Sel nädalavahetusel, pühapäeval, toimub Torino maraton, mis on minu jaoks ühtlasi ka hooaja viimane tõsisem sportlik katsumus.

Ettevalmistused on tehtud ning ülejäänu vaid vormistamise küsimus. Tuleb minna ja joosta oma jooksu.

Vähemat kui isiklik tippmark ma sinna tegema ei lähe, seega saab olema tõsine katsumus. Näikse.

Head tervist soovides!

Lauri

Riigieelarve lugemist on võrreldud telefoniraamatu sirvimisega. Mõnes mõttes on see tõesti nii- üks igati kuiv ja arvudest-faktidest küllastunud pakk paberit. Samas, kui tarvis teada mõnd konkreetset numbrit, näiteks seda, kui palju on riigieelarvest kavandatud Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi koolihoone remondiks, siis on tegu eluliselt olulise dokumendiga.

Kas elu läheb järgmisel aastal paremaks? 2013. aasta riigieelarve eelnõu on endiselt kriisis vaevleva maailmamajanduse kontekstis üpris optimistik, mis võimaldab tulevikku vaadata lootustandva pilguga. Tõusevad pensionid, vajaduspõhiselt kahekordistuvad lastetoetused, suurenevad õpetajate, kaitseväelaste, tervishoiu-, kultuuri- ning julgeolekutöötajate palgad.

Võimekad tudengid saavad tulevast aastast omandada kõrghariduse maksumaksja kulul ning vajaduspõhiselt senisest märgatavalt suuremat õppetoetust. Kavas on avaliku sektori suuremahulised investeeringud nii põhimaanteede ehituseks ja kohalike teede hoiuks kui ka investeeringud veemajanduse objektidesse ja energiasäästu (näiteks uuendame Haapsalus tänavavalgustuse). Põllumeestele on tagatud sujuv üleminek uutele otsetoetuste süsteemile.

Tuleva aasta riigieelarve tulud suurenevad 2,2 protsenti 7,5 miljardi euroni. Üldine maksukoormus väheneb, mida mõjutab enim töötuskindlustusmakse langetamine kolmele protsendile, mis jätab inimestele omakorda rohkem raha kätte. Eelarve on tasakaalu lähedal, tõsi, mitte veel päris balansis. Eesti paistab Euroopa Liidus endiselt silma madalaima võlakoormusega (12% SKT-st). Tänu varasemate aastate konservatiivsele eelarvepoliitikale pole meil vaja kavandada suuri summasid laenuintresside maksmiseks, mis annab meile teiste riikide ees märkimisväärse eelise.

Vanaemale on ka tuleval aastal hea uudis- pensionid tõusevad viis protsenti. Vajaduspõhiselt kahekordistuvad lastetoetused – abi saavad pered, kes seda reaalselt kõige enam vajavad. Lastetoetuste tõusu reform puudutab umbes 70 000 last. Oluline on rõhutada, et kelleltki ei võeta lastetoetusi vähemaks. Taastub ka tasuline isapuhkus ehk 10 päeva saab isa olla lapse ja naise juures kodus.

Üheks haridusvaldkonna võtmeküsimuseks on koolivõrgu korrastamine. Detailide osas seisab ees veel palju vaidlusi, kus nii mõnegi koha peal ma haridusministrile järeleandmisi teha ei kavatse. Laias plaanis on meie eesmärk tagada turvaliste ja kodukohalähedaste, head ettevalmistust pakkuvate põhikoolide võrk ning kvaliteetset ja valikaineterohket gümnaasiumiharidust võimaldavate jätkusuutlike gümnaasiumite teke. Heaks näiteks on Haapsallu loodav riigigümnaasium, kuhu investeerime ca 5 miljonit eurot. Läänemaal peab säilima vähemalt kolm gümnaasiumit, isegi siis, kui ministeeriumi “exceli tabelis” on vastavad read punased.

Õpetajate palga alammäär tõuseb 715 euroni, keskmine palk 860-le eurole. Kuidas täpselt hakkab käima õpetajate täiendav tasustamine, see on meil riigikogus veel tarvis selgeks vaielda. Üks mis kindel, täiendava palgatõusu vahendid peame leidma riigieelarvest, kindlasti ei saa me seda koormust seada kohalike omavalitsuste õlule, isegi mitte kaudselt.

Rakendub kõrgharidusreform, võimekad üliõpilased saavad järgmisest aastast maksumaksja kulul õppida ning taotleda senisest suuremat stipendiumi. Majanduslikult keerulises seisus olevad üliõpilased saavad taotleda 135 eurost vajaduspõhist õppetoetust.

Arstid on viimastel nädalatel väga selgelt väljendanud oma meelsust. Avalikkusele presenteeritud numbreid vaadates tundub, et kohati ehk isegi liialt agaralt, kuid samas on näiteks õdede ja hooldajate palgad ikka tänamatult väikesed. Seetõttu on sotsiaalministeerium järgmise aasta eelarves kavandanud arstidele kolme ja õdedele-hooldajatele 6-protsendilist palgatõusu.

Võitleme selle nimel, et Haapsalut läbiv riigitee (Tallinna maantee, sh Paralepa silla ülesõidukoht) saaks lähiaastatel riigi vahenditest remonditud. Lisaks riigiteedesse suunatavetele täiendavatele vahenditele kavandame kohalike teede hoiuks üle 29 miljoni euro, mis on 11 miljoni euro võrra enam kui sel aastal. See annab omavalitsustele võimaluse investeerida senisest enam teehooldesse ja -ehitusse ning tagada inimeste mugavam liikumine. Soetame laevad väikesaartega ühenduse pidamiseks (Vormsi, Ruhnu, Abruka, Prangli ja Kihnu) mahus 9,6 miljonit eurot.

Kugi Eesti selle riigieelarvega valmis ei saa, julgen väita, et tegu on ühe parema võimaliku jaotusega, mis tänases suhteliselt keerulises majandusseisus teha annab.

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni liige
Reformierakond

Kumb on kooli puhul olulisem, kas turvalisus või kvaliteet? Ilmselt ei saa ühte teisele eelistada, sest hea kool on turvaline ning annab konkurentsivõimelise hariduse. Kuid kas suured ümberkorraldused hariduses triivivad meid õiges suunas?

Oleme loonud reeglistiku turvalise kooli tekkeks. Kirjutasime seadusesse peatükid erivajadustega laste paremaks toetamiseks, vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks ning hädaolukorra lahendamiseks koolis jpm. Eeskujulik näide on ka programm “Turvaline kool”. Kuid see kõik on vaid teoreetiline turvalisus, mis ilma inimeste reaalse tööta ei aita. Sellesse tuleb täiendavalt panustada, nii inimresursi kui ka raha näol. Viimastel nädalatel internetis levitatud koolikiusamisvideod panevad tõsiselt mõtlema, kas ja mida saaksime teha paremini.

Laste erivajadustest ning turvalisusest lähtudes seadustasime nõude tagada igale õpilasele vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Leppisime kokku, et kulud kaetakse riigi poolt. Viimasel ajal olen aga kuulnud omavalitsuste muret, et tugispetsialistide palgafond soovitakse nende õlule seada. Rääkides turvalisest koolist, on tugipersonali olemasolu ja palgafond võtmetähtsusega ning siin ei tohi riik tänast korda muuta. Sama kehtib klassijuhatajate töötasu kohta, sest just nendel on oluline roll oma õpilaste abistamisel ning ka näiteks koolikiusamise ennetamisel.

Puhaste gümnaasiumite loomisel on häid külgi, kuid ka ohte. Oletame, et tegutseb kaks normaalse suurusega täistsüklikooli (12 klassi). Koolivõrku korrastades lüüakse põhikool ja gümnaasium lahku nii, et kahe kooli peale tekib üks suur gümnaasium ja suur põhikool. Usun, et gümnasistid, olles juba veidi täiskasvanumad, saavad uues keskkonnas hakkama, kuid kuidas reageerib sellele põhikoolinoor. Kui siiani oli gümnasist kõrval positiivseks eeskujuks, mentoriks ja korravalvuriks, siis nüüd ollakse omapäi, poole suurem hulk noori kõige keerulisemas eas.

Paarikümne õpilasega kool võib olla turvaline, kuid kindlasti ei ole ta piiratud ressursside tingimustes jätkusuutlik ega hariduskorralduslikult ratsionaalne. Samas on liialt suurte koolide tekkel paratamatu, et õpilastele ei saa enam piisavalt tähelepanu pöörata ning tõsised konfliktid võivad jääda seetõttu ennetamata. Kui aitame kaasa suurte põhikoolide tekkele, siis peame suurendama ka ressursse turvalise õppekeskkonna tagamiseks. Ka nö mentorõpilasi, kes aitavad koolis korda pidada ning vajadusel abistavad, tuleb aktiivsemalt kasutada.

Oleme kokku leppinud, et turvalised ja kodulähedased põhikoolid peavad säilima üle Eesti. Gümnaasiumitevõrk vajab aga korrastamist, kuna on omal ajal rajatud kolmandiku võrra suurema hulga õpilaste jaoks. Arvutusi tehes ning koole ühtsetel alustel “exceli tabelisse” kõrvutades selgub, et mõistlik on gümnaasiumeid pidada reeglina vaid maakonnakeskustes. Kuid kindlasti ei tohi me sedasi reaalsuses talitada. Leian, et mõistliku suurusega (ca 75 õpilast gümnaasiumiastmes) piirkondlike gümnaasiumite säilitamine peab olema riigi prioriteet isegi siis, kui see tabelis rohelisele reale ei klassifitseeru. Sest siin tuleb taas mängu turvalisus. Pisemad maakoolid on turvalisemad, seda nii õppe- ja elukeskkonna kui ka koolitee seisukohalt. Elu õpilaskodus on veel eraldi teema. Mina küll ei soovi ega kujuta hästi ettegi, et näiteks kõik Läänemaa noored peaksid Haapsallu gümnaasiumisse sõitma hakkama.

Parema kvaliteedi ning ressursside efektiivsema kasutamise nimel koolivõrku kaasajastades ei tohi me unustada turvalisust, mis pole vähemtähtis kui head hinded lõputunnistusel.

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni liige
Reformierakond

Laupäeval toimus Nõmme-Harku metsajooks (15 km), kus mõõtu oli tulnud võtma 51 naist-meest. Ilmataat ei halastanud, seetõttu olime sunnitud võistlema rajal koos esimeste Tartu suusamaratoniks valmistujatega. Temperatuur -2 kraadi C, puhumas kerge tuul.

Ettevalmistus Torino maratoniks on lõpusirgel ning distants sobis kenasti viimaseks tühjendustrenniks enne hooaja põhivõistlust.

Kodus valmis pandud poolpikk võistlusdress tuli stardi eel vahetada täispika vastu, kuna sellist külma sai Eestis viimati tunda vist märtsikuus. Kahjuks ei ole varustuses naeltega krossijooksu jalatseid, mistõttu tuli võistelda paksu krobelise tallaga treeningsussiga. Kindlasti oli too parem valik kui sileda tallaga võistlustoss, kuid suur kaal ja tugev toestus pole võistlustingimustes siiski minu jalale.

Mootorsaani poolt pressitud poolpehmel lumel pole varem võistelda tulnud. Kohati hakkas lausa kahju suusameeste rada sügavate jalajärgedega lõhkuda. Kuid joosta tuli. Esimesed kilomeetrid, mil silkasin otse saani taga, olid üsna ebameeldivad, kuna tundus, et sissehingatavas on enam heitgaase kui tarvilikku õhku.

Alustasin kavandatud tempos (3.45 min/km), kuid esimese kilomeetri poole peal tundus, et jooksen üksinda. Siiski ei tulnud üksildust kaua kannatada, esimese suure languse peal silkas üks pikajalgne noormees (Jaanus Kallaste) must mööda. See oli ka ainus langus sel üpris mägisel rajal, kus hüppeliiges korra kahtlaselt väändus, kuid õnneks vaid pisut. Järgmised kolm kilomeetrit jooksime koos. Üsna rasketel tõusudel tundsin, kuidas konkurent kõrval kannatab, kuid languste peal ei olnud mul taas ta pikkade sammude vastu midagi teha. Meie taga oli aga endiselt tühjus. Olen seda rada varem korduvalt jooksnud ning teadsin hästi, et esimesed viis on strateegiliselt tähtis joosta 95 protsendiga, kuna tegu raja kõige raskema osaga. Korraks valdas mõte, et ehk oleme valinud liialt kiire tempo, sest kolmandat kohta hoidev Ahto Tatter paistis päris kaugel olevat.

Peale neljanda kilomeetri järsku langust kadus Kallaste mu löögiulatusest ning edasi jätkus rassimine üksinda. Üritasin mis ma üritasin teda kätte saada, aga vahe venis laskumiste peal aina pikemaks.

Mõttes kirusin suusarada, kuid samas teadsin, et kõigil on sama rasked tingimused. Õnneks saabus peagi joogipunkt, mis viis mõtted mujale. Võitlus jätkus. Kuni 12. kilomeetrini jooksin uhkes üksinduses sihiks silme ees aina väiksemaks muutuv pikajalgne jooksumees. Taha ma tavaliselt ei vaata, kuna käsitlen seda nõrkuse märgina. Siiski ei saanud kiusatusest võitu ning korraks silmasin üle õla. Tatter oli lähemale jõudnud. Peagi kuulsin selja taga pikki samme lähenemas ja nii see hõbemedalilootus vaikselt murenema hakkas.

Mõnda aega jooksime koos, kuid 13. kilomeetril oli mul ees juba kaks tüüpi, keda püüda tarvis. Viimased paar kilomeetrit olid rasked ning minu jalad tundusid nendel hetkedel ikka paganama lühikesed. Kohe kuidagi ei saanud langustel meestega tempot hoida.

Nii siis läkski, ületasin finišijoone 59.38-ga, mis andis pronksise III koha. Minu ees finišeerusid Jaanus Kallaste (58.09) ja Ahto Tatter (59.15). Süda on rahul.

Aega taga ajavad jooksumehed otsivad ikka vabandusi. Tuleb tunnistada, et rajatingimused mängivad päris palju rolli. Näiteks oleks ma oma 2010. aastal joostud 56.41-ga olnud nii sel kui ka eelmisel aastal esimene. Aga egas aastad ole vennad, kahe aasta eest oli sel ajal sügis, tänavu talv, vaheldus on hea. Pealegi, jooks lumes on topeltintensiivne, kuna jalalihas peab tagasi andes ja “libastumishirmus” tunduvalt enam tööd tegema.

Kolm nädalat on jäänud Torino maratonini.

Loe ka siit: http://online.le.ee/2012/11/20/lauri-luik-oli-torino-maratonil-89/

18.–19. oktoobril külastas riigikogu Reformierakonna fraktsioon Läänemaad, kus kohtusime kohalike elanikega, samuti külastasime ettevõtteid, koole ja spordiobjekte.

Maakonna haridusvõrgu kaasajastamine on lähituleviku üks võtmeküsimusi. Nii näiteks remonditakse riigi rahade eest Wiedemanni tänava koolihoone, mille kogumaksumus on u 5 miljonit eurot.

Pean oluliseks, et Läänemaal säiliks vähemalt kolm gümnaasiumit – üks maakonnakeskuses Haapsalus, teine Noarootsis ning kolmas Lõuna-Läänemaal. Kõigile meie lastele peab olema tagatud võimalus omandada põhiharidus võimalikult kodukoha lähedal, st säilima peab tänane põhikoolide võrk. Kvaliteetne ja valikaineterohke gümnaasiumiharidus peab olema tagatud mõistlikul kaugusel kodust.

Visiidi käigus külastasime Noarootsi gümnaasiumit, Risti põhikooli, Lihula gümnaasiumit ja spordiobjekte, Piirsalu külaseltsi, Österby sadamat, AS Hoolekandeteenused Koluvere Hooldekodu, OÜ Lade, Uuemõisa hoolekandeküla ja Haapsalu Neuroloogia Rehabilitatsiooni Keskust.

Tutvusime ka Eesti kutseliste kalurite ühistu poolt ehitatud külmhoonega, Kiltsi lennuvälja, Haapsalu Hoolekandekeskuse ja Haapsalu universaalse spordihalliga.

Tore on mõelda, et kui riigieelarves vahendeid napib, siis on võimalus raha alati juurde trükkida. Ja kui seegi otsa saab, siis käivitada trükipressid taas. Nii on ka lisahääle andmisega valimistel. Esialgu anname iga alaealise lapse vanemale võsukese arvelt hääle, kui aga ühiskond veelgi vananeb, siis korrutame koefitsendi nt kahega ja pilt on taas ilus. Fakt on aga see, et maailma rahanduse ajaloos on kõik korrad, kus püütud raha defitsiiti parandades kupüüre juurde trükkida, lõppenud hüperinflatsiooniga. Sama on häältega. Nõudlus poliitiliste lubaduste realiseerimise järele kasvab, kuid ressursse, mille arvelt inimesi aidata, ju reaalselt juurde ei teki. Parim sotsiaalpoliitika on tugev majandus.

See, et hääletussedelite juurdetrükkimine ei too riigikassasse sentigi lisaraha (pigem viib välja), on klaar. Küsitav on aga see, kas idee üldse vastab demokraatlikele ja põhiseaduslikele printsiipidele. Põhiseadus ütleb, et kõik on seaduse ees võrdsed ning kedagi ei tohi diskrimineerida. Kuidas antud idee tagab võrdse kohtlemise valimistel lapsevanemale ning inimesele, kes lapsi üldse ei saagi? Kas viimaste puhul võetaks siis arvesse ka lapsendatute arv? Mis saab lastekodulastest? Jne.

Teha põhiseadusesse muudatusi selleks, et mingi konkreetse sihtgrupi huvid paremini poliitikas esindatud saaks, on juba oma olemuselt väär. Riigi huvi ja kohustus on seista oma rahva, st kõikide inimeste, hea käekäigu eest ning tagada abivajajatele vajaduspõhine toetus vastavalt olemasolevatele võimalustele. See on ka meie kui poliitikute ülesanne, mida oleme teinud ja teeme ka edaspidi vastavalt riigi majanduslikule võimekusele.

Meid soojendava teki suurus on otseses seoses rahade laekumisega riigieelarvesse. Mida tugevam on majandus, seda rohkem laekub raha, mida saame kasutada inimeste hüvanguks. See, kui keegi mõnest nurgast tekki kõvemini tõmbab, ei tee toda suuremaks vaid pigem kisub kellegi paljaks.

Hääled on poliitiku jaoks kui hapnik, see on vana tõde. Kuid poliitika tegemine pelgalt häälte pärast on sama absurdne kui jooksmine selleks, et hingata. Aga just selline loogika kumab läbi IRL-i ideest. Trükime hääletussedeleid juurde, ehk siis rahvas otsustab, et noori peresid on tarvis enam toetada, absurdne ju.

On ülekohtune arvata, et vanematele inimestele noored pered üldse korda ei lähe. Oma tutvusringkonnast saan tuua sootuks vastupidiseid näiteid, kus vanaemade-isade suurimaks silmarõõmuks on just lapselapsed, lapselapselapsed jne. Nende hea käekäik on vanavanemate jaoks tihtilugu olulisem kui oma pensioninumber. Arvamus, et vanemad inimesed hääletavad vaid nende poolt, kes suuremat penssi lubavad, on väga ekslik. Tean, et ka minu poolt on väga mitmed vanemad inimesed hääletanud, kuna just noored on need, kelles nad näevad Eesti riigi edasiviijaid. Suur tänu Teile!

Demokraatia põhiolemus on rahva võim, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, st kõigil on võrdne ligipääs võimule. Lisahääle andmine lapsevanemale tüürib aga hoopis vastupidises suunas.

Lauri Luik

Nädalavahetus on kirjutamiseks ja joonistamiseks hea rahulik aeg. Järgnevalt lühiülevaade mõningatest tööalastest tegemistest viimastel kuudel.
22. juuli- 6. oktoober 2012

Elu läheb edasi

26. juuli kohtusime Reformierakonna omavalitsusjuhtidega riigikogus, et arutada kavandatavat koolireformi ning KOV-ide rolli selles. Jätkukohtumine toimus 19. septembril

28. juuli pidasin kõne Kristuspäeval AleCoq Arenal

13.-15. august korraldasime traditsioonilised Eesti Koolispordi Liidu (EKSL) suvemängud “Meri ja Päike” Hiiumaal

16. august külastan erakonna Pärnu piirkonda, rääkisime haridusreformist.

Hariduskonverentsil Moldovas

24. augustil kohtusin reforminoorte juhatusega, arutasime kõrgharidusreformi mõjude üle

Osalesin TTÜ-s toimunud hariduskonverentsi paneeldiskussioonis

Alustasime EKSL-i teleprojekti “Tähelepanu, start!” ettevalmistustega, samuti koostööd Eesti Kergejõustikuliiduga spordiinventari ja spordialase oskusteabe pakkumiseks koolidele. FOTO: Võrumaa spordiliit

Ka sel aastal oli Matsalu Loodusfilmide Festival kõrgel tasemel, õnnestus osaleda koguni mitmel päeval

14. septembril avasin Haapsalu Linna Algkooli olümpiamängud, ei antud mulle ka võistlustules armu

Üsna aktiivne tegevus käib Haapsalu raudtee taastamise nimel, kuid kõvasti selgitustööd tuleb veel teha FOTO: http://fotoalbum.ee/photos/Edelareisija/2605357

20.-21. septembril toimus fraktsiooni visiit Harjumaale

11. septembril kohtusin erakonna Ridala piirkonna inimestega. 25. septembril aga toimus järjekordne koopaorav Haapsalus, arutlusel päevapoliitika ning 2013. aasta kohalikud valimised

Et pildid liiga üksluiseks ja tõsiseks ei läheks...

29. septembril toimus Suur Koolitus ja erakonna volikogu Tartus

Malelegend Kasparov taas Eestis

Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Hasartmängumaksu nõukoguga kogunesime igakuiselt ning toetasime sadu häid algatusi. FOTO: http://kehtnap.blogspot.com

2. oktoobril kogunes Riigikogu erakorralisele istungile, et arutada ESM-i laenulimiidi küsimust

Nädalavahetusi sisustavad tavaliselt jooksuvõistlused. Käsitletaval perioodil on läbitud: 10km Tristar triatlonil, Eesti MV poolmaratonis, Ülemiste järve jooks, Jüri Jaansoni 2 silla jooks, Tallinna maraton (21km), kohe ka Eesti MV ekidenis (5km). Keep on goin'!

1. Listen more than you talk

We have two ears and one mouth, using them in proportion is not a bad idea! To be a good leader you have to be a great listener. Brilliant ideas can spring from the most unlikely places, so you should always keep your ears open for some shrewd advice. This can mean following online comments as closely as board meeting notes, or asking the frontline staff for their opinions as often as the CEOs. Get out there, listen to people, draw people out and learn from them.

2. Keep it simple

You have to do something radically different to stand out in business. But nobody ever said different has to be complex. There are thousands of simple business solutions to problems out there, just waiting to be solved by the next big thing in business. Maintain a focus upon innovation, but don’t try to reinvent the wheel. A simple change for the better is far more effective than five complicated changes for the worse.

3. Take pride in your work

Last week I enjoyed my favourite night of the year, the Virgin Stars of the Year Awards, where we celebrated some of those people who have gone the extra mile for us around the Virgin world. With so many different companies, nationalities and personalities represented under one roof, it was interesting to see what qualities they all have in common. One was pride in their work, and in the company they represent. Remember your staff are your biggest brand advocates, and focusing on helping them take pride will shine through in how they treat your customers.

4. Have fun, success will follow

If you aren’t having fun, you are doing it wrong. If you feel like getting up in the morning to work on your business is a chore, then it’s time to try something else. If you are having a good time, there is a far greater chance a positive, innovative atmosphere will be nurtured and your business will fluorish. A smile and a joke can go a long way, so be quick to see the lighter side of life.

5. Rip it up and start again

If you are an entrepreneur and your first venture isn’t a success, welcome to the club! Every successful businessperson has experienced a few failures along the way – the important thing is how you learn from them. Don’t allow yourself to get disheartened by a setback or two, instead dust yourself off and work out what went wrong. Then you can find the positives, analyse where you can improve, rip it up and start again.

Source: http://www.linkedin.com/today/post/article/20121002115242-204068115-five-top-tips-to-starting-a-successful-business?trk=mp-edit-rr-posts

Aeg ajalt on hea teha oma tegemistes vahekokkuvõtteid. Esiteks selleks, et näha, kas ja kui palju oled seatud eesmärkidest täitnud ning teiseks seetõttu, et paremini kavandada tulevikku.

FC Risti pidi muidu Turbas harjutamas käima, kuid nüüd on neil päris oma väljak!

Variku külaplats Nõval, nüüd on külarahval tore koht, kus koos käia

Mul on hea meel, et vaatamata maailma majanduskriisile oleme viimaste aastatega suutnud ühes oma partneritega Läänemaale tuua üle 11 miljoni krooni riigiinvesteeringuid.

Selle eest on ehitatud näiteks Haapsalu Linna Algkooli mänguväljak, renoveeritud Haapsalu spordihoone ja staadion, ehitatud Ristile jalgpallistaadion, Haapsallu, Kullamaale, Orule ja Martnasse lastemänguväljakud, remonditud Lihula kultuurimaja katus, suunatud täiendavaid vahendeid haridus-, spordi- ja kultuuriobjektidesse Haapsalus, Lihulas, Noarootsis ja Hanilas. Kohaliku seltsielu arendamiseks toetasime külaplatside loomist ja arendamist Ridalas Valgeväljal, Nõval Varikul ja Taeblas Kuliste aasal jpm. Äsja sai Haapsalu sotsiaalmaja hoovi rajatud vahvad treenimisatraktsioonid.

Haapsalu staadion sai uue esimese raja katte, spordihoone ventilatsiooni

Hasartmängumaksu nõukogu esimehena olen julgustanud Läänemaa seltse ja organisatsioone aktiivselt meile projekte kirjutama. Väga meeldiv, et meie maakonnast on esitatud terve rida häid projekte, mida nõukogu on otsustanud toetada.

Kuna töötan kultuurikomisjonis, siis on minu põhifookus suunatud haridusküsimustele. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning kõrgharidusreform on kindlasti minu valdkonna kaks olulisemat seadust, mille võimalikult heaks vormimise nimel olen palju vaeva näinud.

Üsna pea saavad noored asuda õppima värskelt renoveeritud koolimajja

Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi kapitaalremont on kindlasti üks suur samm Haapsalu hariduselu edendamisel. Selle üle olen eriti rõõmus. Samuti selle üle, et peagi saame Paralepa parkmetsas üheskoos valgustatud rajal jooksmas käima hakata.

Pikendasime vanemahüvitise maksmise perioodi lapse pooleteist aastaseks saamiseni, oleme stabiilselt tõstnud pensione (pensionid tõusevad ka järgmisel aastal) ning oleme edukalt võidelnud tööpuudusega.

Eesti üleminek eurole oli ääretult oluline samm meie majanduse tugevdamiseks ning usaldusväärsuse suurendamiseks. Selle kõige alus on aga olnud tark ja konservatiivne fiskaalpoliitika, mida Reformierakond valitsuse juhterakonnana esindab.

Haapsalu Linna Algkooli kasvandikel on nüüd kaasaegne mänguhoov

Toimetame ikka aktiivselt edasi 🙂

Parimat!

Lauri

Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu töögrupp leppis kokku lastetoetuste tõstmise kavas.

Koalitsioonierakondade kokkuleppe kohaselt tõstetakse suhtelises vaesuses elavate ühe lapsega perede lastetoetused senistelt 19,18 eurolt kahekordseks 38,36 euroni ja kahe lapsega peredel 76,72 euroni kuus. Lisaks tõuseb kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus seniselt 57,54-lt 95,9 euroni. Kolmikute sünnitoetus tõstetakse seniselt rohkem kui kolmekordseks ehk 3000 euroni. Samuti ei arvestata lisanduvaid lastetoetusi toimetulekutoetuste arvestamisel.

Kokkulepitud reform on kombinatsioon universaaltoetustest ja vajaduspõhistest toetustest.

Mõlema meetme samaaegset kasutamist on Eestile muuhulgas soovitanud Arengu ja Majanduskoostöö Organisatsioon – OECD.  Lastetoetuste tõstmise kandvaks ideeks on vajaduspõhisus ning lasterikaste perede senisest tõhusam toetamine.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna sõnul on tegu üle mitmete aastate põhimõttelise lastetoetuste tõusuga, mille eesmärgiks on aidata puuduses kannatavaid lapsi ning parandada kõigi kolme- ja enamalapselise perede laste olukorda. „Kui peres on kolm või enam last, siis asub see pere tihti allpool vaesuspiiri, mistõttu otsustasime nende toetust pea kahekordistada nii, et seda ei tule eraldi taotleda vaid toetust saavad kõik“, ütles Tsahkna.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur rõhutas, et senised lastetoetused jäävad kõigile alles. Lisanduvad täiendavad toetused. „Reformi tulemusel tõstame suhtelises vaesuses elavate ühe ja kahe lapsega perede lastetoetused senisega võrreldes kahekordseks. Lisaks tõuseb kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus seniselt 57,54-lt 95,6 euroni kuus. „Kolmanda lapse toetuse tõstmine kõigile peredele on selge perepoliitiline meede, et perre sünniks vähemalt kolm või enam last ja iive jõuaks plussi,“ lausus minister

Töögrupp jõudis lisaks kokkuleppele, et  tuleb premeerida ka sellist erakordset sündmust nagu kolmikute sünd ja sel puhul makstav ühekordne sünnitoetus tõstetakse seniselt rohkem kui kolmekordseks ehk 3000 euroni.

Lastetoetuste tõusu reform hõlmab ligi 70 000 last. Pered, kus need lapsed elavad, saavad täiendavat raha ja paraneb laste elukvaliteet ning võimalused arenguks. Reform käivitub järgmisest aasta 1. juulist ning rakendub täismahus 2015. aastast.

Lisainfo:

Hanno Pevkur
5163578

Sotsiaalminister Hanno Pevkur kinnitas täna Riigikogus toimunud Reformierakonna omavalitsuskogul, et riik kompenseerib kohalikele omavalitsustele vajaduspõhise lastetoetuste määramisega seotud kulud.
 
„Vajaduspõhise lastetoetuse tõusu reformi planeerimise käigus on olnud kõige keerulisem küsimus see, kuidas täiendava lastetoetuse määramist tehniliselt teostada. Oleme erinevate osapooltega koos arutanud ja leidnud, et parim lahendus on see, kus on kaasatud ka kohalikud omavalitsused. Nemad on peredele kõige lähemal ja teavad perede vajadusi,“ rääkis Pevkur.  
 
Lisaks on Pevkuri sõnul kohalikel omavalitsustel välja töötatud süsteem toimetulekutoetuse määramiseks, mis võetakse üle teatud osas ka täiendava lapsetoetuse määramiseks. „Kohalikele omavalitsustele on see mõistagi lisakulu ja selleks on vastava raha tänaseks arvestatud kavandatava reformi eelarve hulka. Teisisõnu –  riik kompenseerib kohalikele omavalitsustele täiendava lapsetoetuse määramiseks vajalikud kulud,“ kinnitas sotsiaalminister.  
 
„Kohaliku omavalitsuse roll oleks lapsevanemate taotluste alusel välja selgitada, kes täiendavat abi vajavad ning määrata neile täiendav toetus,“ lausus Pevkur.
 
Tartu linnapea Urmas Kruuse sõnul toetab Reformierakonna omavalitsuskogu välja käidud lastetoetuse tõusu reformi plaani.  “Lastetoetuste suurendamine neile peredele, kel toimetulekuga raskusi, on väga tervitatav ja kohalikud omavalitsused on siin kindlasti nõus igati kaasa aitama. Usun, et koostöös suudame tagada, et toetused jõuavad just neisse peredesse, kus seda kõige enam vajatakse,” ütles aasta isa 2010 Urmas Kruuse.
 
Reformierakonna välja käidud lastetoetuste tõusu reform näeb ette, et olemasolevaid peretoetusi kelleltki ära ei võeta ega vähendata. Vajaduspõhiselt kahekordistuvad lastetoetused abivajavatele peredele, kus elab üks või kaks last. Koalitsiooni töögrupis on kokkulepitud, et täiendavad lastetoetused jäävad välja toimetulekutoetuse arvestamisel. Kuidas täiendavalt toetada peresid, kus elab vähemalt kolm või enam last, selgub lähipäevil riigieelarve arutelude lõpptulemusena.

Reformierakonna omavalitsuskogu ühendab erakonda kuuluvaid kohalike volikogude esimehi, vallavanemaid, linnapäid ja maavanemaid. Reformierakond on kohalikes omavalitsustes kõige enam valitsusvastutust kandev erakond, juhtides 83 omavalitsust üle Eesti.

Lisainfo:

Hanno Pevkur
sotsiaalminister
hanno.pevkur@sm.ee
516 3578

Täna andis Arengufondi uus juht Tõnis Arro Riigikogule aru oma plaanidest järgmisteks aastateks.

Mulle avaldasid muljet tema presentatsiooni lõpus olnud ambitsioonikad numbrid, mis puudutasid inimeste kaasamist ja nende teavitamist ettevõtlusega tegelemisel. Küsisin, kas ta on mõtelnud, kuidas saaks seda ideed integreerida või seostada ka põhikoolides ja gümnaasiumides õpetatava ettevõtlusõpetusega.

Arengufondi uus juht täna Riigikogus

Tõnis Arro vastas nii:

“Aitäh, see on väga õige küsimus! Täna on koolides fakultatiivainena kohustuslik pakkuda ettevõtlusõpet ja 140 kooli on valmis seda tegema. Me oleme üsna täpselt vaadanud, mida nad siis seal õpetavad, ja oleme veendunud, et põhiliselt on see algne idee, et peaks ettevõtlusõpet pakkuma, moondunud majandusõppe pakkumiseks. See on üks asi, millega ei ole muud midagi teha kui aidata neid õpetajaid ja koole sellega, et luua paremaid ettevõtluse õppematerjale, pakkuda paremaid lugusid või kaasuseid. Iga ettevõtluse õpetaja teab väga hästi, et kui ta tahab ettevõtlusloengut pidada, siis ta võib hetkega laadida alla Harvardi kaasusi Bill Gatesi või Steve Jobsi kohta, aga ühe tavalise Eesti ettevõtja lugu on tal väga raske leida, mis oleks professionaalselt ette valmistatud. Ja niisuguste lugude tootmine, nendest … tegemine, võib-olla mingite väikeste videofilmide materjalide tegemine oleks niisugune asi, millega me saame aidata neid ettevõtluse õpetajaid, kellel täna ei ole tegelikult selleks mingisugust ettevalmistust ega mingit kogemust. Ühiskonnaõpetuse õpetaja võib väga tubli õpetaja olla, aga kui ta ei ole ise ettevõtlust õppinud ja kogemusi ei ole, siis tema õpe ja õpik on pigem majanduskeskne. See õpe ei saa olla väga tulemuslik. Me tõesti tahame sellele väga palju kaasa aidata ja oleme ka selleteemalist tegevust alustamas Haridusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga koos.”