Liikumisaasta esimene jooksuvõistlus Vinnis, 10 km. Rajale asus 46 spordisõpra.

Viimsis toimus möödunud nädalavahetusel 25. rahvusvaheline õpetajate võrkpalliturniir.

Kokku osales võistlusel rekordiliselt 37 võistkonda Eestist , Lätist ja Soomest.

Eesti Koolispordi Liidu presidendi Lauri Luige sõnul on õpetaja õpilase jaoks alati eeskuju. “Lisaks sellele, et ta on suunanäitaja oma teadmistega, jälgib õpilane ka seda, millised on tema eeskuju igapäevased harjumused,” ütles Luik.

“Spordil ja tervislikel eluviisidel on antud juhul väga oluline roll positiivse eeskuju näitamisel. EKSL-i õpetajate võrkpalliturniir on hea võimalus kõigile pedagoogidele ja koolijuhtidele alustada uut liikumisaastat sportlikult ja tervislikult.”

Eesti Koolispordi Liit koondab endaga üle 30 000 õpilase läbi kooliaasta toimuvate erinevate sportlike ürituste.

Turniiri võitis Aizkraukle gümnaasiumi võistkond Lätist. Parimaks Eesti kooliks osutus turniiri kokkuvõttes 2.koha saavutanud Elva Gümnaasiumi õpetajate võrkpallivõistkond.

Juubelihõngulise turniiri fotogalerii leiate siit: https://www.dropbox.com/sh/rwx46wcrrilvo2e/CyuOd28QOo

Õpetajate võrkpalli turniir

03.- 04. jaanuar 2014 Viimsis

Üldarvestus:

1. Aizkraukle RG (Läti)

2. Elva G

3. Descartese L

4. M. Härma G

5. Avinurme G

6. Nõo RG

7. Rakvere G

8. Viimsi K

9. Kuressaare G

10. Kuristiku G

11. Dundaga KK (Läti)

12. Kitzbergi G

13. Viljandi ÜKK

14. Oru K

15. GAG

16. Lahmuse K

17. Heimtali PK

18. Jüri G

19. Kunda ÜG

20. Arte G

21. Raatuse G

22. Riia Hanza KK (Läti)

23. EKSL

24. Kohila G

25. Põltsamaa ÜG

26. Tall.Inglise K

27. Rannu KK

28. Ülenurme G

29. Lihula G

30. Lammi (Soome)

31. Jõgevamaa G

32. Paikuse PK

33. Laagna G

34. Pähklimäe G

35. Tartu Kommerts

36. Laagri K

37. Võhma G

Peakohtunik: Gadi Rohtjärv

Abikohtunik: Piret Reinfeld

04.jaan 2014

Kontakt :

Madis Pettai, Eesti Koolispordi liit , peasekretär, madis@koolisport.ee tel. 50 49 044

www.koolisport.ee

Peagi on meil Haapsalus analoogne rong, millega inimesi linna ilusamatesse paikadesse sõidutada 🙂

Seekord jõuluvanata!

Ei tasu arvata, et põhjuseks oli kunagise ajakirjanik Aivo Paljasmaa ilkumine, et Susi viskas Jõuluvana välja kui see varem kohale jõudis. Põhjus oli palju proosalisem. Kõik ühiskondlikud organisatsioonid peavad tänases Eestis elama projektipõhiselt. Nii ka Läänemaa Kergejõustikuklubi. Klubi otsus oli loobuda jõulukinkidest ja korraldada hoopis noortelaager. Mis ka õnnestus. Muidugi aitasid selleks finantsiliselt kaasa mõned omavalitsused nagu Lihula ja Kullamaa.

Kuigi klubi on juba aastaid hoidnud silma peal nii mõnelgi maakonna areneval noorel, et nende edasisele arengule kaasa aidata, leiab näiteks Ridala, et meil pole õigust nende lapsi aidata, sest meie postiaadress on Haapsalu.

See selleks. Eks me ikkagi oma paremaid meeles pidasime klubi koosviibimisel. Naistest oli selleks Anneli Aru, kes tänavu võitis Eesti meistrivõistlustel 20 km kiirkäimise III koha. Meeste parimaks tunnistati Vello Sulev, kes maratonijooksus paikneb Eesti 2013. a edetabelis 17. real.

Neidude aasta parim oli Regina Kändla kahe Eesti noortemeistrivõistluste medaliga kiirkäimises. Kuna ta on Eesti A klassi edetabelis odaviskes 8., siis sai ta autasuks turbooda, mida saab sisetingimustes harjutamiseks kasutada. Noormeeste parim oli Marten Jõevee 4. kohaga 3000 m takistusjooksu Eesti juunioride meistrivõistlustel. Kuid tal oli teisigi häid saavutusi pikamaajooksus. B klassi noortest olid parimad Kristiina Köster ja Karl Mäger. Esimesena toodu oli Eesti B klassi meistrivõistlustel 4. nii 1500 m takistusjooksus kui 3000 m kiirkäimises, teine 9. 400 m jooksus. Kuna Karl sai maakonna sügisestel koolinoorte võistlustel palliviskes tulemuseks 82,5 meetrit, sai temagi auhinnaks turbooda, kui lootustandev odaviskaja.

Võistkondadest oli parim klubi pikamaajooksjate võistkond, kes ümber Viljandi järve jooksul 7-liikeliste võistkondade hulgas pälvis 45 võiskonna hulgas 4. koha. Neid võistkondi oli nii arvukalt seepärast, et osalesid ka lähiriikide klubide võistkonnad. Meilt sartis kokku 11 inimest, kelledest võistkonna arvesse läksid Lauri Luige. Marten Jõevee, Tarvo Tamme, Ago Lehemaa, Roman Pavlovski, Riho Kirsipuu ja Heigo Heina tulemused. Klubi parimaks kohtunikuks tunnistati Lea Rand. Klubi parimateks abimeesteks olid Rudolf Lumiste ja Lauri Luik.

Kõikide ühine arvamus oli, et 2014. aastal saavutatakse märkimisväärselt parimaid tulemusi kui möödunud aastal. Tahaks uskuda, eeldused paistavad selleks paljudel olevat!

Endel Susi.

Eile algas Viimsis 25.rahvusvaheline õpetjate võrkpalliturniir. Kokku osaleb võistlusel rekordiliselt 37 võistkonda üle Eesti, samuti Lätist ja Soomest.

Eesti Koolispordi Liidu presidendi Lauri Luige sõnul on kõige tähtsam olla eeskujuks oma õpilastele, kelle kooliaasta jätkub juba eeloleval esmaspäeval. Spordipisikuga nakatumine võistkonnamängus läbi isikliku kogemuse on parim, mis seni veel lumeta talve puhul juhtuda saab.

Eesti Koolispordi Liit koondab endaga üle 30 000 õpilase läbi kooliaasta toimuvate erinevate sportlike ürituste.

Kahepäevasel õpetajate võrkpalliturniiril on lisaks sportlikule pingutusele oluline koht ka tänasel kultuuriõhtul, kus saab kogemusi vahetada ja sõlmida uusi tutvusi.

Turniir lõppeb homme pärastlõunal orienteeruvalt kell 14, millele järgneb pidulik autasustamine ja ühispildistamine Viimsi keskkooli aulas.

Kontakt :

Madis Pettai, Eesti Koolispordi liit , peasekretär, madis@koolisport.ee tel. 50 49 044

Uus aasta tulgu vähemalt sama rõõmus kui too notsu 🙂

Reedel Nokia kontserdimajas toimunud spordiaasta pidulik lõpetamine Spordiaasta Tähed 2013 möödus eeskätt vehklejate võidutähe all.

Kristjani-nimelise auhinna pälvisid aasta sportlasteks kuulutatud Julia Beljajeva ja Nikolai Novosjolov, aasta võistkonna tiitliga pärjati epeenaiskond. Aasta treeneriks valiti maadleja Heiki Nabi treener Henn Põlluste.

Parima meessportlase valimisel järgnesid vehklemise maailmameistrile Nikolai Novosjolovile maadluse maailmameister Heiki Nabi ja kettaheites maailmameistrivõistlustel pronksmedali võitnud Gerd Kanter.

Naiste arvestuses edestas aasta sportlane, vehklemise maailmameister Julia Beljajeva Brüsseli WTA turniiril võidutsenud tennisisti Kaia Kanepit ning Euroopa sisemeistrivõistlustel neljanda koha saanud kõrgushüppajat Anna Iljuštšenkot.

Aasta treeneriks valiti teist aastat järjest Heiki Nabi treener Henn Põlluste, kellele järgnesid Nikolai Novosjolovi treener Igor Tšikinjov ja Julia Beljajeva juhendaja Natalja Kotova.

Aasta võistkonnaks nimetati EM-il võidutsenud epeenaiskond koosseisus Julia Beljajeva, Irina Embrich, Erika Kirpu ja Kristina Kuusk.

Epeenaiskonnale järgnesid Eesti korvpallimeeskond ja sõudmise paarisaerulise neljapaadi meeskond.

Aasta edukaimaks noorsportlaseks valiti samuti Julia Beljajeva, kellele järgnesid U-23 Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali võitnud 400m tõkkejooksja Rasmus Mägi ning juunioride maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali võitnud vehkleja Katrina Lehis.

Aasta paraolümpia sportlase tiitli pälvisid tõkkejooksja Emilija Manninen, kes võitis kuldmedali kurtide maailmameistrivõistlustel, ja ujuja Kardo Ploomipuu, kes saavutas liikumispuudega sportlaste maailmamängudel kolmanda koha.

Esimest korda anti välja olümpiakomitee eriauhind Eestimaa spordihing, millega pärjatakse inimest, kes on oma sirgeselgsuse ja põhimõttekindlusega eeskujuks ja inspiratsiooniks nii spordis kui ka kogu ühiskonnale. Eestimaa spordihinge laureaadiks on tänavu maadlusaktivist Martin Plaser. Sel aastal samuti esimest korda valitud aasta spordihetkeks hääletas rahvas vehklejate kuldse pooltunni.

Galaõhtul austati kahel korral aasta naissportlaseks valitud ja septembris sportlaskarjääri lõpetamisest teatanud ujuja Triin Aljandit. Rahvusvahelise Olümpiakomitee auhinna «150 aastat Pierre de Coubertin’i sünnist» pälvis Eesti olümpialiikumise pikaaegse juhtimise eest Mart Siimann.

(Elu24)

Soovin Sulle kauneid ja rahulikke jõulupühi pere ning lähedaste keskel.

Kohtumiseni uuel aastal!

Lauri

Eile külastasin Pärnu reforminoori. Rääkisime elust, poliitikast, erialavalikutest, eesmärkide seadmisest ja edu alustest. Suurepärane seltskond. Tänud.

L

Riigieelarves eraldati raha Haapsalule ratastel rongi ostmiseks
(laanlane.ee)

Tuleva aasta riigieelarves on ette nähtud 30 000 eurot Haapsallu väikese ratastel rongi ostmiseks, millega saab linnas turiste sõidutada. “Lauri Luige niinimetatud katuserahast 30 000 eurot on riigieelarves ilma rööbasteta sõitva rongi ostmiseks,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Turistirong Tallinnas (Foto: Tallinna linnavalitsus)

Sellised rongid sõidavad Eestis mitmes linnas ja sõidutavad põhiliselt turiste. Haapsalu rong võiks hakata sõitma näiteks Paralepast raudteejaama ja vanalinna kaudu jahisadamani välja. “Ilmselt hakkab rongi haldama sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid,” ütles Sukles.

Sihtasutuse juhi Anton Pärna sõnul sobib rong Haapsallu suurepäraselt. “Kui otsime Venemaalt turiste, siis ega noor seikleja, kes käib ööklubides, siia ei tule. Siia tulevad inimesed peredega. Ja kui on lapsed, siis on selline rong väga hea,” ütles ta.

Pärna sõnul on uudis nii värske, et mingit täpset marsruuti ei ole rongile välja mõeldud, ega ka seda, kuidas peatused tähistatakse. “Ma ei tea isegi, kui kitsastel tänavatel see sõita saab. Võib-olla saaks sellega teha ka eriekskursioone näiteks meie puitarhitektuuri tutvustamiseks,” sõnas ta.

Ajakiri Jooksja koostöös Eesti Kergejõustikuliidu ja Eesti Koolispordi Liiduga käivitas projekti, mille raames saavad aktiivsemad ja võistlustel silma paistnud koolide kehalise kasvatuse õpetajad ajakirja Jooksja 2014. aasta tellimuse (kokku kuus numbrit) tasuta.

“Kehalise kasvatuse õpetaja roll laste suunamisel spordi või üldse liikumise ja tervislike eluviiside juurde on tänapäeval eriti oluline, sest viimase aja probleemiks on just laste liikumisvaegus ning kehvad toitumisharjumused,” sõnas Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luik. “Ajakiri Jooksja üritab projektiga innustada kehalise kasvatuse õpetajaid nende töös.”

Lisaks aastatellimusele saavad õpetajad jõulukingituseks käesoleva aasta detsembrinumbri, mille esikaane persoon on Sandra Alusalu, kes ise töötab kehalise kasvatuse õpetajana.

Möödunud nädalal võtsime riigikogus vastu käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse ehk nö 1000-euroste arvete seaduse. Ega mindki see muudatus rõõmsaks teinud, kuid siiski oli meie otsus kaalutletud.

Käibemaksuseaduse muudatuste eesmärgiks on kaitsta ausaid ettevõtjaid maksupetturlusest tuleneva ebaausa konkurentsi eest. Meie eesmärk on koguda kokku olemasolevad maksud ning erinevalt vasakpoolsetest ei soovi me maksukoormust suurendada.

Meil oli eelarve tasakaalustamiseks laias laastus neli valikut:

1) asuda kärpima palku ja toetusi
2) tõsta üldist maksukoormust
3) võtta jooksvate kulutuste tegemiseks laenu
4) tegeleda maksuauguga ja võidelda maksupettustega

Elus on aeg-ajalt ikka nii, et laualolevatest variantidest ei pruugi ükski olla väga hea. Seega tuleb teinekord teha valikuid, mis on valusad, kuid siiski vajalikud. Sel korral oli nii.

Lauri

Täna hommikul põrkasin tänaval kokku korstnapühkijaga. Vanust julgelt üle kuuekümne, hall habe ees, lai naeratus näol. Lahke ja hea jutuga.

Nii stiilipuhast juhti ei kohta tänaval tihti.

Torukübar peas, süsimust korstnapühkijakostüüm seljas, uhked kuldsed nööbid ees sädelemas (mõned teisest seeriast, ilmselt on õnneotsijad suure hurraaga osad kaasa haaranud). Kõhupeal laiutamas suur püksirihma pannal. Õlal korstnapühkimisvarustus.

Teen vanameistriga juttu. Uurin, kuidas äri edeneb ning kas inimesed on ōnnelikud. Vanameister vastab, et ega ta väga enam ise korstendes tuula, selleks on välja koolitatud terve rida tublisid õpipoisse.
Ja inimesed otsivad jätkuvalt õnne ning oma unistuste täitumist läbi kuuenööbi katsumise.

Tänaval jalutab ka päris mitu inimest mööda, kes võtavad kinda käest ning katsuvad nööpi, ise naeratades ja midagi salamisi soovides. Vanameister küsib ühelt noorelt naiselt seepeale musi vastu, kuid too viitab oma ohatisele, et sel korral kahjuks ei saa. “Ei ole vaja õhukeste riietega ringi joosta, kui … jne,” hüüab naerulsui vanameister naisele järgi.

Vestleme pikalt. Mees räägib oma noorusajast ning sellest, kuidas ta üldse korstnapühkijaks sai. Nimelt olevat ta tänavanurgal vana Maneeži bussipeatuse juures oma naise soovitusel kahe “maja toetava” korstnapühkija juurde läinud ja küsinud, kas võiks liituda. Tundus selline mõnus amet, et kui korstnad puhtad, võib südamerahus majaseinale nõjatuda.

Ja nii see kõik alguse sai. Tänaseks juba üle 50 aasta, 40 sellest meistrina. Selle mehe silmist peegeldus kogemus, elu, headus ja tarkus. Tõeline liider.

Kummaline, et elu viib meid vahel täiesti juhuslikult kokku nii lahedate inimestega.

Vestlesime veel mõnda aega. Korstnapühkija meenutas nõukogude aega ja ülemustega napsuvõtmist, ülemaailmset korstnapühkijate kokkutulekut, mis leiab aset iga aasta augustis jne.

Vahva lugu. Selline ELU lugu. On, mida õppida ja kõrva taha panna.

Lõpetuseks lubab ta mul on traatharjast ühe pii murda ning soovitab selle rahakoti vahele pista. Toob õnne ja hoiab!

“Aitäh, vanameister, jõudu Sulle!” hüüan talle Väikese Jala ja Rataskaevu tänava nurgal järele… Imeline maailm.