Riigikogus toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Õpetajahariduse hetkeseis, probleemid ja ootused’’ arutelul ütles kultuurikomisjoni liige Paul-Eerik Rummo (Reformierakond) oma sõnavõtus, et õpetajate ettevalmistus on strateegilise tähtsusega tegur rahva ja riigi kestvuse, toimetuleku ja edu tagamisel.

Rummo rõhutas, et pensionieale lähenevate või juba pensionil olevate, kuid selle kõrvalt osakoormusega töötavate  õpetajate suhtarv kogu õpetajaskonnas on ohtlikult suur, kuid heade ideede ja valmisolekuga noori pole piisavalt peale tulemas. Selle ühe põhjusena tõi parlamendisaadik välja õpetajakoolituse pikaajalise teisejärgulisuse muude õppesuundade kõrval.

„Palgast on palju räägitud ja palgaolud selles sektoris on ka paranemas, kuid motivatsiooniuuringud abiturientide hulgas on näidanud, et loodetava sissetuleku kõrval ja tihti sellest eespool on õppesuuna huvitavus ja loodetav tulevane loovust ergutav tööõhkkond. Õpetajaks õppimist ja sellena töötamist ilmselt reeglina niisuguses positiivses valguses ei nähta,“ ütles Rummo. Ilmselt on siin seos ka asjaoluga, et meie õpilased, olles kõrgetel kohtadel rahvusvahelistel teadmistetestidel, paistavad samas silma ka koolirõõmu puudumise poolest.

Reformierakonna fraktsiooni liige tunnustab  arenguid Tartu ja Tallinna Ülikoolis, kus on viimastel aastatel tehtud tõsiseid ettevalmistusi õpetajahariduse moderniseerimiseks ja selle prestiiži tõstmiseks, samuti kodanikualgatusi „Noored kooli“ ja „Tagasi kooli“, mille kogemustest saab eeskuju võtta ka süsteemse õpetajakoolituse arendamisel.

Parlamendisaadik tõi esile vajaduse arendada õpetajakoolituses pädevusi, mis võimaldavad tegevõpetajail osaleda integreeritud, kitsa ainekesksuse asemel tervikliku maailmapildi kujundamisele suunatud õppekavade arendamisel ning õpikute ja muu õppevara loomisel.

Paul-Eerik Rummo rõhutas ka infotehnoloogiliste pädevuste väljaarendamise vajadust õpetajail, et  kaasa teha järjest laienevas internetipõhises õppes. ’’Juhiksin ka tähelepanu sellele, et põhiõppeainetega võrreldes marginaalsema õppemahuga ained nagu ühiskonnaõpetus, ettevõtlusõpe ja usundilooline õpe on olulisel määral noorte inimeste väärtushinnangute ja sotsialiseerumisvõime kujundajaiks, mis eeldab ka suurema tähelepanu pööramist nende ainete õpetamisele,’’ lisas Rummo.

Lisainfo:

Palul-Eerik Rummo
Riigikogu liige
50 46 535

Õpetajate võrkpalliturniir Viimsi koolis

Täna ja homme toimub Viimsi koolis Eesti Koolispordi Liidu (EKSL) korraldatav õpetajate ja koolijuhtide võrkpalliturniir.

Oma avasõnades mainisin õpetajatele kolme head uudist, millest esimene võttis saali valjult muigama… on mille üle mõtelda.

Minu kolm “pointi” olid:

* sellest aastast tõuseb õpetajate palk

* käesoleva aasta kevadel annab EKSL välja aasta parima kehalise kasvatuse õpetaja tiitli

* loodame 2013./2014. õppeaasta alguseks valmis saada EKSL-i interaktiivse õppematerjali, mille eesmärk on lihtsustada õpetajate tööd ning muuta kehalise kasvatuse tunde teoreetilise poole pealt veelgi kvaliteetsemaks. Õppematerjal baseerub kehalise kasvatuse ainekaval ning annab õppurile teoreetilise ülevaate olulisematest kehalise kasvatuse tundides nõutavatest oskustest.

Miks siis ikkagi selline muie?

Nimelt kardavad õpetajad, et planeeritavast 11%-lisest palgafondi suurendamisest saavad abi küll noorempedagoogid, kelle palk tõuseb 715 euroni, kuid abi ei jõua kõrgemalt kvalifitseeritud õpetajateni. See mure on õigustatud, kuid meie ülesanne on vaadata, et kavandatavatest vahenditest jätkuks võimalusel ka kõrgemalt kvalifitseeritud pedagoogide palkadeks. Muidu on ministri lubadus õpetajate palkade tõusust nagu veidi poolikuvõitu… Pingutame!

Parimat!

Lauri Luik
www.lauriluik.ee

Vaata ka:
https://twitter.com/lauriluik
http://www.facebook.com/lauriluik

* Valmib Haapsalu riigigümnaasium

Tulevane riigigümnaasium

* Haapsalu linn saab uue tänavavalgustuse

Haapsalu vanalinna tänavavalgustus Allikas: http://uudised.err.ee/

* Teiste väikesaarte hulgas saavad Vormsi ja Ruhnu uued laevad mandriga parema ühenduse hoidmiseks

Parvlaev Reet on saare- ja mandrirahvast hästi teeninud Allikas: Arvo Tarmula, http://online.le.ee/

* Haapsalu linna ehitatakse uus rulapark

Peagi on selle päevinäinud rulapargi asemel uus Allikas:Ivar Soopan, http://laanlane.ee/

* Investeeringud Paralepa supelranda, Päikesejänku ja Vikerkaare lasteaedadesse

Paralepa rand on Haapsalu kuurorti lahutamatu osa Allikas:Jaak Sirp, http://www.puhkaeestis.ee/

* Vormsi kooli küttesüsteem saab renoveeritud. Investeering Ridala lasteaia õueala uuendamisse

Väike armas Vormsi põhikool on turvaline ja kodu lähedal Allikas:http://vormsi.ee/

* Noarootsi Österby sadam saab uue ujuvkai

See laevuke on kinnitatud veel vana kai külge Allikas:http://www.hiiukala.org/

* Kullamaa Koluvere seltsimaja saab valmis

Koluvere külaseltsi eraldab sellest ilusast lossist vaid tiik Allikas: Arvo Tarmula, http://online.le.ee/

* Variku (Nõval) saab uue mängu- ja seikluspargi

Variku külaselts Nõval

* Lihula kultuurikeskus saab linnusemäele uue puhkeväljaku

Lihula linnusemägi on külalisi meelitanud juba sajandeid Allikas:http://www.matsalu.net/

* Riigimaanteede teehoiukava kohaselt remonditakse Risti-Palivere vaheline maanteelõik (10,5km)

Maantee Paliveres Allikas:http://eestimaablogi.blogspot.com/

Vaata ka:
https://twitter.com/lauriluik
http://www.facebook.com/lauriluik

Hea inimene

Soovin, et äsja kätte jõudnud aasta saaks Sul olema seni kogetust parim. Soovin, et see aasta annaks Sulle jätkuvalt palju tervist, õnne, armastust, vabadust ja tarkust- kõiki ilusaks ja edukaks eluks tarvilikke väärtusi!

Kõike parimat!

Elu on parim aeg elamiseks…

Lauri Luik
www.lauriluik.ee
Vaata ka:
https://twitter.com/lauriluik
http://www.facebook.com/lauriluik 

Kuna toimetan kultuurikomisjonis, on minu fookus peamiselt hariduse, kultuuri, noorsoo ja spordivaldkonna (sh koolisport) teemadel. Otse loomulikult on erilise tähelepanu all kodumaakond Läänemaa ning saared, kust olen valitud.

Tööpostil

Mööduva aasta tähtsaim märksõna haridusvaldkonnas on kõrgharidusreform, millega komisjonis tõsist tööd sai tehtud. Järgmisest õppeaastast saab täiskoormusel õppiv tudeng omandada kõrghariduse maksumaksja kulul. Reaalselt abi vajav üliõpilane hakkab saama senisest tunduvalt suuremat vajaduspõhist õppetoetust (vahemikus 75 kuni 220 eurot, sõltuvalt pere sissetulekust) ning akadeemiliselt võimekas senisest suuremat stipendiumi.

Teine minu jaoks väga oluline valdkond on üldharidus. Kultuurikomisjon on põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega tegelenud alates eelmise riigikogu koosseisu algusest ning töö jätkub ka järgmisel aastal. Eesmärk on tagada tugev põhiharidus turvalises õppekeskkonnas võimalikult kodukoha lähedal ning valikaineterohke, kvaliteetne ja konkurentsivõimeline gümnaasiumiharidus. Nende eesmärkide tagamine nõuab aga haridusvõrgu korrastamist ja vahendite efektiivsemat kasutamist, mis on meie lähituleviku olulisemaid väljakutseid.

Järgmisest aastast tõuseb õpetajate palk. Selleks oleme pedagoogide palgafondi suurendanud 11% võrra. Käesoleva aasta 150 miljonilisele palgafondile lisandub 2013. aastast 15,7 miljonit eurot. Uuel aastal tuleb riigieelarvest 7,5 miljonit eurot lisaraha ning lisaks suunatakse õpetajate palgatõusu 4 miljonit hariduskulude reservist, 3,8 miljonit õpetajate täiendkoolituse rahast (edaspidi plaanitakse täiendkoolituskulud katta EL fondide vahenditega) ja 0,4 miljonit töötuskindlustusmakse alandamisest. Üles jääb võimalik risk, kus omavalitsused, kes siiani on saanud nt õpilaste arvu suurenedes reservist lisaraha taotleda, peavad tulevikus need kulud ise katma. Kuid sellega me veel tegeleme.

Järgmisel aastal ootab ees ka kutsehariduse reformimine, vastav eelnõu jõudis nädala eest kultuurikomisjoni. Sellest lähemalt aga juba uuel aastal.

Ka sel aastal mängis karmi rolli Euroopa võlakriis, millega võitlemiseks ratifitseerisime EFSF-i ja ESM-i. Tänu konservatiivsele rahanduspoliitikale on Eesti valitsussektori võlakoormus väiksemaid Euroopas, meie eelarve on heas seisus ning rahanduse tervikpilt samuti hea.

Avaliku teenistuse kaasajastamiseks võtsime vastu uue avaliku teenistuse seaduse. Eraldasime täiendavaid vahendeid arstide, õdede ja hooldajate palgatõusuks.

Eesti Rahva Muuseumi projektile positiivse rahastusotsuse andmine on kahtlemata oluline kultuurivaldkonna otsus. Samuti kvoodimüügist tehtud investeeringud kultuuritaristusse, sh teatritesse (nt Vanemuine, Vene Teater). Järgmisest aastast tõusevad kultuuritöötajate palgad.

CO2 kvoodimüügi tulust oleme tänaseks renoveerinud ja energiasäästlikuks muutnud 446 avalikku hoonet, nende hulgas lasteaiad, koolid, lastekodud, haiglad, muuseumid, kohtumajad ja politseijaoskonnad. Oleme sel aastal keskkonnainvesteeringuteks välja maksnud (hetkeseisuga) 152 miljonit eurot.

Suur töö sai ära tehtud ka 2013. aasta riigieelarvet menetledes. Järgmise aasta eelarves oleme ette näinud pensionide viie protsendilise tõusu. Kui keskmine vanaduspension on umbes 320 eurot, siis aastas saab iga pensionär ligi 200 eurot rohkem. Vajaduspõhiselt kahekordistuvad lastetoetused – abi saavad pered, kes seda reaalselt vajavad. See puudutab u 70 000 last üle Eesti. Taastub ka tasuline isapuhkus ehk 10 päeva saab isa olla lapse ja naise juures kodus.

Tuleval aastal langeb maksukoormus 0,6 protsendi võrra 32,6 protsendile, mis on viimase viie aasta madalaim tase. Seda mõjutab töötuskindlustusmakse määrade vähendamine. Selle muudatuse tulemusel jääb keskmiselt igale perele aastas kuni 180 eurot rohkem kätte.

Järgmise aasta riigieelarves on kavandatud avaliku sektori suuremahulised investeeringud nii põhimaanteede ehituseks ja kohalike teede hoiuks kui ka investeeringud veemajanduse objektidesse ja energiasäästu.

Uue riigigümnaasiumi hoone ees

Mõne sõnaga ka järgmisel aastal Läänemaale tulevatest olulisematest investeeringutest:

* Valmib Haapsalu riigigümnaasium, kuhu investeerime ca 5M eurot
* Haapsalu linn saab uue tänavavalgustuse
* Teiste väikesaarte hulgas saavad Vormsi ja Ruhnu uued laevad mandriga parema ühenduse hoidmiseks
* Rajame Haapsalu linna uue rulapargi
* Investeerime Paralepa supelranda, Päikesejänku ja Vikerkaare lasteaedadesse
* Renoveerime Vormsi kooli küttesüsteemi, investeerime Ridala lasteaia õueala uuendamisse
* Noarootsi Österby sadam saab uue ujuvkai
* Kullamaa Koluvere seltsimaja saab valmis
* Nõvale Varikule rajame uue mängu- ja seikluspargi
* Lihula kultuurikeskus saab linnusemäele uue puhkeväljaku
* Remonditakse Risti-Palivere vaheline maanteelõik (10,5km) 

Detailsema info aasta jooksul tehtu kohta leiad siit samast blogist!

Kena aastavahetust ja parimat uut aastat!

Lauri Luik, www.lauriluik.ee

Vaata ka:
https://twitter.com/lauriluik
http://www.facebook.com/lauriluik

Kuna järgmisest aastast hakkab üliõpilastele kehtima uus vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem ning enne seaduse vastuvõtmist tegime eelnõusse mõningaid olulisi muudatusi, olgu lühidalt veel kord selgitatud:

* vajaduspõhine õppetoetus on mõeldud reaalselt abi vajavatele tudengitele, kelle perekonna kuusissetulek jääb allapoole suhtelist vaesuspiiri

* kuni 24 aastane tudeng arvestatakse oma vanematega ühte perekonda. Vanemad tudengid, abielus või lastega õppurid arvestatakse eraldi perekonnana

* vajaduspõhist õppetoetust ei arvestata toimetulekutoetuse taotlemisel sissetulekute hulka

Toetus differentseeritakse järgnevalt:

* kui sissetulek pereliikme kohta ei olnud suurem kui 70 eurot kuus, siis on toetuseks 220 eurot kuus;
* kui sissetulek pereliikme kohta jäi vahemikku 70,01-140 eurot, siis toetuseks 135 eurot kuus;
* kui sissetulek pereliikme kohta oli vahemikus 140,01-280 eurot kuus, siis on toetuseks 75 eurot kuus.
* üle 280 eurose sissetulekuga toetust ei saa.

Kokku puudutab vajadustepõhiste õppetoetuste süsteem 16 540 inimest, kes hakkaks uutel alustel õppetoetust saama ja see on 37 protsenti kõigist täiskoormusega õppijatest.

Lauri Luik
www.lauriluik.ee 

Vaata ka:
https://twitter.com/lauriluik
http://www.facebook.com/lauriluik

Paralepa terviserada

Mul on hea meel, et taas on üks väike unistus täitunud- nüüdsest on Haapsalus Paralepa metsas avatud kahe ja poole kilomeetrine valgustatud terviserada.

Talvisel ajal ideaalne koht õhtuste suusaringide tegemiseks või siis kergeks lumejooksuks. Lumevabal ajal suurepärane krossirada jooksjatele, tervisekõndijatele, ratturitele jne.

Meie üks sihte on eestlaste liikumisharjumuste aktiviseerimine läbi teavitustöö, isikliku eeskuju ning vajalike tingimuste loomise. Terviseradade arendamisel on seejuures kahtlemata oluline roll. Loodan, et nüüdsest, kus meil on suurepärane võimalus ka pimedal ajal puhast metsaõhku ja -ilu nautida, suureneb jõudsalt ka harrastajate arv.

Kõik on oodatud rajale!

Lauri
www.lauriluik.ee 

Vaata ka:
https://twitter.com/lauriluik
http://www.facebook.com/lauriluik

Kohev valge lumevaip katab Eestimaad ning tuletab meile meelde, et kätte on jõudnud aeg võtta mõneks ajaks hoog maha ning pühenduda endale ja oma lähedastele. Soovin, et need jõulud oleksid Sinu jaoks väga erilised ja meeldejäävad, et aastalõpp tuleks rõõmus ning uus aasta täis õnne ja kordaminekuid.

Aeg kulgeb omas tempos, üks aastaring on täis saanud ning täna tähistame taas Kristuse sündimist. See on hoolimise ja armastuse kinkimse aeg, loodan, et see kestab terve järgneva aasta.

Vaatame lootusrikkalt tulevikku. Järgmise aasta eelarves oleme ette näinud pensionide viie protsendilise tõusu. Kui keskmine vanaduspension on umbes 320 eurot, siis aastas saab iga pensionär ligi 200 eurot rohkem. Vajaduspõhiselt kahekordistuvad lastetoetused – abi saavad pered, kes seda reaalselt vajavad. See puudutab u 70 000 last üle Eesti. Taastub ka tasuline isapuhkus ehk 10 päeva saab isa olla lapse ja naise juures kodus.

Tuleval aastal langeb maksukoormus 0,6 protsendi võrra 32,6 protsendile, mis on viimase viie aasta madalaim tase. Seda mõjutab töötuskindlustusmakse määrade vähendamine. Selle muudatuse tulemusel jääb keskmiselt igale perele aastas kuni 180 eurot rohkem kätte.

Järgmise aasta riigieelarves on kavandatud avaliku sektori suuremahulised investeeringud nii põhimaanteede ehituseks ja kohalike teede hoiuks kui ka investeeringud veemajanduse objektidesse ja energiasäästu.

Üliõpilased saavad järgmisel õppeaastal maksumaksja kulul õppida, kui läbivad õppekava täismahus. Abi vajav tudeng hakkab saama arvestatavat vajaduspõhist õppetoetust ning tublimad õppurid senisest suuremat stipendiumi. Kvaliteetsema koolihariduse nimel oleme tegemas sisulisi parandusi haridusseadustes. Korrastatud koolivõrgu eesmärk on sõna otseses mõttes parem haridus. See tähendab ka suuremaid valikuvõimalusi õpilastele ning kõrgemat palka õpetajatele. Haapsallu rajatav riigigümnaasium on vaid üks hea näide.

Soovin Sulle kauneid jõulupühi, võrratut aastavahetust ning õnnelikku ja kordaminekuterohket uut aastat!

Lauri
www.lauriluik.ee 

Vaata ka:
https://twitter.com/lauriluik
http://www.facebook.com/lauriluik

Käisime eile Oru hooldekodus üht tuttavat vaatamas. Alumisel korrusel peeti palvust ja lauldi Püha Öö-d, kuid vanamemm istus nukralt oma voodinurgal. Tal on raskusi liikumisega. Trepp aga on tema jaoks liialt järsk, et sellest alla saada…

Mööda Eestit ringi sõites näen aina tihedamini, et kõikvõimalikesse hoonetesse rajatakse invateid ja lifte (isegi nendesse, kus liikumisraskustega inimesi vaat et ei olegi)… aga hooldekodus selline asi puudub.

Lifti ehitamine nii vanasse ja väiksesse majja pole vast mõeldav, küll aga on üsna reaalne paigaldada trepi kõrvale spetsiaalne tõstuk.

Nüüd ma tean, millest Taaviga peale trenni rääkida.

Vaata ka:
https://twitter.com/lauriluik
http://www.facebook.com/lauriluik

Selliseks on kujunenud minu saak viimaste aastate jooksuvõistlustelt. Võrreldes venna Marguse medalimassiiviga on see muidugi naeruväärselt väike ja võrreldamatu kogus, kuna tema võidud pärinevad kas Eesti meistrivõistlustelt või veel suurematelt jõukatsumistelt, minu omad aga pelgalt rahvajooksudelt. 

Tõele au andes tuleb siiski nentida, et ka minu kollektsioonis on üks kohalik tiitlivõistluse medal- see on Eesti noorsoo meistrivõistluste pronks aastast 2003, distantsiks 3000m takistust.

Rahvajooksumedalid on pigem suveniirid, mis meenutavad ilusaid aegu ning taasloovad vahvaid emotsioone rajalt. Nende kogumine pole eesmärk omaette, kuid kindlasti teeb kaelariputatud autasude vaatamine meele rõõmsaks, annab jõudu ja suurendab motivatsiooni.

Näiteks selle aasta Nõmme-Harku metsajooksu pronksmedalil on “rääkida” oma lugu. See tuletab meelde, et sel päeval oli Nõmmel paks (esimene)lumi maas, joosta tuli buraani poolt sisse sõidetud suusarajal.

Meenub, kuidas mu jalg vajus igal sammul sügavale lumme. Hästi on ettekujutatav ka valu, mis läbis hüppeliigest ohtlikul libastumisel, kui laskusin järsult mäelt. Medal “jutustab” ka raskushetkedest 12. km, kus finišini jäi veel lõputuna tunduv viiendik distantsist ning Ahto Tatteri pikkade sammude kõminast kaugel seljataga, kes lõpuks röövis mult hõbeda. Aga eelkõige meenutab see võit mulle rõõmu- ja õnnetunnet, mis valdas mind, kui ületasin finišijoone ning teadvusesse jõudis, et olin teinud enda kohta väga hea jooksu 🙂

Lauri Luik
www.lauriluik.ee 

Vaata ka:
https://twitter.com/lauriluik
http://www.facebook.com/lauriluik

Juunis erakonna üldkogul ütles Andrus Ansip, et aasta tähtsaim poliitiline teema saab olema lastetoetuste tõusu reform. Seadsime eesmärgiks kahekordistada lastetoetusi abivajavatel ja lasterikastel peredel. Lastetoetuste tõus puudutab umbes 70 000 last. Pered, kus need lapsed elavad, saavad täiendavat raha, paraneb laste elukvaliteet ning võimalused arenguks. Seniseid peretoetusi kelleltki ära ei võeta ega vähendata.

2012. aastal viidi läbi avaliku teenistuse reform, mille tulemusena kaasajastatakse avalik teenistus. Ametnike palgasüsteem muutub läbipaistvamaks ning hüved võrreldavaks erasektoriga. Kaasaegset avaliku teenistuse seadust, mis jõustub 1. aprillil 2013, peetakse Andrus Ansipi kolmanda valitsuse üheks suuremaks reformiks koos haridusreformiga. Reformi tulemusel väheneb oluliselt ka ametnike arv.

Ettevõtlust peab praegune valitsuskoalitsioon tähtsaimaks riigi jõukuse allikaks ja ettevõtluse soodustamiseks on lõppeval aastal tehtud mitu otsust. Alanesid riigilõivud ja lihtsustus kohtumenetlus. Uuest aastast alaneb maksukoormus nii töötaja kui tööandja makstav töötuskindlustusmakse väheneb.

Ka kultuuriaastast on asju, mida meenutada. Avati maailmas ainulaadne Eesti Meremuuseumi Lennusadama väljapanek. Tehti ka kauaoodatud otsus, et Eesti Rahva Muuseumi uus hoone tuleb Tartusse Raadile ning algas ehituse ettevalmistamine. Rõõmustasime suveolümpiamängudelt võidetud olümpiamedalite üle.

Kui soovime paremat tulevikku, peame mõtlema ja tegutsema roheliselt. Seetõttu on hea meel, et tänavu jõudsime Eesti looduskaitse tulevikusuundade paikapanemiseni.  Looduskaitse arengukava üle vaieldi kümmekond aastat, sel suvel jõuti lõpuks kõiki osapooli rahuldava tulemuseni. Arengukava prioriteedid on loodusharidus, looduse mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine.

Vaata ka:
https://twitter.com/lauriluik
http://www.facebook.com/lauriluik

Reklaamime Läänemaad kui turvalist pesapaika, kuid peale Lihula konstaablipunkti sulgemise otsust on muutunud kohalikud inimesed oma turvalisuse pärast murelikuks.

Seoses sellega kohtusime täna Kalle Laaneti ja Ain Seppiku eestvedamisel Lihula vallajuhtide ning Haapsalu politseijaoskonna töötajatega, et arutada piirkonna edasise turvalisuse üle. Kohtumisel osales ka minu ametivend Neeme Suur, Politsei- ja Piirivalveameti Peadirektori asetäitja Tarmo Miilits ning Haapsalu politseijaoskonna juht Margus Kaldma.

Vaatamata sellele, et patrull on piirkonnas korrapäraselt liikvel, häirib Lihula ja Hanila valla elanikke, et kohapeal pole enam inimest, kelle poole kiire murega pöörduda.

Kuigi politseijuhtide sõnul on turvalisus Lõuna-Läänemaal ka edaspidi samaväärselt tagatud, peavad vallajuhid kohaliku konstaabli ja patrulli olemasolu ääretult tähtsaks. Nende jaoks on politseiniku olemasolu piirkonnas mõneti ka emotsionaalse turvatunde küsimus. Kuna lähim jaoskond on 50 km kaugusel Haapsalus, tundub kohalike mure eriti kiiret sekkumist vajavate juhtumite puhul tõesti väga põhjendatud.

Õnneks on ka häid uudiseid. Kuna Siseministeerium näeb uuest aastast politsei- ja piirivalveametile (PPA) täiendavaks palgarahaks ette ligi 7 miljonit eurot, on selle eest võimalik madalama palgaga politseinike töötasusid tõsta.

Kui siiani on olnud probleemiks 600 eurose brutopalga peale kvalifitseeritud inimese leidmine, siis täiendava rahasüsti järel pidavat olema võimalik maksta kohalikule politseinikule üle Eesti keskmise palga, st 850 euro. Vald on omalt poolt nõus andma piirkonda tööle tulevale politseinikule ka korteri. Loodame, et senisest suurem palganumber ja tasuta korter aitavad leida võimalikult kiiresti Lõuna-Läänemaale taas kvalifitseeritud politseiametniku.

Lihula vallavolikogu on koostamas pöördumist siseministrile, samuti on omalt poolt järelpärimise esitanud kolleeg Neeme Suur.

Täna otsustasime, et lähiajal kohtume ka vahetult siseminister Ken-Martti Vaheriga, et arutada nii Lihula konstaablipunkti sulgemise ümber tekkinud olukorda, kui ka Politsei- ja Piirivalveameti rahastamist laiemalt.

Lauri Luik

Kui ma 2007. aastal riigikogus hariduspoliitikaga tegelema hakkasin, ütlesid vanemad kolleegid mulle, et haridusteemad ei ole seksikad, poliitikuna selles valdkonnas toimetades hääli ei võida. Olgu häälte ja seksikusega kuidas on, kuid nagu viimased aastad näidanud, lähevad haridusküsimused inimestele vägagi korda.

Hoog on sisse lükatud mitmele olulisele ning põhimõttelisele muudatusele, seda nii üld- kui kõrghariduse vallas. Kõik see pole kulgenud sugugi lihtsalt ning meie otsuste õigsust näitab alles aeg, kuid egas suured otsused saagi lihtsad olla.

Alustasime põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustega, mille eesmärk on tagada kvaliteetsete, turvaliste ja kodulähedaste põhikoolide võrk üle Eesti ning valikaineterohket ja konkurentsivõimelist haridust pakkuvate gümnaasiumide väljakujundamine.

Koolivõrgu korrastamine ning haridusrahade senisest efektiivsem kasutamine võimaldab meil tõsta õpetajate palku juba järgmisest aastast, mis on üks prioriteete. Suheldes omavalitsusjuhtidega on ilmnenud kartus, et õpetajate palgatõusuga kaasnevad kohustused langevad omavalitsuste õlule. Leian, et peame suutma tagada õpetajate palgatõusu ilma omavalitsustele täiendavat rahalist kohustust tekitamata.

Palgatõusuga seoses on ilmnenud mitmetimõistmist ning teineteisest mööda rääkimist. Olgu selguse huvides öeldud, et värskeima seisuga tõuseb õpetajate palgafond järgmise aasta algusest 11 protsenti. Käesoleva aasta 150 miljonilisele palgafondile lisandub 2013. aastast 15,7 miljonit eurot. Uuel aastal tuleb riigieelarvest 7,5 miljonit eurot lisaraha ning lisaks suunatakse õpetajate palgatõusu 4 miljonit hariduskulude reservist, 3,8 miljonit õpetajate täiendkoolituse rahast (edaspidi plaanitakse täiendkoolituskulud katta EL fondide vahenditega) ja 0,4 miljonit töötuskindlustusmakse alandamisest. Üles jääb võimalik risk, kus omavalitsused, kes siiani on saanud nt õpilaste arvu suurenedes reservist lisaraha taotleda, peavad tulevikus need kulud ise katma. Kuid sellega me veel tegeleme.

Möödunud riigikogu koosseisu poolt vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused ei ole kõik tänaseks veel kehtima hakanud (nt uued riigieksamid), kuid haridusministeerium on aktiivselt juba uusi reforme kavandamas. Seda eelkõige koolivõrgu korrastamist silmas pidades. Selge on see, et tänase gümnaasiumivõrguga jätkamine, mis mõeldud kolmandiku jagu suurema õpilaste hulga tarvis, on väga kulukas ning ei pruugi tagada parimat võimalikku väljundit. Samas on muudatusi kavandades väga oluline silmas pidada piirkondlikke eripärasid, finantsvõimekust, koolitee pikkust, kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, õpilaskodude ja –transpordi vajadust jne. Gümnaasiumi pidamiseks vastavate parameetrite fikseerimine on vajalik, kuid “exceli tabeliga” ühtsetel alustel kõigi gümnaasiumide kallale tormamine kujutab endast katastroofi, mis võib lõppeda hoopis hariduse kvaliteedi languse ning elu väljasuretamisega väiksemates piirkondades. Seetõttu tuleb kavandatavat koolivõrgu korrastamist teha äärmise põhjalikkuse ja tähelepanuga.

Suured muutused ootavad ees ka kõrgharidust. Kõrgharidusreformi kavandades oleme seadnud endile kolm peamist eesmärki: tõsta  hariduse kvaliteeti, tagada parem juurdepääs kõrgharidusele ning otsesem väljund tööturule. Hiljuti vastu võetud reform tagab järgmisest aastast maksumaksja kulul kõrghariduse kõigile neile, kes ületavad vastava sisseastumislävendi ning läbivad eestikeelse õppekava täismahus. Hetke poliitilistes oludes tundub see parim võimalik lahendus olevat. Riik katab täielikult nende õppemaksu, kes tõestavad, et suudavad ja tahavad õppida, läbides õppekava sajaprotsendiliselt. Vähemvõimekatelt võib ülikool nõuda vaid tegemata jäänud ainepunktide eest raha. Juhul kui koormus on alla 75 protsendi õppekavast, on tegu osakoormusega õppega ning üliõpilasel tuleb maksta õppemaksu, mille lae kehtestab valitsus. Tublidele õppuritele on ette nähtud arvestatav stipendium. Riigi jaoks strateegiliselt olulistel erialadel õppijatele hakatakse maksma täiendavat erialastipendiumit.

Riigikogus on lugemisel ka tudengite vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu, mille eesmärk on aidata vajaduspõhiselt neid tudengeid, kelle sotsiaalmajanduslik seis selleks põhjust annab. Hetkel oleme kavandamas toetusi neile, kelle pere keskmine sissetulek jääb allapoole suhtelist vaesuspiiri. Nagu iga teinegi haridust puudutav seaduseelnõu, on ka käesolev tekitanud laia arutelu ning mitmeid arvamusi. Näiteks on endiselt õhus, kas tundeg peaks olema oma vanematega ühe leibkonna liige kuni 26. eluaastani ning kuidas ikkagi peaks käima suhtelise vaesuspiiri määramine. Lisaks on tekitanud küsimusi, kas toetuse saamise tingimuseks on mõistlik nõuda õppekava 100-protsendilist läbimist või peaks seda langetama nt 75-le. Olen välja käinud idee, et õppetoetusteks mõeldud rahapoti koos õiglase jagamiskohustusega võiks usaldada tudengite katuseorganisatsioonile. Jne. Töö seaduseelnõuga käib ning meie eesmärk on vajaduspõhised õppetoetused rakendada juba järgmisest aastast.

Nagu ülaltoodust näha, käib hariduspõllul vilgas töö. Haridussüsteem on suur ja inertne, mistõttu peame olema liigse agaruse ja innukuse osas ettevaatlikud, sest meie külvi viljakus selgub mitte üheksa kuu vaid aastate pärast.

Lauri Luik

Loe ka siit: http://www.reform.ee/et/uudised/1090/lauri-luik-tublile-tudengile-vaart-stipendium/2008

Rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi sõnul ei suutnud opositsioon Riigikogus menetlusel oleva järgmise aasta riigieelarve teisel lugemisel valitsuse esitatud eelarvekavale alternatiive pakkuda.

„Ainuüksi Keskerakonna fraktsioon esitas eelarvekavale ilma rahalise katteallikata parandusettepanekuid suurusjärgus 190 miljonit eurot. Rahanduskomisjon nende ettepanekute sisulise aruteluni ei jõudnudki, sest Keskerakonnal puudub arusaamine ja ettekujutus, kuidas astmelist tulumaksu, mis oli märgitud katteallikaks, praktikas rakendada, rääkimata konkreetsest kavast ja eelnõust uue maksu sisseviimiseks,’’ lausus Sõerd.

„Arvatavalt ka ainuüksi maksupoliitilistel kaalutlustel ei leia astmelise tulumaksu eelnõu praeguse Riigikogu koosseisu toetust, kuna see pärsiks majandust ja ettevõtlust, vähendaks motivatsiooni töötada ja tekitaks maksustamisel ebaõiglust,’’ ütles Aivar Sõerd.

„Selle asemel on järgmise aasta eelarves ettenähtud pensionide viie protsendiline tõus.  Kui keskmine vanaduspension on umbes 320 eurot, siis aastas saab iga pensionär ligi 200 eurot rohkem. Vajaduspõhiselt kahekordistuvad lastetoetused – abi saavad pered, kes seda reaalselt vajavad. Taastub ka tasuline isapuhkus, ehk 10 päeva saab isa olla lapse ja naise juures kodus,“ rõhutas Sõerd.

Parlamendisaadiku sõnul langeb maksukoormus tuleval aastal 0,6 protsendi võrra 32,6 protsendile, mis on viimase viie aasta madalaim tase. Seda mõjutab töötuskindlustusmakse määrade vähendamine. Selle muudatuse tulemusel jääb keskmiselt igale perele aastas rohkem raha kätte kuni 180 eurot.

„Paljudes valdkondades aitavad nõudlust hoida ja kasvata riigieelarves kavandatud avaliku sektori suuremahulised investeeringud, nii põhimaanteede ehituseks ja kohalike teede hoiuks kui ka investeeringud veemajanduse objektidesse ja energiasäästuks,’’ sõnas Reformierakonna fraktsiooni liige.

„Hoolimata Keskerakonna fraktsiooni pingutustest takistada protseduuriliste vahenditega järgmise aasta eelarve menetlemist, kulgeb selle menetlemine planeeritud graafiku kohaselt ning pensione, riigieelarvest palka saavate teenistujate töötasusid ja sotsiaaltoetusi tõstev eelarvekava võetakse seadusena vastu juba detsembrikuu esimeses pooles,’’ lisas rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.

Lisainfo:

Aivar Sõerd
Riigikogu rahanduskomisjoni liige
50 62 676