Lääne Elu küsib, mina vastan

Jaanipäeva paiku andsin Lääne Elule pika intervjuu teemal: “minu tööd ja tegemised”. Siin on ajakirjaniku poolt muutmata täisversioon meie vestlusest.

Mis on sinu eesmärgid Eesti Koolispordi Liidu presidendina?

Põhiline eesmärk on tuua noori spordi, liikumisharrastuse ja tervislike eluviiside juurde. Tänapäeval, kus noored istuvad suurem osa ajast kahjuks arvuti taga, on kehaline aktiivsus jäänud tagaplaanile. Minu eesmärk on neid trende muuta. Noored (kuid ka nende vanemad) peavad aru saama, et sport ei ole iseenesest ainult võistlemine, vaid ka tervis, õnnelikumalt ja tervemini elamine. Igaühest ei pea saama sportlast, kuid loodetavasti säilib armastus tervislike eluviiside ja spordi vastu.

Missuguseid konkreetseid meetmeid EKSL selle jaoks rakendab?

EKSL-i juhtida on väga mitmed võistlused ja ettevõtmised. Näiteks teatevõistluste sari „Tähelepanu, Start!“, mille finaal toimus kevadel Raplamaal. Meie tegevuskava on põhjalik: uusi ja huvitavaid üritusi toimub üle Eesti kogu aeg. Sellest sügisest alustame koostööd Jüri Jaansoni nimelise kahe silla jooksuga.Lisaks paljudele spordiüritustele kavandame noortele interaktiivse materjali koostamist, kuhu oleks koondatud vajalik sporditeooria erinevate alade lõikes (näiteks kuidas teha treeningharjutusi, hüpata kaugust ja kõrgust ning visata korvi jms), mille koolid saavad endale internetist alla laadida või DVD näol kasutamiseks. Idee on seda teha läbi kuulsate sportlaste. Olen rääkinud Jaak Salumetsa, Erki Noole ja Jüri Jaansoniga. Ma arvan, et sellised suured legendid suudavad noori tagant innustada. Areneb ka rahvusvaheline koostöö: 2009 toimus Eestis Noorte MM. Iraani Koolispordi Föderatsiooniga tegime suulise kokkuleppe, et Eesti noored saavad minna Iraani sportima, näiteks jalgpalli mängima, mis on Iraanis populaarseim spordiala. Lisaks spordile saavad noored aimu ka seeläbi Iraani kultuuritaustast.Käimas on veel mitmeid teisigi välissuhtlusprojekte.

Mis kasu tuleb sellest Läänemaale, et sina oled Eesti Koolispordi Liidu president?

Läänemaal on lapsed nagu mujalgi Eestis. Minu soov on, et kogu Eesti noorsugu saaks innustust juurde ja väärtustaks rohkem tervislikke eluviise ja liikumist. Seejuures olen ma nõus suurima hea meelega ka Läänemaa koole külastama, kuigi valdavale enamusele olen viimase riigikogu tööperioodiga ringi juba peale teinud. Ma tean, et kooliti on sportimisvõimalused väga erinevad, selles osas on arenguruumi veel küllaga. Kui riigil tekivad majanduslikud võimalused, võiks kaaluda koolidele spordiinventari programmi taastamist. Olen hea meelega nõus käima koolides ka näiteks kehalise tunde andmas ning oma kogemusest rääkimas, näiteks jooksust või tervislikest eluviisidest laiemalt. Esimene pakkumine juba tuli, et minna Kohtla-Järve koole külastama. Juunikuus käisin viimati Läänemaal Palivere põhikooli võimlat vaatamas. Seis oli väga nukker, suur osa välisseinast oli kokku varisenud ning katus lasi vett läbi. Hoone vajab kiiremas korras remonti. Edastasin abipalve ka vastavatele instantsidele. Usun, et selliseid kurbi juhtumeid on Eestis veel ning nendega tuleb kiiremas korras tegeleda.

Oma kandidatuuri Riigikokku tutvustades oled sa lubanud esindada Hiiu-, Lääne- ja Saaremaad(Hiiu- ja Saaremaast sa ei rääkinud üldse). Mida sa oled teinud selleks, et seda lubadust täita?

Ma annan enda blogis (www.lauriluik.ee) järjepidevalt aru, mida olen suutnud korda saata ning piirkonna heaks ära teha. Järjepidevalt kirjutan lisaks kohalikule lehele ka teistesse maakonnalehtedesse ning aeg ajalt ka üle-Eestilisse meediasse. Viimasel neljal aastal oli mul üks alaeesmärke tuua igasse Läänemaa omavalitsusse vähemalt üks investeering. See eesmärk on tänaseks 95% ulatuses täidetud ning riigi majanduslike võimaluste tekkimisel jätkan ka järgneval neljal aastal.Enamus Läänemaa omavalitsusi on nüüdseks saanud investeeringu, näiteks laste mänguväljaku, külaplatsi, spordirajatise, koolimaja osalise remondi vms. Head näited on Haapsalu Linna Algkooli sisehoovi mänguväljak, Risti jalgpalliväljak, Kullamaa küladesse rajatud mänguväljakud, Lihula Kultuurimaja katuse remont, Nõva Variku, Kuliste aasa ja Ridala külaplatsid, Haapsalu Spordihoone ventilatsioon, Wiedemanni kooli inventar jpm. Kokku ca 640 000 €(10 miljonit krooni). Koostöö kohalike omavalitsustega on samuti väga oluline siinse arengu võtmes. Mitmed projektid on hea koostöö vili. Teine pool on kohtumine siinsete inimestega, näiteks Rotary klubi, noored, õpetajad, omavalitsusjuhid, ettevõtjad jt, igas omavalitsuses keegi. Inimestelt saadud tagasiside on ülioluline. Eesmärk on uurida, mis on kohapealsed rõõmud ja mured ning leida üheskoos lahendused. Kuna olen olnud neli aastatHasartmängumaksu nõukogu liige, sellest aastast esimees, olen saanud aktiivselt Lääne-, Saare- ja Hiiumaale lobi teha ja erinevaid kohalikke spordi-, kultuuri-, haridus-, ja sotsiaalprojekte toetada. Suure osa moodustab loomulikult seadusloome, mis puudutab kõiki Eesti inimesi. Reformierakond on oma suured lubadused(euro tulek, maksude alandamine pikas plaanis, vanemahüvitis, pensionite hoidmine jms) täitnud. Põhilises fookuses hoian siiski Lääne-, Saare- ja Hiiumaad.

Kui populaarne su blogi on?

Blogi on aktiivne. Meie fraktsioonile saadetakse iga kahe nädala tagant tabel, kelle blogi on enim külastatud ja mul on au olnud seda viimastel aastatel juhtida. Ühes kuus on orienteeruvalt umbes 1000 unikaalset külastust. Kui on vaiksem aeg, siis 200-600 külastajat. Enamik külastajaid on Haapsalust,Läänemaalt ja Tallinnast. Mõned tuttavad, kes välismaal õpivad, loevad ka eemalt. Erakonna liikmete seas ka ikka ilmselt aeg-ajalt vaadatakse. Läbi suhtlusvõrgustike levib samuti info üsna kiirelt ja hästi.Facebookis on umbes 1400 sõpra.

Kui palju sul keskmiselt kohtumisi inimestega on?

Keskmiselt kord-paar nädalas kohtun ikka mingi grupi inimestega. Juunis alustasin taas Läänemaa ringsõiduga, nagu oli traditsiooniks saanud möödunud riigikogu koosseisu ajal. Esimene sihtkoht oli Taebla vald. Kohtusin ettevõtjate, lasteaia töötajate, noortekeskuse, kooli ja huvikeskuse inimestega. Juuni alguses külastasime maakonna juhatusega ka Vormsi saart ning tutvusime sealse eluoluga. Meil on Riigikogu fraktsiooniga tava külastada kõiki Eesti maakondi. Selle koosseisu esimene väljasõit toimus Saaremaale ja Vilsandile. Liikumist on tõesti palju, sõltub ka sellest palju  ise ette võtad. Kes tahavadkokku saada, nendega ikka kohtun, see on osa mu tööst.

Kas sa oled kohtumistest inimestega saadud ideid kasutanud ka seadusloomes?

Pidevalt saan ja ka edastan. Näiteks Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse sai üksjagu olulisi muudatusi sisse, millele mitmed haridusinimesed üle Eesti tähelepanu juhtisid. Nii jäi sunniviisiline põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine ära, koolikohustuslikku iga ei muudetud jms. Liiklusseadusesse ja noorsootööseadusesse sai tehtud muudatusi, samuti oleme täiendamas uut jahiseadust jms. Kui kellelgi on seadusloome vallas miskit pinnuks silmas, andku ikka julgelt teada. Katsume üheskoos paremaks muuta. Üsna tihti tulevad inimesed ka tänaval juurde ja räägivad oma muredest Võimalusel olen  ikka üritanud abistada (olgu see mõnele huvitavale projektile rahastuse leidmine, lasteaiakoht vms). Koostöö Haapsalu linnavalitsusega on hea. Nii mõnigi mure on koostöös linnavalitsusega kiirelt lahendatud. Isegi kui ma ise ei saa parasjagu aidata, võib ikka julgelt pöörduda, siis saan vähemalt õigete inimeste juurde edasi suunata – mingi lahenduse ikka leiab.

Koolireformist rääkides – Haapsalus on see üsna vastuoluline teema. Väga paljud inimesed arvavad, et see on ülepeakaela korraldatud ja tehnilisi asju pole üldse kokkulepitud. Meil on see väga suur murekoht.

Iga uus asi tekitab pingeid. Kuna ma töötan kultuurikomisjonis, olen koolivõrgu kujunemist üleeestiliseltaktiivselt jälginud. Ka mujal olen kuulnud analoogseid jutte ja muresid. Olen uurinud, kas saadakse ise hakkama, kui gümnaasiumiastmes on 20-30 noort. Vastatakse, et väga raske on,  peab ise peale maksma ja on oht, et  kool läheb kinni (või mõlemad väikegümnaasiumid jooksevad inimtühjaks) ninggümnaasiumiharidus kaob lähipiirkonnast üldse. Sellises olukorras tuleb teha raskeid kuid olulisi valikuid. Olgu selleks siis kahe gümnaasiumi liitmine vms. Haapsalu koolireformi kulgemise osas on olnud teatavaid küsitavusi. Eks ikka tuleb ette takistusi ning inimesed on mures. Näiteks õpetajad, kes on mures oma tuleviku, uue tööintervjuu pärast jms– see on arusaadav ja põhjendatud. Kuid vaadates pikka perspektiivi, siis laste arv väheneb kõvasti ning reformid on sellisel puhul vajalikud. Mingi hetk hakkab õpilaste arv loodetavasti uuesti tõusma, kuid endisi tippaegu lähiajal tagasi ei tule. Kui me täna midagi ette ei võta, siis võime mõne aasta pärast suurtes rahalistes raskustes olla, ja mitte ainult rahalistes. Õpetajad ei saa täit töökoormust ning võib-olla ei suuda me tagada sellist kvaliteeti nagu sooviksime (mitme õppesuuna jms näol). Selle kõige all kannatavad meie endi noored. Meie eesmärk on rajada (lisaks tugevale põhikoolile) tugev, kvaliteetne, hea rahastamisega ning jätkusuutlik gümnaasium, millel on mitu õppesuunda, eesotsas meie endi heade õpetajatega. Koolis on õpetajatel täiskoormus ja õpilastel võimalik mitme õppesuuna vahel valida. Kogu koolireformi laiem eesmärk on parem hariduse kvaliteet, tugev põhikoolide võrk võimalikult kodukoha lähedal ning tugevad gümnaasiumid (nii maakonnakeskustes kui ka nö maapiirkondades).

Õpetaja nurisevad selle üle, et tänu koolireformile muudetakse klassid 36-liikmeliseks, eriti gümnaasiumiastmes, tekivad kool-kombinaadid, kus ei saa õpilaste individuaalarengut, mida peetakse väga tähtsaks, toetada.

Gümnaasiumiastmes pole probleemi, kui meil on näiteks viis õppesuunda ja õpilased ühtlaselt jaotunud. Pigem võib tekkida raskusi põhikooli osas, kus on kasvuliselt kõige raskem iga, kuid usun, et saame ka seal edukalt hakkama. Soome julgustavad näited on ju kõrval. Selleks, et meie õpetajatel oleks lihtsam,võiks rakendada abiõpetaja süsteemi, nagu on Soomeski. Suunata pedagoogikat õppivad tudengid praktikale abiõpetajaks, kes tegeleksid erilist tähelepanu vajavate õpilastega. See aitaks ka suuremates klassides hoida korda. Õpetaja annab edasi põhiinfo ja abiõpetaja aitab mahajääjaid. Tudeng saab hea praktika, tal tekib parem pilt ja kogemus, kuidas õpilastega käituda ning end õpetajana paremini kehtestada. Sellise süsteemi rakendamine poleks kulukas ning annaks hea lisaefekti.

Õpetaja elukutse on ju ebapopulaarne.

Ma julgen väita, et õpetaja elukutse hakkab aina rohkem au sisse tõusma. Jätkuvalt pingutame, et nooremõpetaja palk jõuaks järgi Eesti keskmisele palgale ning et maakoolidesse tuleks õpetajaid juurde(õpetaja lähtetoetuse maksmine, Noored Kooli programm, tuntud inimeste kaasamine jms).  Soomest annab kindlasti eeskuju võtta- õpetajaamet on seal üks prestiižsemaid ameteid üldse – tung õpetaja elukutset omandada on suur. Õpetajatelt nõutakse aga rohkem, nt magistrikraadi. Kindlasti on oluline, et lähiajal õpetajate palgad tõuseksid. Sellest, et haridus on olnud üks meie peamisi prioriteete, annab tunnistust ka see, et majanduslikult rasketel aegadel hariduskulutused suurenesid.

See oli suuresti IRLi teene.

Osaliselt kindlasti. IRL on väga hästi seisnud haridusvaldkonna eest nagu ka Reformierakond. Haridus on koalitsiooni prioriteet. Eesti haridusse suunatav raha (protsendina SKP-st) võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on üks suuremaid. Kriitilise pilguga tuleb aga üle vaadata haridusvaldkonda tehtavate kulutuste jaotus valdkonnasiseselt.

Kuidas sinu isikliku arvamuse järgi vähendada väljarännet Läänemaalt ja Eestist?

Üks olulisi aluseid heaks eluks on lisaks tervisele ka kvaliteetne haridus. Hea haridus ja haritus peaks panema inimesi mõtlema laiemalt, ka patriootilisemalt. Kõik see saab alguse kodust ja koolist. Kodune kasvatus peab panema aluse pere ja kodumaa armastusele, hoolivusele sõpradest, lähedastest, kodust, meid siin ümbritsevast. Need on põhilised väärtused, mis moodustavad vundamendi. Kui inimene on haritud ja tal on hea töökoht ning elamisväärne palk, siis ta suudab mõelda kaugemale enda vajadustest. Väiksemates piirkondades on töökohtade ja palgaga kahjuks veel üsna suuri muresid ning selle nimel peame kõik üheskoos pingutama. Riik ja kohalikud omavalitsused tingimuste loomise nimel ning ettevõtjad ettevõtluse arendamise ning uute väärtuslike töökohtade loomise nimel. Vaatamata sellele, et ootame noori tagasi oma kodukohta, peaks iga tänapäeva noor saama vähemalt korra pikemalt kui kuu aega välismaal ära käia. Mina töötasin USA-s ja nägin, kuidas sealne eluolu on ning ühiskond toimib, see andis väga hea pildi. Tänu reisimisele olen näinud, kuidas elu muudes riikides käib ning seetõttu tean, mida ja kuidas siingi paremaks muuta. Üks huvitav asi, mida reisides reeglina täheldatakse, on aga see, et Eestis on reeglina tunduvalt parem elada kui kuskil mujal. Meie asjaajamine on kordi lihtsam, siinne kultuuriruum on meile omane ning kogu ümbritsev keskkond palju paremini vastuvõetav. Meil on ilus puhas loodus, sarnase kultuurilise taustaga inimesed jms. Tänapäevased tehnoloogiad annavad hea võimaluse teha tööd olenemata asukohast. Selliseid eeliseid tuleb kindlasti enam kasutada.

Eestlane on tagasihoidlik inimene – inimesi, kes juba lapsest saati hakkavad aktiivselt suuri asju korda saatma, on vähe. Kuidas me suudame kaasata lapsi ja noori, kes peale kooli ei teegi midagi?

Olles ise aktiivne ja näidates eeskuju, on võimalik kaasata ka teisi inimesi. Nii tegime meiegi, luues 1999. aastal Haapsalu Noorte Reformiklubi. Noori tuleb aktiivselt tegutsema kutsuda ja pidevalt julgustada. Reformiklubi kasvas tänu aktiivsele tegevusele seitsmepealisest klubist 350 liikmeliseks organisatsiooniks.Mida rohkem huvitavat ja kvaliteetset tegevust suudetakse noortele pakkuda, seda parem. Oluline roll on siinkohal erinevatel huvialaringidel. Ma olen õnnelik, et omal ajal ei olnud arvutisõltuvus nii suur kui täna.See võimaldas mul veeta kvaliteetaega pere ja sõprade keskel, käia kergejõustiku- ja korvpallitrennis, automudelismiringis, juhtida õpilasomavalitsust ja Haapsalu Noorte Reformiklubi, teha koolipidusid ning loomulikult õppida jpm. Ma ei taha pisendada arvuti ja interneti olulisust (olles ise magistrikraadiga arvutiinsener), kuid võtmetähtsusega on see, mida sa arvutiga teed. Noored peavad ise aktiivsemalt selle nimel tegutsema, et nende eakaaslased kodukohta tagasi tuleksid. Olen kutsunud enda tuttavaid siia oma ettevõtet rajama. Mõni on juba vaikse ja turvalise kodukandi kasuks otsustanud. Eks omavalitsused peavad ka ise leiutama motivaatoreid, kuidas siia inimesi ja elu meelitada. Täna pole see tänu internetile ja globaliseeruvale maailma raske. Seegi on ju variant, et tööta nt Tallinnas, aga kirjuta end siia sisse ja too maksud kodukohta. Ettevõtlikkuse ja omaalgatuse arendamine noortes inimestes võimalikult varasest east on samuti tähtis. Nii oleme uude põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse sisse kirjutanud ettevõtlusõppe võimaluse kõigile soovijaile. Kuid peamine on endile siiski pidevalt meenutada, et võtmed, mis avavad eduuksed, on meie endi taskus.

Kuidas tekitada noores inimeses enne kõrgkooli õppima minekut kodukoha identiteeditunnet?

Mida rohkem on noortel pidepunkte, mis neid kodukohaga seob, seda parem. Kui oled näiteks käe külge pannud rulapargi rajamisel vms, siis juba tekib teatav omanditunne, mis tagasi koju tõmbab.   Erinevad omaalgatuslikud projektid jms on hea võimalus end läbi aktiivse tegevuse ise oma kodukandiga enam integreerida. Nii saab kodukoht armsaks, läbi sõprade, vanemate, mälestuste, enda aetud asjade. Oma perekonda ja kodu tuleb väga kõrgelt austada sest ilma nendeta poleks meid. Nüüd on meie kohus teha kodukoht veelgi paremaks, et ka meie järeltulijad saaksid siin kenasti üles kasvada. Väga tõsiselt tuleb kaaluda, kas panuse andmine mõne esmapilgul finantsiliselt enam ahvatleva riigi arengusse kaalub üles oma kodu arendamise.

Arvad, et pool tasuta kõrgharidusele suunatavast rahast peaks minema stipendiumiteks maailmaklassi ülikoolides õppivatele Eesti noortele. Kas see ei suurenda hoopis ajude äravoolu Eestist? Äkki tuleks selle abil hoopis mõni Eesti kõrgkool arendada maailmaklassi tasemele?

See on sama küsimus, et kas on mõttekas oma Facebook või Google teha. Kõik on võimalik ning miks mitte, aga kas see on praktiline. Kui minu eesmärk on saada kvaliteetne maailmatasemel haridus, kas siis on praktiline oma kool rajada. Eesti-sugune väikeriik ei suuda võistelda Oxfordi, Yale’i ja Cambridge’ga. Pigem suuname enda parimad ja potentsiaalikamad õpilased sinna. Loomulikult peame jätkama panustamist nii Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli kui ka Tallinna Ülikooli (vb mõnda veel), kuid oleks kuritegu mitte julgustada meie parimaid minema õppima maailma parimatesse koolidesse. Uue Cambridge loomine on Eestile liiga kulukas ja ülejõukäiv.

Minu arvates on elementaarne, et  kui riik maksab sinu hariduse kinni, siis oled kohustatud ka vastuteeneks. Ma ei poolda sunnismaisust, aga mingi leping on siiski võimalik ja vajalik, analoogselt eraettevõttega. Kui ettevõtja maksab oma töötaja hariduse kinni, siis teeb ta viimasega lepingu, et too on kohustatud  ettevõttes mõnda aega töötama. Seda kõike saab reguleerida.

Nö laustasuta kõrghariduse pakkumise asemel tuleks osa rahast jagada eriti andekatele stipendiumiteks välismaa mainekates ülikoolides. Loomulikult tuleb neid noori motiveerida peale õpinguid kodukohta tagasi tulema.

Meil on üleliigselt palju kõrgkoole. Kui me üleliigsed kinni paneme, siis meil tekivad vabad vahendid tippülikooli arenduseks. Meie noored, kes õpivad läänes, võivad paari aastaga rajada pere ja saada hea tööpakkumise ning sel juhul on inimesele tähtsam ikka pere ja töö kui sünnikoht. Kolmandaks, lääneriikidega, kus põhiosa meie noori õpivad,  on meie kultuuritaustad väga sarnased ja kultuurikonflikte ei teki.

See võib nii olla, aga aastatega saab noorel selgeks, et ta tahab ja võiks kodumaale ka midagi tagasi anda. Mulle tundub, et mida aeg edasi, seda rohkem inimesi on hakanud nii mõtlema. See, et Skandinaavias saab rohkem maksu maksta ja kopsakat toetustesüsteemi nautida ning USA-s on suurema bürokraatia juures rohkem võimalusi, on maailmavaateline küsimus, kuid mitte minu valik.  Ma tahan ise vastutada, teenida ja vajadusel kulutada või veel meelsamini investeerida. Ma tahan enda eest ise seista – see on minu põhimõte. Otse loomulikult tuleb aidata neid, kes reaalselt abi vajavad ning on paratamatult sattunud raskesse olukorda, kuid maksumaksja raha kuritarvitamine laiskade, ise endi tervist rikkujate või skeemitajate poputamiseks on ülekohtune vastutustundlike inimeste suhtes. Me peame kasvama selles suunas, et me ei vaataks riiki kui mingit imelist rahapuud. Riik, see oleme meie, riigieelarve, see on meie endi raha.

Kuid väga paljud Rootsis õppijad vaatavad, et Rootsis on mõnus toetustesüsteem, elu on palju kergem, ja mõtlevad, et miks ta pean Eestisse tagasi minema, saama sealt sandikopikaid ning maksma ülikõrgeid makse. Selliseid on väga palju.

Ei nõustu sellise arvamusega. Eestis ei ole ülikõrgeid makse ning lisaks on suund  maksude alandamise poole. Rootsi või teiste Skandinaavia riikidega ei maksa meie maksusüsteemi isegi võrrelda. Elu Eestis läheb aina paremaks ning jällegi, võtmed selleks on meie endi taskus. Ei tohi kunagi unustada, et Eesti riigi territooriumil oli alles hiljuti pool sajandit täielik tagasiminek ning arvestades elu paratamatusi on meil peale taasiseseisvumist väga hästi läinud. Kui keegi arvab, et banaan on maitsvam kui kohalik maasikas ning see on motivaatoriks kodukohast lahkumiseks, siis on see inimese vaba valik. Kuid mulle maitseb omakasvatatud maasikas rohkem.

Omariikluse arendamine ning elu parendamine on pikaajaline protsess. Aastad on näidanud, et Eesti ei jookse inimestest tühjaks. Tunnistan, me peame endiselt pingutama, et iive muutuks positiivseks, kuid näiteks vanemahüvitise rakendamine on selles vallas andnud väga positiivseid tulemusi ja ma usun, et me saame hakkama. Mõned lähevad välismaale, teised tulevad tagasi. Meie kõigi ülesanne on neid tagasi tulema motiveerida.

Millega tegeleb Riigikogu noorte toetusrühm?

Noorte toetusrühma eesmärk on teha noorte hääl kuuldavaks ka parlamendi tasemel. Meil on head suhted nii Eesti Üliõpilaskondade Liidu, Eesti Noorteühenduste Liidu kui ka Eesti Õpilasomavalitsuste Liiduga.Möödunud koosseisus vedasin riigikogus Noorsootööseadust, mille raames tegime erinevate noorteorganisatsioonidega tihedat koostööd. Erinevate toetusrühmade eesmärk on kaasataseadusloomeprotsessi erinevaid huvigruppe ja saada neilt ettepanekuid vastavate valdkondade arendamiseks.

Mis meetmeid tuleb sinu meelest kasutusele võtta, et vähendada noorte tööpuudust?

Oluline on täpsustada, et meile presenteeritavate materjalide puhul on töötuse arvestusse võetud ka kooliealised (16 aastased) õpilased, kes loogiliselt võttes ei saagi veel töötada. See moonutab reaalset olukorda üsna märkimisväärselt. Aga üldiselt leian, et noorte tööpuudusega tuleb tegeleda samamoodi nagu tegeletakse noorte mõiste alla mitte minevate töötute inimestega. Riik ja sotsiaalministeerium on välja töötanud terve rea meetmeid töötusega võitlemiseks (ettevõtte alustamise toetus, praktikastipendium, palgatoetus, elukestva õppe propageerimine, täiendkoolitused jms). Süsteemid töötavad ning olukord tasapisi ka paraneb. Riigid taastuvad ülemaailmsest majanduskriisist.

20-25 vanuses on hoolimata valest metoodikast siiski palju töötuid. Missugused konkreetsed meetmed tuleb rakendada?

Kõike ei saa teha päevapealt, tegu on pika protsessiga. Me saame alustada juba keskkoolis ettevõtlusest jaettevõtlikkusest rääkimisega. Ettevõtlusõppe eesmärk ei ole toota ettevõtjaid, pigem arendada inimestes ettevõtlikku vaimu. Ma ei ütle, et igaüks peab ettevõtjaks saama, ta võib edukalt olla ka ettevõtlik palgatööline. Loodan, et suudame lähiajal ettevõtlusõppe tuua ka põhikooli õppekavasse, mida varem noores loovust ja omaalgatuslikkust arendada, seda parem. Noored peavad ka ise aktiivselt mõtlema, kuidas end rakendada. Väga hästi on töötanud „Noored Kooli“ projekt. Üldiselt on aga meetmed ka noorte töötusega võitlemiseks samad, mida puudutasin eelmises punktis. Keskkooliõpilane ei peakski veel töötama. Kui siis soovi korral koolivaheajal.  Ülikooli teise või kolmanda kursuse tudeng võiks aga juba töötada küll.

Üliõpilane käibki seetõttu tööl, et ta ei saa kõiki enda kulusid ära katta. Seetõttu käidigi välja tasuta kõrghariduse idee.

Maksumaksja kulul kõrgharidus on meil olemas, plaanitakse juurde luua riigieelarvelisi kohti. Maksumaksja kulul on see siiski vaid juhul, kui täidad õppe etteantud mahus ning ületad vastava lävendi. Vähenev õpilaste arv võimaldab meil pakkuda ka seniste vahendite juures enamatele noortele riigieelarvelisi kohti, see on ka kavas. Iseasi on, kas täielikult maksumaksja kulul haridus laiemas plaanis loodetud lisaefekti annab. Mina isiklikult ei keelaks erakapitali kaasamist kõrgharidusse.

Esimesed kaks ülikooliaastat ma ei töötanud. Võtsin õppelaenu ja arvestasin, et see on minu kohustus, millesse pean suhtuma vastutustundlikult ning kasutama õppe eesmärgil. Ka vanemad aitasid ning pisut oli oma sääste suvevaheajal välismaal töötamisest. Tööle läksin alates 3. kursusest. Arvan siiani, et see on enam-vähem loogiline ajastus.

Me ei tohi noortes tekitada harjumust, et tasuta asjad on loomulikud ning tulevad kergelt kätte. Vastutuse rõhutamine on oluline, samuti oma panuse andmine. Tuleb aru saada, et mingi hetk peab ise vastutust võtma hakkama ning oma elu juhtima. Võtmed on meie endi taskus.

Kuid töötu abiraha on nii väike, et inimesed tulevad sellest ots otsaga kokku ning ei tekigi vaba raha, mida kulutada. Seega ei teki seda, et töötud hakkavad elama töötu abiraha peal ega ei soovi tööle minna.

Töötu abirahast ei peagi jääma palju üle. Selle eesmärk on, et inimene saaks kaetud oma elementaarsed kulud ning naaseks võimalikult kiiresti tööturule. Olen kohtunud ettevõtjatega, kes ütlevad, et tööliste leidmisega on probleeme, kuna nii mõnigi on öelnud, et hetkel ei saa veel tööle tulla sest abirahad eelmisest palgast on veel niivõrd head. Samas ei ole uudis, et nii mõnigi saab abiraha ning ei näita oma tegelikke sissetulekuid, st saab tegelikult palka ja ka abiraha. Selles osas on meil veel arenguruumi. Leian, et üldine põhimõte peab olema siiski anda õng, kala tuleb ise püüda.

Aga enamik töötuid on siiski olukorras, kes tulevad ots otsaga kokku.

On, ja neid tuleb aidata, et nad võimalikult kiiresti tööturule naaseksid. Sotsiaalministeerium on  välja töötanud rea meetmeid, mis on andnud ka üsna häid tulemusi (vt loetelu ülalpool).

Missugune on sinu isiklik ja sinu erakonna arvamus, kas 16-aastased peaksid saama valida KOV valimistel?

Ma arvan, et KOV valimistel võiks katsetada ka alates 16 aastastele valimisõiguse andmist. Kui nad võtavad vastutust ja on protsessi kaasatud, siis suureneb ka sidusus kodukoha ning ühiskonnaga laiemalt. Noored hoomavad kohalikku elu suhteliselt hästi, seetõttu leian, et kohalike küsimuste arutamisel ning elu arendamisel on nad edukalt suutelised kaasa rääkima. Reformierakond on seda meelt, et noorte pealehakkamist ja omaalgatuslikkust tuleb igati toetada.

Väino Linde, Reformierakonna esindaja Riigikogus ja eelmise koosseisu Põhiseaduskomisjoni esimees, on öelnud 2010 oktoobris, et see on täiesti välistatud, et noored 16-aastaselt valida saaksid, tuues välja põhiseaduse paragrahv 57, mis kehtestab valimisõiguse 18. eluaastast. Kuidas sa kommenteerid?

Samamoodi on erinevus Riigikokku ja KOV volikokku kandideerimisel, ühel puhul 21, teisel puhul 18 eluaastat. Kõike saab ju vajadusel muuta. Tõsi, Põhiseadust reeglina igapäevaselt ei muudeta, kuid kui Riigikogu leiab, et see muudatus on riigi arengu seisukohalt oluline, siis seda tehakse. Ega inimesed ei ole seaduste pärast, seadused on ikka inimeste pärast. Meie erakonnas on ka erinevad arvamused. Minu arvamus on see, et seda võiks katsetada.

IRL Noorte esimees Maria Kasepalu tuli hiljuti välja algatusega, et lõpetada hinnete panemine kehalises kasvatuses,  muusika-, kunsti- ja käsitööõpetus. Kas ja missugune arvamus on kujundatud Reformierakonnas selle algatuse kohta? Mida sina arvad sellest ideest?

Ma arvan, et muusika ja loovainete puhul see võiks kehtida. Kehalise kasvatuse puhul leian, et oleme liialt kaugele läinud sellega, et lapsi ei tohi omavahel võrrelda. Et see on diskrimineerimine kui üks ei suuda ühte kätekõverdust teha, teine aga teeb 100. Ikka peab jääma teatav võistlusmoment ja võimalus lapsi hinnata. Kehalise kasvatuse eesmärk on tekitada huvi spordi vastu, mitte teha kõigist maailmatasemel sportlasi. Tegelikult pole ju väga vahet, kas sa paned hinde või kirjeldad. Kirjeldav on parem viis hinnata, aga õpetajad ei soovi seda veel väga teha. Hinne on emotsionaalne ja subjektiivne asi. Kirjeldav hindamine toob välja positiivsed ja negatiivsed küljed. Mu vend, kes on kehalise kasvatuse õpetaja, tema paneb hinde selle järgi, kuidas õpilane on arenenud võrreldes eelmise aastaga, mitte ei võrdle kahte erinevat õpilast. Väga tähtis kõige selle juures on ka hoolsus, st kas spordiriided on kaasas, kas noor töötab reaalselt tunnis kaasa, teeb asja pühendunult jms.

Ma arvan, et see on õige, et hinnata inimest personaalselt ja tema arengut. Kuid mingi võistlusmoment peab siiski jääma. Peale keskkooli lõppu läheb noor ellu ja seal hakkab väga suur olelusvõitlus peale, kus sind keegi enam väga ei poputa. Elus kehtivad teataval määral džunglireeglid ja mida varem noor inimene sellest aru saab, seda parem.

Miks sind on määratud kahe Keskerakonna poolt algatatud seaduse muutmiste vastutajaks?

Seetõttu, et algatajal on alati kõrval esindaja komisjonist. Võtsin need enda peale, kuna ma hariduseteemadega tegelen. Ma ei karda vastutada ka veidi vähem populaarsete eelnõude eest. Võtan julgelt enda vastutada ka eelnõusid, mida meie koalitsiooniprogramm ette ei näe. Poliitik ei tohi karta teha ebapopulaarseid, kuid vajalikke otsuseid.

Kas koalitsioon sõidab opositsioonist teerulliga üle?

Ei. Me ikka kuulame konstruktiivsed ettepanekud ära ja vajadusel ning võimalusel ka rakendame neid. Teinekord on lihtsalt nii, et koalitsioonil on oma tegevuskavas vastav teema juba sees ning  mõne aja pärast nii kui nii plaanis. Suur osa opositsiooni ettepanekutest on aga emotsionaalsed ning suunatud poliitiliste punktide noppimiseks. Näiteks on ette nähtud mingid summad kulureale, kuid tulurida puudub, st ei põhjendata, kust ja kelle arvelt vastavad summad plaanitakse võtta.

Kas sa teed Neeme Suurega ka koostööd Läänemaa huvide heaks?

Juba sellest ajast tegime aktiivselt koostööd kui ta maavanem oli. Viimase näitena kutsusime kokku Läänemaa sõprade klubi, oleme koos regionaalpoliitika toetusrühmas jms.

Kas sa oled päri ideega, et maamaks kaotada? Mille pealt korvatakse KOV tulubaasi tekkiv kahju? Urmas Reinsalu sõnul pidi Riigikogu vastava süsteemi välja töötama.

Jah, üldiselt olen seda meelt, et inimene saaks ise rohkem otsustada oma vahendite kasutamise üle.Pooldan, et inimestel oleks  rohkem vabadust ja vastutust oma rahaga ümber käimisel. Maamaks on üks nendest maksudest. Kui mul on oma kodu, siis ma maksan maamaksuna ca 40 aasta jooksul uuesti selle kodu hinna, mille eest ma selle ostsin, kas see on õige ja õiglane. Kindlasti tuleb riigieelarvest leida vahendid, et seadusemuudatusest tulenevad mõjud  KOV-idele kompenseerida (ca 17 M eurot).

Kas on olemas konkreetsed ideed, kus kohast 17 miljonit € võetakse?

Täiendavad maksulaekumised, reservid, mida meil on üle 1,2 miljardi €. Kuigi pigem jätaks reservid puutumata ning keerulisemateks aegadeks, milleks need ka mõeldud on. Pigem vaadata seda kuidas riigieelarvet efektiivsemalt ümber jagada. Muud varianti ei ole. Makse me ei tõsta, aga KOV peab kulud kompenseerima.

Kas see pole ebaõiglane, et Riigikogu liikme  palk on 3000 €, aga Eesti keskmine palk on 729 €?

Kogu palgatemaatika on väga pikkade vaidluste küsimus ja tulemus. Mõni ütleb, et see peab olema 10 keskmist palka, teine jällegi, et Riigikogu liige peab tegema tasuta tööd. Kolmas ütleb, et see peab olema Eesti keskmine palk. Arvamusi on väga palju. Minu vaidlus pole see kunagi olnud ja ma ei läinud Riigikokku raha teenima. Ma ei pea ka õigeks ise oma palga üle otsustada. Riigikogu liikmete palk sai nüüd seadusega keskmisest palgast lahti seotud, kuigi ma olen veendunud, et diskussioone see ei peata. See on pidev vaidluskoht. Ühe arutluse käigus käis mu sõber välja mõtte, et riigikogu liikme palk võiks olla saadiku eelmisel töökohal saadud palgaga samaväärne. Annab edasi arendada.

Kas Riigikogu on suvepuhkusel 16. juunist – 12. septembrini? Kuidas näeb välja sinu suvi?

Täiskogu istungeid ei toimu 29. augustini, mil leiavad aset presidendivalimised. Suvel jätkab tööd Riigikogu kultuurikomisjon. 4. juulil arutasime Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta. Samuti kohtusime minister Aaviksooga, teemaks uus kõrgharidusreform. Kuna 2012. aasta riigieelarve tegemine on täies hoos, siis tegutsen selle nimel, et näiteks haridusvaldkonna vajalikud investeeringud saaksid eelarvesse sisse (nt IB õpe). Olen sel teemal ministritega aktiivses kontaktis.

Valimisringkonnas (nt Haapsalus) on pooleli olulisi kultuuri-, hariduse- ja spordiobjekte, mille tarvis täiendava toetuse leidmine on üks minu südameasju. Käimas on näiteks Haapsalu riigigümnaasiumi, universaalse spordihalli ning kultuurikeskuse projektid.

Igakuiselt jätkavad tegevust Hasartmängumaksu nõukogu ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu, kus ka suvekuudel jätkame heade projektide toetamist.

Olen võtnud eesmärgiks külastada järgemööda kõiki oma valimisringkonna omavalitsusi alustades Läänemaalt. Näiteks  kohtusin viimati Taebla valla inimestega. Külastasin spordiobjekte, kohalikku U-stuudiot ning sealseid ettevõtteid Pal Klaas ja Tradex. Eesmärk on teha Läänemaa omavalitsuste külastusi läbi suve.

Suvine kultuuriprogramm on minu valimisringkonnas väga tihe, eriti kodulinnas Haapsalus. Paljude ürituste toimumisele aitame ise otseselt kaasa, seega kavatsen seal kindlasti kohal olla (näiteks Missio Läänemaa „Laul ja vabadus“ jpm).

Traditsiooniliselt olen külastanud ka erinevate sihtrühmade suvepäevi, nt Läänemaa pensionäre ja noori.

Oma osa võtab Eesti Koolispordi Liidu juhtimine, kus jätkub juhatuse töö ning suvised spordivõistlused erinevates Eesti piirkondades, mida kavatsen kindlasti aktiivselt külastada.

Reformierakonna Läänemaa organisatsiooni esimehena on minu õlul erakonna juhtimine maakonnas. Juhatuse nõupidamised ning organisatsiooni tegevuses hoidmine on jätkuvad ülesanded ka suvisel perioodil, eelkõige juunis ja augustis.

Kindlasti jätkan arvamuslugude kirjutamist ning tegevusülevaadete andmist oma blogis www.lauriluik.ee

Paar nädalat plaanin puhata ning veeta lähedaste seltsis.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lauri Luik: probleem pole koolikatsetes, vaid nõrkades koolides

Reformierakondlasest parlamendi kultuurikomisjoni liikme Lauri Luige arvates ei peaks hästi toimivaid koole ümber kujundama, vaid tuleks tegeleda nende koolidega, millel nii hästi ei lähe.

Lauri Luige sõnul puudutab koolikatsete küsimus suhteliselt kitsast osa Eesti haridusmaastikust. Esimesse klassi pääsemiseks korraldatud katsetega seotud probleemid on eriti valusalt üles kerkinud Tallinna kesklinna koolides. ’’Eelkõige on tegemist hariduse kvaliteedi küsimusega. Olukord muutuks, kui lapsevanematel oleks suurem kindlus kvaliteetse hariduse saamise võimaluse osas kõikjal Eestis. Kindlasti tuleb parandada hariduse juhtimist pealinnas, kuid ka koolijuhtide otsustusvõimalusi eelarve ning õppekavaga oma kooli nägu kujundada,“ lausus Reformierakonna hariduse töörühma juht Lauri Luik.

“Laiemaks probleemiks erinevates Eesti piirkondades on aga see, et vanemad üritavad oma lapse saata täistsüklikooli (1.-12. klass) esimesse klassi eesmärgiga, et tal oleks hiljem vastava kooli gümnaasiumiastmesse sissesaamine kindlam. See aga sunnib näiteks väikeste maapiirkondade lapsed juba väga varakult kodukandist lahkuma, mis ei toeta põhimõtet, et kvaliteetne põhiharidus peaks olema kättesaadav võimalikult kodukoha lähedal,” ütles Luik.

“Osaliselt aitab selle probleemi vastu puhaste gümnaasiumite loomine, mille suunas mõned omavalitsused on Hugo Treffneri Gümnaasiumi positiivse näite varal ka liikumas. Näiteks 2013. aastal alustab tegevust uus riigigümnaasium Haapsalus. Kindlasti on aga oluline, et puhta gümnaasiumi loomine oleks koolipidaja vaba tahe,” lisas Luik.

Lauri Luige sõnul peab lastevanemateni viima teadmise, et kodulähedases koolis saab laps sama hea hariduse kui kesklinnakoolis,’’ lausus Luik märkides, et probleem ei ole koolides, kuhu katseid korraldatakse, vaid koolides, kuhu vanemad lapsi panna ei taha. „Koolihariduse kvaliteedi tõstmine koos vanematele tagatud võimalusega lapsele kooli valida peavad käima koos,“ ütles Riigikogu liige.

Lisainfo:

Lauri Luik
Riigikogu liige
lauri.luik@riigikogu.ee
56 659 599

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Eesti Koolispordi Liidu ühisprojekt Jaansoni 2 silla jooksuga õnnestus hästi

Ässad esireas, vähem ässad teises

Nädalavahetusel toimus esmakordselt Eesti Koolispordi Liidu (EKSL) kooliaasta alguse projekt “Reipalt Koolipinki” ühes Jüri Jaansoni 2 silla jooksuga. Suured tänud kõigile abilistele EKSL-ist ning loomulikult sügav kummardus Jüri Jaansoni ja tema korraldusmeeskonna ees. JJ 2 silla jooks on üks hilissuviseid suuri spordielamusi, millest eemale jäämine oleks patt 🙂

Jüri Jaansoni 2 silla jooks

Osavõturohkeimad koolid olid: Valgu põhikooli ja Pärnu Koidula Gümnaasium. Nendele läksid ka EKSL-i eriauhinnad (Valgeranna seikluspargi grupipääsmed). Palju õnne.

Osavõturohkeim kool

Hea meel on tõdeda, et sel aastal oli 2 silla jooksu radadel rekordarv spordisõpru. Seda nii põhidistantsil kui ka lastejooksudes ja kepikõnnil. Esmakordselt olid võistlustules ka ratastoolis võistlejad.

9 km pikkuse distantsi lõpetas 1155 jooksjat, varasügiseselt ilusat ilma nautis 450 Kahe Silla retkel osalenud käijat. Esmakordselt toimunud 4,5 km pikkusel Kahe Silla ratastoolisõidul osalenuid oli üle 20.

Viimasel kiirel jooksul enne pühapäevast Tallinna maratoni õnnestus Jaansoni 2 silla rada läbida 31.19, mis tõi üldarvestuses 21. koha.

Lisainfo: http://2silda.ee/?id=188

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Kus raha kasvab, härra haridusminister?

Kõrgharidusreformi arenedes tõstatub lisaks hariduse kvaliteedi küsimusele paratamatult ka reformi finantsiline pool.

Mind teevad murelikuks haridusministri väljaütlemised, mis ajavad tänastele tudengitele ja lapsevanematele kärbseid pähe ning tekitavad põhjendamatuid ootusi. Diskussioonid ongi juba läinud sinna auku, et kui suur võiks vajaduspõhine õppetoetus olla. Kas pole mitte küüniline 4 aastat enne kehtimahakkamist mingeid piirsummasid määrata? Mulle tudengina tunduks see küll sulaselge lollitamisena.

Oleme koalitsioonileppes  kokku leppinud, et alates 2015. aasta 1. jaanuarist käivitame vajaduspõhise õppetoetuste süsteemi ja tõstame õppeedukust arvestavaid riiklike stipendiume. See aasta ei saanud leppesse niisama, vaid on selgete finantsiliste kaalutluste tulemus. Varem ei ole selliseid vahendeid lihtsalt kuskilt võtta.

Paraku sõnab haridusminister: “Täna seda raha ei ole, aga otsime. Kui see tahtmine ikka on nii suur, nagu mulle tundub, et ta ühiskonnas on, siis see raha peab kuskilt leitama.” No kuidas nii saab?

Ma usun, et kui tahta, leiab kümneid teisigi raha nõudvaid väärilisi algatusi (võinuksime ju ka kevadel vastu võetud tulumaksupaketi puhul hakata avalikult vastu rinda taguma ning ütlema, et soovime 2015. aasta asemel 20%-list tulumaksu nüüd ja kohe), kuid kõike ei saa korraga, iga asi omal ajal. Õhtusööki ei sööda hommikul.

Või kasvab kuskil siiski mõni rahapuu?

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Kvaliteetne kõrgharidus on kõige tähtsam

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jaanus Tamkivi sõnul on haridus- ja teadusministri poolt avalikustatud üliõpilaste õppetoetuste põhimõtted kindlasti arutamist väärt ja Reformierakonna fraktsioon soovib nende kohta seniavaldatust enam teada.

„Tähtis on, et õppetoetustega seotu ei hakkaks varjutama debatti hariduse sisu ja selle andmise võimaluste üle. Valitsusliit näeb Eesti tuleviku võtit heas ja kättesaadavas hariduses,“ ütles Tamkivi.

„Soovime jõukat Eestit, mis on Läänemere regioonis hästi lõimitud,  kõrgtehnoloogiale tuginev ning ekspordile orienteeruv suurte investeeringute sihtriik. Sellise Eestini jõudmiseks on möödapääsmatu jätkata haridussüsteemi ümberkorraldustega. Seda nii kõrghariduses kui sellele eelnevates kooliastmetes,” lausus Tamkivi.

Reformierakonna fraktsiooni esimees lisas, et kuna minister ootab arvamusi õppetoetuse põhimõtete kohta kuu aja jooksul, siis tuleks tal kindlasti leida võimalus oma ettepanekuid põhjalikumalt tutvustada ja küsimustele vastata. „Reformierakonna fraktsioonis soovime ministrit kuulata esimesel võimalusel,“ märkis Tamkivi.

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Lauri Luik sõnas, et valitsusliit on kokku leppinud käivitada 1. jaanuarist 2015 vajaduspõhine õppetoetuste süsteem ja tõsta õppeedukust arvestavaid riiklike stipendiume.

“Tähtsaim on tagada, et ühelgi andekal ja õppekava täitval noorel ei jääks haridus majanduslikel põhjustel saamata. Samas ei peaks üliõpilase staatus tingimata tähendama sotsiaaltoetuste saajate hulka arvamist ja see on ka ministri teesides õppetoetuste kohta selgelt kirjas,” rääkis Luik.
Lisainfo:

Jaanus Tamkivi
Reformierakonna fraktsiooni esimees
51 15 501

Lauri Luik
Riigikogu liige
56 659 599

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Head algavat koolispordi aastat!

Hea õpilane, austatud õpetaja

Esimene september on tarkusepäev. See tuletab meile meelde, et õppimine, pidev areng ning targalt elamine on ilusa ja õnneliku elu alused.

Esimesse klassi astuja saab kingituseks aabitsa- tarkuste raamatu- mis õpetab selgeks ABC. Aabits aitab meil laduda vundamendi, millele hakkame tasapisi oma tarkustelossi rajama.

Tristar Estonia 2011

Kõik lossid saavad erinevad- üks suur ja ilus, teine veelgi suurem ja ilusam jne. Oluline on ehitada oma loss, just selline, millises Sulle elada meeldib. Tea, et tarkusteloss ei saa kunagi päris valmis ning selle väravaid tuleb ikka ja jälle õlitada, alusmüüri tugevdada, aknaid pesta ning katust kindlustada. Seda nii kaua, kui soovime õnnelikult elada.

Hea tarkuse tagaajaja. Kuna aabits on Sul olemas ning ABC ka juba tõenäoliselt selge, siis kingin Sulle sümboolselt paari tenniseid ja spordirõivad. Ka need aitavad Sul targalt elada.

Kui me liigume, teeme sporti ning elame tervislikult, siis naeratab elu meile vastu ja kingib juurde väärtuslikke ning õnnelikke aastaid, mida ühes oma kalli perekonna ja heade sõpradega nautida.

Soovin Sulle Eesti Koolispordi Liidu poolt ilusat kooliaasta algust, tarkust, tervist, õnne ja armastust. Ära iial lõpeta õppimist!

Lauri Luik
Eesti Koolispordi Liidu president

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Õppetoetusest

Loen Eesti Päevalehe päevateema rubriiki õppetoetustest ja imestan.

Esiteks selle üle, et minister käib haridusinimeste ees välja huvitavaid mõtteid, millest Riigikogu kultuurikomisjon on teadlik vaid pealkirjapõhjalikkuse tasemel. Ometi on Riigikogu see organ, kes seaduse vastu võtab. Kas on ikka mõtet enne abielu kuulutada, kui pruudilt nõusolekut veel pole? Sellised asjad oleks ikka enne tark parlamendi komisjoniga läbi arutada.

Teiseks paneb mind imestama üliõpilasjuhtide nahaalsus. Pakutakse välja toetuse suurus, pool miinimumpalgast, kuid esimene reageering on, et see tähendab reaalsuses ikkagi seda, et ülejäänud ellujäämiseks vajalik raha tuleb mujalt leida. Otse loomulikult tuleb. Võib-olla tõesti pole pool miinimumpalgast piisav summa (et abivajajat lõpuni abistada), kuid selline lähenemine ei ole konstruktiivne.

Minu arvates ei ole tudengid sotsiaalne riskigrupp. Nad on täiesti tavalised normaalsed inimesed, kes astuvad reaalsesse ellu. On loomulik, et hiljemalt kolmandal kursusel asuvad nad ka tööle (soovitavalt erialasele) ning hiljemalt selleks ajaks suudavad suures osas ka ise oma eluga hakkama saada. Õppetoetused ei ole mingi imerelv, millega me uut geeniustearmeed üles hakkame ehitama. See peaks kujunema ja jääma ikkagi vajadusepõhiseks kõrvalmeetmeks neile, kes ise tõesti toime ei tule. Kõige selle juures on märksa olulisem rõhutada omavastutuse tähtsust ja püüdlikkust. Minu arvates peaks olema põhirõhk hoopis suurematel stipendiumitel, maksuvabadel haridusfondidel ja õppelaenul. Lisaks veel perekonna tugi ning loomulikult oma teenitud vahendid.

Alati on tore, kui keegi sulle lõuna välja teeb, kuid see ei tohi kujuneda elukestvaks standardiks. Mingil hetkel peab hakkama inimene ka ise vastutama. Nii nagu emapiim lõppeb ükskord otsa, on tarvis ka tudengil mingil hetkel ise poest piima ostma hakata.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Palju õnne hr President!

President on valitud. Ja mul on hea meel.

Veidi ka kuiva statistikat:
73 häält Toomas Hendrik Ilves
25 häält Indrek Tarand
3 kehtetut sedelit (2 nendest oli märgistatud mõlemad kandidaadid, mis viitab kahele südametunnistusele:) ning ühe puhul polnud pastaka tarvitamist praktiliseks peetud).

Veel kord, palju õnne, ja ma usun, et õige valik õigustab end ka sel perioodil.

Jaksu!

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Mina valin…

Täna toimuvad Riigikogus EV Presidendi valimised.

Kuna olen üks nendest, kes Toomas Hendrik Ilvese kandidatuuri tõstatas, hääletan täna kindlasti ka Presidendi poolt.

Otsuse oma allkirja andmiseks Toomas Hendrik Ilvese toetuseks tegin arvestades alljärgnevat.

Toomas Hendrik Ilves on:

* hea president
* sümpaatne, väärikas, haritud, peetud, soliidne ja stiilne riigipea
* tubli isa, kel on hästi kasvatatud lapsed
* hea tunnetusega ühiskonna ühendaja (ma tunnen end tema esindatud riigis hästi ja turvaliselt)
* väga palju Eestis (ka välismaal) ringi liikunud ning aktiivsust ja ettevõtlikkust üles näidanud, on Rahva President
* tubli ja kogenud (välis)poliitik, kes on Eestit hästi esindanud ning maailmale tutvustanud ja avanud
* hariduselt psühholoog, mis on üks alus heaks inimeste mõistmiseks
* ühes oma abikaasa Evelin Ilvesega edukalt sporti ja tervislikke eluviise propageerinud
* hea keelteoskusega
* seotud mitmete rahvusvaheliste teadusseltsidega
* Presidendi sõnavõistluse jm uute algatuste eestvedaja
* esitanud suurepärase peaministrikandidaadi 🙂

loend jätkub…

Toomas Hendrik Ilves on täna parim sobiv kandidaat, kuna ta on kõiges eeltoodus end juba ka oma esimesel ametiajal piisavalt tõestanud (ja Siim Kallas on veel Euroopa Komisjoni asepresident).

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Päike tervitab meid igal hommikul. Olenemata tujudest, majandusseisust, millest iganes. Alati on ta kohal, särades. Kuid kas meil jätkub aega ja tahtmist teda tervitada?

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Kohtumine Tenzin Gyatsoga ja palju muud

Tegemised 4.07-19.08

Suvi on möödunud põnevalt ja pööraselt, täpselt nii nagu üks suvi kulgema peab.

Kõigest huvitavast ma blogis kirjutada ei jõua, kuid olulisema ülevaate tööalasest (poliitilisest kirest) ning killukese ka oma teisest hobist, tervislikust eluviisist, mis väljendub spordis, annan järjepanu siiski.

5. juulil külastasin imelist Vooremaad, kus toimus IV õpetajate suveseminar. Kuna Eesti Koolispordi Liit on sel üritusel juba aastaid olnud heaks partneriks, siis edastasin liidu poolsed tervitused. Loe lähemalt: http://www.lauriluik.ee/opetajate-iv-suveseminar-vooremaal/

Järgnes põhjalik kultuurireis läbi maalilise suvise Eestimaa. Loe siit: http://www.lauriluik.ee/l/

Teadlikult valisin selle suve sihiks külastada võimalikult paljusid Eestimaa omavalitsusi, et tutvuda sealsete inimeste, eluolu ning haridus- ja sportimistingimustega. Üheks huvitavaks tegevuseks kujunes kohalike valla- ja linnavalitsuste külastamine ja pildistamine. Küll meil on vahvaid maju Eestis. Kuid on ka kurvakstegevalt ajahamba poolt räsituid. On olnud palju käimist ja sõitmist. Loomulikult on sellega seoses ka palju huvitavat läbi elatud 🙂

8.-10. juulini võõrustasime Haapsalus taas Ameerika autosid. See nädalavahetus on iga aasta üks soojemaid, põnevamaid ja värvikamaid kodulinnas. Nii ka sel korral.

Suvel on aktiivselt üleval olnud Lääne maavanema küsimus. Olen pidanud vastama arvukalt inimeste ja ajakirjanike küsimustele, mis saab Lääne maavanemast. Minu vastus on olnud ühene: Lääne maavanema kinnitab regionaalminister meiepoolsel soovitusel. Meil on mitmeid häid kandidaate, kelle seast selgitame välja tublima ning kui oleme valmis, siis anname sellest ka avalikkusele teada nagu kord ja kohus. Lääne Elust võib ajakirjaniku pilgu läbi jääda ekslik mulje, et valitseks justkui mingi saladuseloor, kuid ometigi see nii ei ole. Teeme lihtsalt oma tööd ning ei anna alust spekulatsioonideks, mis ajalehtede läbimüüki suurendaks, that’s it. Õige pea saab Läänemaa endale hea ja tubli maavanema 🙂 Seniks aga juhib maavalitsust väga tubli ja asjalik maavanema kohusetäitja.

Suve teise poole teevad nostalgiliselt rõõmsaks valmivad pihlakad

Olen juba mitu suve üritanud osa saada Roostal toimuvast surfilaagrist. Sel korral see siis ka õnnestus. Tuleb tõdeda, et korraldajad on ära teinud suure töö ning aastatega saadud kogemusi edukalt kasutanud.

Juulis sai aktiivselt suheldud valitsuse liikmetega, kuna kabineti päevakorras oli mitmel korral Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe (IB) teatav ümberkorraldamine Eestis. Võitlesin selle eest, et IB õpe säiliks täna toimival kujul ning et nii meie kui ka välissaadikute jm teenistujate lapsed saaksid rahvusvahelisel tasemel sertifitseeritud üldharidust ka edaspidi. Loodetavasti saavutame soovitud eesmärgi ning senine tubli tegevus saab jätkuda.

15.-16. juulil osalesin RE Noortekogu suvepäevadel Viljandimaal.

RE Noortekogu suvepäevade teemaks oli sel korral Vana-Kreeka

Spordivõistlusi mahutan suvenädalavahetustesse vastavalt ajalisele ja füüsilisele võimekusele: 9. juulil osalesin Pühajärve jooksul, mis on kujunenud üheks mu lemmikuks. Kuna ilm oli kuum, kuid mitte nii kuum kui möödunud aastal, õnnestus püstitada isiklik tippmark. 17. juulil osalen oma elu teisel triatlonil. See on vaikselt saamas iga-aastaseks kohustuslikuks ettevõtmiseks kodulinnas. Jooksutulemus paranes ning alavõitu õnnestus õnneks taas kaitsta:) 21. juulil jooksen Hiiu staadionil 10k. 7. augustil sean taas sammud Pühajärvele, et osaleda Pühajärve triatloni Relay võistkonnas jooksjana. 13. augustil püstitasin EMV poolmaratonis Narvas uue isikliku tippmargi: 1.17.

18. juulil kohtusime Hasartmängumaksu nõukoguga Tallinnas. Toetasime häid ja põnevaid algatusi.

21.-23. juulini viibisin valimisringkonnas Saaremaal, tutvusin sealse eluolu ja inimestega.

Valimisringkonnas (nt Haapsalus) on pooleli olulisi kultuuri-, hariduse- ja spordiobjekte, mille tarvis täiendava toetuse leidmine on üks minu südameasju. Käimas on näiteks Haapsalu riigigümnaasiumi, universaalse spordihalli ning kultuurikeskuse projektid, mille tarvis kontakti hoidmine riigiga on neil päevil väga tähtis.

26. juulil andsin intervjuu Den za Dnjomile kõrghariduse teemal.

Suvisesse kohustuslikku kavva kuulub ka Viljandi Folgi külastamine. Sel korral õnnestus osaleda kahel päeval- 28. ja 29. juulil.

Folk

30.-31. juulil külastan teist valimisringkonna saart Hiiumaad.

Teel Hiiumaale

Tavaliselt käsitlen blogis vaid huvitavamaid ettevõtmisi või üritusi, mida korraldan või kus osalen. Ei kirjuta igavana tunduvatest tegemistest: e-mailidele vastamisest, artiklite kirjutamisest, lobitööst, vähemtähtsatest koosolekutest, tööst dokumentidega jms, ega reeglina ka isiklikku laadi ettevõtmistest. Kuid suvel avanes huvitav võimalus Õhtulehe ajakirjaniku palvel kirjeldada üht suvist päeva- 2. augustit. Olgu see tavapäratu kord, kus annan lühiülevaate ka tehnilisest poolest.

2. august 2011:  Kohtusin oma kodulinna Haapsalu linnapea Urmas Suklesega. Arutasime Haapsalu sellesuviste ürituste kava, Haapsalu kunstikooli kolimisprojekti, Riigikogu vs linnapead korvpallitraditsiooni jätkamise projekti ning universaalse spordihalli juurdeehituse (lasketiiru) projekti.

Suhtlesin Lihula valla volikogu esimehe Tiina Lobjaga, et teha plaane 8. augustil Lihulas toimuva “Lihula 800″ mälestusmärgi püstitamise ürituse tarvis. Valmistasin sel teemal ka oma sõnavõttu, kus rõhutan seda, et Lihula rahvas näeb vaatamata oma väärikale eale (800 aastat) väga hea välja.

Lisaks suhtlesin Missio Läänemaa (Tänunädal 19.-28.08.2011 Haapsalus ja Läänemaal, et tähistada 20 aasta möödumist Eesti taasiseseisvumisest ning esimesest missiost) juhi ja eestvedaja Leevi Reinaruga. Leppisime kokku 19. augustil toimuva palvushommikusöögi kava. Andsin nõusoleku palvushommikusööki juhatada.

Tegime plaane 20. augustil toimuvaks Risti jalgpallistaadioni avamiseks, kus Reformierakonna meeskond kohtub FC Ristiga. Reformierakonna eestvedamisel sai staadion paari aasta eest 700 000 kroonise investeeringu ning nüüd on noortel koht, kus jalgpalli mängida.

Töö e-mailidega ning erakonna organisatoorsed tegevused võtsid samuti väikese osa ajast. Lugesin kahte raamatut ning käisin jooksmas ja ujumas

4. augustil koguneme Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukoguga , et toetada ettevõtlust maal.

5.-6. augustini toimus Haapsalus selle suve taas kord üks rahvarohkemaid ettevõtmisi- Augusti Bluus. Head artistid ning tore publik lõid suurepärase meeleolu ning unustamatud mälestused.

8. augustil pean kõne Lihula 800 mälestuskivi avamisel. Loe lähemalt: http://www.lauriluik.ee/lihula-800/

10. augustil tegime plaane, kuidas võita 2013. aasta kohalikud valimised Läänemaal. Ees ootab taas palju põnevat.

Järgmisel päeval korraldasime Eesti Koolispordi Liiduga (EKSL) poolepäevase ajurünnaku EKSL-i arengukava koostamise ja läbitöötamise tarvis. Tuleb tunnistada, et lõpptulemus sai päris hea.

12.-14. augustini, täiskuuöödel, võis Haapsalus osa saada legendaarsetest Valge Daami päevadest ning loomulikult näha Haapsalu linnuse ristimiskabeli vaateaknal ka salapärase valge daami kujutist.

Valge Daami laat Haapsalus

14. augustil külastasin Läänemaa valdade mänge Haapsalu staadionil.

800m mehi stardis

15.-17. augustini viibisin taas Hiiumaal, kus viisime läbi juba traditsioonilisi koolinoorte suvemänge “Meri ja Päike”. Loe lähemalt siit: http://www.lauriluik.ee/kardlas-toimusid-eesti-koolinoorte-vi-suvemangud-„meri-ja-paike”/

Minu sõnum avamisel oli järgnev:

“Tere head suvemängulised. Palun tõstke käsi, kelle jaoks on need mängud esmakordne kogemus (tõusis ca 60% kätest). Aga palun tõstke nüüd käed need, kelle jaoks on see juba teine või koguni mitmes kord siin osaleda (tõusid ülejäänud käed). See annab tunnistust, et EKSL-i püüdlused hoida traditsioone ning järjepidevust on vilja kandnud. Ja mul on selle üle ääretult hea meel. Nendel mängudel on oluline meeles pidada, et peamine pole mitte võit ja esikoht vaid võistkonnavaim ja koostöö ning võistlusrõõm. Pidagem seda ikka meeles.

EKSL-i eesmärk on tekitada Teis armastust- armastust liikumise, spordi ja tervislike eluviiside vastu. Sest vaid terved olles suudame elada täisväärtuslikku elu. Palun leidke iga päev veidi aega arvuti ja Facebooki kõrvalt, et oma tervise eest hoolt kanda. Kõik suured ettevõtmised saavad teoks vaid tänu tublidele inimestele. Nii ka täna. Mul on hea meel tänada kõiki meie abilisi ja partnereid. Ma tänan Eesti Kultuuriministeeriumit, Eesti Kultuurkapitali, Kärdla Linnavalitsust ning Hiiumaa Spordiliitu ning loomulikult kõiki tublisid abilisi EKSL-ist, tänu kellele need mängud teoks saavad. Palun teeme üheskoos meile kõigile suure aplausi. Aitäh, soovin Teile edu ja rõõmu. Sellega kuulutan EKSL-i VI koolinoorte suvemängud “Meri ja Päike” avatuks.”

EKSL-i staab Kärdla gümnaasiumis

Andsin Hiiumaal intervjuu ka Hiiu lehe toimetajale Urmas Laurile. Varsti saab loodetavasti lugeda.

17. augustil kohtusin Tallinnas dalai-laamaga, mis oli üks mu senise elu eredamaid ja põnevamaid hetki. Et huvi suureneks ja pinge säiliks, siis sellest peagi lähemalt mu blogis 🙂

Õpetajate Lehes ilmus mu artikkel kõrghariduse tulevikust. Loe lähemalt siit: http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-opetajate-lehes-teel-kvaliteetsema-korghariduse-suunas/

Järgmises numbris ilmus väga olulisel teemal aga mu venna arvamuslugu:  Kehaline kasvatus: hindama peab eelkõige hoolsust.

Loe lähemalt siit: http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=5839

19. augustil juhtisin Missio Läänemaa “Laul ja Vabadus” tänunädala raames peetud palvushommikusööki. Sellega tähistasime ka Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeva. Loe lähemalt siit:  http://www.lauriluik.ee/palvushommikusook-kuursaalis/

Õhtul osalen Haapsalu Noorte Reformiklubi koosolekul Haapsalu Vanalinna Bowlingus.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Palvushommikusöök Kuursaalis

Täna toimus Haapsalu Kuursaalis Missio Läänemaa “Laul ja Vabadus” tänunädala raaames palvushommikusöök. Sellega tähistasime ka Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeva.

Siiani on sees soe ja südamlik tunne, mille eest tuleb tänusõnad öelda kõigile osalejatele ning korraldajatele, eesotsas Leevi Reinaruga.

Suurepärase muusikalise tausta eest hoolitsesid Taimi Kopli ja Aigar Kõrgesaar.

Hinge- ja vaimusoojust aitasid luua pastor Eerik Rahkema, õpetaja Leevi Reinaru, preester Jüri Ilves ja praost Tiit Salumäe.

Meeldejääva ning südamliku sõnavõtuga tervitasid palvushommikusöögilisi linnapea Urmas Sukles, Lääne praost Tiit Salumäe ja Šveitsi Campus für Christus direktor Hans-Peter Nüesch.

Palvushommikusöögi traditsioonist Eestis rääkis huvitavalt ja soojalt Riigikogu aseesimees Laine Randjärv. Kristilike väärtuste olulisusest tegi põhjaliku ja põneva ettekande Jane Snaith.

Mul oli au palvushommikusööki juhatada. Sissejuhatuses tutvustasin, et tänane palvushommikusöök on üks osa Missio Läänemaa “Laul ja vabadus” tänunädalast ning et sellega tähistame Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeva.

Rääkisin palvushommikusöögi traditsiooni algusest, mis leidis aset aastakümneid tagasi USA-s Seattles 1935. aastal. Eestisse jõudis traditsioon juba peaaegu 10 aastat tagasi, 2002. Seda suuresti tänu Eestipoolse idee algatajale Miguel Zayasile, kes oli samuti meiega söögile ühinenud.

Hommikusööki lõpetades tänasin kõiki külalisi ning abilisi ja võtsin lühidalt kokku tänase kohtumise peamise idee. Palvushommikusöögi eesmärk on ühendada, tuua kokku eri valdkondade inimesed, et arutleda ühiskonnas oluliste teemade üle nagu näiteks väärtushinnangud, perekond, noorsugu jms. Olulised märksõnad on seega sildade ehitamine ja vastastikune usaldus.

Avaldasin lootust, et see palvushommikusöök ei jää viimaseks vaid tegu on ilusa traditsiooni algusega. Minu lauakaaslane Laine Randjärv võttis ilusasti kokku kõik täna räägitud jutud, nagu ka laulu pealkiri ütleb, Hoia Jumal Eestit!


Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lauri Luik Õpetajate Lehes: Teel kvaliteetsema kõrghariduse suunas

Nii nagu üldharidusmaastik vajab jätkuvat korrastamist ja reforme, ootab muudatusi ka Eesti kõrghariduskorraldus. Valitsusliidu eesmärk on kasvatada kõrghariduse kvaliteeti ja tulemuslikkust, suurendada kõrgkoolide vastutust ning vähendada killustatust kõrghariduses. Hariduse kvaliteet peab olema ühiskonna üldise tähelepanu ja avaliku debati keskmes.

Peamised tegurid, millega reformides arvestama peame, on vähenev üliõpilaste arv ning piiratud hulk finantse. Viimased on omakorda otseses seoses maailmatasemel õppejõudude Eestisse toomise, taristu arendamise ning seeläbi ka kõrghariduse kvaliteedi tõstmisega.

Eestis on täna veidi alla 70 000 üliõpilase, kes õpivad enam kui 30 kõrgkoolis. Prognooside kohaselt võib tudengite arv lähiaastatel langeda alla 50 000, mis paratamatult sunnib meid vastavate oludega kohanema. Kõrghariduse kvaliteedi tõstmiseks ning killustatuse vähendamiseks on meil tarvis analoogselt gümnaasiumivõrgule korrastada ka kõrgharidust pakkuvate õppeasutuste võrk ning konsolideerida vastav kompetents.

Haridusministeerium on välja töötanud kõrgharidusreformi lähtealused, mille peamiseks sihiks on seatud üleminek maksumaksja poolt kompenseeritavale haridusele (va erakoolid). See puudutab eestikeelseid õppekavu ning tingimuseks on õppe läbimine ettenähtud mahus igal semestril. Kava näeb ette avalik-õiguslike ülikoolide õppekohtade jaotuse kaotamise riigieelarvelisteks ja – välisteks. Plaanitakse suurendada vastuvõtuarvu ning kehtsetada õppekavati ühtsed, ülikooli poolt korraldatavad sisseastumiseksamid. Kavas on reformida õppetoetustesüsteem (muutes see vajadusepõhisemaks), suurendada stipendiume (et ka nö vaene Einstein saaks hea hariduse) ning jätkata senise õppelaenusüsteemiga.

Eesmärgi ülluse osas saavutada kõrghariduse kvaliteedi tõus, pole kahtlust. Selge on ka see, et kiiremas korras on tarvis konkreetsed sammud astuda. Küll aga ootavad enne haridusministeeriumi välja pakutud reformikava rakendamist vastust ning lahendamist mõned olulised ning põhimõttelised küsimused.

Täna puudub meil ülevaade, kui palju antud reform riigile maksma läheb. Kas me suudame enamuse katta vähenevate üliõpilaste arvu pealt või peame hakkama otsima suurel hulgal lisavahendeid? Kas erakapitali kaasamise lõpetamine (mis õppemaksude näol moodustab täna ca 10-20% õppeasutuse eelarvetuludest) on ikka kõige ratsionaalsem samm teel kvaliteetsema kõrghariduse suunas?

Riigieelarveliste (RE) üliõpilaste arv moodustab täna ca 48% üliõpilaste koguarvust ning juurdekasv on võrreldes 1996/97. aastaga olnud 1,4 kordne. Riigieelarvevälistel (REV) õppekohtadel õppijate arv on aga kasvanud üle kuue korra, moodustades täna ca 52%. Kas nii järsk tendentsimuutus, minemaks täielikult üle maksumaksja kulul kõrgharidusele, on ikka otstarbekas ning tagab meie seatud eesmärkide täitumise?

Riigieelarvelistel õppekohtadel õppijate osas on viimase kümne aasta jooksul kõige enam kasvanud loodus- ja täppisteaduste ning teeninduse õppevaldkonnas õppivate üliõpilaste arv. Oma rahakoti peal koolitatakse end reeglina pehmematel erialadel. Siiani on olnud riigi jaoks strateegiliselt oluliste valdkondade õppe arendamine reguleeritav läbi riigitellimuse. Kui aga REV kohad kaotatakse ning kõik valdkonnad (nii üldiselt trendikad kui ka vähem populaarsed) on maksumaksja kulul, siis milliste hoobadega motiveerida noori õppima nt Eesti keele filoloogiks, õpetajaks vms?

Kava järgi hakkab ülikooli vastuvõtt toimuma õppekavati ühtse, ülikooli poolt korraldatava sisseastumiseksami alusel. Millist rolli hakkavad sellisel juhul edaspidi mängima riigieksamid? Kas noortele lisakoormuse panek ühe täiendava eksami näol on otstarbekas või tuleks sellisel puhul kogu riigieksamite süsteem (mida me möödunud aastal põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega alles muutsime) uuesti üle vaadata?

Kas on ikka otstarbekas käsitleda avalik-õiguslikke- ja erakõrgkoole täiesti eraldi? Omandivormil ei ole ju hariduse kvaliteedile mingit otsest mõju. Kvaliteedinõuded on ühtsed, õppejõudki kohati samad ning alusetu oleks arvata, et erakõrgkoolide tudengid kuidagi vähemvõimekad oleksid. Head taset ning Eesti riigi edasiviimist ootame ju kõikidelt lõpetajatelt. Avalik-õiguslikud ülikoolid on täna suurimad omafinatseeritava hariduse pakkujad ning erakoolides terve rida riigi poolt kaetavaid õppekohti. Küsimus pole vaid selles, et kava järgi kaoksid REV kohad avalik-õiguslikes ülikoolides, üles jääb ka küsimus, mis saab senistest riigieelarvelistest kohtadest erakoolides?

Mida kiiremini me leiame vastused ning lahendused ülalloetletud küsimustele, seda varem saame asuda ellu viima kavandatud reformi, mille peamiseks eesmärgiks on kasvatada kõrghariduse kvaliteeti ja tulemuslikkust, suurendada kõrgkoolide vastutust ning vähendada killustatust kõrghariduses.

Lauri Luik

Loe ka Õpetajate Lehest: http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=5807

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Kärdlas toimusid Eesti koolinoorte VI suvemängud „Meri ja Päike”

15.-17. augustini toimusid Kärdlas koolinoorte suvemängud „Meri ja Päike”.

Eesti Koolispordi Liidu  ja Hiiumaa Spordiliidu poolt korraldatavatest suvemängudest võttis osa üle 300 koolinoore pea kõigist Eesti maakondadest ja suurematest linnadest.

Mängud algasid 15.augusti õhtul kell 20 läbi linna kulgeva piduliku rongkäiguga ja sellele järgneva mängude piduliku avamisega Kärdla linnapargis.

Kolme päeva jooksul toimunud mängudel prooviti jõudu erinevatel sportlikel aladel – teatevõistlused, rannavõrkpall, disgolf, veekorvpall ja maastikumäng.

16.augusti ennelõunal panid kõik osavõtjad käed külge suvemängude heakorratalgudel Kärdlas ja selle lähiümbruses, mille jooksul puhastati kadastikku , raiuti võsa, niideti muru,   puhastati jõekaldaid , aidati vanureid puude riita ladumisel ning tehti muid lihtsamad talgutöid.

Rannapaargu juures olid külas Eesti parimad motomehed, kes tutvustasid motosporti ja näitasid ette oma oskusi ja võimaldasid julgrematel ka ise tsiklisõitu proovida.

Sportlikud ja töised päevad lõppesid seltskonnamängude ja tantsuõhtutega Villalaos, mis on olnud varasematel aastatel noorte lemmikud.

Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luige sõnul on juba traditsiooniks kujunenud suvemängude oluline eesmärk anda enne kooliaasta algust võimalus kõigile osavõtjaile  rakendada  pika ja sooja suvepuhkuse lõpuks kogunenud energia rõõmsates suvemängude ühistegevustes. Suvemängude sportlik tegevus on eeskätt sõprus ja rõõm liikumisest. Mitte esikohad vaid ühine võistkonnatunne on selle aasta mängude motoks.

Koolispordi eesmärgiks on pakkuda võimalikult erinevaid sportlikke ja kasulikke tegevusi kõigile koolinoortele, et püsida pingelise õppetöö kõrval reibas ja tubli.

Osavõtjate ja korraldajate sõnul on Hiiumaa suvemängud Meri ja Päike parim koht suve sportlikuks lõpetamiseks koos seniste ja  uute sõprade keskel.

Mängude pidulik lõpetamine ja paremate autasustamine toimus  kolmapäeval 17.augustil kell 12:00 Kärdla lauluväljakul.

Mängude ettevalmistamist ja läbiviimist toetavad Kultuuriministeerium. Eesti Kultuurkapital, Kärdla Linnavalitsus ja Hiiumaa Spordiliit

Kontakt:

Madis Pettai

EKSL peasekretär

tel. 5049044

madis@eksl.sport.ee

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lihula 800

Täna avasime Läänemaal Lihula 800. sünnipäevale pühendatud mälestuskivi. Minu sõnum oli järgmine:

Hea Lihula rahvas, austatud külalised

Vaatamata sellele, et Teil on selja taga 800 pikka aastat, näete Te suurepärased välja.

Siia on alati hea tulla. Mitte ainult selle pärast, et see oli mu onu ning on siiani tema perekonna kodukoht, vaid seetõttu, et siin on toredad inimesed ning alati on toimumas midagi põnevat, millega ka uudistekünnis ületatakse.

Te olete vastu pidanud nii sakslaste, taanlaste, rootslaste kui venelaste sõjaretkedele- ja olete lõpuks ikka võitjatena välja tulnud.

Mälestuskivi avamine, Lihula 800

Täna avatav mälestusmärk on tähis Teie vaprusest ja järjepidevusest.

Soovin, et Teil jätkuks südikust ka edaspidi vähemalt sama tublid ja vaprad olla.

Loodetavasti kohtume ka Lihula 900. ja 1000. sünnipäeval, või vähemalt 850.

Kõike kaunist ning palju õnne sünnipäevaks.

Aitäh!

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0