Reedel kogunenud Reformierakonna Kullamaa piirkonnaorganisatsiooni koosolekul valiti juhiks tagasi Kullamaa vallavolikogu liige Marek Topper. Juhatusse osutusid valituks volikogu liige Jaanus Ratas ja Kullamaa Keskkooli ringijuht Triin Tõnismäe.

Vastvalitud piirkonnajuhi sõnul on Kullamaal veel palju teha, et saada tõeliseks Läänemaa pärliks. “Näiteks on tänane vallavõim Kullamaa ainukesele puhkealale Kullamaa järve äärde rajanud kompostimisjäätmete ladestamise kohta, mis aga sinna mingilgi moel ei sobi.” Topper rääkis, et piirkondlik organisatsioon otsib võimalusi selle probleemi lahendamiseks.

Topperi sõnul on Kullamaa piirkondliku organisatsiooniga liitunud palju kohalikke noori, kes tahavad kodukoha elu edendamisel kaasa rääkida. “On rõõm kogeda, et kohalikud noored ei ole ükskõiksed kodukoha arengu suhtes,” rõõmustas Topper.

“Kullamaa piirkondlik organisatsioon on Läänemaal üks aktiivsemaid,” sõnas Reformierakonna Läänemaa juht, Riigikogu liige Lauri Luik.

Luige sõnul on Marek Topper tänaseks juba kümme aastat Reformierakonna Kullamaa piirkonda juhtinud ning teinud seda väga hästi, kohusetundlikult ja südamega. “Seda näitab ka tema kohalikel valimistel saadud tugev mandaat,” lisas Luik.

Reformierakonnal on Läänemaal piirkondlikud organisatsioonid kõigis omavalitsustes. Nendesse kuulub pea kolmsada aktiivset ja tegusat inimest.

Lisainformatsioon:
Marek Topper
Paepealse Turismitalu OÜ
Kullamaa küla, 90701 Läänemaa
GSM: +372 50 63 960
http://www.paepealse.ee

Loe lisaks:
Lääne Elu http://online.le.ee/2014/04/26/kullamaa-reformierakondlasi-juhib-jatkuvalt-marek-topper/

Läänlane http://www.laanlane.ee/article/kullamaa-reformierakondlasi-juhib-marek-topper?mobiil

ETV spordisaatel on rõõm esimesena esitleda Eesti Koolispordi Liidu tuli-uut, interaktiivset õppeprogrammi, mis aitab noortel ja õpetajatel paremini valmistuda kehalise kasvatuse tundideks. Tippsportlaste ja erinevate treenerite kaasabil on Koolispordi Liit koostanud õppevideod, mille abil peaks kooliõpilased senisest paremini selgeks saama,kuidas teha erinevaid harjutusi. Esimese koduse ülesandena õpetavad maadluse kahekordne maailmameister Heiki Nabi ja treener Kristjan Koik kuidas teha õigesti kätekõverdusi. Sellised atraktiivsed, lõbusad ja lühikesed õppevideod hakkavad iga nädal ilmuma Koolispordi Liidu kodulehel.

Täna õhtul tutvustame AK spordiuudistes uut kehalise kasvatuse interaktiivset õppeprogrammi, mille eesmärk on aidata õpilasel ja õpetajal end paremini teoreetiliselt tunniks ette valmistada, võimaldades niigi nappi tunniaega kasutada enam praktiliseks tegevuseks.

Antud programm on üles ehitatud arvestades kehalise kasvatuse ainekava. Järk-järgult laeme Eesti Koolispordi Liidu kodulehele (www.koolisport.ee) ja youtube keskkonda üles videoklipid erinevate harjutustega.

Materjalid on mõeldud kasutamiseks tasuta kõigile spordihuvilistele.

Kaasame programmi ka Eesti parimaid sportlasi, et materjal oleks atraktiivsem ning õpiprotsess huvitavam.

Head õppimist ja treenimist!

Esimese klipi leiad siit:

https://www.youtube.com/watch?v=r0cTg9gMXw0&hd=1

Kolmapäeval läbis Riigikogus esimese lugemise Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) seadus.

„Tallinna Tehnikaülikooli seaduse eesmärk on aidata kaasa uute Eesti edulugude tekkele tehnikateaduste vallas.

Tartu ülikool on täna ainus avalik-õiguslik ülikool, millel on oma seadus, samas on Eestis enamikel avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel reeglina oma seadus.

On igati loogiline, et ka TTÜ-l kui eeskujulikul teadusülikoolil, juhtival tehnikahariduse ja -teaduste edendajal on oma seadus,“ lausus Riigikogu kultuurikomisjoni juhtiv reformierakondlane Lauri Luik.

„Kui me saame seadusandlikul tasandil kuidagi kaasa aidata, et ülikoolid suudaksid oma funktsioone senisest veelgi paremini täita, siis loomulikult teeme seda. Uus Tallinna Tehnikaülikooli seadus on ilmekas näide ülikooli enese initsiatiivist ja koostööst riigiga,“ lisas Luik.

Kultuurikomisjoni esimehe sõnul on TTÜ seaduse näol tegu uue terviktekstiga, mis sätestab ülikooli juhtimise, õppe- ja teadustöö, finantseerimise jm olulisemad valdkonnad seadusandlikul tasandil.

Uue seadusega uuendatakse ülikooli juhtimisstruktuuri, võimaldades ülikoolil oluliselt suuremal määral kaasata juhtimisprotsessidesse ka akadeemilisest kogukonnast väljaspool olevaid isikuid. Kõrgeimaks juhtorganiks saab kuratoorium, mille liikmetest üle poole nimetavad ülikoolivälised osapooled väljastpoolt akadeemilist kogukonda.

Ülikoolile antakse kuratooriumi otsusel õigus tagada omatulude arvelt ülikooli põhikirjaliste ülesannete täitmiseks asutatud juriidiliste isikute kohustusi ja anda neile laenu tingimusel, et selliste kohustuste suurus kokku ei ületa 10% ülikooli eelarveaasta omatuludest.

Seadusega luuakse riigieelarvest ka toetatavad professuurid vastavate teadusvaldkondade arendamiseks, kui edasiarendus kehtivatele rahastamismeetmetele.

Tallinna Tehnikaülikooli seadus on kavandatud jõustuma 2014. aasta 1. septembril.

Lisainfo:
Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees
566 59599

Loe ka:
http://uudised.err.ee/v/majandus/8ac46d54-1119-43fe-8442-f918a2af7664
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tehnikaulikooli-seadus-labis-esimese-lugemise.d?id=68475605

http://www.riigikogu.ee/index.php?id=179254&parent_id=169304

Nõmme 16. maanteejooks 5 km

12. aprill 2014

Mehed

1. Argo Jõesoo  27.10.1988   Sportkeskus.ee  15.55

2. Karl Mäe   18.01.1994   SK Altius   15.58

3. Sander Jürs 29.08.1985 Sportkeskus.ee 16.13

4. Raimond Voolaid  29.10.1995   SK Sparta   16.28

5. Karel Hussar  18.06.1995   Jooksupartner   16.30

6. Lauri Luik   23.04.1982   Läänemaa KJK  16.54

7. Martin Tamm  08.08.1988   Rapla JK   16.58

8. Mark Mendel  16.11.1995   Stamina SK   17.03

9. Marti Medar  28.05.1996   Stamina SK    17.05

10. Janar Juhkov  07.10.1987   SK Sparta    17.10

11. Leonid Latsepov  22.03.1998   Nõmme KJK   17.11

12. Lauri Lelumees  23.04.1978   B.Junki käimisklubi  17.17

13. Margus Luik  11.01.1980   B.Junki käimisklubi  17.22

14. Romet Raun  01.061994   SK Sparta   17.24

15. Kristjan Vares  05.10.1980   VAK Staier   17.28

16. Alar Abram  25.09.1972   Saue Tammed   17.31

17. Petri Väänänen  24.03.1975   SK 100   17.34

18. Martin Sagaja  11.03.1980   Eesti Raudtee SK  17.47

19. Taavi Põder  24.09.1980       18.06

20. Ahto Jakson  29.08.1978   Täppsportlased  18.10

21. Heinrich Sillang  30.11.1987   Sportkeskus.ee 18.15

22. Christopher Tammet 03.10.1991   Nõmme SK  18.23

23. Mart Norman  18.05.1972   18.45

24. Margus Merivälja  22.02.1978   Jooksupartner   18.47

25. Andres Laast  04.12.1964   Sportkeskus.ee  18.55

26. Tanel Tarlap  04.06.1979   21.CC    19.04

27. Imre Saar   03.04.1990       19.05

28. Eero Mõttus  07.05 1974   Täppsportlased  19.08

29. Erki Veeroos  04.07.1977   Aega on   19.14

30. Karmo Kübarsepp 05.01.1990   EE SK    19.24

31. Madis Loit  04.06.1984   Kuusalu SK   19.30

32. Ülari Alamets  20.11.1967   —    19.39

33. Raido Krimm  06.07.1982   Aega on   19.42

34. Urmas Kanep  14.09.1954   Sportkeskus.ee  19.44

35. Lauri Kannimäe  12.09.1992       19.50

36. Heiki Martinoff  11.10.1965   Sportkeskus.ee  19.59

37. Vambo Oolberg  21.11.1971       20.03

38. Mihkel Tammeleht 29.09.1977       20.16

39. Urmas Kaljurand  28.04.1961   Stamina SK    20.23

40. Villu Zirnask  05.08.1966   Stamina SK   20.38

41. Toomas Pärnassalu 22.12.1968   Täppsportlased 20.40

42. Indrek Mägi  13.12.1975       20.42

43. Madis Kokla  17.04.1961   Jooksupartner             20.54

44. Alec Nyri   09.10.1961   JK Sarma   20.59

45. Mikk Paju   08.06.1996   Nõmme Rattaklubi  21.06

46.Andre Lomaka  25.05.1975       21.21

47. Meelis Atonen  05.12.1966   VAK Staier   21.25

48. Aivar Kuusmik  14.01.1966       21.32

49. Kristjan Tulp  19.09.1981   Aega on   21.51

50. Janar Soidla  22.10.1974       22.50

51. Tõnu Park   23.11.1967   Täppsportlased  22.57

52. Simo Sepp   19.09.1992       24.50

53. Elion Sõber          DNS

Naised 

1. Johanna Ardel  18.12.1996   SK Beavers   18.40

2. Eveli Kurg   26.03.1985   Maret Sport   19.48

3. Maie Kuusik   30.01.1972   Lillepallid   19.58

4. Liina Kivi   09.01.1983   Jooksupartner   20.35

5. Kadri Jägel    17.05.1979   Täppsportlased  20.48

6. Marilin Sulg  03.11.1982   Täppsportlased  22.06

7. Anney Palm  15.10.1976   Joksupartner   22.28

8. Triin Mägi   28.04.1981   —    27.10

Meeskonnad

1. Sportkeskus.ee I (Argo Jõesoo, Sander Jürs, Heinrich Sillang)    50.23

2. SK Sparta (Janar Juhkov, Raimond Voolaid, Romet Raun)    51.02

3. SK STamina ( Mark Mendel, Marti Medar, Villu Zirnask)    54.46

4. Jooksupartner (Margus Meriväla, Karel Hussar, Madis Kokla)     56.11

5. Täppsportlased ( Toomas Pärnassalu, Ahto Jakson, Eero Mõttus)   57.58

6 Sportkeskus.ee II (Urmas Kanep, Andres Laast, Heiki Martinoff)   58.38

7. Aega On (Kristjan Tulp, Raido Krimm, Erki Veeroos)             1.00.33

Peakohtunik: Toomas Klasen

Sportkeskus.ee

10 km maanteejooksu protokoll 5. IV 2014. a Haapsalus.

Ilm: +6 kraadi, tuul 9 m/s SE.

Neiud (sündinud 1995. a või hiljem)

1.        44.32 Anastasija Skatško 24. VIII 2001 JK Tempo

2.        48.37 Liis Grete Atonen   20. V 2001    SK Audentes

3.        50.17 Hanna Liisa Salf    08. I  2002      SK Haapsalu

4.        51.43 Reneli Saumets      21. VI 2000    SK Haapsalu

5.        53.58 Marie Põlluaed      19. IX 2001     SK Haapsalu

6.        54.46 Kristiina Köster     16. VIII 1999  Läänemaa KJK

7.        64.31 Simona Seppi        05. VII 1999    SK Haapsalu

Noormehed (sündinud 1995. a või hiljem)

1.      35.00 Mark Abner         01. IX 1998    SK Stamina

2.      35.15 Marti Medar        28. V 1996      SK Stamina

3.      36.32 Mart Mendel       16. XI 1995     SK Stamina

4.      37.40 Igor Skatško        19.VIII 1996   JK Tempo

5.      39.53 Daniil Andrianov 28. VII 1997   JK Tempo

6.      40.24 Ruslan Sergatšov 17. VII 2000   JK Tempo

7.      43.47 Karol Hanga        16. VIII 2000  Keila

8.      44.30 Sergei Sannikov  28. VIII 2002  JK Tempo

          DNF   Urmet Pärna        08. XI  1998   Läänemaa KJK

          DNF   Germo Pärna       07. I  2000      Läänemaa KJK

Naised

1.  39.10 Kaisa Kukk              27. VII 1984  SK Sparta

2.     40.03 Kristiina Verevmägi 05. VI 1985   Täppsportlased

3.     42.32 Annika Vaher           26. VII 1972  JK Sarma

4.     42.53 Tiina Tross               07. VI 1967   Täppsportlased

5.     43.08 Kadri Jägel              30. III 1979    Täppsportlased

6.     43.09 Maret Valk              02. III 1979     SK Säde

7.     44.45 Kirsika Jõemets      02. XI 1985     Täppsportlased

8.     44.46 Anneli Tühis           14. IX 1976     Täppsportlased

9.     44.57 Ly Sillanurm           21. VI 1970     Täppsportlased

10.     46.22 Ly Märss                 25. X 1976       SK Säde

11.     48.49 Sjuzana Solonenkova 21. X 1990    OÜ Mercell

12.     52.46 Piret Raudkats          24. I 1977       Ridala vald

13.     52.57 Ragle Raudsepp       14. IX 1990    Läänemaa KJK

14.     53.17 Krista Hein               03. IX 1978    Laine Spaa

15.     53.39 Kaie Siilivask          11. XI 1979     Täppsportlased

16.     54.58 Leana Toomemägi   19. VIII 1987  SK Ridala

17.     55.31 Anna Poppeva                07. VIII 1993

18.     56.48 Mari Alvela                    12. X 1986     Rehabilitatsioonikeskus

19.     58.46 Katriin Jõevee                05. VII 1992  SK Kullamaa

20.     59.09 Karin Marjapuu              14. IX 1981   Tallinn

21.     60.54 MaariLiisa Kartau           20. II 1986    21CC triatloniklubi

22.     64.14 Kaja Rootare                   19. IX 1966   Haapsalu LV

     DNF  Inga Suik                        13. IX 1976   Täppsportlased

Mehed

1.     32.12 Sergei Tšerepannikov         15. VIII 1983 SK Stamina

2.     32.53 Jaanus Kallaste                   17. VI 1986    SK Stamina

3.     33.27 Rauno Reinart                    12. VII 1992  Koeru

4.     33.45 Argo Jõesoo                        27. X 1988     Spordikeskus

5.     34.29 Henek Tomson                   02. IX 1991   Sparta

6.     34.35 Janek Mai                          16. II 1989     SK Saare

7.     35.00 Janar Juhkov                      07. X 1987    Sparta

8.     35.07 Lauri Luik                         23. IV 1982    Läänemaa KJK

9.     35.22 Tanel Levkoi                     23. VIII 1990 Nõmme

10.     35.57 Christjan Lään                   16. VI 1974  Täppsportlased

11.     36.09 Rain Seepõld                     01. VIII 1989Täppsportlased

12.     36.23 AllanPeeter Jaaska            05. VIII 1970 Täppsportlased

13.     36.40 Indrek Ots                         21. XI 1988   Rapla

14.     36.44 Jaan Õun                           23. VI 1984   Täppsportlased

15.     36.55 Ahto Jakson                      29. VIII 1971 Täppsportlased

16.     37.18 Hanno Kindel                   06. VIII 1968 Täppsportlased

17.     37.40 Kristjan Enno                    17. VI 1973    Täppsportlased

18.     37.41 Raido Raspel                     17. X 1967     Sparta

19.     38.24 Jaanus Mäe                        19. IV 1980    MTÜ Treenitus

20.     38.30 Innar Sepp                         02. VII 1967   JK Sarma

21.     39.03 Ragnar Kaasik                   21. IV 1975    Jüri

22.     39.09 Kaarel Barinov                  04. XI 1985    Sparta

23.     39.22 Andrus Hellermaa              15. IV 1987   Liina klubi

24.     39.41 Silver Vürmer                    11.VI 1980     Täppsportlased

25.     39.48 Teno Ilves                           07. IX 1974   Läänemaa KJK

26.     39.52 Eero Mõttus                        07. V 1974    Täppsportlased

27.     39.53 Heigo Hein                         30. I 1976      Läänemaa KJK

28.     39.54 Kalle Palling                       27. II 1985    Sparta

29.     41.13 Andre Abner                       23.VII 1970   Stamina

30.     41.21 Urmas Kaljurand                28. IV 1961   Stamina

31.     41.42 Jaanus Pedak                       01. IV 1966  Saku

32.     41.43 Vahur Mäe                          24. V 1980    Pärnumaa SL

33.     41.47 Joonas Tomingas                17. XI 1989   Läänemaa KJK

34.     41.59 Erki Koppel                        07. VII 1975  Sparta

35.     42.03 Mait Leemet                       16. III 1984    Sparta

36.     42.41 Vambo Oolberg                       21. XI 1971   Roosa Mehike

37.     42.49 Toomas Pärnassalu                  22. XII 1968 Täppsportlased

38.     43.54 Knut Hanga                             15. VII 1970  Kose vald

39.     44.13 Ivo Müürsepp                          16. XI 1980    TTÜ

40.     45.21 Mattis Liiva                              01. VII 1985   OÜ Ananke

41.     45.53 Raido Kängsepp                       18. VII 1984   Põldotsa

42.     46.03 Taavi Kivisalu                           20. V 1984     Ericsson

43.     46.12 Ergo Lilinenberg                       03. VI 1974   Täppsportlased

44.     46.14 Janek Prümmel                        26. XI 1979    Tabasalu

45.     46.25 Rain Neimar                             21. IX 1976

46.     46.36 Andres Kukk                             26. IV 1987   Õnnemari OÜ

47.     46.57 Herki Sulend                             25. VII 1977  Kristiine

48.     47.07 Tarmo Tarlap                             25. VII 1970 Porter Razing

49.     47.23 Aivar Köök                                24. III 1966  Goodmark

50.     47.24 Tõnu Park                                  23. XI 1967  Täppsportlased

51.     48.15 Raul Mändla                              20. IX 1972  Täppsportlased

52.     48.22 Indrek Arula                              30. XI 1974  FIE Fotograaf

53.     48.37 Meelis Atonen                           05. XII 1966 VAK Staier

54.     52.47 Robert Põlluaed                        08. XII 1991  Haapsalu

55.     52.49 Joosep Padu                              17. XI 1993   Haapsalu

56.     52.53Kairo Raudkats                         24. VII 1977  Ridala

57.     52.55 Simo Sepp                                09. IX 1990 Humanitaar Instituut

58.     54.39 Kaidar Viitmaa                         16. III 1984  Täppsportlased

59.     55.38 Martin Kängsepp                      01. VIII 1990 Põldotsa

60.     60.37 Villu Veel                                  24. IV 1971   JK Sarma

61.     64.14 Ott Rootare                               27. IV 1966 Rehabilitatsiooni keskus

Võistluste peakohtunik: ____________________ (Endel Susi)

võistluste peasekretär:______________________ (Katrin Naan)

Istun Estonia kontserdisaali tagumises reas. Kõneleb Taavi, kellega 15 aastat tagasi arutasime, kuidas Haapsalu Noorte Reformiklubi üles ehitada. Täna räägib ta peaministrina sellest, kuidas teha nii, et Eestis oleks veelgi parem elada- UNISTUSTE EESTIST! Lahe.

Läänemaa kergejõustikuklubi 10 km maanteejooksu võitis Haapsalust pärit Eesti koondislane Sergei Tšerepannikov. Starti läks esmakordselt üle 100 sportlase

Maanteejooksu on korraldatud juba üle 30 korra, algul oli distants 9 km, aastast 2006 10 km. Tänavu oli osalejaid emsakordselt rohkem kui 100. Kuigi esimesed 3 km ahistas võistlejaid vastutuul, ei takistanud see enamusel osalejatel ületada isiklik rekord, mitmel isegi rohkem kui minutiga.

Meestest võitis rajarekordiga Haapsalust pärit Eesti koondislane Sergei Tšerepannikov, saades ajaks 32.12, mis ületab endise rajarekordi 33 sekundiga.

Ka noormehed ja neiud ületasid rajarekordi. Noormeestest oli võidukas SK Stamina värvides võistlev Mark Abner. Ta ületas endise Martin Jõeveele kuulunud rekordi 2 minuti ja 42 sekundiga. Uus rekord on nüüd täpselt 35 minutit.

Neidude rekordiületaja oli meie maakonna JK Tempo esindaja 12 aastane Anastasija Skatško, saades ajaks 44.31.

Läänlaste parimad kohad: Naistest tuli 6. Maret Valk ja 10. Ly Märss aegadega vastavalt 43.09 ja 46.22.

Meestest oli meie maakonna parim Lauri Luik 8. kohaga, saades ajaks 35.07.

Alla 40 minuti said ajad veel Teno Ilves ja Heigo Hein vastavalt 39.48 ja 39.53.

Noormeestest oli 4. Igor Skatško (aeg 37.40), 5. Daniil Andrejev (39.53) ja 6. Ruslan Srgatšov (40.24). Neidudest mahtusid kuue hulka 3. Hanna Liisa Salf (50.17), 4. Reneli Loomets (51.43), 5. Marie Põlluaed (53.58), 6. Kristiina Köster (54.46). 3.- 5. koha tüdrukud on SK Haapsalust Kadri Kaljuvere õpilased.

Järgmine aasta on oodata veel suuremat osavõtjate hulka, nii vähemalt lubasid osalejad, et hakkavad seda võistlust promoma, sest enamusele võistlus väga meeldis.

See eeldaks suuremat väljaminekut, sest vaja oleks kiipidel põhinevat ajavõtusüsteemi ja teisi uuendusi.

Endel Susi

Juba homme, 5. aprillil algusega kell 11 Haapsalu staadionilt, toimub traditsiooniline Haapsalu10 km maanteejooks, mis peakohtuniku Endel Susi sõnul on kavas olnud juba koguni üle 30 aasta.

Jooks tõotab sel aastal tulla üpris osavõtjaterohke, kuna oma soovist Eesti kevadhooaja esimesest jooksuvõistlusest osa võtta, on teada andnud mitmed treeningrühmad ja mitmekümned jooksusõbrad üle Eesti.

Kõik inimesed on jooksule väga oodatud, eriti läänlased. Kuna igaüks meist võistleb rahvaspordivõistlustel eelkõige iseendaga, siis ei maksa kellelgi rajaletulekut peljata. Kui tuled jooksma, oled juba võitja! Nagu olümpiavõitja Erki Nool armastab öelda: kõige raskem osa trennist on diivanilt püsti saamine.

Haapsalu maanteejooks sümboliseerib Läänemaa pikaajalisi sporditraditsioone. Vaatamata sellele, et mõnel aastal oleme saanud osavõtjaid vaid kahe käe sõrmedel kokku lugeda, on traditsioon endiselt jõus ja näiteks eelmisel aastal oli rajal juba koguni 84 spordisõpra. Seda suuresti tänu meie tublidele spordientusiastidele eesotsas Endel Susiga.

Minu jaoks on see jooks olnud alati ka kevadekuulutaja, sest maanteed on siis juba reeglina lumest kuivad ning lumikellukesed ammu oma pead mullast välja sirutanud. Õhus on tunda kevadet ning viimane aeg on hakata valmistuma rannahooajaks. Kõigile, kel käesoleval liikumisaastal plaan senisest rohkem kehalist aktiivsust üles näidata ja oma tervise eest enam hoolt kanda, on see jooks suurepärane võimalus algust teha.

Haapsalu maantejooksu teeb lisaks pikale eale eriliseks veel seegi, et tegu on IAAF-i esindaja poolt mõõdistatud rajaga, mis täpselt 10km pikkune. Seega, kui keegi soovib teada saada, kui kiiresti ta on võimeline maanteel 10km läbima, on see hea võimalus järgi proovida.

Tõsised jooksumehed uurivad alati enne võistlusi, millise rajaga tegu. Kas on ka palju tõuse, pöördeid, kuidas mängib tuul, milline on rajakate jne. Oma kogemusest võin öelda, et see on üks Eesti paremaid radasid, kus 10km isiklikku tippmarki joosta. Start antakse Haapsalu staadionilt ning rada kulgeb asfaldil Mulla tänavalt raudteejaamani, sealt üle Jaama oja silla mööda maantee ääres kulgevat kergliiklusteed Kiltsi poole. Peale Tina tänavat pööratakse vasakule ning joostakse mööda maanteed kuni Valgevälja karjäärini ning sealt omakorda pööratakse vasakule Haapsalu peale. Rada on tasane ja nö kiire, ainus tõus on viimase kilomeetri alguses, mil joostakse üle „suure trummi“ silla. Finišeeritakse Haapsalu staadionil.

Vähetähtis pole seegi fakt, et Haapsalu maanteejooksul on osalenud mitmed Eesti tippjooksjad. Meestest hoiab rekordit oma käes tänaseni Eesti paremikku kuuluv haapsallane Sergei Tšerepannikov ajaga 32.45, keda selgi aastal rajale ootame. Naistest aga Eesti parim keskmaajooksja Jekaterina Patjuk ajaga 35.47.

Jooksule registreerimine ja numbrite väljastamine toimub Haapsalu Spordihoones 5. aprillil kella 10.00-10.45. Stardimaks on 5 eurot, mis sisaldab peale jooksu ka sauna ja ujula kasutamist.

Tule ise ja võta sõber ka kaasa, anname liikumisaasta kevadhooajale üheskoos kena stardipaugu!

Kohtumiseni rajal!

Lauri Luik
Eesti Koolispordi Liidu president

Täna külastasime Riigikogu kultuurikomisjoniga Tallinna Ülikooli. Analüüsisime PISA testi tulemusi.

Möödunud neljapäeval ja reedel külastasime Riigikogu fraktsiooniga Ida-Virumaad.

Nagu meil on traditsiooniks kujunenud, külastame parlamendifraktsiooniga Eesti maakondi, et saada parem ülevaade elust kohtadel ning aidata kaasa kohalike inimeste elu paremaks muutmisele.

Kiviõli seiklusspordikeskus

Kõigepealt käisime Kiviõli seiklusturismikeskuses (maakonna aasta turismiobjekt), kus viimaste aastatega on vanast tuhamäest kujundatud maailmatasemel seiklusspordikeskus. Seal on korraldatud külgkorviga mootorrataste maailmameistrivõistlusi, motokrossi MK etappe, mäesuusavõistlusi jms. Kindlasti on see aidanud palju kaasa kohaliku elu edendamisele, turismi arengule ja ka tööhõivele.

Kiviõli Seikluskeskus asub 80 ha suurusel alal ja keskuse südameks on 6,2 miljonit tonni kaaluv tehismägi, mille koostiseks on põlevkivituhk ja poolkoks. Sellest kujundati 12 aastaga maailmatasemel tervise-, suusa-, moto-, ratta- ja seiklussporditegevusi ning rahvusvahelisi suurvõistlusi pakkuv paik.

Seejärel külastasime Maidla mõisa, kus meile anti ülevaade Aidu karjääri aladele rajatavast suurejoonelisest veespordikeskusest.

Aidu karjääri rajatav veespordikeskus

Aidu veespordikeskus on suletavasse Aidu põlevkivikrajääri rajatav spordi- ja vabaajakeskus, mille südameks on rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanal, veresoonteks kümneid kilomeetreid tehisveekogusid ning kõike seda hoiab elavana veepeal, vee sees ja vee ääres toimuvad aktiivsed tegevused: sõudmine, aerutamine, veemoto, sukeldumine, kalapüük, purjetamine, matkamine jms. Lühidalt – Aidu veespordikeskus on parim paik maailmatasemel spordivõistlustele ning kõigile, kes peavad lugu aktiivsest puhkusest.

Õhtul kohtusime Mäetaguse mõisas erakonnakaaslastega Ida-Virumaa organisatsioonist.

Reedel külastasime Jõhvi raekoda ning kohtusime linnapea Tauno Võhmariga, kes andis meile ülevaate linna tulevikuplaanidest, sh uuest riigigümnaasiumist.

Jõhvi linna suurejoonelised plaanid

Seejärel sõitsime nostalgilisse Kauksisse, kus meil kunagi toredad erakonna suvepäevad ning rattaretk toimusid. Külastasime RMK Kauksi loodusmaja ja arutasime Kauksi ranna arendusplaanide üle. Meiega kohtusid Kauksi loodusmaja peremees Einar Juuse ja Iisaku vallavanem Raivo Raap ning volikogu esimees Priit Palmet.

Nõupidamine Kauksi loodusturismikeskuses. Foto: Virge Viruste

Edasi viis tee meid Avinurme valda, kus koolipapa ja erakonnakaaslane Aivar Saarela viis meid kurssi vallaelu viimaste arengutega. Külastasime kohalikke ettevõtteid, OÜ Birgerit ja OÜ Alfrina`t.

OÜ BIRGER on Eesti erakapitali baasil tegutsev tootmisettevõte, mille põhitegevuseks on vahetuskonteinerite valmistamine ja müük. Ühtlasi toodetakse jäätmekogumiskonteinereid nii Eesti kui välismaisetele ettevõtetele. Tootevalikus on mitukümmend standardset toodet, kuid ollakse võimelised tootma nii konteinereid kui ka teisi metalltooteid vastavalt tellija spetsifikatsioonile.

Ümarvarretehas Avinurmes. Foto: Ruth-Maria Roosi

OÜ Alfrina asub Ida-Virumaal, vanade puutöötraditsioonidega Avinurme vallas.
Eesti kapitalil tegutsev perefirma, kelle põhitoodanguks on puidust ümarvarred majapidamisriistadele ja mänguasjadele. Põhitoodangule lisaks valmistatakse väiksemates partiides puidust majapidamistarbeid.

Visiit lõppes ringkäigu ja ühise lõunasöögiga Avinurme Elulaadikeskuses.

Suur tänu korraldusmeeskonnale eesotsas erakonna Ida-Virumaa organisatsiooni juhi Deniss Boroditsi ja arendusjuhi Maris Toomeliga.

Lauri

Lääne Elu uuris minult, mida ma arvan koalitsioonileppe punktist, et edaspidi võiksid riigikogu liikmed valituks osutumisel samaaegselt kuuluda ka kohaliku omavalitsuse volikokku.

Minu kommentaar:

Loe lisaks: http://online.le.ee/2014/03/22/valitsusliit-tahab-riigikoguliikmed-taas-volikogudesse-lubada/

Esimesed aastad Haapsalu linnavolikogus 🙂

Siin ka väljavõte minu viie aasta tagusest blogipostitusest sel teemal:

Tänane seis, kus riigikogulased ei tohi kuuluda kohalikesse volikogudesse, ei aita kuidagi kaasa ei kohalike omavalitsuste ega riigi arengule.

Kuna volikogu ja riigikogu puhul on tegu seadusandliku tasandiga, siis ei näe ma mõlemasse organisse kuulumisel probleemi. Pigem tuleks kasuks, kui riigikogu liikmed sidestaksid enam kohalikku omavalitsust ja riiki. Kuna põhiseaduses on kirjas, et riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis, siis ei ole ju vastuolu ka siin. Volinik ei ole riigiametnik.

Leian, et kui riigikogu liikmetel oleks võimalus kuuluda ka volikokku, siis suureneks volikogu kompetentsus, oskusteave, vajaliku info hulk ning loomulikult ka kvaliteet. Täna, kus me võime hääleõiguseta volikogu istungeid jälgida, ei saa tekkida sisulisi arutelusid, debatte, argumenteerimist jne, mis on aga aluseks heade otsuste langetamisel.

Kui riigikogu liige kasutab oma oskusteavet, mille on saanud parlamendi komisjonides, töögruppides jm töötades, ja toob selle ka kohalikku volikokku, siis ei ole sellest ju midagi halba. Pigem ikka kasu. Ja ka vastupidi. Kui riigikogu liige saab osaleda sisuliste arutelude juures, langetada ka kohapeal otsuseid ning koguda infot, siis on tal ju ka seadusi parem luua. Olles põhjalikumalt teadlik kohalike omavalitsuste spetsiifilistest probleemidest ning päevakajalistest küsimustest, on tunduvalt lihtsam tegeleda seadusloomega, mis tihti väga otseselt puudutab kohalikke omavalitsusi.

Miks me peaksime, olukorras, kus tublide inimeste arv, kes on üldse nõus kohalikesse volikogudesse kandideerima, on niigi piiratud, tegema veel mingeid täiendavaid kitsendusi? Olen veendunud, et kui lubame riigikogulastel kuuluda ka kohalikesse volikogudesse, siis suureneks ka poliitiline aktiivsus kohtadel märgatavalt. Ja see on ju ainult kasuks arengule, mis on meie põhiline eesmärk.

Aastate eest töötas asi ju väga hästi, miks siis mitte nüüd?

Teeme ära!

Lauri Luik