EKSL) üldkoosolek mulle vastutava presidendiameti.

Nädalavahetusel osalesin noorte moeüritusel Haaknõel 2011. Glamuuri peab olema. Samaaegselt võeti mõõtu ka korvpallis, kus toimusid nii Rannarootsi liiga kui ka Läänemaa Koolide Liiga finaalid. Oli põnev andmine.

16. aprillil jooksin Haapsalu maanteejooksul uue 10 km isikliku- 34.30.

Haapsalu 10km maanteejooks

19. aprillil kohtusime värske koalitsiooniga, et esmatutvust teha ning vabamas õhkkonnas plaane pidada. Plaanid on meil uhked, kui “tasuta” kõrgharidus välja arvata.

23. aprillil oli minu tähtsaim päev. Õnnitlustetulv andis mulle rõõmu, õnne, armastust ning loodetavasti ka tervist ja edu kogu järgnevaks aastaks. Tänud Teile!

Pühapäeval andsin Haapsalu abiturientidele ühiskonnaõpetuse tundi, kus keskendusime peaasjalikult riigijuhtimisele. 25. aprillil pidasime kultuurikomisjoniga avaliku istungi teemal kultuuripärand ja turism. Kuna oli Riigikogu avatud uste päev, siis oli majas üksjagu meeldivat sagimist.

28. aprillil osalesin Viru Hotellis toimunud EOK täiskogu istungil. Sedapuhku siis juba kui EKSL-i president.

Nädalavahetusel toimus Haapsalus traditsiooniline Õudusfilmide festival, millest loomulikult oma osa võtsin. Laupäeval aga korraldasime koolispordi liiduga meie selle aasta suurima võistluse- Tähelepanu, start! Raplas Vesiroosi gümnaasiumi uues võimlas.

1. mail toimus traditsiooniline Viljandi järve jooks.

4. mail kogunes taas erakonna juhatus.

Järgmisel päeval avasin Haapsalus üle-Eestilise heategevusjooksu. Sellele eelnes Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu koosolek.

Talgud Haapsalus

Ei möödunud seegi kevad ilma koristustalguteta koduõuel. Lisaks tähistasime metsapealinnas Haapsalus metsapäeva. Kui kaua läheks aega, et Eestimaa saaks puhtaks, kui iga prügitekitaja korjaks lisaks oma prügile üles ka kasvõi ühe pudelikorgi, mille keegi teine on maha poetanud?

10. mail kohtusin EOK presidendi Mart Siimanniga, et rääkida kahe organiatsiooni omavahelistest koostöövõimalustest. Õhtul kogunesime fraktsiooniga kevade viimasele koopaoravale, et arutleda päevakajaliste poliitiliste teemade üle.

Järgmisel päeval tutvustasin Euroopa kolleegidele ettevõtlusõppe korraldust Eestis ning meie jõupingutusi ettevõtlikkuse arendamisel noortes inimestes.

Hiljem kogunesime Eesti-Tai sõprusrühmaga. Kevadisest treeninglaagrist Taimaal oli rohkem kasu kui ma arvata oskasin.

16. mai oli tihe. Lisaks igapäevasagimistele komisjonis ja täiskogus kohtusin kultuuriministeeriumi asekantsleri Seiliga; jagasime hasardi nõukogus headele projektidele taas toetusi; kutsusin kokku spordi toetusrühma; tegime plaane maleliidu arendamiseks ning kogunesime ka saarte toetusrühmaga. Huh, palju rohkem päeva ei mahu… kuid siiski, õhtu lõpetas Draamateatris toimunud Ugala külalisetendus “Stockmannid”. Nüüd oli küll päev otsas.

Järgmisel päeval kogunesime Eesti-USA toetusrühmaga ja kuulasime saatkonna inimeste plaane ning kavandasime koostöötulevikku.

19. mail kohtusime Jüri Jaansoniga, et teha plaane EKSL-i koostööks Pärnu 2 Silla jooksuga. See saab suur asi olema, tulge 4. septembril kaema. Samal päeval võõrustasime ka Euroopa Parlamendi kultuurikomisjoni. Päris ausalt öeldes ei ole nii formaalsel koosolekul osalemise au veel tundnud.

Hetked enne võimast isiklikku Riias

Õhtul kohtusin EKJL-i presidendi Erich Teigamäega, et arutada rahvaspordiürituste tuleviku üle. Andsin intervjuu EPL-ile EKSL-i tuleviku teemadel.

Triatloni koolitus

Reede õhtul osalesin Haapsalus Hawaii Expressi korraldatud triatloni koolitusel. Põhitõdesid tutvustas Alma Sarapuu.

Järgmisel päeval kohtusime oma keskkooli klassikaaslastega. 11 aastat on möödunud linnutiivul. Õhtul Riiga.

Klassikokkutulek

Järgmise päeva varahommikul startisin 42 kilomeetrisele katsumusele, mis lõppes isikliku tippmargiga.

Mai lõpu nädalavahetusel külastasin Pariisi, et kaeda elu moepealinnas.

31. mail korraldasime Tallinnas traditsioonilise Haapsalu Sõprade Klubi ürituse, kus kavandasime Eesti ilusaima linna tulevikku.

Päeval osalesin kultuurikomisjoni väljasõiduistungil Telliskivi loomelinnakusse ja Disaini majja.

Kultuurikomisjoni väljasõiduistung

1. juunil osalesin oma viimasel ametlikul erakonna juhatuse koosolekul. Kuna 6 aastat on täis saanud, siis otsustasin neljandaks ametiajaks mitte kandideerida ning anda võimaluse ka uutele tulijatele 🙂

2. juunil võõrustasin Viluste kooli külalisi Riigikogus ning tegime peasekretäriga ettevalmistusi EKSL-i juhatuse koosolekuks.

Järgmisel päeval sõitsime erakonna Läänemaa juhatusega Vormsile, et pidada korraline koosolek ning tutvuda Läänemaa ainsa saarelise omavalitsusega.

Juhatusega Vormsil

6. juunil kutsusin peale istungit kokku erakonna haridustöörühma, kus kaardistasime tulevikuplaanid ning kujundasime fraktsiooni seisukoha koolikatsete küsimuses. Kokkuvõte- koolid ei ole kummist.

7. juunil tutvustasin parlamendile kultuurikomisjoni poolse ettekandjana  Keskerakonna algatatud maksumaksja kulul koolitoidu eelnõud. Õhtu lõpetas legendaarne Wu-Tang Clan Rock Cafes.

Järgmisel päeval võõrustasin parlamendis Iraani koolispordi föderatsiooni juhte.

Õhtul kogunesime Haapsallu, et ühes koalitsioonipartneri Keskerakonnaga vaadata üle senine tegevuskava. Hilisõhtu lõpetas Jamiroquai.

9. juunil kogunes taas Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu.

12. juunil oli Pärnus juba väga kuum. Siis sai peetud suvine RE volikogu ja Üldkogu. Õhtul näitas elu aga oma kibedamat poolt 🙁

14. juunil kogunes EKSL-i uus juhatus. Väga tiheda päevakorra läbisime pisut vähem kui nelja tunniga. Lisaks jäi veel teha terve jagu kodutööd. Sellele järgnes kahetunnine MKO juhtide koosolek erakonna kontoris. Oli toonustandev.

Fraktsioon Vilsandil

16.-17. juunil külastasime Riigikogu fraktsiooniga Saaremaad ning sealset RMK keskust. Unustamatu mälestuse ja mulje jättis looduskaunis Vilsandi, kuhu mul õnnestus oma jalg esimest korda tõsta. Esimest korda elus sattusin laupäeval ka kultuuriüritusele RabaRock.

20. juunil kohtusin haridusminister Aaviksooga, et selgitada rahvusvahelise bakalaureuseõppe (IB) vajalikkust. Järgnes hasardi nõukogu koosolek, mida järgneva nelja aasta jooksul on mulle usaldatud juhtida.

Järgmisel päeval külastasin ühes RE arendusjuhi Tõnu Parbusega Taebla valda Läänemaal.

Jaanipäev möödus kultuurselt nagu ikka: 22. juunil Haapsalus Aafrika rannas toimunud linna valgeimal ööl, 23. aga külastasin sõpra Kärus. Elasin kaasa sealse küla jaanitulelistele, kes õllekasti aja peale käes hoidsid. Sain huvitava elamuse osaliseks Viljandi linna jaanitulel, kus Metsatöll soojendas Bad Boys Blued. Lisaks tutvusin kohaliku kultuurieluga Võntkülas ja Üdrumal.

Jaanituli Kärus

25. juunil andsin oma elu esimese intervjuu kohalikule ajalehele Lääne Elu. Lõpuks ometi 🙂

26. juuni on perekondlikult väga tähtis päev, mistõttu tähistasime seda väärikalt.

27. juuni on seitsmemagajapäev. Päev on saanud oma nime ülimalt tuntud kristlikult legendilt. Eesti rahvakalendris sel tähtpäeval viimastel sajanditel tähtsust pole olnud – on teada üksnes analoogial põhinev ilmaenne, et kui sel päeval sajab, siis sajab seitse päeva (nädalat) järjest. Huvitav nimi on hoidnud selle päeva tänini tähtpäevade loetelus.

Minikorvpalli festival Tuksis

30. juunil osalesin Tuksi spordibaasis toimunud 17. minikorvpalli festivalil. Vedasime ühiseid jooni EKSL-i ja noorte korvpalli vahel.

Tervitusi rockisõpradelt

Heinamaarjapäeval tutvusin Eesti ja välismaa hardrockkultuuriga Vana-Vigalas.

Loomulikult ei saanud ma ka ilma Tantsu- ja laulupeota.

Tantsupidu

Täna, 4. juulil (mis on muuhulgas ka USA independence day) kogunesime kultuurikomisjoniga, et kuulata minister Aaviksoo plaane “tasuta” kõrgharidusest. Lühidalt kokku võetuna- toores värk. Tuletas pisut PGS-i esimest arutelu. Juba traditsiooniks saamas küsimusele, kui palju see lõbu meile maksma läheb, sain sel korral päris andeka vastuse- asjad maksavad nii palju kui meil raha on 😀 Tasub edasi tegeleda.

Teise punktina oli arutlusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta ning arvamuse andmine ELAK-ile Vabariigi Valitsuse seisukohtade osas. Meie arvamus oli positiivne. Homme hommikul stardin Jõgevamaale avama Vabariiklikku Õpetajate Suveseminari.

Reformierakonna majanduspoliitika eesmärk on Eesti inimeste elatustaseme tõus, mille üheks alustalaks on hea haridus. Seetõttu on oluline soodustada ja propageerida kvaliteetse hariduse omandamist ning pidevat enesetäiendamist. Erisoodustusmaksu kaotamine tööga seotud tasemekoolituselt on suur samm sel teel.

Valitsusliidu koalitsioonilepe seätestab, et elukestvas õppes osalevate täiskasvanute osakaalu suurendamiseks ühiskonnas tänaselt 12%-lt

20% tasemele ei käsitleta edaspidi kulutusi tööga seotud tasemekoolituselt erisoodustusena.

Vaidlused ja debatid erisoodustusmaksu otstarbekuse ja efektiivsusese üle on kestnud juba aastaid, kuid väga head lahendust töötajate tasemekoolituse või terviseedendamise soodustamiseks leitud ei ole. Ideaalis lahendaks probleemi üldise maksukoormuse vähendamine (mille eest Reformierakond ka seisab), mis jätaks inimestele rohkem raha kätte ning võimaldaks seda tulemuslikult investeerida oma vaimu ja füüsise arendamisse. Kuid see on ilmselt naiivne lootus. Olen veendnud, et kui suitsumehel on 5 eurot, siis ta valib tubaka enne kui e-raamatu või ujulapileti.

Paljud ettevõtjad on märkinud, et erisoodustusmaks on neile suureks koormaks ning selle kaotamine tööga seotud tasemekoolituselt oleks igati tervitatav. Kuna kohati ei tooda meie haridussüsteem ettevõtjatele vajalikke spetsialiste, siis peavad osa koolitustööst ja täiendõppest ära tegema tööandjad ise, mis on aga tänases seisus suhteliselt kulukas.

Kiire majanduskasvu tingimustes jättis nii mõnigi kooli pooleli ja suundus parematele jahimaadele raha teenima. Täna võitleme selle eest, et need inimesed hariduse juurde tagasi tuua. Õnneks on ka ennast täiendada soovivate täiskasvanute osakaal hakanud kasvama, millele erisoodustusmaksu kaotamine annaks lisaefekti.

Pole kahtlust, et mida enam inimesed end koolitavad ning vastavaid kogemusi ammutavad, seda paremad töötajad nad pärast on. Suureneb tööefektiivsus ning seeläbi saavutatakse ka paremaid tulemusi. Kõige selle juures on aga oluline vahet teha tööga seotud tasemekoolitusel ning nö tavalisel hobikoolitusel. Vastavad kontrollmehhanismid tuleb välja töötada.

Samuti on ettevõtjate suust kõlama jäänud arvamused, et kogu erisoodustusmaksusüsteem tuleks värske pilguga üle vaadata. Oma töötajatest hooliv ettevõtja seisab ka selle eest, et inimeste tervis oleks korras. Seetõttu nähakse vajadust erisoodustusmaksu kaotamiseks ka spordile tehtud kulutustelt. Seeläbi laieneks inimeste ring, kellele erinevad spordiobjektid muutuksid kättesaadavamaks. Samas on endiselt õhus küsimused, mis puudutavad kulutuste sihtotstarbelisust ning selle kontrolli. Terviseedenduseks tehtud kulutustelt erisoodustuse kaotamine on aga omaette teema, mida Riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühmaga peagi arutama asume.

Kahjuks pole haruldased mitmed erinevad skeemid, kuidas erisoodustusmaksust kõrvale hiilida. Maksu kaotamine aitaks muuta ettevõtluskeskkonda läbipaistvamaks ning kaoks vajadus ka skeemitamiseks.

Eile Taebla valda külastanud riigikogu liige Lauri Luik ütles, et on laguneva Palivere spordihoone remondiks toetuse saamiseks pöördunud kultuuriministeeriumi poole.

Mina ja koolidirektor Tõnis Peikel Palivere spordihoonet vaatamas

Spordihoone välisseina krohv kukkus sel kevadel maha ning hoone mitu ruumi on sulavee tõttu kasutuskõlbmatud, teatas Reformierakonna Läänemaa arendusjuht Tõnu Parbus.

“Kohtusime koolidirektori Tõnis Peikeliga ning arutasime, kuidas sügiseks spordihoone taas koolinoortele kasutamiskõlblikuks muuta,” ütles Luik.

“Väliseina hädaremont suudetakse õnneks teha kooli muude vahendite arvelt, kuid varisemise tegelik põhjustaja, soojustamata katus ning olematu ventilatsioon, vajavad samuti kiiremas korras investeeringut. Eesti Koolispordi Liidu presidendina ei saa ma sellist olukorda kindlasti aktsepteerida. Olen sel teemal abi saamiseks pöördunud ka kultuuriministeeriumi poole.”

Peale Palivere spordihoone külastas Luik Taebla ja Palivere lasteaedu, klaasi-käsitöökoda U-stuudio, klaasitehast Pal Klaas ning Palivere noortekeskust.

Taebla valla külastus oli esimene etapp kohtumistesarjast, millega Läänemaalt valitud riigikogu liige plaanib järgmiseks suveks ringi peale teha kõigile maakonna omavalitsustele.

Täna Riigikogus toimunud Hasartmängumaksu nõukogu koosolekul valiti nõukogu esimeheks riigikogu kultuurikomisjoni liige Lauri Luik.

Vastse nõukogu esimehe Lauri Luige sõnul on kõik head projektid nii kultuuri-, spordi-, haridus- kui ka sotsiaalvaldkonnas oodatud.
“Hasartmängumaksu nõukogu teeb rahastamisotsuseid igakuiselt, et projektitoetuse taotlemine oleks võimalikult mugav ning paindlik,” sõnas Luik.

Üldjuhul ei toetata nõukogu investeeringuid ega soetusi ning trükiste väljaandmist.

Hasartmängumaksu nõukogusse kuulub kuus Riigikogu liiget, üks Haridus- ja Teadusministeeriumi, üks Kultuuriministeeriumi ja üks Sotsiaalministeeriumi esindaja.

Lisainfo:

Lauri Luik
Riigikogu liige
56 659 599

www.lauriluik.ee

Eestis mitteametlikul visiidil viibivad Iraani koolispordi föderatsiooni juhid kohtusid täna Toompeal Eesti Koolispordi Liidu presidendi Lauri Luigega.

Hea koostöö Eesti ja Iraani koolispordi liitude vahel algas 2009.aastal , mil Iraani võistkond osales Tallinnas toimunud koolinoorte kergejõustiku maailmamestrivõistlustel.

Seekordse visiidi eesmärk on tugevdada kahe riigi suhteid läbi koolispordi.Tänasel kohtumisel tutvuti esmalt Eesti parlamendi hoone ja riigikogu töökorraldusega ning vahetati Eesti ja Iraani kehalise kasvatuse ja koolispordi parimaid kogemusi. Iraan on tugeva haridussüsteemiga riik, milles pööratakse erilist tähelepanu kehalise kasvatuse õpetajate koolitamisele ja õppekava arendamisele kõigi riigis elavate eri kultuuride ja rahvuste jaoks. Lauri Luik märkis, et koolisport on suurepärane võimalus lähendada erinevaid kultuure ja tihendada sõprust. Eesti Koolispordi Liidu üheks eesmärgiks on arendada rahvusvahelist koostööd ja pakkuda ka tulevikus häid võimalusi Eesti tutvustamiseks läbi spordi.

Lähemas tulevikus valmistatakse ette ja sõlmitakse uued koolispordialased koostöölepped spordi ja kultuuri arendamiseks Eesti ja Iraani vahel.

Külalised tutvusid täna samuti Tallinna Saksa Gümnaasiumi kehalise kasvatuse ja sporditöö korraldusega ning avaldasid tunnustust kooli spordirajatistele ja kehalise kasvatuse õppetöö korraldusele. EKSL juhatuse liige ja 2010 aasta õpetajaks valitud Saksa Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja  Ülo Kurig on enam kui 30 tööaasta jooksul olnud aktiivne Eesti Koolispordi Liidu kohalikus ja rahvusvahelises töös. Tema õpilased on korduvalt edukalt osalenud koolispordi rahvusvahelistel võistlustel.

Külalised lahkuvad suvesoojast Eestist koos parimate mälestustega homme.

Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi kohtus täna Riigikogus Reformierakonna fraktsiooni hariduse töörühmaga. Kohtumise üheks teemaks olid koolikatsed.

Üheskoos tõdeti, et esimesse klassi pääsemiseks korraldatud katsetega seotud probleemid on eriti valusalt üles kerkinud Tallinna kesklinna koolides.

Riigikogu liikme Lauri Luige sõnul on eelkõige tegemist hariduse kvaliteedi küsimusega. ”Olukord muutuks, kui lastevanematel oleks suurem kindlus kvaliteetse hariduse saamise võimaluse kohta kõikjal Eestis. „Toetan Toomas Kruusimäe seisukohta, et parandada tuleks nii hariduse juhtimist pealinnas kui koolijuhtide otsustusvõimalust eelarve ning õppekavaga oma kooli nägu kujundada,” lisas Luik.

Reformierakonna hariduse töörühma juhi Lauri Luige sõnul peab lastevanemateni olema viidud teadmine, et igas tema kodu lähedases koolis saab laps sama hea hariduse kui kesklinnakoolis,” lausus Luik märkides, et probleem ei ole koolides, kuhu katseid korraldatakse, vaid koolides kuhu vanemad lapsi panna ei taha. „Koolihariduse kvaliteedi tõstmine koos vanematele tagatud võimalusega lapsele kooli valida peavad käima koos,” ütles Riigikogu liige.

Vt ka Delfit