Liikumisaasta on hoogsalt käima läinud ning hea on tõdeda, et pikalt arusaamatusi tekitanud maksuvabade stipendiumite teemal on peagi selgus majja saamas. Mõni nädal tagasi tegi vabariigi valitsus minister Urve Tiiduse eestvedamisel ettepaneku leida stipendiumite süsteemi korrastamiseks raha riigieelarvest. Eesmärk on alustada noortetreeneritest, et tagade neile sotsiaalsed garantiid ning suurem kindlustunne oma töö tegemisel. Katsume selleks tarvilikud vahendid leida järgmiseks aastaks.

Iseenesest ei ole stipendiumi maksmises midagi halba, kui seeläbi edendatakse nt inimese sportlikku, hariduslikku vms tegevust. Küll aga on problemaatiline, kui stipendiumi nime all makstakse töötasu, tagamata seeläbi stipendiaadile eluliselt tähtsat tervisekindlustust ning pensioni, jättes maksmata ka maksud. Selline on aga olukord üle 60 protsendi treeneritega, spordikohtunike ning tagatipuks ka paljude profisportlastega.

Mõne aja eest teatas tuntud Eesti spordiklubi, et nad on sunnitud tõstma treeningtasusid 20 protsenti, kuna siiani treeneritele makstud stipendiumite asemel tuleb nüüd hakata maksma palka (sh maksud). Veelgi keerulisemas seisus on klubid, kelle ridades on profisportlased. Stipendiumitelt töölepingutele üleminek keset eelarveaastat käib enamikele klubidele üle jõu. Kui lisavahendeid ei leita, jääb üle palku kärpida. Kolmandiku võrra väiksema palga tõttu aga läheksid Eestist ära paremini tasustavamatesse klubidesse nii tänased tugevad välisleegionärid kui ka meie enda paremik. Samuti puudutab see probleem sadu kohtunikke, kes igal nädalal Eestis mänge vilistavad ja võistlusi jälgivad.

Meie ülesanne on see väljakutse koostöös erasektori ja stipendiume maksvate klubidega nii ära lahendada, et spordivaldkond (sportlased, kohtunikud, treenerid, treeningute kvaliteet, tulemused jm) ei kannataks. Kuna Eesti spordi tulevik ehk noored on antud juhul kõige tundlikum sihtrühm, siis on kohane ka sellest valdkonnast alustada.

Tänane segane olukord on suuresti tingitud sellest, et stipendiumi mõiste on üheselt defineerimata. Maksuamet on stipendiumite maksmisele küll viltu vaadanud, kuid pigem äraootava pilguga. Kuna ühest ja igale juhtumile sobivat vastust tänase seadusandluse juures anda ei saa, olemegi nö lõhkise küna ees ning pretsedendi ootel. Leian, et sellisel puhul ei ole vaid spordiklubide peale näpuga näitamine kohane. Viga on mõlemapoolne ning lahendusi peavad samuti otsima mõlemad osapooled.

Kuna ka riik on stipendiumite maksmisele siiani nö läbi sõrmede vaadanud, siis kindlasti ei poolda ma seda, et maksuamet hakkaks tagasiulatuvalt võlanõudeid esitama. Tark on selgelt defineerida stipendiumi mõiste ja juhud, mille puhul ning kui suures ulatuses seda maksta võib. Lisaks tuleb kehtestada üleminekuaeg, mille jooksul peab tegevus olema seadustega kooskõlla viidud. Loomulikult peame antud ülemineku tarvis Eesti spordi (eelkõige noorte) toetuseks ka täiendavaid sihtotstarbelisi vahendeid leidma.

Lauri Luik
Eesti Koolispordi Liidu president
Riigikogu kultuurikomisjoni liige

Täna kinnitati Riigikogus Transpordi arengukava aastateks 2014-2020.

„Antud dokument on märgilise tähendusega Haapsalu raudtee taastamisel, kuna mainib ühe võimaliku suunana ära Riisipere-Haapsalu lõigu,“ sõnas Lääne-Eestist parlamenti valitud Lauri Luik.

„Tõsi, esialgne versioon, mille Riigikogu majanduskomisjon Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile esitas, oli märksa selgesõnalisem. Paraku otsustas Juhan Parts pealiskaudsema sõnastuse kasuks. Parem siiski see kui mitte midagi,“ ütles Luik

„Olenemata transpordi arengukava sõnastusest, töötame edasi selle nimel, et meie inimesed ja turistid saaksid tulevikus pealinnast Lääne-Eestisse ka turvalise, mugava ning kiire rongiga.“

Möödunud nädalal asutati Riigikogus Haapsalu raudtee toetusrühm, kuhu kuulub 16 parlamendisaadikut. „See näitab, et Lääne-Eesti regionaalne areng ning inimeste heaolu läheb korda ka saadikutele väljastpoolt meie ringkonda,“ sõnas Haapsalu raudtee toetusrühma esimees Lauri Luik.

Lauri Luik
Riigikogu liige
Riigikogu Haapsalu raudtee toetusrühma esimees
+372 56 659 599
lauri.luik@riigikogu.ee

Neljapäeval moodustati Riigikogus Haapsalu raudtee taastamist toetav saadikuterühm, mille eesmärk on toetada parlamentaarsel tasemel Haapsalu raudtee taastamise ideed.

“Toetusrühma eesmärk on näidata parlamentaarsel tasandil poolehoidu Haapsalu raudtee taastamisele ning aidata seadusandlikult kaasa meie eesmärgi saavutamisele,” ütles toetusrühma esimeheks valitud Lauri Luik. Aseesimeheks valiti Neeme Suur. Toetusrühma suurus on 15 Riigikogu liiget.

Haapsalu raudtee toetusrühm. Foto: Riigikogu

Toetusrühma kokku kutsunud Luige sõnul on esimene väike töövõit juba käes, kuna riiklikus transpordi arengukavas aastateks 2014-2020 on Riisipere-Haapsalu raudteelõik ühe võimaliku suunana ära mainitud. Sellekohane arutelu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, kes arengukava ette valmistas ja seda täiendas, toimus Riigikogu majanduskomisjonis.

“Jätkame kindlasti tööd selle nimel, et avada ka Lääne-Eesti rongiliikluseks meie inimestele ja turistidele,” ütles Luik.

“On heameel tõdeda, et viimasel ajal on päris mitmed inimesed, kes esialgu suhtusid Haapsalu raudtee taastamisse skeptiliselt, tulnud minu juurde ning avaldanud sellele ideele toetust. See on nende sõnul paljuski tänu uutele ja kvaliteetsetele rongidele, mis täna teisi Eesti maakondi juba teenindavad,” sõnas Luik.

Toetusrühma kuuluvad veel Kalle Palling, Valdo Randpere, Imre Sooäär, Tarmo Mänd, Kristen Michal, Lauri Laasi, Rainer Vakra, Aivar Riisalu, Kaja Kallas, Kalle Laanet, Liisa Pakosta, Jüri Ratas ja Kalev Kotkas.

Loe lisaks:
Riigikogu: http://riigikogu.ee/index.php?id=178547

ERR: http://uudised.err.ee/v/eesti/31ad6056-6e3f-49b0-be6d-b017fe1fbf45

Delfi: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riigikogus-moodustati-haapsalu-raudtee-toetusruhm.d?id=67813371

Lääne Elu: http://online.le.ee/2014/02/13/riigikogus-moodustati-haapsalu-raudtee-toetusruhm/

Läänlane: http://laanlane.ee/article/riigikogu-saadikud-moodustasid-haapsalu-raudtee-toetusr%C3%BChma

Postimees E24: http://e24.postimees.ee/2695676/riigikogus-moodustati-haapsalu-raudtee-toetusruhm

Delfi ärileht: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lauri-luik-pani-riigikogus-kaima-haapsalu-raudtee-toetusruhma.d?id=67816421

Äripäev: http://www.aripaev.ee/?PublicationId=76423c08-6295-457e-b4cf-f54124626f5e

Lääne Elu uuris, kuidas suhtun Kallase ja Ansipi võimalikku kohtadevahetusse:

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Lauri Luik (pildil), kas olete Andruks Ansipi ja Siim Kallase kohtadevahetuse poolt või vastu? Mida selline vangerdus võib reformile kaasa tuua?

Olen Siim Kallasega omal ajal erakonna juhatuses koos töötanud ning sellest ajast on mul isiklikult väga head mälestused. Minu jaoks on Siim Kallase puhul tegu Eesti TOP kolme (pigem esiotsa) kuuluva poliitikuga. Kui ta otsustab erakonna esimeheks kandideerida, siis kindlasti toetan teda. See otsus on erakonnaliikmete kätes.

Samas pole välistatud, et lisaks temale võib kellegi teise kandidatuur veel esile tõusta.

Värskendav tuulutus tuleb erakonnale kindlasti kasuks. Kui peaminister Andrus Ansip soovib oma Eestis saadud pikaajalisi kogemusi rakendada Euroopa bürokraatliku ja kohmaka süsteemi parendamiseks, saan seda ainult heaks kiita.

Loomulikult on Eestile ääretult rikastav ka Euroopa kogemusega Siim Kallase tulek erakonna esimeheks ning võimalik saamine peaministriks.

LE online: http://online.le.ee/2014/02/12/lauri-luik-kui-kallas-kandideerib-siis-kindlasti-toetan-teda/

Täna peeti Vinni-Rakvere 10km talvejooksu teine etapp, mis tõi kohale 33 jooksusõpra ja lisaks veel 31 eriti vaprat maratoonarit.

Hea on tõdeda, et meie trenni omadel läks taas hästi. Jaanus Kallaste võitles välja 2. positsiooni, kahe etapi koondarvestuses aga pjedestaali kõrgema koha. Kaisa Kukk oli ka tänase etapi kiireim naine, noppides ühtlasi ka koondarvestuse üldvõidu. Janar Juhkov lõpetas sel korral viiendana, kuid kahe etapi kokkuvõttes pärjati ta kõrge hõbedase kohaga. Mina olin selle etapi 3. ning üldarvestuses neljas.

Ilm oli suurepärane, päike säras ning kraadiklaas näitas kahte soojakraadi. Ainuke ebamugavus oli jäine rada, mis kohati nõudis lisaenergiat ja võttis oma aja, kuid kuna tingimused olid kõigile võrdsed, siis pole hädaldada miskit. Aitäh Andrus Leinile tasemel korralduse eest!

Sportlikku liikumisaastat!

Lauri

Loe lisaks: http://www.lvsl.ee/index.php?page=kergejoustik

Tulemused:

Ei saa nõustuda väitega, et dopingu vastu võitlemine on lootusetu ning seetõttu tuleks dopingukeeld üldse kaotada. Samuti ei poolda ma mõtet, et lõpetada avaliku raha kasutamine nö täiskasvanute (saavutus)spordi toetamiseks.

Sama hästi võiksime väita, et uimastite vastu võitlemine on lootusetu, kuna need on igaühest vaid kahe telefonikõne kaugusel ning seetõttu võiks need legaliseerida. See ei ole hea mõte.

Oluline on mõista, et tippsportlaste puhul on treenimine ja võistlemine nende elu. Treenitakse iga päev (mitu korda päevas) alates päris noorest east. Näiteks võimlejad alustavad 4.-5. eluaastast ning saavutavad tippvormi teinekord enam kui kümne aastaga! Mõnel alal küpsetakse varem, teisel hiljem. Oleme näinud ka päris noori olümpiavõitjaid. Nii on väga raske ka määratleda, kust maalt lõppeb spordis noor ja algab täiskasvanu.

Dopingu tarvitamise vastu peab senisest jõulisemalt võitlema. Iga sportlane teab väga hästi mängureegleid: valelähe on valelähe ning dopingu kasutamine pole lubatud.

Tänane, mõneti hägune ja hall ala tuleb selgelt ja üheselt mõistetavalt reguleerida ning töötada välja ka nö lollikindlad mõõtmismeetodid. Kui määratakse uued piirnormid jms, siis on loogiline, et need hakkavad kehtima alles alates sätestamise hetkest. Kui on tõestatud, et ausa mängu reegleid rikuti, siis olgu mäng läbi, lõplikult.

Öelda, et tolereerime nüüdsest keelatud ainete tarvitamist, on ausa sportlase suhtes väga ebaõiglane ja valus löök.

Millise signaali annaksime dopingu legaliseerimisega meie spordi tulevikule- koolinoortele?

Dopingupiirangu kaotamisega ütleksime neile, et enam ausal teel saavutussporti teha ei ole mõtet, kuna medalit saada pole sel viisil kunagi võimalik, hakkame varakult dopingut tarvitama, siis on ehk lootust sammu pidada. Nii ei lähe.

Alanud on liikumisaasta. Spordivaldkonna arengudokumentides on riik seadnud sihiks meie inimeste liikumisharrastuse suurendamise. Seda läbi spordi propageerimise (mis nõuab raha) kui ka selle arendamisse otsese panustamise.

Võitleme selle nimel, et noortel oleks nädalas lisaks kesisele kahetunnisele kehalisele kasvatusele juures vähemalt üks liikumistund. Katsume leida rahalisi võimalusi ringiraha kehtestamiseks, et tagada tänasest parem juurdepääs spordiringidele. Aastaid oleme spordiinfrastruktuuri panustanud Eesti riigi, EL-i ja erakapitali. Riik otsib vahendeid treeneritele makstavatelt stipendiumitelt töölepingutele ülemineku kompenseerimiseks.

Eesti Koolispordi Liidu ja kõigi teiste noortespordiga tegelevate organisatsioonide eesmärk ning igapäevane siht on panna noored rohkem liikuma, tekitada neis armastus sportlike ja tervislike eluviiside vastu. Neid organisatsioone rahastatakse suuresti avalikest vahenditest ning kohati on keeruline vahet teha, kus maal lõppeb noortespordi rahastamine ning algab saavutussportlase ettevalmistus. Nagu öeldud, olümpiasangareid on ka alaealiste hulgas.

Riigi rahalise toe lõpetamine tähendaks Eesti (saavutus)spordi suhteliselt kiiret ja valulist surma. Ja usun, et seda ei taha ilmselt keegi. Sest sport, see pole ainult omavaheline mõõduvõtmine, see on tervis ja elustiil.

Lauri Luik
Eesti Koolispordi Liidu president

Lugu ilmunud ka: http://laanlane.ee/article/lauri-luik-dopingukontrolli-kaotamine-oleks-kuritegu-ausate-sportlaste-ja-inimeste-tervise-v

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme ja Koolispordi Liidu presidendi Lauri Luige sõnul on maksuvabade stipendiumite süsteemi korrastamiseks mõistlik seada üleminekutähtajaks 1. jaanuar 2015. Selleks ajaks on meil selgelt defineeritud stipendiumi mõiste ja juhud, mille puhul seda maksta võib.

„Samuti on valitsus kavandanud alates järgmisest aastast leida täiendavad vahendid noortetreenerite maksuvabadelt stipendiumitelt töölepingutele ülemineku kompenseerimiseks. Kindlasti on oluline, et stipendiumite väärkasutamine lõppeks, sest palga maksmine peab toimuma vastavalt seadustele ning ühtsetel alustel. Tänane olukord aga paneb klubid, kes maksavad oma treenerite ja profisportlaste töötasude pealt kõik vajalikud maksud, ebavõrdsesse olukorda. Lisaks ei ole stipendiaadile tagatud sotsiaalsed garantiid, mis võivad aga teatud olukordades osutuda eluliselt oluliseks,’’ lausus Luik.

Parlamendisaadik ei pea mõistlikuks ega õigeks olukorda, kus klubid peavad teatama lapsevanematele treeningtasude mitmekümneprotsendilisest tõusust vaid kuu aega ette. Poole aasta pealt stipendiumitelt töölepingutele üleminekut nõuda on karuteene Eesti spordile. Spordiklubidel ei ole täna sellist rahalist võimekust.

„Antud olukord mõjutab eriti valusalt noori peresid ning viimane asi, mida tahame, on laste eemalejäämine spordiringidest ja treeningutest. Seetõttu peangi vajalikuks pikendada üleminekutähtaega tuleva aasta alguseni, mil ka riik on jõudnud stipendiumi mõiste üheselt ära defineerida ning leida ka noortetreenerite toetamiseks täiendavad vahendid,’’ rõhutab Lauri Luik.

Luik lisab, et selle kõige juures on oluline mõista, et süsteemi korrastamiseks peavad pingutusi tegema kõik osapooled. Lisaks riigile ka kohalikud omavalitsused, spordiklubid ja samuti lapsevanemad.

Järgmise sammuna ootab lahendamist kohtunike ja elukutseliste sportlaste stipendiumite küsimus, millega juba täna paralleelselt tegelema tuleb hakata.

Lauri Luik
Eesti Koolispordi Liidu president
Riigikogu liige
+372 56 659 599
lauri.luik@riigikogu.ee

Loe lisaks:
Postimees: http://sport.postimees.ee/2682258/lauri-luik-stipendiumisusteemi-korrastamiseks-peab-andma-aega-2015-aastani

ERR:
http://uudised.err.ee/v/eesti/64396f85-dab2-4114-8662-f7713022d4e5

Läänlane:
http://laanlane.ee/article/lauri-luik-treenerite-stipendiumisüsteem-peaks-kestma-aasta-lõpuni

Räägin noorte-treenerite stipendiumitest juba täna, reedel, kell 13.15 Vikerraadio saates Uudis+

Allikas: http://www.ashevilleparty.com/music-video-cd/attachment/radio-microphone-440×360

Kui huvi, saab saadet ka järelkuulata: http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2190071

Kui majandus- ja kommunikatsiooniminister möödunud nädalal riigikogu ees transpordi arengukava esitles, jäi tema vastustest tõesti mulje, et tal pole Haapsalu raudtee taastamise vastu erilist huvi. Kuigi pisut vastuoluliselt kõlab selles kontekstis tema nädalatagune väljaütlemine, kus ta väidab, et raudteeliikluses oli palju probleeme (mainides ka Haapsalut) ja nüüd me võivat öelda, et oleme sõitjatele andnud kindluse ja tuleviku.

Tööpostil

See aga ei tähenda sugugi seda, et meil Haapsalu raudtee taastamiseks lootust pole. Mul on näiteks tunne, et järgmine majandusminister jagab selgemalt regionaalpoliitika olulisust ning arvab meie raudtee taastamisest hoopis paremini.

Möödunud aastal riigikogu majanduskomisjonis transpordi arengukava muudatusettepanekuid arutades sai sinna teadlikult tehtud täiendus, mis annaks meie inimestele suurema kindlustunde, et ühel heal päeval Riisipere-Haapsalu raudteelõik taastatakse. Mu meelest sai päris hea ning konkreetne ettepanek, mis viitas selgelt tarvilike ettevalmistustööde tegemisele. Arusaamatuks on jäänud siiani, kust otsast minister arvab oma sõnastuse parema olevat. Aga kui parem on midagi mitte teha, siis küll.

Muidugi ei ole demokraatlikus riigis kohane, et minister väänab oma suva järgi parlamendikomisjoni sõnu nii, kuidas talle parem tundub. Mis mõte oli siis üldse komisjonis aega raisata? Seetõttu sellele ka riigikogu arutelul vihjasin. Leian, et kentsakas on parlamendis suu lahti ministri ettekannet kuulata, omamata sõnaõigust enam täiendavaid parandusi teha. Ka riiklike arengukavade puhul peab seadusandlikule võimule jääma viimane sõna.

Meie raudtee taastamise nimel on juba mitu aastat tegutsenud üpris suur ja tubli seltskond inimesi: vastava ala spetsialiste ja ametnikke, kõigi parlamendierakondade poliitikuid erinevatest omavalitsustest nii riigi- kui kohalikult tasandilt, tuntud ja mõjuvõimsaid ettevõtjaid jt. Tehtud on palju ning põhjalikult. Analüüside koostamisse on kaasatud oma valdkonna parimaid spetsialiste ning mul ei ole mingit põhjust nende uuringute adekvaatsuses kahelda, isegi kui skeptikud seda kõike pihuks ja põrmuks üritavad teha. Ma saan aru, et mõnele see idee ei meeldi, kuid see ei tähenda, et lootust pole, veel vähem, et me alla annaksime.

Lauri Luik
www.lauriluik.ee

Loe ka: http://online.le.ee/2014/01/28/lauri-luik-raudtee-taastamiseks-on-lootust/
http://laanlane.ee/article/lauri-luik-raudteest-ma-ei-ütleks-et-lootust-pole

Uudis portaalis: http://laanlane.ee/article/ministeerium-l%C3%BCkkas-arengukavast-v%C3%A4lja-riigikogu-ettepaneku-koostada-haapsalu-raudtee-planee

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium jättis transpordi arengukavast välja riigikogu majanduskomisjoni ettepaneku koostada aastaks 2020 Haapsalu raudtee planeering ja projekt ning lahendada omandiküsimused.

 Riigikogu majanduskomisjon tegi ettepaneku lisada transpordi arengukavasse aastatel 2014-2020 lõik “Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi ja Tallinn Tartu reisirongide kiiruse 160km tunnis tõstmiseks vajalik planeering, raudtee projekteerimine ja omandiküsimuste lahendamine”.

 Uue arengukava riigikogu ette jõudnud variandis on selle asemel aga järgmine sõnastus: “Rongiliikluse laiendamist uutel suundadel (nt Riisipere-Haapsalu, Valga-Koidula-Pihkva), Lelle-Pärnu lõigu rekonstrueerimist ja Tartu reisirongikiiruse tõstmist 160 km/h-ni, kaalutakse edaspidi analüüsides seni tehtud investeeringute mõju reisirongiliiklusele, uute investeeringute sotsiaal-majanduslikku tasuvust ja erinevaid finantseerimisvõimalusi. Nimetatud investeeringud eeldavad täiendavaid vahendeid lisaks arengukavas ette nähtud eelarvele.”

 “Ministeerium on muutnud majanduskomisjoni esialgset sõnastust, mis pole enam sugugi nii hea kui esialgne,” tõdes riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Lauri Luik.

 Uue transpordi arengukava esimesel lugemisel kolmapäeval riigikogus päris Luik majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsilt, miks majanduskomisjoni pakutu arengukavast välja on lükatud.

 “Mulle tundus, et see sõnastus on parem kui majanduskomisjoni poolt ettepandud sõnastus. Aitäh,” oli Partsi kogu vastus.

 Haapsalu raudteed puudutas Parts ka sotsiaaldemokraat Neeme Suurele antud vastuses. “Vaevalt, et meil on mõtet ehitada täiesti uusi sisereisirongiliine, pigem on ju Eesti 150-aastane rongiareng ikkagi nagu taandarengus olnud, kuigi teatud sinusoididega”.

 “Haapsalu küsimuses oleme loodetavasti saavutanud teatud kompromissi, et vaatame, kuidas need uued investeeringud tööle hakkavad, uurime veel kord seda konkreetset lõiku, siis saab selle juurde tagasi tulla.”

 “Uut infrastruktuuri ei planeerita ju oleviku või mineviku numbrite põhjata, see on ka alati oluline komponent,” lisas ta.

 Lauri Luik leidis, et ministri soovid ei peaks riigikogu omadest üle käima. “Kahjuks ei ole meil saalis enam võimalik muudatusettepanekuid teha. Natuke veider, et ministri otsus omab suuremat kaalu kui seadusandlik võim,” kirjutas Luik oma blogis. “Demokraatlikus riigis on ikka tavaks, et parlament ütleb valitsuse ministrile mida ja kuidas teha, mitte vastupidi.”

 “Seda korda peaks mu meelest muutma. Kuidas ikka üks minister saab seadusandja tahtest üle astuda,” kirjutas Luik.

Lauri
www.lauriluik.ee

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme ja Eesti Koolispordi Liidu presidendi Lauri Luige sõnul on maksuvabade stipendiumite kontekstis oluline kõigepealt lahendada noortetreenerite tasustamist puudutavad küsimused, mis on olnud murekohaks juba aastaid.

Medal Haapsalu 10km  maanteejooksult 2013

„Enam kui 60% treeneritest ei saa treeneri töö eest töötasu, vaid teevad seda kas vabatahtlikult või on tasustatud maksuvabade stipendiumitega. See tähendab, et riigile jäävad laekumata maksud ning stipendiaadile ei laiene sotsiaalsed garantiid (haigekassa ja pension). Loomulikult ei ole töötasu maksmine riigimakse maksmata normaalne, õigustatud ega ka õiglane, eriti nende suhtes, kes makse maksavad. Ühiskondlike hüvesid tarbime ju kõik. Seega on selguse majja toomine kõigi osapoolte huvides,“ lausus Luik.

Parlamendisaadiku sõnul tuleks kõigepealt selgelt ja üheselt defineerida stipendiumi mõiste ning juhud, mille puhul seda maksta võib (nt 1. Tulumaksuseaduse §11 lõikes 1 nimetatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja kantud MTÜ-de puhul; 2. kui stipendiumisaajal on lisaks ka kehtiv tööleping, mis tagab sotsiaalsed garantiid, jms),“ ütles riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühma esimees Luik.

Luige arvates oleks sellisel juhul mõistlik määrata ka nö stipendiumi lagi. Lisaks tuleb kehtestada üldine, piisavalt pikk üleminekutähtaeg, mis ajaks tasustamise ja muud küsimused peavad olema seadustega kooskõlla viidud.

„Meie kui poliitikute ülesanne on leida lisavahendid, et süsteemi korrastamine toimuks sujuvalt ning ilma suuremate tõrgeteta, ilma noortespordi kvaliteeti ja tulemuslikkust kahjustamata. Täiendav erakapitali kaasamine on seejuures samuti oluline. Jätkuvalt on üleval ka kohtunikele ja paljudele tippsportlastele töö eest makstavate maksuvabade stipendiumite küsimus, millega tuleb samuti edasi minna, kui noortetreenerite küsimus on lahendatud,’’ lisas Luik.

Lisainfo:

Lauri Luik
Eesti Koolispordi Liidu president
Riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühma esimees
+372 56 659 599
lauri.luik@riigikogu.ee
www.lauriluik.ee

Loe lisaks:
http://sport.delfi.ee/news/varia/muu/kultuurikomisjoni-liige-luik-stipendiumiprobleemist-prioriteediks-peavad-olema-noortetreenerid.d?id=67667375
http://laanlane.ee/article/lauri-luik-%C3%BCle-60-protsendi-noortetreeneritest-ei-saa-oma-t%C3%B6%C3%B6-eest-tasu

Täna arutame riigikogus transpordi arengukava 2014-2020, kuhu raudteesõpradel õnnestus sisse kirjutada ka Haapsalu raudtee teema.

Tõsi, ministeerium on muutnud majanduskomisjoni esialgset sõnastust, mis pole enam sugugi nii hea kui esialgne.

Kahjuks ei ole meil saalis enam võimalik muudatusettepanekuid teha. Natuke veider, et ministri otsus omab suuremat kaalu kui seadusandlik võim.Demokraatlikus riigis on ikka tavaks, et parlament ütleb valitsuse ministrile mida ja kuidas teha, mitte vastupidi.

Seda korda peaks mu meelest muutma. Kuidas ikka üks minister saab seadusandja tahtest üle astuda…

Igal juhul, Haapsalu raudtee mainimine arengukavas on esimene väike töövõit. 😉

Lauri
www.lauriluik.ee

Märtsi alguses Otepääl toimuvale Koolide murdmaasuusatamise MM-ile on end kirja pannud 13 riiki. Lisaks korraldajariik Eestile on kindlasti lubanud võistlustest osa võtta Austria, Belgia, Läti, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Sloveenia, Soome ja Venemaa esindus, jätkuvalt ootavad korraldajad Itaalia, Norra ja Valgevene lõplikku kinnitust.

„Rõõmustab, et kohal on suured riigid nagu Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa, samuti naabrid. Praeguse seisuga on tulemas ka Norra, kes ei ole  viimastel aastatel koolide MM-il osalenud,“ sõnas Eesti Koolispordi liidu peasekretär ja ühtlasi võistluste peakorraldaja Madis Pettai.

Koolide MM-il võisteldakse kahes vanuseklassis, vanimad osalejad on sündinud 1997. ja noorimad 2000. aastal. Arvestust peetakse võistkondlikult.

„Lisaks võistlustele soovime külalistele pakkuda ka värvikirevat kultuuriprogrammi, mis jääks noortele meenutama Otepääd, Eestit ja üht vahvat suusanädalat,“ lisas Pettai.

MM-i patroon on kahekordne murdmaasuusatamise olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi, kes kasvas maailmaareenile just Otepää radadelt.

9.-14. märtsini toimuva suurvõistluse korraldamist toetavad Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee, Hasartmängumaksu nõukogu, Eesti kultuurkapital, Hansabuss, Tehvandi spordikeskus,Otepää Gümnaasium,  AT Sport,Teaduskeskus Ahhaa,Otepää Snowtubing Park, Eesti Suusaliit,

Rohkem infot võistluse kodulehelt http://www.isfnordicski2014.com/

Kontakt:
Madis Pettai
EKSL peasekretär
madis@koolisport.ee
Tel:     66 70 604
Mob:  50 49 044

Värske lugu täna Delfis (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/lauri-luik-stipendiumid-ja-eesti-spordi-lopp.d?id=67635614)

Tippsportlastele, treeneritele ja kohtunikele makstavad stipendiumid ei tule spordiringkonnale, poliitikutele ega maksuametile uudisena.

Stipendiume on töö tasustamiseks makstud aastaid ning sellest on aja jooksul kujunenud justkui tava, millele siiani on küll viltu vaadatud, kuid pigem äraootava pilguga. Loomulikult ei ole töötasu maksmine riigimakse maksmata normaalne, õigustatud ega ka õiglane, eriti nende suhtes, kes makse maksavad. Ühiskondlike hüvesid tarbime ju kõik.

Mis aga hakkab juhtuma Eesti spordiga, kui stipendiumite maksjad ja saajad peavad ühtäkki minema üle töölepingutele? Kas selline sajaprotsendiline üleminek on üldse tarvilik? Millised võiksid olla lahendused? Üks on selge, sellisel juhul tuleb riigi panust suurendada.

Haapsalu staadionil 1500m isiklikku rekordit jooksmas

Eesti maksu- ja tolliameti kodulehelt leiab järgneva selgituse: “Stipendiumi mõistet maksuseadustes ei defineerita, seega tuleb selle sisu avamiseks kasutada üldkäibivat tähendust, mille kohaselt on stipendium isikule korrapäraselt antav rahaline toetus eesmärgiga edendada tema hariduslikku, kunstilist või sportlikku tegevust…

Seega tuleb hindamisel, kas tegu on stipendiumi või hoopis varjatud töötasu maksmisega, arvesse võtta mitmeid asjaolusid ning hinnata neid kogumis. Ühest ja igale juhtumile sobivat vastust tänase seadusandluse ning kohtupraktika juures anda ei saa.” Kuna määratlus on hägune, on ka probleemid lihtsad tulema. Leian, et sellisel puhul ei ole vaid spordiklubide peale näpuga näitamine kohane.

Töölepingutele ülemineku suured kulud

Riigile ei laeku stipendiumite pealt makse, mille eest riigi funktsioone täita, lisaks ei taga pelgalt stipendiumid töötegijale teatavasti tervisekindlustust ega pensionisammast. Pensioni peale kahekümnendates tippsportlane igapäevaselt ehk ei mõtle, küll aga on haigekassakaardi olemasolu sportlase jaoks sama oluline kui korvpallitossud või pall. Stipendiumi saavate kohtunike ja treenerite puhul reeglina tervisekindlustuse ega pensionisamba puudumise ohtu pole, kuna töölepinguga ollakse palgal nt õpetajana vms.

Mis siis ikkagi hakkab juhtuma, kui spordiklubid peavad kiiremas korras stipendiumite maksmisest sellisel kujul loobuma? Nimesid nimetamata võtame ühe tugeva spordiklubi, mis siiani maksis treeneritele stipendiume. Nende sõnul tuleb stipendiumitest loobumisega kaasnevate kulude katmiseks tõsta treeningtasusid umbes 34 protsenti, kui soovitakse säilitada klubi jätkusuutlikkus ning tänane treeningute kvaliteet. Osa suudetakse kompenseerida olemasolevatest reservidest, kuid lapsevanemale tähendab see treeningtasude tõusu umbes viiendiku võrra.

Kui aga võtame näiteks mõne profispordiklubi, mille ridades on mitmeid stipendiumiga tasustatavaid tippsportlasi, siis kaasneb töölepingutele üleminekuga ilmselgelt nii suur kulu, et klubi võib ilma täiendava finantsabita oma pallid kokku pakkida. Kui lisavahendeid ei saada, siis jääb üle palku kärpida. Kolmandiku võrra väiksema palga tõttu aga läheksid Eestist ära paremini tasustavamatesse klubidesse nii tänased tugevad välisleegionärid kui ka meie enda paremik. See tooks ajapikku kaasa meistriliiga hääbumise, mis omakorda tähendaks seda, et suurt mängu peaksime edaspidi vaatama minema välismaale.

Tuleb valmis olla lisaraha leidmiseks

Eestis toimub igal nädalal sadu erinevaid mänge ja spordivõistlusi, mille vilistamiseks ja kontrolliks on tarvilikud kohtunikud. Kui kõigi nendega tuleks tänaseks vastu võetud eelarvete tingimustes kiirelt sõlmida töölepingud vms, siis jookseks spordiorganisatsioonide rahakott suhteliselt kiiresti tühjaks. See omakorda tähendaks, et noortespordivõistlused jääksid lihtsalt ära, mis on aga tõsine oht meie noortespordile ehk Eesti spordi tulevikule.

Kuna ka riik on stipendiumite maksmisele siiani nö läbi sõrmede vaadanud, siis kindlasti ei poolda ma seda, et maksuamet hakkaks tagasiulatuvalt kellegi käsi kruustangide vahele keerama ja võlanõudeid esitama.

Tark on defineerida selgelt stipendiumi mõiste ning juhud, mille puhul seda maksta võib (nt 1. Tulumaksuseaduse §11 lõikes 1 nimetatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja kantud MTÜ-de puhul; 2. kui stipendiumisaajal on lisaks ka kehtiv tööleping vms). Mõistlik oleks sellisel juhul määrata ka nö stipendiumi lagi.

Lisaks tuleb kehtestada üleminekuaeg, mille jooksul peab tegevus olema seadustega kooskõlla viidud ning loomulikult peame antud ülemineku tarvis Eesti spordi (eelkõige noorte) toetuseks ka riigikassast täiendavaid sihtotstarbelisi vahendeid leidma. Olgu selleks siis KulKa ja hasartmängumaksunõukogu toetuste suurendamine või alkoholi/tubakaaktsiisi vahendite täiendav sporti suunamine. Olulist rolli võiksid lisarahastamisel kindlasti mängida ka äriettevõtted, eriti monopoolsed riigifirmad.

Riigipoolne lisavahendite eraldamine võib olla küll ebaõiglane nende suhtes, kes on siiani treenereid, sportlasi, kohtunikke jt tasustanud töölepingu alusel, kuid Eesti spordi tuleviku nimel tundub selline lahendus täna siiski kõige valutum. Sellisel juhul elab Eesti sport kindlasti edasi!

Lauri Luik
Eesti Koolispordi Liidu president
Riigikogu kultuurikomisjoni liige

Järgmise aasta riigieelarve on vastu võetud ning vaatamata jätkuvatele väljakutsetele maailmamajanduses, oleme kokku saanud päris hea seaduse. Eelarve prioriteediks on inimeste elujärje parandamine, võimaldades suurendada pensioneid ja riigi heaks töötavate inimeste palkasid. Keskmisest enam tõusevad kultuuritöötajate, õpetajate ja hooldustöötajate palgad.

Eelarve kulude kogumaht on 8,1 miljardit eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes pea 400 miljonit eurot rohkem. Eelarve on tasakaalu lähedal, kuigi nominaalselt on see 0,4 protsendiga SKP-st siiski veel puudujäägis. Eesmärk on hakata taas valitsussektori reserve koguma alates 2016. aastast.

Eesti riigirahanduse seis on hea ning meie majanduse olukord püsib mõõdukalt optimistlik. Valitsussektori võlakoormus on endiselt Euroopa Liidu väikseim, mis seab meid võlgu elavate riikide võrdluses eelisseisu, kuna me ei pea raha kulutama kõrgete laenuintresside maksmiseks. Tööpuudus on langenud. Toimunud on olulised uuendused haridusvaldkonnas ning märkimisväärsed investeeringud on läinud energiasäästu arendamisse. Sellele vaatamata tuleb tööturu, hariduse ja energia valdkondadesse jätkuvalt panustada.

Oodatust kiirem palgatõus ja tööpuuduse vähenemine võimaldab tõsta järgmisel aastal pensione keskmiselt 5,8 protsenti. See on suurim pensionikasv viimase kuue aasta jooksul. Aastas lisandub pensionärile keskmiselt 240 eurot, mis tähendab iga kuu 20 euro võrra suuremat pensioni.

Samuti tõstame toimetulekutoetusi 90 euroni kuus. Absoluutses vaesuses elavate leibkondade arv väheneb ca 5000 võrra. Loomulikult ei saa me sellega lõplikult rahule jääda, mistõttu töö inimeste elujärje parandamiseks jätkub.

Sel aastal tõusid kultuuritöötajate palgad keskmiselt 4,4 protsenti ning palgatõus ootab kultuuritöötajaid ka järgmisel aastal. Õpetajate alampalk tõuseb praeguselt 715 eurolt 800 euroni.

Algab Eesti Kunstiakadeemia ehitus ning Haapsalu eeskujul jätkub riigigümnaasiumide arendamine. Gümnaasiumid ehitatakse Võrru, Pärnusse, Jõhvi ja Tartusse.

Kasvavad ühistranspordi dotatsioonid võimaldavad tagada transporditeenuse kogu riigis vähemalt tänases mahus, seejuures piletihindu tõstmata. Haapsalu raudteega läheb veel aega, kuid töö raudteeliikluse taastamise nimel jätkuvalt käib. Peagi kinnitame riigikogus transpordi arengukava, kus Haapsalu raudtee taastamine on arendusprojektina ära mainitud. See on väike, kuid tähtis samm raudtee taastamise protsessis.

Tuleval aastal hakkab Haapsalus inimesi sõidutama uus rong. Oleme riigieelarvesse planeerinud vahendid, et soetada linnale väike ratastel turismirong, mille marsruut hakkab läbima meie linna kaunimaid paiku. Järgmisel aastal saab Haapsalu linn ka uue tänavavalgustuse.

Üsna peagi saavad Haapsalu Viigi Kooli lapsed mängida uuel palliplatsil ning Nõva Põhikooli noored oma õppetöös kasutada uuenenud arvutiparki. Riigieelarves on vahendid ka Variku külaseltsi arendamiseks.

Kohalikele omavalitsustele (KOV) on plaanis eraldada avalikult kasutavate teede hoiuks 10 protsenti kogu teede rahastamise mahust. Kohalike teede hoiuks läheb otse KOV-idele kokku 28 miljonit eurot.

Kaitse-eelarve püsib tasemel 2% SKT-st, et tugevdada Eesti esmast iseseisvat kaitsevõimet ja NATO kollektiivkaitse võimekust.

2014. aasta on liikumisaasta, mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust kehalise aktiivsuse olulisusest ning tuua järjest rohkem inimesi liikuma. Investeerime läbi RMK üle 6 miljoni euro metsadesse loodavatesse ja metsades olevatesse matka- ja terviseradadesse ning loodusharidus- ja puhkevõimalustesse.

Töötame selle nimel, et inimeste elu läheks ikka paremaks. 2014. aasta riigieelarve on üks oluline samm sel teel.

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni liige