wikipedia

Mälestades kōiki juuniküüditamise ohvreid…

Riigikogu arutas ülemöödunud nädalal oluliselt tähtsa riikliku küsimusena noortevaldkonna teemasid ja noorsootöö arendamise võimalusi. Räägiti haridusest, tervislikest eluviisidest, kodusest kasvatusest, tööhõivest ja noorte võimalusest ühiskonna protsessides enam kaasa rääkida. Noorte endi peamise sõnumina jäi kõlama valimisõiguse andmine kohalikel valimistel alates 16. eluaastast. Ja miks ka mitte!

Noortena peame silmas 7-26 aastaseid inimesi, keda on Eestis 290 000, moodustades 22,4% kogu rahvastikust. Kahjuks on see trend langev. Riigi eesmärk on noorte suurem kaasatus ühiskonnaprotsessidesse ja kvaliteetse noorsootöö jätkuv areng, et noortel oleks avaramad võimalused arenguks ja eneseteostuseks, et kujuneda täisväärtuslikeks ühiskonna liikmeteks. On ilmselge, et kõik saab alguse kodusest kasvatusest, mis kujundab noore inimese hoiakud, käitumise, väärtushinnangud ning ellusuhtumise. Kui koduse kasvatuse vundament on puudulik, on väär arvata, et kool suudab üles ehitada kvaliteetsed seinad ja katuse.

Konkurentsivõimeline ja tööturuootustele vastav haridus on üks olulisemaid eelduseid elus edukaks hakkama saamiseks. Tähtis on õppekavade pidev kaasajastamine, et ühiskonna ja tehnoloogiate arenguga sammu pidada. Meie õppekavad peavad enam vastama tööturu ootustele, pakkudes juba põhikoolinoortele võimalusi praktiliste oskuste kujundamiseks.

Väga olulisel kohal on loovuse, ettevõtlikkuse, analüütilise mõtlemise, julge pealehakkamise, “finantsilise kirjaoskuse” ning õppimisvõime arendamine. Suure osa nendest oskustest annab gümnaasiumides pakutav ettevõtlusõppe programm. Kiiduväärt on algatus lülitada ettevõtlusõpe ka põhikoolide õppekavasse.

Formaalhariduse kõrval on tähtsal kohal ka nö mitteformaalne haridus ehk huvialaringid. Näiteks osalemine erinevates otsustuskogudes, noorteorganisatsioonide töös jne. Ettevõtjad on ühe töölevõtukriteeriumina välja toonud just eelneva osalemise ka mitteformaalses hariduses.

Noorsootöö on Eestis suhteliselt hästi korraldatud. Valdkond põhineb suuresti omaalgatusel hõlmates 5000 ametikohta ja lisaks tervet hulka vabatahtlike. Meil on üle 200 noortekeskuse, ca 650 huvikooli, 48 noortemalevat, erinevaid noorteühinguid ja  osaluskogusid. Samas on probleemiks ebaühtlane tase üle riigi, mis on tingitud finantsilistest ja inimressursi erinevustest. Koostöö ja kogemuste vahetamine on siinkohal olulised märksõnad. Kiita tuleb meie kohalikke omavalitsusi, kuna koguni 221 nendest panustab noorsootööalasesse tegevusse.

Senisest enam tuleb tegeleda noortega, kes ei ole ühiskonnas aktiivsed, ei õpi, ei tööta ega osale koolitustel (nö NEET noored). Fookus peab olema selle sihtrühmani jõudmisel, nende enamal kaasamisel ning ühiskonnaellu integreerimisel.

Meie noorte üldine füüsiline võimekus on kahjuks aasta aastalt kehvemaks muutunud. Kindlasti mängivad siin rolli arvutid, nutiseadmed ja teler, mille taga veedetakse üha enam aega. On muidugi ka muid tegureid. Ometigi on Eestis üsna head võimalused tervislikult ja sportlikult aega veeta, alustades kehalise kasvatuse tundidest, koolispordist ja spordiringidest ning lõpetades värskes õhus mängimise ja looduses viibimisega. Noorte jaoks on väga oluliseks eeskujuks ema-isa, sõbrad, õpetajad ja iidolid. Lisaks isiklikule eeskujule  tuleks kaaluda täiendava kehalise kasvatuse tunni lisamist õppekavva ning kohalike spordibaaside tasuta kasutamise võimaldamist noortele.

Rääkides noortest ei saa üle ega ümber tööhõive teemast. Noorte töötus Euroopa Liidus (EL) kasvab. Kui 2008. aastal oli töötuid noori EL-is kokku 4,18 miljonit, siis käesolevaks aastaks on see number tõusnud 5,56 miljoni nooreni. Eestis seevastu on noorte tööpuudus viimastel aastatel vähenenud. Kui 2010. aastal oli 33% noortest tööta, siis tänaseks on see number langenud 16%-le. Seda suuresti tänu EAS-i ja Eesti Töötukassa erinevatele meetmetele ning riigi otsustavale tegevusele. Euroopas nähakse võimaliku lahendusena tööjõu senisest veelgi vabamat liikumist ja ühtsemat ent dünaamilisemat majandusruumi. Välja on töötatud ka EL-i Noortegarantii põhimõtted.

Vesteldes ettevõtjatega, on nad probleemina välja toonud noorte töökogemuste ja – oskuste puudumise. Seetõttu on väga tähtis noortes tööharjumuste tekitamine ja töökogemuste omandamine. Karjäärinõustamine, täiendavate praktikavõimaluste ning malevakohtade loomine ka väiksematesse omavalitsustesse on tähtsal kohal noorte sisenemisel tööjõuturule. Paraku on Eestis kohati liiga paindumatud tööregulatsioonid. Tuleb kaaluda tööaja ning lubatud töövaldkondade loetelu senisest paindlikumaks muutmist. Ettevõtjad on hädas ka kohati liigse bürokraatiaga. Samas on tähtis järjepidev kontroll, et noorte õigused oleksid kaitstud.

Noorte võimalused ühiskonnas kaasa rääkida on aasta aastalt paranenud. Noortevolikogude loomine kohalike omavalitsuste juurde, erinevate osaluskogude ja noorteorganisatsioonide teke ning aktiivne tegevus on noorte hääle kuuldavamaks teinud. Valimisõiguse andmine kohalikel valimistel alates 16. eluaastast oleks minu meelest abiks, et noorte võimalused ühiskonnas kaasa rääkida veelgi suureneksid.

Kultuurikomisjon arutas oma 10. juuni 2014. aasta istungil Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsleri Raul Oreškiniga, kuidas valmistutakse loomemajanduse 2014 – 20120 meetme rakendamiseks.

Raul Oreškin selgitas, et Eesti loomemajandus hõlmab valdkondi, mis on tänasel päeval hästi arenenud ning millest uuel rahastamise perioodil oodatakse suuremat kommertsiaalsust ja kasvu (n disain, audiovisuaalvaldkond, kirjastamine jm), aga ka valdkondi, mis vajavad suuresti tõuget uute võimaluste loomise näol (n kunst, etenduskunstid, kultuuripärand). Loomemajanduse meetmest ei toetata reklaami ega toidukultuuri.

Uue meetmeperioodi eesmärgiks on suurendada valdkonna sidusust muu majandusega, panustades kasvustrateegiasse ning toetada loomevaldkonna võimekust pärast tõukefondide toetuste lõppemist jätkusuutlikult tegutseda. Uue meetme määrusesse kavandatakse nõuet, et toetuse taotleja kirjeldab oma projektis ka niinimetatud väljumisstrateegiat ehk avaliku sektori toetuseta tegevuse jätkamise kava. Kavandatud on arendada loomeinimeste oskust teha turu vajadustele tuginevaid otsuseid ja teisalt tutvustada riskinvestorile loomemajandussektori eripärasid.

Tähelepanu pööratakse, et valdkond areneks regionaalselt võimalikult ühtlaselt. Praegu on tugevad loomemajanduskeskused Tartus ja Viljandis, keskused on väljaarendamisel Pärnus, Haapsalus, Ida-Virumaal ja saartel (seniste maakondlike arenduskeskuste baasil). Loomemajanduse inimesi julgustatakse projektide esitamisel omavahel läbi rääkida, kas otstarbekam on tugevdada regioonis olemasolevaid loomeettevõtteid või pigem on vaja tõuget uute ettevõtete loomist. Regiooni arendamine annab lisapunkti projekti hindamisprotsessis. Komisjoni liikmed soovitasid kaaluda kultuuriturismi edendamise eest lisapunkti andmist.

Arutelus küsiti, kui palju võimaldab meetme rakendamine arvestada erinevate loovtegevuste eripäradega. Selgitati, et taotlusvooru võivad siseneda iga konkreetsel tegevussuunal tegutsejad, kusjuures taotlejatel palutakse kirjeldada tulemust, milleni soovitakse toetuse abil jõuda. Taotlejatele ei kirjutata ette mil viisil tulemuseni jõuda. Kuigi rakendajad soovivad üles leida need ettevõtjad, kes on valmis oma tegevuse ulatust ja mahtu suurendama ning neid selles ambitsioonis toetama tegeletakse väikeste ettevõtjatega, keda on ca viiendik, endiselt edasi. Üksikuid autoreid ja teenuste osutajaid saavad vahendada loomeliidud ning arenduskeskused.

Loomemajanduse meetme vahenditest ca 16 miljoni euro ulatuses rakendatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu ning ligi 4 miljoni euro ulatuses Kultuuriministeeriumi programmide kaudu. Kultuuriministeerium valmistab ette meetme määruse eelnõu, millega komisjon soovib samuti tutvuda.

Täna kell 7 heiskasime meie lipu Pika Hermanni torni. Ilus ja ülev.

Sinimustvalge lipu pühitsemisest Otepääl on möödunud 130 aastat, lehvigu see lipp igavesti!

Täna täitus minu mitmeaastane püüdlus joosta üle oma 10km maanteejooksu isiklik rekord. Senine tippmark pärines aastast 2011, mil lõpetasin Haapsalu kevadjooksu ajaga 34.30.

Tänase Rapla Selveri 10km jooksu ajaks võitlesin aga välja 17 sekundi võrra kiirema tulemuse- 34.13! 🙂

Olen tõesti rahul.

Kui otsida võimalusi, siis ilmselt oleks olnud vōimalik joosta ka minu viimase aasta unistus- 33 minutit. See eeldanuks võistluseks eraldi valmistumist ning teisipäeval kergema lōigutreeningu tegemist. Minu jaoks oli see aga üks jooks treeningute vahel, mistõttu sealt võiks varu otsida.

Teine mõjutegur, samas ka treenituse plusspool, on see, et olen võistelnud järjest viimased 9 nädalat. Sinna sisse mahuvad:
5.04 Haapsalu maanteejooks 10km (35:07)
12.04 Nõmme maanteejooks 5km (16:53-isiklik!)
20.04 Rannametsa luitejooks 8,3km (31:34- isiklik!)
27.04 Tartu XDream- kanuu, jooks, ratas (2:29.0)
1.05 Viljandi järve jooks 11,4km (41:58)
11.05 SEB Tartu jooksumaraton 23km (1:27.49)
17.05 Palivere miil 1,64km (5:35)
18.05 Haapsalu jooksumaraton 10,7km (38:57)
24.05 Tartu olümpiajooks 10km (37:15) 33kraadi!
1.06 Rapla Selveri jooks 10km (34.13-isiklik!)
Ühelt poolt on pidev võistlemine aidanud treenida kiirust ja teravust, teisalt aga väsitanud vaimu ja kurnanud keha. Mine võta kinni, kus see tõde nüüd peidus on.

Igal juhul, hea oli sel korral koos pundis joosta, tuli kannatada. Ei tea, kas üksi oleksin suutnud. Ilmselt mitte. Poolteist kilomeetrit enne lõppu mõtlesin, et peaks minema oma teed, kuid miskipärast otsustasin oodata viimase kilomeetri alguseni. Kartsin, et ehk ei kesta ära, kui nii vara spurdin. Kuid kilomeeter enne lõppu kiirendas ka grupp. Sokolova ja Veilberg pagesid mul eest ära ning seetõttu jäi ka nendega ca 6 sekundiline vahe.

Kilomeetripostide vahed tundusid olevat pisut kõikuvad, vaadates aegu:
3.18, 3.25, 3.22, 3.16, 3.35, 3.31, 3.27, 3.37, 3.33, 3.05.

Ilm oli suurepärane, ca 14-15 kraadi, erilist tuult polnud, rajal oli ka joogipunkt ning mis väga tähtis, kaasaelajaid. Igati korda läinud ettevõtmine. Aitäh!

Lauri

PS! Siin emotsioonid minu senisest rekordjooksust kodulinnas:

http://www.lauriluik.ee/haapsalu-10km-maanteejooksu-uus-isiklik-34-30/

Euroopa Parlamendi valimised näitasid selgelt, et inimeste heaolu ning Eesti riigi julgeoleku küsimused on meie rahva jaoks kõige olulisemad teemad nii sisepoliitiliselt kui ka Euroopa tasandil.

Valimistulemus näitab, et julgeolekuküsimustega ei mängita. Ukraina sündmuste taustal teadvustab Eesti rahvas paremini kui kunagi varem, kui oluline on koostöö Euroopa Liidu ja NATO-ga, et mitte kunagi enam jääda üksi.

Eks selline tulemus paneb üllatuma küll. www.postimees.ee

Mul on hea meel, et tohutute kogemuste ning selgete põhimõtetega Andrus Ansip ja julgete ning värskete ideedega Kaja Kallas meid Euroopasse esindama lähevad.

Samuti on mul hea meel Tunne-Väldo Kelami üle, kes on tubli inimene ning Euroopas karastunud poliitik. Professor Marju Lauristini teadmised leiavad kindlasti ka Euroopa Parlamendis head rakendust.

Indrek Tarand on minu jaoks arusaamatu fenomen, kuid elus peab värvi olema.

Yana Toomi valimine Keskerakonna saadikuna Eestit Euroopa Parlamenti esindama on muidugi märgilise tähendusega, nagu ka Edgar Savisaare mandaadita jäämine.

Suur tänu toetuse ja usalduse eest kõigile inimestele, kes valimas käisid ning Eesti kindlal kursil hoidmist toetasid.

Lauri Luik

www.vvk.ee

Sel nädalal Riigikogu saalis toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Noortevaldkonna arengukava 2014–2020” arutelul rõhutas reformierakondlasest kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik oma sõnavõtus vajadust luua koolides noorte jaoks rohkem võimalusi loovuse arendamiseks ja omaalgatuseks.

“Loomulikult saab kõik alguse kodust, kus pannakse paika noorte hoiakud ja ellusuhtumine. Kool peab aga andma endast kõik, et noor suudaks õppida iseseisvalt ja loovalt mõtlema. Nõukogude ajast tänapäeva kooli kantud tuupimistaktika enam ei toimi. Riiklik õppekava peab aitama teha valikuid ja soodustama loovust,’’ sõnas Luik.

Luik lisab, et hea haridus on elus edukalt hakkama saamise üks alustalasid. “Haridus peab olema konkurentsivõimeline ja vastama tööturu ootustele. Senisest enam tuleks rõhku panna praktilistele tegevustele õppekavas ja valikainete hulk võiks olla koolides senisest suurem. Õppeprogrammid peaksid olema paindlikumad, pakkudes eelkõige kõrghariduse omandamisel nii täis- kui ka osakoormusega õppimise võimalusi, mis soodustaks senisest enam tööharjumuse teket noorel inimesel,” lausus parlamendisaadik.

Lõpetuseks märkis Luik, et riigi eesmärgiks on 7–26-aastaste noorte senisest veelgi suurem kaasamine. Näiteks võiksid nad senisest enam osaleda noorteorganisatsioonide tegevustes ja otsustuskogudes.
“Tuleb tagada kvaliteetse noorsootöö jätkusuutlik areng, et noortel oleksid avaramad võimalused arenguks ja eneseteostuseks ning neist kujuneksid täisväärtuslikud ühiskonna liikmed,” ütles Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik.

Lisainfo:

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees
lauri.luik@riigikogu.ee
5665 9599

Riigikogu tähtsustab noorte kaasamist ühiskonnaellu

Riigikogu arutas neljapäeval olulise tähtsusega riikliku küsimusena noortevaldkonna arengukava 2014-2020. Riigi eesmärk on kaasata 7-26-aastaseid noori rohkem ühiskonnaellu ja arendada noorsootööd, et neil oleksid avaramad võimalused arenguks ja eneseteostuseks täisväärtuslike ühiskonnaliikmetena.

Kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik rõhutas oma ettekandes, et noorte senisest suurem kaasamine ühiskonna otsustusprotsessidesse on väga oluline ning kaalumist vajab valimisea langemine 16 eluaastale kohalikel omavalitsuste valimisel.

“Valimisea langetamine 16 eluaastale kohalikel valimistel on üks võimalustest, kuidas noored saaksid olulistel ühiskondlikel teemadel senisest enam kaasa rääkida,” sõnas Luik. Seda ideed toetasid ka haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ja Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Reet Sillavee.

Luik märkis, et Riigikogu kultuurikomisjon on sel aastal kolmel korral arutanud noorsootöö valdkonna teemasid ning andis ülevaate hariduse, noorte tööturule sisenemise, probleemsete noorte ja noorsootöö temaatikast. “Tervislikud eluviisid, hea kodune kasvatus ning konkurentsivõimeline ja tööturu ootustele vastav haridus on kõige olulisemad tegurid noore inimese edukaks kujunemiseks täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmeks,” ütles Luik.

Jevgeni Ossinovski kirjeldas oma ettekandes arengukava elluviimise plaane. „Esmane eesmärk on luua noortele rohkem võimalusi ja valikuid loome- ja arengupotentsiaali avamiseks,“ ütles Ossinovski. Tema sõnul töötab haridus- ja teadusministeerium niinimetatud ringiraha asemel välja kontseptsiooni, kuidas toetada noorsootööd ja huviharidust erinevatele sihtrühmadele. „Oleme seadnud eesmärgiks, et aastal 2020 osaleks 60% noortest püsivalt noorsootöös,“ ütles Ossinovski. Oluliste eesmärkidena tõi Ossinovski veel esile noorte tõrjutuse riski vähendamise, noorte otsustesse kaasamise ning noorsootöö kvaliteedi hindamise. Samuti noorte uuringute süsteemi arendamise ja valdkonna töötajaskonna koolitusvõimaluste pakkumise.

Reet Sillavee pidas oma ettekandes tähtsaks toetada noorte loovust ja iseseisvat mõtlemist arendavaid algatusi ning noorte osalust. Sillavee hinnangul valdav osa noorte volikogusid kipub jääma nõrgaks noorte huvide eest seismisel kohalikus omavalitsuses. Mureküsimuseks pidas Sillavee noorte ühingute jätkusuutlikkust ja rahastust, mis on mitmeid aastaid püsinud samal tasemel. Samuti käsitles Sillavee ühiskonnast tõrjutud noorte ehk NEET-noorte probleeme. „Lisaks NEET-noortega tegelemisele peab panema üha suuremat rõhku ennetustegevusele, mis vähendaks noorte riske sattuda NEET-noorte kategooriasse,“ ütles Sillavee.

Sillavee andis ka ülevaate 2013. aasta sügisel üle Eesti toimunud noorte osaluskohvikute vestlustest tööturule sisenemise teemal. „Koolid võiksid tihemini korraldada õppekäike ettevõtetesse, töö- ja haridusmessidele, näiteks Teeviidale, pakkuda võimalust osaleda tudengi- ja töövarjupäevadel. Kindlasti peaks koolidesse jõudma ka kvaliteetne karjääriõpetus,“ ütles Sillavee.

7-26-aastaseid noori on Eestis täna ligi 290 000, mis moodustab 22,4% rahvastikust. Noorte osakaal ühiskonnas väheneb.

Läbirääkimistel arengukava üle võtsid sõna Kalle Palling, Barbi Pilvre, Liisa Pakosta ja Mailis Reps.

Fotod istungilt: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2014/Riigikogu/noortevaldkond/

Istungi stenogramm: http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&day=22&date=1400745455

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353; 51 69 152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu kultuurikomisjon arutas 19. mail 2014 avalikul istungil, millised on rakenduskõrghariduse võimalikud tulevikuarengud ning millised on arenguks vajalikud otsused.
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKKN) on koostatud uuringu „Rakenduskõrgharidus Euroopa kõrgharidusruumis: väljundid, institutsioonid ja toimemudelid 2020“. Uuringut tutvustas Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor ja RKKN esimees Enno Lend. Eesti rakenduskõrgharidus paikneb kvalifikatsiooniraamistiku kuuendal haridustasemel. Sel tasemel koolitatud spetsialistide järele on tööturul suur vajadus. Sama aasta rakenduskõrgkooli lõpetajatest siirdub tööellu ca 80 %. Eesti rakenduskõrgkoolide õppetaristu ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiline tase on Euroopa Liidu parimate seas. Akadeemilise jätkusuutlikkuse tagamiseks soodustavad rakenduskõrgkoolid noorte õppejõudude õpinguid ülikoolide magistri- ja doktoriõppes. Samas toodi nii uuringu kokkuvõttes kui ka arutelul osalejate sõnavõttudes eelkõige esile vajadust suurendada rakenduskõrghariduse vastavust töömaailma vajadustele, kaasata tööandjaid õppekavade arendustöösse ja õppetegevusse ning seirata pidevalt õpiväljundite vastavust tööjõuturu vajadustele. Rakenduskõrgkoolide suurimaks väljakutseks on saavutada tasemeõppe, täienduskoolituse ning teadus-, arendus- ja loometegevuse tasakaalustatud areng, mida soodustaks liikumine suurema integreerituse ja koostöö suunas.

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul on esmalt vaja analüüsida, millised on kutsehariduse 5. taseme, rakenduskõrghariduse (6. haridustase) ning ülikoolide bakalaureuseõppe (6. haridustase)  sisulised erisused ning leppida kokku nende kolme taseme õpiväljundid. Seejärel on võimalik keskenduda õppekorralduslikele valikutele. Teiseks tuleb süsteemselt analüüsida hariduse regionaalset kättesaadavust ja pakkumise põhjendatust. Analüüsi tulemusel võib selguda, et pigem oleks otstarbekam kõiki haridustasemeid pakkuda kutsekoolide, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide koostöös regionaalsetes hariduskeskustes, kui et kooliti eraldi.  Ministri sõnul oodatakse olulist sisendit Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi  ning tööandjate ühistegevuses valmivast regionaalse tööturuvajaduse seire süsteemist.

Rektorite Nõukogu esimehe ja Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmu sõnul väheneb üliõpilaste arv lähiaastatel kolmandiku võrra ning see on taustsüsteem, millest lähtudes tuleb tehtud otsused üle vaadata või seni tegemata otsused teha. Otsuste tegemisel on eriti oluline tööandjate arvamus. Ülikoolid reeglina ei dubleeri rakenduskõrgkoolide õppekavu. Ülikooliharidusel ja rakenduskõrgharidusel on eesmärgiline erinevus. Rakenduskõrghariduse ja kutsehariduse vaheline sidusus on suurem. Tööandjate kaasamiseks võiks kaaluda rakenduskõrgkooli nõukodade asendamist nõukogudega, mille koosseisus enamuse moodustaksid koolivälised liikmed (eelkõige tööturu vajadusi tundvad inimesed).

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja, Baltic Computer Systems AS juhataja Ants Sild kinnitas, et tööturul on kõige ilmsem vajadus 5. ja 6. kutsetaseme spetsialistide järele. Rakenduskõrghariduse õppekavad tuleb kõik viia vastavusse kutsestandardite väljunditega, arvestades samal ajal valdkondade erinevusi. Peamine probleem on täna 6. taseme õppekavade kaugus reaalsest tööelust. Praktikakogemused ja mitmekülgsed karjääriteenused on jätkuvalt olulised tööjõuturule sisenemisel.  Samas vajavad nõustamist ka tööandjad, mistõttu on oluline tihendada koostööd tööandjate ja koolide vahel.

Üliõpilaskondade Liidu juhatuse aseesimees Johann Peetre sõnul toetavad üliõpilased rakenduskõrgkoolide föderatsiooni ideed, sest näevad seeläbi võimalust ühtlustada kõrgkoolide tegevuse alused ja korraldus. Õppekorralduslikult tuleks eriline tähelepanu pöörata üliõpilaste varasele väljalangevusele. Kiirendama peaks praktikakontseptsiooni väljatöötamist, mis lahendaks praktika sisu, juhendamise ja korraldamise küsimusi.

Kultuurikomisjoni liikmed hindasid kõrgelt Rakenduskõrgkoolide Rektorite nõukogu algatatud ühistegevust püüdega ühtlustada koolide tegevusi, suurendada rakenduskõrgkoolide nähtavust nii siseriiklikult kui välismaal ning leida lahendusi rakenduskõrghariduse sisulistele küsimustele. Tõdeti, et rakenduskõrghariduse ja ülikooli bakalaureuseõppe eesmärgid ja väljundid on vaja läbi analüüsida, et mõista, kuivõrd on tegemist sarnaste õpetega ja kuivõrd need õppekavade eesmärkide läbi erinevad. Rakenduskõrgkoolidele püstitatud nõuded teadus-, arendus- ja loometegevuseks ning rahvusvahelistumiseks tuleb sisustada rakenduskõrgharidusõppele sobivalt, et seatud ülesannet oleks võimalik täita ning ülesande täitmist oleks võimalik adekvaatselt hinnata.

Kinnitati, et rakenduskõrgharidusel on haridussüsteemis oma kindel tähendus, milleta ei ole võimalik rahuldada ühiskonna ja tööturu vajadust kõrgetasemeliste spetsialistide järele. Rakenduskõrgharidus peab toetama kõrghariduse konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu koostatud uuring „Rakenduskõrgharidus Euroopa kõrgharidusruumis: väljundid, institutsioonid ja toimemudelid 2020“.

Ettekannete slaidid: Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Enno Lend Kaubandus-Tööstuskoja esindaja Ants Sild
Fotod kultuurikomisjoni istungilt

Veebiülekande salvestis on kättesaadav siit.

Lisainfo: Angelika Berg
Kultuurikomisjoni nõunik-sekretariaadi juhataja
6316483
Angelika.berg@riigikogu.ee

Riigikogu kultuurikomisjon arutas teisipäevasel istungil koos huvigruppidega koolieelse lasteasutuse seaduse muudatusi, et leida lahendusi lasteaiakohtade puuduse leevendamiseks.

Eelnõuga on kavas muuta lapsehoiu võimalused paindlikumaks ning anda kohalikule omavalitsusele võimalus lapsevanema nõusolekul asendada pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoht lapsehoiu kohaga. Sel juhul ei või lapsehoius vanema poolt kaetav osa ületada 20 protsenti valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Lisaks sätestatakse eelnõus ühe pere lastele õigus käia samas lasteaias.

„Eelnõu mõte on, et lapsevanem ei peaks lasteaiakohta kaua ootama. Lapsehoiuga saab leevendada lasteaiakohtade puudust. Kohtumisel jäi aga kõlama, et lapsevanematel peaks säilima valikuvabadus lapsehoiukoha valimisel, seda ei tohiks kohalik omavalitsus vanemale dikteerida. Samuti võiks kaaluda lapsehoiu toetuse ülempiiri kehtestamist, mida kohalik omavalitsus peab kompenseerima,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik.

Istungil leiti, et lasteaia ja lapsehoiu nõudeid peaks ühtlustama, et lapsi koheldaks võrdselt. Täpsustamist vajavad ka laste ja täiskasvanute suhtarv rühmas.

Lasteaia- ja lapsehoiuvõimaluste parandamiseks on kavas kasutusele võtta Euroopa Liidu vahendeid. Sotsiaalministeerium kavatseb sotsiaalfondi raames toetada ca 6,5 miljoni euro eest 1200 lapsehoiukoha loomist, millele lisandub kohalike omavalitsuste 30%-line omaosalus. Siseministeerium planeerib alushariduse ja lapsehoiu infrastruktuuri toetamist regionaalarengu fondist 34 miljoni ulatuses.

Istungil osalesid haridus- ja teadusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, Tallinna ülikooli, alushariduse juhtide ühenduse, lasteaednike liidu, lapsehoidjate kutseliidu, maaomavalitsuste liidu ja linnade liidu esindajad.

Riigikogu lõpetas koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (641 SE) esimese lugemise 7. mail.

Fotod istungilt: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/Komisjonid/XII+Riigikogu/Kultuurikomisjon/koolieelne/

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353; 51 69 152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Täna toimus Taeblas Reformierakonna Lääne-Nigula piirkonna koosolek. Külas oli riigikogu liige Kalle Laanet. Kalle rääkis oma teest poliitikasse ja Reformierakonda.

Lisaks rääkisime EP valimistest, kohalikest muredest/rõõmudest (nt kohalikud teed, raudteeühenduse taastamine, tasuvad töökohad, noorte aktiviseerimine jm) ning Saare-Lääne-Hiiu ringkonna omavahelisest koostööst.

Tegime plaane 2015. aasta riigikogu valimisteks ning panime paika kava Lääne-Nigula PKO liikmeskonna laiendamiseks.

Lauri

Eesti Koolispordi Liit avaldab interaktiivse õppeprogrammi I kergejõustiku videoklipi. Teenekas kergejõustiku treener Valter Espe selgitab põhjalikult, milline peaks olema õige jooksutehnika.

„Jooks on kergejõustiku alus. Õigesti omandatud korrektne jooksutehnika aitab kaasa kõigi teiste spordialade tehnika omandamisel“ ütleb Valter Espe. „Oluline on kehaasend“ lisab ta.

Eesti Koolispordi Liit käivitas interaktiivse õppeprogrammi kuu aega tagasi. „Esimesi õppevideoid on vaadatud juba tuhandeid kordi“ sõnab Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luik. „Koolispordi peamine eesmärk on tervislike ja aktiivsete eluviiside juurutamine“ lisab ta.

Kiirjooksu harjutust on võimalik vaadata siit:

https://www.youtube.com/watch?v=73rIPe8EVXs

Kõik seni valminud klipid leiate siit:

http://www.koolisport.ee/uke-harjutused

Täna Haapsalus:

I Haapsalu Maraton. Minu distants 10km, koht III

Eile Paliveres:

XX Palivere Miil (üldarvestuses II koht, 30+ meeste klassis I)
Fotod: Urmas Lauri

Täna käis meil riigikogus külas Walesi prints Harry, muhe noor mees.

Eile, 15.mail kogunes Eesti Koolispordi Liidu (EKSL) üldkogu, et valida ametisse uus juhatus, president ja asepresident. Presidendiks valiti tagasi riigikogu liige Lauri Luik, keda toetasid valimistel kõik liikmesorganisatsioonid.

“Eesti Koolispordi Liidu eesmärk on tutvustada koolinoortele spordi ja tervislike eluviiside olulisust kui täisväärtusliku ja õnneliku elu üht alustala,” sõnas Luik.

“Kõik lapsed peaksid nädalas vähemalt paar-kolm korda sportima, et tekiks liikumusharjumus ja elukestev armastus spordi ning tervislike eluviiside vastu. Soovin, et noored paneks oma nutitelefoni päevas vähemalt mõneks tunniks haardeulatusest ära ning veedaksid selle aja spordiväljakul, rulapargis või metsaradadel,” ütles Luik.

Luige sõnul on EKSL-i tegevus lisaks koolinoortele suunatud ka õpetajate ja lapsevanemate senisest suuremale kaasamisele, sest eeskujud on noorte jaoks väga olulised.

“Lisaks üritame pakkuda inimestele uusi, innovaatilisi viise oma sportimisharjumuste parandamiseks. Üheks selliseks on näiteks interaktiivne õppeprogramm, kust inimene saab teoreetilise ülevaate olulisematest spordiharjutustest ja -aladest. Kuna materjal on üles ehitatud kehalise kasvatuse ainekava põhjal, on see suurepärane abivahend koolitundideks valmistumisel. Programm on kõigile tasuta kättesaadav EKSL-i kodulehelt (www.koolisport.ee).”

EKSL-i asepresidendiks valiti Margit Kurvits ning juhatusse: Karin Junson, Veigo Juuse, Andres Kallavus, Ülo Kurig, Triinu Meriloo, Ulvi Mägi, Aive Pähn, Tiina Tooding ja Rainer Võsaste. Revisjonikomisjoni esimehena jätkab Aivo Sildvee.

EKSL ühendab kõikide Eesti maakondade ja suuremate linnade koolispordiorganisatsioone, kaasates oma tegevusse üle 40 000 koolinoore.

Foto: Henri Ausmaa. Eesti Koolispordi Liidu uus juhatus (pildilt puudub Ülo Kurig)

Lisainfo:
Henri Ausamaa,
Eesti Koolispordi Liidu peasekretär kt.
henri@koolisport.ee; 372 5280096