Õpetajate 20% palgatõus nõuab ca 35mln euro suurust rahasüsti. Usun, et kui haridusministeeriumi taskud pahupidi pöörata ning korralik revisjon teha, siis on 5-10%-line palgatõus võimalik. Kuid milliste ohvritega?

Eesti hariduskulud on ühed Euroopa Liidu suurimad. Ometigi pole meie õpetajate palk kohati rahuldav. Järelikult tuleb lisavahendeid otsida just haridusministeeriumi taskutest.

Kui haridusvaldkonnas teha tõsine revisjon ning struktuursed ümberkorraldused, siis on võimalik nt Riikliku Eksami ja Kvalifikatsioonikeskuse sulgemisest ning vastustusvaldkonna jagamisest teiste instantside vahel saada ca 2mln eurot. Õppelaenuvõlgnike rahade sissenõudmine tooks riigile täiendavad 6mln eurot. Selle eest saaks õpetajate palka tõsta ca 5%.

Headel aegadel seadustatud koolitoidu ja õppevahendite toetuse arvelt saaks õpetajate palka tõsta 10%, kuid vaevalt, et õpetajad seda soovivad.

Siiski tundub reaalsemana minister Aaviksoo plaan vaadata üle koolivõrk ning selle korrastamisest saadavate vahendite suunamine õpetajate palgatõusu.

Reformierakonna fraktsioon astus sammu edasi kvaliteetse kõrgharidusreformi väljatöötamisel, kohtudes täna parlamendis Eesti erakõrgkoolide rektoritega.

“Seaduseelnõus on otstarbekas käsitleda avalik-õiguslikke ja erakõrgkoole sarnaselt. Kavandatava kõrgharidusreformi kõige olulisem eesmärk on kõrghariduse kvaliteedi tõus, paraku omandivormil ei ole hariduse kvaliteedile otsest mõju,” ütles kultuurikomisjoni liige Lauri Luik.

“Tänase seaduseelnõu kohaselt kaovad olemasolevad riigieelarvelised õppekohad erakoolides. Kui erakoolid soovivad ka edaspidi riigitellimuse säilimist, peavad nad ümber kohanduma nii, et vastata avalik-õiguslike ülikoolide tingimustele. Erakoolid ei saa loobuda oma tänasest staatusest, kuna see tähendaks kogu süsteemi põhimõttelist ümberkorraldamist,” nentis Luik.

Reformierakond on Riigikogus kokku kutsunud koalitsiooni haridustöörühma, mis koguneb 7. novembril. Haridustöörühmas hakatakse arutama seniste kohtumiste käigus üles kerkinud peamisi valikuid, mis on seotud kõrghariduse kvaliteedi tagamise ja rahastamisega.

Reformierakonna fraktsioon Riigikogus on kõrgharidusreformi kavandades tänaseks kohtunud haridusministri, avalik-õiguslike ülikoolide, erakõrgkoolide ja rakenduslikku kõrgharidust andvate ülikoolide rektorite, üliõpilaskondade liidu ja õpilasesinduste liidu esindajatega. Lähiajal kohtutakse ka tööandjate esindusorganisatsioonide esindajatega.
Lisainfo:

Lauri Luik
Riigikogu liige
56 659 599
lauri.luik@riigikogu.ee

Kultuurikomisjoni liikme Lauri Luige sõnul on kõrgharidusreformi üheks keskseks teemaks hariduse kvaliteedi kõrval tudengite jaoks kujunenud vajaduspõhised õppetoetused, sest ühegi võimeka õppija haridus ei tohiks jääda finantside taha. Seega oleks mõistlik anda õppetoetuste rahapott tudengiorganisatsiooni kätte ühes ülesande ja vastutusega seda raha õiglaselt ja vajaduspõhiselt jagada.

Luige sõnul on Üliõpilaskondade liit sel teemal palju sõna võtnud ning üles näidanud huvi ja tahet õppetoetustega tegeleda. „Täna eraldab Haridus- ja Teadusministeerium läbi riigieelarve vahendid koolidele ning iga kooli juhtkond otsustab õppetoetuste määramise ise. Kuid ikkagi ollakse rahulolematud nii jagamisprintsiipide kui rahasummade suuruse pärast. Seda osaliselt ka seetõttu, et tänased õppetoetused ei ole vajaduspõhised (olles hägune kombinatsioon õppeedukusest sõltuvast stipendiumist, elukoha kaugusest, sotsiaalsest poolest ja ühiskondlikust aktiivsusest) ning ei arvesta puhtalt tudengi sotsiaalset tausta. Toetust saavad paljud tudengid, kuid väheses mahus,’’ lausus Luik.

Valitsuskoalitsiooni kava kohaselt muutuvad õppetoetused vajaduspõhisteks, mis tähendab seda, et neid jagatakse vaid reaalselt sotsiaalset abi vajavatele tudengitele ning tänasest suuremas mahus. Eraldi seisva finantsinstrumendina tuleb võtta stipendiume, mille eesmärk on toetada tublimaid ja võimekamaid õppureid.

Luige ettepanek oleks, et tudengiesindajad võtaksid edaspidi enda hallata kogu vajaduspõhiste õppetoetuste jagamise. „EÜL on end tõestanud võimeka ja kompetentse tudengite katusorganisatsioonina ning ma ei näe ühtegi põhjust, miks Haridus- ja Teadusministeerium või koolid peaksid tudengite hingeelu paremini tundma kui tudengid ise.’’

Jäägu EÜL otsustada kõik õppetoetustesse puutuv, alates taotluse vormist, vajalikust dokumentatsioonist, suhtlusest tudengite, nende perede ja kohalike omavalitsuste sotsiaalosakondade, selgitamaks välja reaalsed sotsiaalse abi vajajad. Meie ülesandeks oleks sellele seaduse või määrusega vastav raamistik anda, mis tähendab selgeid kriteeriume ja tingimusi, millele toetust saav tudeng vastama peab.

Lisainfo:

Lauri Luik

Riigikogu liige

56 659 599

lauri.luik@riigikogu.ee

www.lauriluik.ee

Elu on habras ja ootamatu, samuti surm. Ta ei küsi sult, kas oled valmis või kas soovid. Teda ei huvita sinu geniaalsus, rääkimata rahast või tuntusest teiste inimeste seas. Ta talitab nii nagu soovib, nagu määratud, kui soovite.

Nii lahkus meie hulgast üks IT-maailma, ning võib öelda ehk ka üks brändinduse- ja marketingimaailma valitsejaid, Steve Jobs.

See pilt on pärit Apple kodulehelt ning kannab originaalis failinime: "t_hero". Ma arvan, et see on parim vaste sõnapaarile Steve Jobs.

Seega, omades visiooni, mis muudab maailma paremaks, tasub pingutada, tasub püüelda, kuid ei tohi unustada ELU põhiväärtusi, ilma milleta kõik kustub. Nendeks on tervis, õnn, vabadus, armastus, tarkus… Ma usun, et Steve Jobs oli kombinatsioon kõigist nendest alusväärtustest, kuid piisas vaid ühe väärtuse, selle kõige esimese õõnestamisest… ja nii teenimatult vara võetigi ta meilt.

Kuid see on elu paratamatus- parimad viljad nopitakse ikka esimestena…

Selle mehe teeneid IT- ja innovatsioonivaldkonnas teavad ilmselt kõik, kel kodus elekter. Apple tooted on olnud turul üle 30 aasta ning kujunenud sensatsiooniliseks trendikaubaks, “must have” igapäevaaksessuaariks. Eriti uus “i”- generatsioon.

Võib öelda, et tegu on geniaalse tarkvaraga geniaalses riistvaralises vormis turundatud läbi geniaalse marketingiplaani.

Mis siin salata, seegi kirjatükk on tipitud MacBookiga.

Kindlasti kirjutas Steve Jobs end oma fenomenaalse geniaalsusega, mis väljendus kõigis tema viimase aja toodetes, maailma ajalukku. Ta tegi suuri samme nii IT kui ka muu maailma avardamisel, innovatiseerimisel ja vormimisel oma nägemuse järgi. Ta jättis endast suured jäljed.

Üks jälg jääb meile meenutama tema teeneid inimkonna ees, selle eest teda ka maailm mälestab.

Kuid igal asjal on hind. Ka geniaalsusel. Kõige selle kauni kõrval panid Sa Applega aluse ühele maailma suurimale tarbimisbuumile ajendatuna pelgalt sellest hammustatud õunast, mis kõiki Apple tooteid kaunistab ning tarbijaid alateadvuslikult mõjutab. Apple on IT maailma CocaCola või MacDonald’s.

Teine suur jälg on kahju, mida selline masstootmine ja -psühhoosimarketing teeb meie planeedile, kogu loodusele. Hind, mis paratamatult kaasneb suurte ülemaailmsete sensatsioonihittidega.

Kahjuks nii see on, kuid selles vaid Jobsi süüdistada oleks ülekohtune. Selles osas peaks peeglisse vaatama tarbijad ning küsima: kas mul oli ikka vaja uut iphone selle pärast, et vana telefon enam ei helistanud ja ipadi seetõttu, et laptop katki, või hoopis seetõttu, et naabrimehel see on… ning see teeb mind “coolimaks meheks”.

Kuid ma ei taha lõpetada negatiivse noodiga. Ma siiralt loodan, et Sinu nägemus paremast maailmast ületab need halvad mõjud, mis selliste suurte ettevõtmistega suhteliselt paratamatult kaasnevad ning ma loodan, et Sul on meie tuleviku tarvis miskit veel varuks. Midagi, mis aitab meil säästa meie loodust ning päästa maailm.

Steve Jobs on öelnud: «You´ve got to find what you love» (Pead leidma, mida armastad).

«Leia see, mis kõige enam erutab ja huvi pakub. Mida sa saad armastusega teha. Usalda vaistu, saatust, elu, karmat või mis just sulle meelepärasem on. See suhtumine ei ole mulle kunagi pettumust valmistanud, vaid andnud kõik, mida olen soovinud»

Hüvasti Steve Jobs, ja puhka rahus. Tänan Sind geniaalsete toodete eest, Su Mac on mind väga hästi teeninud, samuti esimene hõbedane iphone, mis kestab tänaseni…

Nüüd lähen ja vaatan ka ise peeglisse.

Viimastel kuudel, eriti nädalatel on palju kõneletud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist ehk EFSFist. Kuna see teema on igapäevases suhtluses erinevate inimestega üsna aktiivselt tõstatunud, kirjutan pisut põhjalikumalt sellest, miks Riigikogu EFSFiga liituda otsustas,  mis üldse on EFSF ja miks seda vaja on ning kuidas Eesti EFSFis osaleb.

Riigikogu otsustas möödunud nädalal, et Eesti osaleb EFSFis omapoolse garantiiga. Seda selleks, et tagada nii Euroopa Liidu kui ka Eesti tugevus, areng ja julgeolek ning vältida võimalikku ahelreaktsiooni, mis võib tekkida mõne riigi pankrotistumisest ning mille tulemusel tekkiv kahju oleks prognoosimatu.

Järgnevalt pisut pikemalt, millega siiski tegu.

Mis on EFSF ja miks seda vaja on?

–   Euroopa Finantsstabiilsuse Fond ehk EFSF on üks euroala finantsstabiilsuse tagamiseks ellu kutsutud abimehhanismidest, millest sõltub nii Euroopa Liidu kui ka Eesti tugevus, areng ja julgeolek.
–     EFSFi  eesmärk on toetada erakorralistesse finantsraskustesse sattunud euroala riike, sest probleemid ühes euroala riigis puudutavad paratamatult ka kõiki teisi liikmesriike.
–     EFSFi näol ei ole tegemist rahvusvahelise finantsinstitutsiooniga, vaid ajutiselt loodud eraõigusliku ettevõttega, mis euroala riikide poolt välja antud garantiide alusel rahastab erinevaid toetusmeetmeid euroala stabiilsuse tagamiseks. Fondi omanikud on kõik euroala riigid.
–     Algselt oli EFSFil ainult toetuslaenude andmise võimalus. Laenu andmiseks vajalikud vahendid laenab EFSF finantsturult, kasutades selleks omanike (euroala liikmesriikide) poolt antud garantiisid. EFSFi poolt välja antavate laenude kogumaht on 440 miljardit eurot.
–     Juuni- ja juulikuiste Euroopa Liidu valitsusjuhtide otsuste alusel laienevad EFSFi toetusvõimalused selliste meetmetega, nagu ennetavate krediidiliinide võimaldamine, võlakirjade ostmine esmaselt ja järelturult, pankade rekapitaliseerimine.
–     Kõigi nende meetmetega käib endiselt kaasas range tingimuslikkus, st liikmesriigile antakse finantstoetust ainult konkreetse majandusprogrammi toetamiseks ja selle elluviimise tagatisel. Liikmesriigi majandusprogrammi peavad heaks kiitma EFSFi liikmed ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), sest liikmesriigile antakse finantstoetust reeglina koos IMFiga.
–     Kui liikmesriik programmi tingimusi ei täida, siis järgmist finantstoetuse osamakset Euroopa Liit ja IMF ei tee.
–     EFSF on ajutine, selle ülesanded võtab 2013. aastal üle Euroopa Stabiilsusmehhanism ehk ESM – Euroopa Liidu asutamislepingu alusel loodav organisatsioon.
–     Kindlustamaks euroala stabiilsust on Euroopa Liit tugevdamas ja uuendamas eelarve- ja majanduspoliitikate koordineerimise ja seire raamistikku, sh. stabiilsuse ja kasvu pakti.
–     Koos finantssektori regulatsiooni ja järelevalve ning finantskriiside ennetamise ja haldamise ühtsete põhimõtete tugevdamisega Euroopa Liidus vähendavad kõik need sammud riske, et tulevikus abivajajaid riike juurde tuleb.

Kuidas Eesti EFSFis osaleb?

–     Eesti on toetanud alates 2010. aastast astutud samme euroala stabiilsuse tagamiseks, sest euroala stabiilsus on kogu Eesti ja tema elanikkonna huvides. Seetõttu osaleb Eesti euroala liikmena võrdväärselt teiste euroala riikidega euroala stabiilsuse kindlustamisel.
–     Eesti liitumine EFSFiga on viibinud, sest EFSFi raamleping on 2011. aastal olnud kaks korda muutmisel. Selle on tinginud vajadus suurendada EFSFi paindlikkust. Eesti aga saab liituda organisatsiooniga, mille sisus ja olemuses on üheselt kokku lepitud. Eesti ühinemine on sätestatud EFSFi raamlepingu muudatuste koosseisus.
–     Muudetud leping, sh Eesti liitumine EFSFiga ei jõustu enne, kui kõik euroala riigid on ellu viinud siseriiklikud juriidilised toimingud ja esitanud vastava kinnituskirja EFSFile.
–     Euroala valitsused võtsid eesmärgiks viia kiireloomuliselt! siseriiklikud menetlused lõpuni septembrikuu jooksul, et tagada muudatuste jõustumine hiljemalt oktoobris 2011. Sellest tulenevalt menetlesime seda eelnõu Riigikogus ka niivõrd kiiresti. Kuigi olgu öeldud, et EFSF-i teemat arutasime fraktsioonis juba aasta eest ning Riigikogu komisjonid, eeskätt ELAK arutas seda suve jooksul 7 korral. Lisaks kiireloomulised seminarid sel sügisel.
–     Eesti valitsus kiitis heaks EFSFi muudetud raamlepingu eelnõu ja Riigikogu otsuse eelnõu EFSFi liikmelisusest tulenevate garantiikohustuste võtmiseks 8. septembril ning saatis otsuse eelnõu edasi Riigikogule. Meie võtsime selle möödunud neljapäeva õhtul ka vastu.
–    Riigikogu vastav otsus on kinnituseks, et Eesti on läbinud vajalikud siseriiklikud protseduurid EFSFiga liitumiseks.
–     Fondiga liitudes teeb Eesti 48 tuhande euro suuruse sissemakse aktsiakapitali (s.o 0,26% aktsiakapitalist) ning võtab endale kohustuse garanteerida EFSFi võlakohustusi kuni 1, 995 miljardi euro ulatuses. Oluline on rõhutada, et tegu on garantiiga!
–     Arvestades EFSFi võlakohustuste prognoositavaid intressikulusid võib garantii maksimaalselt ulatuda ca 2,5 miljardi euroni. Tegelik garantii maht jääb väiksemaks, kuna Portugalile ja Iirimaale on fondist juba tehtud väljamakseid. Nende garanteerimisel Eesti ei osalenud.

Loodame parimat!

Parlamendisaadiku Lauri Luige (Reformierakond) sõnul on valitsusliidu üheks eesmärgiks aastast 2015 rakendada uus stipendiumite süsteem, mis tagab võimekamatele tudengitele senisest suuremad stipendiumid. Reform saaks jõustuda isegi varem, kui riik nõuaks sisse õppelaenuvõlglaste eest pankadele makstud garantiid ning muudaks õppelaenude riigitagatise rakendamise süsteemi efektiivsemaks.

„Tänane süsteem on selgelt pankade poole kaldu ning ei ole maksumaksja kui laenu lõppgaranteerija suhtes aus ega ratsionaalne. Tudengile on õppelaen suhteliselt mugav ja kergesti kättesaadav haridusse investeerimise vahend, pankadele aga veelgi mugavam ning täiesti riskivaba raha teenimise allikas,’’ lausus Reformierakonna fraktsiooni hariduspoliitika eestvedaja Lauri Luik.

Õppelaenuvõlglaste arv on viimase kümne aastaga plahvatuslikult kasvanud. Kui 2001. aastal võlgnesid õppelaenuvõlglased riigile üle 6 miljoni krooni, siis tänavuseks on riik võlgnike tõttu pankadele maksnud juba üle 6 miljoni euro! Haridus- ja Teadusministeerium peaks koostöös pankadega leidma maksumaksja jaoks õiglasema lahenduse.

„Kui tudeng võtab laenu, peab ta omama kahte käendajat. Juhul, kui laenu tagasi maksta ei õnnestu, pöördutakse käendajate poole. Kui ka nendel on raskusi, läheb automaatselt nõue riigile, mis kompenseerib nõude maksumaksja rahadest,’’ rääkis Luik ning lisas, et möödunud aastal oli õppelaenuvõlgnike poolt riigile tasumata laene kokku juba ca 6 miljoni euro ulatuses.

„Lihtsustatult öeldes maksavad võlgnike võlad kinni ausad maksumaksjad. Selle raha eest saaks üheksakuulise õppeaasta jooksul maksta 200 euro suurust igakuist stipendiumi 3333 üliõpilasele, mis on ca 2/3-le tänastest Maaülikooli tudengitest.’’

Käendajatelt raha tagasi saamiseks ei ole pankadel motivatsiooni, kuna riigitagatis rakendub liialt kergelt. Luik peab oluliseks, et riik tagaks ning hoiaks tudengi jaoks kontrolli all laenuintressi (5%), kuid garantiide rakendumise osas peab võla esmagaranteerija ehk käendaja kandma suuremat vastutust. Laenu võib keerata riigi kraesse alles siis, kui käendajad laenu tõesti mitte mingil moel garanteerida ei suuda.

Lisainfo:

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni liige
56 659 599
lauri.luik@riigikogu.ee
www.lauriluik.ee

Loe ka:

http://www.postimees.ee/584888/ettepanek-oppetoetusteks-leiaks-raha-oppelaenu-pitsitusest/

http://www.postimees.ee/585308/aaviksoo-riigi-oppelaenuraha-saaks-paremini-kulutada/

http://www.postimees.ee/585084/tudengid-oppelaenu-volgnike-pitsitamine-uksi-ei-paasta/

Kuigi koalitsioonilepe sätestab ülikoolides makstavate riiklike stipendiumite ja vajaduspõhiste õppetoetuste rakendamise alates 2015. aastast, seab kõrgharidusreformi kava meile teatava kohustuse stipendiumite süsteemi vähemalt osaliselt rakendada juba lähiajal. See puudutab eelkõige riigi jaoks strateegiliselt olulisemaid erialasid, nt õpetajaid, eesti keele filolooge jt.

Täna on riigi jaoks vajalikemate erialade tähtsustamine reguleeritud läbi riigitellimuse. Motivatsioon näiteks õpetajaks, eesti keele filoloogiks jms õppida tekitatakse tudengites seeläbi, et õppemaksu maksab õppuri eest maksumaksja. Riigi jaoks vähemtähtsatel erialadel peab tudeng oma õppemaksu ise kompenseerima.

Uue kava kohaselt aga kaovad nii riigieelarvelise kui ka riigieelarvevälise õppekoha mõisted. Strateegiliste positsioonide atraktiivsemaks muutmiseks hakataks kava kohaselt kasutama nö motivatsioonistipendiumeid. Kui reformikava jõustub, peame koheselt rakendama ka motivatsioonistipendiumid, et vastavatele erialadele tudengeid meelitada.

Motivatsioonistipendiumitele lisanduvad õppeedukusest sõltuvad nö tulemusstipendiumid, mis on mõeldud selleks, et ka nö vaene Einstein ei jääks haridusest kõrvale. Selle osa kohene rakendamine ei ole nii kriitiline, kuna täna kehtiv stipendiumite süsteem toimib. Tõsi, tulevikus peavad tulemusstipendiumid kujunema tänasega võrreldes arvestuslikult suuremateks. Samas peavad karmistuma ka stipendiumite jagamise kriteeriumid. St, et stippi saavad ikka vaid selgelt parimad.

Oleme koalitsioonileppes kokku leppinud, et nii stipendiumite kui ka vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi reform jõustub alates 2015. aastast. Seda väga selgetel finantsilistel kaalutlustel, kuna täna ei ole selliseid lisavahendeid kuskilt võtta. Motivatsioonistipendiumite koheseks rakendamiseks tuleb siiski valdkonnasiseselt vahendid juba lähiajal leida.

Kohtudes täna Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindajatega toonitas Riigikogu kultuurikomisjoni liige Lauri Luik, et Eesti on üks enim haridusse panustavatest Euroopa riikidest. Kvaliteedihüppe saavutamiseks on aga oluline olemasolevaid vahendeid efektiivsemalt kasutada.

„Kõik „tasuta“ asjad peab keegi kinni maksma. Uue kava kohaselt saab üle lati hüpanud tudeng kõrghariduse omandada Eesti maksumaksja kulul. Kindlasti ei tohi aga piirata erakapitali juurdevoolu kõrgharidusse. Oma raha investeerimisel on saadava hariduse sisu tõsisema tähelepanu all. See loob eeldused ka kvaliteedi tõusuks. Kvaliteedi tõus on kõrgharidusreformi tähtsaim eesmärk,“ lausus Reformerakonna haridusteemalise töörühma eestvedaja Lauri Luik.

Sarnaselt Üliõpilaskondade liidu esindajatega jagasid reformierakondlased seisukohta, et era- ja avalik-õiguslikke ülikoole tuleb kohelda võrdselt.

Parlamendisaadik rõhutab, et oluline on toetada just abi vajavaid tudengeid, et kõrghariduse omandamine ei jääks sotsiaalsete tegurite taha. Kindlasti ei tohi aga kõikidest tudengitest automaatselt kujundada sotsiaalabisaajaid. See on ikkagi kõige elujõulisem osa meie ühiskonnast, kes õpib selleks, et tulevikus saada hea töö, korralik palk ja parem elu.

„Stipendiumite süsteem peab muutuma senisest efektiivsemaks. Need peavad olema  tänasest oluliselt suuremad, kuid nende jagamine rangelt lähtuv õppetulemustest. Värskendada tuleks ka õppelaenusüsteemi, kuna sellest on aastatega kujunenud pankade nuumamise vahend,’’ lisas Luik.

Lõpetuseks ütles Luik, et samas on väga oluline pakkuda tudengitele soodustingimustel võimalust oma haridusse täiendavaid vahendeid investeerida, võttes selleks soovi korral laenu. Kaaluda tuleb maksuvabade haridusfondide loomist, mis soodustaks erakapitali kaasamist veelgi.

Reformierakonna saadikurühm Riigikogus kohtus kõrgharidusreformi arutelu raames eile haridusministriga ja kohtub lähitulevikus ka avalik-õiguslike kõrgkoolide rektorite ja tööandjate esindusorganisatsioonide esindajatega.

Lisainfo:

Lauri Luik
Riigikogu liige
56 659 599
lauri.luik@riigikogu.ee
www.lauriluik.ee

Kirjutasin oma valimisringkonna inimestele juba traditsiooniks kujunenud tegevusülevaate esimese poolaasta tegemistest. Lähipäevil peaks paberkujul ka postkasti potsatama.

: ):

: )

Hea inimene

Tänan Teid veel kord toetuse eest kevadel toimunud Riigikogu valimistel. Ilma teiepoolse abita poleks valituks osutumine õnnestunud.

Soovin anda lühikese ülevaate olulisemast, millega esimeste kuude jooksul ühes oma abilistega hakkama oleme saanud.

Jätkan Riigikogu XII koosseisus kultuurikomisjoni liikmena. Peamisteks töövaldkondadeks on seega haridus-, kultuuri-, spordi- ja noorsooküsimused. Hetkel on minu juhtida kaks seaduseelnõud: noorsootöö- ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused. Lähiajal on kultuurikomisjoni tulemas uus kõrgharidust reformiv seadustepakett.

Kevadel võtsime vastu tulumaksupaketi, millega tulumaksumäär langeb aastaks 2015 20 protsendile, seadustasime ka eraisikutest metsaomanike poolt kaua oodatud reformi ning vabastasime tööalase tasemekoolituse erisoodustusmaksust, kaotasime maamaksu kodualuselt maalt.

Sellest kevadest valiti mind Eesti Koolispordi Liidu presidendiks. Minu südameasjaks on, et liikumisharrastus, sport ja tervislikud eluviisid kujuneksid koolinoorte headeks kaaslasteks kogu eluks. Aprillis kutsusin Riigikogus kokku spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühma, mille eesmärk on samuti antud valdkonna arendamine läbi seadusloome täiendamise.

Hasartmängumaksu nõukogu esimehena seisan selle eest, et võimalikult paljud head haridus-, kultuuri-, spordi- ja sotsiaalprojektid leiaksid toetust ja rakendamist. Seni on ka mitmed Läänemaa projektid rahastamist leidnud.

Nagu olen juba varem öelnud, investeerisime viimastel aastatel Läänemaale ca 650 000 eurot. Äsja avatud Risti jalgpallistaadion on üks näide sellest. Seisan edaspidigi selle eest, et majanduslike võimaluste tekkimisel lisainvesteeringuid Läänemaale tuua.

Tänu linnapea Urmas Suklese ja tema abiliste tublile tööle Haapsalus on mitmed juba eelmise linnavõimu poolt algatatud projektid lõpule viidud: rannapromenaad, kultuurikeskus ja spordihall. Töös on uued olulised algatused, mis riigieelarve ja fondide toel on valmimas: Haapsalu Wiedemanni koolihoone remont (õppetöö uues riigigümnaasiumis algab 2013. a), spordihalli lasketiiru juurdeehitus (valmib selle aasta lõpuks) ning staadionikompleksi uuendamine 2012. aasta juuniorite jalgpalli EM-i tarvis.

Palun tutvuge minu igapäevaste tööde ja tegemistega ka kodulehel www.lauriluik.ee

Kui Teil on ettepanekuid, mõtteid või küsimusi, palun andke nendest julgesti teada.

Lugupidamisega

Lauri Luik
Teie esindaja Riigikogus

+372 56 659 599
lauri.luik@riigikogu.ee
www.lauriluik.ee

Täna Riigikogus toimunud koalitsioonierakondade seminaril arutati Eesti osalemist Euroopa finantsstabiilsuse fondis.

„Rahvusvahelised finantsturud ootavad euroala poliitikutelt kiiret ja otsustavat tegutsemist. Nii nagu Euroopa, nii on ka ilmselgelt Eesti huvides euroala finantsstabiilsus ja ühise turu toimimine. Seda enam, et Eesti rahandus on korras ja turgude usaldamatus Euroopa Liidu majanduse vastu tähendab usaldamatust ka meie vastu,“ ütles Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.

„Eesti on juba saanud ja saab ka tulevikus Euroopa Liidu majandusruumis ja euroalas osalemisest palju kasu. See on kindlasti üks põhjus, miks peame olema ka selle raames ise solidaarsed,“ rääkis varem ka rahandusministri ametit pidanud Sõerd. Euroala liikmesriigid on kokku leppinud, et finantsstabiilsuse fondi raamlepingu muudatused lepitakse kokku ja kinnitatakse rahvusparlamentides septembrikuu jooksul. Euro selle aasta alguses kasutusele võtnud Eesti puhul seisab ees ka liitumisotsus.

„See tähendab Riigikogule ja Riigikogu komisjonidele pingelisi ja pikki tööpäevi nii käesoleval kui ka järgmisel nädalal. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon tegeles Finantsstabiilsuse Fondi küsimustega praktiliselt läbi kogu suve, loodetavasti kulgeb arutelu ka teistes komisjonides ja suures saalis konstruktiivselt,“ lausus Reformierakonna fraktsiooni parlamendisaadik.

„Põhiküsimus on selles, et mõned Euroopa riigid on aastaid eiranud euro kasutuselevõtuga kehtestatud reegleid. Nii euroalas kui väljaspool on mitmeid suure võlakoormaga riike, kes peaksid praegust turgude usaldamatust võtma äratuskellana – see on viimane võimalus oma koduriigis asjad ise korda saada, koos IMFst ja EFSFst raha küsimisega loobuvad nad ka suuresti oma otsustusõigusest,“ selgitas Riigikogu rahanduskomisjoni liige.

Lisainfo:

Aivar Sõerd
Riigikogu liige
50 62 676

Täna Postimehes.

Valitsuskoalitsioon on seadnud hariduskorralduse läbivaks eesmärgiks kvaliteedi tõusu. Kõrgharidusreformi üks sihte on, et võimekad noored, kes täidavad õppekava etteantud mahus, saaksid kvaliteetse hariduse maksumaksja kulul. Ja seda juba alates 2012. aasta vastuvõtust. Ülejäänud muudatused jäävad kavandatult aastasse 2015.

Reformierakonna ja IRL-i koalitsioonilepe näeb ette, et vajaduspõhine õppetoetuste ning õppeedukust tõstvate riiklike stipendiumite süsteem käivitub 2015. aasta 1. jaanuarist. See tärmin ei saanud leppesse niisama, vaid on selgete finantsiliste kaalutluste tulemus. Varem ei ole selliseid lisavahendeid lihtsalt kuskilt võtta.

Tihtilugu soovime kõike ja kohe, kuid elus alati nii ei saa. Paraku räägivad haridusministri ja ministeeriumi ametnike viimase aja väljaütlemised teist keelt. Lubatakse asju, millel pole katet ning vastavaid kokkuleppeid.

Mind teeb murelikuks haridusministeeriumi ametniku sekkumine poliitilistesse otsustesse, sõnades: “Meie näeksime muidugi ideaalis, et õppetoetused hakkaksid kehtima järgmisest sügisest koos muu süsteemiga, aga siin on vaja riigieelarvest raha ette näha ja tehnilisi lahendusi luua, nii et ma ei saa pead anda. Hiljemalt 2013. aastal aga küll.” Nii kergelt ei tohiks oma pead loovutada. Kuidas saab anda lubadusi, mis ruttavad ette koalitsioonileppest ning valitsusliidu tegevuskavast?

“Täna seda raha ei ole, aga otsime. Kui see tahtmine ikka on nii suur, nagu mulle tundub, et ta ühiskonnas on, siis see raha peab kuskilt leitama,” sõnab minister. Kuidas saab minister lubada midagi, milles pole poliitiliselt kokku lepitud?

Ma usun, et kui tahta, leiab kümneid teisigi raha nõudvaid väärilisi algatusi (võinuksime ju ka kevadel vastu võetud tulumaksupaketi puhul hakata avalikult vastu rinda taguma ning ütlema, et soovime 2015. aasta asemel 20%-list tulumaksu nüüd ja kohe), kuid kõike ei saa korraga, iga asi omal ajal.

Me ei tea tegelikult ju isegi õppetoetusi puudutava osa täpset maksumust ning seda täna teha oleks ka äärmiselt küüniline, kuna nelja aasta pärast on finantsolukord muutunud. Vajadusel võime rääkida protsendilisest suhtarvust, kuid ka see tekitaks täna liigset ärevust.

Leian, et on ülekohtune tekitada tudengites, tänastes gümnasistides ning ka nende vanemates põhjendamatuid ootusi lubades õppetoetuste reformi juba järgmiseks aastaks. Eks igaüks soovib olla hea sõnumi tooja, kuid üle oma varju hüpata pole kahjuks võimalik. Tuleb austada vastastikuseid kokkuleppeid ning tegutseda finantsilise võimekuse piires.

Valitsuskoalitsioon soovib, et tudengid saaksid kvaliteetse hariduse ning seda olenemata varanduslikust seisust. Selleks oleme peagi astumas ka esimest sammu, mis tagab kõigile usinatele tudengitele, kes läbivad õppekava etteantud mahus, kõrghariduse maksumaksja kulul. Aastast 2015 käivitub uus vajadustepõhine õppetoetuste süsteem, mille eesmärk on toetada reaalselt abi vajavaid tudengeid ning seda tänasest suuremas mahus. Samuti rakendub siis õppeedukust tõstvate riiklike stipendiumite süsteem, mille eesmärk on toetada vaimselt võimekamaid tudengeid, et ka nn vaesed Einsteinid ei jääks õpingutest eemale.

Lauri Luik
Reformierakond
Riigikogu kultuurikomisjoni liige

Täna Delfis: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/kellele-on-tarvis-rahvusvahelist-opet.d?id=57914250

Rahvusvaheline bakalaureuseõpe (IB õpe) võib tunduda paljudele võõra ja kaugena, ometigi õpib nende õppekavade alusel 140 riigis ja 3268 koolis rohkem kui 948 000 3–19-aastast õpilast. Koolide arv kasvab pidevalt ning IB õpe on jõuliselt kanda kinnitamas ka Eestis. Mida bakalaureuseõpe endast kujutab ning kellele seda tarvis on? Selleteemalised arutelud on viimasel ajal haridusringkondades üsna aktiivset tähelepanu leidnud.

Väga üldistatult öeldes omandab IB õppekava edukalt läbinud õpilane rahvusvaheliselt tunnustatud üldharidusdiplomi, mis võimaldab ilma takistusteta jätkata õpinguid ükskõik millises IB õppekavu tunnustavas maailma riigis. Põhiliselt on see suunatud välismaa diplomaatide, ametnike, ettevõtjate ja töötajate lastele, kuid samas on avatud ka kõigile kohalikele.

Täna saab vastavatel õppekavadel õppida Tallinna Inglise Kolledžis, Tartu Miina Härma Gümnaasiumis ja Tallinna Rahvusvahelises koolis. Eesti rahvusvahelistumine ning ääremaastumise ärahoidmine on IB õppe rakendamise kaks olulist märksõna. Rahvusvahelise õppe propageerimine on meie jaoks oluline ka seetõttu, et investorid, külalisõppejõud, siia kutsutud talentid jt ei peaks võimaluste puudumise tõttu suunduma näiteks Soome, kus pakutakse tasuta õpet nii inglise, saksa, prantsuse, hiina kui ka vene keeles.

IB õppekavade eelis on, et nende puhul lähtutakse eri riikides samadest pedagoogilistest ja kasvatuslikest põhimõtetest. Õppetöö toimub Rahvusvahelise Bakalaureuse Organisatsiooni (IBO) koostatud aineprogrammide alusel ning seetõttu on õpilastel, kes vanemate mobiilsuse tõttu peavad vahetama kooli, lihtsam mis tahes uues paigas kohaneda. IB õppeprogramm lõpeb rahvusvaheliste eksamitega kõikides õppeainetes. Head eksamitulemused võimaldavad noortel õppima asuda nii Eesti kui välisriikide ülikoolides. Eesti ülikoolidesse õppima asumisel ei pea IB diplomi saanud noor sooritama riigieksameid, sarnaselt olukorrale, nagu ta oleks rahvusvahelise tunnustusega IB eksamid sooritanud mõnes teises riigis.

Eesti riik on teinud pingutusi selle nimel, et IB õpe kohapeal edukalt rakenduks. Mõne aja eest vastu võetud Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) paragrahv 16 integreerib IB õppe Eesti haridussüsteemi. IB õpe ei ole mõeldud konkureerima riiklike õppekavadega ning on kooskõlas ühtluskooli põhimõtete ja arendamisega, mis tähendab maksimaalset integreeritust laiemas ühiskondlikus mõttes. Ühtluskooli põhimõte seisneb selles, et meie haridus on kättesaadav ja ühtlaselt kõrgel tasemel kõigile. Mistahes haridusastmelt ja mistahes koolist on võimalik edasi liikuda teise kooli järgmisele astmele. Seetõttu olemegi seaduses selgelt sõnastanud, et munitsipaal- või riigikoolis võib õpetada rahvusvahelise õppekava alusel juhul, kui koolis õpetatakse samal põhikooli kooliastmel ka põhikooli riikliku õppekava alusel ja gümnaasiumis gümnaasiumi riikliku õppekava alusel.

Õpet on rahastatud paralleelselt nii välis- kui ka haridusministeeriumi eelarvest. Välismaalaste laste (nt diplomaatide jt kasvandikud) õppe eest tasumine on reguleeritud rahvusvaheliste lepingutega. Siiani on IB õpe Eesti lastele Tallinna Inglise Kolledžis riigi kulul. Käesoleva aasta eelarvest otsustas Riigikogu bakalaureuseõppe arendamise tarvis eraldada üle 600 000 euro. Kuna käivitamisprotsess alles käib, on investeeringuid tarvis ka järgneval paaril aastal. Lisavahendite leidmine ning selleteemalised läbirääkimised haridusministeeriumiga seisavad veel ees. Konkurentsivõimelise ja rahvusvaheliselt tunnustatud hariduse pakkumine ja arendamine Eestis on riigi jaoks võtmetähtsusega küsimus.

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni liige

Reformierakondlasest riigikogu kultuurikomisjoni liikme Lauri Luige sõnul on haridusministeeriumi otsus toetada Tallinna inglise kolledži ja Tartu Miina Härma gümnaasiumi rahvusvahelise bakalaureuseõppe (IB õpe) arendamist igati kiiduväärt.

“IB õppe arendamine Eestis on üks võimalus talentide siia meelitamiseks ning siin hoidmiseks, seda nii lapsevanemate kui õpilaste näol,” lausus Luik.

Luige sõnul on Tallinna Inglise Kolledž ja Tartu Miina Härma gümnaasium lisaks Tallinna Rahvusvahelisele koolile ainsad õppeasutused Eestis, kuhu välisriikide diplomaadid, ametnikud ja ettevõtjad saavad oma lapsed õppima panna ootuses, et peale õppekava läbimist saab õpilane rahvusvaheliselt tunnustatud üldharidusdiplomi.

“See võimaldab omakorda ilma takistusteta jätkata õpinguid ükskõik millises IB õppekavu tunnustavas riigis,” märkis Luik.

“Eesti rahvusvahelistumine ning ääremaastumise ärahoidmine on IB õppe rakendamise kaks olulist märksõna. Rahvusvahelise õppe propageerimine on meie jaoks oluline ka seetõttu, et investorid, külalisõppejõud ning siia kutsutud talendid ei peaks võimaluste puudumise tõttu suunduma näiteks Soome, kus pakutakse tasuta õpet nii inglise, saksa, prantsuse, hiina kui ka vene keeles.”

Käesoleva aasta eelarvest eraldab Riigikogu bakalaureuseõppe arendamise tarvis üle 600 000 euro. Kuna käivitamisprotsess alles käib, on investeeringuid tarvis ka järgneval paaril aastal. Lisavahendite leidmine ning selleteemalised läbirääkimised haridusministeeriumiga seisavad veel ees.

Lauri Luik toonitab, et konkurentsivõimelise ja rahvusvaheliselt tunnustatud hariduse pakkumine ning arendamine Eestis riigi jaoks võtmetähtsusega küsimus.

Lisainfo:

Lauri Luik
Riigikogu liige
56 659 599
lauri.luik@riigikogu.ee
www.lauriluik.ee

Täna toimuval Eesti läbi aegade suurimal jooksuvõistlusel SEB Tallinna maraton 2011 astuvad teiste hulgas võistlustulle ka Riigikogu liikmed Aivar Sõerd, Arto Aas ja Lauri  Luik. Sõerd ja Aas jooksevad 10 kilomeetrit, Luik maratoni.

Riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühma esimees ning Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luik ütles, et lisaks seadusloomele ja sporditaristu arendamisele on oluline näidata ka ise sportlikku eeskuju. “Meie soov on, et üha enam inimesi leiaksid tee liikumisharrastuse ja tervislike eluviiside juurde.”

“Valitsusliidu üks eesmärke liikumisharrastuse, spordi ja tervislike eluviiside propageerimisel on, et aastaks 2014 oleks korrapärase liikumisharrastusega hõlmatud 35% asemel 45% elanikkonnast. Liigume selle eesmärgi suunas jooksusammul,” sõnas Luik.

Lauri Luik on 2008. aastast valitsev maailmameister parlamendisaadikute maratonijooksus isikliku rekordiga 2:49.

Tallinna maraton on Rahvusvahelise Maratonide ja Pikamaajooksude Liidu (AIMS) poolt  50 maailma parima maratoni hulka valitud jooksuvõistlus. Maratonile on registreerunud üle 1400 jooksja, poolmaratonile üle 1300, 10km jooksule üle 8100 ning kõnnile ligi 6300 spordisõpra.

Lisainfo:

Lauri Luik
Riigikogu liige
56 659 599
lauri.luik@riigikogu.ee
www.lauriluik.ee