22.-23.novembril kogunevad Haapsalus koolinoorte liikumis- ja sportimisvõimaluste eest vastutavad spordijuhid ja õpetajad üle Eesti.

Kahe päeva jooksul toimuval seminaril kuulatakse loenguid spordifilosoofiast, vabatahtlikkusest spordis ja lapsevanemate eeskujust ning  rollist tänaste koolinoorte väärtushinnangute kujundamisel.

Eesti Koolispordi Liidu (EKSL) president Lauri Luige hinnangul on koolispordi organisatsiooni  laiem eesmärk elanike üldine teavitustöö spordi ja tervislike eluviiside olulisusest. „Mida varem tervisele rõhku pöörama hakatakse, seda õnnelikumat ja täisväärtuslikumat elu suudame elada. Spordiseminar kui teoreetiline osa spordist ,on oluline alus, mis peab olema laotud paralleelselt praktikaga. Ka sportida tuleb osata targalt!“

Koolispordijuhid saavad samas tutvuda Haapsalu eeskujulike sportimisvõimalustega koos praktiliste harjutustega laskmises , pallimängudes ning ujulas.

Eesti Koolispordi Liit on Eesti üldhariduskoole ühendav organisatsioon, mille põhiideeks ja tegevuse eesmärgiks, on pakkuda õpilastele pärast tunde oma kooli juures aktiivset vaba aja veetmise võimalust läbi spordi.

Koolispordi populaarsemad võistlusalad on jalgpall, korvpall, võrkpall, rahvastepall, suusatamine, ujumine ja kergejõustik.

Lisaks korraldatakse aastas 3 üleriigilist tervisepäeva, milles osalevad tuhanded õpilased.

Madis Pettai

EKSL peasekretär

madis@eksl.spor.ee
Tel.  66 70 604
Mob.50 49 044
www.koolisport.ee

IT õppekavade konsolideerimine üheks tugevaks programmiks on suureks eeliseks rahvusvahelisel tasandil, mis võimaldab meil infotehnoloogiavaldkonnas maailma juhtivatele IT-riikidele tõsist konkurentsi pakkuda. See loob eeldused uue Skype’i tekkeks, leiab Riigikogu kultuurikomisjoni liige Lauri Luik.

„IT Akadeemia on väga hea näide erasektori, õppe- ja teadusasutuste ning riigi omavahelisest tihedamast koostööst lisaks juba hästi toimivale Tehnopolile ja Tartu Teaduspargile. See tagab ka õppuritele parema ja adekvaatsema väljundi tööturule,’’ rääkis Lauri Luik.

Kui veel mõne aja eest oli Tallinna Tehnopolis tegutsev IT-ettevõte sunnitud palkama kvalifitseeritud spetsialisti kuupalgaga 10 000 eurot Singapurist, siis IT Akadeemia käivitudes tekib loodetavasti võimalus vastav kompetents kohapealt leida.

IT Akadeemia (ITA) Eesti riigi, ülikoolide ning info- ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) sektori ettevõtete koostööprogramm, mille eesmärgiks on valitud õppekavade viimine rahvusvaheliselt tunnustatud tasemele. „See tagab rahvusvahelise konkurentsivõime ning kvalifitseeritud tööjõu IKT sektoris. ITA on programm parimate Eesti ja välismaiste õppejõudude ning tudengite kaasamiseks õppetöösse IKT õppekavadel,’’ ütles Luik.

„Tänaste plaanide kohaselt alustavad ITA egiidi all õpet esimesed tudengid ja õppejõud nii Eestist kui välisriikidest 1. septembril 2012. Programmiga koondatakse Eesti ülikoolidest kokku juba toimivad ja konkurentsivõimelisemad IT-õppekavad,’’ lisas parlamendisaadik.

Lisainfo:

Lauri Luik
Riigikogu liige
56 659 599
lauri.luik@riigikogu.ee
www.lauriluik.ee

Teisipäeval külastas justiitsminister Kristen Michal oma Läänemaa visiidi käigus Pärnu Maakohtu Haapsalu Kohtumaja ja Maksekäsukeskust. Õhtul sai minister kokku Reformierakonna Lääne maakondliku organisatsiooni juhatusega ning esines Reformierakonna maakonna organisatsiooni üldkoosolekul.

Michali sõnul võiks julgesti öelda, et Haapsalu on tsiviilkohtumenetluse pealinn. Üle poole kogu Eesti tsiviilkohtumenetlustest vaadatakse läbi just Haapsalus. „Mulle tundub, et omal ajal tehtud otsus koondada maksekäsukeskus Haapsallu on end igati õigustanud. Ma nägin siin tublisid inimesi, kes teevad oma tööd südamega,“ lausus Michal.

Kohtumisel kohtumaja juhtidega rõhutas minister, et niipea kui riigis saab rääkida palgatõusust, tõstetakse justiitssüsteemis esimeste seas palka just kohtuametnikel ja teisel madalama palgatasemega töötajatel.

Reformierakonna maakondliku organisatsiooni üldkoosolekul rõhutas minister, et Reformierakond on jõudsalt kasvanud. Eestis on erakonnal kokku üle 10500 liikme. Läänemaal on Reformierakonna organisatsioon oma 324 liikmega Eesti erakondadest suurim.

Oma esinemises peatus minister pikemalt kahel teemal – avaliku teenistuse seadusel ning partnerlusseadusel. Minister tutvustas üldisi põhimõtteid, millest uus avaliku teenistuse seaduse eelnõu lähtub, nendest olulisemaid on kolm: ametnike arv väheneb, palgakorraldus muudetakse läbipaistvamaks ning igasuguseid soodustusi ja hüvitisi kärbitakse nagu seda tehti töölepinguseaduses paar aastat tagasi.

Reformierakonna maakondliku organisatsiooni üldkoosolekul seati eesmärgiks võita 2013. a. KOV valimised Läänemaal.

Lisainfo:

Tõnu Parbus
Reformierakonna Läänemaa arendusjuht
51 84 888
laane@reform.ee

Minu käest on korduvalt küsitud, et mis on kavandatava kõrgharidusreformi eesmärgid paari kolme lausega. Olgu öeldud nii:

Kõrgharidusreformi 3 peamist eesmärki:

1. parandada kõrghariduse kvaliteeti
(näiteks läbi täiendava keskmise hinde kriteeriumi lisamise. Lisaks läbi efektiivsema rahastamise, mis võimaldab paremaid õppejõude, taristut jne)

2. tagada parem juurdepääs kõrgharidusele kõikidele võimekatele tudengitele
(rakendades vajadusepõhised õppetoetused ja suuremad stipendiumid võimekamatele)

3. tagada parem väljud tööturule
(koostöös eraettevõtetega, kellele peab olema tagatud võimalus ka erakapitaliga kõrgharidusse panustada)

Igal aastal, kui jõulude tuleku eel suured kuused linnaplatsidele tuuakse, valdab mind osalt soe ja südamlik jõulutunne, kuid samas kriibib hinge, et keegi pagan on jälle ühe ilusa suure kuusepuu ära tapnud. Kas ei võiks selle asemel istutada statsionaarset või leida mõni avaram koht, kus kuusk juba kasvab? Miks me peame igal aastal selle pärast puid langetama ning lisaks veel ülespaneku ja mahavõtmise eest maksma?

Mulle väga meeldib kuuse lõhn toas või linnaplatsil, eriti ilus on kuusk veel siis, kui see on kaunistatud küünaldega ning väljas on paks lumi. Haapsalus on kujunenud vahva traditsioon, kus linnarahvas koguneb vana-aasta õhtul kuuse alla, et üheskoos uuele aastale vastu minna. Ka mina olen seal uut aastat tervitanud, umbes kahekümnel korral. See on väga tore traditsioon ning ma väga loodan, et see jätkub, kuid miks see ei võiks toimuda elava kuuse all…

Pilk ajalukku:

Balthasar Russow kirjeldab 1584. aastal: “Nii ajasid kodanikud ka talviti jõulupühadel ja vastlapäeval oma gilditubades ja sellid oma kampades suurt priiskamist taga. Ja pärast kaubasellide joomaaja lõppu ajasid nad paastuajal suure, kõrge, hulga roosidega ehitud kuuse turul püsti ja läksid vastu õhtut üsna hilja sinna karja naiste ja piigadega, laulsid ja tantsisid seal esmalt ja süütasid seepeale puu, mis pimedas vägevasti lõõmas. Siis võtsid sellid teineteisel käest kinni ja hüplesid ja tantsisid paariviisi ümber puu ja tule.”

Eesti esimene suur väljakukuusk püstitati Ants Viirese andmeil 1928. aastal Tallinnas ärimeeste eestvõtmisel ja jättis esialgu rahva üsna külmaks. Väidetavalt hakatud selle tõttu seal uuesti jõulupuuga katsetama alles 1930. aastate keskel.

Reformierakonna fraktsioon on seisukohal, et kvaliteedireform kõrghariduses on kindlasti vajalik, kuid selleks, et kvaliteedi tõus tagada, tuleks reform rakendada 2013. õppeaastast. See annaks nii ülikoolidele kui ka avalikkusele piisavalt aega end muutustega kurssi viia ning kohaneda.

Täna Riigikogus kõrgharidusreformi eelnõu esimesel lugemisel rõhutas kultuurikomisjoni liige Lauri Luik, et kõrgharidusreformi peamisteks eesmärkideks on kvaliteetne ja hästi kättesaadav haridus kõigile võimekatele noortele, kes peale kooli lõpetamist saaksid omandatud teadmisi tulemuslikult rakendada tööturul.

„Kõrghariduse kvaliteeti aitavad tagada viis olulist tegurit – efektiivne rahastamine, kaasaegne taristu, maailmatasemel õppejõud, motiveeritud üliõpilased ja koostöö erasektoriga,’’ lausus Luik.

„Tulemuslepingute rakendamine tagab rahaliste vahendite otstarbekama kasutamise. Kindlasti ei tohiks erakapitali kaasamist piirata ning tudengitel peab säilima võimalus oma hariduse eest soovi korral ka ise maksta. Täiendavad vahendid võimaldavad palgata maailmatasemel õppejõude, mis on kvaliteedi tõstmise üks aluseid,“ rääkis Luik.

Hariduse kvaliteeti aitab tõsta ka Reformierakonna ettepanek alandada nõutava õppe semestripõhist mahtu ning lisada sellele kvaliteeti tõstev keskmise hinde kriteerium.

Samuti peab Luik oluliseks, et juriidilistel isikutel oleks võimalus rahastada vastavaid õppekavasid, kuhu toimub samuti lävendipõhine vastuvõtt. „ See tähendab, et ettevõtted saaksid rahastada õppekavasid, mille osas nähakse oma ettevõttele tulevikus vajalikke töökäsi.’’

Täna on Eestis ligikaudu 70 000 üliõpilast, kuid see arv väheneb. Võrreldes 2010. aastaga väheneb 2017. aastaks gümnaasiumiikka jõudvate noorte arv 34%. Seega on kvaliteedireform kõrghariduses äärmiselt vajalik.

Lisainfo:

Lauri Luik
Riigikogu liige
56 659 599
lauri.luik@riigikogu.ee
www.lauriluik.ee

Laupäeval käisime vennaga Valgas juba 21. korda toimunud traditsioonilisel Valga mardijooksul (16 km). Kui Margus võttis seda kerge tempotreeninguna põhjaladumisfaasis, siis minu jaoks oli see hooaja viimane ametlik võistlus, mille tarvis sai möödunud nädalal päris palju tööd tehtud. Oli hea joosta koos EM hõbeda Pavel Loskutoviga, kes hoidis stabiilset tempot. Tore oli stardis näha ka Valga maavanemat Margus Lepikut.

Tallinna maraton 2011

Ilm oli sügisese novembri kohta super, polnud tuult ega väga suurt külma (ca 4-7 kraadi). Rada nagu ikka, pikkade tõusude ja langustega, Valga ikkagi.

Juba esimesel kilomeetril pani oma võimed maksma Kaur Kivistik, minnes üksi ees. Jooksulegend Pavel Loskutov, mina, Raivo Alla ja Andi Noot järgmises grupis. Margus hoidis teise gruppi, kavandades esimese poole joosta ca 80%, mina ilmselt 95%.

Ca 12km jooksime esimeses grupis koos, seejärel hakkas distants näitama oma tõelist palet ning pikad tõusud hakkasid jõunäitajate järgi jooksjaid välja selekteerima (see ei käi Loskutovi kohta. Usun, et ta oli lihtsalt viisakas :). Raivo Alla ees, mina järgi. Paša ja Andi valisid pisut rahulikuma tempo. Kaks viimast lõputõusu olid need, mis lõppjärjekorra otsustasid.

1. Kaur Kivistik
2. Raivo Alla
3. Lauri Luik
4. Pavel Loskutov
7. Margus Luik
15. Margus Lepik

Mul on hea meel, et Paša oli jooksule toonud ka oma kooli noored kasvandikud, keda väga loodan ka järgnevatel võistlustel stardis näha.

Spordiportaal vahendab:

12. novembril toimunud 21. Valga mardijooksu põhidistantsi võitis Tartu Kalevi esindaja Kaur Kivistik. Tal kulus 16 km läbimiseks aega 54.26. Teise koha sai kohalik mees Raivo Alla ajaga 57.40. Talle kaotas 15 sekundiga kolmandana lõpetanud Lauri Luik Haapsalust. Jooksukuulsus Pavel Loskutov pidi seekord leppima 4. kohaga, tema aeg 58.02.

Eesti Koolispordi Liit ja AS Tallinna Sadam sõlmisid vastastikuse lepingu, mille alusel toetab Eesti üks edukaimaid transpordiettevõtteid 2011/12 õppeaastal koolinoorte liikumis- ja võistlussarju 5000 euroga.

Eesti Koolispordi Liidu presidendi Lauri Luige hinnangul on eraettevõtluse toetuse kaasamine koolinoorte sporditegevusse suur panus eeskätt noorte liikumisharjumuste kujundamiseks ja võimaluste avardamiseks. „Eesti Koolispordi Liit pakub aastaringselt kõikidele Eesti õpilastele huvitavaid võistlussarju ja liikumisprogramme. Enam kui 30 000 koolinoort üle Eesti on kaasatud üleriigilistesse ja rahvusvahelistesse võistlustesse,’’ lausus Luik.

Saadud toetuse abil soovib Eesti Koolispordi Liit luua interaktiivse kehalise kasvatuse ja spordialade koolitusprogrammi, mis peaks tänapäeva noorte arvutimaailma võimalused panema teenima tervislikke ja kasulikke eesmärke.

Legendiga EOK täiskogul

Lauri Luik rõhutab, et sport ei ole ainult tugevamate ja kiiremate jaoks. „Koolispordist saavad rõõmu tunda kõik. Sõprade ja vanematega veedetud tunnid suusarajal või spordisaalis loovad suurepärase enesetunde ja meeleolu.’’

Luik on veendunud, et AS Tallinna Sadamaga allkirjastatud koostööleping on kaalukas panus kogu Eesti Koolispordi Liidu edasisele tegevusele ja kindel märk erasektori huvist harrastusspordi toetamisel.

Madis Pettai
EKSL peasekretär
madis@eksl.sport.ee
Tel. 66 70 604
Mob.50 49 044

Riigikokku saadetud kõrgharidusreformi juures on mõned “agad”. Üks nendest on see ammuvaieldud “tasuta”, mida ei eksisteeri ning teine on era- ja avalik-õiguslike kõrgkoolide võrdne kohtlemine.

Kava kohaselt kaoks riigitellimus erakoolidest. Leian, et see pole õige ja õiglane. Ka erakoolidel peab säilima võimalus riigitellimusele kandideerida. Miks mitte luua nn voucherite süsteem, mis põhineks läbitud õppe mahul ning keskmisel hindel. See kehtiks riigi poolt määratud ja prioriteediks peetavatel erialadel. Kui üliõpilane läbib õppesemestri nõuetele vastaval õppekaval näiteks 75% mahus ning tema keskmine hinne on 4,0, siis saab ta riigilt voucheri, mis võimaldab hariduse maksumaksja kulul. Vastasel juhul tuleb teatav osa ise kompenseerida.

Kindlasti ei saa nõustuda sellega, et erakapitali kaasamist haridusvaldkonda üritatakse piirata. Inimestel peab säilima võimalus ka omi vahendeid oma haridusse investeerimisel kaasata.

Eesti noored peavad saama parima võimaliku hariduse ning leidma efektiivse rakenduse tööturul. Need on kaks peamist sihti, mille oleme endile seadnud uut kõrgharidusreformi kavandades. Efektiivne rahastamine, maailmatasemel õppejõud, motiveeritud tudengid, kaasaegne taristu ning tihe koostöö erasektoriga on aluseks, et saaksime seatud sihtide poole püüelda.

Tasuta asju ei ole olemas, seetõttu räägime edaspidi mõiste “tasuta” all maksumaksja raha eest kompenseeritavast kõrgharidusest. Reformierakonna jaoks on oluline, et ühelgi vaimselt võimekal inimesel ei jääks haridus omandamata finantsiliste raskuste tõttu. Seepärast peame vajalikuks suurendada tublide noorte võimalusi maksumaksja kulul kõrgharidus omandada.

Haridusministeeriumi poolt välja käidud reformikava kohaselt oleks õppimine avalik-õiguslikus ülikoolis eestikeelsel õppekaval tasuta kõigile neile tudengitele, kes ületavad lävendi ja läbivad õppe täismahus (30 EAP-d semestris). Oma raha eest saaks õppida erandkorras eksternina, kuid sellisel puhul ei käsitleta õppurit üliõpilasena. Need, kes ei täida õpet etteantud mahus, peavad tegemata jäänud ainepunktide eest maksma.

Olen seisukohal, et kindlasti peab säilima võimalus oma õpingute eest ka soovi korral täismahus ise maksta, kaotamata seejuures üliõpilase staatust. See on eluliselt oluline ka ülikoolide jaoks, kuna täna moodustab riigieelarvevälistelt kohtadelt teenitud raha ca 20-30% õppeasutuste eelarvest. Erakapitali kaasamist ei tohi piirata.

30 EAP täitmise nõue igal semestril välistab tudengitel võimaluse näiteks samal ajal ka tööl käia. See piirang ei ole kuigi liberaalne ja võtab tudengilt võimaluse erialast praktikat saada ning lisakapitali koguda. Rääkides elukestva õppe arendamisest ning vaadates trende, kus vanemate kui 25 aastaste tudengite hulk kasvab, on igal juhul ratsionaalne täismahu nõuet langetada nt 75-80%-le. Tagamaks seejuures aga paremat kvaliteeti, oleks mõistlik lisada kvantiteedinõudele ka kvaliteedikriteerium, näiteks keskmine hinne vähemalt 3,8.

Kuna eelnõu järgi oleks õpe tasuta vaid eesti keelsel õppekaval (koos mõningaste eranditega), peame enne seaduse jõustamist selgeks tegema erandite võimalused ning kaaluma läbi antud muudatuse mõjud. Kas ei või juhtuda nt seda, et üliõpilased, kes tasuta õppe latti ei ületa, suunduvad otse inglise keelsele õppele või hoopis mõnda muusse riiki?

Lävendite tekkimisel on tarvis üle vaadata tänane riigieksamite süsteem. Kui ülikooli hakatakse võtma ühtsete sisseastumiskatsete alusel, siis kas riigieksamite süsteemi enam sellisel kujul üldse tarvis läheb. Leian, et sellisel puhul võiks riigiekasmid asendada koolieksamitega. Mis saab aga siis, kui lävendi ületab prognoositust kaks korda enam tudengeid? Kust võetakse lisaraha?

Täna toimiv riikliku koolitustellimuse süsteem näikse olevat oma aja ära elanud. Seda on tunnistanud mitmed osapooled, kellega oleme seaduseelnõu menetledes suhelnud. Selle asemel kavandame üleminekut tulemuslepingute süsteemile. Selleks, et väljund tööturule oleks võimalikult adekvaatne, on oluline senisest enam kaasata eraettevõtjaid, kes oskavad turusituatsiooni kõige paremini prognoosida. Riigi jaoks strateegiliselt olulised erialad reguleeritakse samuti tulemuslepinguga. Meelitamaks tudengeid õppima nt õpetajaks või eesti keele filoloogiks, on kavas luua nö motivatsioonistipendiumid.

Reformikava näeb ette, et riik sõlmib tulemuslepingud vaid avalik-õiguslike ülikoolidega. Senised riigitellimuslikud õppekohad erakoolides kaovad, mistõttu kaob ka raha. Juhul, kui ka erakool soovib analoogseid tulemuslepinguid, peab viimane vastama kõigile avalik-õiguslikule ülikoolile seatud nõuetele. Ilmselge on aga see, et ükski erakool ei hakka selle tarvis oma eksistentsiaalset olemust muutma. Leian, et erakoole tuleks kohelda avalik-õiguslike ülikoolidega võrdsetel alustel. St, koolid on võimalikult võrdsed, olenemata omandivormist. Ka erakoolidel peab säilima võimalus riigitellimusele kandideerida. Miks mitte luua nn voucherite süsteem, mis põhineks läbitud õppe mahul ning keskmisel hindel. Kui üliõpilane läbib õppesemestri nõuetele vastaval õppekaval näiteks 75-80% mahus ning tema keskmine hinne on 3,8, siis saab ta riigilt voucheri, mis võimaldab hariduse maksumaksja kulul.

Üheks kõrgharidusreformi oluliseks osaks on uue stipendiumite süsteemi ning vajaduspõhiste õppetoetuste rakendamine. Iga võimekas noor peab saama kandideerida senisest tunduvalt suuremale stipendiumile, et ka nö vaesel Einsteinil ei jääks haridus omandamata. Reaalselt abi vajavad tudengid peavad saama taotleda vajaduspõhist õppetoetust, sedagi tänasest suuremas mahus. Samas on oluline rõhutada, et tudengutest ei tohi kujuneda sotsiaalselt ülalpeetavaid. Kindlasti tuleb ka edaspidi rõhku panna erakapitali kaasamisele läbi õppelaenu süsteemi arendamise ja maksuvabade haridusfondide propageerimise.

Fakt on see, et kõrgharidust tuleb reformida. Seda eelkõige seetõttu, et meie inimesed saaksid parima võimaliku hariduse ning leiaksid efektiivse rakenduse tööturul. Usun, et kui suudame ületada mainitud kitsaskohad, siis oleme astunud suure sammu seatud sihtide suunas.

Lauri Luik
riigikogu liige
Reformierakonna haridustöörühma juht

Riigikogu liikmed Tõnis Kõiv ja Lauri Luik külastasid Järvamaal asuvat Päinurme internaatkooli eesmärgiga leida võimalusi sealse kooli hariduslike erivajadustega (HEV) õpilastele parima hariduse pakkumiseks. Ühe võimalusena näevad parlamendisaadikud tugeva Kesk-Eesti HEV laste õppekeskuse väljaarendamist, kuhu oleksid oodatud ka ümberkaudsete maakondade erivajadustega lapsed.

“Riigi eesmärgiks on, et iga laps saaks parima võimaliku hariduse. Maal, puhta ja rahustava looduse keskel, eemal linnakärast ning negatiivsetest ahvatlustest, on erivajadustega õpilase jaoks Päinurmel olemas parimad võimalikud alustingimused elus hakkama saamiseks ja vajaliku hariduse omandamiseks,“ sõnas riigikogu kultuurikomisjoni liige Lauri Luik.

“Sel aastal remonditi Päinurme internaatkooli õpilaskodu. Saastekvoodi ja ERF-i vahenditest on koolile kavandatud üle nelja miljoni euro täiendavaid rahasid. Sellises mahus investeeringute taustal on loogiline, et juba 40 aastat tegutsenud Päinurme internaatkoolist saaks omalaadne juhtiv õppekeskus Kesk-Eestis,“ sõnas Järvamaalt riigikokku valitud Tõnis Kõiv.

Kõivu sõnul on Päinurmes tagatud olulised alused kvaliteetse õppe läbiviimiseks. “Tasemel personal, kooli poolt organiseeritud õpilastransport, uued investeeringud õpikeskkonda ning tihe koostöö Järvamaa kutsehariduskeskuse ja Põltsamaa ametikooliga,“ loetleb Tõnis Kõiv kooli eeliseid.

Lauri Luik rõhutab, et vähenevast õpilaste arvust tingitud üldise koolivõrgu korrastamisega on riik võtnud kavva ka HEV koolide võrgu optimeerimise.

“Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega oleme võtnud üheks sihiks nö kergemate erivajadustega laste integreerimise tavakoolidesse ja -ühiskonda. Seejuures on aga väga oluline tunnetada piiri, kust maalt integreerimine võib hakata ohustama klassi üldist õppekeskkonda ning -taset.”

Luige sõnul ei saa kõiki erivajadustega lapsi õpetada tavakoolides ning seetõttu ongi oluline näiteks Päinurme või Haapsalu Sanatoorse internaatkooli laadsete õppekeskuste arendamine.

Lisainfo:

Lauri Luik
lauri.luik@riigikogu.ee
56 659 599

Tõnis Kõiv
tonis.koiv@riigikogu.ee
50 65 300

Kohtumisel Päinurme kooli direktori Eevi Tüüna ja Koigi vallavanema Kristjan Kõljalaga

“Kuigi Riigikogu on 2011. aasta riigieelarvega otsustanud eraldada rahvusvahelise bakalaureuseõppe (IB-õpe) arendamiseks täiendavalt üle 600 000 euro, pole haridusministeerium senini lepinguid sõlminud,” ütles parlamendisaadik ja kultuurikomisjoni liige Lauri Luik (Reformierakond). Eelarveaasta hakkab peagi lõppema ning kui see jääb tegemata, minnakse vastuollu seadusega.

Luik loodab väga, et lähiajal suudetakse vastavad lepingud koolide ja haridusministeeriumi vahel ka allkirjastada. “Eesti riik on seni teinud pingutusi, et IB-õpe edukalt rakenduks, hoiakud IB-õppe arendamiseks on olnud positiivsed, seda nii valitsuskabinetis kui ka kohtumistel ministriga. Et IB-õppega oleks võimalik edasi minna, peaks praegune olukord kiiremas korras lahenduse saama,” rääkis Luik.

“Konkurentsivõimelise ja rahvusvaheliselt tunnustatud hariduse pakkumine ja arendamine Eestis on riigi jaoks võtmetähtsusega küsimus,” rõhutas Luik.

Mõne aja eest vastu võetud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus integreerib IB-õppe Eesti haridussüsteemi. IB-õpe ei ole mõeldud konkureerima riiklike õppekavadega ning on kooskõlas ühtluskooli põhimõtete ja arendamisega, mis tähendab maksimaalset integreeritust laiemas ühiskondlikus mõttes. Siiani on õpet rahastatud paralleelselt nii välis- kui ka haridusministeeriumi eelarvest.

Rahvusvaheliste õppekavade järgi õpib täna 140 riigis ja 3268 koolis rohkem kui 948 000 3–19-aastast õpilast. Koolide arv kasvab pidevalt ning IB-õppe arendamine on ka Eesti riigi üks prioriteete. Välismaalaste laste (nt diplomaatide) õppe eest tasumine on reguleeritud rahvusvaheliste lepingutega. Siiani on IB-õpe lastele toimunud Eestis Tallinna Inglise Kolledžis riigi kulul.

Lisainfo:

Lauri Luik
Riigikogu liige
56 659 599
lauri.luik@riigikogu.ee

Reformierakonna saadikurühma esimees Jaanus Tamkivi märkis riigi 2012. aasta eelarve esimesel lugemisel Toompeal peetud kõnes, et eelarve on koostatud vastutustundlikult, arvestades maailmamajanduses toimuvat. Eelarve sihiks on majanduskasvu ja pensionitõusu tagamine.

Tamkivi kinnitas, et 2012. aasta eelarveprioriteediks on Eesti konkurentsivõime suurenemine. Senisest enam suunatakse raha majandusse, riigi julgeolekusse, haridusse ja sotsiaalsesse kaitsesse. „Suurendame oluliselt riigi poolseid investeeringuid, mis omakorda aitavad luua uusi töökohti,“ rääkis Reformierakonna fraktsiooni esimees Riigikogu kõnepuldis.

”Mul on hea tõdeda, et võrreldes selle aastaga kasvab järgmise aasta eelarves välistoetuste kogumaht 26,1 % võrra,“ sõnas Tamkivi. „Kindlasti on see üheks põhjuseks, miks Eesti huvides on stabiilne Euroopa Liit.“

„Eelarvet lugedes saame kinnitust, et oskame oma riiki arendada ja inimesi hoida. Hoolime oma eakatest – keskmist vanaduspensioni saav eakas inimene saab järgmisel aastal saabuva pensionitõusuga aastas lisaks 156 eurot. Samuti panustame sotsiaaltoetustesse, varasemaga võrreldes ligi 9,2 miljonit eurot enam,“ märkis Tamkivi.

„Eraldi tahan järgmise aasta eelarvest rääkides esile tõsta fakti, et riigimaanteede täiendav hoolduskulude kasv järgmisel aastal on 10,3 miljonit eurot. See teeb elu paremaks kõikjal Eestis,“ lausus.

Jaanus Tamkivi kinnitas, et Reformierakonna fraktsioon annab eelarve toetuseks kolmandiku Riigikogu liikmete häältest.

Lisainfo:

Jaanus Tamkivi
Reformierakonna fraktsiooni esimees
51 15 501