Tänast ja lähituleviku demograafilist seisu ning ka maakonna piirkondlikku arengut silmas pidades võiks Läänemaal tegutseda kolm gümnaasiumit. Iseenesest pole vahet, kes on kooli pidaja. Eestis on ühtmoodi häid näiteid nii era-, munitsipaal- kui riigikoolidest. Kuna Noarootsis juba on ning peagi hakkab Haapsaluski haridust pakkuma riigigümnaasium, siis oleks mõistlik ka Lõuna-Läänemaale riigikool asutada (mis tagaks reaalsemad võimalused ka kogu õppekompleksi renoveerimiseks) ning kõik kolm haridusasutust ühe juhtimise alla seada. See annaks Läänemaale täiendavat hoogu Eesti parimate gümnaasiumide tekkeks.

Olen alati olnud seda meelt, et otsuse kooli reorganiseerimiseks teeb koolipidaja. Ma ei poolda põhimõtteliselt gümnaasiumite riigistamist nö sundkorras. Kui omavalitsus on nõuks võtnud kooli pidada ning ta suudab kohapeal tagada noortele konkurentsivõimelise hariduse, siis see võimalus peab säilima. Nii nagu Haapsalu linn tegi ettepaneku luua riigigümnaasium, peaks see otsus sündima ka Lõuna-Läänemaal. Loomulikult ainult siis, kui koolipidajad seda ise soovivad.

Peamine on siiski tarkust taga nõudvate õpilaste olemasolu, väärt õpetajaskond ning kaasaegne taristu. Parima võimaliku hariduse tagamiseks Läänemaal on oluliseks teguriks koostöö. Ühine juhtimiskompetents ja raamatupidamine, pedagoogilise kaadri tihedam koostöö, ühine koolitranspordisüsteem ja õpilaskodude majandamine, hanked taristu kaasajastamiseks ja koolitoidu soetamiseks, koostöö Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži ning Haapsalu Kutsehariduskeskusega (eelkõige varajase ning kvaliteetse karjäärinõustamise seisukohalt) jm aitaks kaasa sellele, et kõik kolm Läänemaa gümnaasiumit suudaksid pakkuda Eesti tasemel konkurentsivõimelist ja kvaliteetset haridust.

Pürgimaks Eesti parimateks õppeasutusteks, on tarvis leida oma nišš. Nii näiteks võiks Haapsalus keskenduda reaalainetele (eesotsas matemaatikaga) või majandusele ja ettevõtlusele. Kuna linnas on Läänemaa parimad sportimisvõimalused, võiks üks suund olla ka kehakultuur. Noarootsi on osaliselt oma keelesuuna leidnud, miks mitte spetsialiseeruda seal lisaks ka bioloogiale. Lõuna-Läänemaale annab imeline Matsalu head eelised loodussuuna arendamiseks, räägitud on ka riigikaitse suunast. Võimalusi on mitmeid.

Mida selgemini on õppesuunad välja töötatud ning mida rohkem suudame heas mõttes teistest koolidest eristuda, seda paremad on meie võimalused meelitada Läänemaa gümnaasiumitesse õppima ka teiste maakondade noori. Motiveerimaks inimesi Läänemaale õppima tulema ning eluks parimat ettevalmistust saama, peaks looma riiklikud ja erastipendiumid väga tublidele noortele. Olen veendunud, et Läänemaal leidub piisavalt inimesi, kes on nõus õlga alla panema. Riik peaks oma gümnaasiumites selle kindlasti plaani võtma.

Õpihimuliste noorte ja kaasaegse taristu kõrval on kandev roll siiski õpetajaskonnal. Oma kogemusest saan väita, et Läänemaal jagub häid õpetajaid. Siiski on veelgi parema kvaliteedi ja konkurentsieelise saavutamiseks oluline kaasata enam ka külalislektoreid (vastavalt spetsialiseerutud suunale) teistest gümnaasiumitest, kuid ka kõrgematest õppeasutustest nii Eestist kui välismaalt. Programm Noored Kooli on end viimaste aastatega hästi tõestanud. Läänemaalt pärit noorte aktiivsem kaasamine sellesse programmi ning kodukohta (kasvõi mõneks ajaks) tagasi toomine peab olema üks meie selge prioriteet.

Endiselt puudub Eesti koolides nö õnneliku elu õpetus ehk teisisõnu lihtsad elutarkused, kuidas igapäevasituatsioonides edukalt hakkama saada. Näiteks, tänases tarbimishulluses, kus ostetakse seda, mida sulle müüa soovitakse, mitte seda, mida reaalselt vaja, on noored inimesed eriti haavatavad, eelkõige üle oma võimete elades. Selliste ja teiste meid varitsevate ohtude selgem teadvustamine ning ennetamine peab olema akadeemilise hariduse kõrval tähtsal kohal. Olen veendunud, et erinevatel elualadel end tõestanud edukad inimesed on hea meelega nõus koolis oma tarkusi jagama. Jällegi üks võimalus, millega saame Läänemaal enamikest Eesti koolidest selgelt eristuda.

Riigigümnaasiumitele tagatav riigipoolne tugi ning kohapealsest koostööst sündiv sünergia on see, mis aitab Läänemaa gümnaasiumitel tõusta Eesti parimate koolide perre, kõik muu on meil tegelikult juba olemas. Läänemaast saagu oma gümnaasiumivõrguga maakond, mille hariduskorraldust saab positiivseks eeskujuks võtta kogu Eesti hariduselu edendamisel sest meil on ruumi vaid parimatele gümnaasiumitele.

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni liige
Reformierakond

Loe ka siit:
Olulisemad investeeringud Läänemaale
http://www.lauriluik.ee/2013-aasta-olulisemad-investeeringud-laanemaale/

Meie prioriteet on aidata senisest rohkem reaalselt abi vajavaid tudengeid, seetõttu suurendame ka õppetoetusteks minevaid summasid kaks korda. Selleks, et need summad oleksid abivajajatele paremini kättesaadavad, oleks mõistlik alandada praegu seaduseelnõus olevat 30 ainepunkti läbimise nõuet.

Valitsusest tulnud eelnõus on õppetoetuse saamise eeltingimuseks 100%-line õppekava läbimine. Kui otsesel õppetöö kulude hüvitamisel on see põhjendatud, siis sotsiaaltoetuste puhul langetaksin seda pigem 75%-le. See muudab süsteemi paindlikumaks ning võimaldab abistada enamaid abivajajaid.

Ühe põhimõttelise muudatusena antud eelnõus usaldaksin kogu õppetoetuste rahakoti tudengitele endile.

Valitsuselt heakskiidu saanud ning riigikogus peagi arutlusele tulev õppetoetuste eelnõu näeb ette 135 euro suurust toetust üliõpilasele, kelle keskmine sissetulek perekonnaliikme kohta jääb alla suhtelise vaesuspiiri ehk hetkeseisuga alla 280 euro kuus ja kes täidab õppekava täies mahus.
 
Haridus- ja teadusministeeriumi arvutuste kohaselt saaksid praeguse seisuga uut vajaduspõhist õppetoetust vähemalt 37 protsenti täiskoormusel õpinguid alustavatest tudengitest. Õppekava täitmise nõude alandamine aitaks enam neid tudengeid, kel mõne aine ebaõnnestudes kaoks toetuse võimalus sootuks. 

Tänasel Kristuspäeval soovin, et tuleksime välja oma igapäevarutiinist ning mõtleksime ühele väga olulisele väärtusele, mis on meie kõigi jaoks vabalt tasuta  kasutada, kuid mida siiski pole kahjuks kunagi liialt – see on AEG. Tänane maailm on rutakas. Tihti jookseme me kiiresti, kohati aga  kahjuks vales suunas. Kuid mis kasu on sellisel juhul kiirustamisest?

Võtke aega. Aega olemaks rohkem Jumala,  iseendi, oma pere ja lähedastega. Aega  hinnata tehtut  ja nautida. Aega seada uusi sihte. Elus endi ja teiste jaoks kohal olla, see on kõige tähtsam. Kunagi  tagasi vaadates kaalub teadmine, et oleme oma elu elanud  täielikus kohalolus ning koos oma  lähedastega, üles kõik kullakoormad. Kiires jooksurüseluses kipume unustama endid ning tähele  panemata neid, kes jalge alla trambitud. Võtkem aega neid inimesi märgata ning taas jalule aidata.

Foto: Tõnis Kõiv

Elu pole 100 meetri jooks ega ka maraton. Elu on kui tervisekõnd. Siin ei võida see, kes vuhisedes  läbi oma imelise lapsepõlve ja kooliea, romantiliste noorukiaastate ning küpse täiskasvanupõli  tormab, olles pidevalt ajapuuduses ning kiirustades järgmisse kohta. Võidab see, kes on elanud iga  päeva nautides ning täielikult kohal olles.

Meie Õnnistegija, kelle nimel oleme täna kokku tulnud, kasutas aega nii suuri hulki ja õpetades,  kuika jõudu varudes uuteks väljakutseteks.  Jeesus kutsus ka oma kaaslasi kasutama aega enda  jaoks, õeldes  neile: «Tulge omaette üksildasse paika ja puhake pisut!», sest tulijaid ja minejaid oli  palju ! (Mk 6:31)

Usaldades Kristuse eeskuju, kogeme et  Temast lähtub hoidmine  ja õnnistus kogu perele, riigile ja rahvale. Head inimesed, VÕTKEM AEGA! Tänane Kristuspäev on selleks parim algus. Õnnistatud Kristuspäeva ja igat päeva koos Kristusega!

Tegemised 20. märts- 21. juuli 2012

Kuna ilus suvi on loodetavasti alles ees, siis võib rahulikult teha kokkuvõtteid ennesuvisest perioodist. Mõned meenutused tööalastest tegemistest.

Harju MKO koosolek Sakus

Kohtudes 20. märtsil Sakus Harjumaa reformikatega oli teemaks kõrgharidusreform ning sellega kaasnevad muudatused. Inimesed tundsid siirast huvi ka gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamise vastu.

Vaade Pika Hermanni tornist

Erakonna juhatuse koosolekute päevakordasid sisustab reeglina poliitiline olukord ning uute piirkondade loomine. Nii on ka viimsed juhatused läinud tavapärases rütmis.

Märtsikuus toimusid Riigikogu juhatuse iga-aastased valimised. Seis jäi oodatult samaks- Ene Ergma esimees ning Laine Randjärv ja Jüri Ratas aseesimehed.

Noortekogu eestseisus Voorel

Viimasel märtsi päeval külastasin reforminoorte eestseisust Voorel, kus teemaks haridust puudutavad küsimused.

Noored noarootslased

Aprilli alguses kohtusin Noarootsis noorte aktiiviga, et tutvustada olukorda riigis ning üheskoos mõelda, kuidas noorte elu kohapeal huvitavamaks muuta.

Maaelu edendamise sihtasutuse ja hasartmängumaksu nõukogu koosolekud toimusid korrapäraselt ning sisu oli tavapärane- toetasime väga paljusid häid projekte. Lisainfo hmn.kul.ee ja mes.ee

Kevadine Haapsalu 10km ennustas edukat hooaega

Võistluskalender on olnud sel kevadel päris tihe. Palju kannatusi, kuid ka üksjagu võite.

Hamburgi maraton oli senise maratonidemaratoni raskeim etapp

Hooaeg algas 7. aprillil Nõmme maanteejooksuga, nädala pärast Haapasalu 10km-ga, aprilli lõpus jätkus Hamburgi maratoni, siis juba Viljandi järve jooksu, Tartu jooksumaratoni, erakonna spordipäeva, Rakvere ööjooksu jaHarku järve jooksuga ning hetkel viimane jooks oli eile- 3000m takistusi Haapsalus.

Piirkondade töötuba Lihulas

Aprilli alguses osalesin erakonna piirkondade töötoaseminaril Lihulas, mille eesmärk oli kaardistada olukord aasta pärast sügisel toimuvateks kohalikeks valimisteks.

TTÜ uus üliõpilasesindus

Aprillis kohtusin TTÜ äsjavalitud üliõpilasesindusega, teemaks kõrgharidusreform.

Fraktsiooniga Viljandimaal, pärimusmuusika ait

12.-13. aprillil osalesin fraktsiooni visiidil Viljandimaal, muuhulgas külastasin ka seal samal ajal toimunud haridusmessi.

Viljandi kultuuriakadeemia

Koolispordi kalender on olnud üpris tihe. Lisaks tihedale võistluskalendrile kogunes juhatus korrapäraselt. Lõpule jõudis spordimälumäng Bumerang, mille finaali korraldasime sel korral meie sponsori- Tallinki laeva pardal.

Bumeragi finaal Tallinki laeval

Autasustamine aga teise hea partneri- Briti suursaadiku suveresidentsis.

Briti suursaadikul külas

Kutsusime kokku üldkoosoleku, kus kandsime ette aastaaruande ning tegime kokkuvõtted möödunust, seadsime sihid uueks tööperioodiks.

EKSL-i üldkogu

Aktiivselt toimib koostööprojekt ERR-iga telesarja ettevalmistamiseks ning interaktiivse õppematerjali ettevalmistus koolidele. Jalkaliiduga teeme plaane ala veelgi paremaks integreerimiseks koolispordi kalendrisse. Rahvusvahelise koolispordi föderatsiooni üldkoosolek toimus sel aastal Guatemalas. Loe siit!

Teeme kooli korda! Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium saab uue kuue

Aprillikuu koopaoravale kutsusime sel korral Taavi Rõivase, kes keskendus peamiselt Euroopa rahakriisile ning Eesti fiskaalpoliitikale.

Taavi koopaoraval

18. aprillil kohtusime Garri Kasparoviga, et edendada malemängu Eesti koolides. Sügisest käivitub pilootprojekt paarikümnes Eesti koolis.

Tehtud, mõeldud, Kasparov on kiire

Aprillis külastasime maavanemaga Hanila ja Lihula valda, et viia end kurssi viimaste arengutega kohtadel.

Hanila metallitöökojas K-Metis

EOK üldkogu

EOK üldkoosolek oli sel korral veel rahulik, kuid uue presidendi valimised on peagi ukse ees.

Kabe eestikad Haapsalus

Tervisepäev Haapsalus, tuleb käia!

Taas kord arutlesime arengutest haridusmaastikul- sel korral 26. aprilli õhtul Pärnu reformikatega. Järgmine kohtumine juba paari nädala pärast augustis.

Järjekordne haridusteemaline arutelu Riigikogus

Traditsiooniline volbriöö jooks Haapsalus

Spordiseminaril Päeva Villas osales Läänemaa spordiaktiiv, fookuses liikumisharrastuse arendamine.

Tudengipäevad Tallinnas

2. mail külastasin Tallinna teadlaste maja, kus arutlesime emeriitprofessorite ja teadlastega kõrgharidusreformi võlude ja valude üle. Aktiivne arutelu nii koolireformi kui ka IB-õppe arendamise üle minister Aaviksooga on toimunud sel perioodil järjepidevalt.

Kevadeti annan alati oma panuse, et Eestimaa saaks puhtamaks. Sel korral osalesime Reelikaga Nõval Variku külaplatsi korrastustöödel.

Spordi ja liikumisharrastuse arendamise osas oleme korduvalt kohtunud nii ministeeriumi, EOK kui ka EKJL-i esindajatega.

MKO- ja arendusjuhtide koosolek Tallinnas

Erakonna arendus- ja maakonnajuhtide koosviibimistel on teemaks ikka valmistumine järgmisteks valimisteks.

Kullamaa visiidil

Aktiivselt oleme ajamas raudtee taastamise projekti Läänemaale. Kohtumised maavalitsuses ning ministeeriumis on läinud kohati vaevaliselt, kuid siiski oleme kindlal kursil.

18. mail ja 21. juunil kohtusime erakonna maakonna juhatusega. Päevakorras ülevaated piirkondadest, 2013. aasta KOV valimised ning poliitiline olukord.

Lainega Haapsalu visiidil, Tene kaubandus

22. mail tegime Riigikogu aseesimehe Laine Randjärvega visiidi Haapsallu.

Rahinge seikluspark Tähtvere lähistel

1. juunil, päeval, mil alati oma traditsioonilist suve esimest ujumist teen, osalesin ka Tähtveres toimunud haridusteemalisel koosolekul. Rääkisin kõrgharidusreformist ning koolivõrgu ümberkorraldamisest.

Erakonna koopaorava üritustel on teemaks parasjagu päevakorras olevad olulised poliitilised teemad. Nii ka mais ja juunis.

Erakonna üldkogu Viljandis

Juuni alguses osalesin erakonna volikogul ja üldkoosolekul, mis sel korral toimus varasuvises Viljandis.

Valgas lasteaeda külastamas

Fraktsiooni juunikuine visiit toimus Valgamaal.

Vahetult enne jaanipäeva külastasin Kuusalu vallas asuvat pisikest Kolga kooli, et sealsete õpetajate ning valla haridusjuhtidega arutleda koolireformi üle.

Väike armas Kolga kool suvepuhkusel, loodetavasti mitte igaveseks

Kui soovime, et peale koolivõrgu korrastamist säiliks asustus ka väiksemates Eesti kohtades, on tähtis, et koolivõrgu reorganiseerimist kavandataks käsikäes riigireformiga.

Vennad Tislerid korraldasid Haapsalu raudteeperroonil tip-top kaugushüppeürituse

Augustikuu erakorralistel tuleb paberil hääletada

Riigikogu komisjonides on arutlusel Hispaania abipakett ning ESM-i ratifitseerimine. ELAK on oma sõna Hispaania osas öelnud, kuid edasised arutelud ESM-i ja Euroopa rahanduse tuleviku osas tõotavad minna kuumaks, loodetavasti ka sisuliseks. Erakorraline istungjärk algab üsna peagi, augusti alguses.

Rahvusvahelise Koolispordi Föderatsiooni (ISF) aastakoosolek toimus sel korral Kesk-Ameerikas Guatemalas.

ISF-i üldkogu Guatemalas Antiguas

Kohale oli tulnud sadakond delegaati üle maailma, üks nendest mina. Üldkoosoleku olulisemateks teemadeks olid möödunud perioodi aruandluse kinnitamine, ülevaated toimunud tegevustest ja tulevikuplaanidest ning järgmise perioodi eelarve ja tegevuskava ning võistlustingimuste kinnitamine. Üldkogule eelnes ja järgnes rida tehnilisi nõupidamisi, kus lepiti kokku edasiste tegevuste detailides, uutes võistluspaikades jne.

Kuna koolisport on üle maailma riiklikult tähtis teema, kohtusime ka Guatemala haridusministri Cynthia del Aguilaga, kes riigis ka seda valdkonda kureerib. Guatemalas olid samal ajal suured tudengirahutused, kuna valitsusel on kavas pedagoogideks õppivate tudengite õppeaega tõsta kolmelt aastalt viiele. Tudengid on vastu. See on tekitanud korraliku segaduse ja mässu, mis viimasel nädalal päädis ministri ründamisega. Vaatamata pingelisele poliitilisele olukorrale oli minister väga asjalik ja rahulik.

President saatjaskonnaga

Hiljem kohtusime ka Guatemala presidendi Otto Perez Molinaga.

Guatemala on väga ilus riik oma ca 110 000 ruutkilomeetri ja 13 miljoni elanikuga. Suurt osa sellest mägisest riigist katab puutumata troopiline vihmamets. Ei tähenda ilma asjata Guatemala tõlkes “maa keset puid”. Reeglina valdab riigis hispaania keel, kuid lisaks kõnelevad kohalikud maiad (keda on ca pool rahvastikust) kokku ca 20 eri keelt või murrakut.

Antigua on piltidelt tuntud selle värava järgi (nunnad kasutasid seda omal ajal märkamatult tänava ületamiseks)

Kahjuks on tark põlisrahvas (kes viimastel aastatel ajakirjanduse vahendusel ristitud maailmalõpu kuulutajateks) täna siiski surutud seisus. Hispaania kolonialistide järeltulijad on hammustanud endile parimad palad. Levinuim on katoliku usk. Üldine elatustase pole kiita. Pika ja rusuva kodusõja märke ning mõjusid (mis lõppes de jure 1996), on siiani ägedalt tunda.

Imeline koloniaalstiilis Antigua on UNESCO maailmapärandi nimekirjas

Oma äri saad ajada vaid relvastatud turvameeste saatel (pealinnas on iga poe ees pumppüssiga turvamees, rääkimata pankadest jms). Pealinnas Guatemala citys turistil üksi jalutama minna väga ei soovitata.

Antigua linn peopesal- taamal suur Agua-nimeline vulkaan

Riigis on 7 tegevat vulkaani, mis läbi aastasadade on lisaks pea igapäevastele maavärinatele riigile korvamatuid kahjusid tekitanud.

Rahvuslind on imeline, pika rohelise saba ja värvikireva kehaga ketsaal. Sama linnuke on kujutatud ka kohalikul rahatähel, mis samuti saanud nime rahvuslinnu järgi. Guatemala on riik, kuhu läheks meeleldi tagasi.

Kelle jaoks idüll, kelle jaoks igapäevane peavari (kohalike eluase)

Autor: Sulev Valdmaa

 20. juunil oli Riigikogu kultuurikomisjoni liige hr Lauri Luik palutud Kuusalu vallavolikogu hariduskomisjoni koosolekust osa võtma. Tunniajase kohtumise jooksul räägiti suundumustest Eesti hariduses ja Kuusalu vallavolikogu hariduskomisjon tutvustas kohalikke probleeme. Kohtumisel kõneldust said kasu kõik.

Selleks, et alustada, ei pea olema täiuslik, kuid selleks, et saada täiuslikuks, on tarvis alustada.

Kui veame end diivanilt püsti ning asume asja kallale, on meil pool võitu käes. Senine elukogemus näitab, et nii kummaline kui see ka pole, on just võidu esimese poole vormistamine kõige vaevalisem. Küsimus on selles, kas võtta ette või mitte? Vastus on lihtne- kui soovid võita, siis tuleb alustada.

Kui me soovime kõrgepalgaliste töökohtadega jõukat Eestit, kus on hea elada, peame rõhuma hariduse kvaliteedile, teadus-arendustegevuse ja innovaatiliste ideede jätkuvale toetamisele ning inimeste ettevõtlikkuse arendamisele.

Üks moodus ettevõtlikkuse arendamiseks ja innustamiseks on Reformierakonna toel uutesse õppekavadesse kirjutatud ettevõtlusõpetus, mida peab iga gümnaasium õpilase soovil suutma pakkuda. Tulevikus peaks see õpe laienema ka põhikooli.

Oleme teinud edusamme ka ettevõtlust toetava taristu arendamisel. Meil on hästitoimiv arenduskeskuste võrk, ettevõtlusinkubaatorid, tehnopargid, erinevad finantsmeetmed ettevõtluse alustamiseks ning edasiarendamiseks jms. Kuid see kõik on vaid toestus. Tegelik jõud peitub inimeses endas. Just selle jõu peame endi seest üles leidma. Mida varem, seda parem.

Oluline on senisest veelgi enam rõhku panna ettevõtlikkuse arendamisele nii koolieas kui elukestva õppe raames. Kindlasti mängib inimese elus suurt rolli omandatav haridus ning erialavalik. Kutsesobivuse hindamine juba põhikoolis ning kaalutletud valiku tegemine edasiõppimisel on esimesed sammud saavutamaks edasises elus edu.

Enam tuleb propageerida ettevõtlusega tegelemist ka kõrgkoolides. Selle asemel, et kulutada aega suuremate sotsiaalsete garantiide tingimisele, on hoopis olulisem nõuda taga tarkust- kvaliteetset haridust- ning arendada endas iseseisvat, ettevõtlikku ja loovat vaimu, et elus edukalt läbi lüüa.

Uute nö tarkade töökohtade loomine ning ekspordile suunatud ettevõtluse arendamine on võtmetegurid, mis aitavad meil luua vähemate inimestega enam väärtust ning seeläbi meie ja maailma majandust varjutavatele väljakutsetele julgelt vastu astuda. Uued töökohad saavad aga tekkida vaid siis, kui meil on julgeid ja pealehakkajaid inimesi, kes ei pelga võtta kaalutud riske ning tegeleda ettevõtlusega.

Kes teeb, sel juhtub. Ettevõtlikku ja ettevõtmatut inimest eristabki see, et üks teeb, teine mitte. See, kes teeb, võib ka eksida, mis on täiesti loomulik ning kindlasti ei tohiks seda karta.

Kes ei riski, see šampust ei joo, öeldakse. Mida nooremalt riske võtame, seda vähem on meil kaotada. Loomulikult ei tähenda riskimine hulljulgelt tundmatus kohas pea ees vette hüppamist. Riskimise all pean eelkõige silmas kaalutletud ning julgete valikute tegemist. Riskima peab, kuid samas peab sellele eelnema põhjalik ettevalmistus ning ratsionaalne analüüs. Pealiskaudsuse ning lahmimisega kaugele ei jõua. Samas ei jõua kaugele ka elu aeg kindla peale mängides. Elus tuleb võtta kaalutud riske, see teebki selle mängu põnevaks.

Miskipärast on aga nii, et võimalikku rahakaotust, mida võib endaga kaasa tuua ebaõnnestunud äriplaan, peljatakse teinekord märgatavalt rohkem kui oma elu ohtuseadmist mõttetu kiirustamisega liikluses, tundmatuid aineid tarbides vms. Mõelgem sellele.

Lõpetuseks. Ettevõtlik inimene ei pea ilmtingimata olema ettevõtja, küll aga on eduka ettevõtja eelduseks ettevõtlikkus. Kõigist ei saa firmajuhid ja omanikud, ega saagi saada. Ettevõtlikkus tööalases tegevuses, hobide harrastamisel, suhetes ja mujalgi, on aga edu saavutamise aluseks. Julget pealehakkamist!
Lauri Luik

Loe ka siit: http://www.parnupostimees.ee/1100984/lauri-luik-ettevotlik-noor-saab-hakkama/

Täna kogunenud Reformierakonna juhatus toetas peaminister Andrus Ansipi poolt nädalavahetusel Reformierakonna Üldkogul väljakäidud lastetoetuste reformi plaani ning rõhutas vajadust toetada rohkem just neid lapsi, kes enim abi vajavad.
 
Reformierakonna juhatuse liikme Taavi Rõivase sõnul minnakse reformiplaaniga edasi kaasates avalikku arutellu kõik teemast huvitatud isikud ja huvigrupid. “Soovime kahekordistada suhtelises vaesuses olevate laste toetused, mis tähendab, et edaspidi saaksid nad 40 eurot kuus esimese ja teise lapse kohta ning 115 eurot kolmandast lapsest alates,” selgitas Rõivas.  
 
Taavi Rõivase sõnul oleksid Eesti vajaduspõhised lastetoetused reformi jõustumisel ühed kõrgeimad Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulgas ning riikide jõukust arvestades kogu Euroopas. Kahekordset toetust hakkaks saama hinnanguliselt üle 50 000 lapse.

Reformierakond soovib lastetoetuste reformiga algust teha juba järgmisel aastal. Plaan näeb ette esimese ja teise lapse toetuse tõstmise seniselt 19,18 eurolt kuus lapse kohta 40 eurole lapse kohta ning iga järgneva lapse puhul seniselt 57,54 eurolt 115 eurole lapse kohta. See võimaldaks näiteks kolme abivajava lapsega perel lapse arengule praegusega võrreldes panustada aastas ligi 1200 euro võrra rohkem.

Reformierakonna Liberalismi Akadeemia eestvõttel viibivad 3.-6. juunini Tallinnas 12 noorpoliitikut Valgevenest, Moldovast, Ukrainast, Georgiast ja Eestist, et arutleda liberaalsete poliitiliste lahenduste, Euroopa Liidu ühise rahandusruumi ja naabruspoliitika kujundamise üle.

“Seminar Tallinnas on avalöögiks idapartnerlusriikide noorte liberaalsete poliitikute koolitusprogrammile, mille käigus peetakse loenguid ja debateeritakse rahandus- ja hariduspoliitika ning eurointegratsiooni teemadel,” kirjeldas akadeemia juht Rain Rosimannus.

“Seminaride sari jätkub Chishinaus ja Brüsselis. Soov oleks muuta selline idapartnerite noorteakadeemia iga-aastaseks traditsiooniks,” lisas ta.

Noorte liberaalsete poliitkute Tallinna seminari programmis esinevad rahandusminister Jürgen Ligi, SEB panga analüütik Peeter Koppel, Rootsi parlamendisaadik Martin Andreasson, europarlamendi eelarvekomisjoni liige, Läti ekspeaminister Ivars Godmanis, europarlamendi saadik Kristiina Ojuland ja poliitilise kommunikatsiooni ekspert Ott Lumi.

Debatte modereerib endine majandusminister Meelis Atonen. Osalejate auks annab õhtusöögi riigikogu asespiiker Laine Randjärv. Programmi käigus tutvuvad osalised ka Eesti parlamendi, Stenbocki maja, lennusadama ja IKT Demokeskusega.

Seminaride sari teostub Liberalismi Akadeemia ja Friedrich Naumanni Fondi koostöös, projekti toetab Euroopa Liberaalne Foorum.

Olen alati lähtunud põhimõttest, et abivajajat tuleb aidata. Seetõttu pean oluliseks, et vajaduspõhiste toetuste reformid võimalikult kiirelt rakenduksid. Puudutagu need lastetoetust, muid sotsiaalseid meetmeid või haridust.

Kindlasti peab toetuste õhukese kihina ja kõigile laialimäärimine asenduma reaalselt abi vajavate inimeste abistamisega. Tähtis on ka see, et sotsiaaltoetustest ei jääks inimesele arvamust kui ühiskonna loomulikust osast. Toetused on hädavariant, abivahend neile, kes muidu kuidagi ei saa. Ideaalis peaks olema toetus ajutine abikäsi taas ree peale saamiseks.

Reaalsest vajaduspõhisusest tuleb lähtuda ka õppetoetusi kavandades. Ei saa olla nii, et enamik tudengeid on automaatselt kõrgkooli astudes maksumaksja poolt ülalpeetavad. Kuid mulle tundub, et tänane vasakpoolne retoorika selles suunas just tüürib. Kui me käsitleme kõiki tudengeid nende vanematest eraldi leibkonnana ning arvestame, et vähemalt esialgu enamus tööl ei käi, siis on meil peagi valdav osa õppuritest toetusesaajad. See tähendab, et enamus saab piskut ning soovitud tulemus jääb saavutamata. Meie eesmärk on abistada abivajajat ning seda tänasest suuremas mahus.

Suurel osal juhtudest abistab tudengit vähemalt esimestel õpinguaastatel tema perekond. Kõrgharidusreformiga tagatakse võimekale tudengile maksumaksja kulul haridus ning lisaks veel arvestatav stipendium eeskujuliku õppimise eest (pluss erialati ka vastav erialastipendium). Samuti on seaduses klausel, mis ütleb, et isegi siis, kui üliõpilasel jääb mõni ainepunkt tegemata, ei pea õppeasutus õppurilt sooritamata jäänud aine eest raha nõudma. Piisavalt motiveeritud põhjenduse puhul, milleks raske sotsiaalmajanduslik olukord kahtlemata on, võib ülikool vabalt teha erandeid. Täiendav võimalus on võtta hariduse investeerimislaen, mida tunneme õppelaenu nime all. Üha enam avaneb võimalusi ka erastipendiumite taotlemiseks. Viimaks, mingil hetkel läheb tudeng ka ise tööle. Ei ole see olukord nii mustvalge ja trööstitu kui mõni üritab maalida.

Valitsuselt heakskiidu saanud ning peagi riigikokku jõudev õppetoetuste eelnõu näeb ette 135 euro suurust toetust üliõpilasele, kelle keskmine sissetulek perekonnaliikme kohta jääb alla suhtelise vaesuspiiri ehk hetkeseisuga alla 280 euro kuus ja kes täidab õppekava täies mahus. On vaieldav, kas see summa peaks olema 135 eurot või võiks olla enam. Mina kaldun arvama, et see võiks olla pigem 200 eurot. Kui otsesel õppetöö kulude hüvitamisel on 100% õppekava täitmise nõue minu arvates põhjendatud, siis sotsiaaltoetuste puhul langetaksin seda pigem 75%-le. Ühe põhimõttelise muudatusena antud eelnõus usaldaksin aga kogu õppetoetuste rahakoti tudengitele endile.

Lõpetuseks. Olen kuulnud palju räägitavat sellest, et töö kõrvalt õppimine on väga raske. Olen nõus, kuid kes on öelnud, et elu peab kerge olema. Ometigi on kõik võimalik ning edu võti peitub peaasjalikult pühendumises ja aja planeerimises. Toon ühe näite. Astusin Tallinna Tehnikaülikooli 2000. aastal. Esimestel aastatel oli perekondlik tugi minu jaoks väga oluline, suureks abiks oli ka õppelaen. Õppetöö kõrvalt juhtisin üle-Eestilist noorteorganisatsiooni, olin tegev üliõpilasesinduses ning valitud Haapsalu linnavolikokku. Lisaks töötasin. Vaba aega oli ka! Bakalaureusekraadi sain nominaalajaga aastal 2004. See pole kiidulaul vaid näide neile, kes ütlevad, et aega pole ning raske on. Elu ongi võitlus.

 
Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni liige
Reformierakond

Teisipäeval, 22. mail toimus Riigikogu I aseesimehe Laine Randjärve ja riigikogu liikme Lauri Luige visiit Haapsallu.
 Eesmärgiks oli külastada mitmeid ettevõtteid ja asutusi ning kohtuda Lääne maavanem Innar Mäesaluga.

Puitmaju tootvas Tene kaubanduse AS-is tutvuti tootmisprotsessi, töötingimuste ja valmistoodetega.  “Tene Kaubandus, nagu ka paljud teised regionaalsed ettevõtted on oma tootmise suures osas üles ehitanud ekspordile. Muljetavaldav on sihtkohtade rohkus, kus Eestis toodetut edukalt müüakse: Liibanon, Kanada, Austraalia, Itaalia, Hispaania, Saksamaal ja teised maad,” avaldas Randjärv tunnustust.

Thalasso Spa Fra Mare juhataja Maret Sukles tutvustas külalistele asutuse käekäiku ja ravi- ja iluteenuseid, sealhulgas kuulsa Haapsalu ravimuda kasutusvõimalusi.

Haapsalu Neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses kohtuti taastusraviarsti Ülle Kruusi ning ülemõe Kaja Manderiga. Peamise probleemina tõid nad välja  ravijärjekordade pikkuse. Riigikogu liikme Lauri Luige sõnul edastatakse koha peal arutatud mured ka sotsiaalminister Hanno Pevkurile.

Läänemaa maavanemaga kohtumisel räägiti maakonna valdade elust, maavalitsuste ülesannetest ja tehti kokkuvõte visiidist.

 
Lisainfo:
Tõnu Parbus

Reformierakonna
Läänemaa arendusjuht
+372 51 84 888
laane@reform.ee

Annetustest

Kuna viimastel päevadel on palju räägitud annetustest, siis olgu selguse huvides öeldud:

Olen Reformierakonda vaid oma rahadega toetanud ning toetan ka edaspidi.

Kõik oma annetused olen ma teinud läbi pangakonto.

Olen toetanud erakonda maailmavaate pärast ning katan läbi annetuste ka erakonna kampaaniakulusid, et kõik oleks selge ja läbipaistev. 

Riigikogu liige Lauri Luik ning Lääne maavanem Innar Mäesalu tegid eelmisel reedel visiidi Kullamaa valda.

Visiidi käigus külastati Koluvere hooldekodu, Kullamaa keskkooli, vastvalminud Goldenbecki multifunktsionaalset vabaajakeskust ja  Reinu Einari OÜ-d.  Ringkäigu  jooksul kohtuti Kullamaa keskkooli direktori, abivallavanema ning volikogu esimehega.

Kohtumisel Koluvere hooldekodus tutvustati hooldekodu ajalugu ning tulevikuplaane. Maavanema sõnul on positiivne see, et vastvalmiv Uuemõisa hoolekandeasutus ei vii Koluverest suurt hulka töökohti minema nagu esialgu kardeti.

Kullamaa kooli direktoriga kohtudes arutati Kullamaa kooli edasisi plaane. Riigikogu liikme Lauri Luige sõnul on Kullamaa ja Lihula gümnaasiumi konstruktiivne koostöö võtmeküsimus Lõuna-Läänemaa ühisgümnaasiumi tekkel. „Meie huvi on, et lisaks Haapsalule peab jääma ka Läänemaa põhja ja lõunaossa gümnaasium.“ sõnas Luik. Ta toonitas, et seisab selle eest, et maagümnaasiume kinni ei pandaks. Kui kaovad gümnaasiumid, siis lahkuvad maapiirkonnast ka inimesed. “Areng peab toimuma lisaks maakonnakeskusele ka mujal Läänemaal”. lisas Luik

Lauri Luik ja Innar Mäesalu plaanivad selle aasta lõpuks läbi käia kõik Läänemaa omavalitsused. Siiani on külastatud Ridala, Nõva, Hanila, Lihula ja Kullamaa valda.

Kultuurikomisjoni liikme Lauri Luige sõnul on vajaduspõhiste õppetoetuse eesmärk, et üliõpilased saaksid täielikult pühenduda õppimisele ja lõpetada kõrgkool nominaalajaga.

’’Samas on oluline, et õhukese kihina kõigile laialimäärimine asenduks reaalselt abi vajavate inimeste abistamisega. Tähtis on ka see, et sotsiaaltoetustest ei jääks noorele inimesele arvamust kui ühiskonna loomulikust osast. Ei saa olla nii, et enamik tudengeid on automaatselt kõrgkooli astudes ülalpeetavad,’’ rõhutas Luik.

Parlamendisaadik märkis, et haridusminister on lubanud, et vahendid nii stipendiumiteks kui õppetoetusteks riigieelarves leitakse. ’’Kindlasti ei tohi see raha tulla õpetajate palgatõusu arvelt, mis peab samuti järgmisel aastal aset leidma.“

„Kõrgharidusreformi seadusega oleme ära otsustanud ka uue stipendiumitesüsteemi loomise, mis tagab arvestatava stipendiumi tublimatele,’’ lisas Luik.

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks seaduseelnõu, mille eesmärk on luua üliõpilastele riiklik vajaduspõhine õppetoetus, mis toetab majanduslikult ebasoodsamas olukorras üliõpilaste ligipääsu kõrgharidusele.

Eelnõu kohaselt on vajaduspõhist õppetoetust õigus saada kuni 26-aastasel üliõpilasel, kelle keskmine sissetulek perekonnaliikme kohta jääb alla suhtelise vaesuspiiri (praegu alla 280 euro kuus) ja kes täidab õppekava täies mahus. Vajaduspõhise õppetoetuse suuruseks on kavandatud 135 eurot, mis on umbes pool alampalka. Õpingutega seotud kulude katteks on üliõpilastel võimalus võtta ka õppelaenu 1917,35 euro ulatuses ja õppetööst vabal ajal osalise koormusega töötada.