PÖÖRDUMINE

Hr Juhan Parts
Majandus- ja kommunikatsiooniminister

Seisame selle eest, et taastada Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee. Peame oluliseks, et inimesed saaksid pealinna ja Läänemaa vahel liigelda ohutult, kiirelt ja mugavalt ning et teel veedetud aeg oleks otstarbekalt kasutatav. Rongiliiklus on selleks parim võimalik variant.

Facebooki sotsiaalvõrgustikku loodud pöördumisele (leitav aadressilt:http://www.facebook.com/TaastameHaapsaluRaudtee) on tänase seisuga oma toetuse andnud juba üle 5000 inimese, mis näitab, et rongiliikluse taastamine on läänlaste ja Läänemaa sõprade jaoks väga oluline.

Rongiliikluse taastamine puudutab lisaks läänlastele ja Läänemaad külastavatele inimestele ka teisi Lääne-Eesti elanikke, näiteks Vormsi ja Hiiumaa inimesi ning nende saarte külalisi. Tegu on meie piirkonna jaoks ääretult olulise regionaalpoliitilise sammuga, mis kindlasti mõjutab Lääne-Eesti ja Läänemaa edasist arengut positiivses suunas. Rongiliikluse taastamine on strateegiliselt oluline samm täiendavate investeeringute toomisel Läänemaale, aluseks konkurentsivõimelise piirkonna tekkele ning abiks võitlemisel ääremaastumise vastu.

Raudtee taastamine aitab senisest paremini sidustada Lääne-Eestit pealinna Tallinnaga, kuhu täna väga suur hulk meie piirkonna inimesi igapäevaselt tööle käib ning ka muudel põhjustel liigub.

Peale raudtee ülesvõtmist on raudteetammi hoitud ja hooldatud (kergliiklusteena), mis teeb Riisipere-Rohuküla raudteelõigu taastamise lihtsamaks ja odavamaks. Rongiliikluse taastamise kohta tehtud tasuvusuuring tõdeb, et see on sotsiaal-majanduslikult tasuv. Kuna Elektriraudteel on valmisolek sel liinil olemasolevate diiselrongidega opereerida, mis tähendab, et pole tarvis vedada kalleid elektriliine, tuleb ka sealt täiendav kokkuhoid. Tänane seis, kus raudtee lõppeb Riisiperes, poolel teel Läänemaa keskusesse Haapsallu, ei tundu loogiline ega ka praktiline.

17. jaanuaril allkirjastasid Läänemaa omavalitsuste volikogude esindajad ja vallavalitsuste liikmed, lisaks Lääne- ja Hiiumaa maavanemad ning Riigikogu liikmed ühispöördumise rongiliikluse taastamise toetuseks, mis näitab, et see teema on väga selge prioriteet ka meie kohalikele poliitilistele liidritele ning selle nimel tehakse juba pikka aega aktiivselt koostööd (kaasatud on nii Läänemaa kui Harjumaa omavalitsused). Esimene koostöökokkulepe tasuvusuuringu teostamiseks koostati ja allkirjastati juba 2005. a. 2009. a saadi selle jaoks vahendid ning kahe aasta pärast oli põhjalik uuring valmis.

Ülaltoodut silmas pidades palume Teil toetada Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee taastamist ning arvestada sellega ka Transpordi arengukava (2014-2020) koostamisel ning edasisi infrastruktuuriinvesteeringuid kavandades.

Pöördumisele, taastada Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee, on oma toetuse Facebookis andnud hetkeseisuga 5124 inimest.

Lugupidamisega,

Haapsalu raudtee sõbrad

———————————————————————————————-

www.lauriluik.ee
http://www.facebook.com/lauriluik
https://twitter.com/lauriluik

Tänu tublile kohalikule aktivistile Aita Mölderile jt abilistele kogunes täna Haapsalu raudteejaama terve hulk inimesi, kel südamel Riisipere-Rohuküla raudtee taastamine.

Aitaga Haapsalu raudteejaamas

Raudtee ülesvõtmine

Liiprid ja rööpad maha ning taas üles. Performance või kuidas iganes seda kutsuda, igatahes oli tegu taaskord ühe omanäolise aktsiooniga näitamaks, et meie inimesed hoolivad rongiliikluse taastamisest.

Hoolimist kinnitab ka eilne 5000 toetaja piiri ületamine Facebooki lehel Taastame Haapsalu raudtee!

Esialgu, kui rongiliikluse taastamisest taas rääkima hakati, tundus see üsna utoopilise mõttena, kuid järjekindlad sammud õiges suunas on suurendanud kindlustunnet ning murendanud ka skeptikute raudset vastuolu. Küll ühel heal päeval rong ka liikuma saab.

Märtsikuu teises pooles korraldame Haapsalus Riigikogu majanduskomisjoni istungi, kus võtame päevakorda Transpordi arengukava 2014-2020 eelnõu, kuhu tuleb kindlasti lisada Haapsalu raudtee taastamise plaan. See võimaldab omakorda tulevikus vastavate euromeetmete avanemisel taotleda projekti elluviimiseks investeeringurahasid, et asi reaalselt ära teha.

Lauri Luik
www.lauriluik.ee
https://www.facebook.com/lauriluik
https://twitter.com/lauriluik
http://www.riigikogu.ee/index.php?op=ems&page=ikaart&pid=0c8c32b6-5add-4058-acb8-c76822d1d06b& 

Täna kohtusin Avinurmes haridusspetsialistide ja – huvilistega, et arutada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusi.

Olulisemate murekohtadena tõstatusid:
* tugipersonali rahastamine
* hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste integreerimine tavakoolidesse
* koolivägivald
* kooliastmete rahastamise lahutamine
* riigieksamite korraldus
* õpetajate täiendkoolitus (rahad)
* gümnaasiumid, mille puhul tehakse erandid
*  õpetajate palgad ja palgaastmete kaotamine
* koolidevahelise kauguse nõue
* 3 õppesuuna vajalikkuse küsimus
* põhikooli õppekirjanduse ühtlustamine
* kahekeelsete koolide täiendav rahastamine
jm

Teemade ring on väga lai ning põhimõttelisi otsuseid vajavaid muudatusi üsna palju. Tänaseks oleme läbinud riigikogus esimese lugemise ning komisjonis käib aktiivne töö alateemadega. Näiteks täna arutasime riigieksamite küsimust, eelmisel korral kooliastmete lahutamist jne.

Noppeid eelnõus olevatest olulisematest muudatustest:

· Eelnõu sätestab selge riikliku vastutuse riiklikele õppekavadele vastava õppekirjanduse olemasolu eest.

· Riik võtab suurema vastutuse õpetajate täienduskoolituse korraldamisel ja rahastamisel – mis tähendab keskselt koordineeritud, korraldatud ja rahastatud täienduskoolitusi.

· Kaob jäik nõue arenguvestluste korraldamiseks kord aastas, koolid saavad rohkem vabadust sisehindamise korraldamisel ja kooli arengukava koostamine on muudetud paindlikumaks.

· Suureneb hoolekogu roll kooli elu korraldamisel. Hoolekogu saab õiguse ning kohustuse esitada arvamus kooli sisehindamise korra ja kooli palgakorralduse põhimõtete kohta.

· Suureneb koolijuhi vastutus kooli personali- ja palgapoliitika kujundamise eest.

· Õpetaja tööaja nädalanormiks kehtestatakse 35 tundi, mille sees peab väärtustama kõiki õpetaja tööülesandeid ja mitte üksnes klassis antud tunde. Täna mõõdetakse õpetaja töökoormust vaid klassi ees seistud tundide alusel, kuigi suur osa koormuse kasvust on andnud just muud ülesanded.

· Eelnõuga loobutakse järk-järgult jäigast ametijärkude ja atesteerimissüsteemist. 2014. aastast hakatakse õpetajate kutsemeisterlikkust ja kvalifikatsioonitaset hindama kutseseaduse alusel nagu teistegi elukutsete puhul.

· Eelnõuga antakse KOVidele antava haridustoetuse komponentidele selge sihtotstarbe ning eristatakse põhikoolide ja gümnaasiumide õpetajate palgaraha.

· Täpsustatakse õpilastele elukohajärgse kooli määramise põhimõtteid – põhikooli peab vastu võtma kõik lapsed, kellele see kool on elukohajärgne kool. Kui pärast seda on koolis vabu kohti, võib vastu võtta ka teisi soovijaid.

· Kõigi põhikooli lõpetajate jaoks peavad gümnaasiumi vastuvõtutingimused olema võrdsed. Vastuvõtu aluseks võib teha katseid ja moodustada kooli eripärale vastavate õpilaste pingerea.

Lauri Luik
www.lauriluik.ee
https://www.facebook.com/lauriluik
https://twitter.com/lauriluik
http://www.riigikogu.ee/index.php?op=ems&page=ikaart&pid=0c8c32b6-5add-4058-acb8-c76822d1d06b& 

Läänemaa

Olulisemad investeeringud Läänemaale
http://www.lauriluik.ee/2013-aasta-olulisemad-investeeringud-laanemaale/

Kokkuvõte olulisematest töövõitudest
http://www.lauriluik.ee/kokkuvote-olulisematest-toovoitudest/

Riigieelarve toob raha Läänemaale
http://www.lauriluik.ee/riigieelarve-toob-raha-laanemaale/

Pingutused kodukandi hüvanguks
http://www.lauriluik.ee/vahekokkuvote-tehtust/

Elu ei tohi Läänemaalt välja tõrjuda
http://www.lauriluik.ee/luik-ja-maesalu-elu-ei-tohi-laanemaalt-valja-torjuda/

Kiltsi tööstuspargile elu sisse!
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-kiltsi-toostusprgile-elu-sisse/

Lauri Luik Ridalas
http://www.lauriluik.ee/luik-ja-maesalu-ridalas-visiidil/

Palivere spordihoone vajab kiiresti investeeringut
http://www.lauriluik.ee/luik-palivere-spordihoone-vajab-kiiresti-investeeringut/

Hariduspoliitika

Tublile tudengile väärt stipendium
http://www.reform.ee/et/uudised/1090/lauri-luik-tublile-tudengile-vaart-stipendium/2008

Ettevõtlik noor saab hakkama
http://www.parnupostimees.ee/1100984/lauri-luik-ettevotlik-noor-saab-hakkama/

Minu õpetajale
http://www.laanlane.ee/article/lauri-luik-minu-%C3%B5petajale

Me ei anna haridusvaldkonnale aega end sisse seada
http://www.postimees.ee/670580/lauri-luik-me-ei-anna-haridusvaldkonnale-aega-end-sisse-seada/

Digiõpik ei tohiks jääda vaid tahvelarvutikeskseks
http://www.postimees.ee/973736/lauri-luik-digiopik-ei-tohiks-jaada-vaid-tahvelarvutikeskseks

Õppetoetustest
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lauri-luik-sotsiaaltoetust-taotlevalt-uliopilaselt-peaks-noudma-75-protsendilist-oppekava-taitmist.d?id=64781074

Koolireform tulgu koos riigireformiga
http://arvamus.postimees.ee/919922/lauri-luik-koolireform-tulgu-koos-riigireformiga/

Eesti haridus Põhjamaade tasemele
http://www.parnupostimees.ee/622344/lauri-luik-eesti-haridus-pohjamaade-tasemele/

Koolikatsed
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lauri-luik-probleem-ei-ole-koolides-kuhu-katseid-korraldatakse-vaid-koolides-kuhu-vanemad-lapsi-panna-ei-taha.d?id=47322833

Rohkem sisu
http://www.parnupostimees.ee/444902/lauri-luik-haridus-vajab-rohkem-sisu-ja-vahem-loosungeid/

Eesti haridus Põhjamaade tasemele
http://online.le.ee/2011/10/29/lauri-luik-viime-eesti-hariduse-pohjamaade-tasemele/

Õpetajaamet ausse
http://www.parnupostimees.ee/310052/lauri-luik-opetajaamet-ausse/

Kõrgharidus
http://online.le.ee/2012/02/21/lauri-luik-maksumaksja-kulul-korgharidus-koigile-voimekatele/

Koolivõrgu korrastamine
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lauri-luik-koolivorgu-lahutamine-ei-tahenda-kaost.d?id=28598753

Kas kvaliteet kaalub üles turvalisuse?
http://www.lauriluik.ee/kas-kvaliteet-kaalub-ules-turvalisuse/

Vastulause vajaduspõhiste õppetoetuste teemal
http://www.lauriluik.ee/vastulause-vajaduspohiste-oppetoetuste-teemal/

Minu õpetajale
http://www.lauriluik.ee/ilusat-opetajatepaeva-kallid-opetajad/

Digiõpik ei tohiks jääda vaid tahvelarvutikeskseks
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-digiopik-ei-tohiks-jaada-vaid-tahvelarvutikeskseks/

Õpetajate palgast
http://www.lauriluik.ee/opetajate-palgast/

Positiivsed muutused kõrghariduses tulevad alles kõrgharidusreformi rakendudes
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-positiivsed-muutused-korghariduses-tulevad-alles-korgharidusreformi-rakendudes/

Läänemaal on ruumi vaid Eesti parimatele gümnaasiumitele
http://www.lauriluik.ee/laanemaal-on-ruumi-vaid-eesti-parimatele-gumnaasiumitele/

Õppekava täitmise nõude leevendamine aitaks toetada enam abivajajaid
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-oppekava-taitmise-noude-lodvendamine-aitaks-toetada-enam-abivajajaid/

Koolireform tulgu koos riigireformiga
http://www.lauriluik.ee/koolireform-tulgu-koos-riigireformiga/

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Kolga koolis
http://www.lauriluik.ee/riigikogu-kultuurikomisjoni-liige-kolga-koolis/

Pealehakkamine on pool võitu
http://www.lauriluik.ee/pealehakkamine-on-pool-voitu/

Abi vajav tudeng peab saama toetust, kuid ei tohi muutuda ülalpeetavaks
http://www.lauriluik.ee/abi-vajav-tudeng-peab-saama-toetust-kuid-ei-tohi-muutuda-ulalpeetavaks/

Vajaduspõhised õppetoetused lubavad täielikult pühenduda õppimisele
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-vajaduspohised-oppetoetused-lubavad-taielikult-puhenduda-oppimisele/

Koolid kinni? Mitte kõik!
http://www.lauriluik.ee/koolid-kinni-mitte-koik/

Läänemaale jäägu vähemalt kolm gümnaasiumit!
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-laanemaale-jaagu-vahemalt-kolm-gumnaasiumit/

Kas piisav on piisav pluss 20 protsenti?
http://www.lauriluik.ee/kas-piisav-on-piisav-pluss-20/

Peame leidma raha vene keelt kõnelevate õpetajate koolitamiseks või uute leidmiseks
http://www.lauriluik.ee/peame-leidma-lisaraha-vaid-vene-keelt-konelevate-opetajate-koolitamiseks-voi-uute-leidmiseks/

Kaheksa küsimust minister Aaviksoole enne ümberkorraldusi
http://www.lauriluik.ee/8-kusimust-minister-aaviksoole-enne-umberkorraldusi/

Õpetajate palgatõus peab tulema, kuid mitte omavalitsuste arvelt
http://www.lauriluik.ee/opetajate-palgatous-peab-tulema-kuid-mitte-omavalitsuste-arvelt/

Õpetajast vanemõpetajaks- palgatõus 15%
http://www.lauriluik.ee/opetajast-vanemopetajaks-palgatous-15-2/

Maksumaksja kulul kõrgharidus kõigile võimekatele
http://www.lauriluik.ee/maksumaksja-kulul-korgharidus-koigile-voimekatele/

Juristide sõda ehk kõrgharidusreformi saaga jätkub
http://www.lauriluik.ee/juristide-soda-ehk-korgharidusreformi-saaga-jatkub/

Kõrgharidusreform sai seaduseks
http://www.lauriluik.ee/korgharidusreform-sai-seaduseks/

Oleme arvestanud suurt osa tudengite ettepanekutest
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-oleme-arvestanud-suurt-osa-tudengite-ettepanekutest/

Tudengitest ja kõrgharidusest
http://www.lauriluik.ee/tudengitest-ja-korgharidusest/

Haridusvaldkond vajab aega
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-me-ei-anna-haridusvaldkonnale-aega-end-sisse-seada/

Parema kvaliteedi nimel
http://www.lauriluik.ee/parema-kvaliteedi-nimel/

IT-akadeemia loob eeldused uue Skype tekkeks
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-it-akadeemia-loob-eeldused-uue-skypei-tekkeks/

Kõrgharidusreformi kolm eesmärki
http://www.lauriluik.ee/korgharidusreformi-3-eesmarki/

Kvaliteedi tagamiseks on kõrgharidusreform mõistlik rakendada 2013
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-kvaliteedi-tousu-tagamiseks-on-korgharidusreform-moistlik-rakendada-2013-3/

Loome kõrgkoolidele voucherite süsteemi
http://www.lauriluik.ee/loome-korgkoolidele-voucherite-susteemi/

Noored peavad saama parima hariduse
http://www.lauriluik.ee/noored-peavad-saama-parima-hariduse/

Päinurme erivajadustega laste koolist
http://www.lauriluik.ee/painurme-koolist-voiks-kujuneda-kesk-eesti-erivajadustega-laste-oppekeskus/

Õpetajate palgatõus laste kõhu arvelt?
http://www.lauriluik.ee/opetajate-palgatous-laste-kohu-arvelt/

Era- ja avalik-õiguslikke ülikoole tuleb kohelda võrdselt
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-era-ja-avalik-oiguslikke-ulikoole-tuleb-kohelda-vordselt/

Õppetoetuste rahapoti võiks usaldada tudengite kätte
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-oppetoetuste-rahapoti-voiks-usaldada-tudengite-katte/

Stipendiumiraha on õppelaenuvõlgnike taskus
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-stipendiumiraha-on-oppelaenuvolgnike-taskus/

Motivatsioonistipendiumid vajavad kohest rakendamist
http://www.lauriluik.ee/motivatsioonistipendiumid-vajavad-kohest-rakendamist/

Õppetoetustest, ausalt
http://www.lauriluik.ee/oppetoetustest-ausalt/

Probleem pole koolikatsetes vaid nõrkades koolides
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-probleem-pole-koolikatsetes-vaid-norkades-koolides/

Kvaliteetne kõrgharidus on kõige tähtsam
http://www.lauriluik.ee/kvaliteetne-korgharidus-on-koige-tahtsam/

Õppetoetustest
http://www.lauriluik.ee/oppetoetusest/

Teel kvaliteetsema kõrghariduse suunas
http://www.lauriluik.ee/teel-kvaliteetsema-korghariduse-suunas/

Õpetajate suveseminar Vooremaal
http://www.lauriluik.ee/opetajate-iv-suveseminar-vooremaal/

Erisoodustusmaks tasemekoolituselt kaob
http://www.lauriluik.ee/erisoodustusmaks-tasemekoolituselt-kaob/

Iga laps peab saama hea hariduse olenemata elukohast
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-iga-laps-peab-saama-hea-hariduse-olenemata-elukohast/

Arendusfondist ja ettevõtlusõppest
http://www.lauriluik.ee/kuidas-arengufondi-tegevusi-ja-ettevotlusopet-koolides-paremini-sidustada/

Kutsehariduse populaarsus on tõusuteel
http://www.lauriluik.ee/kutsehariduse-populaarsus-tousuteel/
http://www.lauriluik.ee/luik-kutsehariduse-maine-on-tousuteel/

Sport ja tervislikud eluviisid

 Torino maratoni kolmikvõit Keeniasse
http://jooksuportaal.blogspot.com/2012/11/torino-maratoni-kolmikvoit-keeniasse.html

Lauri Luik oli Torino maratonil 89
http://online.le.ee/2012/11/20/lauri-luik-oli-torino-maratonil-89/

Lauri Luik oli Torino maratonil parim eestlane
http://laanlane.ee/article/lauri-luik-oli-torino-maratonil-parim-eestlane

Terves kehas terve vaim!
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-laanemaa-koolinoortele-terves-kehas-terve-vaim/

255 õpetajat kohtus võrguplatsil
http://www.lauriluik.ee/255-opetajat-kohtus-vorguplatsil/

Koolisport toob kokku terve pere
http://www.lauriluik.ee/koolisport-toob-kokku-terve-pere/

Koolispordijuhid Läänemaal
http://www.lauriluik.ee/koolispordijuhid-kogunevad-haapsallu-tarkust-taga-noudma/

Eesti Koolispordi Liidu koostööprojekt Jüri Jaansoniga
http://www.lauriluik.ee/eesti-koolispordi-liidu-uhisprojekt-jaansoni-2-silla-jooksuga-onnestus-hasti/

Head algavat koolispordiaastat
http://www.lauriluik.ee/head-algavat-koolispordi-aastat/

Kärdlas toimusid koolinoorte suvemängud Meri ja Päike
http://www.lauriluik.ee/kardlas-toimusid-eesti-koolinoorte-vi-suvemangud-„meri-ja-paike”/

Kehalise kasvatuse tunnis tuleb selgeks teha liikumise olulisus
http://www.lauriluik.ee/kehalise-kasvatuse-tunnis-tuleb-selgeks-teha-liikumise-olulisus/

Suitsetamine ei ole lahe
http://www.lauriluik.ee/suitsetamine-ei-ole-lahe/

Lauri Luik valiti Eesti suurima spordiühenduse presidendiks
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-valiti-eesti-suurima-spordiuhenduse-presidendiks/

Riigikogus moodustati Spordi toetusrühm
http://www.lauriluik.ee/riigikogus-moodustati-spordi-ja-liikumisharrastuse-toetusruhm/

Tähelepanu, start!
http://www.lauriluik.ee/tahelepanu-start-finaalvoistused-raplas/

Lauri Luik- parim eestlane Torino maratonil
http://www.lauriluik.ee/torino-maratoni-kolmikvoit-keeniasse-parim-eestlane-lauri-luik/

Torino maratoni tühjendustrenn päädis pronksiga
http://www.lauriluik.ee/torino-maratoni-tuhjendustrenn-paadis-pronksiga/

Intervjuu ETV spordile
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-koik-spordis-osalejad-peavad-mangima-ausalt/

Varia

Hasardist ja nõukogust
http://arvamus.postimees.ee/1137714/lauri-luik-hasardist-ja-noukogust/

Lauri Luik: Lapsevanemale lisahääle andmine riigieelarvet ei kasvata
http://reform.ee/et/reformierakond/Pressiruum/Arvamuslood/5668/lauri-luik-lapsevanematele-lisahaale-andmine-riigieelarvet-ei-kasvata

Head uudised Euroopast
http://www.lauriluik.ee/head-uudised-euroopast/

Vaata lisaks:

https://www.facebook.com/lauriluik
https://twitter.com/lauriluik
http://www.riigikogu.ee/index.php?op=ems&page=ikaart&pid=0c8c32b6-5add-4058-acb8-c76822d1d06b&

Eile käisin ühes Reimo Nebokati ja Tõnu Parbusega Ridala põhikooli noortele ja õpetajatele Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul rääkimas. Tõeliselt vahva ja südantsoojendav aktus. Hästi ja huvitavalt korraldatud ning läbi viidud.

Lauri Luik Ridala põhikoolis. Foto: Tõnu Parbus

Alati, kui ma kooliaktustel viibin, meenub mulle see päev, kui oma lõputunnistuse sain- pidulik ja ühelt poolt rõõmustav, sest kõik uus ootab ees, kuid teisalt kurb, kuna üks tore etapp on läbi.

Rääkisin kooliperele vabaduse olulisusest ning sellest, et vaba riik ning vabadus ei ole iseenesestmõistetav, ei tohigi olla. Hetkekski ei tohi kaotada valvsust.

Teiseks rõhutasin spordi ja tervislike eluviiside tähtsust. Sest mis kasu on kõigest muust, kui tervist pole.

Panin õpilastele südamele, kui oluline on meie elus ja arengus ning eduteel õppimine. See ei lõppe keskkooli või ülikooli lõpuaktusega vaid kestab kogu elu. Kes õpib, see saab targaks, kes saab targaks, sellel on suured eeldused saada ka edukaks. Kes ei tahaks saavutada oma eesmärke ja olla edukas?

Lauri Luik Ridala kooliperele esinemas. Foto: Reimo Nebokat

Rõhutasin ka Õpetaja ja tema rolli tähtsust. Õpetaja on meie sõber, temal olgu kooliseinte vahel alati õigus. Õpetaja on koolis meie jaoks, selleks, et aidata meil saada targaks ning edukaks.

Lõpetuseks panin noortele südamele, et nad hooliksid oma kaasõpilastest, teineteisest. Loodetavasti, ühel päeval, kui nad tulevad täiskasvanutena oma kooli tagasi, saavad nad tõdeda, et kooliaeg, see oli üks väga tore periood, millest on vaid tõeliselt vahvad mälestused, sest koolis oli turvaline ja hea olla.

Ilusat Vabariigi sünnipäeva!

Lauri
www.lauriluik.ee 
https://twitter.com/lauriluik
https://www.facebook.com/lauriluik

Täna arutasime riigikogus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadust.

Uurisin minister Aaviksoolt, mis saab Noarootsi gümnaasiumist seisus, kus sügisest avame riigigümnaasiumi ka Haapsalus. PGS-i suunaks on luua igasse maakonda vähemalt üks riigigümnaasium. Meil saab olema kaks. Kuidas minister sellesse suhtub?

Väljavõte stenogrammist:

Lauri Luik

Lauri Luik Aitäh! Hea ettekandja! Käesoleva aasta sügisest avab Haapsalus uksed uus riigigümnaasium, olles seega Läänemaal juba teine tegutsev riigigümnaasium. Kuna PGS kannab vaimu, et igas maakonnas võiks olla vähemalt üks riigigümnaasium, vaadates selles kontekstis, kuidas teile tundub, milline tulevik ootab Läänemaad? Kas mõlemad riigigümnaasiumid teie seisukohast võiksid jääda tegutsema? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Eks niisugune küsimus muidugi pähe hüpanud ministeeriums ka ja minul kaasa arvatud. Meil ei ole mingisugust kava, mida sellisel juhul teha. Noarootsis on olemas suutlikkus, infrastruktuur ja teatud elamistingimused. Nad pakuvad teenust ka väljapoolt Läänemaad tulnud õpilastele. Muidugi võib ju spekuleerida, kas nende koos tegutsemine oleks mõistlikum näiteks kui eraldi tegutsemine, aga hetkel ma selle üle väga spekuleerida ei tahaks. Vaatame, missugused saavad olema arengud pärast seda, kui Haapsalu gümnaasium käima läheb. Vaatame, missuguseid otsuseid teevad lapsevanemad ja õpilased, ja kui siis on selle info põhjal mõistlik midagi otsustada, siis tuleme selle küsimuse juurde tagasi. Aitäh!

Lisaks mõned nopped uuest seadusemuudatusest.
Olgu kohe öeldud, et seoses PGS-i uuesti avamisega on taas vägagi päevakorras tugipersonali rahastamise ja  erivajadustega õpilaste temaatika, kooliastmete rahastamise lahutamine, riigieksamite küsimus, õpetajate täiendkoolituse rahastamine jms. Seal on probleeme, mida tuleb põhjalikult arutada.

· Eelnõu sätestab selge riikliku vastutuse riiklikele õppekavadele vastava õppekirjanduse olemasolu eest.

· Riik võtab suurema vastutuse õpetajate täienduskoolituse korraldamisel ja rahastamisel – mis tähendab keskselt koordineeritud, korraldatud ja rahastatud täienduskoolitusi.

· Kaob jäik nõue arenguvestluste korraldamiseks kord aastas, koolid saavad rohkem vabadust sisehindamise korraldamisel ja kooli arengukava koostamine on muudetud paindlikumaks.

· Suureneb hoolekogu roll kooli elu korraldamisel. Hoolekogu saab õiguse ning kohustuse esitada arvamus kooli sisehindamise korra ja kooli palgakorralduse põhimõtete kohta.

· Suureneb koolijuhi vastutus kooli personali- ja palgapoliitika kujundamise eest.

· Õpetaja tööaja nädalanormiks kehtestatakse 35 tundi, mille sees peab väärtustama kõiki õpetaja tööülesandeid ja mitte üksnes klassis antud tunde. Täna mõõdetakse õpetaja töökoormust vaid klassi ees seistud tundide alusel, kuigi suur osa koormuse kasvust on andnud just muud ülesanded.

· Eelnõuga loobutakse järk-järgult jäigast ametijärkude ja atesteerimissüsteemist. 2014. aastast hakatakse õpetajate kutsemeisterlikkust ja kvalifikatsioonitaset hindama kutseseaduse alusel nagu teistegi elukutsete puhul.

· Eelnõuga antakse KOVidele antava haridustoetuse komponentidele selge sihtotstarbe ning eristatakse põhikoolide ja gümnaasiumide õpetajate palgaraha.

· Täpsustatakse õpilastele elukohajärgse kooli määramise põhimõtteid – põhikooli peab vastu võtma kõik lapsed, kellele see kool on elukohajärgne kool. Kui pärast seda on koolis vabu kohti, võib vastu võtta ka teisi soovijaid.

· Kõigi põhikooli lõpetajate jaoks peavad gümnaasiumi vastuvõtutingimused olema võrdsed. Vastuvõtu aluseks võib teha katseid ja moodustada kooli eripärale vastavate õpilaste pingerea.

Ikka parimat!

Lauri Luik
www.lauriluik.ee
https://www.facebook.com/lauriluik
https://twitter.com/lauriluik

Täiendavat lugemist:

Ettevõtlik noor saab hakkama
http://www.parnupostimees.ee/1100984/lauri-luik-ettevotlik-noor-saab-hakkama/

Minu õpetajale
http://www.laanlane.ee/article/lauri-luik-minu-%C3%B5petajale

Me ei anna haridusvaldkonnale aega end sisse seada
http://www.postimees.ee/670580/lauri-luik-me-ei-anna-haridusvaldkonnale-aega-end-sisse-seada/

Koolireform tulgu koos riigireformiga
http://arvamus.postimees.ee/919922/lauri-luik-koolireform-tulgu-koos-riigireformiga/

Koolikatsed
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lauri-luik-probleem-ei-ole-koolides-kuhu-katseid-korraldatakse-vaid-koolides-kuhu-vanemad-lapsi-panna-ei-taha.d?id=47322833

Õpetajaamet ausse
http://www.parnupostimees.ee/310052/lauri-luik-opetajaamet-ausse/

Koolivõrgu korrastamine
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lauri-luik-koolivorgu-lahutamine-ei-tahenda-kaost.d?id=28598753

Kas kvaliteet kaalub üles turvalisuse?
http://www.lauriluik.ee/kas-kvaliteet-kaalub-ules-turvalisuse/

Minu õpetajale
http://www.lauriluik.ee/ilusat-opetajatepaeva-kallid-opetajad/

Õpetajate palgast
http://www.lauriluik.ee/opetajate-palgast/

Läänemaal on ruumi vaid Eesti parimatele gümnaasiumitele
http://www.lauriluik.ee/laanemaal-on-ruumi-vaid-eesti-parimatele-gumnaasiumitele/

Koolireform tulgu koos riigireformiga
http://www.lauriluik.ee/koolireform-tulgu-koos-riigireformiga/

Koolid kinni? Mitte kõik!
http://www.lauriluik.ee/koolid-kinni-mitte-koik/

Läänemaale jäägu vähemalt kolm gümnaasiumit!
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-laanemaale-jaagu-vahemalt-kolm-gumnaasiumit/

Kas piisav on piisav pluss 20 protsenti?
http://www.lauriluik.ee/kas-piisav-on-piisav-pluss-20/

Kaheksa küsimust minister Aaviksoole enne ümberkorraldusi
http://www.lauriluik.ee/8-kusimust-minister-aaviksoole-enne-umberkorraldusi/

Õpetajate palgatõus peab tulema, kuid mitte omavalitsuste arvelt
http://www.lauriluik.ee/opetajate-palgatous-peab-tulema-kuid-mitte-omavalitsuste-arvelt/

Õpetajast vanemõpetajaks- palgatõus 15%
http://www.lauriluik.ee/opetajast-vanemopetajaks-palgatous-15-2/

Haridusvaldkond vajab aega
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-me-ei-anna-haridusvaldkonnale-aega-end-sisse-seada/

Parema kvaliteedi nimel
http://www.lauriluik.ee/parema-kvaliteedi-nimel/

Vaatamata sellele, et enamus Euroopa riike vaevleb majanduskriisist tingitud raskustes, k.a Eesti, on meil siiski piisavalt põhjust rõõmu tunda.

Lauri Luik

Läbirääkimistel EL-i eelarve (2014-2020) osas võime endid pidada selgeks võitjaks nii rahaliselt kui sisuliselt. Võrreldes lõppeva perioodiga on meie positsioon paranenud ligi 907 miljoni euro võrra. Eesti on üks väheseid liikmesriike, kelle netopositsioon paranes.

Euroopa Liidu uue eelarveperioodi maht on ligikaudu 960 miljardit eurot, Eesti osa sellest on 5,89 miljardit.

Põllumeeste ebavõrdne kohtlemine väheneb

• Aastast 2020 saavad meie põllumehed toetust arvestuslikult 196 eurot hektarilt (praegu 143 eur). ELi toetused Eesti põllumajandusele kasvavad kokku 41 protsenti.

Lisaks suutis Eesti ära hoida esialgu planeeritud ajutise toetustasemete languse 2013. aasta tasemest allapoole. Eesti põllumeste toetused tõusevad tulevast aastast Leedu tasemele.

Parem ühendatus 

• Rail Balticu projekt saab reaalsuseks, küsimus on selles, millal Balti riigid ja Poola on valmis projektiga alustama.

Raudteeprojekt Rail Baltic peaks hakkama tulevikus ühendama Tallinna Läti ja Leedu linnade kaudu Poola ning Saksamaaga. Ca 728 kilomeetri pikkune Rail Balticu marsruut kulgeks kõige optimaalsemalt Poola piirini trajektooril Tallinn-Pärnu-Riia- Panevezys-Kaunas. Reisirongil kuluks selle vahemaa läbimiseks pisut rohkem kui neli tundi.

Rail Baltic pole mitte ainult suur investeering rohelisse transporti, vaid ka uudne mõtlemine ja energiasäästlik viis reisimiseks inimestele kolme Balti pealinna vahel ja edasi omakorda Lääne-Euroopasse.

Euroopa ühendamise rahastu kaudu on võimalus ellu viia Eestit muu Euroopaga ühendavat gaasi- ja energiataristut.

• Euroopa Ühendamise Rahastusse (CEF) jäi alles 23 miljardit eurot, millest 10 miljardit on ühtekuuluvuspoliitika riikidele.

• Saavutasime erandi ühtekuuluvuspoliitika investeeringutes, millega võitsime 350 miljonit eurot.

Euroopa konkurentsivõime kasvab

• Hoolimata kärbetest kasvab konkurentsivõimele suunatud investeerinute maht 20%, sh tõusevad toetused teadus- ja arendustegevustele. Need on tulevikku suunatud investeeringud, mis peavad tagama ühenduse pikaajalise konkurentsivõime maailmas.

Eestil on konstruktiivse riigi kuvand

• Me oleme oma avaliku sektori kulutusi hoidnud kontrolli all ning oleme suutnud EL vahendeid otstarbekalt ja tõhusalt kasutada. Seetõttu ei suhtutud meie muredesse ja soovidesse ka üleolevalt.

• Eestil on pragmaatilise ja koostööle suunatud riigi kuvand. Sellelt pinnalt on kerge leida liitlasi ja partnereid.

• Eriti oluline oli hea koostöö Läti ja Leeduga, kellega meie huvid eelarveläbirääkimistel pea täielikult kokku langesid.

Lauri Luik
www.lauriluik.ee
https://www.facebook.com/lauriluik
http://twitter.com/lauriluik 

Hea lugeja

Olen lisanud oma lehele kaks uut rubriiki. Esimene on mõeldud neile, kel vene keel paremini suus: По-русски

Lauri Luik

Sel lehel ripuvad pressiteated ja lood, mille minu hea abiline Olesja on tõlkinud. Vene keele õpingud liiguvad täies hoos, kuid esialgu peab korrektsete tõlgete osas kindlasti veel kõrvalist abi kasutama. Kogu infot me kahjuks vene keelde täna toimetada ei jõua, seega peab leppima valikuga pressiteadetest ja lugudest.

Teine rubriik: Kasulikud materjalid on mõeldud neile, kes soovivad saada kiiret ülevaadet mu kirjutistest vastavalt teemadele. Kuna peaasjalikult keskendun haridusküsimustele, on sel teemal ka kõige enam lugemist. Kuid on ka Läänemaad kui kodukohta puudutavat infot ning spordi temaatikat, lisaks varia.

Kõikides kirjutistes aitab orienteeruda otsingumootor, mille abiga saab läbi otsisõna kõik vastavat terminit puudutavad lood kätte.

Lisaks olen täiendanud oma lehekülge ülevaatega galeriist, mis kuvab valikuliselt mõned pildid otse esilehe paremasse alla serva.

Uus asi on ka postituste kalender, kust saab jälgida, millise tihedusega ning mis aegadel olen sissekandeid teinud. Loodetavasti hõlbustab see vastava kuu postituste leidmist.

Head lugemist!

Lauri Luik
www.lauriluik.ee

Nüüd ka Twitteris ja FB-s:
https://twitter.com/lauriluik
http://www.facebook.com/lauriluik

Lugu ilmunud Postimees onlines: http://arvamus.postimees.ee/1137714/lauri-luik-hasardist-ja-noukogust/

Möödunud nädalal tuldi välja mõttega lõpetada Hasartmängumaksu Nõukogu (hasardi nõukogu) tegevus ning juba käib leheveergudel hasartne arutelu, kuidas edasi. Räägitakse sellest, et spordivaldkonna olümpiaprojektid soovitakse suunata Eesti Olümpiakomitee (EOK) alla, mitteolümpiaalad ja kultuurivahendid Kultuurkapitali (KulKa) ning ülejäänud rahad jääksid riigieelarvesse. Mis eesmärgil on aga hasardi nõukogu tegelikult loodud?

Idee on selles, et kasutada hasartmängumaksust laekuvaid vahendeid seaduses fikseeritud mahus hariduse, kultuuri, spordi ja sotsiaalvaldkonna edendamiseks. Seda teadlikult, et mitte jagada raha laiali läbi riigieealrve, kus näiteks väikestel kultuuriseltsidel vaevalt et lootust oleks. Riigieelarve pole ka see koht.

Lauri Luik. Foto: vikipeedia

Olen nõus, et finantseerimissüsteem peab olema võimalikult lihtne, läbipaistev ning arusaadav, kuid ma ei poolda tänase paindliku süsteemi lõhkumist ilma töötavat alternatiivplaani omamata.

Finantseerimisallikate konsolideerimine jätaks pisemad taotlejad ukse taha ning kuna hasardi nõukogu on täna ainus igakuiseid projektitoetusi jagav organ, siis kindlasti halveneks ka taotlemise dünaamilisus. See on olnud aga meie nõukogu üks suuremaid plusse, mida taotlejad kiidavad. Täna on näiteks Koluvere Küla Seltsil võimalik KulKa eitava vastuse korral koheselt pöörduda hasardi nõukogu poole ning juba järgmisel kuul saada teada meie otsusest, kuid väljakäidud kava järgi talitades kaoks see võimalus.

Riigikontroll on auditeerinud kultuuri, spordi jm valdkondade rahastamist. Ühe tähelepanekuna on välja toodud toetusallikate paljusus, mis võib kaasa tuua dubleerimist ja segadust ning sinna olevatki koer maetud. Dubleerimise osas olgu öeldud, et näiteks hasardi nõukogule esitatavatel projektidel on juures märge, kui suur on omafinantseering ning millistest täiendavatest allikatest toetusi saadakse. Seega on dubleerimise oht maandatud.

Lühidalt sellest, kuidas hasartmängumaksu nõukogu toimib. Nõukogusse kuuluvad kõigi parlamendierakondade esindajad ning kultuuri-, haridus- ja sotsiaalministeeriumi kantslerid. See tagab otsuste pädevuse ning ka nö poliitilise kontrolli. Nõukogu jagab toetusi iga kuu ning kord aastas finantseerib suuremahulisemaid aastaprojekte.
Kuna igakuiselt esitatakse sadu haridus-, kultuuri-, sprodi- ja sotsiaalvaldkonna projekte, toimub nende põhjalik läbitöötamine ja analüüs ministeeriumites, kes omavad valdkonna kohta kogu taustainfot. Nõukogule valmistatakse ette projektide lühikokkuvõtted koos kommentaaridega. Nõukogu vaatab esitatud projektid läbi, kuulab ära ministeeriumite nägemuse, teeb arutelu tulemusena vajalikud muudatused ning langetab konsensuslikud otsused. Nõukogu liikmed töö eest tasu ei saa.

Muutused paremuse poole on alati tervitatavad. Oluline on aga silmas pidada, et projektitoetuste taotlemine ei läheks keerulisemaks ega bürokraatlikumaks ning otsustamisprotsess oleks võimalikult laiapinnaline ja läbipaistev ning et ka väiksematel taotlejatel oleks edaspidigi võimalus. Mis aga peamine, säilima peab algne idee- edendada hasartmängumaksust laekuvate vahenditega haridust, kultuuri, sporti ja sotsiaalvaldkonda.

Lauri Luik
www.lauriluik.ee
Hasartmängumaksu nõukogu esimees

Teemaga seotud:
Lauri Luik: hasartmängumaksust said enim toetust haridus- ja sotsiaalvaldkond
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-hasartmangumaksust-said-enim-toetust-haridus-ja-sotsiaalvaldkond/

Vaata ka siit:
https://twitter.com/lauriluik
http://www.facebook.com/lauriluik

Riigikogus on arutlusel Kutseõppeasutuse seaduse (331SE) uus terviktekst.

Lauri Luik. Allikas: postimees

Seaduse olulisemad eesmärgid:

* kutseõppe kvaliteedi ja paindlikkuse tõstmine
* kättesaadavuse suurendamine
* õppijate väljalangevuse vähendamine
* koolide juhtimise korrastamine
* õpetajaid puudutavate regulatsioonide lihtsustamine
* väljundipõhisuse suurendamine
* rahastamise suurem diferentseerimine

Peamised muutused võrreldes tänasega:

1)      uute kutseõppe liikide määratlemine – eelnõuga minnakse vanadelt kutseõppe liikidelt (põhihariduse nõudeta, põhihariduse baasil kutseõpe, keskhariduse baasil kutseõpe ning kutsekeskharidusõpe) üle uutele, Eesti kvalifikatsiooni­raamistikuga seotud õppe­liikidele;

2)      väljundipõhisuse printsiibi läbiv rakendamine hindamise, kutseõppe liikide, õppe­kavade, õppekasvatusala töötajate kvalifikatsiooninõuete kehtestamisel;

3)      õppe läbiviimise õiguse juurutamine – seda õigust peavad taotlema kõik kutseõppe­asutused ja kutseõpet läbiviivad rakendus­kõrgkoolid õiguslikust seisundist sõltumata ning õiguse pikendamine toimub akrediteerimise kaudu;

4)      kutseõppeasutuse juhtimise kollegiaalsemaks muutmine;

5)      õpetajate kvalifikatsiooninõuete kehtestamine kutsestandardite põhjal;

6)      uue õppemahu arvestamise ühiku (Eesti kutsehariduse arvestuspunkt EKAP) määratlemine ja kasutuselevõtmine;

7)      täiendused kooli rahastamispõhimõtetes, mille järgi kaetakse kooli kulud vastavalt koolile pandud kohustustele ja ülesannetele tagades kutseõppe kvaliteedi.

Riigikogu menetluses on ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mille eesmärk on tagada tugev põhiharidus turvalises õppekeskkonnas võimalikult kodukoha lähedal ning valikaineterohke, kvaliteetne ja konkurentsivõimeline gümnaasiumiharidus.

Lauri Luik
www.lauriluik.ee

Vaata ka siit:
https://twitter.com/lauriluik
http://www.facebook.com/lauriluik

Lisalugemist:

Kutsehariduse populaarsus on tõusuteel
http://www.lauriluik.ee/kutsehariduse-populaarsus-tousuteel/
http://www.lauriluik.ee/luik-kutsehariduse-maine-on-tousuteel/

Eesti haridus Põhjamaade tasemele
http://www.parnupostimees.ee/622344/lauri-luik-eesti-haridus-pohjamaade-tasemele/

Kas kvaliteet kaalub üles turvalisuse?
http://www.lauriluik.ee/kas-kvaliteet-kaalub-ules-turvalisuse/

Läänemaal on ruumi vaid Eesti parimatele gümnaasiumitele
http://www.lauriluik.ee/laanemaal-on-ruumi-vaid-eesti-parimatele-gumnaasiumitele/

Koolid kinni? Mitte kõik!
http://www.lauriluik.ee/koolid-kinni-mitte-koik/

Haridusvaldkond vajab aega
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-me-ei-anna-haridusvaldkonnale-aega-end-sisse-seada/

Noored peavad saama parima hariduse
http://www.lauriluik.ee/noored-peavad-saama-parima-hariduse/

Möödunud aastal oli hariduskulude kogusumma 200 miljonit eurot, millest õppevahendid moodustasid 8 miljonit ehk 4 protsenti. Õppevahendite tarvis suunatud rahad kuluvad aga valdavas osas vaid õpikute soetamiseks. Näiteks ei jätku Haapsalu linnas nendest rahadest peale õpikute millekski muuks. Ometigi on tarvis osta ka teisi vahendeid, sisustada laboreid jne. Tahvelarvutile ja digiõpikutele üleminek on alguses küll kulukas, kuid annab tulevikus märkimisväärse kokkuhoiu ja efekti ning muudab õppimise huvitavamaks ja nauditavamaks. Selge on see, et nii suurt ja põhimõttelist muudatust ei saa teha üleöö, järk-järguline üleminek digitaalsetele õppematerjalidele peab aga olema meie lähituleviku eesmärk.

Lauri Luik

Praegune koalitsioonilepe näeb ette e-kooli võimaluste laiendamise, et kergendada noorte koolikotti ning vanemate osalust õpiprotsessis. Kavas on luua ka e-gümnaasium, kuhu on koondatud kogu akadeemiline õppevara ning kust nii koolid kui õpilased saavad kursusi alla laadida.

Digiõpikute ja –töövihikute olemasolul annab tahvelarvuti kasutamine märkimisväärse rahalise kokkuhoiu, kuna trükikulud kaovad. Interaktiivsete õppematerjalide väljatöötamine on küll väga kulukas, kuid kui sisu valmis, on selle värskendamine ja edasine töötlemine juba kordi odavam ning mugavam. E-õpe, digiõpikud ja tahvelarvuti on kindlasti senistest meetoditest tunduvalt atraktiivsemad ning võimaldavad õppeprotsessist enam rõõmu tunda ja muuta info noorte jaoks paremini omandatavaks. Samuti muutub kooliranits tunduvalt kergemaks.

Uute õppematerjalide tulek muudab ka õpetajate töö lihtsamaks ja mugavamaks ning võimaldab õppeaine sisu paremini ja loogilisemalt sidustatult õpilaseni viia. Digiõpikud võimaldavad õpetajal saada kiiremat tagasisidet õpilase tehtud tööde ja arengu kohta. E-tunnis saab kasutada individuaalset tahvelarvutit kui ka kuvada õpetatava sisu suurele ekraanile. See eeldab muidugi ka õpetajatelt täiendavaid lisaoskusi, mistõttu vahendite leidmine õpetajate täiendkoolitusse on väga oluline.

Esimeste digiõpikute pilootprojektid väärivad tunnustust, kuid digiõppematerjalidele üleminekul ei tohi need pelgalt jääda tahvelarvutikeskseks vaid peavad ideaalis olema lihtsasti ja sama funktsionaalsusega käsitletavad ka lauaarvutis ning vajadusel ka nutitelefonis. Õppematerjalid peavad olema nö tehnoloogia- ja tarkvaraülesed, st loetavad näiteks nii iPadist kui ka mis iganes muust tahvelarvutist.

Külastasin mõne aja eest Avita kirjastust, kus on välja töötatud 7. klassi geograafia e-tunni materjal, sh digiõpik. Läbinud ise ühe näidistunni, olin meeldivalt üllatunud. Õppeaine sisu oli edasi antud väga huvitavalt ja loogiliselt. Digiõpikutes leiduvad video- ja audiofailid, animatsioonid, otsingumootor, teemade- ja ainetevahelised seosed, lisakirjeldused jms täiendavad tavateksti ning seetõttu võimaldavad muuta ka kõige igavama aine omandamise nauditavaks protsessiks. Mis kõige tähtsam, ka koolinoored on esimesed pilootprojektid avasüli vastu võtnud.

Lauri Luik
www.lauriluik.ee
https://twitter.com/lauriluik
http://www.facebook.com/lauriluik

Loe ka siit:
Digiõpik ei tohiks jääda vaid tahvelarvutikeskseks
http://www.postimees.ee/973736/lauri-luik-digiopik-ei-tohiks-jaada-vaid-tahvelarvutikeskseks

Laupäeval avasime Haapsalus Paralepas 2,5 kilomeetrise valgustatud terviseraja.

Pidasime maha ka kõva suusalahingu. Arvestades seda, et sain üle kahe aasta esmakordselt suusad alla, pole sugugi paha:) Suur tänu kõigile korraldajatele, erilised tänud Jaan Saviirile, kes mulle oma kiireid suuski laenas!

Mul on hea meel, et taas on üks väike unistus täitunud.

Talvisel ajal on Paralepa terviserada ideaalne koht õhtuste suusaringide tegemiseks või siis kergeks lumejooksuks. Lumevabal ajal suurepärane krossirada jooksjatele, tervisekõndijatele, ratturitele jne.

Lauri Luik

Meie üks sihte on eestlaste liikumisharjumuste aktiviseerimine läbi teavitustöö, isikliku eeskuju ning vajalike tingimuste loomise. Terviseradade arendamisel on seejuures kahtlemata oluline roll. Loodan, et nüüdsest, kus meil on suurepärane võimalus ka pimedal ajal puhast metsaõhku ja -ilu nautida, suureneb jõudsalt ka harrastajate arv.

Kõik on oodatud rajale!

Lauri Luik
www.lauriluik.ee
https://twitter.com/lauriluik
http://www.facebook.com/lauriluik

Loe ka siit: http://www.lauriluik.ee/paralepa-valgustatud-terviserada-ootab-sportima/ 

Vaatasin nüüd teist korda mõne päeva eest internetti riputatud videot, kus koolilapsed mõnitavad ja ründavad oma Õpetajat. Ma ei suutnud ka sel korral seda üle minuti jälgida, kuna lihtsalt paha hakkas. Loen erinevaid arvamusi sellest, kes on süüdi, keda peaks karistama jne. Kahjuks mulle tundub, et karistamisest pole kasu, ega ka sellest, kui otsida kedagi, kellele antud juhtumi puhul näpuga näidata. Ma leian, et peame õpetajate käed ahelatest lahti päästma.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse sai sisse kirjutatud terve peatükijagu erinevaid tugi- ja mõjutusmeetmeid (vaata siit: PGS § 58), kuid pelgalt paberil need ei toimi ning enamus on nö tulekahju kustutavad tegevused (st konfliktijärgsed). Puuduvad aga õpetaja konkreetsed õigused konfliktiolukordades käitumiseks ning sekkumiseks.

Suheldes väga erinevate inimestega üle Eesti, sh õpetajate ja koolijuhtidega, tõdetakse nii mõnelgi pool, et õpetajate käed on liialt seotud ning neil puudub kriisiolukorras võimalus korra ja enese piisavaks kehtestamiseks kooli territooriumil. Koolivägivald on tõsine probleem ka Eestis.

Ei ole meil vaja oodata järgmist juhtumit. Kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on riigikogus arutlusel, siis on praktiline avada taas ka paragrahv 58 ning arutada tõsiselt, kuidas analoogseid juhtumeid tulevikus inimlikul ja lugupidaval viisil lahendada. Olgu need muudatused, millised tahes, läbiv mõte peab olema, et laps kuulab kooli territooriumil Õpetaja sõna ning Õpetaja sõna maksab.

Hoopis laiem ja tõsisem teema, millega tuleb samuti tegeleda, on aga üldised hoiakud, inimlikud väärtused ning perekondlik kasvatus- ühe sõnaga KODU. Kõik saab alguse kodust. Kodu on kõige hea ja kahjuks ka kõige kurja allikas. Koduuksed avanevad aga vaid meile enestele.

Lauri Luik
www.lauriluik.ee
https://twitter.com/lauriluik
http://www.facebook.com/lauriluik

Loe ka siit:
Minu õpetajale
http://www.lauriluik.ee/ilusat-opetajatepaeva-kallid-opetajad/

www.lauriluik.ee. Taastame Haapsalu raudtee!

Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee taastamise soov pole uus. Lehtedes on seda teemat kajastatud kordi, samuti raadios ja televisioonis. Oleme Haapsalu raudtee taastamise toetusrühma liikmetega koos käinud juba pea kaks aastat, otsinud võimalusi kavandatava raudtee rahastamiseks.

Paari nädala eest allkirjastasime ühes omavalitsusjuhtide ja Lääne ning Hiiu maavanematega avaliku pöördumise raudteeliikluse taastamiseks liinil Tallinn-Haapsalu-Rohuküla majandus- ja kommunikatsiooniministrile Juhan Partsile.

Olen näinud mõningaid väiksemahulisi tänavaküsitlusi ning avalikel kohtumistel raudtee taastamist toetavaid aktiviste, kuid tegelik pilt inimeste arvamusest on täna puudu. Seetõttu otsustasin, et vaatame, kas saame 5000 Haapsalu raudtee toetajat kokku. Kui jah, siis on see selge mandaat ka avalikkuse poolt, et edastada meie inimeste tõsine soov raudtee taastamiseks ka ministrile.

Kui Sa leiad, et Haapsalu raudtee taastamine on väärt mõte, anna oma toetushääl Facebookis aadressil: http://www.facebook.com/TaastameHaapsaluRaudtee vajutades lihtsalt “meeldib”. Kui Sul puudub Facebooki konto, võid oma toetusest kirjutada minu mailiaadressile: lauri.luik@riigikogu.ee

Raudtee Rohukülani!

Lauri
www.lauriluik.ee

Vaata ka:
https://twitter.com/lauriluik
http://www.facebook.com/lauriluik

Eile, 22.jaanuaril allkirjastasid Eesti Koolispordi Liidu (EKSL) president Lauri Luik ja Eesti Haridustöötajate Liidu esimeesRemo Voltri ühise koostööleppe,  mille kohaselt toetab Eesti Haridustöötjate Liit õpetajatele korraldatavaid spordivõistlus

Täna ei saa rääkida me vaid laste kesisest tervisest , sest ka õpetajatel lasub koolis suur töökoormus ning stress. Eesti Koolispordi Liit pakub läbi erinevate pallimänguturniiride ja spordipäevade mitmekesiseid sportimisvõimalusi kõikidele haridustöötjatatele. Aastas osaleb õpetajate spordivõistlustel enam kui pooltuhat õpetajat üle Eesti, olles eeskujuks tuhandetele õpilastele.

EKSL presidendi Lauri Luige hinnangul on koolispordi üks eesmärke lisaks liikumisharrastuse arendamisele ja tervislike eluviiside propageerimisele koolinoorte hulgas seista hea ka selle eest, et õpetajad oleksid terved ning näitaksid noortele läbi sportimise positiivset eeskuju.  

“Nii näiteks korraldab EKSL kord aastast õpetajate ja koolijuhtide võrkpalli- ning korvpalliturniiri, samuti veteranõpetajate võrkpalliturniiri „Ässad“,” sõnas Luik.

Luige sõnul on sel aastal kavas taaselustada parima kehalise kasvatuse õpetaja tunnustamise traditsioon, mille eesmärk on tänada ja esile tõsta oma valdkonna parimaid pedagooge.

“Kuna nädalas on koolilastel vaid kaks kehalise kasvatuse tundi, on eriti oluline, et kehaline tegevus tunnis oleks maksimaalselt efektiivne. Seetõttu on EKSL sügiseks välja töötamas interaktiivset õppematerjali, kus õpilased, kuid ka õpetajad saavad vaadata, kuidas näiteks hüpata õigesti kõrgust, teha venitusharjutusi, visata palli jne. Tegu on nö arvutiprogrammiga, mis sisaldab endas teoreetilist baasi, õppevideosid jm olulist kehalise kasvatuse ainekava puudutavat informatsiooni, mida noor saab kodutööna omandada.”

Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri peab väga oluliseks kahe organisatsiooni koostööd, kus ühiseks eesmärgiks on Haridustöötajate Liidul läbi  õpetajate töö- ja palgatingimuste parandamise eest seismise ja Koolispordi Liidul tema poolt pakutavate võimaluste kaudu, toetada nii tänuväärse ja raske ametiala esindajaid.

Loe ka siit:
255 õpetajat kohtus võrguplatsil
http://www.lauriluik.ee/255-opetajat-kohtus-vorguplatsil/

Koolisport toob kokku terve pere
http://www.lauriluik.ee/koolisport-toob-kokku-terve-pere/

Koolispordijuhid Läänemaal
http://www.lauriluik.ee/koolispordijuhid-kogunevad-haapsallu-tarkust-taga-noudma/

Eesti Koolispordi Liidu koostööprojekt Jüri Jaansoniga
http://www.lauriluik.ee/eesti-koolispordi-liidu-uhisprojekt-jaansoni-2-silla-jooksuga-onnestus-hasti/

Head algavat koolispordiaastat
http://www.lauriluik.ee/head-algavat-koolispordi-aastat/

Kärdlas toimusid koolinoorte suvemängud Meri ja Päike
http://www.lauriluik.ee/kardlas-toimusid-eesti-koolinoorte-vi-suvemangud-„meri-ja-paike”/

Kehalise kasvatuse tunnis tuleb selgeks teha liikumise olulisus
http://www.lauriluik.ee/kehalise-kasvatuse-tunnis-tuleb-selgeks-teha-liikumise-olulisus/

Suitsetamine ei ole lahe
http://www.lauriluik.ee/suitsetamine-ei-ole-lahe/

Lauri Luik valiti Eesti suurima spordiühenduse presidendiks
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-valiti-eesti-suurima-spordiuhenduse-presidendiks/