Riigikogu kultuurikomisjon arutas Tallinna Tehnikaülikoolis rektor Andres Keevalliku ja juhtkonnaga Tallinna Tehnikaülikooli seaduseelnõu. Tähelepanu keskmes olid TTÜ vastutusvaldkonnad ning peamised õppe- ja teadustöö tegevussuunad.

„Tallinna Tehnikaülikooli seadus toetab uute idufirmade tekkimist ja nende kaudu sünnivad uued Eesti edulood. Ülikoolil on juba hea partnerlus kohalike ja rahvusvaheliste ettevõtetega, aga teadusarendusvõimaluste ja innovatsiooniprojektide potentsiaal on veelgi suurem,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik.

Kohtumisel analüüsiti TTÜ arengut ja tulevikuväljavaateid ning rõhutati inseneriõppe olulisust. TTÜ juhtkonna hinnangul on inseneriõppe populaarsemaks muutmiseks vaja noortele teha rohkem selgitustööd. Ülikoolis korraldatakse koolidele ekskursioone, et näidata põnevat õppekeskkonda ja äratada noortes huvi tehnikavaldkonna vastu.

Juhtkonna sõnul on TTÜ juurde loodud tehnoloogia- ja arenduskeskused end õigustanud, sest nendest on sündinud mitmed rahvusvahelised edulood. Ka lihtsate start-up ettevõtete jaoks on loodud palju laboreid nagu keevitus-, mehhaanika-, puidu-, värvilaborid jm. Samas leidsid ülikooli esindajad, et väikestele ja keskmistele ettevõtetele peaks olema suurem riigipoolne toetus arendusprojektide läbiviimiseks.

Tallinna Tehnikaülikooli seaduse eelnõu (619 SE) oli Riigikogu täiskogu esimesel lugemisel 16. aprillil.

Fotod kohtumiselt: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/Komisjonid/XII+Riigikogu/Kultuurikomisjon/tty/

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353; 51 69 152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Sel nädalal tutvustab Eesti Koolispordi Liit, kuidas tugevdada keha keskosa lihaseid. Head treenimist!

Eile arutasime Riigikogus esimesel lugemisel Koolieelse Lasteasutuse Seaduse muutmise seadust, mille eesmärk on leevendada lasteaiajärjekordade probleemi andes kohalikele omavalitsustele võimaluse pakkuda 1,5-3 aastastele lastele lisaks lasteaiale ka lastehoiu võimalust.

Kui lapsevanem soovib, võib ta oma lapse samaaegselt lapsehoiule jätta ka lasteaiajärjekorda vabanevat kohta ootama. Lastehoiutasu ei tohi eelnõu kohaselt olla kallim kui lasteaiakoha tasu ehk siis kuni 20% palga alammäärast (ca 70eurot).

Eelnõus on mitmeid nüansse, mida tuleb enne seaduseks saamist veel arutada ning lihvida. Sellega kultuurikomisjon lähiajal ka tegeleb.

Seadus on plaanis jõustada 1. septembrist 2014.

Vastvalitud maakonnajuhi sõnul on Reformierakonna lähim eesmärk võita Euroopa Parlamendi valimised, et Eesti inimeste huvid oleksid kindlalt kaitstud ka Euroopas.

“Väga oluline on hea tulemuse saavutamine ka Riigikogu valimistel, et jätkata Eesti julgeoleku eest seismist, maksukoormuse alandamist ja ettevõtluskeskkonna parendamist ning jätkuvalt seista lastega perede ja vähekindlustatute parema käekäigu eest,” lisas Luik.

Oma visiooni tutvustades rääkis Luik, et Läänemaa kontekstis on olulise tähtsusega raudteeühenduse taastamine Tallinnaga, mis aitaks kindlasti palju kaasa kohaliku elu arengule.

Reformierakonnal on Läänemaal piirkondlikud organisatsioonid kõigis omavalitsustes. Kokku on Reformierakonnal Läänemaal 300 liiget.

Parimatega,
Tõnu Parbus

Reformierakonna
Läänemaa arendusjuht
+372 51 84 888
laane@reform.ee

Riigikogu kultuurikomisjon kuulas teisipäevasel istungil noorteorganisatsioonide ja tööandjate esindajate ettepanekuid alaealiste töötamisega seotud probleemide lahendamiseks. Esile kerkis ettepanek muuta noorte töötamine paindlikumaks, samas säilitada kontroll laste õiguste kaitseks.

„Kultuurikomisjon arutab lähiajal, mil määral oleks võimalik noorte tööaega paindlikumaks muuta. Vastav Euroopa Liidu direktiiv lubab rohkem paindlikkust võrreldes kehtiva töölepingu seadusega. Samuti on vaja üle vaadata valdkondade loetelu, kus noortel on lubatud ja keelatud töötada,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik.

Arutelul selgus, et ettevõtjad palkavad noori hea meelega, kuid paljudel neist ei ole tööharjumust ja see võib tekitada probleeme töösuhte hoidmisel. Alaealiste tööharjumuse suurendamisele aitavad kaasa malevad, praktikad ja mitmed ettevõtlusprogrammid.

„Malevatel on tähtis roll noorte tööharjumuse tekkimisel. Malevate võrgustikku on vaja arendada üle Eesti, praegu paljudes omavalitsustes malevaid ei ole,“ lausus Luik.

Eesti Õpilasesinduste Liit tegi ettepaneku muuta karjääriõpe põhikooli viimases astmes kohustuslikuks. Karjäärinõustamine võiks liidu arvates olla koolis vähemalt kord nädalas ja koolis peaks töötama karjäärikoordinaator.

Lastekaitse Liidu hinnangul peaks tõstma vanemate ja laste teadlikkust töölepingu sõlmimisel, eriti venekeelse elanikkonna seas. Liit tõi murekohana esile ka erivajadusega laste tööturule sisenemise keerulisuse.

Kultuurikomisjoni liige Liisa Pakosta pidas probleemiks, et lapsi kaitstakse üksnes töölepingu puhul, käsundus- ja töövõtulepinguga piiranguid ega järelevalvet pole. “Statistika järgi töötab iga viies laps käsunduslepinguga, mille alusel tehakse ka kümnetunniseid tööpäevi ilma puhkepausideta. Paljudel juhtudel on sõlminud käsunduslepingu täiskasvanu, kes rakendab last tööülesande täitmiseks,“ ütles Pakosta.

Võimaliku lahendusena nähti seadusemuudatust, et tööinspektsioon saaks alaealiste töötamise üle teha järelevalvet sõltumata lepingutüübist. Praegu on see õigus ainult töölepingu puhul.
Istungil osalesid Eesti Noorteühenduste Liidu, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Lastekaitse Liidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, SA Õpilasmalev, sotsiaalministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ja tööinspektsiooni esindajad.

Fotod istungilt: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/Komisjonid/XII+Riigikogu/Kultuurikomisjon/alaealised/

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353; 51 69 152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik avab täna Toompeal õpilaste kunstitööde näituse “Koolilapse hingelend”. See on üks osa rahvusvahelisest lastele ja noortele suunatud Nordplus projektist nimetuse all “Kunstiteraapia – unikaalne allikas arenguks“.

„Täna avatav näitus toob läbi kunstiprisma esile noorte valikutega seotud probleemid. Kaasaeg pakub noortele palju valikuvõimalusi, mis mõjutavad edaspidi oluliselt nende arenguteed. Peame paremini tundma õppima noorte hingeelu, et mõista tehtud valikute tagamaid. See on võtmeks nii nende suhete kujunemisele ühiskonnas, aga ka lähedaste vahel,“ ütles Luik.

Väljapanekul on eksponeeritud projekti käigus valminud maalid ja joonistused. Ettevõtmises osalevad Skandinaavia ja Balti riikide õpetajad, kes töötavad lastega 5-st kuni 18 eluaastani. Näitusel osalevad ka 52 õpilast Tallinna koolidest, kokku on eksponeeritud ligi 90 tööd.

Näituse korraldajate eesmärk on kajastada, kuidas kaasaegses maailmas puutub laps kokku paljude negatiivsete teguritega, saab suures koguses ebavajalikku informatsiooni ja on sageli sukeldunud arvutimängudesse. Kunstiteraapia on üks tõhusamaid vahendeid kontakti loomisel lapsega. Maalimine ja joonistamine aitab maandada sisemisi pingeid, leida probleemide tekkimise allikaid ja neid kõrvaldada. Sellega soovitakse aidata last iseseisvuse arendamisel ja eneseväljendamisel.

Näituse korraldaja Tallinna 53.Keskkooli kunstistuudio „Fantaasia“ õpetaja Jekaterina Janutenene märkis, et võõrkeele õpetajana sai ta kasutada kunstiteraapia elemente praktilises töös võõrkeele õpetamisel. Selgus, et nimetatud elementide kasutamine stimuleerib ja kergendab võõrkeele omandamist, arendab iseseisvust ja enesekindlust. „Projekti eesmärgiks ei olnud erimetoodikate väljatöötamine, vaid Skandinaavia riikide õpetajate kogemuste üldistamine, vahetamine ja ülevaate andmine kunsti positiivsest mõjust lastele,“ selgitas Janutenene.

Näitus Toompea lossi III korruse kunstisaalis jääb avatuks kuni maikuu lõpuni.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Rise and shine!

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Lauri Luige sõnul loob koolieelsete lasteasutuste seaduse muudatus kõik eeldused lasteaiajärjekordade probleemi lahendamiseks.

„Meie eesmärgiks on muuta lapsehoiuvõimalused paindlikumaks ja võimaldada alusharidus koolieelsetes lasteasutustes kõigile lastele. Lisaks soovime tagada võimaluse ühe pere lastel käia samas lasteaias,“ lausus eelnõu juhtivmenetleja Lauri Luik.

Luik rõhutas, et antud seaduseelnõu loob kohalikele omavalitsustele lisavõimaluse asendada vanema nõusolekul pooleteise kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoht lapsehoiuteenusega. „Seejuures on lapsevanemal õigus taotleda lapsehoiuteenuse kasutamisel edaspidi ka lasteaiakohta,“ ütles kultuurikomisjoni esimees.

Parlamendisaadik lisab, et uue seaduse kohaselt kehtestab omavalitsus vanemate huvides nö lastehoiu tasu ülemmäära, mis ei tohi lapsevanema jaoks olla kõrgem kui 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast.

Seadus peaks jõustuma käesoleva aasta 1. septembrist.

Lisainfo:

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees
56 659 599
lauri.luik@riigikogu.ee

Eesti Koolispordi Liit avaldab interaktiivse õppeprogrammi neljanda
videoklippi. Seekord näitab Karl-Martin Rammo kuidas teha tehniliselt
õigesti istessetõuse. Ka selle video puhul on juhendajaks Kristjan Koik.

„Tihti teevad inimesed valesti istessetõuse ja alaselg saab seeläbi
kannatada“ ütleb Kristjan Koik. „Kõige tähtsam on treenides endale mitte
liiga teha. Alati on võimalik leida harjutus mis sulle rohkem sobib“
lisab ta

Eesti Koolispordi Liit käivitas interaktiivse õppeprogrammi 2 nädalat
tagasi. „Esimesi õppevideoid on vaadatud juba tuhandeid kordi“ sõnab
Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luik. „Koolispordi peamine
eesmärk on tervislike ja aktiivsete eluviiside juurutamine,“ lisab ta.

Kõik klipid laetakse üles Eesti Koolispordi Liidu youtube´i kanalile.
Klipid on tootnud tunnustatud videomeister Steiv Silm.

Istessetõus ehk kõhulihaste harjutus:
https://www.youtube.com/watch?v=TiCzbcpuL1o

Lisainfo:
Henri Ausamaa,
Eesti Koolispordi Liidu projektijuht
henri@koolisport.ee; 372 5280096

Nädalavahetuse X-Dream Emajõe-linnas Tartus tõi väärika koha esimeses kümnes. Minule pisut harjumatult oli lisaks jooksule tarvis sõita ratast (üks osa ka BMX-i nö trikirajal) ja kanuud. Väga vaheldusrikas ja hästi korraldatud ettevõtmine! PS! See on ilmselt meie seni kõrgeim koht X-Dreami sarjas.

Pildil vasakult: mina, Kalle Palling, Meelis Mälberg.