Hea inimene. Algasid kohalike omavalitsuste volikogude valimised. Allolevalt pildilt leiad kogu info, millal, kus ja kuidas hääletada saad. Palun tule kindlasti valima!
Lauri, nr 152
Hea inimene. Algasid kohalike omavalitsuste volikogude valimised. Allolevalt pildilt leiad kogu info, millal, kus ja kuidas hääletada saad. Palun tule kindlasti valima!
Lauri, nr 152
Valides Reformierakonna kandidaate, toetate Haapsalu jätkuvat arengut ning elu- ja ettevõtluskeskkonna paranemist.
Meie, Reformierakonna kandidaadid, toetame Riisipere-Haapsalu-Rohuküla rongiliikluse taastamist, sest rongiühendus Tallinnaga on suur samm võitluses Haapsalu ääremaastumise vastu. Tegutseme koos vabariigi valitsuse ja riigikoguga võtmaks vastu seaduseid, mis soosiksid ettevõtluse arengut väljaspool Tallinnat.
Lähtume Haapsalu linna juhtimisel järgmistest punktidest:
Korras koolid, hea haridus
Korras linn
Tuntud ja tunnustatud kuurort
Sportlik linn
Hooliv ja arenev linn
Toeta Haapsalu linnavolikogu valimistel Eesti Reformierakonna kandidaate ja lubame, et juhime kodulinna nii, et saame nelja aasta pärast, Eesti Vabariigi 100. aastapäeva künnisel Haapsalu üle veelgi enam uhked olla.
Eile avasime Haapsalus vastrenoveeritud leinamaja. Meie koguduse õpetaja Tiit Salumäe ütles oma õnnistussõnades ilusasti, et kui nö tööelus on tavaks öelda, et asendamatuid inimesi ei ole, siis sellesse majja tulnutele pole mitte kunagi asendajat. Nii on.
Täna andsin Eesti Koolispordi Liidu poolt Viljandi Kesklinna Koolis üle aasta spordisõbralikuma õpetaja tiitli ja 1000 eurose stipendiumi kehalise kasvatuse õpetajale Raina Luhakooderile. Palju õnne ja ilusat õpetajate päeva!
Pressiteade:
Tänavu Eesti Koolispordi Liidu poolt välja antava Aasta Spordisõbralikuma Õpetaja auhinna koos 1000 euro suuruse stipendiumiga pälvis Viljandi Kesklinna Kooli kehalise kasvatuse õpetaja Raina Luhakooder, kes on enam kui kahekümne aastase õpetajaameti ajal kasvatanud sajad Viljandi õpilased spordiga sinasõbraks.
Eesti Koolispordi Liidu presidendi Lauri Luige sõnul on auhinna eesmärgiks tunnustada ja motiveerida õpetajaid,kes on südameasjaks võtnud spordi- ja tervislike eluviiside propageerimise koolides. “Soovime eeskujuks tuua spordiõpetaja, kes oskab ja tahab teha nii kehalise kasvatuse aine kui ka spordivõistlused võrdselt huvitavaks kõikide õpilaste jaoks.”
Luige sõnul on aasta Spordisõbralikuma Õpetaja auhind tunnustus töö eest mitte vaid tunnis, aga ka oskuste ja pühendumuse eest koolinoorte kaasamises õppekavavälisesse sporditegevusse nii võistlustel kui ka erinevate liikumisprojektide näol.
“Raina on heaks eeskujuks ka oma kolleegidele, juhtides Viljandi kehalise kasvatuse ainesektsiooni ja olles mitmete erialaste koolituste ja kursuste läbiviijaks,” sõnas Luik.
“Spordiarmastust ei saa kaasa emapiimaga,selle annavad lapsepõlves ja kooliteel kaasa lapsevanemad ja õpetaja. Raina on hea suhtleja, ta leiab aega õpilaste kuulamiseks, tunneb siirast huvi nende tegemiste vastu, on hea huumorimeelega, arvestab õpilaste isiksusega ja tunnustab pisimatki edusammu. Need ja paljud teised ametioskused ning isikuomadused on Raina Luhakoodrist teinud aastate jooksul armastatud õpetaja nii õpilaste kui ka kolleegide seas,” ütles Lauri Luik.
Auhind antakse üle täna kell 12.30 Viljandi Kesklinna koolis toimuval pidulikul Õpetajate päeva aktusel.
Soovime kõikidele tublidele õpetajatele ilusat Õpetajate päeva ja armastust oma töö vastu.
“Peaasi, et töö trennitegemist segama ei hakka,” on üks spordisõbrast minister öelnud. Parlamendiliikmed on siiani suutnud töö- ja spordiasjad oskuslikult ühendada ning tasakaalus hoida.
Riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühm on 31 liikmega üks parlamendi suuremaid saadikuühendusi. Meie eesmärk on toetada sporti ja tervislikke eluviise ning aktiviseerida liikumisharrastusi läbi seadusloome, erinevate elutervete ja sportlike ettevõtmiste toetamise, investeeringute leidmise ning läbi isikliku eeskuju. Nii näiteks on saadikuühenduse aseesimeesteks olümpiavõitja Erki Nool, olümpiasangarid Jüri Jaanson ja Toomas Tõniste.
Rahvaspordiüritustel võime näha aga paljusid teisigi riigikogu liikmeid: Arto Aasa, Deniss Boroditšit, Remo Holsmerit, Kalvi Kõva, Meelis Mälbergi, Kalle Pallingut, Jüri Ratast, Sven Sesterit, Aivar Sõerdi, Rainer Vakrat, Rannar Vassiljevit jt.
Mitmed riigikogu saadikud juhivad ka spordialaliite. Margus Hanson on äsja kuldselt kroonitud vehklemisliidu president, Jüri Ratas juhib Eesti Korvpalliliitu, orienteerumisliidu ja võimlemisliidu presidendid on vastavalt Urmas Klaas ja Laine Randjärv, maleliitu tüürib Andrei Korobeinik ning turniiribridžiliitu Sven Sester.
Parlamendisaadikud löövad usinalt kaasa korvpallivõistlustel. Üheks populaarsemaks sporditraditsiooniks on kujunenud linnapeade ja riigikogu liikmete korvpalliturniir, kus saadikute meeskonnale viimastel aastatel vastast pole leidunud. Korrapärased korvitreeningud toimuvad kunagi tippkorvpalli mänginud riigikogu aseesimehe Jüri Ratase käe all. Samuti esindatakse riigikogu ning katsutakse jõudu jalgpallis, võrkpallis jm aladel. Kui saadikutest puudust tuleb, kaasame teinekord ka ministreid. Jürgen Ligi, Hanno Pevkurit, Andrus Ansipit ja Taavi Rõivast võime tihti kohata erinevatel rahvaspordiüritustel.
Riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühm teeb aktiivset koostööd Kultuuriministeeriumi, Eesti Olümpiakomitee (EOK), Hasartmängumaksu Nõukogu (HMN), KulKa, alaliitude, kohalike omavalitsuste (KOV) ning mitmete teiste spordiorganisatsioonidega.
Toetusrühma keskseteks teemadeks on kujunenud eelkõige spordi rahastamist ja maksustamist puudutavad küsimused. Lisaks riigi (k.a KOV-i) ja erarahale on kandev roll spordivaldkonna rahastamisel ka Euroopa Liidu vahenditel (perioodil 2014-2020). Kahjuks ei ole tänaste meetmete hulgas sporti eraldiseisva reana, mistõttu tuleb finantsperioodi avanedes spordi jaoks täiendavate vahendite leidmisel tublisti tööd teha.
Palavad arutelud on toimunud erisoodustusmaksu kaotamise teemal sporditegevuselt, mis aitaks oluliselt aktiviseerida töötajate sporditegemist ja liikumisharjumusi.
Koostöös Kultuuriministeeriumi ja EOK-ga otsime jätkuvalt võimalusi treeneritele ja tippsportlastele sotsiaalsete garantiide (haigekassakaardi ja pensionisamba) tagamiseks. Täna makstakse paraku paljudel juhtudel stipendiume, mis ei taga nimetatud garantiisid. Stipendiumid tuleb asendada töölepingutega.
Palju diskussioone on tekitanud ka KOV-ide osalemine ja roll kohaliku spordielu rahastamises. EOK ja Kultuuriministeerium on alates 2004. aastast läbi viinud küsitlusi, mis näitasid, et KOV-ide eraldised spordile on viimastel aastatel vähenenud 34% võrra (2008 – 975 mln EEK; 2010 – 637 mln EEK). Samal perioodil on KOV-ide eelarvete maht vähenenud ca 9%. KOV-ide aktiivsem kaasamine sporditegevusse ja rahastamise suurendamine on lähituleviku üks olulisemaid ülesandeid.
Kehalise kasvatuse osatähtsuse suurendamine kooli õppekavas on teemaks olnud läbi aastate. Haridusministri värske plaani valguses, mis näeb ette õppekavamahtude ülevaatamise ning efektiivsemaks muutmise, on see teema taas tõsiselt päevakorda tõusmas.
Huvi- ja spordijuhtidega kohtudes ei saa üle ega ümber ringiraha teemast, mille ellurakendamine on hetkel paremaid aegu ootamas, kuid mille olulisuses ilmselt ühelgi huviharidusega kokku puutuval inimesel kahtlusi pole. Täiendavate vahendite leidmine ja suunamine noorte huviharidusse on toetusrühma üks prioriteete. Riigikogu aseesimees Laine Randjärv on selle teema oma südameasjaks võtnud.
Spordi riiklike arengusuundade väljatöötamisel on Riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühmal samuti oluline roll. Eesti spordiliikumise selge eesmärgistamine ja planeerimine on võtmetähtsusega tegevus, et tagada tervisespordi areng ning (tipp)sportlaste järelkasv, samuti jätkata edukaid medalipüüdlusi nii kohalikelt kui rahvusvahelistelt (tiitli)võistlustelt.
Omapoolset aktiivsust suhtluses spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühmaga on üles näidanud Eesti Maadlusliit. Üheskoos oleme võidelnud selle nimel, et maadlus kui üks maailma vanimaid spordialasid saaks Olümpiamängude kavva tagasi nimetatud. See pole pelgalt spordiringkondade südameasi, vaid kogu Eesti riigi jaoks oluline samm.
Kiitust väärib ka meie koostööpartnerite, vabatahtlike spordifännide initsiatiiv, MTÜ Spordiaasta, mille eesmärkideks on noorte- ja rahvaspordi edendamine, targa sporditegemise propageerimine ning Eesti kui rahvaspordimaa rahvusvahelise tuntuse suurendamine. Samuti on pälvinud toetusrühma tähelepanu uus projekt: Spordikohvik Wabadus, mille eesmärk on pakkuda inimestele huvitavaid loenguid ning arutelusid endiste ja praeguste tipp-sportlaste ja treeneritega.
Toetusrühma aseesimees Jüri Jaanson on oma sihiks võtnud invaspordi eest seismise. Invasportlased peaksid olema integreeritud vastavatesse alaliitudesse ning ka neile tuleb luua teiste tippsportlastega analoogne toetusmudel.
Nagu näha, toetusrühmal tööd jagub. Õnneks on meil palju tublisid ja teotahtelisi inimesi, kellega koos on võimalik (spordi)maailma muuta. Suur tänu kõigile toetusrühma liikmetele, koostööpartneritele ja abilistele väärtusliku panuse eest.
Lauri Luik
Riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühma esimees
Eesti Koolispordi Liidu president
Parlamentääride maailmameister maratonijooksus
Reede õhtul kogunesid Haapsalus FraMare spas Reformierakonna Läänemaa kandidaadid ja kampaaniameeskonnad, et pidada nõu valimiste võitmiseks. Vaadatasime üle nimekirjad, valimisprogrammid ja maakondliku tegevuskava.
Reformierakonna ridades kandideerib Läänemaal 105 inimest.
Meil on head väljavaated Haapsalus, Kullamaal, Nõval, Ridalas, Lääne-Nigulas ja Martnas.
Järgnevatel aastatel on Läänemaa keskseks teemaks uute rongide toomine Haapsallu, mis mõjutab otseselt kõigi meie maakonna omavalitsuste käekäiku.
Reformierakond läheb Läänemaal oma nimekirjaga välja kõigis omavalitsustes peale Vormsi.
Lauri Luik
www.lauriluik.ee
Käisime eile Kallega Pärnu-Jaagupi reformikatel külas. Muuhulgas jooksime ekideni, mis minu jaoks oli viimane vähe pikem rahulik trenn enne Berliini maratoni.
Möödunud nädalal külastasime Eesti Koolispordi Liiduga (EKSL) Pärnu- ja Raplamaa koolispordiorganisatsioone ning tutvusime koolide sportimisvõimalustega. Käisime Kilingi-Nõmme ja Pärnu Ülejõe gümnaasiumis ning Rapla Ühisgümnaasiumis.
Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi sporditaristu kommentaare ilmselt ei vaja:
Eile külastasid sotsiaalminister Taavi Rõivas, endine riigikogu liige Ain Seppik ja Lääne-Eestist riigikokku valitud Lauri Luik Haapsalus asuvat Viigi kooli. Tutvuti koolimaja ja õppetingimustega ning kohtuti õpetajatega. Peamiseks teemaks kujunes maakondliku kompetentsikeskuse loomine ning meditsiiniteenuste kättesaadavus õpilastele.
“Läänemaa erivajadustega laste arengu ja tervise seisukohalt on maakondliku kompetentsikeskuse loomine koostöös Haapsalu hoolekandekeskusega võtmetähtsusega küsimus. See on suureks abiks nii Haapsalu Viigi kooli kui ka kõigi teiste maakonna koolide lastele,” ütles sotsiaalminister Taavi Rõivas.
“Maakondlik kompetentsikeskus võimaldab tulevikus osutada abivajajale ka haridusväliseid tugi- ja hooldusteenuseid, pakkuda lapsevanematele hoolduspuhkust jms.”
Sotsiaalminister Taavi Rõivase hinnangul on oluline tagada kõigile erivajadustega lastele kaasaegsed tingimused õppimiseks ja arenemiseks.
Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Lauri Luige sõnul on heade sportimistingimuste tagamine koolis õppetöö kõrval olulisel kohal. “Igasugune füüsiline aktiivsus on ka erivajadustega noorte puhul väga tähtis.”
“Haapsalu Viigi kooli spordiväljak on vananenud ning vajab uut investeeringut. Püüame sellele riigi ja Haapsalu linnaga koostöös lahenduse leida,” ütles Luik.
Haapsalu Viigi kooli nime all alustas 1. septembrist tööd riigikool, mis moodustus Haapsalu sanatoorse ja Vidruka kooli liitmisel ja millel on kolm õppekohta. Kooli üks õppekoht on Haapsalus Suur–Mere tänaval endises sanatoorses koolis, teine Haapsalus Kastani tänava lastekodumajas ja kolmas Vidruka koolimajas. Koolis õpib 140 last.
Lisainformatsioon:
Lauri Luik
56 659 599
lauri.luik@riigikogu.ee
Esmaspäeval, 16. septembril külastavad sotsiaalminister Taavi Rõivas, endine riigikogu liige Ain Seppik ja Lääne-Eestist riigikokku valitud Lauri Luik Haapsalus asuvat Viigi kooli, et tutvuda õppeasutuse hetkeolukorraga ning arutada kooli tulevikku puudutavaid küsimusi.
Sotsiaalminister Taavi Rõivase hinnangul on oluline tagada kõigile erivajadustega lastele kaasaegsed tingimused õppimiseks ja arenemiseks.
“Pean väga tähtsaks, et erivajadustega noored saaksid võimalikult hästi ja kiirelt ühiskonnaga lõimitud.”
Ain Seppiku sõnul on üheks päevakorras olevaks küsimuseks täiendava meditsiinitöötaja koha loomine ja rahastamine.
“Suure vaevaga üks meditsiiniõde saadi, kuid nüüd on kool mitmesse kohta laienenud ning vajadus suurem,” sõnas Seppik.
“Haapsalu Viigi kool on tänase seisuga üks tuntumaid ja tugevamaid sanatoorseid koole Eestis,” ütles riigikogu kultuurikomisjoni liige Lauri Luik.
Luige sõnul on Viigi kooli mõju Haapsalu linnale ja Läänemaale suur.
“Sanatoorne kool on üks osa Haapsalu kuurordi ja kogu Läänemaa identiteedist, mistõttu peame väga oluliseks, et erivajadustega lapsi kasvatav ja hariv kool Läänemaal säiliks ning areneks.”
Lisainformatsioon:
Lauri Luik
56 659 599
lauri.luik@riigikogu.ee