Tuleb tegutseda, ja kiiresti!

Ettevõtte PKC Eesti Haapsalu tehase sulgemine ja sellega kaasnev massiline koondamine on valus löök sadadele inimestele nii Haapsalust kui kogu Läänemaalt. Poliitikutel ei ole küll kohane mõista hukka eraettevõtte majanduslikke otsuseid, veel vähem kedagi süüdistada, kuid siiski ei tohi kohalikud omavalitsused ega riik sellises küsimuses pelgalt pealtvaatajaks jääda. Tuleb tegutseda, ja kiiresti.

Seetõttu on kiiremas korras tarvilik kokku kutsuda Läänemaa ettevõtjad, kohalike omavalitsuste juhid, maavalitsuse ja töötukassa inimesed ning Läänemaa haridusasutuste (eelkõige Haapsalu Kutsehariduskeskuse ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži) juhid, et üheskoos teha kogu maakonda kattev plaan, kuidas sellest keerulisest olukorrast välja tulla.

Läänemaal tegutsevate ettevõtjatega koostöös tuleb välja selgitada, millised on nende vajadused ning võimalused inimeste koolitamiseks ja tööle võtmiseks ning kuidas riik ja kohalikud omavalitsused saaksid sellele täiendavalt kaasa aidata. Töötukassal on terve rida vastavaid meetmeid, kuidas korraldada inimeste täiendkoolitust ja ümberõpet ning tagada tööta jäänud inimeste võimalikult kiire naasmine tööjõuturule. See info on küll internetist leitav, kuid tekkinud olukorraga kohandamine ning abivajajatele täiendav selgitamine on hädavajalik. Töötukassa on selle teemaga ka juba aktiivselt tegutsemas. Täiendkoolitust ja ümberõpet puudutavates küsimustes on väga oluline roll nii Haapsalu Kutsehariduskeskusel kui ka Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžil.

Regionaalpoliitilised meetmed tuleb riigi poolt värske pilguga üle vaadata. Võiks kaaluda mõtet anda kohalikele omavalitsustele õiguse näiteks tulumaksuprotsenti teatud ulatuses ise reguleerida, et tekitada omavalitsuste vahel elutervet konkurentsi jms. Uute ettevõtete Läänemaale meelitamine ja seeläbi täiendavate töökohtade loomine on meie kõigi ühine väljakutse.

Oleme kõigile Läänemaad külastanud ministritele ja riigikogu liikmetele rääkinud Haapsalu raudtee olulisusest meie maakonna arengule. Tänases olukorras on Haapsalu raudtee taastamise olulisus aktuaalsem kui eales varem. Kiire, turvaline ja mugav ühendus Haapsalu ja pealinna vahel aitaks inimestel senisest lihtsamalt käia tööl ka väljaspool Läänemaad ilma, et peaks kodukohast ära kolima. Lisaks elavdaks see turismi, mis on Läänemaa jaoks üks olulisemaid majandusvaldkondi.

Läänemaa ettevõtjate, poliitikute, töötukassa ja haridusasutuste juhtide ühise arutelu võiks näiteks maavalitsuse initsiatiivil kokku kutsuda juba lähinädalatel.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Haapsalu turismirongi Peetrikesega sõitis esimesel nädalal pea 2000 inimest

20140801-132623.jpg

Haapsalu turismirong Peetrike on väga populaarne. Raudteejaamast sõitu alustaval ning linna tutvustaval Peetrikesel täitus eile esimene töönädal. Nädala jooksul sõitis rongiga 1841 inimest mis teeb keskmiseks sõitjate arvuks päevas 260 inimest.

Kõige rohkem reisijaid sõitis Peetrikesega reedel- kokku pea 400 inimest. Tarvis oli teha ka lisareise, kuna sõita soovijaid oli väga palju.

Haapsalu ratastel rongi ostu jaoks riigieelarvest raha tuua aidanud riigikogu liikme Lauri Luige sõnul on väga positiivne, et rong Haapsalus nii hästi vastu on võetud.

“Rong Peetrike on suurepärane turismiatraktsioon ning haapsallaste ja läänlaste jaoks märgilise tähendusega, kuna paljude soov on, et rong hakkaks taas pealinna ja Haapsalu vahel ka mööda rööpaid sõitma,“ rääkis Luik.

Lisainfo:
Tõnu Parbus

Haapsalu linna
avalike suhete spetsialist
Tel: +372 530 00042
E-mail: tonu.parbus@haapsalulv.ee

Loe lisaks:
Lääne Elu http://online.le.ee/2014/08/01/peetrike-soidab-uuel-marsruudil/
Läänlane: http://www.laanlane.ee/article/turismirongiga-peetrike-sõitis-esimesel-töönädalal-ligi-1900-inimest?mobiil

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Haapsalu sai rongi!

20140719-120942.jpg

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Kes kunagi raamatut kirjutanud, see teab, kui hästi lõhnab esimene trükisoe eksemplar

Minu ammune soov kinkida vanaemale 85. juubeliks raamat temast endast on täitunud. Palju õnne kallis Mamma!

Mõte kirjutada vanaemast raamat küpses mu peas mitu aastat. Hindan liialt kõrgelt vanema põlvkonna elutarkust ja kogemusi, et seda heas mõttes mitte ära kasutada ning talletada. Seetõttu pidasin vajalikuks vanaemaga maha istuda ja pikemalt elust-olust vestelda.

Tiheda töögraafiku ja kõige muu kõrvalt võinuks raamatu valmimine vabalt ka määramatusse tulevikku lükkuda. Kuna aga olen üsna palju pidanud kuulma inimeste kahetsusi asjade edasi lükkamisest ning võimaluste luhtumisest, otsustasin härjal sarvist haarata.

2012. aasta kevadel alustasin esimeste mõtete kirjapanekut. Seejärel pidasime Mammaga maha ühe maratonvestluse, mille käigus panin hoolsalt kirja iga sõna, mis ta ütles. Järgnes pikk periood, mis kulges lugude kokkukirjutamise tähe all. Nagu ikka, kipuvad asjad võtma pisut rohkem aega kui esialgu eeldatud. Nii on raamatu valmimine veninud. Nüüd on kätte jõudnud 2014. aasta ning käes vanaema 85. juubel. Saagu sellest raamatust Mamma sünnipäevakingitus.

Pitsumamma

Kui kirjutama hakkasin, ei teadnud ma päris täpselt, kuhu sellega välja jõuan. Polnud selget ettekujutust, kuidas kirjatüki sisu seada, millises formaadis trükkida ja nii edasi. Niisiis otsustasin töö käigus. Kandva osa kirja saanust moodustavad Mamma enda mälestused, seetõttu olen raamatu üles ehitanud ka sellest lähtuvalt.

Kuna vanaema on tänaseks elanud 85 pikka ja teguderohket aastat, ei saa seda tagasihoidlikku kirjatükki kindlasti nimetada tema elulooks. Leian, et kui tahta kirja panna Mamma biograafia, peaks raamat olema vähemalt kümme korda mahukam. Nimetagem seda siis pigem vestluseks Pitsumammaga. Siia on kirja saanud vaid killuke vanaema põnevast elust ning tõekspidamistest. Küllap on igaühel, kes Mammaga kokku puutunud, omad vahvad mälestused.

Nende kaante vahele saanu on mõeldud vaid vanaema sugulastele ja tuttavatele, seega müügilettidelt seda ei leia.

Minu peamine soov seda raamatut kirjutades oli valmistada Mammale rõõmu ja näidata, kui tänulik ma talle olen.

Aitäh!

Lauri

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Takistusi ületades

Täna toimus Haapsalus 3000m takistusjooks, mis on mulle kujunenud pea iga-aastaseks kesksuviseks traditsiooniks.

3000m taki on mu meelest üks keerulisemaid ja taktikalisemaid distantse, kuna väga targalt tuleb kontrollida tempot ning jagada jõuvarusid. Eriti keeruliseks teeb asja muidugi see, et viimati sai takistusi ületatud aasta eest. Tõsi, vahepeal on tulnud ületada mitmeid erisuguseid takistusi, kuid mitte päris selliseid.

M ja L võistlused 12.07.2014 009

Öeldakse, et maraton on kõige raskem jooksudistants, kuid olles korduvalt jooksnud mõlemaid, julgen väita, et ega 3000m taki väga alla jää. Pidev tempo kõikumine ning takistuste ületamiseks vajalik energia nö üles suunamine, tapavad hirmsasti jooksurütmi. Mõtled küll, et mis see siis pole 3.20-3.30 min/km joosta, kuid proovi järgi:)

Kahjuks ei õnnestunud sel aastal isiklikku joosta, tuli tunnistada möödunud-aastase Lauri Luige paremust kahe sekundiga. Lõppajaks kujunes 10.53. Temperatuur soosis igati tippmarki, kuid tuul oli see-eest vastassirgel otse risti vastu.

Väga palju mul vabandusi polegi, kuid mõni siiski. Treeningud on tehtud maratoni silmas pidades; sel korral sai joostud tavaliste jooksutossudega naelikute asemel ning eile oli Pärnus koormustest ja õhtul veel treening. Samas on kiire töötempo ja tegemiste tõttu olnud treenimine ka päris arvestatavalt häiritud. Kuna tänase jooksu eesmärk oli kiirem treening mitte maailmarekord, olen rahul.

Kahju, et konkurents muidugi nii kehvake oli. Oma tulemusega jäin üldkokkuvõttes tublile teisele kohale (oli koguni veel 3 jooksjat peale minu:). Oma vanuseklassis aga suisa pjedestaali kõrgeim aste.

Näikse, kas saab ka Eesti kergejōustiku aastaraamatusse sisse. See vist on üldse kõige vähem harrastatud distants Eestis.

Tänud korraldajale Endel Susile, konkurendile Lauri Tannerile, isast fotograafile, fännist vennale, Reimole ja kolmandale Laurile.

Suvel mine kindlasti metsa!

Lauri

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Brasiilia vs Saksamaa (1:7)

Eks meil kõigil ole õnnelikumaid ja pisut kurvemaid päevi, kuid vahel tuleb elus ette ka täielikke hävinguid.

Tänane jalka MM-i poolfinaalmäng kahe maailma edukama vutiriigi vahel näitas, kui karm võib saatus olla.

20140709-012514.jpg

Huvitav oleks kohe teada, kas mõni ennustaja saab ka sellise tulemuse prognoosimisega ultrarikkaks…

Igal juhul on minu lemmikud selleks korraks hävitava löögiga purustatud ning jääb loota vaid, et pronksikohtumine aitab pisutki kaotusvalu ja piinlikkust leevendada.

Nüüd on väga raske valida, kummale edasi pöialt hoida, kas Argentiinale või Hollandile, igal juhul nende mängu mis iganes tulemuse puhul olen võrdselt õnnelik… mida ei saa aga kohe kuidagi öelda tänase matši kohta.

Aga selline on sport, selline on jalgpall, ja jalgpall on teatavasti ümmargune…

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Laulu- ja tantsupidu on eestlaste DNA

20140707-113842.jpg

20140707-113859.jpg

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lauri Luik: 16-aastaste valimisõigus aitab noori enam kaasata

Täna esitasime 41 riigikogu saadiku poolt parlamendi menetlusse Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovime langetada kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valimisiga 16 eluaastani.

Kuna kohalike valimiste võtmeküsimusteks on tihtilugu teemad, mis lähedalt ka  gümnaasiuminoori ja spordiküsimused, siis on igati mõistlik anda sellele sihtrühmale õigus otsustusprotsessides senisest enam kaasa rääkida. Noorte valimisea langetamist on soovinud eelkõige noored ise, läbi katuseorganisatsiooni Eesti Noorteühenduste Liidu.

Valimisõiguse laiendamine 16. eluaastani aitab tekitada noores inimeses harjumuse valimas käia ning oma kodanikukohust täita. Tänane olukord on paraku selline, et noorte valimisaktiivsus on madalam kui eakatel valijatel. Näiteks Eurobaromeetri järgi aastaste valimisaktiivsus peaaegu kaks korda väiksem kui üle 55-aastaste hulgas. Paljud otsustused puudutavad aga ka nooremat generatsiooni ning seetõttu on selle sihtrühma senisest suurem kaasamine meie prioriteet. Samas on Eestis noorte valimisaktiivsust aidanud tõsta edukalt rakendatud e-valimised.

16-aastastele valimisõiguse andmisel ei ole Eesti sugugi pioneer. Näiteks Austrias on noortel alates 2007. aastast võimalus kõikidel valimistel hääletada. Samuti rakendas Norra 2011. aastal projektikorras valimisea langetamist kohalikel valimistel.

Põhiseadus sätestab, et muudatuse saab vastu võtta, kui kaks järjestikust Riigikogu koosseisu selle poolt hääletab. Meie eesmärk on, et seadus võetaks teistkordselt vastu uue koosseisu poolt peale 2015. aasta märtsis toimuvaid parlamendi valimisi. Seadus võiks sellisel juhul rakenduda alates 2017. aasta kohalikest valimistest.

 

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees
lauri.luik@riigikogu.ee
56 659 599

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Noortele valimisõigus!

Täna algatasime riigikogus seaduse muudatuse, millega anname 16-aastastele noortele õiguse hääletada kohalike omavalitsuste valimistel.

Kuna Eestis on rahvastik vananemas, siis sellest tulenevalt on poliitiline kaasatus ja otsustusõigus kallutatud enam ja enam eaka valijaskonna poole. Seeläbi langetab üha vanem valijaskond otsuseid noorte elu puudutavates küsimustes. Usume, et valimisea langetamisega kaasneb noorte teemade tõusmine senisest rohkem ühiskondlikku fookusesse ja aitab parandada demograafilist tasakaalu valijaskonnas.

Põhiseaduse kohaselt on õigus põhiseaduse muutmist algatada vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Põhiseaduse paragrahv 163 lg 1 p 2 võimaldab seaduse vastu võtta Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt ja algatajad näevad, et see võiks saada teistkordselt vastu võetud järgmisel aastal Riigikogu valimiste järel. Kui põhiseaduse muudatus peaks vastu võetama, tuleb selle jõustumise korral muuta ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust.

Lauri

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Koolide finantseerimine muutub sügisest paindlikumaks

Möödunud nädalal kohtusime koos kolleegi Terje Treiga haridusministri Jevgeni Ossinovskiga. Teemaks oli Põltsamaa ametikooli ja Alatskivi keskkooli tulevik. Muuhulgas leppisime kokku, et sügisest tekib kohalikel omavalitsustel võimalus toetada vabade vahendite olemasolul põhikoolile ettenähtud rahadest ka gümnaasiumit ja vastupidi.

Siiani oli raha ette nähtud kindla suunitlusega kas põhikooli või gümnaasiumi tarvis. Kuna aga omavalitsused on selgitanud, et täiendav paindlikkus kooliastmete rahastamisel oleks väiksemate maakoolide säilitamiseks eluliselt oluline, siis leidsime, et selline mehhanism tuleb luua.

Alatskivi omavalitsusjuhtide sõnul aitab täiendav paindlikkus säilitada ka Alatskivi keskkooli. Ja see pole kindlasti mitte ainus tubli kool, mille tegevus seeläbi jätkuda saab.

Parimat!

Lauri

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Ilusat võidupüha!

20140623-202434.jpg

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Paremat võimalust spordistippide asi korda ajada lähiajal ei tule

Spordistipendiumide teema on olnud viimase aja üks kuumemaid vaidlusküsimusi, kui kooseluseadus välja arvata.

Esimene suur samm stippide süsteemi korrastamiseks on põhimõtteliselt astutud. Oleme otsustanud, et riik suunab alates 2015. aastast 3,5 miljonit lisaeurot Eesti sporti, et toetada 5.-7. kategooria noortetreenerite üleminekut stipendiumidelt töölepingutele.

Maailma parima jooksjaga :)

Maailma parima jooksjaga 🙂

Oktoobriks kavandame muudatusi ka kohtunikele makstavate stipendiumide osas. Ühe variandina on laual hakata kohtunike tegevust kompenseerima maksuvaba päevarahaga. Analoogselt põhimõttele, mis kehtib täna välislähetuste puhul (32 eurot). Need teemad vajavad aga veel läbirääkimist, kuid sügisel otsustame ära, kas ja kuidas.

Spordistipendiumide kolmas oluline plokk puudutab elukutselisi sportlasi.
Praegu on riigikogu menetluses maksuseaduste muutmine. Kui me suudame jõuda konsensusele, siis oleks antud eelnõude raames võimalik lahendada ka profisportlaste küsimus. Loodan väga, et rahanduskomisjonis leitakse üksmeel ja me suudame selle väljakutse ületada.

Oluline on siinkohal taas rõhutada, et palga maksmine stipendiumina ei ole Eesti riigi seaduste kohaselt lubatud. Samas oleks Eesti spordile täielik katastroof, kui hakkaksime tänasest päevast kõiki klubisid trahvima, kes siiani stippe on maksnud. Pallimängudega tegelevad klubid satuksid väga suurtesse raskustesse. Sponsorid ei pruugiks kaasa tulla, sportlased liiguksid paremini maksvatesse välisklubidesse jne.

Kui me soovime Eesti sporti edendada ja hoida, siis tuleb leppida teatavate erisustega. Nii ebameeldiv kui see ka meile ei tundu.

Olen suhelnud profisportlaste stippide teemal erinevate osapooltega ning kõik ootavad lahendust. Minu hinnangul võiks kaaluda järgmist varianti, mille olen edastanud ka rahanduskomisjonile. See ei pea jääma kehtima aastateks, kuid üleminekuperioodil (nt 5 aastat) aitaks leevendada tekkinud olukorda.

Profisportlased, kellele võib stipendiumit maksta, ei tohi olla vanemad kui noorsootööseaduses kehtestatud 26 eluaastat. Neile makstakse Vabariigi Valitsuse poolt määratud miinimumpalka, millelt tasutakse kõik nõutavad maksud ning mille alusel sportlane saab endale ka sotsiaalsed garantiid. Miinimumpalka ületav osa (nt piirmääraga 1000 eurot) oleks käsitletav stipendiumina.

Isikute nimekiri, kellele makstakse stipendiume esitatakse spordialaliidule, kes
esitab need maksuhaldurile, et oleks selge ja läbipaistev ülevaade sportlastest
kellele stipendiume makstakse.

Kuna välismängijad on kindlustatud eraravikindlustusega ega asu
hilisemalt ka Eesti Vabariigis pensionärina riigi poolt pakutavaid hüvesid
tarbima, siis neile ei oleks miinimumpalga tasumine kohustuslik.

Teeme ära! Kui mitte nüüd, siis millal veel …

 

Lauri

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lauri Luik: Lasteaiakohtade nappus saab uuest aastast leevendust

Riigikogu kultuurikomisjon kavandab uuest aastast jõustada muudatused koolieelse lasteasutuse seaduses, mille eesmärk on pakkuda leevendust lasteaiakohtade nappusele ning võidelda pikkade ootejärjekordadega.

„Jätkame lapsehoiu eelnõu arutamist komisjonis ning kavandame seaduse jõustada 2015. aasta jaanuarist,“ sõnas kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik.

„Huvigruppidelt on eelnõule laekunud 26 muudatusettepanekut, millest paljud on väga mõistlikud. Meie soov on, et seadus saaks võimalikult kvaliteetne ning lastega peresid ja ka kohalikke omavalitsusi reaalselt abistav,“ sõnas Luik.

„Haridus- ja teadusministeeriumi soov oli seadus veel enne Jaanipäeva vastu võtta, kuid leidsime, et parima tulemuse saavutamiseks ning reaalselt toimima hakkamiseks tuleb seda veel täiendada.“

„Kultuurikomisjon peab oluliseks pakkuda vanematele paindlikku lapsehoiu- või lasteaiateenust, kuid eelnõus tuleb lahendada ka teenuse pakkumise tingimused ja rakenduslikud küsimused koostöös omavalitsustega,“ ütles  Luik.

Valitsus on koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (641 SE) algatajana seadnud eesmärgiks muuta lapsehoiuvõimalused paindlikumaks. Samuti võimaldada alusharidus koolieelsetes lasteasutustes vähemalt 95 protsendile lastest ning ühe pere lastele õigus käia samas lasteaias.

Lisainformatsioon:
Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees*
lauri.luik@riigikogu.ee
56 659 599

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Läänemaa sai kolmanda esindaja parlamenti

Toompeal on tänasest kolm Läänemaa esindajat. Palju õnne Kalev!

Riigikogu liige Kalev Kallemets ametivannet andmas

Riigikogu liige Kalev Kallemets ametivannet andmas

 

 

 

 

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Kultuurikomisjon jätkab lapsehoiu eelnõu arutamist sügisel

Kultuurikomisjon jätkab lapsehoiu eelnõu arutamist sügisel, kuna sellele laekunud 26 muudatusettepanekut tuleb sisuliselt läbi analüüsida, kaasates kohalikke omavalitsusi ja huvirühmi.

„Kultuurikomisjon peab oluliseks pakkuda vanematele paindlikku lapsehoiu- või lasteaiateenust, kuid eelnõus tuleb lahendada ka teenuse pakkumise tingimused ja rakenduslikud küsimused koostöös omavalitsustega,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik.

Valitsus on koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (641 SE) algatajana seadnud eesmärgiks muuta lapsehoiuvõimalused paindlikumaks. Samuti võimaldada alusharidus koolieelsetes lasteasutustes vähemalt 95 protsendile lastest ning ühe pere lastele õigus käia samas lasteaias.

Eelnõu esimene lugemine oli Riigikogu täiskogus 7. mail. Kultuurikomisjon on eelnõule laekunud 26 muudatusettepanekut arutanud mitmel istungil, kuid vastavad otsused on kavas langetada sügisel.

 

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353; 51 69 152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0