Jooksmine on spordikuninganna kergejõustiku süda. Miljonid inimesed jooksevad, Eesti jookseb. Aga meie, miks meie jookseme? Kes on meie eeskujud? Millised on nende lood? Eesti Jooksu Kullafond raamat portreteerib läbi aegade parimaid Eesti jooksjad kui isiksusi. Lugeja ees rulluvad lahti põnevad ning õpetlikud 30 jooksjalugu. Raamat saab olema iga jooksuhuvilise ning noore algaja jooksja jooksutarkuse ning inspiratsiooni ammutamise allikas.

Raamatu autoriteks on harrastusmaratonijooksja Kristo Reinsalu ning Jooksja ajakirja peatoimetaja Andrus Nilk. Jooksupedagoogina analüüsib meie parimaid võhmamehi ja -naisi jooksuprofessor Ants Nurmekivi. Raamat on plaanis välja anda selle aasta lõpuks. Raamatu ettevalmistamisse on juba oma panuse andnud Eesti Kultuurkapital summas 1000 eurot.

Raamatu taustast loe veel http://www.kristoreinsalu.ee/raamat/ ja blogist http://www.kristoreinsalu.ee/blogi/

AITA SINAGI!
http://www.hooandja.ee/projekt/eesti-jooksu-kullafond

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) uus terviktekst oli riigikogu töölaual viis aastat tagasi. Menetlesime seadust parlamendis pool sellest ajast. Täna on eelnõu taas meie ees laual ning nii mõnigi põhimõtteline valdkond vajab tõsist remonti.

Kui me 2008/2009. aastal PGS-i arutasime, siis sai see lõpuks kinnitatud vaimus ja ühisel kokkuleppel, et täiendavate kohustuste panemine kohalikele omavalitsustele kompenseeritakse riigi poolt. Nii näiteks sai seadusesse sisse kirjutatud terve peatükk, mis puudutab hariduslike erivajadustega (HEV) õpilasi, nende senisest aktiivsemat integreerimist tavakoolidesse ning vastavate õppemeetodite, eri õppevormide jms arendamist. See kõik nõuab kvaliteetse tugipersonali olemasolu ning ka nö tavaõpetajate koolitamist erivajadustega laste õpetamiseks ja kasvatamiseks. Ilmselgelt nõuab nende algatuste arendamine raha, mida kohalikel omavalitsustel pole. Kui me tahame endiselt nõuda HEV laste enamat integreerimist tavakoolidesse, siis peame selle tarvis leidma ka vahendid.

Tugipersonali rahastamise osas on kokkulepe käesoleva aasta lõpuni. Mis saab aga edaspidi? On kõlanud kuuldused nagu sooviks haridusminister tugipersonali rahastamise tõsta siiski KOV-ide õlule. Ma saan aru, et see tõepoolest kunagi oligi omavalitsuste ülesanne, kuid täiendavate funktsioonide lisandumine ning HEV ja tavalaste senisest aktiivsem integreerimine nõuab lisavahendeid.

Kohtusin mõne aja eest Haapsalu Linna Algkoolis haridustöötajatega, kes tõdesid ühest suust, et täna ei ole suurel osal õpetajatel oskusi sellistel puhkudel hakkamasaamiseks. Me ju ometi ei soovi, et mõni õpiraskustega ja käitumishäiretega laps rikuks ja häiriks kogu ülejäänud klassi õppetööd. Kuid vastavate oskuste puudumisel see täpselt nii kipub minema. Ministeeriumil on plaan küll järgmise EL-i finantsperioodi vahenditest (2014-2020) suunata lisaraha õpetajate täiendkoolitusse, kuid sel aastal võeti 3,8 miljonit eurot õpetajate täiendkoolituse rahast palgatõusuks. Ja see on suur summa.

Koolivägivalla teema on täna taas aktiivselt õhus. PGS-i tehes kirjutasime seadusesse sisse terve rea mõjutusmeetmeid, kuidas konfliktiolukorras käituda ning millised õigused on õpetajal õpilaste korralekutsumiseks. Tuleb välja, et oleme olnud liialt leebed. Ridala põhikooli õpetajatega kohtudes sain kinnitust oma seisukohale, et kindlasti peab seadusega andma õpetajatele enam tegevusruumi. Ühe põhimõttelise muudatusena peab seaduses looma võimaluse õpilane klassist välja tõsta (otse loomulikult vägivalda kasutamata). Võib-olla on praktiline veel mõningate täiendavate meetmete seadustamine, sest täna on korrarikkujate peamiseks enesekaitsevahendiks teadmine, et õpetaja niikuinii midagi teha ei tohi. Ja see ei ole minu arvates õige. Kui seadus loob õpetajale senisest laiema tegutsemisruumi, siis mõjub see mõningatel juhtudel kindlasti ka preventatiivselt.

Uus riigieksamite süsteem on muutnud õpetajad, koolijuhid ja õpilased tõeliselt murelikuks. Seaduses sai fikseeritud nõue, et eksam on sooritatud siis, kui saavutatakse vähemalt 50 protsendiline tulemus. PGS-iga sätestasime ka uue leondi kohustuslikest riigieksamitest, milleks on: eesti keel, võõrkeel, kitsas või lai matemaatika, õppevaldkonna komplekseksam ning uurimustöö. Seadust vastu võttes sai seda tehtud teadmises, et riigieksamite sisu ei saa kindlasti olema sama karm kui seni. See tähendab, et enamus õpilasi oleksid ikkagi võimelised kooli edukalt lõpetama. Näiteks kitsa matemaatika riigieksam peaks olema piisavalt üldine, et ka kõige humanitaarsema taustaga õpilane saaks paraja pingutusega eksami edukalt sooritatud. Möödunud kuul Tartumaad külastades väljendasid kohalikud õpetajad aga tõsist nördimust, kuna neil ei ole infot, mida näiteks kitsa matemaatika riigieksam endast kujutama hakkab ning kui keeruline ikka saab olema 50 protsendi sooritamine. Seda infot meil täna ei ole, kuid võinuks juba ammu olla. Minu ettepanek on seed nõuded tõsise pilguga üle vaadata. Seni, kuni ei ole detailset nägemust plaanitavate riigieksamite sisust, ei saa minu meelest uut korda ka rakendada.

Kuigi me seadusandjatena ei poolda kooliastmete sunduslikku lahutamist, on ministeeriumil ohjad, et põhikooli ja gümnaasiumi lahkulöömist (või nt gümnaasiumiastme sulgemist) läbi rahastamise diferentseerimise siiski reguleerida. Ma ei poolda, et rahastamise reguleerimine jääks pelgalt määruse tasandile. Seaduses tuleb selgemalt fikseerida rahastamise põhimõtted. Väga oluline tahk selle juures on ka erisuste küsimus. Minister on kinnitanud, et erisused strateegiliselt olulistele piirkondadele tulevad, kuid nendest on täna veel vara rääkida. Leian, et need erisused konkreetsete koolide näol on tarvis kohe täna lauale tuua, millal siis veel.

Viimane, kuid mitte vähem tähtis teema on õpetajate palgaastmete kaotamine pikemas plaanis. Täna on õpetajatel motivatsioonisüsteem. See, kes rohkem pingutab, ennast enam harib, teemakohaseid artikleid kirjutab, koolitusi läbib, pikemat staaži omab jms, saab taotlede kõrgemat astet, mis toob ka parema palga. Nii näiteks on võimalik aastatega noorem-pedagoogil tõusta õpetaja-metoodikuks. Kui see astmestik kaob, siis jääb palgamaksmine direktori otsustada ning võib tekkida oht, et eelistatakse seda õpetajat, kellega paremini läbi saadakse, kuid kelle akadeemiline võimekus ei pruugi olla kõige parem. Loomulikult on ka tänase süsteemi puhul kitsaskohti, kuid mu meelest tuleb muutusi kavandades asi põhjalikumalt läbi mõtelda. Tänane plaan minus kindlust ei tekita.

PGS on täis detaile, mis kõik vajavad põhjalikku analüüsi ning läbitöötamist. Ülaltoodud näited on kõige olulisemad neist. Mainitud murekohtadele lahenduste leidmine on eelnõu seaduseks koputamise eelduseks.

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni liige
www.lauriluik.ee 

Aeg lendab tohutu kiirusega. Juba on lumigi läinud, mis sel aastal erakordselt stabiilselt ja kaua meie kaunist Eestimaad kattis. Viimastest suusaringidest pole möödas kolme nädalatki, kuid täna on päike juba nii soe, et lumikellukesed ammu end mullast välja sirutanud. Õhtud kevadiselt malbed ja kaua valged. Ilus.

Põgus ülevaade olulisemast, mis lähinädalatel toimunud.

Tavapärane töö jätkus hasartmängumaksu ja ka maaelu edendamise sihtasutuse nõukogudes, toetasime kümneid häid algatusi üle Eesti.

19. märtsil tegin hasartmängumaksu nõukogu esimehena riigikogus ülevaate kultuuri rahastamisest. Meie nõukogu on kahtlemata kõige dünaamilisem ja paindlikum kultuuriprojektide finantseerimise vorm, mis annab võimaluse tuge taotleda ka väiksematel organisatsioonidel.

Traditsioonilisel riigikogu palvushommikusöögil oli sel korral arutlusel kristlikke väärtusi tutvustav alfa-kursus. Ühe mõttena käisime välja idee pakkuda antud kursust vabatahtlikult kõigile soovi avaldavatele riigikogu liikmetele.

21.-22. märtsil väisasime fraktsiooniga Järvamaad. Programmi kuulus lisaks uhkele ja kaasaegsele kutsehariduskeskusele Paide masinatehase, Järvamaa haigla, Paide raekoja ning Wittensteini ajakeskuse külastamine. Öösel käisime kolleeg Rein Aidma eestvedamisel kutsehariduskeskuse katusel tähti vaatamas. Nägime Jupiteri ning selle kuid Io-t ja Europat. Põnev.

25. märtsil kohtusime Wikipedia Eesti ühe juhi Raul Veedega, kellega arutasime Eesti kirjandusklassika digiteerimise võimalusi. Leian, et tegu on igati hea ja tänuväärse algatusega.

Järgmisel päeval tutvustasime Haapsalu raudtee taastamise projekti riigikogu majanduskomisjonis. Eks kõik suured mõtted tundu esialgu pisut utoopilised, kuid meil usku ja indu oma idee nimel võitlemisel ning realiseerimisel jagub. Kui riik suutis ja soovis rekonstrueerida Türi-Viljandi lõigu, miks peaks siis Riisipere-Haapsaluga keerulisem lugu olema… Praegu käib usin töö projekti täiustamisega.

Kultuurikomisjoni tegemistest on kahtlemata olulisimal kohal põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Selle raames oleme koruvalt kohtunud ja kümneid tunde nõu pidanud. Töö jätkub, kuid loodame enne jaanipäeva ühele poole saada. Loe lähemalt SIIT! Aga ka kutseharidusasutuste seadus pole vähemtähtis. Vaata SIIT!

Kultuurikomisjoni avalik istung (23.04) PGS-i teemal

27. märtsi õhtul koolitasin reforminoori, rääkides oma valimiskampaaniakogemustest viimasel viiel valimisel.

Tulevased tipp-poliitikud

28. märtsil kohtusime taas maailma läbi ajaloo parima maletaja Garry Kasparoviga. Päevakorras ikka maleõpe meie koolides. Maleliidu presidendi Andrei Korobeiniku sõnul toimub maleõpe täna 12 koolis (2. klassis), eesmärk on järgmistel aastatel õpet oluliselt laiendada.

Garry Kasparov

Õhtul kohtusin erakonnakaaslastega Kullamaal. Piirkonnajuht Marek Topper on kohapeal teinud palju tubli tööd, mistõttu usun, et sügisestel valimistel läheb Reformierakonnal Kullamaal väga hästi. Tubli eeltöö on tehtud.

Kohtumine Kullamaal

Märtsi lõpul külastasime riigikogu delegatsiooniga Tai kuningriiki. Meie visiidi eesmärk oli kaubelda Eestile välja viisavabadus. Kõva vundament sai laotud ning usun, et aprillikuu lõpuks võime oodata juba täiendavaid häid uudiseid.

Tai. Foto: Valdo Randpere

4. aprill oli omamoodi oluline päev. Trükist ilmus minu esimene raamat- “Must ja valge luik”, mille kirjutasin kaastööna ühes noore blogija Kadri Luigega. Tegu on lihtsa lugemisega, mis justkui sulab silme all. Paljud on öelnud, et avasid raamatu ja lugesid ning sulgesid selle alles siis, kui viimased read endasse imetud. Ei tea, kas on ka nii… Aga ega muidu teada saa, kui ise ei loe. Head lugemist!

Must ja valge luik on leitav kõigist suurematest raamatupoodidest

Raamatuesitlus. Foto: selgitamisel

Spordiaasta sai ametliku alguse 6. aprillil Haapsalu maanteejooksuga ning jätkus 21. aprillil Häädemeeste vallas Luitejooksul.

Luitejooks Pärnumaal. Foto: Elmo Joa

8. aprillil käsime Raadio 2-s oma raamatut tutvustamas. Tund aega läks nii kiiresti, et raamatu sisuni väga ei jõudnudki. Seega tuleb ikka ise lugeda;)

Aprilli teisel nädalavahetusel kohtusime Eesti Koolispordi Liidu juhatusega väljasõiduistungil, kus tegime kokkuvõtted toimunust ning kavandasime tulevaid ettevõtmisi, millest üks olulisemaid leiab aset juba sel laupäeval, 27. aprillil Paides- Tähelepanu, start! finaalvõistlus. Vaata siit!

Maadlus on maagiline- kohtumine maadlusliidu juhtidega riigikogus. Foto: Martin Plaser

15. aprillil kohtusime Eesti Maadlusliidu (EML), Eesti Olümpiakomitee (EOK) ja MTÜ Toeta Eesti Maadluse (TEM) esindajatega Riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühmas. Kohtumisel arutasime maadluse olukorda Eestis ja maailmas pärast Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) veebruarikuu otsust arvata maadlus olümpiaspordikavast välja. Üheskoos veendusime maadluse olulisuses Eesti kultuuriruumis ja vajalikkuses seda toetada ka Riigikogu tasemel. Loe lähemalt SIIT!

Kui märtsikuu spordikohvikus kohtusime endise tippsuusataja Jaak Maega, siis sel korral oli meile külla tulnud sõudeliidu president Rein Kilk. Loe kõigi toimunud spordikohvikute arutelude kohta lähemalt projekti eestvedaja Kristo Reinsalu blogist!

Rein Kilk spordikohvikus

22. aprillil kohtusime erakonna Läänemaa organisatsiooni juhatusega Haapsalus, kus arutluse all sügisesteks valimisteks valmistumine. Töö käib.

Oma sünnipäeval, 23. aprillil rääkisin Paide valimisseminaril erakonnakaaslastele oma kogemustest viimasel viiel valimiskampaanial.

Järvamaa kutsehariduskeskuses

Ja nii ma saingi märkamatult 31 aastaseks. Uskumatu, kuid tõsi:)

Ikka kõike paremat!

Lauri
www.lauriluik.ee 
www.facebook.com/lauriluik

Koolispordi kajastamine televisioonis on meie jaoks suur samm edasi. Palju tööd ja vaeva ning üsna krõbe hind, kuid noorte tervis ja liikumisharjumuste populariseerimine on seda kõike kuhjaga väärt!

Head vaatamist ja kaasaelamist! Mis veelgi olulisem, tennised kapist välja ja sportima! 🙂

Koosolekut juhatamas. Foto: Tõnis Kõiv

Eile, 15. aprillil kohtusime Eesti Maadlusliidu (EML), Eesti Olümpiakomitee (EOK) ja MTÜ Toeta Eesti Maadluse (TEM) esindajatega Riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühmas. Kohtumisel arutasime maadluse olukorda Eestis ja maailmas pärast Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) veebruarikuu otsust arvata maadlus olümpiaspordikavast välja. Üheskoos veendusime maadluse olulisuses Eesti kultuuriruumis ja vajalikkuses seda toetada ka Riigikogu tasemel.

Ühispilt Riigikogu valges saalis. Pildil Riigikogu Spord-ja liikumisharrastuse toetusrühma liikmed, Eesti Olümpiakomitee esindaja Siim Sukles, Eesti Maadlusliidu president Priit Piilman, EML peasekretär Antti Lepik ja TEM juhatuse liige Martin Plaser

Rahva Raamatu Top 10

Täna helistas mulle vend ja ütles, et Viru Keskuse Rahva Raamatus on häid uudiseid.  “Must ja valge luik” on väljas, milliseid toredaid uudiseid siis veel oodata… mõtlesin.

Mis seal salata, seda pilti nähes läks meel rõõmsamaks küll. Inimesed on ostnud raamatut ning loodetavasti neile meeldib see rada, kuhu too lugemine neid viib.

Üks paremaid viise mõtlemiseks on raamatute lugemine. Loodan, et seda teost lugedes tekivad head mõtted, mis aitavad inimestel luua ja korda saata midagi erakordset. See oleks väga lahe 🙂

Head lugemist ja tänud huvi tundmast!

Lauri
www.lauriluik.ee 

Möödunud nädalavahetusel toimus Haapsalu 10km maanteejooks, mis sel korral tõi rajale rekordarvu spordisõpru, 83!

Foto: Hanno Kindel

Ilm oli ilus päikeseline ning parajalt karge, ideaalne selleks, et joosta isiklik tippmark. Kiiret aega lubas ka suhteliselt tihe konkurents. Näiteks oli kohal Eesti maratoni pronks Kristo Reinsalu (loe ülevaadet jooksust ka Kristo blogist), aga ka meie tulevane keskmaajooksulootus Argo Jõesoo. Oli, kellega koos joosta ning isegi kelle välkuvaid taldu peale 6. kilomeetrit vaadata.

Peale pingelist rebimist kujunes finišiprotokolli esiots selliseks:

10 km maanteejooksu võistluse protokoll
6. IV 2013 Haapsalus
Ilm +6 kraadi sooja, taevas pilvitu, tuul SE 1 m/sek

1.  33.45 Argo Jõesoo 29. X 1988 EMÜ SK
2.  34.09 Ando Õitspuu 14.XI 88  KJK Saare
3.  34.19 Marek Nõmm 27.I 79 SK Jooksupartner
4.  34.27 Kristo Reinsalu 22.XII 77 SK Stamina
5.  35.09 Lauri Luik         23.IV 82 KJK Läänemaa
6.  36.07 Henek Tomson 02.VIII 91 TSS Kalev
7.  37.08 Erkki Aadli 26.III 74 OK Saue Tamme
8.  37.33 Rain Seepõld 01.VIII 89 KJK Kalev
9.  37.38 Hanno Kindel 06.VIII 68 FB Jooksmine
10. 37.42 Jaan Õun 14.XI 84 FB Jooksmine
…

Vaatamata väga headele eeldustele jäi isiklikust siiski 40 sekundit puudu. Kui otsida põhjuseid, siis need leiab, kuid see pole peamine. Oluline on, et sai hooaja esimesel võistlusel end korralikult lahti joosta ning kõva tempokross treeningplaani kirja.

Haapsalu maanteejooks on välihooaja üks esimesi starte terves Eestis, mille traditsioon ulatub vanemate tegijate sõnul juba enam kui 30 aasta taha.

Kohtumiseni rajal!

Lauri
www.lauriluik.ee 

Aitäh, vahvad inimesed, kes tulite eile raamatu esitlusele. Tore on näha, et ei pidanud oma mõtteid päris sahtlipõhja kirjutama:) Olen meelitatud, kui see raamat aitab Sul end mõnes olukorras ära tunda ning kui mõne koha peal naerma pahvatad (see oleks eriti lahe, sest minu naljad ei jõua tihti kohale:).

Mulle väga meeldiks, kui selle raamatu lugemine aitaks Sul tõeliseks sõbraks saada oma sisemise minaga (maakeeli öeldes, aitaks võita hirme, komplekse ja halbu mõtteid, mida endale ise tihti tekitame), viiks Sind kohtadesse, kust saad inspiratsiooni millegi absoluutselt erakordse loomiseks ja annaks Sulle motivatsiooni sirge seljaga ning nägu naerul oma eesmärkide poole liikumiseks ja väljakutsete vastuvõtmiseks ning ületamiseks.

Kui Sa seda juba teinud ei ole, siis väga loodan, et seda raamatut lugedes saad enda jaoks kirja panna oma ELU top5- need väärtused, mida soovid end eluteel saatmas näha. Mulle meeldiks, kui see raamat tekitaks Sinus küsimusi, millele hakkad vastuseid otsima. Veel parem, kui leiaksid need vastused näiteks raamatu teistkordsel lugemisel. Eriti vahva oleks aga see, kui sooviksid midagi täpsustada ning kirjutaksid või helistaksid mulle 🙂
Head lugemist!

“Elu on parim aeg elamiseks!”
Lauri

Läänemaa Kergejõustikuklubi eesotsas Endel Susiga korraldab laupäeval, 6. aprillil algusega kell 11 taas traditsioonilise Haapsalu 10 kilomeetri maanteejooksu. See on ideaalne võimalus oma kevadist vormi testida ning jalad nö lahti joosta. Kuna stardini on jäänud kaks nädalat, siis on viimane aeg tennised jalga tõmmata ning end füüsiliselt ja vaimselt valmis panna.

Oma kogemusest julgen kinnitada, et tegu on ääretult vahva jooksuga, mis sobib kõigile, kes vähegi viitsivad end proovile panna. Võib nii joosta kui kepikõndi teha. Haapsalu maanteejooks on välihooaja üks esimesi starte terves Eestis, mille traditsioon ulatub vanemate tegijate sõnul juba enam kui 30 aasta taha.

Viimaste aastatega on osavõtjate arv päris jõuliselt kasvanud. Näiteks möödunud korral oli stardis 35 jooksusõpra, nende hulgas Eesti üks kiiremaid kesk- ja pikamaajooksjaid Sergei Tšerepannikov, vabariigi absoluutsesse paremikku kuuluvad naisjooksjad Jekaterina Patjuk ja Egle Mätas, kõvad Läänemaa jooksumehed Agu Lehemaa, Teno Ilves ja Heigo Hein, aga ka näiteks tänane sotsiaalminister Taavi Rõivas.

Möödunud korral purustati ka kevadjooksu rekord, milleks Tšerepannikov jooksis eeskujuliku 32.45, Patjuk aga 35.47. Eriti märkimisväärseks teeb need rekordid asjaolu, et tol korral joosti olude sunnil Paralepa 2,5 kilomeetrisel asfaldilõigul, mis kärpis kõvasti tempot.

Maanteejooksu start ja finiš on Haapsalu staadionil, kuid rada kulgeb mööda maanteed ümber Valgevälja karjääri. Alates 2003. aastast on rada IAAF-i (Rahvusvaheline Kergejõustiku Föderatsioon) esindaja poolt mõõdistatud, mis tähendab, et Haapsalus joostud tulemused on edetabelikõlbulikud.

Jooksule registreerumine toimub 6. aprillil Haapsalu spordihoones kell 10.00-10.45. Vanuseklasse on kaks: täiskasvanud ning nooremad kui 20 aastat. Osavõtutasu on 3 eurot, sisaldades ujula ja sauna kasutamist alates kella 12-st. Maksmine toimub kohapeal.

Selleks, et alustada, ei pea olema parim. Kuid selleks, et saada parimaks, on kindlasti tarvis alustada. Seega, jooksusussid ja dressid kapist välja ning kohtume juba 6. aprillil kell 11 Haapsalu staadionil.

www.lauriluik.ee
http://www.facebook.com/lauriluik
https://twitter.com/lauriluik

Raamatu autoriteks on kaks nimekaimu, keda ei seo mitte mingid sünnipärased ega vabal tahtel loodud sugulussidemed ja kes tegelikult üllitasid ühisloomingu olukorras, kus nad olid samahästi kui võhivõõrad. Selle tulemusena sündis tõsielul baseeruv teos, mis räägib meid kõiki puudutavatest teemadest- tervis, suhted, õnn, raha, aeg, keskkond ja iseeneseotsingud. Kirjastuselt Pilgrim.

Käesolev aasta on päris tormiliselt käima jooksnud, seega üritan hoolt olulisema, mis teoksil, ka Sulle edastada. Nagu ikka, rohkelt pilte, et saaks parema ettekujutuse. Head lugemist, vaatamist!

EKSL Viimsi koolis. Lauri Luik

4. jaanuaril korraldasime Eesti Koolispordi Liiduga (EKSL) järjekordse jõukatsumuse õpetajatele. Traditsiooniline võrkpalliturniir leidis aset Viimsi koolis ning tõi kokku sadu õpetajaid üle Eesti. Üks EKSL-i eesmärke on kaasata sportlikusse tegevusse senisest enam ka õpetajaid. Loe lisaks: http://www.lauriluik.ee/opetajate-palgatous-tuleb-kuid/

Päev varem pidasime oma Läänemaa Kergejõustikuklubiga aastakoosolekut, kus vaatasime näkku möödunud hooaja tulemustele, mis polnud pahad, autasustasime parimaid ning loomulikult seadsime 2013. a sihte. Minu eesmärk on sügisel toimuval Berliini maratonil joosta alla 2.40.

22. jaanuaril allkirjastasime EKSL-i ja Eesti Haridustöötajate Liidu vahel koostöölepingu. Loe lähemalt: http://www.lauriluik.ee/eesti-koolispordi-liit-ja-eesti-haridustootajate-liit-panustavad-uhiselt-opetajate-tervisesse/

Integratsiooniprogrammi Minu Riik nõukoja liikmena olin kaasatud (nüüdseks juba kolmandat korda:) koolinoorte esseevõistluse žüriisse, kus igal korral on tublisti kirjatöid, mida läbi lugeda ning hinnata. Sel korral tegime seda koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga ning võistluse teemaks oli: “Politseinik- elukutse või amet”.

Taastame Haapsalu raudtee! Lauri Luik

Jah, Haapsalu raudtee taastamise soovist oleme tänaseks nii palju rääkinud, et end hakkab ka see jutt juba ära tüütama, kuid me räägime niikaua, kuni see kohale jõuab. Pildid on üks suuremaid aktsioone, mil allkirjastasime pöördumise minister Partsile. Teine suurem pöördumine sai allkirjastatud paari nädala eest, mis edastasime ministrile üle 5000 inimese soovi raudtee taastada.
Loe lisaks:
http://www.lauriluik.ee/taastame-haapsalu-raudtee/
http://www.lauriluik.ee/inimesed-hoolivad/ (Pöördumise tekst)
http://www.lauriluik.ee/haapsalu-raudtee-rongiliiklus-rohukulani/ (Liiprite mahapaneku aktsioon)

Aasta alguses avasime Paralepas 2,5 km valgustatud terviseraja. Talvisel ajal on Paralepa terviserada ideaalne koht õhtuste suusaringide tegemiseks või siis kergeks lumejooksuks. Lumevabal ajal suurepärane krossirada jooksjatele, tervisekõndijatele, ratturitele jne.

Lauri Luik Paralepa terviserajal

Meie üks sihte on eestlaste liikumisharjumuste aktiviseerimine läbi teavitustöö, isikliku eeskuju ning vajalike tingimuste loomise. Terviseradade arendamisel on seejuures kahtlemata oluline roll. Loodan, et nüüdsest, kus meil on suurepärane võimalus ka pimedal ajal puhast metsaõhku ja -ilu nautida, suureneb jõudsalt ka harrastajate arv.
Loe lisaks ka siit: http://www.lauriluik.ee/esimene-suusaring-haapsalu-valgustatud-terviserajal/

Töö käib jätkuvalt nii hasartmängumaksu nõukogus (olenemata vahepealsetest kahtlastest signaalidest. Loe lähemalt: http://www.lauriluik.ee/hasardist-ja-noukogust/), Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogus kui ka Eesti Koolispordi Liidus (EKSL). EKSL-is toimetame selle nimel, et lähiajal koolinoortele interaktiivne kehalise kasvatuse õppematerjal välja töötada. Aprilli- ja maikuus tuleb ETV2 ekraanile meie tuntuim teatevõistluste sari “Tähelepanu, Start!” Lisaks on üle Eesti hetkel kõige kuumem koolispordi-võistluste periood.

Fraktsiooniga Tartumaal. Lauri Luik

Jaanuaris külastasime fraktsiooniga Tartut ja Tartumaad. Tutvusime kohaliku haridus- ja kultuurieluga, näiteks Elva spordikeskusega, aga ka piirkondlike ettevõtete ja vallajuhtidega.

Lääne MKO juhatus

Pilt on küll romantilises valguses, kuid MKO juhatuse koosolekud on meil alati sisukad ja põhjalikud. Nii ka sel korral Noarootsis (26.02) kui möödunud kuul (29.01) Hanilas võrratu looduse keskel.

Vahepeal on riigikogus kätte jõudnud aeg tutvustada Kutseõppeasutuste seadust 331 SE. Minu ettekanne on leitav riigikogu stenogrammist: http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1359547200
Loe lisaks: http://www.lauriluik.ee/kutsehariduse-seadus-riigikogus/

1. veebruaril toimus Reformierakonna volikogu koosolek Tallinnas. Ikka valimised 🙂

Sama nädala pühapäeval kogunes EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse uus nõukogu, kus mul on hea meel tööd jätkata.

19. veebruaril kohtusin Haapsalu Linna Algkoolis, oma kodukoolis, koolijuhtide ja õpetajatega. Teemaks hariduslike erivajadustega (HEV) õpilased ning tugipersonal ja selle rahastamine. Tõdeti, et täna ei ole suurel osal õpetajatel oskusi HEV lastega hakkamasaamiseks. Ometigi on seaduses suund HEV laste enamaks integreerimiseks tavakoolidesse. Sellega on tõsiselt tarvis tegeleda. Kirjutasin sel teemal (kuid ka seadusest laiemalt) kohalikesse lehtedesse artikli, mis loodetavasti peagi ilmub.

Ridala põhikoolis esinemas. Lauri Luik

Vabariigi sünnipäeval esinesin Ridala põhikooli noortele. Rääkisin kooliperele vabaduse olulisusest ning sellest, et vaba riik ning vabadus ei ole iseenesestmõistetav, ei tohigi olla. Hetkekski ei tohi kaotada valvsust. Loe lisaks: http://www.lauriluik.ee/head-eesti-vabariigi-sunnipaeva/

Veebruari lõpus kohtusin Avinurmes haridusspetsialistide ja – huvilistega, et arutada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusi. Teemade ring on väga lai ning põhimõttelisi otsuseid vajavaid muudatusi üsna palju. Tänaseks oleme läbinud riigikogus esimese lugemise ning komisjonis käib aktiivne töö alateemadega.
Loe lähemalt: http://www.lauriluik.ee/koolireformist-avinurmes/

Märtsi alguses kogunes Reformierakonna omavalitsuskogu, mis ühendab kõiki meie omavalitsusjuhte. Sel korral oli taas peamiseks teemaks koolireform. Arutasime, millised on hetkel suurimad väljakutsed ning kuidas neid lahendada. Tutvu seaduse olulisemate muudatustega siin: http://www.lauriluik.ee/koolireformi-eelnou-pohikooli-ja-gumnaasiumiseadus-riigikogus-esimesel-lugemisel/

Meeste turnipidu Kalevi kossuhallis

Märtsi teisel laupäeval, äsjaolnud naistepäevale pühendatuna, korraldas spordiselts Kalev meeste turnipeo, kuhu oli kohale tulnud saalitäis osalejaid ja pealtvaatajaid. Aitäh Aleksander Tammertile korraldamast ja kutsumast. Väga vahva ettevõtmine, nautisin. Koolinoori oli kaasatud üle Eesti, see on kvaliteedimärk. Isegi üks inglismaa kolledži võistkond astus külalisena üles. Võimlemine ja akrobaatika on kogu lihaskonna, sh rühi arendamisel väga tähtis, andes kogu eluks väga hea füüsilise aluspõhja. Tubli töö!

Vennaga

Elu on kiire. Tehno ja tühiste asjade peale kuluvat aega tasub kärpida ning investeerida oma eesmärkidesse. Ole valmis suurt lainet püüdma!

Lauri Luik

www.lauriluik.ee
http://www.facebook.com/lauriluik
https://twitter.com/lauriluik

www.lauriluik.ee
http://www.facebook.com/lauriluik
https://twitter.com/lauriluik

Lumememm

Päikeseratas võtab kõrgemaid kaari ning päevad on veninud mõnusalt valgemaks.

Kevad toob endaga vabadusetunde. Lumine, külm ja pime talv hakkab järgi andma. Kuigi suusarada kannab veel päris hästi. Ja nädalavahetusel lubab -22 kraadi:)

Juba on esimesed kevadekuulutajad rõduakna taga ning lillepeenrastki hakkavad varsti päid välja ajama esimesed lumikellukesed. Kui see nädalavahetus neid ära ei hirmuta.

Sellest väikesest lumememmest on tänaseks kahjuks alles vaid tükike porgandit (nina), kaks pipratera (silmad) ning kuivanud nuudlid (käed). Lumest oled sa võetud ja veeks pead sa saama.

Kevad on üks mu neljast lemmikust aastaajast, mis toob endaga alati kaasa midagi uut ja põnevat. Igal kevadel on sees sama ärevus, mis oli keskkooli lõpetades. Seesama tunne, kui talveriided sai kevadise kollektsiooni vastu vahetatud ning karges ja värskusest pakatavas kevadhommikus eksamitele suundutud. Põnev. Väljakutsuv.

Lauri

www.lauriluik.ee
http://www.facebook.com/lauriluik
https://twitter.com/lauriluik