Teie esindajana Riigikogus annan taas ülevaate, mida oma meeskonnaga oleme Läänemaa inimeste heaks ära teinud.

Riigikogu kultuurikomisjonis töötame uue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega, mille eesmärk on tagada meie noortele kvaliteetne ja kättesaadav haridus. Rakendamisel on ka  kutseõppeasutuse seadus, mis annab õppurile paremad võimalused omandada väärt elukutse ja leida erialane töö. Abivajavatel ja lasterikastel peredel kahekordistuvad lastetoetused. Säilib vanemahüvitise süsteem ning tõusevad pensionid.

Meie maakond areneb hästi. Möödunud 7 aastaga oleme Läänemaale suunanud ca 800 000 eurot riigiinvesteeringuid haridus-, kultuuri- ja spordiobjektidesse. Lisaks miljonitesse eurodesse ulatuvad Euroopa investeeringurahad ning hulgaliselt projektitoetusi nii kultuuri, hariduse, spordi kui sotsiaalvaldkonna arendamiseks.

2013. a riigieelarvest suunasime 5 miljonit eurot Haapsalu Wiedemanni koolihoone remondiks, et meie noored saaksid omandada kvaliteetse hariduse kaasaegses õppekeskkonnas. Remondime Päikesejänku ja Vikerkaare lasteaedu.

Lauri Luik

Spordi ja tervislike eluviiside propageerimiseks valgustasime Paralepa terviseraja, korrastasime randa ning ehitasime uue rulapargi.

Remondime Haapsalu leinamaja. Uuendame linna tänavavalgustust ning kaasajastame Jaama oja silla.

Vormsi rahvas saab koolimajale kaasaegse küttesüsteemi ja tulevikus uue praami, Noarootsi Österby sadam uue ujuvkai. Ridala lasteaialapsed saavad edaspidi mängida uuendatud õuealal.

Kullamaa seltsielu edendamiseks valmib Koluvere seltsimaja. Lihula elanikud saavad linnusemäele uue puhkeväljaku ning Nõva inimesed Varikule seikluspargi. Teehoiukava kohaselt remonditakse Risti-Palivere vaheline maanteelõik.

Järjepidevalt toimetame selle nimel, et inimesed saaksid tulevikus Läänemaale rongiga!

Minu missioon on muuta Läänemaa inimeste elu paremaks ning selle nimel ka toimetan.
Parima ülevaate minu tegemistest saab kodulehelt: www.lauriluik.ee

Püsigem terved!

Lauri Luik
Teie esindaja Riigikogus!
56 659 599
lauri.luik@riigikogu.ee

Mai lõpus Peterburis toimunud Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) täitevkomitee istungil otsustati, et maadlus on üks kolmest spordialast, mis jätkab võitlust 2020. aasta olümpiakavva saamiseks.

Riigikogu võttis täna vastu kutseõppeasutuse seaduse, mis parandab kutsehariduse kvaliteeti ja kättesaadavust, samuti vähendab väljalangevust ning tagab parema väljundi tööjõuturule.

Muuhulgas säilib kutsekoolidel õigus õppekava akrediteeringu olemasolul pakkuda ka rakenduskõrgharidusõpet. Lisaks on Eestis mitmeid rakenduskõrgkoole, kus pakutakse kutseharidust.

“Eesti on väike ning seetõttu peame ka oma haridussüsteemi kaasajastades olema paindlikud. Kui õppekava on akrediteeritud ehk teisisõnu vastab etteantud tasemele ja tingimustele, siis ma ei näe probleemi, et rakenduskõrgharidust pakutakse ka kutsekoolis ja vastupidi. Vastuvõetud seadus tagab suurema paindlikkuse sidustada ka kutseõpet ja üldharidust,” sõnas riigikogu kultuurikomisjoni liige Lauri Luik.

Riigikogus seaduse menetluse eest vastutava Lauri Luige sõnul puudutab rakenduskõrghariduse õppekavade säilitamise võimalus otseselt näiteks Võrumaa Kutsehariduskeskust. “Seal on hästitoimiv puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus, mis teeb rahvusvahelist koostööd ning mille taset aitab kõrgel hoida just rakenduskõrghariduse õppekava. Seadusandja tahe on, et tänane paindlik süsteem jätkuks.”

“Kutseharidus on muutunud aasta-aastalt üha populaarsemaks. Riik on panustanud palju kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamisse ja arendamisse, mille tulemusena on nõudlus kutsehariduse järele ületanud nii mõnelgi pool pakkumise. Aktiivse koostöö arendamine ettevõtjatega aitab kooli lõpetanud spetsialistil leida oma kompetentsile vastav töö,” ütles Luik.

Seadus jõustub 1. septembril 2013

Lisainfo:

Lauri Luik Riigikogu liige 56 659 599 lauri.luik@riigikogu.ee www.lauriluik.ee

Homme on Riigikogus kolmandal lugemisel minu juhtida olev Kutseõppeasutuse seadus.

Seaduse peamised eesmärgid:
* parandada kutsehariduse kvaliteeti, kättesaadavust ja juhtimist
* suurendada kutsehariduse paindlikkust
* vähendada väljalangevust
* tagada parem väljund tööjôuturule

Postitan huvilistele lugemiseks oma ettekande väljavõtted I ja II lugemise stenogrammidest.

Haapsalu Kutsehariduskeskus. Allikas: kutseharidus.ee

I lugemine

Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas kutseõppeasutuse seaduse eelnõu 331 kahel istungil. Esimest korda 14. jaanuaril, kus eelnõu sisu käis tutvustamas minister Aaviksoo, ja teist korda 22. jaanuaril, kus olime kutsunud kohale huvirühmade esindajad Eesti Maaomavalitsuste Liidust, Eesti Linnade Liidust, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingust, Eesti Õpetajate Liidust, Eesti Õpilasesinduste Liidust, Eesti Kaubandus-Tööstuskojast ning Eesti Tööandjate Keskliidust.

Ma käin hästi lühidalt üle veel selle seaduse olulisemad eesmärgid. Kuna minister sisu just pikalt tutvustas, siis ma otseselt sisusse tungima enam ei hakka. Tähtsamad eesmärgid on kutseõppe kvaliteedi ja paindlikkuse tõstmine, kättesaadavuse suurendamine, õppijate väljalangemise vähendamine, koolide juhtimise korrastamine, õpetajaid puudutavate regulatsioonide lihtsustamine ja väljundipõhisuse suurendamine.

Esimesel kohtumisel, kui minister Aaviksoo andis komisjonis ülevaate, tõstatusid komisjoni liikmetel mõningad küsimused, millest järgnevalt väike ülevaade. Komisjoni liikmed uurisid ministri käest, kas muudatused, mis selle seadusega tehakse, mõjutavad üldhariduse õpet kutseõppeasutustes. Minister vastas, et laias laastus on seaduse üks eesmärke üldharidust enam kutseõppega integreerida ja samas jätab seadus ka võimaluse pakkuda kutseõpet üldhariduskoolis. Teiseks uuriti, milline võiks olla kõrgeim kutsekvalifikatsiooni tase. Sellest rääkis minister täna oma ettekandes siin saalis pikalt. Eelnõus oleme kavandanud selleks viienda taseme, mis on põhimõtteliselt tehniku kutse.

Lisaks markeerisime esimesel istungil ära ka teemad, mis puudutavad tugiteenuste sisu, eestikeelset õpet ja sellele üleminekut, millest ka täna pikalt juttu oli. Lühidalt käsitleti ka toitlustamist, praktika küsimust, riiklikku koolitustellimust ja kutseõppeasutuste võrku.

22. jaanuariks olime kutsunud kohale, nagu ma mainisin, mitme huvirühma esindajad. Kokku oli neid 11 ja üle poole nendest tõid murekohana või ühe selles seaduseelnõus lahendamist vajava probleemina välja ka täna siin palju käsitletud rakenduskõrghariduse õppe pakkumise kutsekoolides. See oli tõsine mure ja ma usun, et me saame seda teemat komisjonis veel pikalt ja põhjalikult arutada. Kaubandus-tööstuskoja esindaja rõhutas veel, et nende arvates võiks koolidel olla õigus osutada teatud raamides ka tasulisi teenuseid. Rõhutati praktika korralduse ajakohastamise olulisust, eelkõige koostööd õppeasutuse ja ettevõtjate vahel. Õpetajate liit tõi välja õpetajaameti, õpetajakutse ja õpetaja põhikompetentsi küsimuse. Kutseõppe edendamise ühing markeeris samuti ära soovi anda kutsekoolidele võimalus majandustegevusega tegelda, samuti võimalus osaleda vastavate erialade liitudes või MTÜ-des. Mainiti regionaalpoliitilise aspekti olulisust ning põgusalt rahastamist ja praktika poolt. Eesti Maaomavalitsuste Liit rõhutas samuti Kutsekoja ja ettevõtete omavahelise koostöö tähtsust. Eesti Õpilasomavalitsuste Liit tõi välja õppepraktika olulisuse. Nad rõhutasid, et loomulikult oleks kutseharidusse lisaraha tarvis, ning markeerisid tugiteenuseid ja koostööd ettevõtetega. Lisaks kutsutud organisatsioonide tõstatatud teemadele arutasime põgusalt väljalanguse küsimust, õppekeelt, nagu juba mainitud, kutseõpet gümnaasiumiastmes ja üldhariduse omandamist kutsekoolides.

See on laias laastus kõik, mida me nendel kahel komisjoni istungil arutada jõudsime. Kindlasti tulevad täna siin saalis läbi käinud teemad lauale ka edasistes komisjoni aruteludes. Meil on veel aega teha täiendusi ja parandusettepanekuid, nii et ma usun, et arutelu saab olema komisjonis päris põhjalik.

Komisjon tegi ka järgmised konsensuslikud otsused. Esiteks otsustasime saata eelnõu täiskogule arutada tänaseks ja ettekandjaks määrati mind. Komisjon teeb täiskogule ettepaneku eelnõu 331 esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks s.a 15. veebruar kell 16. Aitäh!

II lugemine

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Järgnevalt ülevaade kutseõppeasutuse seaduse menetlemisest.

Olgu üle korratud veel seaduse eesmärk, milleks laias laastus on kutsehariduse kaasajastamine, kutseõppe kvaliteedi ja paindlikkuse tõstmine, kättesaadavuse parandamine, õppijate väljalangevuse vähendamine.

Esimene lugemine toimus siin suures saalis 30. jaanuaril s.a. Tol korral olid peamisteks teemadeks eestikeelsele õppele üleminek ja rakenduskõrghariduse pakkumine kutseõppeasutustes.

Kohtusime vahepealsel perioodil kõikide osapooltega ja saime nendelt väga head tagasisidet, mille baasil on kultuurikomisjon ise teinud terve hulga muudatusettepanekuid. Ka teised osapooled on esitanud oma ettepanekud meile arutamiseks. Komisjonis arutasime teise lugemise ettevalmistamisel seda eelnõu kaheksal istungil. Nagu mainisin, jaanuarikuus kohtusime huvirühmadega, märtsikuus külastasime Tallinna Teeninduskooli, et saada paremat pilti, kuidas asi reaalsuses välja näeb ja toimib. Eraldi arutasime rakenduskõrghariduse andmise võimalusi kutsekoolides. Samuti veel maikuu lõpus ja isegi juuni alguses arutasime kaitseväeteenistuse seadust ja seda osa, mis puudutab ajateenistusse kutsumise perioodi pikendamist.

Järgnevalt annan teile ülevaate olulisematest teemadest ja nendest muudatusettepanekutest, mis on teil ka laudadele välja jagatud. Kõiki detaile ei hakka ma ette kandma. Kui on küsimusi, pärast siis saame täpsustada, aga alustame otsast peale.

Muudatusettepanek nr 2 puudutab sotsiaalpartnereid. Selle eesmärk on ühtlustada läbivalt eelnõus sotsiaalpartnerite mõiste. Selle laiem eesmärk on see, et olla juba enne õppe läbiviimise alustamist võimalikult hästi lõimitud tööturu ja ettevõtluskeskkonnaga.

Muudatusettepanekud 4 ja 5 puudutavad rakenduskõrghariduse andmise õigust kutseõppeasutustes. See oli teema, nagu ma ka enne mainisin, mis siin suures saalis kõige enam vastukaja, lisaks keeleküsimusele, leidis. Samuti oli see komisjonis oluliseks aruteluteemaks. Me kohtusime osapooltega Võrumaa Kutsehariduskeskuse ja Tallinna Majanduskooliga, keda see eelnõu punkt kõige rohkem mõjutab. Ehk eelnõu esialgne mõte oli selles, et lõpetada rakenduskõrghariduse andmise õigus kutsekoolides ära. Komisjon siiski otsustas jääda vastupidisele seisukohale, et järgnevalt oleks ka kutseõppeasutustes võimalik rakenduskõrgharidusõpet pakkuda. Siin me jäime haridusministeeriumiga eriarvamusele.

Muudatusettepanek nr 12 puudutab riiklikke õppekavasid ja volituste andmist Haridus- ja Teadusministeeriumile, et kutseõppe riiklikke õppekavasid saaks moodustada ja ellu kutsuda.

Muudatusettepanek nr 14 puudutab õppekava avamist. Näiteks, kui me siin tulevikus hakkame sisustama V taseme õpet kutsehariduses, siis analoogse õppekava avamist antud muudatusettepanek ka puudutab. Kindlasti peab olema kvaliteet akrediteerimisel kontrollitud, et tegu oleks tasemele vastava õppekavaga.

Muudatusettepanek nr 15 puudutab kooli vastuvõtu tingimusi.

16. ja 17. ettepanek puudutavad kutseõppe õppekava õppekeele küsimust. See oli ka üks küsimus, kus komisjon jäi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooniga eriarvamusele. Komisjon otsustas jätkata võetud suunaga ehk siis aastaks 2020 oleks üle mindud ka kutsekeskhariduse pakkumisel 60%-le eesti keele õppe nõudele. Rõhutan seda, et kutse on ka tulevikus võimalik omandada mitte eesti keeles, kui aga soovitakse saada keskharidust, siis selleks on tarvis eesti keele oskust ja läbida see 60% ulatuses eesti keeles.

Muudatusettepanekud 18 ja 19 puudutavad praktikat töökeskkonnas ja praktilist tööd õppekeskkonnas. Me muudame süsteemi natukene paindlikumaks ja anname õpilastele võimaluse sooritada osa praktikast näiteks kooli õppekeskkonnas. Siin on oluline märkida, et jätkuvalt on meie fookuses parem koostöö ettevõtjatega.

Muudatusettepanek nr 22 puudutab õpetaja ja kutseõpetaja kvalifikatsiooninõudeid. Siin me samuti muudame regulatsiooni paindlikumaks, et saaks kaasata erialaspetsialiste, olenemata sellest, kas tal on näiteks magistrikraad või ei. Kui ta on ikkagi vastava ala spetsialist, siis antud säte annab selleks võimaluse.

Muudatusettepanekud 25 ja 26 puudutavad õpetaja lähtetoetust. Siin on samuti komisjon otsustanud lähtetoetuse taotlejate ringi laiendada. Ehk me anname õiguse taotleda lähtetoetust tulevikus ka nendel õpetajateks pürgivatel või saavatel inimestel, kes omavad kõrgharidust, kuid kellel ei ole õpetaja või pedagoogi kvalifikatsiooni. Ehk me laiendame seda ringi, kes saavad lähtetoetust taotleda.

Muudatusettepanek 29 puudutab õppekulude hüvitamise ülemmäära. Analoogselt ülikooliseaduses tehtud muudatusega siis ka kutseõppes nendel õppekavadel, mis ei ole riikliku koolitustellimuse alusel, kehtestame õppekavade hüvitamise ülemmäära, et oleks lagi selgelt olemas.

31. muudatusettepanek puudutab valikulist akrediteerimist ja eelkõige akrediteerimisega seotud üleminekusätteid. Seal lihtsalt nihutatakse seda perioodi kolme kuu võrra edasi.

34. muudatusettepanek puudutab kutseseaduse muudatusi, mis on vajalikud selleks, et me käesoleva kutseõppeasutuse seaduse saaksime täielikult ja edukalt ilma tõrgeteta rakendada.

Siis veel kaks olulist teemat. Üks nendest puudutab kutsekooli osalemist mittetulundusühingute tegevuses. Iseenesest on minu arvates väga mõistlik ettepanek, et kutseõppeasutused saaksid koostööd teha vastavate liitude ja MTÜ-dega, mis erialaselt on nendega seotud. Kuna see pole täna kooskõlas ei riigivaraseadusega ega ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega, siis komisjon otsustas, et hetkel me seda ettepanekut toetada ei saa, küll aga tegime Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks selle teemaga edasi tegeleda. Nii et loodetavasti saame seadusega need väiksed riived ära kõrvaldada ja selle ka tulevikus ellu rakendada.

Viimane teema, mida ma tahan mainida, puudutab ajateenistusse kutsumist. Selle muudatusega anname seadusega Kaitseministeeriumile ja Kaitseressursside Ametile õiguse pikendada kaitseväkke kutsumist õpilase õpingute kestuse lõpuni. Probleem oli selles, et näiteks esitluskunsti õppesuundadel õppivad üliõpilased peaksid just nagu enne oma õpingute lõppu vahepeal käima sõjaväes. Me loome paindliku võimaluse seadusega seda perioodi pikendada kuni nende õpingute lõpuni. Oluline on märkida seda ka, et täna antud muudatus otseselt kutseõppes osalevaid õpilasi ei puuduta, küll aga, kui me sisustame ära uue, selle viienda taseme, tehniku kutse, siis võib-olla tulevikus hakkab see neid õpilasi mõjutama. Nii et ütleme, et parem on, kui ta on ilusti olemas.

Ülejäänud muudatusettepanekud on laias laastus keelelised ja normitehnilised, neid ma siin ei hakka eraldi ette kandma, nende kohta võite lugeda materjalidest, mis teil laua peal on.

Kultuurikomisjon otsustas 23. mai istungil esitada antud eelnõu, kutseõppeasutuse seaduse eelnõu 331 teisele lugemisele Riigikogu täiskogu päevakorda täna ehk 5. juunil. Kultuurikomisjon teeb ettepaneku teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Nädalavahetusel osalesin Leedus Kaunases toimunud koolitusel, kus peaesinejaks oli  Virgin Groupi asutaja ja juht Richard Branson. Üles astusid ka maailmatasemel koolitajad Bodo Schafer ja Joseph CcClendon III ning Scorpionsi asutaja ja kidramees Rudolf Schenker ning Angry Birdsi asutaja Peter Vesterbacka. Lisaks veel terve rida teisi edukaid ettevõtjaid. Oli mõnus ja hariv nädalavahetus. Branson sai pealekauba ka Kaunase ülikooli audoktori kraadi 🙂

Läänemaa

Olulisemad investeeringud Läänemaale
http://www.lauriluik.ee/2013-aasta-olulisemad-investeeringud-laanemaale/

Kokkuvõte olulisematest töövõitudest
http://www.lauriluik.ee/kokkuvote-olulisematest-toovoitudest/

Riigieelarve toob raha Läänemaale
http://www.lauriluik.ee/riigieelarve-toob-raha-laanemaale/

Pingutused kodukandi hüvanguks
http://www.lauriluik.ee/vahekokkuvote-tehtust/

Elu ei tohi Läänemaalt välja tõrjuda
http://www.lauriluik.ee/luik-ja-maesalu-elu-ei-tohi-laanemaalt-valja-torjuda/

Kiltsi tööstuspargile elu sisse!
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-kiltsi-toostusprgile-elu-sisse/

Lauri Luik Ridalas
http://www.lauriluik.ee/luik-ja-maesalu-ridalas-visiidil/

Palivere spordihoone vajab kiiresti investeeringut
http://www.lauriluik.ee/luik-palivere-spordihoone-vajab-kiiresti-investeeringut/

Hariduspoliitika

PGS vajab remonti
http://www.lauriluik.ee/pgs-vajab-remonti/ 

Tublile tudengile väärt stipendium
http://www.reform.ee/et/uudised/1090/lauri-luik-tublile-tudengile-vaart-stipendium/2008

Ettevõtlik noor saab hakkama
http://www.parnupostimees.ee/1100984/lauri-luik-ettevotlik-noor-saab-hakkama/

Minu õpetajale
http://www.laanlane.ee/article/lauri-luik-minu-%C3%B5petajale

Me ei anna haridusvaldkonnale aega end sisse seada
http://www.postimees.ee/670580/lauri-luik-me-ei-anna-haridusvaldkonnale-aega-end-sisse-seada/

Digiõpik ei tohiks jääda vaid tahvelarvutikeskseks
http://www.postimees.ee/973736/lauri-luik-digiopik-ei-tohiks-jaada-vaid-tahvelarvutikeskseks

Õppetoetustest
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lauri-luik-sotsiaaltoetust-taotlevalt-uliopilaselt-peaks-noudma-75-protsendilist-oppekava-taitmist.d?id=64781074

Koolireform tulgu koos riigireformiga
http://arvamus.postimees.ee/919922/lauri-luik-koolireform-tulgu-koos-riigireformiga/

Eesti haridus Põhjamaade tasemele
http://www.parnupostimees.ee/622344/lauri-luik-eesti-haridus-pohjamaade-tasemele/

Koolikatsed
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lauri-luik-probleem-ei-ole-koolides-kuhu-katseid-korraldatakse-vaid-koolides-kuhu-vanemad-lapsi-panna-ei-taha.d?id=47322833

Rohkem sisu
http://www.parnupostimees.ee/444902/lauri-luik-haridus-vajab-rohkem-sisu-ja-vahem-loosungeid/

Eesti haridus Põhjamaade tasemele
http://online.le.ee/2011/10/29/lauri-luik-viime-eesti-hariduse-pohjamaade-tasemele/

Õpetajaamet ausse
http://www.parnupostimees.ee/310052/lauri-luik-opetajaamet-ausse/

Kõrgharidus
http://online.le.ee/2012/02/21/lauri-luik-maksumaksja-kulul-korgharidus-koigile-voimekatele/

Koolivõrgu korrastamine
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lauri-luik-koolivorgu-lahutamine-ei-tahenda-kaost.d?id=28598753

Kas kvaliteet kaalub üles turvalisuse?
http://www.lauriluik.ee/kas-kvaliteet-kaalub-ules-turvalisuse/

Vastulause vajaduspõhiste õppetoetuste teemal
http://www.lauriluik.ee/vastulause-vajaduspohiste-oppetoetuste-teemal/

Minu õpetajale
http://www.lauriluik.ee/ilusat-opetajatepaeva-kallid-opetajad/

Digiõpik ei tohiks jääda vaid tahvelarvutikeskseks
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-digiopik-ei-tohiks-jaada-vaid-tahvelarvutikeskseks/

Õpetajate palgast
http://www.lauriluik.ee/opetajate-palgast/

Positiivsed muutused kõrghariduses tulevad alles kõrgharidusreformi rakendudes
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-positiivsed-muutused-korghariduses-tulevad-alles-korgharidusreformi-rakendudes/

Läänemaal on ruumi vaid Eesti parimatele gümnaasiumitele
http://www.lauriluik.ee/laanemaal-on-ruumi-vaid-eesti-parimatele-gumnaasiumitele/

Õppekava täitmise nõude leevendamine aitaks toetada enam abivajajaid
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-oppekava-taitmise-noude-lodvendamine-aitaks-toetada-enam-abivajajaid/

Koolireform tulgu koos riigireformiga
http://www.lauriluik.ee/koolireform-tulgu-koos-riigireformiga/

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Kolga koolis
http://www.lauriluik.ee/riigikogu-kultuurikomisjoni-liige-kolga-koolis/

Pealehakkamine on pool võitu
http://www.lauriluik.ee/pealehakkamine-on-pool-voitu/

Abi vajav tudeng peab saama toetust, kuid ei tohi muutuda ülalpeetavaks
http://www.lauriluik.ee/abi-vajav-tudeng-peab-saama-toetust-kuid-ei-tohi-muutuda-ulalpeetavaks/

Vajaduspõhised õppetoetused lubavad täielikult pühenduda õppimisele
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-vajaduspohised-oppetoetused-lubavad-taielikult-puhenduda-oppimisele/

Koolid kinni? Mitte kõik!
http://www.lauriluik.ee/koolid-kinni-mitte-koik/

Läänemaale jäägu vähemalt kolm gümnaasiumit!
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-laanemaale-jaagu-vahemalt-kolm-gumnaasiumit/

Kas piisav on piisav pluss 20 protsenti?
http://www.lauriluik.ee/kas-piisav-on-piisav-pluss-20/

Peame leidma raha vene keelt kõnelevate õpetajate koolitamiseks või uute leidmiseks
http://www.lauriluik.ee/peame-leidma-lisaraha-vaid-vene-keelt-konelevate-opetajate-koolitamiseks-voi-uute-leidmiseks/

Kaheksa küsimust minister Aaviksoole enne ümberkorraldusi
http://www.lauriluik.ee/8-kusimust-minister-aaviksoole-enne-umberkorraldusi/

Õpetajate palgatõus peab tulema, kuid mitte omavalitsuste arvelt
http://www.lauriluik.ee/opetajate-palgatous-peab-tulema-kuid-mitte-omavalitsuste-arvelt/

Õpetajast vanemõpetajaks- palgatõus 15%
http://www.lauriluik.ee/opetajast-vanemopetajaks-palgatous-15-2/

Maksumaksja kulul kõrgharidus kõigile võimekatele
http://www.lauriluik.ee/maksumaksja-kulul-korgharidus-koigile-voimekatele/

Juristide sõda ehk kõrgharidusreformi saaga jätkub
http://www.lauriluik.ee/juristide-soda-ehk-korgharidusreformi-saaga-jatkub/

Kõrgharidusreform sai seaduseks
http://www.lauriluik.ee/korgharidusreform-sai-seaduseks/

Oleme arvestanud suurt osa tudengite ettepanekutest
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-oleme-arvestanud-suurt-osa-tudengite-ettepanekutest/

Tudengitest ja kõrgharidusest
http://www.lauriluik.ee/tudengitest-ja-korgharidusest/

Haridusvaldkond vajab aega
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-me-ei-anna-haridusvaldkonnale-aega-end-sisse-seada/

Parema kvaliteedi nimel
http://www.lauriluik.ee/parema-kvaliteedi-nimel/

IT-akadeemia loob eeldused uue Skype tekkeks
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-it-akadeemia-loob-eeldused-uue-skypei-tekkeks/

Kõrgharidusreformi kolm eesmärki
http://www.lauriluik.ee/korgharidusreformi-3-eesmarki/

Kvaliteedi tagamiseks on kõrgharidusreform mõistlik rakendada 2013
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-kvaliteedi-tousu-tagamiseks-on-korgharidusreform-moistlik-rakendada-2013-3/

Loome kõrgkoolidele voucherite süsteemi
http://www.lauriluik.ee/loome-korgkoolidele-voucherite-susteemi/

Noored peavad saama parima hariduse
http://www.lauriluik.ee/noored-peavad-saama-parima-hariduse/

Päinurme erivajadustega laste koolist
http://www.lauriluik.ee/painurme-koolist-voiks-kujuneda-kesk-eesti-erivajadustega-laste-oppekeskus/

Õpetajate palgatõus laste kõhu arvelt?
http://www.lauriluik.ee/opetajate-palgatous-laste-kohu-arvelt/

Era- ja avalik-õiguslikke ülikoole tuleb kohelda võrdselt
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-era-ja-avalik-oiguslikke-ulikoole-tuleb-kohelda-vordselt/

Õppetoetuste rahapoti võiks usaldada tudengite kätte
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-oppetoetuste-rahapoti-voiks-usaldada-tudengite-katte/

Stipendiumiraha on õppelaenuvõlgnike taskus
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-stipendiumiraha-on-oppelaenuvolgnike-taskus/

Motivatsioonistipendiumid vajavad kohest rakendamist
http://www.lauriluik.ee/motivatsioonistipendiumid-vajavad-kohest-rakendamist/

Õppetoetustest, ausalt
http://www.lauriluik.ee/oppetoetustest-ausalt/

Probleem pole koolikatsetes vaid nõrkades koolides
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-probleem-pole-koolikatsetes-vaid-norkades-koolides/

Kvaliteetne kõrgharidus on kõige tähtsam
http://www.lauriluik.ee/kvaliteetne-korgharidus-on-koige-tahtsam/

Õppetoetustest
http://www.lauriluik.ee/oppetoetusest/

Teel kvaliteetsema kõrghariduse suunas
http://www.lauriluik.ee/teel-kvaliteetsema-korghariduse-suunas/

Õpetajate suveseminar Vooremaal
http://www.lauriluik.ee/opetajate-iv-suveseminar-vooremaal/

Erisoodustusmaks tasemekoolituselt kaob
http://www.lauriluik.ee/erisoodustusmaks-tasemekoolituselt-kaob/

Iga laps peab saama hea hariduse olenemata elukohast
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-iga-laps-peab-saama-hea-hariduse-olenemata-elukohast/

Arendusfondist ja ettevõtlusõppest
http://www.lauriluik.ee/kuidas-arengufondi-tegevusi-ja-ettevotlusopet-koolides-paremini-sidustada/

Kutsehariduse populaarsus on tõusuteel
http://www.lauriluik.ee/kutsehariduse-populaarsus-tousuteel/
http://www.lauriluik.ee/luik-kutsehariduse-maine-on-tousuteel/

Sport ja tervislikud eluviisid

Riigikogu sporditoetusrühm: maadlus peab jääma olümpiakavva!
http://www.lauriluik.ee/riigikogu-sporditoetusruhm-maadlus-peab-jaama-olumpiakavva/

 Torino maratoni kolmikvõit Keeniasse
http://jooksuportaal.blogspot.com/2012/11/torino-maratoni-kolmikvoit-keeniasse.html

Lauri Luik oli Torino maratonil 89
http://online.le.ee/2012/11/20/lauri-luik-oli-torino-maratonil-89/

Lauri Luik oli Torino maratonil parim eestlane
http://laanlane.ee/article/lauri-luik-oli-torino-maratonil-parim-eestlane

Terves kehas terve vaim!
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-laanemaa-koolinoortele-terves-kehas-terve-vaim/

255 õpetajat kohtus võrguplatsil
http://www.lauriluik.ee/255-opetajat-kohtus-vorguplatsil/

Koolisport toob kokku terve pere
http://www.lauriluik.ee/koolisport-toob-kokku-terve-pere/

Koolispordijuhid Läänemaal
http://www.lauriluik.ee/koolispordijuhid-kogunevad-haapsallu-tarkust-taga-noudma/

Eesti Koolispordi Liidu koostööprojekt Jüri Jaansoniga
http://www.lauriluik.ee/eesti-koolispordi-liidu-uhisprojekt-jaansoni-2-silla-jooksuga-onnestus-hasti/

Head algavat koolispordiaastat
http://www.lauriluik.ee/head-algavat-koolispordi-aastat/

Kärdlas toimusid koolinoorte suvemängud Meri ja Päike
http://www.lauriluik.ee/kardlas-toimusid-eesti-koolinoorte-vi-suvemangud-„meri-ja-paike”/

Kehalise kasvatuse tunnis tuleb selgeks teha liikumise olulisus
http://www.lauriluik.ee/kehalise-kasvatuse-tunnis-tuleb-selgeks-teha-liikumise-olulisus/

Suitsetamine ei ole lahe
http://www.lauriluik.ee/suitsetamine-ei-ole-lahe/

Lauri Luik valiti Eesti suurima spordiühenduse presidendiks
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-valiti-eesti-suurima-spordiuhenduse-presidendiks/

Riigikogus moodustati Spordi toetusrühm
http://www.lauriluik.ee/riigikogus-moodustati-spordi-ja-liikumisharrastuse-toetusruhm/

Tähelepanu, start!
http://www.lauriluik.ee/tahelepanu-start-finaalvoistused-raplas/

Lauri Luik- parim eestlane Torino maratonil
http://www.lauriluik.ee/torino-maratoni-kolmikvoit-keeniasse-parim-eestlane-lauri-luik/

Torino maratoni tühjendustrenn päädis pronksiga
http://www.lauriluik.ee/torino-maratoni-tuhjendustrenn-paadis-pronksiga/

Intervjuu ETV spordile
http://www.lauriluik.ee/lauri-luik-koik-spordis-osalejad-peavad-mangima-ausalt/

Varia

Hasardist ja nõukogust
http://arvamus.postimees.ee/1137714/lauri-luik-hasardist-ja-noukogust/

Lauri Luik: Lapsevanemale lisahääle andmine riigieelarvet ei kasvata
http://reform.ee/et/reformierakond/Pressiruum/Arvamuslood/5668/lauri-luik-lapsevanematele-lisahaale-andmine-riigieelarvet-ei-kasvata

Head uudised Euroopast
http://www.lauriluik.ee/head-uudised-euroopast/

Vaata lisaks:

https://www.facebook.com/lauriluik
https://twitter.com/lauriluik
http://www.riigikogu.ee/index.php?op=ems&page=ikaart&pid=0c8c32b6-5add-4058-acb8-c76822d1d06b&

Reedel, 31. mail kell 12.00 avab Haapsalu linnapea Urmas Sukles Paralepa rannas rannahooaja.

Volikogu esimees ja linnapea tervitavad kohaletulnuid ning teevad esimese supluse. Ujuma minnakse sõltumata ilmast või vee temperatuurist.

Piduliku supluse järel tutvustab Haapsalu Surfiklubi rannas lohelaua algtõdesid ja näitab surfivarustust. Soodsa tuule korral toimub ka lohelauasõidu demonstratsioon.

Peale rannahooaja avamist toimub vastvalminud skateparki avamine ning esimene võistlus sellel. Haapsalu linnapea Urmas Suklese sõnul oli vana skatepark lootusetult lagunenud ning noortele ohtlik kasutada.

“Otsisime võimalusi kuidas olukorda lahendada ja tänu riigikogu liikme Lauri Luigele saime riigilt toetust 20 000 eurot. Linna omaosalus oli 3000 eurot,” seletas Sukles 23000 eurot maksma läinud skateparki saamislugu. “Hea, et noortel on nüüd üks võimalus vaba aja veetmiseks juures,” lisas Sukles.

… ütles mu sõbra väike tütar, silmitsedes uhketesse õitesse uppuvat pirnipuud Toopuiesteel.
Kätte ongi jõudnud aasta üks ilusamaid aegu- kevad, mil puid ja põõsaid kaunistavad hästi lõhnavad õied ning peenrad on õidepuhkenud lilli täis. Ilus.

Tegemised 24.04-24.05

Aprilli lõpus esinesin piirkondlikel valimisseminaridel Paides, Jõhvis ja Põltsamaal. Rääkisin erakonnakaaslastele oma kogemusest viimastel viitel valimistel. Ma usun, et me võidame!

Aprilli viimasel nädalavahetusel toimus Haapsalus “õudsaks” traditsiooniks kujunenud Haapsalu Õudusfilmide Festival (HÕFF). Loomulikult oli kohal PÖFF-i ema Tiina Lokk. Festival algas suursuguse rongkäiguga läbi linna. Filme oli sel aastal taas seinast seina, nagu ka külastajaid, keda oli kevadisse Haapsallu saabunud setust ja saarest. Kui viimane seanss lõppes, oli Haapsalu vajunud paksu uttu, nagu oleks keegi militaarse tosupommi linnas õhkinud. See udu oli lihtsalt nii teemas, et tekkiski tunne nagu oleks sattunud kinosaalist reaalsesse õudukasse. Mõnus. Aitäh korraldajatele. Kindlasti tuleb seda vahvat ettevõtmist ka järgnevatel aastatel toetada.

Samasse nädalavahetusse jäi ka Eesti Koolispordi Liidu (EKSL) selle aasta üks suuremaid ettevõtmisi- koolinoorte teatevõistlustesari “Tähelepanu, Start”- traditsioon aastast 1957! Toimusid finaalid. Paide spordihalli oli kokku tulnud sadu noori üle Eesti, et selgitada parimad. Üks selle aasta suuremaid õnnestumisi oli kindlasti ka see, et meil õnnestus sõlmida ERR-iga leping meie spordisarja ülekandmiseks Eesti rahvustelevisioonis ETV2. Linastus 4 osa ning selleaastased teatevõistlused olid ka läbi aastate osavõtjaterohkemimad.

1. mai, nagu ikka, viis mind Viljandi järve jooksule, kus erilise ettevalmistuse puudumisele vaatamata õnnestus joosta rahuldav aeg- 43:47. Tõsi, isiklik mark jäi 2 minuti kaugusele.

Järgmisel päeval korraldasime EKSL-iga Pärnus koolinoorte 3×3 kossuturniiri finaalseeria. Sajad korvpallisõbrad täitsid Pärnu spordihalli. Oli tore sportlik päev, kus isegi sai kätt proovitud.

Reformierakonna Läänemaa organisatsiooni juhatus kogunes mai alguses oma korralisele koosolekule. Piirkondades käib tubli töö sügisesteks valimisteks valmistudes. Plaanime oma nimekirjaga välja minna kõikides Läänemaa omavalitsustes.

Haapsalu kuurordihooaeg sai avatud Kuursaalis toimunud suvemuusikakontserdiga.

Pika traditsiooniga Tartu jooksumaratonile sai vastu mindud puhanuna, vähese treeningu pealt. Ilmselt seetõttu kujunes lõpuajaks 1.28, mis on napp minut aeglasem kaks aastat tagasi joostud isiklikust tippmargist.

13. mail külastasin Kalle Pallingu kutsel Reformierakonna Harku piirkonda, kus arutasime valla koolivõrgu tuleviku teemal. Tabasalu gümnaasium peab igal juhul jääma ja jõuliselt edasi arenema, oli meie lõppjäreldus.

Maikuu fraktsiooni väljasõit viis meid Viimse Reliikvia radadele Põlvamaale. Kagu-Eesti oma võrratu kevadiselt tärkava lopsaka loodusega on paik, kus ka tööd tehes saab end tunda kui puhkusel. Tõeliselt mõnus. Mina kui peamiselt hariduspoliitik külastasin oma grupiga Põlva ja Räpina gümnaasiumeid, Räpina aianduskooli ning loomekeskust. Põlvas andsime Urmas Klaasiga ka füüsikatunni, kus päevateemaks võnkliikumine, kuid sel korral keskendusime peaasjalikult uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustele. Müts maha Kaido Kõivu, Meelis Mälbergi, Urmas Klaasi ja teiste Kagu-Eesti meeste-naiste ees, kes selle suurepärase visiidi hea käekäigu eest seisid. Taas kord väga toredad mälestused.

Sellesse nädalavahetusse jäi ka Värskas toimunud Extreme-orienteerumine, kus ma oma elu esimese stardi tegin, ühes Meelis Mälbergi ja Kalle Pallinguga. Distants oli väga mitmekesine. Läbimiseks tuli kasutada nii kanuud, ratast, jalgu kui ka ujumispükse. Eel-eelviimasesse punkti jõudsime liidritena, kuid kuna eelviimane punkt ununes (kummalisel kombel) võtmata, saime 30 trahviminutit, mis langetas meid 17 meeskonna seas 7. Ikkagi väga tore kogemus ning päris korralik ca 2 ja poole tunnine treening.

Hasartmängumaksu nõukogus ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogus jätkus korraline tegevus väärt projektide toetamise ja garanteerimisega.

Kevad on EKSL-i jaoks kõige kiirem aeg, kuna sellesse perioodi kogunevad reeglina erinevate spordialade finaalid. Samuti Üldkogu. Viimased nädalad ongi meie meeskonnal möödunud tiheda töö tähe all, tehes kokkuvõtteid peagi lõppevast koolispordihooajast kui ka planeerides juba uut perioodi, otsides toetajaid ning valmistudes suvel juba 8. korda toimuvateks EKSL-i suvemängudeks “Meri ja Päike”.

22. mail kohtusin Riigikogus Eesti ühiskonnaõpetuse olümpiaadi võitjatega. Selle tänuväärse ettevõtmise taga seisab minu majandusõpetaja Heinar Tuulberg Haapsalust. Suured kiidusõnad selle vahva traditsiooni algatamise ja vedamise eest. See oli juba 15 aastat tagasi, mil meie majandusklass ühe esimesena analoogses projektis esimest korda kaasa lõi. Aitäh ja jõudu, ikka edasi!

Eile kohtusin parlamendis Kristiine Gümnaasiumi 9. klasside noortega. Rääkisin neile Riigikogu tööst ning arutlesime aktuaalsematel üldpoliitilistel teemadel. Näiteks, mida toob endaga uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Küsisin noortelt, kas nad teavad, mis mind nende kooliga seob? Esiti vist ei lõigatud lahti, kuid vähemasti õpetaja teadis kindlasti, et mu vend Margus on nende koolis kehalise kasvatuse õpetaja. Seega polegi päris võõras. Tublid noored.

Täna korraldasime Tallinnas Oru hotelli konverentsisaalis EKSL-i üldkogu, kus kohal 20 liikmesorganisatsioonist 17. Päevakorras tegevus- ja majandusaastaaruannete ülevaade ning kinnitamine, revisjoni akt ja tulevaste plaanide seadmine.

Juba homme ootab aga heade mõtete linnas ees Tartu olümpiajooks, erakonna Üldkogu ning Suur valimiskoolitus.

Edu!