Riigikogu kultuurikomisjoni liikme ja hasartmängumaksu nõukogu esimehe Lauri Luige sõnul said möödunud aastal hasartmängumaksust enim toetust haridus- ja sotsiaalvaldkonna projektid. Kokku jaotati 2011. aastal toetusteks 8 129 610 eurot.

Lauri Luige sõnul esitati nõukogule möödunud aastal väga palju häid projekte nii kultuuri-, spordi-, haridus- kui ka sotsiaalvaldkonnas. “Kokku laekus 3399 taotlust, millest rahuldati 1382. Enim taotlusi esitati spordi- ja kultuurivaldkonna projektide tarvis. Kõige rohkem toetusi said Harjumaa projektid, mida oli kokku 586,’’ sõnas Luik.

Spordivaldkonna projektidele eraldati kokku 2 301 909 eurot. Luige sõnul võimaldab see astuda sammu edasi eesmärgi suunas tõsta korrapärase liikumisharrastusega tegelejate hulk 45%-ni. “Üks huvitavamaid uusi sportlikke algatusi, mida oleme toetanud, on sportmängude noortekoondiste rahastamine. 2011. aastal jagasime kuuele sportmängude alaliidule 100 000 eurot. Need vahendid on selgelt suunatud Eesti spordi tulevikulootuste kasvatamiseks,” märkis Luik.

Lauri Luige sõnul teeb hasartmängumaksu nõukogu rahastamisotsuseid igakuiselt, et projektitoetuse taotlemine oleks võimalikult mugav ning paindlik. “Teist nii head ja dünaamilist projektide toetamise mehhanismi Eestis hetkel pole,” ütles Luik

Lisainfo:

Lauri Luik
Riigikogu liige
56 659 599
lauri.luik@riigikogu.ee
www.lauriluik.ee

Läinud nädala neljapäeval ja reedel toimus Paide spordihallis suur õpetajate võrkpalliturniir, kus võttis mõõtu koguni 33 võistkonda.

Mul oli au Eesti Koolispordi Liidu presidendina need võistlused avada.

Traditsiooniline võistlustule süütamine

Üritus toimus meie tubli projektijuhi Arvo Tootsi eestvedamisel ning sedapuhku juba 23. korda. Traditsioon on seega sama pikk kui mina vana :).

Traditsiooniline võrkpalliturniir koolide segavõistkondadele toimub koostöös Eesti Haridustöötajate Liiduga ning kannab Eesti Koolispordi Liidu üht olulist tegevuseesmärki- aktiivselt kaasata sportlikesse tegevustesse ka õpetajaid.

Võib öelda, et tegu on koguni rahvusvahelise võistlusega, kuna oma õpetajate tiimid olid välja pannud ka lätlased ja soomlased. Eesti võistkondi oli pea kõigist maakondadest.

Kuna võistkondi oli rekordhulk, tuli turniir läbi viia kolmes eri hoones. Lisaks Spordihallile ka Paide Gümnaasiumis ja Noortekeskuses. Logistika ja ajakava oli hästi paika sätitud, mistõttu ei seganud see turniiri sujuvat kulgu.

Võistkonnad soojenevad

Kokku oli võistlustules 255 õpetajat (sh 12 direktorit!) ning valdav enamus nendest ei olnud kehalise kasvatuse pedagoogid, mis on samuti väga tähtis. Õpetaja, olgu mis iganes aine õpetaja, on õpilasele eeskuju. Ning kui see eeskuju on sportlik ja väärtustab tervislikke eluviise, siis saame seda ka noorelt kasvandikult nõuda.

Tulemused, liigade parimad:

I liiga – Tartu Descartese L, Avinurme KK, Rakvere G.
II liiga – Jelgava (Läti), Viimsi K, Kallavere KK.
III liiga – Elva G, Kiili G, A. Kitzbergi G.

Tänud veel kord kõigile aktiivsetele ja sportlikele õpetajatele, tublidele korraldajatele ning kohtumiseni järgmistel mõõduvõttudel.

Tarkust ja tervist!

Vaata lisaks: www.koolisport.ee

Detsembri lõpus sain palve kommenteerida seisukohti küsimustes, mis puudutavad vaba tarkvara, kinnise tarkvara reklaami avaõiguslike asutuste veebilehtedel, avatud standardeid, tarkvarapatente ning autorikaitset.

Minu vastused on üleval ka lehel: http://blogs.fsfe.org/repentinus/estonian/2012/01/10/eesti-poliitmaastik-1-vastab-lauri-luik-reformierakonnast-et/

Esimesena vastas palvele Eesti Reformierakond, kes andis meile teada, et nende erakonnal nendes küsimustes veel ametlikke seisukohti pole, ent edastas meile oma Riigikogu fraktsiooni liikme Lauri Luige isiklikud seisukohad. Järgnevalt ongi ära toodud meie küsimused ning härra Lauri Luige vastused. Täname nii Eesti Reformierakonda kui ka Lauri Luike!

1. Vaba tarkvara
1.1) Kas Teie erakond arvab, et riik peaks vaba tarkvara kui kodanikuühiskonna ühe tunnuse arendust toetama?
Vaba tarkvara ideoloogia on mulle vastuvõetav ja ajalugu näitab, et see toimib. Propageerimine on mõistlik, kuid mitte liigne sekkumine vaba turu toimimisse. Seda saab teha ilmselt ka ilma eriliste finantsvahendite kasutamiseta riigi poolt. Kuid samas on oluline usaldada tarbijat ennast, kes teeb oma lõplikud otsused ise.

1.2) Kas Teie erakond arvab, et avalikus sektoris tuleks eelistada vaba tarkvara kinnisele tarkvarale?
Oluline on teenuse (tarkvara) kvaliteet. Kui vabavara suudab tagada parima kvaliteedi, siis loomulikult. Kui ei, siis mitte.

2. Kinnise tarkvara reklaam avaõiguslike asutuste veebilehtedel
2.1) Mida arvab Teie erakond kinnise tarkvara reklaamist avaõiguslike asutuste veebilehekülgedel?
2.2) Kas Teie erakond oleks nõus allkirjastama “Petitsiooni eemaldamaks kinnise tarkvara reklaam avaõiguslike asutuste veebilehtedelt“?
2.3) Kas Teie erakond oleks valmis esitama Riigikogule seaduseelnõu, millega keelustataks kinnise tarkvara reklaam avaõiguslike asutuste veebilehtedel?
Oleneb, millist reklaami täpselt silmas peetakse. Kui nt mõni ülikool (nt TÜ) reklaamib oma lehel mõnd koostööpartnerit, siis ma ei näe selles probleemi. Kindlasti ei ole aga riigiinstitutsioonide ülesanne reklaami vahendada ja selle pealt raha teenida.

3.Avatud standardid
3.1) Kas Teie erakond nõustub avatud standardi definitsiooniga ning peab avatud standardeid vajalikuks?
Avatud standardid, nagu näitab elu, teevad lõppkokkuvõttes tarbija elu lihtsamaks. Ja see on oluline.

3.2) Mida kavatseb Teie erakond ette võtta, et kasutaja ei langeks oma esialgse tarkvara või riistvara valiku tõttu olukorda, kus ta peab kasutama edasi sama tootja tooteid, kuna tootja ei ole avaldanud informatsiooni, kuidas tema failiformaate või protokolle kasutada?
Teavitustöö on siinkohal ääretult tähtis. Sama moodi võib küsida, et mida teha, et vältida inimesi SMS-laenu või mõne telefonimüügifirma lõksu langemast. Ikka teavitamine. Ja kui on probleeme, siis selle tarvis on meil tarbijakaitse. Kuid eelkõige tuleb panustada ennetamisse läbi teavitamise.

4. Tarkvarapatendid
4.1) Kas Teie erakond arvab, et tarkvara peaks olema patenteeritav?
4.1.1) Kui jah, siis miks?
4.1.2) Kui jah, kas siis peaks olema ka matemaatika patenteeritav?
Patente antakse välja kindlate reeglite alusel. Kui nähtakse, et neid reegleid on vaja muuta või kohandada, ootame ettepanekuid valdkonnaspetsialistidelt.

5. Autorikaitse
5.1) Kas Teie erakonna arvates on praegu Eesti autorikaitseseadused liiga karmid, liiga leebed või adekvaatsed?
5.2) Kas Teie erakonna arvates tuleks autoriõiguste ajalist kestust vähendada? Miks?
Autorikaitse ja inimeste põhiõigused peavad leidma internetis adekvaatse kompromissi ja töö selle nimel käib.

Loen lehtedest ja kuulen inimestelt, et haridusminister käib mööda Eestit ringi ja räägib gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamise uuest kavast.

Omavalitsusjuhid, õpetajad jt on mures, et mis toimub. Seadusandlik võim vastuseid anda ei oska, sest ei kultuurikomisjonis ega meie fraktsioonis pole Aaviksoo oma ideid esitlenud. Kuigi lubanud on.

Minister räägib suurtest numbritest, mida on tarvis optimeerida, kuid pisemate arvudega, nagu nt 10 tööpäeva, mille jooksul Riigikogu liikme esitatud märgukirjale vastata, ta toime pole tulnud.

Kuidas siis ikkagi suhtuda ministrisse, kes rikub seadust ning vilistab seadusandliku võimu esindaja arupärimisele?

Uus tase parlamendi kummitemplistamisel on see, et riigikogu peab oma tulevasi otsuseid lehest lugema.

Eile hommikul tööle tulles sain tudengitelt läikiva lendlehe, kus küsiti arvamust kõrgharidusreformi mõne punkti kohta. Vastust oodati täna hommikuks. Valmistasin vastused kenasti ette, kuid keda täna hommikul ei olnud, olid tudengid 🙂

Seega annan lakoonilised vastused küsimustele siin.

Sissejuhatuseks olgu öeldud, et tasuta asju ei ole olemas. Nii ei ole olemas ka tasuta kõrgharidust, ega saa kunagi olema. Me räägime maksumaksja poolt kompenseeritavast kõrgharidusest võimekamatele.

Kõrgharidusreformi kavandades oleme algusest peale kaasanud kõiki osapooli (k.a tudengeid) ning teeme seda lõpuni.
Loodetavasti jõuame järgmise nädala alguses kultuurikomisjonis muudatusettepanekute hääletamise juurde. Seaduse saame vastu võetud ilmselt juba varakevadeks.

Minu vastused küsimustele:

1. tulevikus saavad tublid ja akadeemiliselt võimekad tudengid omandada kõrghariduse maksumaksja kulul (see tähendab, et õpe läbitakse täismahus, min 30 EAP-d esimeses semestris ning 60 EAP-d aastas. Tulles vastu osapoolte soovidele, saab olema ainepunktide tegemine paindlikum- kumulatiivne. St kui läbid I semestris nt 40 EAP-d, siis võid II semestris teha 20 jne.

2. sisseastumiskatsed, olgu need siis konkursi- või lävendipõhised, jäävad ülikoolide autonoomia piiresse. Täiendavalt olgu aga öeldud, et ELUs konkureerime me ikka näost näkku, mitte abstraktse lävendiga.

3. vajaduspõhised õppetoetused on koalitsioonileppe järgi kavas rakendada alates 2014. aastast. Aaviksoo on lubanud otsida võimalusi vajaduspõhiste õppetoetuste rakendamiseks juba varem. Loodan, et ta saab sellega hakkama. Ideaalis oleks hea muidugi kogu seadusepakett tervikuna rakendada.

4. õigus akadeemilise puhkuse ajal õppida säilib kõigile. Eksamite ja arvestuste tegemiseks on siiski puhkuse ajal õigus nö tundlikumatel sihtgruppidel- keskmise, raske või sügava puudega isikutel, alla 7-aastast last või puudega last kasvataval isikul või eestkostjal ja kaitseväeteenistuse läbimisega seotult akadeemilisel puhkusel olijal.

Jõudu ja jaksu.

Õhtuleht esitas mulle kaks küsimust:
1. mida arvan Ülle Madise ideest, et parlament ei peaks olema täiskohaga töökoht?
2. kuidas kommenteerin parlamendi palgatõusu?

Minu vastus neile oli alljärgnev:

Minu eesmärk Riigikogu liikmena on seista inimeste huvide eest ja aidata neid. Olen seda teinud juba ka aastaid enne Riigikogu tööd. Alustades kooli õpilasomavalitsusest, Reformierakonna Noortekogust ja üliõpilasesindusest ning jätkates EELK kirikukoguduses, Haapsalu Linnavolikogu liikmena, Eesti Koolispordi Liidu presidendina jne. Olen seda tööd teinud säraga silmis ning südamest ja soovist anda ning muuta meid ümbritsev maailm paremaks, teen seda siiani. Ma pole kordagi pidanud mõtlema selle juures, kui palju ma parasjagu vastu saan või kas saan.

Riigikogu liikmena seisan inimeste huvide eest eelkõige oma valimisringkonnas Lääne-, Saare- ja Hiiumaal, kuid ka üle Eesti. Seetõttu pean oluliseks, et see töö saaks tehtud põhjalikult ja kvaliteetselt. Fakt on aga see, et olümpiavõitu töö kõrvalt tehes ei saavuta. On vaja pühendumist. Seda ka parlamendi töös.

Riigikogu töö on väga mahukas. Fraktsioonide nõupidamised, komisjonide istungid, täiskogu istungid, parlamentaarsed kuulamised ja arutelud huvigruppidega, infotund jne- kõik on selge eesmärgiga ning seadusloomes ääretult olulised. Ka eelnõude välja- ja läbitöötamine, inimeste küsimustele vastamine, oma tegemistest teavitamine jne. Lisaks on väga tähtis ka töö väljaspool parlamendihoonet- töö inimestega, kes sind on neid esindama usaldanud. Samuti koostöö kohalike omavalitsuste, maavalitsuste ja omavalitsusliitudega jne. Ka sellel on nii sisendi kui ka tagasisidestajana väga tähtis roll. Kokku moodustab see terviku, kus iga tahk mängib tähtsat rolli protsessis: ideest-seaduseni, mille peamine eesmärk on muuta inimeste elu Eestis paremaks.

Seega leian, et seda tööd ei saa teha põhitöö kõrvalt nt kord nädalas õhtuti kogunedes. Seda näitab ka üldine maailma praktika.

Ikka kõike paremat!

Tegemised 20. august- detsember 2011

Sügisene istungjärk on vähemalt minu jaoks läinud suuresti kõrgharidusreformi ettevalmistamise tähe all. IB-õppe arendamine on samuti saanud päris palju tähelepanu. Samas on üksjagu piikide murdmist olnud Euroopa rahanduse päästmiseks loodud EFSF-i, 2012. aasta riigieelarve jt teemadega.

Kõrgharidusreformi ette valmistades oleme kohtunud kõigi osapooltega alates õpilastest ja tudengitest ning lõpetades rektorite, tööandjate ja riigikontrolliga. On olnud pikki vaidlusi ja arutelusid. Tänaseks oleme esimese lugemise suures saalis läbinud ning valmistume komisjonis muudatusettepanekuid läbi vaatama. Loodetavasti suudame seaduse vastu võtta kevadel. Loe sisu kohta lähemalt SIIT!

Aga nüüd ajas päris palju tagasi. 20. augustil, Eesti taasiseseisvumispäeval avasime ühes Aivar Pohlakuga Risti jalgpallistaadioni. Samal päeval osalesin üliõpilaste korraldatud kõrgharidusdebatil TLÜ Haapsalu Kolledžis. Õhtul aga Missio Läänemaa kontsertjumalateenistusel Haapsalu lossihoovis.

Augusti lõpus kavandasime arendusjuhi ja piirkondade koordinaatoriga RE Lääne MKO tegevusi sügishooajaks.

29. augustil valisime Eestile uue presidendi, mis polnud küll väga suureks üllatuseks- Toomas-Hendrik Ilvese. Loe SIIT!

Jaansoni 2 silla jooksul õnnestus joosta isiklik rekord. Tõsi, seda järgmisel nädalal toimunud maratoni arvelt, kus rekordist jäi puudu ca 3 minutit.

6. septembril kohtusime Aivar Pohlakuga, et arutada EKSL-i ja jalkaliidu tulevikuplaane.

Laupäeval, 10. septembril kohtusin Pärnu reforminoortega, rääkisime haridusest jm olulistest teemadest.

12. septembril algas Riigikogu korraline sügisistungjärk.

14. septembril kutsusin Lihulasse kokku Reformierakonna Läänemaa maakondliku organisatsiooni (RE Lääne MKO) juhatuse koosoleku. Külaliseks sel korral keskkonnaminister Keit Pentus. Osalesin ka Matsalu loodusfilmide festivalil.

19. septembril osalesin RE maakonnajuhtide nõupidamisel ning õhtul Vidruka kooli tuleviku teemalisel arutelul Paliveres. Järgmisel päeval toimus traditsiooniline koopaorava üritus Tallinnas.

Sellest sügisest alustasime ka koalitsiooni haridustöörühma koosolekutega.

21. septembril külastasin Tallinna reforminoori ning rääkisin neile enda elust ja poliitikukarjäärist. Järgmisel päeval külastasime hasartmängumaksu nõukoguga Põltsamaal tegutsevat ANK-i keskust.

Laupäeval, 24. septembril osalesin RE volikogul Tartus.

28. septembril toimus traditsiooniline palvushommikusöök Riigikogu liikmetele. Pärastlõunal külastasin Riigikontrolli, kus teemaks spordi rahastamise auditi tutvustus.

30. septembril korraldasime erakonnakaaslastele uue liikme koolituse, millele järgnes Läänemaa kohalik koopaorav. Külaliseks linnapea Urmas Sukles.

2. oktoobril toimunud Paide-Türi rahvajooksult õnnestus noppida isiklik tippmark.

Kolmapäeval, 5. oktoobril külastasin kolleeg Tõnis Kõivu kutsel Türi valda, kus rääkisin Järva MKO juhatusele uuest kõrgharidusreformist.

7. oktoobril esinesin ettekandega riigi spordipoliitikast Tuksi spordibaasis toimunud Läänemaa spordiseminaril.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse ning Hasartmängumaksu nõukogudes oleme igakuiselt läbi töötanud ja toetanud sadu erinevaid projekte. Seda nii maaelu- kui spordi-, kultuuri-, haridus- ja sotsiaalvaldkonna arendamiseks.

Eesti Koolispordi Liidus oleme samuti päris aktiivselt toimetamas. 11. oktoobril toimus juhatuse koosolek. Ees on mitmeid uusi projekte. Nii näiteks alustasime sellest sügisest ühisprojekti Jüri Jaansoni kahe silla jooksuga, mis toob kokku erinevas eas spordisõbrad. Valmimas on talvemängude koostööprojekt Pärnumaa Jääfestivaliga, mis on samuti väga osavõtjaterohke ettevõtmine. Ootame sinna kõiki koolinoori koos vanematega. Tihe koostöö erinevate spordialaliitudega on EKSL-i igapäevane tegevus. Viimastel kuudel on koostöösooviga meie poole pöördunud näiteks male- ja triatloniliidud, samuti kiirkäijad. Lisaks praktilisele tegevusele plaanime koostada interaktiivse teoreetilise õppematerjali kehalise kasvatuse aluspõhimõtete selgitamiseks, kuhu on kaasatud Eesti tuntuimad spordisangarid. Üritame koolispordile leida suuremat kajastust ka Eesti meedias. Plaane on teisigi. Oktoobrikuus tutvusin koolispordi arengutega Iraanis. Sõlmisime koostöölepingu ning loodetavasti suudame peagi ka Iraani noored siia tuua ja vastupidi. Novembri alguses külastasin Rahvusvahelise Koolispordi Föderatsiooni (ISF) täitevkomiteed Küprosel, kus oli arutlusel ISF-i arengukava.

Spordi toetusrühma ja EKJL-iga oleme aktiivselt kohtumisi pidanud, et liikumisharrastus Eestis veelgi populaarsemaks kujuneks.

Erakonna Läänemaa organisatsiooni juhatusega oleme järjepidevalt kohtunud. Üheks kuumemaks teemaks on ehk olnud uus maavanem, kelleks on reformierakondlane Innar Mäesalu. Kogunes ka RE Läänemaa üldkoosolek, kus külalisena esines justiitsminister Kristen Michal. Loe ka SIIT!

Riigikogus käib tihti külalisi, nii näiteks võõrustasin oktoobri lõpus TTÜ välistudengeid ja rääkisin neile Eesti parlamendi tööst ja tegemistest. 10. novembril võõrustasin aga Läti õpetajaid.

Tore, et erakonnakaaslased mind aktiivselt külla kutsuvad. Nii näiteks käisin 27. oktoobril RE Tartumaa piirkonnale hariduspoliitikast rääkimas. 31. oktoobril külastasime Tõnis Kõivuga Päinurme internaatkooli. Loe lähemalt SIIT!

Riigikogu fraktsiooniga tegime taas algust maakonnavisiitidega. Sel korral külastasime Põlvamaad, sh Koidula piiripunkti ja Lindora laata.

Sügis-talvine võistluskalender on samuti saanud pisut toimetamist. Peale Paide-Türi rahvajooksu läbisin 29. oktoobril Nõmme-Harku metsajooksu 15km uue isikliku rekordiga. 12. novembril peetud Valga Mardijooks tõi samuti isikliku ning medaligi. Loe lähemalt SIIT!

11. novembril osalesin Haapsalus toimunud Eesti Kultuurifoorumil.

Riigikogu Spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühmaga kohtusime 14. novembril, et arutada erisoodustusmaksu mõjusid sporditegevusele.

Rainer Vakra sõnu seadmas

Järgmisel päeval osalesime kolleeg Rainer Vakraga Tartus toimunud Eesti Noorsootöö Foorumil. Oli väga asjalik ja sisuline debatt.

22. novembril võõrustasime taas hr Vakraga Riigikogus Eesti noorsootöötajate esindajaid.

16. detsembril esinesin Kullamaa visioonikonverentsil ettekandega Eesti kõrghariduspoliitika arengutest.

Kõrgharidusteema jätkus järgmisel päeval Riigikogus eelnõu esimese lugemisega. Loe mu kõnet SIIT!

18. novembril korraldasime Riigikogus kõrghariduskonverentsi, kuhu kutsusime kõik eelnõuga seotud osapooled ning käisime üle seaduseelnõu kitsaskohad.

Samal õhtul kohtusime ühes kolleeg Andrei Korobeinikuga Haapsalu Noorte Reformiklubi liikmetega. Andrei tegi meile väga vahva viktoriini.

Alates sellest sügisest olen integratsiooniprojekti Minu Riik nõukogu liige. Sel aastal toimus esseekonkurss koolinoortele teemal “Kodanikuks sündinud”. Žüriiliikmena pidin lugema päris mitmeid esseesid ja tuleb tunnistada, et täitsa tore oli.

Ühes Eesti spordijuhtidega oleme kaardistamas liikumisharrastuse tulevikku. Selleteemalisi kohtumisi on sügisel olnud juba mitmeid. Töö käib ning varsti saame loodetavasti lõigata ka vilju.

21. novembril külastasin Meelis Mälbergi kutsel Otepääd. Kohtusime vallajuhtidega ning Pühajärve põhikooli inimestega. Teemaks teadagi mis- Pühajärve põhikooli sulgemine.

Samal päeval korraldasime ka EKSL-iga spordiseminari Haapsalus, kuhu olime kutsunud kehalise kasvatuse õpetajaid ja treenereid üle Eesti. Tervitasin kokkutulnuid.

Samal päeval korraldasime justiitsminister Kristen Michalile ka Läänemaa visiidi. Peale seda kogunesime RE Lääne MKO üldkoosolekule Fra Maresse.

Novembri lõpus kogunes ka SA Minu Riik nõukogu.

Neljapäeva õhtul osalesin žüriiliikmena Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi traditsioonilisel PlayBack šõul.

Laupäeval osalesin ERNK üldkoosolekul Tallinna lauluväljaku siseruumides.

Novembrikuu viimasel päeval kõnelesin Tallinna Noorte Reformiklubi liikmetele kõrgharidusreformist. Peale seda käisin Pöff-i lõpetamas.

1. detsembril osalesin Noorte Foorumil Läänemaal Martnas. Pärastlõunal kohtusin Riigikontrolliga, et rääkida spordi rahastamise teemal.

Reedel külastasin kolleeg Valeri Korbi kutsel Kohtla-Järve linna ning seal asuvaid koole ja spordiobjekte. Õhtul käisin EKJL-i spordiaasta lõpetamise üritusel Eesti ajaloomuuseumis.

7. detsembril osalesin 2 minutit Riigikogus toimunud palvushommikusöögil, kuni mingi vend mind kuuma kohviga üle kastis…

Samal päeval võtsime vastu ka 2012. aasta riigieelarve.

10. detsembril osalesin RE jõuluballil Tartu Vanemuises.

12. detsembril kogunesime Türkmenistani toetusrühmaga, et kuulata rühma esimehe Kalev Lillo muljeid äsjasest visiidist.

Järgmisel õhtul osalesime Hiina toetusrühma liikmetena suursaadiku vastuvõtul Kadrioru residentsis, millele järgnes aasta viimane koopaorava üritus Kloostriaidas.

14. detsembril kohtusime ühes EKSL-i peasekretäri Madis Pettaiga ERR-is Margus Allikmaa ja Hanno Tombergiga, et rääkida koolispordi kajastamisest ETV-s. Loodetavasti saab peagi juba lähemalt lugeda-vaadata.

Järgmisel päeval kogunesime selle aasta viimasele koosolekule MES-i nõukoguga, et jagada aasta viimased projektitoetused.

16. detsembril pidasime oma aasta viimase juhatuse koosoleku EKSL-is. Samal õhtu lõpetasime ka hooaja RE Lääne MKO juhatusega, millele järgnes Läänemaa koopaorava üritus, kus sel korral olin külaliseks mina, teemaks kõrgharidusreform.

18. detsembril jooksin DNB Nordi vana-aasta jooksu. Saavutasin 6. koha ajaga 21.10. Loe ka SIIT!

Hasartmängumaksu nõukoguga jagasime aasta viimased projektitoetused kolmapäeval, 21. detsembril.

Ja nüüd Haapsallu rahulikku jõuluaega ja ilusat aastavahetust nautima.

2012. aasta riigieelarvet tehes oli üheks enim emotsioone tekitanud teemaks õpetajate palgad. Ilmselt ei pea kedagi veenma selles, et need võiksid olla kõrgemad. Nad on ju inimesed, kes õpetavad meie lapsi- Eesti tulevikku. Antud valguses on pedagoogide palganõudmised täiesti põhjendatud ning nagu haridusminister ka rõhutanud on, ta tegeleb sellega, et 2013. aastal vastavad vahendid hariduse valdkonna seest ka leitaks. Kuid juba täna võib pedagoogist vanempedagoogiks tõusnud õpetaja teenida 15% palgalisa.

Üldhariduskoolide õpetajate arv 2010/2011 õppeaastal oli Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel ca 14400. Nendest 497 oli ametijärguta, 889 noorem-, 2325 vanempedagoogi ning 429 pedagoog-metoodikut. Lõviosa meie õpetajaskonnast moodustavad seega pedagoogid- 10252.

Rääkides kvalifikatsioonist haridustaseme järgi (õa 2009/2010), peab tõdema, et ca 9900 õpetajat omab bakalaureuse-, 1700 magistri- ning 50 doktorikraadi. Ülejäänud 3000 on omandanud muu haridustaseme. Võrdluses üheks maailma parima haridussüsteemiga riigiks peetava Soomega on meil veel arenguruumi, sest seal on üldhariduskoolide õpetajatel valdavalt minimaalselt magistrikraad. Kuid see-eest on ka palgaerinevused üpris suured ning õpetajaamet ühiskonnas tunduvalt prestiižsem. Nii et meil on kuhu püüelda.

Õpetajate töötasu alammäärad on alates 2011. aasta jaanuarist järgnevad: noorempedagoog 608, pedagoog 644, vanempedagoog 736 ning pedagoog-metoodik 888 eurot kuus. See tähendab, et kui õpetaja täidab ära vanempedagoogi nõuded, on tal õigus 15%-liseks palgatõusuks. Arvestades tänast pedagoogide osakaalu, on sihtgrupiks valdav osa kogu õpetajaskonnast. Leian, et seda võimalust võiks ja peaks aktiivsemalt kasutama. Mitte ainult selle pärast, et saada rohkem raha, vaid pigem seetõttu, et ka ise veelgi enam silmaringi laiendada ja areneda.

Tean omast käest, et nõuete täitmine on omajagu tüütu ja bürokraatlik protsess, kuna mu vend selle kadalipu äsja läbis. Lisaks eeldab see kolme aastat pedagoogi tööstaaži, erinevatel koolitustel osalemist, artiklite kirjutamist, õpilaste täiendavat juhendamist, noorteühingute juhatamist jms. Kokkuvõtlikult päris palju erinevaid klassiväliseid lisategevusi. See pole väga lihtne, kuid samas ei ole ka ülemäära keeruline, et selle poole püüelda.

Üks tahk on tasustamine, kuid sellega on otseselt seotud ka õpetajate töökoormus, millega tuleb kiiremas korras samuti tegeleda.

Ei ole saladus, et määruses fikseeritud 35-tunnised töönädalad kipuvad tihtilugu venima 50 tunniseks. Keegi ei küsi, mis ajast õpetaja kodu- ja kontrolltööd ära parandab, järeleaitamistunde annab või klassiväliseid ettevõtmisi organiseerib, peaasi, et ta seda teeb. Teinekord kiputakse seda tegema ka nädalavahetuste arvelt. See ei kõla kuigi normaalselt. Olukorra parandamiseks tuleb tänane süsteem kriitilise pilguga üle vaadata, kaasa arvatud õppekava ja sellega seonduv ning välja töötada senisest selgem ning kindlapiirilisem töökoormuse arvestamise ja kompenseerimise metoodika.

Lauri Luik

Riigikogu kultuurikomisjoni liige

9. DNB Vana-aasta jooks
18. detsember 2011 – 6,2 km tulemused – Rocca al Mare

Täiendatud – Updated: 18.12.2011 14:23:14

Koht Nkoht Nr Nimi Klubi Aeg Kaotus
1 16 FOSTI ROMAN Stamina Arcotransport tiim 0:19:16.0
2 192 VALLIMÄE VILJAR Sportkeskus.ee 0:19:17.0 0:00:01.0
3 158 SIMPSON MARTIN Sportkeskus.ee 0:20:26.6 0:01:10.6
4 112 NIKOLAJEV ILJA Stamina Arcotransport tiim 0:20:56.9 0:01:40.9
5 83 LILLEOJA KAAREL Stamina Arcotransport tiim 0:21:03.3 0:01:47.3
6 218 LUIK LAURI Läänemaa KJK 0:21:10.6 0:01:54.6
7 188 VAHER VLADIMIR Stamina Arcotransport tiim 0:21:34.5 0:02:18.5
8 9 DZJUBA ILJA Stamina Arcotransport tiim 0:21:57.7 0:02:41.7
9 3 AIM ALLAN TÜ ASK 0:22:16.4 0:03:00.4
10 147 ROSEN ULF 21 cc 0:22:21.6 0:03:05.6
11 73 KUUSALU ASKO Stamina SK 0:22:32.6 0:03:16.6
12 1 164 TALTS EVELIN Stamina Arcotransport tiim 0:22:40.9 0:03:24.9
13 202 VOOLAID RAIMOND 0:23:28.2 0:04:12.2
14 56 KESKPAIK KERT Sparta 0:23:39.3 0:04:23.3
15 209 ÕUN JAAN 0:23:43.5 0:04:27.5
16 57 KINDEL HANNO FB Jooksmine 0:23:46.3 0:04:30.3
17 166 TATTER AHTO Sportkeskus.ee 0:23:51.3 0:04:35.3
18 12 ENN LAURI 0:23:57.0 0:04:41.0
19 108 NADEL MARIO kuusalu sk 0:24:01.6 0:04:45.6
20 72 KUTSAR AARE 0:24:13.2 0:04:57.2
21 10 EINASTO MART 0:24:20.6 0:05:04.6
22 2 106 MÄGI MERILL Stamina Arcotransport tiim 0:24:40.2 0:05:24.2
23 24 HELLERMA ANDRES 0:24:49.6 0:05:33.6
24 7 BILOZOR KONSTANTIN Elujooks 0:24:52.8 0:05:36.8
25 69 KRIMM RAIDO JK Jalgpallihaigla 0:25:20.8 0:06:04.8
26 3 232 ULJAS EGLE Stamina 0:25:22.7 0:06:06.7
27 226 KALLAS ATS Albe Team 0:25:26.3 0:06:10.3
28 206 VÄLBA TARVO DHL 0:25:37.6 0:06:21.6
29 115 OOLBERG VAMBO 0:25:38.8 0:06:22.8
30 8 DOYLE LIAM Haldon Trail Runners 0:25:54.4 0:06:38.4
31 143 RAUN RAIN 0:25:58.1 0:06:42.1
32 2 ABNER MARK 0:26:33.6 0:07:17.6
33 135 PUUST RAIDO 0:26:53.5 0:07:37.5
34 97 MEOS TÕNU SK Schnelli 0:26:57.7 0:07:41.7
35 225 ADELBERT MARKKO Albe Team 0:27:13.6 0:07:57.6
36 117 PAJOMA HANS DNB 0:27:26.2 0:08:10.2
37 152 SAAR LAUR 0:27:35.9 0:08:19.9
38 103 MUUK MARDEN 0:27:48.0 0:08:32.0
39 114 NUGA AHTI 0:27:48.2 0:08:32.2
40 4 18 GOLUBOVSKAJA ANNELI Alexela Oil spordiklubi 0:27:52.0 0:08:36.0
41 17 GLUHHOVTSENKO MAKSIM 0:27:54.6 0:08:38.6
42 52 KASKA MARKO 0:27:58.1 0:08:42.1
43 233 TIKVA INDREK Albe Team 0:28:00.7 0:08:44.7
44 145 REITSAK INDREK 0:28:08.4 0:08:52.4
45 5 58 KIVI LIINA JOOKSUPARTNER 0:28:08.7 0:08:52.7
46 77 LAANMETS JÜRI 0:28:14.0 0:08:58.0
47 30 IGNATENKO INGMAR 0:28:18.3 0:09:02.3
48 38 JUUS KARL 0:28:20.6 0:09:04.6
49 6 31 IKKO ANGELINA Tallinna SS Kalev 0:28:24.6 0:09:08.6
50 126 PETERSON KRISTJAN 0:28:24.9 0:09:08.9
51 7 222 VALLASTE KRISTEL Jooksupartner 0:28:33.6 0:09:17.6
52 105 MÄGI INDREK 0:28:34.7 0:09:18.7
53 191 VALGE JANEK 0:28:37.8 0:09:21.8
54 98 METSKÜLA ÜLLAR 0:28:45.1 0:09:29.1
55 229 LEHMANN ANDREAS 0:28:47.4 0:09:31.4
56 207 VÄRK RENÉ 0:28:52.7 0:09:36.7
57 119 PAJUR MAAREK Itella Logistics 0:28:54.5 0:09:38.5
58 64 KONGO KRISTJAN 0:28:55.9 0:09:39.9
59 153 SAKKEUS JÜRI 0:29:01.4 0:09:45.4
60 54 KESA RAIMOND 0:29:02.9 0:09:46.9
61 29 HÄMÄLÄINEN KEIO 0:29:09.4 0:09:53.4
62 185 UUSMA ANDRES 0:29:12.4 0:09:56.4
63 131 PRANGEL KRISTO Hansa SK 0:29:13.2 0:09:57.2
64 194 VANHEMEL MARTIJN DNB 0:29:13.5 0:09:57.5
65 8 227 MEERIT MERJE PVSKK 0:29:14.1 0:09:58.1
66 9 217 SOOVIK MARI-LIIS Harku Sõudespinning 0:29:17.0 0:10:01.0
67 167 TEEORG URMAS 0:29:19.9 0:10:03.9
68 184 TUVIKENE LEONHARD Eesti Raudtee SK 0:29:22.7 0:10:06.7
69 146 RENNIT LEHO Albe Team 0:29:24.4 0:10:08.4
70 113 NILSON KOIT 0:29:41.1 0:10:25.1
71 34 JAHILO VALDO 0:29:42.5 0:10:26.5
72 230 RÕIVAS TAAVI 0:29:46.2 0:10:30.2
73 172 TOHVER EERO 0:29:46.4 0:10:30.4
74 10 193 VALTER JÄRVI 0:29:55.3 0:10:39.3
75 198 VIISIMAA MATTI EKVA 0:29:58.1 0:10:42.1
76 11 59 KIVISTIK STINA 0:30:02.2 0:10:46.2
77 12 223 RIGA HELEN Albe Team 0:30:11.4 0:10:55.4
78 39 JÕESAAR RAINER 0:30:15.3 0:10:59.3
79 13 67 KRIEGER MARGIT 0:30:19.4 0:11:03.4
80 1 AALIK MARKO Mikitamäe Aironmään Klubi 0:30:19.9 0:11:03.9
81 4 ALAJAAN ANDRES 0:30:21.2 0:11:05.2
82 175 TOOMINGAS JAAN 0:30:28.1 0:11:12.1
83 102 MUZAKKO MARGO 0:30:30.4 0:11:14.4
84 144 REINTAL TAIVO DNB 0:30:32.1 0:11:16.1
85 14 156 SELEZNJOVA JULIA 0:30:53.0 0:11:37.0
86 161 SOOSAAR SANDER 0:31:34.8 0:12:18.8
87 15 110 NAISSON GERLIN adidas 0:31:39.4 0:12:23.4
88 16 42 KADARI LIINA adidas 0:31:39.7 0:12:23.7
89 181 TULP KRISTJAN Slacker Running 0:31:53.8 0:12:37.8
90 17 186 UUSTAL KRISTIINA DNB 0:32:00.2 0:12:44.2
91 18 88 LOSS KERSTIN DNB 0:32:01.7 0:12:45.7
92 19 139 PÄRTEL MARGIT 0:32:15.0 0:12:59.0
93 20 76 KÖÖP KADRI 0:32:27.4 0:13:11.4
94 221 LIIV DAIMAR Liivide SK 0:32:34.1 0:13:18.1
95 21 43 KAHUR KRISTIINA FB Jooksmine 0:32:36.7 0:13:20.7
96 22 90 LUTS EGE 0:32:43.6 0:13:27.6
97 234 HEINSALU RAUL Albe Teams 0:32:47.3 0:13:31.3
98 199 VINKEL ANDRE Aabe Varuosad 0:32:51.1 0:13:35.1
99 63 KONGA ANDRUS 0:32:58.3 0:13:42.3
100 220 LUNG MARTI Porter Lung 0:32:58.4 0:13:42.4
101 210 ÜPRUS ERIK-VOLDEMAR Loksa CE 0:33:09.9 0:13:53.9
102 23 211 BELOKURVA EVE SK KÄNGURU 0:33:11.2 0:13:55.2
103 160 SOONE RAIN 0:33:13.0 0:13:57.0
104 24 23 HEINARU MARIS DNB 0:33:17.1 0:14:01.1
105 51 KARJUS KAIDO Artman Racing 0:33:20.7 0:14:04.7
106 25 70 KUIV KADILIIS 0:33:25.3 0:14:09.3
107 26 163 ZUKKER KÜLLIKE 0:33:28.9 0:14:12.9
108 27 228 KAUP EDA 0:33:32.1 0:14:16.1
109 28 45 PÄRT KATRIN 0:33:53.1 0:14:37.1
110 231 LAASBERG KALLE Hansa Spordiklubi 0:33:53.4 0:14:37.4
111 29 124 PEIAL EVELIN 0:34:02.2 0:14:46.2
112 71 KURVITS AIN 0:34:09.8 0:14:53.8
113 177 TORIM TARMO 0:34:09.9 0:14:53.9
114 183 TUURMANN KRISTO 0:34:19.1 0:15:03.1
115 68 KRIEGER OLIVER 0:34:21.0 0:15:05.0
116 212 SMUROV DMITRI 0:34:34.3 0:15:18.3
117 205 VUKS PRIIT DNB 0:34:41.6 0:15:25.6
118 91 MAASIK KRISTJAN 0:34:46.6 0:15:30.6
119 30 107 MÄGI TRIIN 0:34:48.4 0:15:32.4
120 31 60 KLEBERG KADI Aabe Varuosad 0:34:55.4 0:15:39.4
121 32 128 PIIRMETS PILLE-RIIN 0:34:59.4 0:15:43.4
122 33 25 HILLER TIINA DNB 0:35:13.6 0:15:57.6
123 34 123 PEETS KADI 0:35:16.2 0:16:00.2
124 109 NAEL PAAVO Tallinn Marathon Team 0:35:21.2 0:16:05.2
125 35 168 TEHVER LIIS Tallinn Marathon Team 0:35:22.1 0:16:06.1
126 49 KANTER GERD Sparta 0:35:22.4 0:16:06.4
127 84 LILLIALLIK MATI Tallinn Marathon Team 0:35:22.4 0:16:06.4
128 36 40 JÄRVALT RENNA Tallinn Marathon Team 0:35:22.8 0:16:06.8
129 44 KAIBALD ANDRE SK Porter Racing 0:35:24.8 0:16:08.8
130 37 20 GRÜNBERG KRISTIINA SK Porter Racing 0:35:25.1 0:16:09.1
131 38 204 VOSMI MARILI 0:35:25.6 0:16:09.6
132 19 GRÜNBERG HARRY SK Porter Racing 0:35:25.7 0:16:09.7
133 100 MURU JUHAN SK Porter Racing 0:35:25.8 0:16:09.8
134 21 GRÜNBERG PRIIT SK Porter Racing 0:35:26.1 0:16:10.1
135 39 190 VALDMAA HILLE 0:35:31.9 0:16:15.9
136 133 PROOS ALMAR 0:35:46.5 0:16:30.5
137 40 219 TÄLLI HELEN 0:36:04.0 0:16:48.0
138 41 169 TEPPAND ENNIKE 0:36:07.9 0:16:51.9
139 22 HAIDAK MARKO 0:36:08.9 0:16:52.9
140 203 VOOLAID VELLO 0:36:17.2 0:17:01.2
141 15 ESPERK TAAVI Tallinn Marathon Team 0:36:25.9 0:17:09.9
142 42 151 SAAR KATRIN FB Jooksmine 0:36:36.3 0:17:20.3
143 43 173 TOIME KELLI 0:36:37.6 0:17:21.6
144 44 130 PLOOM MERJE 0:36:39.3 0:17:23.3
145 45 224 KALEV KRISTIINE Albe Team 0:36:39.8 0:17:23.8
146 46 138 PÕLDNIIT PILLE 0:36:53.8 0:17:37.8
147 47 118 PAJU ELERI 0:37:02.7 0:17:46.7
148 48 129 PIIRSOO CLELIA 0:37:04.8 0:17:48.8
149 49 122 PEEBO MARGIT 0:37:04.9 0:17:48.9
150 50 137 PÕLDNIIT LIINA 0:37:07.5 0:17:51.5
151 51 176 TORIM ENELA Ida-Tallinna Keskhaigla 0:37:20.5 0:18:04.5
152 52 99 MOIK ERLI DNB 0:37:25.9 0:18:09.9
153 53 61 KOLLO MERLE 0:37:33.0 0:18:17.0
154 54 116 PAET TIINA 0:37:37.6 0:18:21.6
155 96 MELTSAS VEIKO 0:37:38.1 0:18:22.1
156 6 BACHMANN ENN 0:37:42.1 0:18:26.1
157 55 149 RÕNGELEP MARIS 0:37:56.3 0:18:40.3
158 56 50 KARJAHÄRM TIINA adidas 0:38:00.4 0:18:44.4
159 66 KOOVIT TAAVI Sparta 0:38:00.6 0:18:44.6
160 46 KAJARI MART Sparta 0:38:00.9 0:18:44.9
161 57 53 KELO KATRIN 0:38:06.4 0:18:50.4
162 58 86 LIPPE SIRJE Eesti Kergejõustikuliit 0:38:14.9 0:18:58.9
163 59 132 PRIIMETS AAVE 0:38:45.3 0:19:29.3
164 5 AVASTU VILJAR 0:38:58.5 0:19:42.5
165 62 KOLOS TOOMAS 0:38:59.1 0:19:43.1
166 61 47 KALLAS PIIA Hansa SK 0:39:09.2 0:19:53.2
167 60 174 TOOM JAANIKA 0:39:09.2 0:19:53.2
168 62 94 MARKVARDT MARGARET adidas 0:39:11.4 0:19:55.4
169 93 MARKVARDT AGO adidas 0:39:11.7 0:19:55.7
170 63 85 LIMBERG TRIIN 0:39:19.9 0:20:03.9
171 197 VIHERPUU RIHARD 0:39:33.2 0:20:17.2
172 196 VIHERPUU HANNES WÜRTH 0:39:33.6 0:20:17.6
173 37 JOA OLEV 0:39:33.8 0:20:17.8
174 64 136 PÕDER PIRET 0:39:37.2 0:20:21.2
175 95 MELL KARL 0:39:54.5 0:20:38.5
176 65 214 KASS VICTORIA 0:39:59.5 0:20:43.5
177 66 215 AARE ELISABETH V Management 0:40:00.3 0:20:44.3
178 189 VALDMAA ANTS 0:40:21.2 0:21:05.2
179 67 171 TOBIAS EVE 0:40:54.8 0:21:38.8
180 68 179 TUISK ANNIKA 0:41:12.0 0:21:56.0
181 69 101 MUSTEN LAURA 0:41:28.7 0:22:12.7
182 70 134 PUSKAR ÜLLE 0:41:29.9 0:22:13.9
183 71 36 JEVONEN LJUDMILLA DNB 0:42:00.2 0:22:44.2
184 72 48 KALMETS ELLEN Aabe Varuosad 0:42:39.4 0:23:23.4
185 33 JAAGO MARGUS Tallinn Marathon Team 0:43:25.8 0:24:09.8
186 201 VLASSOV RICHARD Costa Bicicleta 0:43:57.4 0:24:41.4
187 73 200 VLASSOV DAGMAR Costa Bicicleta 0:43:57.8 0:24:41.8
188 89 LUHATS TOOMAS 0:43:58.4 0:24:42.4
189 154 SALUMÄE PRIIT Hawaii Express 0:43:58.4 0:24:42.4
190 74 213 KALDAM KADRI 0:47:01.7 0:27:45.7
191 75 165 TAMM MERILI DNB 0:47:32.8 0:28:16.8
192 14 ERILAID VÄINO 0:48:47.3 0:29:31.3
193 76 27 HINDREA LILY 0:53:55.9 0:34:39.9
194 26 HINDREA AHTO 0:53:56.1 0:34:40.1
195 77 32 ILVES JULIA DNB 0:55:07.1 0:35:51.1
196 78 216 LUHILA GILLE DNB 0:55:07.4 0:35:51.4
197 79 28 HÄMÄLÄINEN KATRIN 0:56:57.9 0:37:41.9
198 80 11 EIRAND GERDA 0:56:58.3 0:37:42.3
199 81 41 JÄRVE MERLIN DNB 1:01:29.3 0:42:13.3
200 82 104 MÕIS MARI DNB 1:01:29.7 0:42:13.7
Ajavõtt ja tulemused – ChampionChip Eesti 2011

Tänases Lääne Elus:

Eesti Koolispordi Liidu (EKSL) üks eesmärke on luua elukestev sõprussuhe noore inimese ja spordi ning tervislike eluviiside vahel. Üha enam kaasame oma sportlikesse tegemistesse ka lapsevanemaid- kokkuvõtvalt terve pere.

Tervise edendamiseks läbi spordi pole palju tarvis. Näiteks jooksmiseks piisab dressidest ja spordijalatsitest. Mõni ala nõuab suuremaid investeeringuid, kuid kõige alus on siiski pealehakkamine või nagu mu kolleeg, olümpiavõitja Erki Nool tavatseb öelda: “Kõige raskem on diivanilt püsti tõusmine, ülejäänu on juba vormistamise küsimus.” Koolispordi juures on kandev roll õpetajatel ja treeneritel ning õppekaval ja spordiprogrammil, loomulikult noorel endal. Väga oluline roll on ka taristul.
Läänemaal on Eesti kontekstis pigem head treenimisvõimalused, seda nii koolides kui spordibaasides. Tõsi, paljud neist on amortiseerunud ning vajavad kiiremas korras remonti, näiteks Palivere või Lihula koolide võimlad. Tean, et valla- ja koolijuhid teevad suuri pingutusi leidmaks spordiobjektide remondiks vajalikke investeeringuid, pingutame koos.

Võimlad on head ja vajalikud, kuid mida rohkem me liigume värskes õhus, seda kasulikum. Viimaste aastatega on maakonda rajatud kergliiklusteid ja terviseradasid. See on hea märk. Meie tingimustes, kus pimedat aega palju, on aga valgustatud rajad hädavajalikud. Korralik aeroobne baas, mille annab just värskes õhus liikumine, on terve ja õnneliku elu alus. Tallinna maantee kõrval kulgev kergliiklustee ning ka raudteetamm on treenimiseks väga head. Veelgi paremad on Paralepa või Palivere metsarajad. Suur probleem on aga valgustusega. Võtan oma südameasjaks, et alustuseks näiteks Paraleppa saaks valgustatud rada. See tagab võimalused rahulikus keskkonnas, puhtas looduses oma tervist edendada ka pimedal ajal.

Läänemaa spordiliitu juhtides ning jooksmas käies olen aastatega seest ja kõrvalt näinud meie spordi ning liikumisharrastuse arengut. On olnud aegu, kus maakonda esindasid Eesti meistrid ning treeninggrupid olid rahvast täis, samas on olnud perioode, mil valitses lootusetus. Spordialati on olukord väga erinev. Tänane seis on siiski teel paremuse poole. Meil on tublid õpetajad ja treenerid, kuigi värsket verd oleks hädasti tarvis. Meil on tublisi kooli- ja harrastussportlasi kui ka tippe. Paratamatus on aga see, et õpilaste arv väheneb ning sellega ka potentsiaal kasvatada uut Eesti ja maailma paremikku. Samas ei takista vähenev elanikkond meil inimesi spordi juurde toomast. Esmase sisendi uute harrastajate tekkeks annab kahtlemata koolisport.

Koolinoorteni jõuame oma tegevusega ilma suuremate probleemideta, sest meil on toimiv võrgustik üle Eesti ja tublid õpetajad ning treenerid, kes tarviliku info koolidesse viivad. EKSL-i võistluskalender on väga tihe ning sportlikku tegevust jagub kõigile noortele huvilistele üle-Eesti. Toimub väga mitmeid kohaliku tasandi spordivõistlusi ning rida üle-riigilisi ettevõtmisi. Spordialad varieeruvad kõikvõimalikest palli- ja meeskonnamängudest, orienteerumisest, laskmisest, ujumisest, võimlemisest ja kergejõstikust kuni kardisõidu ning õpetajate võistlusteni. Meie noored käivad võistlustel mõõtu võtmas ka välismaal. Üle-Eestilistest võistlustest korraldab EKSL näiteks spordimälumängu “Bumerang”, spordimärgiprojekti “Noor Lõvisüda”, teatevõistluste sarja “Tähelepanu, start”, tervisepäeva “Reipalt Koolipinki”, suvemänge “Meri ja Päike”, tervisepäeva “Looduse kilomeetrid” ning palju muud.

Seega õpilastele tegevust jagub. Kuidas aga senisest enam kaasata lapsevanemaid? Sportlikult aktiivne ja terve noor on vanematele ehk kõige vahetum eeskuju, või vastupidi. Üks paremaid viise täiskasvanute kaasamiseks on aga koostöö suuremate rahvaspordiüritustega, mis aasta-aastalt üha enam spordisõpru radadele toovad. Nii näiteks alustasime sellest sügisest ühisprojekti Jüri Jaansoni kahe silla jooksuga, mis toob kokku erinevas eas spordisõbrad. Valmimas on talvemängude koostööprojekt Pärnumaa Jääfestivaliga, mis on samuti väga osavõtjaterohke ettevõtmine. Ootame sinna kõiki koolinoori koos vanematega. Tihe koostöö erinevate spordialaliitudega on EKSL-i igapäevane tegevus. Viimastel kuudel on koostöösooviga meie poole pöördunud näiteks male- ja triatloniliidud, samuti kiirkäijad. Lisaks praktilisele tegevusele plaanime koostada interaktiivse teoreetilise õppematerjali kehalise kasvatuse aluspõhimõtete selgitamiseks, kuhu on kaasatud Eesti tuntuimad spordisangarid. Üritame koolispordile leida suuremat kajastust ka Eesti meedias. Plaane on teisigi.

EKSL-i missioon on luua võrdsed ja mitmekülgsed liikumisvõimalused koolinoortele ja õpetajatele, samas tuua spordi juurde ka lapsevanemad. Meil on eesmärk, et aastaks 2014 oleme arvukaima liikmeskonnaga üleriigiline spordiühendus üldhariduskoolides õppijate jaoks, mis suudab võrdseid liikumis- ja sportimisvõimalusi pakkuda kõigile.

Lauri Luik
Eesti Koolispordi Liidu president

Tänases Postimehes:

Riigikogulase ja Reformierakonna liikme Lauri Luige hinnangul tuleks uute haridusreformidega natuke oodata ja anda tehtud reformidele aega, et näha, kuidas muudatused mõjuvad.

«Oleme hariduses kuidagi suured reformijad ja ei anna valdkonnale aega end sisse seada: saime PSG purki ja hakkasime tegelema kõrgharidusreformiga ning nüüd jõuab minuni uus info gümnaasiumi kohta,» selgitas Luik. «Mina annaks natuke aega, sest näiteks kolme õppesuuna nõue hakkab alles kehtima. Kas täna on vaja astuda uut sammu, ootamata eelmise sammu tulemusi – see on ehk ennatlik.»

Luik lisas, et ta pole gümnaasiumivõrgu riigi kätte võtmise projekti näinud, kuid on sellest kuulnud ja tegi seetõttu Jaak Aaviksoole ametliku arupärimise.

Luik meenutas, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadust (PSG) tehes võeti vastu suund, et põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine ei tohiks olla sunduslik ning kui kohalik omavalitsus (KOV) soovib, siis võib seda teha.

Välja käidi ka mõte, et igas maakonnas võiks olla üks riigigümnaasium.

«See ei pruugi olla halb idee, kuid me ei poolda, et oleks kohustuslik,» ütles Luik taas. «Oluline on, et keskselt ei surutaks, vaid kaasatakse omavalitsused ja tehakse koostööd.»

Luik lisas, et tänaste riigigümnaasiumite puhul ei saa alati öelda, et riik on olnud parim peremees ja ka KOVid on olnud head koolide pidajad.

Kutsehariduse osas avaldas Luik heameelt.

«On oluline, et see areneks ja olen rõõmus, et suutsime muuta selliseks nagu ta on täna,» selgitas ta. «Vanasti oli kutseharidus nagu sõimusõna, kuid täna on näiteks Haapsalu kutsekooli sisseastujaid rohkem kui pakutavaid kohti ja populariseerimine on tõusuteel.»

Tema hinnangul peaks suunamine kutsekooli toimuma erasektori ja akadeemilise poole koostöös, kus ettevõtjad ütleks, et mida neil on vaja.

Lisaks tuleks populariseerida kutsenõustamist, et õppur teeks oma valikud.

«Mida vahetum on kontakt turuga, seda parem, sest töökohti luuakse just seal,» ütles Luik.

Täna Riigikogus toimunud Euroopa võlakriisi teemalisel arutelul rõhutas reformierakondlasest rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd, et Euroopa võlakriisi lahendamine on meie kõigi huvides, sest probleemi mittetunnistamine ja lahendamata jätmine võib viia ülemaailmse majanduslanguseni, koos sellega kaasneva tööpuuduse ja poliitilise ebastabiilsuseni.

Aivar Sõedi sõnul on võlakriisi tekkepõhjuseks mitmete riikide pikaajaline jätkusuutmatu eelarvepoliitika ja soov ehitada heaoluühiskond üles laenude abil. „Eesti on üks vähestest liikmesriikidest, mis on suutnud hoida eelarve tasakaalus või ühekordsete põhjuste esinemisel lubatud ulatuses defitsiidis, nii nagu oleme kavandanud järgmise aasta eelarvet. Praegu peame osalema olukorra lahendamises, mille tekkimises me kuidagi süüdi ei ole,’’ lausus parlamendisaadik.

Euroopa Liidu liidrid on otsustanud varasemast jõulisemalt sekkuda rahanduspoliitika kujundamisse ja muuta rangemaks seni kokkulepitust kinnipidamise jälgimist. „Olen veendunud, et see on õige tee. Eesti on väga selgelt avaldanud valmisolekut otsustusprotsessis osaleda ja meie panus on kindlasti väärtuslik,“ ütles Sõerd.

Sõerdi arvates saab riikide laenukoormus hakata kahanema vaid eelarvetasakaalu olukorras ja selle põhimõtte sätestamine riikide kokkuleppes on olukorra lahendamiseks ja edasiminekuks hädavajalik.

„Septembris arutati Riigikogus Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi võlakohustustele garantii andmise küsimust. Paremat lahendust kui stabiilsusmehhanismi käivitamine kellelgi pakkuda ei olnud,“ sõnas Sõerd.

„Viimased Ülemkogu otsused ja riikidevaheline kokkulepe tugevdab stabiilsusfondi ja kavandab selle asendamise alalise stabiilsusmehhanismiga planeeritust varem. Ka otsustusprotsess fondis muutub paindlikumaks ja kiiremini rakendatavaks. Samuti plaanitakse finantsressursside tugevdamist ja perspektiivis võib eeldada sissemakseid rahvusvaheliselt üldsuselt ka väljastpoolt Euroopa Liitu,’’ rääkis Sõerd.

Sõerd rõhutas, et tegelikult on need esimesed tuntavad sammud kriisi lahendamisel ja pikk tee on veel käia. „Ka edaspidi on määrav roll Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonil ja selle komisjoni vastutus on suur. Komisjonil peab olema võimekust sekkuda juhul, kui valitsuse ettepanekud ei ole sellised nagu Riigikogu enamuse arusaamine.“

Lisainfo:

Aivar Sõerd
Riigikogu rahanduskomisjoni liige
aivar.soerd@riigikogu.ee
50 62 676

Võrreldes kevadega on muutunud hinnangud maailmamajanduse kohta ning seetõttu on oluline jääda kindlaks konservatiivse eelarvepoliitika põhimõtetele.

2012. aasta riigieelarve koostamisel on lähtutud  riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgist, mille järgi ulatub valitsussektori eelarvepuudujääk 2,1% SKP-st. Puudujääk on põhjustatud peamiselt kvoodimüügist tulenevast investeeringute kasvust ning kogumispensioni maksete taastamisest täies mahus.

·         Näiteks kvoodimüügist saadud raha investeerimise mõju valitsussektori eelarvepositsioonile on järgmisel aastal 1,5 protsenti SKPst.

·         2012. aasta riigieelarve eelnõu koostamisel on arvestatud 2013. aastal valitsussektori eelarvepositsiooni tasakaalulähedaseks viimisega ehk järgmise aasta eelarveotsused ei mõjuta 2013. aasta eelarvet negatiivselt.

Riigieelarve puudujääki ning finantseerimistehinguid on kavas rahastada reservide arvelt.

·         Sellega ei kasvata riik oma võlakoormust ning alates 2015. aastast hakkab riik taas reserve suurendama.

·         Oodatust kiirema majandusekasvu tingimustes hoidub riik positiivsetest lisaeelarvetest ja selle asemel vähendab kiiremini defitsiiti.

2012. aasta riigieelarve kulud on suurusjärgus 6,58 miljardit ning tulud 6,12 miljardit eurot.

·         Võrreldes 2011. aastaga kasvavad kulud 11 protsenti ehk 661,6 miljonit eurot. Ligi üks kolmandik kasvust on tingitud heitmekvootide müügist tulenevast investeeringute kasvust.

·         Lisaks heitmekvoodi müügist tehtavatele kuludele planeeritakse välisvahendeid kasutada 1 miljard eurot ehk 2011. aastaga võrreldes 33,5 miljonit eurot rohkem.

·         Euroopa Liidu liikmemaks on 167 miljonit eurot, mis on 2011. aastaga võrreldes 14 miljonit eurot rohkem (kasv seotud SKP kasvuga).

·         Kaitsekulud moodustavad 2%-i SKP-st ehk kasv 61 miljonit eurot.

Riigi tegevuskulud suurenevad vaid seadustest või rahvusvahelistest kohustustest tulenevalt.

·         Sellest enamiku moodustab kaitsekulude kasvuga seotud kulude kasv.

Personalikulud järgmisel aastal ei suurene.

·         Võimalused ametnike palgatõusuks tuleb leida valitsemisala sisese töö parema korraldamisega.

Samas suurenevad järgmisel aastal pensionid 4,4 protsenti.

·         Pensionide väljamakseteks kulub tuleval aastal üle 72 miljoni euro rohkem (kokku ligi 1,36 miljardit eurot). Keskmine vanaduspension tõuseb 13 eurot (305 eurolt 318 euroni).

Muud olulisemad kasvud kuludes:

·         Riigipoolsed kanded kohustuslikke kogumispensionifondidesse kasvavad 89,6 mln eurot (kogukulu 168,7 miljonit eurot);

·         Eesti Haigekassa ravikindlustuse kulu kasvab 60,6 miljonit eurot (kogukulu 771,8 miljonit eurot);

·         Kõrghariduse riiklik koolitustellimus suureneb 6,2 mln eurot (kogukulu 103,24 miljonit eurot);

·         Sotsiaaltoetused kasvavad kokku ligi 9,4 miljonit eurot

o   Puuetega inimeste sotsiaaltoetused kasvavad 10,8 miljonit eurot

o   Vanemahüvitis ligi 4 miljonit eurot,

o   Kahjuhüvitised tööõnnetuse korral 5,8 miljonit eurot

o   Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks 3,9 miljonit eurot.

o   Sotsiaaltoetustest väheneb töötuna arvel olijate sotsiaalmaksu eraldis 6,6 mln eurot ning töötutoetus 4,8 mln eurot.

Samuti suurenevad riigiasutuste investeeringud 3,7 miljoni euro võrra ehk 0,4 protsenti. Koos heitmekvootide müügist saadud tulu ja RKAS kaudu tehtavate investeeringutega on kasv 226,8 miljonit eurot ehk 25,5%. Näiteks:

·         Teehoiu rahastamine kasvab 17,7 miljoni euro võrra

·         Toetatakse multifunktsionaalse laeva soetust 17,5 miljoni euroga.

·         Heitmekvootide müügist saadud tulust ja RKAS kaudu investeeritakse ligi 253 mln eurot.

Kommenteerides täna Riigikogus kolmandale lugemisele tulevat 2012. aasta riigieelarvet, toonitas Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi, et eelarves on esikohal rekordilised investeeringud, pensionitõus, toe pakkumine peredele ja ettevõtlusele.

Jaanus Tamkivi sõnul on eelarve menetlemine olnud tasakaalukas ja näidanud Riigikogus valitsevat poliitilist küpsust. „Ka opositsiooni mitmed ettepanekud on olnud asjalikud, kui välja arvata üks asi – katteallikad. Samuti ettepanekud maksutõusudeks, mis pole mitte ainult poliitiliselt vastuvõetamatud, vaid need tooksid ka oluliselt vähem maksutulu kui algatajad väidavad,’’ ütles Tamkivi.

„Majanduskasv on märksa jätkusuutlikum eelarvetulude kasvu allikas kui maksutõus. Palgakasvu tingimustes oleksid juba mõne aasta pärast eelarve lisalaekumistena loodetavate kõrgete tulumaksumäärade maksjad nii politseinikud kui õpetajad,’’ kõneles Reformierakonna fraktsiooni esimees.

„Hulk opositsiooni ettepanekuid nägi katteallikana ette reservide vähendamise ehk defitsiidi suurendamise ja see on otseses vastuolus nii seaduste kui terve mõistusega. Euroopa riigid mässavad suurtes võlgades ja see loob ohte ka Eesti majandusele. Me ei pidanud eelarvet menetledes vajalikuks liigset “igaks juhuks” kärpimist, aga kindlasti mitte ka kulude tõstmist ja puudujäägi suurendamist,’’ rõhutas Tamkivi.

„Reformierakond pole kunagi toetanud reforme, mille kogu sisu on pealkiri, ei ole toetanud ka maksulangetusi, mille tegemiseks tuleb laenu võtta. Kindlasti ei jää töötukindlustusmakse langetamata, selles on valitsusliit ammu kokku leppinud. Teeme seda esimesel võimalusel, mil see on Eestile jõukohane,’’ lausus parlamendisaadik.

Tamkivi märkis, et maksude langetamisel eelistab Reformierakond tööjõumaksude langetamist, kuivõrd need pidurdavad majanduskasvu tarbimismaksudest enam. „Töötukassa ja haigekassa reservide eelarvega ühendamise kriitikutele tahaksin aga öelda, et riigi rahakotil ei ole mõistlik ühte taskut kinni õmmelda, et siis arutleda selle üle, kes meile laenaks.“

Lisainfo:

Jaanus Tamkivi
Reformierakonna fraktsiooni esimees
51 15 501

Selle nädala teisipäeval arutasime Riigikogus kõrgharidusreformi eelnõu. Meie eesmärk on reform põhjalikult ette valmistada ning võimalikult kiiresti vastu võtta. Loe ka sõnavõttu Riigikogus:

Kõrgharidusreform Riigikogus

Väljavõte Riigikogus stenogrammist (tekst kõnekeeles):

Lugupeetud juhataja, head kolleegid!

Reformierakond on seisukohal, et kõrgharidusreform tuleb rakendada võimalikult kiiresti ja juba 2013. aastal.

Me oleme kõrgharidusreformi tehes seadnud endale kolm peamist eesmärki. Kõigepealt tõsta kõrghariduse kvaliteeti, teiseks parandada juurdepääsu kõrgharidusele, et kõik võimekad noored saaksid omandada kõrghariduse, ja kolmandaks tagada parem väljund tööjõuturule.

Nende kolme eesmärgi täitmise juures on viis väga olulist tegurit, milleks on efektiivne rahastamine, maailmatasemel õppejõud, hea taristu, loomulikult motiveeritud tudengid ja efektiivne koostöö erasektoriga.

Paari sõnaga lühidalt, mis tänase eelnõu sisu on. Sellega soovitakse anda maksumaksja kulul kõrgharidus kõigile nendele tudengitele, kes asuvad õppima avalik-õiguslikes ülikoolides, kes lähevad õppima eestikeelsetele õppekavadele, ületavad teatava lävendi ja igas semestris läbivad täismahus õppe. Need noored, kes õpet täismahus ei läbi ehk siis läbivad näiteks 29 Euroopa ainepunkti, on kohustatud ühe ainepunkti mahus ise oma hariduse eest kompenseerima või maksma. Eelnõu järgi asendub tänane riiklik koolitustellimus tulemuslepingutega ja kaovad ära riigieelarvelised ja riigieelarvevälised õppekohad ja tekivad lihtsalt n-ö üliõpilaskohad. Kui tudeng ei ületa lävendit või selle n-ö tavasüsteemi järgi õppima ei asu, siis tal on võimalik omandada haridust ka ise makstes, õppides eksternina. Kuid selle juures on üks klausel, mis ütleb, et siis ei laiene sulle üliõpilase staatus ja sellest tulenevad soodustused. See on hästi laias laastus raamistik, mis on täna meile ette antud.

Reformi juures on nii mõnigi koht, mida Reformierakonna fraktsioon näeb, et koostöös teiega, head kolleegid, tuleks paremaks muuta, selleks et me saaksime selle seaduse võimalikult kiiresti vastu võtta.

Mõned olulisemad punktid. Esiteks, kindlasti ei tohi piirata erakapitali kaasamist kõrgharidusse. Siin on eelnevalt toodud huvitav näide, et kui tudengil on õigus viia oma raha kõrtsi, siis peab tal säilima õigus ka oma raha kõrgharidusse viia vajadusel, kui ta seda soovib. Ühesõnaga erakapitali kaasamist ei tohi piirata.

Teine punkt on 30 EAP nõue, mis on täna seatud täismahus. Me leiame, et seda tuleks leevendada eelkõige selleks, et kvaliteeti tõsta, mis on üks meie peamisi eesmärke, tuleks sellele n-ö kvantitatiivsele määrale lisada ka kvaliteedinõue keskmise hinde näol. Ehk siis selleks, et kvaliteeti tõsta, võib-olla seda 100% nõuet natuke alandada ja lisada sinna juurde kvaliteedikriteerium keskmise hinde näol.

Kolmas asi on lävendipõhine vastuvõtt. Me peame selgeks tegema, mis saab sellisel puhul riigieksamitest, et kui hakatakse ülikoolidesse vastu võtma ühtsete lävendieksamite alusel, siis kaotavad mõtte tänased riigieksamid. Sellisel juhul me peame üle vaatama PGS-iga sätestatud riigieksamite süsteemi, mis pole veel õigupoolest uue korra järgi kehtimagi hakanud.

Tulemuslepingute poole pealt, nagu ma ütlesin, riiklik koolitustellimus asendub tulemuslepingutega. Me oleme saanud tulemuslepingute esimese draft’i, kindlasti tuleb see veel põhjalikult üle vaadata ja läbi analüüsida, et mis on seal plussid ja miinused ja kuidas seda paremaks teha. Nii et tulemuslepingud on kindlasti üks pool sellest.

Edasi, avalik-õiguslikke ja erakoole tuleb Reformierakonna arvates käsitleda võimalikult võrdsetel alustel ehk siis me näeme, et ka erakoolidel peaks olema teatavatel õppekavadel kandideerida tulemuslepingutele. Seda võimalust ei tohiks nendele piirata. Ja rääkides veel erakapitali kaasamisest, siis me leiame, et juriidilistele isikutele peab tekkima võimalus rahastada, täiendavalt panustada teatavatesse õppekavadesse. Ma tean, et tänane eelnõu mingil moel seda võimaldab, kuid me leiame, et see tuleb veelgi selgemalt seal sõnastada ja see sõnum tuleb ka veelgi valjemalt välja öelda, sest meie eesmärk on kõrgharidusvaldkonda veelgi enam täiendavaid vahendeid juurde saada.

Loomulikult, oluline tahk eelnõuga edasiminekuks on uue stipendiumide süsteemi ja uue vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi väljatöötamine. Neid kahte dokumenti või siis neid kahte mõtet ühes dokumendis tahaks kindlasti enne näha, detailselt läbi arutada ja seejärel siis paralleelselt nendega edasi minna. Iseasi, kas me suudame neid kahte täpselt samal ajal jõustada, sellepärast et me peame vaatama reaalsusele näkku, et finantsvõimalustega on täna paraku olukord selline, nagu ta on.

Nii et kokkuvõtteks ma ütlen, mul on hea meel, et me oleme läbinud siiamaani üsna pika tee, kohtunud kõigi võimalike osapooltega, alustades õpilastest, üliõpilastest, lõpetades nii era- kui avalik-õiguslike koolide kui rakenduskõrgkoolide rektoritega, Riigikontrolliga, tööandjate keskliiduga ja nii edasi. Me oleme saanud sealt päris palju huvitavaid mõtteid ja ideid, mõningaid nendest ma teile ka täna tutvustasin ja nendele me peame üheskoos leidma lahendused. Ma väga loodan, et me saame teiega konstruktiivses koostöös edasi minnes need tõstatatud murepunktid ilusti lahendatud ja võimalikult hea eelnõu vastu võetud.

Mul on tore tervitada ka tudengeid üleval, kes sellele asjale aktiivselt kaasa elavad. Aitäh teile!