Reformierakonna nimekirjas kandideerib oktoobrikuistel kohalikel valimistel 23 Ridala ja Haapsalu inimest.

Haapsalu linnapeakandidaadi, riigikogu liikme Lauri Luige sõnul on Reformierakonna meeskonnas mitmete eluvaldkondade esindajaid ning poliitikas juba tuntud tegijaid, näiteks endine Lääne maavanem Sulev Vare, Ridala vallavolikogu esimees Olev Peetris, vallavolikogu liikmed ja ettevõtjad Reimo Nebokat ja Anti Ratas ning paljud teised aktiivsed Ridala ja Haapsalu inimesed.

“Reformierakonnal on valimisteks tugev programm. Me tahame üheskoos üles ehitada Haapsalu, mis on kasvava elanikkonnaga, kiirelt arenev ja maailmas tuntud kuurort, kus inimestel on hea elada ja kuhu soovivad külalised üle maailma tulla. Järgnevate aastate teema number üks on pöörata Haapsalu elanike arv kasvule. See on võimalik vaid siis, kui suudame siia meelitada ettevõtjaid, kes loovad uusi hästi tasustatud töökohti. Meie ülesanne on üles ehitada tugev linn, kus inimestel on hea elada aastaringi ning kus Ridala ja Haapsalu moodustavad üheskoos harmoonilise terviku,” sõnas Luik.

Reformierakonna Haapsalu valimisnimekirja kuuluvad:

Lauri Luik – riigikogu liige

Reimo Nebokat – Ridala vallavaolikogu liige, ettevõtja

Urmas Koppe – Haapsalu Linnamajanduse AS-i juhataja ja ehitusinsener

Erki Teras – ettevõtja

Kädly Künnap – Ühendus Asuküla Selts MTÜ juhatuse liige, endine koolidirektor

Olev Peetris – Ridala Vallavolikogu esimees

Veiko Aasa – Helland Baltic OÜ ostuspetsialist

Erki Erik – Ehituse ABC kliendihaldur

Helina Evert – Haapsalu Rimi SM juhataja

Rait Kikas – ettevõtja

Janar Kuld – OÜ Hansaliinid, stjuuard

Silvi Kurisman – OÜ Nurme Production, õmbleja

Jaanus Müür – Politsei- ja Piirivalveameti ametnik

Karel Möll – Haapsalu Linna Spordibaasid müügijuht

Karel Nappus – üliõpilane, ettevõtja

Urmas Naudre – Haapsalu Hoolekandekeskuse kasvataja, ettevõtja

Olari Nebokat – üliõpilane

Mari-Liis Pällo – Maxima Eesti OÜ Haapsalu kaupluse juhataja

Anti Ratas – Ridala vallavolikogu liige, ettevõtja

Reimo Saar – mehaanikainsener

Kari Antero Tynkkynen – kirikuõpetaja

Caspar Vikkisk – ettevõtja

Sulev Vare – Keskkonnaameti Lääne regiooni juhataja, endine Lääne maavanem

Foto: visithaapsalu.com

Meie visioon: Haapsalu on kasvava elanikkonnaga, kiirelt arenev ja maailmas tuntud kuurort, kus inimestel on hea elada ja kuhu soovivad külalised üle maailma tulla.

Haapsalu tuleviku võtmeküsimus on meie elanikud- need, kes siin elavad ning need, keda soovime linna arengusse panustamas näha homme. Teema number üks on pöörata Haapsalu elanike arv kasvule.

Hästi tasustatud töökohad

Selleks, et inimesed tahaksid Haapsalus elada ning oma peret kasvatada, peavad siin olema hästi tasustatud töökohad. Meie ülesanne on ettevõtjatele soodsate tingimuste loomine uute töökohtade siia rajamiseks, olles sealjuures ettevõtjate koostööpartner, mitte konkurent. Peamiste ettevõtlusvaldkondadena Haapsalus näeme turismi- ja infotehnoloogiasektorit.

Uute tasuvate töökohtade siia meelitamiseks:

• pakume ettevõtjatele soodustusi oma äri Haapsallu rajamisel (nt kommunikatsioonidega liitumisel)
• töötame koostöös valdkonnaspetsialistidega välja kaasaegse kaugtöövõimaluste taristu
• töötame koostöös kohalike haridusasutustega välja siinset ettevõtlust toetavad õppekavad
• teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku luua omavalitsustele võimalus teatavas määras ise tulumaksumäära reguleerida
• aitame ettevõtjatel taotleda Euroopa Struktuurifondide toetusi
• teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku täiendavate riigiasutuste siia toomiseks
• kasutame efektiivsemalt ära sõpruslinnade võrgustikku ja sealseid ettevõtjaid
• oleme Vabariigi Valitsusele igakülgselt abiks Haapsalu ja pealinna vahelise transpordiühenduse kaasajastamisel
• aitame kaasa jagamismajanduse arengule erinevates valdkondades
• kasutame Ridala ja Haapsalu ühinemisest tulenevaid eeliseid (nt loodusturism)
• loome vajaliku taristu karavaniturismi arendamiseks
• kasutame isiklikke kontakte, et tuntud ettevõtjates huvi äratada

Hea elu aastaringselt

Linn on aastatega arenenud kauniks Euroopalikuks suvekuurordiks ja Ridalast on kujunenud looduskaunis ning turvaline elukeskkond. Kultuurikava on täidetud kümnete põnevate ettevõtmistega ning külastajaid on suvel üle kogu Eesti ja laia maailma. Kohalike inimestena huvitab meid aga veelgi enam see, mida teha Haapsalus ülejäänud üheksal kuul aastast. Seisame selle eest, et inimestel oleks aastaringselt Haapsalus hea elada ning turistidel põhjust külastada.

Selleks, et Haapsalus oleks hea elada aastaringselt:

• teeme teed ja tänavad korda, koostame selleks pikaajalise tegevuskava (sh muudame koolibussiliinide teed tolmuvabaks ning toetame Ungru tee remontimist ja kergliiklustee rajamist Haapsalust Jõõdresse. Pikendame kergliiklustee Aafrika rannast Uuemõisa pargini. Esmajärjekorras remondime Metsa tänava ja Tallinna maantee äärsed ning Uuemõisas asuvad kõnniteed)
• tagame maapiirkonna teede ja tänavate ehituse ning hoolduse samas mahus eelnevate aastatega, renoveerime vähemalt 1km kõnniteid aastas
• paigaldame maapiirkonna bussipeatustesse päikesepatareidel töötava valgustuse
• korrastame Paralepa, Holmi ja Pullapää rannad, rajame üldkasutatava välibasseini
• ehitame linnale korraliku turu, et elanikud saaksid tervislikku toitu ja kaupu otse kohalikelt tootjatelt
• taastame Krahviaeda viiva vallikraavi silla
• kaasame noori linna juhtimisse, luues Haapsalu Linnavolikogu juurde noorteesindaja koha
• toetame eakaid, sh tõstame matusetoetuse 270 euroni, ravimite toetuse 64 euroni, hambaravi hüvitise 32 euroni ja tagame tasutud bussiliikluse. Aitame kaasa eakate seltsitegevusele ning tugiteenuste kvaliteedi tõstmisele. Sotsiaalteenused peavad olema vajaduspõhised
• koostöös Läänemaa Puuetega Inimeste Kojaga töötame välja programmi elukeskkonna kohandamiseks ka erivajadustega inimestele
• sisustame linna kultuurikava ka kevadel, sügisel ja talvel, meelitades siia üle-Eestilisi ja rahvusvahelisi sariüritusi
• Hoiame elus Läänemaa laulu- ja tantsupeo traditsiooni. Tähistame väärikalt Eesti Vabariigi tähtpäevi
• võtame eeskuju Otepääst kui talvepealinnast ja Pärnust kui konverentsiturismi arendajast
• anname uuele valmivale Haapsalu Põhikoolile kaasaegse sisu ja renoveerime Haapsalu Linna Algkooli ning Uuemõisa Algkooli
• tagame vene keelt kõnelevatele lastele efektiivse eesti keele õppe juba lasteaias
• tagame muusikakoolile kaasaegsed ruumid
• tagame lasteaiakoha igale lapsele aastaringselt (ka suvel), avame lasteaedade mänguväljakud ühiskasutuseks
• laiendame Haapsalu spordikooli tegevuse ka uude Panga spordihoonesse
• tagame aastaringsed harjutamisvõimalused jalgpalluritele
• pöörame senisest suuremat tähelepanu vandalismiga võitlemisele
• tagame, et linna pakutavad teenused on kaasaegselt mugavad ning kättesaadavad igale abivajajale

Tugev Ridala ja Haapsalu

Ridala ja Haapsalu ühinemine avab meile sootuks uued arenguvõimalused. Looduskaunid väiksed Ridala külad, aga ka kiirelt arenev Uuemõisa, moodustavad sügisest kuurortlinnaga sõbraliku terviku. Läänemaa üks eredamaid pärleid, Matsalu looduskaitseala, hakkab tulevikus osaliselt Haapsalu koosseisu kuuluma. See loob huvitava koosluse, mida maailmale tutvustada. Seisame selle eest, et Ridala ja Haapsalu ühinemine sujuks tõrgeteta ning linn moodustaks tulevikus hästi toimiva terviku. Kõigil Haapsalu elanikel, nii Panga külas kui kesklinnas, peavad olema võrdsed võimalused kaasaegsete ja kvaliteetsete avalike teenuste saamiseks.

Sünergia loomiseks Ridala ja Haapsalu vahel:

• töötame välja ning viime ellu Ridala ja Haapsalu kui ühtse terviku kuurortikontseptsiooni
• aitame inimestel väiksematest piirkondadest oma koduküla reklaamida ning seal isikupäraseid tooteid/teenuseid pakkuda (koostöös Läänemaa Arenduskeskuse ja Innovatsioonikeskusega Innokas)
• pöörame erilist rõhku väikeste kohtade identiteedi hoidmisele ja arendamisele
• tugevdame külavanemate rolli ja toetame kogukonnateenuste arendamist
• viime huviringid küladesse ning toetame kultuuri-, spordi- jm seltside tegevust
• renoveerime seltsimajad, rajame valgustuse Mäemõisa parki ja seisame selle eest, et vajalikud investeeringud jõuaksid ka väiksematesse Haapsalu paikadesse (nt külakeskused)
• tagame bussiliikluse praegusel tasemel
• koostame avalikkust kaasates uue ühinenud omavalitsuse üldplaneeringu
• tagame, et omavalitsuste ühinemine toimub ühinemislepingus kokkulepitu alusel

* Haapsalu all peame läbivalt silmas Ridala ja Haapsalu ühinemisel tekkivat omavalitsust

Eile Haapsalu linnavalitsuses toimunud valimisprogrammi ja nimekirja esitlemise koosolekul kinnitas Reformierakond Haapsalu linnapeakandidaadiks riigikogu liikme Lauri Luige.

Luige sõnul on Reformierakonna visioon ehitada üles Haapsalu, mis on kasvava elanikkonnaga, kiirelt arenev ja maailmas tuntud kuurort, kus inimestel on hea elada ja kuhu soovivad külalised üle maailma tulla.

“Haapsalu tuleviku võtmeküsimus on meie elanikud- need, kes siin elavad ning need, keda soovime linna arengusse panustamas näha homme. Teema number üks on pöörata Haapsalu elanike arv kasvule. Reformierakonna programm on üles ehitatud just sellest lähtuvalt,” sõnas Luik.

“Selleks, et inimesed tahaksid Haapsalus elada ning oma peret kasvatada, peavad siin olema hästi tasustatud töökohad. Meie ülesanne on ettevõtjatele soodsate tingimuste loomine töökohtade siia rajamiseks. Seisame selle eest, et inimestel oleks aastaringselt Haapsalus hea elada ning turistidel põhjust linna külastada. Ridala ja Haapsalu peavad tulevikus moodustama hästi toimiva terviku. Kõigil Haapsalu elanikel, nii Panga külas kui kesklinnas, peavad olema võrdsed võimalused kaasaegsete ja kvaliteetsete avalike teenuste saamiseks ja taristu kasutamiseks.”

Endise Lääne maavanema Sulev Vare sõnul on Lauri Haapsalust pärit noor ja teotahteline mees, kes on näidanud end koostöövalmi ja kompromisse teha oskava poliitikuna. “Maratonijooksjana on ta visa ja sihikindel, kes suudab ka suurt pingutust nõudvad eesmärgid ellu viia. Nii, et igati sobilik eestvedaja uuele ühinenud omavalitsusele.”

Luige sõnul on Reformierakonna nimekirjas mitmete eluvaldkondade esindajad, aktiivsed Ridala ja Haapsalu inimesed. Näiteks endine maavanem Sulev Vare, Ridala vallavolikogu esimees Olev Peetris, Ridala vallavolikogu liikmed ja ettevõtjad Reimo Nebokat ning Anti Ratas. Lisaks kandideerivad Haapsalu Linnamajanduse AS-i juhataja Urmas Koppe ja spordibaaside müügijuht Karel Möll, Asuküla Seltsi juhatuse liige Kädly Künnap, Maxima Eesti OÜ Haapsalu kaupluse juhataja Mari-Liis Pällo ning politsei- ja piirivalveametnik Jaanus Müür. Reformierakonna nimekirjas kandideerivad ka ettevõtjad Erki Teras, Rait Kikas, Caspar Vikkisk ja Urmas Naudre. Lisaks üliõpilased Olari Nebokat ja Karel Nappus, õmbleja Silvi Kurisman, kliendihaldur Erki Erik, stjuuard Janar Kuld ja ostuspetsialist Veiko Aasa, kirikuõpetaja Kari Tynkkunen ning riigikogu liige Lauri Luik.
Luige sõnul Reformierakonna valimisnimekiri täieneb.

Lisainformatsioon:
Lauri Luik
56 659 599
lauri.luik@riigikogu.ee

E-valimiste perioodi pikendamine tõstab valimisaktiivsust ja toetab Eesti e-kuvandit, ütles riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Lauri Luik.

„Eestil kui e-riigil tuleb jätkuvalt uuendusmeelseid lahendusi pakkuda. E-valimiste pikendamisega seniselt seitsmelt päevalt kümnele suureneb valijate võimalus demokraatlikus otsustusprotsessis osalemiseks,“ lausus Luik.

Reformierakonna fraktsiooni aseesimees tuletas meelde, et e-valimiste aktiivsus on aasta-aastalt märkimisväärselt kasvanud – kui 2005. aastal osales kohalikel valimistel alla kahe protsendi hääletajatest, siis viimastel valimistel oli see protsent juba üle 30.

„Selle asemel, et trendiga kaasa minna ja tuua võimalikult paljudele inimestele valimised lähemale, töötab valitsusliit sellele risti vastu, lükates meie esitatud eelnõu tagasi,“ märkis Luik.

„Elektroonilise hääletamise perioodi lühendamine on e-Eesti eduloo umbusaldamine ja naeruvääristamine. Valitsusliidu põhjendused e-valimiste lühendamiseks on olnud alusetud ja kontekstivälised, samuti õiguslikult ebapädevad,“ lisas ta.

„Kui koalitsioon arvab, et elektrooniline hääletamine ei ole turvaline ning rikub valimiste ühetaolisuse põhimõtet, siis peaks nende loogikast lähtudes e-valimised üldse kaotama. Seda Keskerakond muidugi soovikski. Kui ka IRL täielikult oma senistest põhimõtetest loobuks, siis ilmselt nii lähekski,“ ütles Reformierakonna fraktsiooni aseesimees.

Riigikogus tuleb täna esimesele lugemisele Reformierakonna esitatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (401 SE), millega pikendataks elektroonilist eelhääletamise võimalust seitsmelt päevalt kümnele päevale ehk e-hääletamine toimuks 13. päevast kuni 4. päevani enne valimispäeva.

Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning IRL-i parlamendifraktsioonide algatatud eelnõuga (400 SE) lüheneks europarlamendi valimistel e-valimiste periood seitsmelt päevalt kolme päevani.

Lisainfo:

Lauri Luik

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees

lauri.luik@riigikogu.ee

56659599

Rahvastiku kehalise aktiivsuse uuring 2016 näitab, et täisealiste liikumisharrastajate osakaal Eestis on tõusnud 54 protsendile, mis tähendab eelneva aastaga võrreldes koguni 9-protsendilist tõusu. Seega ületab nende eestimaalaste arv, kes tegeleb liikumisharrastusega regulaarselt vähemalt kaks korda nädalas, esmakordselt nende arvu, kes tegelevad liikumisharrastusega harvem või üldse mitte.

Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juhi Peeter Lusmägi sõnul on üks olulisi põhjuseid liikumisharrastajate arvu suurenemises liikumispaikade rohkus. „Rahvusvaheliste uuringute kohaselt on liikumispaikade olemasolu primaarse tähtsusega selleks, et inimesed korrapäraselt liikumisharrastusega tegeleksid. Viimase 15 aasta jooksul on Eestis riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös ning Euroopa Liidu fondide raha abil rajatud arvukalt liikumispaikasid – spordiregistri andmetel on Eestis ca 3000 erinevat spordiobjekti. Sama näitab ka meie värske uuring – liikumisharrastajate arv on läbi aegade kõrgeim ning vaid 2% neist, kes liikumisharrastusega ei tegele, märkis põhjuseks kodulähedase liikumispaiga puudumise,“ rääkis Lusmägi.

Lusmägi lisas, et teine oluline põhjus liikumisharrastajate arvu tõusuks on olnud teadlikkuse kasv. „Inimesed on muutunud üha teadlikumaks liikumise kasulikkusest ja oskavad oma vaba aega paremini sisustada. Teadlikkuse kasvu näitab ka oskus valida alade ja varustuse vahel – kui veel mõned aastad tagasi tõid eestlased uuringus ühe takistava tegurina seda, et liikumine on kallis, siis tänaseks juba teatakse hästi – selleks, et liikuda, ei pea olema kallist ja spetsifilist spordivarustust või klubikaarti, vaid saab endale sobivas riietuses liikuda ka kodu lähedal,“ ütles Lusmägi.

Liikumisharrastusega nagu jooks, rattasõit, võimlemine, pallimängud, jõuharjutused või muu tegeleb regulaarselt kaks või enam korda nädalas koguni 54% Eesti elanikkonnast. See ületab Eesti liikumisharrastuse uuringu 18-aastase ajaloo mullu püstitatud rekordi koguni 9 protsendipunktiga. Keskmiselt kord nädalas liigub 13% eestimaalastest ja paar korda kuus või harvem 15% eestimaalastest. Nende hulk, kes ei tegele liikumisharrastusega üldse, on vähenenud aastaga 33 protsendilt 19 protsendile. Kuigi langus on suur, tähendab see siiski, et sisuliselt iga viies täiesealine Eesti elanik ei liigu isegi minimaalselt ning ligi pool elanikkonnast ei liigu piisavalt.

Regulaarselt liikuvate eestlaste hulk püsib mitte-eestlastest kõrgemal. 2016. aasta sügise seisuga tegeles liikumisharrastusega regulaarselt 55% eestlastest, aga 49% mitte-eestlastest. Kui regulaarselt liikuvate eestlaste hulk tõusis aastaga 10 protsenti, siis mitte-eestlaste puhul oli aastane tõus 5 protsenti. Üldse ei tegele liikumisharrastusega 18% eestlastest ja 22% mitte-eestlastest, mis tähendab mullusega võrreldes siiski vastavalt 13-protsendilist ja 15-protsendilist paranemist.

Jätkuvalt on kõige populaarsem tegeleda liikumisharrastusega omaette – üksinda eelistab liikuda 45% eestimaalastest. Kuigi omaette sportimine on läbi aastate olnud ülekaalukalt enimlevinud, näitab see siiski aeglast, kuid järjekindlalt kahanemist. Näiteks 2013. ja 2014. aastal eelistas üksinda liikumisharrastusega tegeleda koguni 51%. Sõprade ja tuttavatega omal algatusel liigub 19%. Läbi aegade kõrgeimal tasemel on eelistus liikuda treeningrühmas ja koos pereliikmetega (mõlemad 17%). 18% vastanutest ehk pea iga viies oli viimase 12 kuu jooksul kaasa löönud ka mõnel tervisespordiüritusel. Äsjalõppenud aasta seisuga tegelesid eestimaalased kõige enam jalgrattasõiduga (38%), jooksmise ja kõnniga (mõlemad 30%), järgnesid ujumine (23%) ja jõusaal (16%). Harrastatavate alade nimekirja jõudis veel kümneid alasid.

Ülekaalukalt levinumad põhjused, miks eestimaalased liikumisharrastusega enda sõnul tegelevad, on liikumise kasulik tervisemõju (60%), liikumisest saadav nauding ja võimalus stressi vähendada (51%) ning soov olla vormis ja hea välja näha (32%). Kõik teised põhjendused jäid kaugele maha. Peamise takistusena liikumisharrastusega tegelemisel nimetati ajapuudust (44%), millele järgnesid tervisest või vanusest tulenevad piirangud (25%), motivatsioonipuudus ja laiskus (22%) ja niigi väsitav töö (16%). Seega on peamised põhjused pigem isiklikud – läheduses asuvate sportimisvõimaluste puudumist märkisid ainult 2%.

Liikumisharrastuse uuringu viis Turu-uuringute AS Liikumistervise innovatsiooni klastri SportEST ja Ühenduse Sport Kõigile tellimusel läbi 2016. aasta septembris, küsitledes 1014 eestimaalast vanuses 15-69 kõigis maakondades üle Eesti. Saadud andmeid võrreldi varasematel aastatel läbiviidud uuringutega. Rahvastiku kehalise aktiivsuse uuring 2016 on kaasrahastatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.

Lisainfo:

Peeter Lusmägi

EOK liikumisharrastuse juht

Tel: 511 9152

E-post: peeter@eok.ee

Täna Mumbais toimunud Rahvusvahelise Koolispordi Föderatsiooni (ISF) täItevkomitee istungil otsustati 2019. aasta koolide orienteerumise MM korraldusõigus anda Eesti Koolispordi Liidule (EKSL).

Prantsusmaad ja Serbiat edestanud Eesti kasuks rääkis varasema nelja rahvusvahelise koolide MM korraldamise kogemus ja kvaliteet: 1996 toimus orienteerumine Põlvas, 2009 kergejõustik Tallinnas, 2014 suusatamine Otepääl ja 2016 3×3 korvpall Tallinnas.

ISF-i täitevkomitee liikme Henri Ausmaa veendumusel on järjekordne korraldusõiguse võit tunnustuseks Eesti koolispordile senise tulemusliku töö eest rahvusvahelisel tasandil. „Orienteerumise MM-i kogemus on meil olemas, kuid veelgi tähtsam on, et oma jõu ja nõuga on eelseisva võistluse korraldusel abiks ka Eesti Orienteerumisliit, kes võõrustab 2017. aasta orienteerumise MM-i Otepääl,“ lisas Ausmaa. 

Eesti Koolispordi Liidu presidendi Lauri Luige sõnul on Eesti koolid alates 1993. aastast edukalt osalenud kõikidel koolide orienteerumise MM-idel. „Võimalus juba teistkordselt võistlus korraldada Eestis annab meie noortele suurepärase võimaluse valmistuda ja osaleda kodusel MM-il,“ lisas Luik.

Eesti Koolispordi Liidu aktiivsesse tegevusse on kaasatud enam kui 40 000 koolinoort. Kooliaasta jooksul toimub üle 60 vabariikliku võistluse 16 spordialal. Lisaks osalevad meie õpilased aktiivselt ja edukalt ka rahvusvahelistel võistlustel.
Lisainfo:

Madis Pettai

EKSL-i peasekretär

madis@koolisport.ee

Telefon: 50 49 044

Tee, mida taasiseseisvunud Eesti on valdava osa ajast käinud, on edumeelne. Oleme olnud suunatud arengule ja innovatsioonile, koostööle ja avatusele, kantud vabadustest, töökusest, pidevast õppimisest, ikka ja alati paremuse poole pürgimisest ning usaldusest inimeste vastu. Need väärtused on meid siia toonud, teinud Eestist silmapaistva riigi ka rahvusvahelisel tasandil ning olen veendunud, et viivad ka edasi. Kuid just seetõttu kriibivad vastloodud valitsusliidu hoiakud eriti teravalt hinge, kuna oma olemuselt on need üles ehitatud paljuski senisele vastandudes. Ja ma ei räägi sellest, et õlleaktsiis tõuseb 67 protsenti või et peame oma raha pangas hoiustamise eest veelgi rohkem peale maksma hakkama, isegi palgast 38 euro loovutamine ei morjenda märkimisväärselt, kuigi ka see on ebameeldiv. Küll aga teeb meele kurvaks suhtumine edasipürgivatesse inimestesse laiemalt. Minu hinnangul evib värskelt Eestile seatud suund mugava kaotaja mentaliteeti. Abivajajaid tuleb kindlasti aidata, vajaduspõhiselt, kuid seda saab teha ka õiglasemal moel, mitte edukamaid karistades.

Allikas: askideas.com

Senine maksusüsteem rajaneb põhimõttel, et innustada inimesi suuremat väärtust looma, ennast arendama, edukam ja töökam olema, rohkem teenima. Uus tulumaksusüsteem on aga nagu tasane meri (kõigile 20%) päikeselisel päeval. Ainus, mida me esmapilgul ei näe, on järsult sügavaks minev põhi. Kavandatav süsteem annab inimestele senikehtinust kardinaalselt teistsuguse signaali – ära nii tubli ka ole, keskpärane on palju kindlam olla, siis riik toetab sind. Kas kujutate ette Olümpiamänge, kus viimased 3/4 võistlejatest saavad kaela kuldmedali ning rahvas kannab neid koju saabudes kätel, nendest edukamad 11 protsenti saavad hõbeda ning ülejäänud, kõige kiiremad, ei saa mitte pronksi vaid noomituse, et järgmisel korral ära üle pinguta? Lisaks astmelisele tulumaksule on kavas peatada sotsiaalmaksu langetamine. Ometigi on just tööjõumaksude kõrge tase see, millega tuleb võidelda, et motiveerida ettevõtjaid uusi töökohti looma. Mis peaks innustama sellistes tingimustes treenereid (loe: ettevõtteid) uusi tippsportlasi treenima (loe: kõrgepalgalisi töökohti looma ehk kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste siia meelitama)? Selliseid mänge ei ole kunagi korraldatud, aga miskipärast meie üritame jälle innovaatilised olla. Ei-ei, me ei ole Eestit ehitades pidanud silmas sellist innovatsiooni.

Eesti on tõusnud e-Estoniana maailmakaardile eelkõige seetõttu, et oleme suutnud olla nutikad, loovad ja paindlikud, ettevõtlikud. Elektrooniline valimissüsteem, e-valitsus, e-tervis, e-maksuamet, e-pangandus, digiallkiri, mobiil-ID ja e-residentsus on ehk ilmekamad näited, miks meid tuntakse. Võib-olla tundub see kõigile juba liialt iseenesestmõistetav, kuid teadvustamaks, milline väärtus see tegelikult on ning milline on selle positiivne mõju meie peamisele ressursile, ajale, tasub kord mõnda teist riiki külastada. Riigireformi juhtrühmas Eesti riigi visiooni aastaks 2030 välja töötades seadsime IT-temaatika teadlikult kõiki valdkondi läbivaks suunaks, sest näeme seal vaatamata juba saavutatule endiselt tohutut potentsiaali, kuidas meie inimeste elu veelgi paremaks muuta. Uues võimuleppes ei ole sellesuunalistest arengutest aga suurt midagi, nimistus pole kahjuks ka eestkõnelejaid. Mõistan, et egas sellesse dokumenti kõik mahugi, kuid ometigi on see suunapaber, mis kajastab prioriteete. Ja seda prioriteeti seal ei ole. Palun lisage see sinna, kindlasti!

Tüdimuseni on viimastel nädalatel räägitud peaministrierakonna lepingust Ühtse Venemaaga. Kahjuks on inimloomus selline, et kui piisavalt kaua millegi ümber kedrata, siis ta väsib ning tähelepanu hajub järk-järgult muudele teemadele. Sõda Ukrainas sai alguspäevil palju tähelepanu, samuti Süürias toimuv, kuid see on kuudega kahjuks hakanud meie fookusest justkui eemalduma. Seda ei tohi lasta juhtuda, vaatamata sellele, et uusi uudiseid tuleb aina peale. Nii ei tohiks lasta end petta ka nendel, kes ütlevad, et “ära hakka jälle selle lepinguga peale”. Minu arvates on see probleem ning jääb jätkuvalt selleks. Õigupoolest ei ole seal lepingus küll midagi sellist, mida kremlimeelsed keskerakondlased ka lepingu puudumisel tegemata jätaksid. Kuid kui üks kokkulepe on nii kergekäeliselt külmutatav ja sobival hetkel taas üles sulatatav, siis kas meil kodanikena ei peaks olema kartust (või ehk lootust), et ka valitsev koalitsioonilepe, või ükskõik mis lepe, võiks sobival hetkel saada külmkappi pandud või sealt taas välja võetud. Kasvõi näiteks kokkulepe panustada minimaalselt 2% SKT-st riigikaitsesse. Iga mõtlev inimene saab aru, et leping Ühtse Venemaaga on täna eelkõige Keskerakonna venekeelse valijaskonna garant 2017. aasta kohalikeks valimisteks. Küll aga jääb mulle täiesti arusaamatuks, miks seda välja kardetakse öelda. Jutt protokollist, mitte lepingust ning külmutatust veel pealekauba, on muidugi naeruväärne ja võinuks olemata olla.

Üks väga oluline põhimõte, millest pikalt opositsioonis olnul ongi keeruline aru saada, ilma irooniata, on see, et mida suurem on kingikott, seda rohkem peab jõuluvana oma rahakotti tühjendama. Ja nii kurb kui see ka pole, jõuluvana rahastame tegelikult me ise. Mida suuremaid toetusi, riiklikke üürikortereid, tasuta ühistransporti või mis iganes roosamannat kokku lubatakse, seda enam riik meilt ju ka võtab. Raha ei teki kuskilt juurde, me ise maksame selle ringiga kinni. Oleme siiani lähtunud loogikast, et inimesel oleks endal võimalikult suur vabadus otsustada, mida oma teenitud rahaga peale hakata, seega oleme maksukoormust (tööjõumakse) võimaluste piires järk-järgult alandanud. Katteallikana oleme pigem kasutanud tarbimise ja nö pahede maksustamist. Praegu aga tehakse heateo kattevarjus tegelikult sigadust, seda riigi rahandusliku vereringe (loe: inimeste heaolu) kõige olulisema teguri, progressi, arvelt. 

Lauri Luik

riigikogu liige

Sain möödunud nädalal pangalt kirja, kus antakse ülevaade minu teise pensionisamba hetkeseisust. Kolmandas kvartalis oli fondi tootlus 2,47 protsenti, kahe aasta keskmine aga 1,46. See tähendab, et fondihaldur on suutnud minu 100 eurost kahe aasta jooksul välja võluda 1,46 eurot aastas. Lisaks oli seal kirjas märge: “Eelmiste perioodide tootlus ei garanteeri fondi järgmiste perioodide tootlust.” Kuidagi väga iroonilisena kõlab see antud kontekstis. Muidugi pole see minu jaoks mingi üllatus, pigem järjekordne kinnitus veendumusele, et minu generatsioon ei saa jätta oma vanaduspõlve eest hoolitsemist fondijuhi hoolde.

Ei pea olema selgeltnägija, ennustamaks, et kui maksumaksjate arv väheneb ning ülalpeetavaid tuleb aasta aastalt juurde, siis pidu igavesti kesta ei saa. Selles valguses on pensionide rahastamise temaatika igal juhul aktuaalne. Valus, aga päevakorraline. Olenemata sellest, et kümnekonnaks aastaks on kindlus pensionide väljamaksmiseks olemas, ja usun, et tegelikult veelgi pikemaks ajaks, tuleb juba täna mõelda, kuidas edasi. Sest paratamatult saab minuealisi eesootav olema ebamugav ja esialgu harjumatu. Parem, kui kohanemiseks antud aeg on pikem ning selge nägemus uuest süsteemist varakult olemas. 

Pensionisüsteemi vananeva ja kahaneva rahvastikuga kohandades on seni räägitud laias laastus kolmest alternatiivist: maksude tõstmisest; pensioniea kergitamisest või täiendava välistööjõu siia meelitamisest. Kõik variandid on ebamugavad ning ühiskonnas üsna tundlikud. Siiani oleme samm-sammult, käsikäes oodatava eluea pikenemisega tõstnud pensioniiga, välistades massiimigratsiooni ja maksutõusud. 

Valitsus jõudis viimasel kabinetinõupidamisel seisukohale, et 2027. aastast tuleb pensioniiga siduda oodatava elueaga ja inimesed saavad võimaluse ise valida, millal pensionile jääda. See otsus tundub ümbritsevaid olusid ja tulevikutrende hinnates igati mõistlik, kuid on vaid üks osa võrrandist.

Pensionide jätkusuutlikuks finantseerimiseks otsitakse uudseid lahendusi juba mõnda aega. Mis kõige lahedam, mitte ainult riigisektoris. Noored ettevõtjad on algatanud mõttetalgud, leidmaks ka meie põlvkonnale toimivat lahendust. Pole muidugi üllatus, et kandvat rolli nähakse siin inimese senisest suuremal omafinantseeringul, erakindlustusel, üldisel finantskirjaoskuse tõusul, aga ka oodatava eluea pikenemisel, suuremat väärtust loovate töökohtade loomisel ning maailmatasemel spetsialistide siia meelitamisel jms. Teisisõnu lähtutakse printsiibist, et parim sotsiaalpoliitika on tugev majanduspoliitika, mille eelduseks on omakorda kasvav haritus. 

Tänastel eakatel ning peagi pensioniikka jõudvatel inimestel pole tarvis muretseda, toimiv süsteem kannab nende eest hoolt. Küll aga on minuealistel turvaline eeldada, et 30-40 aasta pärast baseerub pensionisüsteem mõneti teisel loogikal. Koolinoortega vesteldes on minu soovitus neile olnud võtta tänast pensionisüsteemi kui võimalikku boonust. Minu hinnangul on kahe samba omamine igati ratsionaalne, kuna ka riik panustab sellesse. Kolmanda, perspektiivis tegelikult kandva samba, olen soovitanud ehitada ise. Minuvanustel on küll loodetavasti aega, kuid õige aeg alustamiseks on nüüd ja kohe.

Mulle meeldib väga ütlus, et kui soovid kahekordistada oma sissetulekut, siis kolmekordista panust enese harimisse. Finantskirjaoskuse arendamine on tänases maailmas ülimalt oluline. Rahast rääkimine on inimestele aga tihtilugu tabu. Kuid siis ei maksa ka imestada, miks valdav osa maailmast, suur hulk valitsusi kaasa arvatud (va Eesti), laenuorjuses või finantsilises raskuses vaevleb.

Täna tööjõuturule sisenev generatsioon peab finantsidega ümberkäimist hoolikalt õppima. Enamik raha-aabitsaid rõhutavad põhimõtet panna konkreetne protsent oma sissetulekust kõrvale, investeerida see kasumit tootvatesse varadesse ning reinvesteerida teenitud kasum. Siis hoolitseb liitintress teel pensioniea poole kõige muu eest juba ise. Ja siin ei pea ma silmas 1,46-protsendilist keskmist tootlust vaid vähemalt viis korda kõrgemat. Ometigi, kui küsin kümnelt ettejuhtuvalt noorelt, kas nad panevad oma sissetulekust midagigi kõrvale, vastab enamik “ei”. Ja see ei olene antud juhul palga suurusest. Muidugi ei ole see kõik nii mustvalge ja lihtne, et muudkui säästa, investeeri ja reinvesteeri. Stabiilset tootlust tagavaid investeeringuid peab oskama otsida, kuid kindlasti ei ole see võimatu, sest arvestatav hulk inimesi teeb seda edukalt iga päev. 

Olen soovitanud noortel enne investeerima hakkamist lugeda läbi vähemalt 25 finantsalast raamatut, 50 on veelgi parem. Hädavajalik on järjepidevalt jälgida, mis majanduses ümberringi toimub, et prognoosida trende ning tunnetada majandustsükleid. Ajapikku tekib vajalik tunnetus, oskused ning kindlus. Tänapäeval on inimestel rohkem investeerimisvõimalusi kui eales varem. Loomulikult on igaühe investeerimisportfelli sisu tema enda teha, sõltuvalt riskitaluvusest ja võimalustest, kuid teatav riskide hajutamine võiks olla reegel. Olgu selleks siis oma ettevõte, kinnisvara, väärismetallid, aktsiad, võlakirjad, välja antavad laenud, intellektuaalomand või miski muu, oluline on hajutada riske. Erinevad varaklassid käituvad teatud “finantsaastaaegadel” erinevalt, sellest on soovitatav ka oma sammast ehitades lähtuda. Kindlasti ei saa nimetada riskide hajutamiseks näiteks pelgalt erinevate valdkondade ettevõtete aktsiate ja võlakirjade ostmist, nagu minu panga teise samba pensionifond teeb, tegu on siiski vaid ühe varaklassiga. Seda on tark silmas pidada.

Tulles isikliku kolmanda samba ehitamise juurest tagasi pensioniea juurde, siis jagan ma täielikult hoiakut, et noortel maksab valida selline eriala ja töö, mida tehes ei tekigi kunagi tahtmist pensionile minna. Imetlen selliseid inimesi, nad pole õnneks sugugi väga haruldased. Kui mingil põhjusel tekib pensionile minekuks siiski vajadus, on meil olemas finantskindlus, mida samm-sammult, igal palgapäeval oleme ise üles ehitanud. Ja kui veel ka riik midagi juurde maksab, siis on eriti hästi. 

Ma ei ole naiivne ega eelda, et kõigist tänastest noortest saavad finantsgurud. Kindlasti on ka tulevikus paratamatult mingi hulk inimesi, kes vajavad suuremat lisatuge riigilt. Kuid panustades finantskirjaoskuse senisest märgatavalt intensiivsemale õpetamisele võime eeldada, et suudame koormat riiklikele pensionifondidele leevendada ja abivajajatele ka tulevikus lisatuge anda.

Lauri Luik

riigikogu liige

Meid ümbritsev maailm on liikunud infoajastust loova ja innovaatilise ühiskonna faasi, kuid suur osa meie õppekorralduslikest meetoditest pärineb jätkuvalt industriaalperioodist. Eksponentsiaalselt kasvava infohulgaga toimetulekuks ning tänapäeva ühiskonnas läbilöömiseks, kus loovus ja innovatsioon on peamised märksõnad, on tarvilik, et ka õppemetoodikad ajaga sammu peaksid.

Eilne neuroteadusel põhineva õppekorralduse seminar meelitas Riigikogu konverentsisaali koolijuhte ja õpetajaid täis. Tagasiside põhjal tundus, et loengud pakkusid meie haridusliidritele sügavat huvi. Oli ka neid, kes soovisid käsitletavat mudelit oma koolis riikliku õppekava kõrval proovida. Usun, et see on Eestis edukalt tehtav ning pakub võrratuid väljavaateid meie noortele. Neuroteadusel põhinev õppesüsteem on edukalt kasutusel näiteks Kanadas, kus standardtestide tulemused on võrreldes piirkonna keskmisega tõusnud märkimisväärselt.

Suvel olin kriitiline: “Maanteeameti plaan kaotada võimalus nt Haapsalus A- ja B-kategooria sõidueksamit sooritada, on risti vastupidine sellele, millisena mina riigireformi kavandatavaid mõjusid näen. Riigireformi, sh erinevate ametkondade töö reformimise eesmärk on parandada teenuste kvaliteeti ja tõsta majandamise efektiivsust, kuid selle kõige juures on ka kolmas, mitte vähem tähtis tahk, see on teenuste kättesaadavus. Ja kättesaadavus ei tohi minu hinnangul halveneda.”

Maanteeameti juht on mõistlik mees, kellega annab argumenteeritult rääkida. Tulemuseks on see, et ka edaspidi saab sõidueksameid kodukohas teha. Tänud, see oli regionaalpoliitiliselt tark otsus.

https://www.mnt.ee/…/maanteeameti-reformikava-uuendati-luua…

Tore on kohtuda Õpetajaga. Robert Kiyosaki on ilmselt mees, kelle finantsnõuanded on jõudnud kõige suurema auditooriumini maailmas. Mis seal salata, omal ajal sai soetatud kõik tema “Rich Dad, Poor Dad” sarjast ilmunud raamatud. Suur osa minu investeerimisalasest vundamendist on selle mehe abiga ehitatud. Endale omasel ehk pisut ühiskonnakriitilisel viisil on see mees mõjutanud suurt osa tänapäeva noortest, kes on alustanud finantsalast valgustusteed. Oli ülimalt lahe teda riigikogus võõrustada, rääkida investeeringutest ja tema finantsfilossoofiast, aga ka Eesti poliitikast ja meie parlamendist. Aitäh Roland, Kristjan, Annika, Anna-Liisa ja Jana.

Täna toimub riigikogus neuroteadusel põhinevat õppekorraldust tutvustav seminar koolijuhtidele.

„Eksponentsiaalselt kasvava infohulgaga toimetulekuks ning tänapäeva ühiskonnas läbilöömiseks on tarvilik, et ka õppemetoodikad ajaga sammu peaksid. Neuroteadusel põhinev õppesüsteem on edukalt kasutusel näiteks Kanadas, kus standardtestide tulemused on võrreldes piirkonna keskmisega tõusnud märkimisväärselt,“ selgitas seminari eestvedaja, riigikogu teaduse ja innovatsiooni toetusrühma liige Lauri Luik.

“Oleme seminarile kutsunud kaks selle valdkonna absoluutset tippu USA-st ja Kanadast, et nad jagaksid oma kogemusi meie õpetajate ja koolijuhtidega. Lisaks oleme palunud esinema maailma tippklassi kuuluva aju-uurija, Tartu Ülikooli professori Jaanus Harro. Usun, et neuroteadusel põhinev õppekorraldus on edukalt integreeritav meie riikliku õppekavaga ning see pakub võrratuid väljavaateid meie noortele,” lisas Luik.

Seminaril riigikogu konverentsisaalis otsitakse täna kl 16-19 vastuseid küsimustele: miks tänane õppekorraldus vajab uuendust? Kuidas kiirendada õppimisprotsessi? Mida meil on ajult õppida, ja kas see on võimalik? Kuidas on võimalik neuroteadusel põhinevat koolisüsteemi Eestis kasutusele võtta?

Seminari avasõnad ütlevad riigikogu liige Lauri Luik, MTÜ Edu Akadeemia juht Roland Tokko ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Toomas Kruusimägi.

Teemasid avab Tartu Ülikooli neuropsühhofarmakoloogia osakonna juhataja professor Jaanus Harro. Rahvusvahelisi kogemusi jagavad neuroteadusel põhinevat õppimisprotsessi uurivate institutsioonide juhid, Imaginal Education’i tegevjuht Thomas Rudmik ning Advanced Learning Institute’i tegevjuht JW Wilson.

Otseülekannet saab vaadata siit.

Lisainfot teema ja esinejate kohta leiab siit.

Lisainfo:
Lauri Luik
Seminari korraldaja, riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige
lauri.luik@riigikogu.ee
+372 56659599