Sel nädalal külastasid Läänemaad riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esindajad. Visiidi eestvedaja, riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Lauri Luige sõnul saadi peale vabatahtlike päästjate ja Kaitseliidu esindajatega kohtumist kinnitust, et julgeolekualane valmisolek on Läänemaal heal tasemel.

Lauri Luik leiab, et inimeste heaolu, kvaliteetse hariduse ja areneva majanduse alustingimuseks on nii kohalik kui riiklik julgeolek. „Vabadust ei tohi kunagi võtta iseenesest mõistetavana, seetõttu ongi Reformierakond pannud erilist rõhku sellele, et tagada kaheprotsendine riigikaitsekulutuste tase ning suurendada liitlasvägede kohalolekut Eestis. Lisaks oleme välja pakkunud mitmeid mõtteid, kuidas meie julgeolekut veelgi suurendada. Oleme välja pakkunud riigikaitsegümnaasiumi rajamise idee, sõdurigarantii ja kaitsepalga loomise,“ lisas Lauri Luik.

„Visiidiga soovisin fraktsioonikaslastele näidata, kuidas läänlastel läheb, millega me tegeleme, mis on meie mured ja väljakutsed ning mille üle uhked oleme. Kahtlemata on Läänemaal suureks väljakutseks hästi tasustatud töökohad. Uute ettevõtete siia meelitamine ning täiendavate investeeringute maakonda suunamine on eriti olulised,“ kirjeldas Läänemaalt riigikogusse valitud riigikogu kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik.

Luik märkis, et Haapsallu kavandatav suuremahuline serveripark on antud kontekstis viimase aja meeldivamaid üllatusi.

„Kas see siia ka päriselt tuleb, seda näitab aeg. Igal juhul on olulisel kohal konkurentsivõimelise hariduse ja turuootustele vastava täiendkoolituse ning ümberõppe pakkumine. Õnneks on meie haridusvõrgus viimaste aastatega toimunud olulisi arenguid –Tallinna ülikooli Haapsalu kolledž, Haapsalu kutsehariduskeskus ja Läänemaa ühisgümnaasium on maakonna hariduse lipulaevad, mis tagavad konkurentsivõimelise hariduse,“ lausus ta.

Reformierakonna silmis on riigi poolt oluline tagada soodne majanduskeskkond, mille üheks iseloomustajaks on jätkuvalt kahanev maksukoormus ja vähenev bürokraatia, et uute töökohtade loomine oleks ettevõtjatele soodsam ja paindlikum ning inimestele jääks rohkem raha kätte.

„Me peame igapäevaselt mõtlema selle peale, miks peaksid inimesed Läänemaale kolima ning siia oma ettevõtte rajama. Kas saaksime omalt poolt pakkuda neile midagi sellist, mida näiteks Tallinnal pole? Meie trumpideks on kahtlemata ilus, puhas ja turvaline elukeskkond, mis meelitab siia ka turiste ehk välisraha, lisaks on meil konkurentsivõimelist haridust pakkuvad õppeasutused ning suhteliselt soodne asukoht,“ rääkis Luik.

Lisatud foto külaskäigust Läänemaa päästeosakonda.

Lisainfo:

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees
lauri.luik@riigikogu.ee
5665 9599

Riigikogu Reformierakonna fraktsioon külastas sel nädalal Läänemaad. Visiidiga soovisime saadikutele näidata, kuidas läänlastel läheb, millega me tegeleme, mis on meie mured ja väljakutsed ning mille üle uhked oleme.

Kahtlemata on Läänemaal suureks väljakutseks hästi tasustatud töökohad. Uute ettevõtete siia meelitamine ning täiendavate investeeringute maakonda suunamine on eriti olulised.

Neljapäeval külastasime Nõva Päästekomandot, kooli ja sadamat ning Kullamaa Keskkooli ja Koluvere hooldekodu. Läänemaa päästjate, vabatahtlike ja Kaitseliidu esindajatega kohtusime Lääne-Eesti Päästekeskuses.

Haapsallu kavandatav suuremahuline serveripark on kohaliku majanduskeskkonna arendamise ja uute töökohtade loomise kontekstis viimase aja meeldivamaid üllatusi. Kas see siia ka päriselt tuleb, seda näitab aeg. Igal juhul on olulisel kohal konkurentsivõimelise hariduse ja turuootustele vastava täiendkoolituse ning ümberõppe pakkumine. Õnneks on meie haridusvõrgus viimaste aastatega toimunud olulisi arenguid- Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, Haapsalu Kutsehariduskeskus ja Läänemaa Ühisgümnaasium on maakonna hariduse lipulaevad, mis tagavad konkurentsivõimelise hariduse.

Reedel tutvusime Haapsaluga. Linnast aitas paremat ülevaadet anda sõit läbi kuurordi tänavate turistirongiga Peetrike, pisut teise vaatenurga alt tutvustas linna aurulaev Kallis Mari. Visiidi teise päeva olulisemateks sihtpunktideka olid Haapsalu Hoolekandekeskus, Iloni imedemaa, Tene Kaubandus OÜ ja Läänemaa Ühisgümnaasium.

Riigi poolt on oluline tagada soodne majanduskeskkond, mille üheks iseloomustajaks on jätkuvalt kahanev maksukoormus ja vähene bürokraatia, et uute töökohtade loomine oleks ettevõtjatele soodsam ja paindlikum ning inimestele jääks rohkem raha kätte. See mõjub ühtviisi nii Ida-Virumaal kui Läänemaal.

Me peame igapäevaselt mõtlema selle peale, miks peaksid inimesed Läänemaale kolima ning siia oma ettevõtte rajama. Kas saaksime omalt poolt pakkuda neile midagi sellist, mida näiteks Tallinnal pole? Meie trumpideks on kahtlemata ilus, puhas ja turvaline elukeskkond, mis meelitab siia ka turiste ehk välisraha, lisaks on meil konkurentsivõimelist haridust pakkuvad õppeasutused ning suhteliselt soodne asukoht. Kindlasti suudame pakkuda suuremat paindlikkust asjaajamisel. Me peame oma trumpe senisest kavalamalt kasutama.

Üheks väga suureks potentsiaalseks trumbiks oleks kindlasti Haapsalu ja pealinna vahelise rongiliikluse taastamine. Pean läänlasena Riisipere-Haapsalu raudteelõigu taastamist äärmiselt oluliseks. Kiire, turvaline ja mugav raudteeühendus võimaldaks inimestel käia tööl pealinnas, kuid samas elada Läänemaal. Kusjuures suure osa kontoritööst saaks tehtud juba rongis. Lisaks avaldaks kaasaegne raudteeühendus suurt mõju ka piirkonna majanduslikule arengule, mis on aluseks uute tasuvate töökohtade loomisele.

Inimeste heaolu, kvaliteetse hariduse ja areneva majanduse alustingimuseks on nii kohalik kui riiklik julgeolek. Kohtumistel kohalike päästjate, vabatahtlike ja kaitseliitlastega saime kinnitust, et riigi julgeolekualane valmisolek on ka Läänemaal heal tasemel. Vabadust ei tohi kunagi võtta iseenesest mõistetavana, seetõttu ongi Reformierakond pannud erilist rõhku sellele, et tagada kaheprotsendine riigikaitsekulutuste tase SKT-st ning suurendada liitlasvägede kohalolekut Eestis. Lisaks saavutada järk järgult suuremat energeetilist sõltumatust. Oleme välja pakkunud mitmeid mõtteid, kuidas meie julgeolekut veelgi suurendada, näiteks riigikaitsegümnaasiumi rajamise idee, sõdurigarantii ja kaitsepalga loomise.

Kui Eestis läheb hästi, siis peab ka Läänemaal hästi minema, muud valikut me endile ei jäta 🙂

Lauri

8.–19. septembril külastab riigikogu Reformierakonna fraktsioon Läänemaad, kus kohtutakse kohalike ettevõtjatega ja külastatakse koole ning hooldusasutusi.

 Visiidi esimesel päeval külastatakse Läänemaa Päästeosakonda (kus kohtutakse nii vabatahtlike päästjate kui ka Kaitseliidu esindajatega), Nõva sadamat, Kullamaa keskkooli ja Koluvere lossi.

 Reedel tutvutakse Haapsalu hoolekandekeskusega ja Läänemaa ühisgümnaasiumiga. Lisaks külastatakse Tene Kaubanduse OÜ-d.

 Fraktsiooni koosseisus külastavad Läänemaad Jaanus Tamkivi, Kalle Laanet, Lauri Luik, Aivar Sõerd, Kristen Michal, Jüri Jaanson, Aare Heinvee, Arto Aas, Deniss Boroditš, Kalev Kallemets, Kalle Palling, Mati Raidma, Meelis Mälberg, Rein Aidma, Remo Holsmer, Tarmo Mänd, Tõnis Kõiv ja Väino Linde.

 Läänemaalt parlamenti valitud riigikogu kultuurikomisjoni esimehe, visiidi eestvedaja Lauri Luige sõnul on piirkonna jaoks kõige olulisem küsimus majanduslik areng ning uute töökohtade loomine.

 „Inimeste heaolu saab toetuda vaid tugevale majandusele ja stabiilsele kasvule, mis aitab tööandjatel luua uusi töökohti ja võimal­dada palgatõusu. Heaks näiteks on pidevalt arenev Haapsalu Uksetehas, mis pakub tööd enam kui 150 läänlasele. Tegemist on kaasaegsel tehnoloogial siseuksi ja alumiiniumvineeri baasil välisuksi tootva tehasega, mille peamised eksporditurud on Soome, Rootsi ja Norra,“ rääkis ta.

 “Kindlasti on fraktsiooni visiidil tähelepanu all ka töökohtade temaatika. Uute tasuvate töökohtade loomine Läänemaale on kohaliku majanduse arengu võtmeküsimus,” ütles Luik.

 Lauri Luik märkis, et Läänemaa murekohaks on elanike arvu kahanemine, kellest suurem osa lahkub Tallinnasse.

 „Just seetõttu pean ma läänlasena Riisipere-Haapsalu raudteelõigu taastamist äärmiselt oluliseks. Kiire, turvaline ja mugav raudteeühendus võimaldaks inimestel käia tööl pealinnas, kuid samas elada Läänemaal. Lisaks avaldaks kaasaegne raudteeühendus suurt mõju ka piirkonna majanduslikule arengule,“ rõhutas Luik. “Olen raudtee taastamise olulisust rõhutanud kõigile poliitikutele, keda siin võõrustanud oleme ning teen seda seni kaua, kuniks me saame visiidile juba rongiga tulla.”

Minu tänane sõnavõtt Riigikogus Sisekaitseakadeemia praktikabaasi rajamise teemal:

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigiasutuste senisest laiem regionaalne paiknemine on minu hinnangul oluline.

Haapsalus tegutsev maksekäsukeskus on üks hea näide riigiasutuse regionaalsest ümberpaigutamisest. Tagatud asutuse tõrgeteta toimimine ning mitmed kohalikud spetsialistid on saanud oma kodukohas tööd.

Kindlasti on oluline, et ka Ida-Virumaal oleks senisest enam tunda riigi kohalolekut.

Antud eelnõus väljapakutud idee struktureerida ümber kogu Sisekaitseakadeemia, ehitades tänase nelja toimiva õppehoone asemele uus, mis paikneks Ida-Virumaal, maksaks riigile 60–80 miljonit eurot. Lisaks tähendab see suure osa tänase personali, sealhulgas kompetentsete õppejõudude uuendamist ning täiendavalt tuleks tegelda väljakutsetega, mis puudutavad õppureid.

Võttes arvesse tänast olukorda, nii hariduslikku, regionaalset, julgeolekualast kui ka majanduslikku, tundub igati ratsionaalne rajada Ida-Virumaale Sisekaitseakadeemia praktikabaas, mis tagaks circa 100 kadeti järjepideva kohaloleku antud piirkonnas.

Praktikabaasi rajamine aitaks täita ka antud eelnõuga seatud eesmärgid.

Lisaks on praktikabaasi rajamise idee kindlasti kiiremini teostatav, võimaldades säilitada täna hästi toimiva Sisekaitseakadeemia töö neljas juba toimivas õppehoones.

Seega, meie hinnangul on praktikabaasi rajamine
kiiremini teostatav ja ka tänastes oludes ratsionaalsem. Aitäh!

Täna oli Riigikogus esimesel lugemisel nn valimisea langetamise eelnõu. Alljärgnevalt minu tänane sõnavõtt stenogrammi kujul:

Austatud juhataja! Head kolleegid! Head noored! Mul on tõsiselt hea tunne, et aastaid-aastaid arutatud ja debateeritud valimisea langetamise teema on jõudnud lõpuks siia Riigikogu saali. Suur tänu kõikidele algatajatele, eelkõige noortele endile, kes on selle teema eest läbi aastate aktiivselt seisnud! Ma olen isegi osalenud alates keskkoolieast kümnetel erinevatel debattidel, kus  valimisea langetamine on olnud fookuses. Ma julgen väita, et see on viimastel aastatel ilmselt kõige enam debateeritud noortevaldkonna teema üldse.

Kõikidel nendel debattidel on jõutud laias laastus järeldusele, et  noori tuleb senisest enam ühiskonna protsessidesse kaasata ja et üheks võimalikuks lahenduseks võiks olla kohalikel valimistel noortele alates 16. eluaastast valimisõiguse andmine.

Sellega kaasneb minu hinnangul ja nende hinnangul, kes on teinud erinevaid küsitlusi ja läbi viinud debatte, üsna mitmeid positiivseid tegureid:

* Näiteks tekib võimalus 24 000-l noorel inimesel ise valimistel kaasa rääkida selles, kuidas kohalik elu tulevikus nende hinnangul välja võiks näha.

* Kindlasti on olulisel kohal noorte harimine ja nendes demokraatlike protsesside vastu huvi kasvatamine. Samuti vastutuse võtmine, vastutuse olulisus ja juhtimisalane täiendav teave noortele.

* Loomulikult on oluline harjumuse tekitamine. On ju teada tõde see, et kui sa oled ühe korra midagi teinud, siis teist korda on seda teha juba märksa lihtsam ja tekib harjumus. Kui seda aga õigel ajal ei teki ja noor läheb oma kodukohast ära näiteks ülikooli mõnda teise suuremasse linna, siis ei pruugigi seda sidet ja harjumust tekkida.

* Väga oluline märksõna selle protsessi juures on lõimumine. Teatavasti on kohalikel valimistel õigus hääletada ka mittekodanikel ja antud muudatusega laieneks ka 16-aastastele mittekodanikele õigus kohaliku elu küsimustes kaasa rääkida. Minu arvates ääretult positiivne.

* Kurb fakt on see, et meie ühiskond vananeb ja paratamatult on sellega seoses ülekaalus, fookuses teemad, mis puudutavad vanemat generatsiooni, mis on loomulikult ääretult oluline, aga ma pean tähtsaks ka seda, et nooremad inimesed ja neid puudutavad teemad oleksid senisest enam tähelepanu all. Andes võimaluse 16-aastastele noortele valimas käia, usun, me tõstame ka need noortevaldkonna teemad rohkem fookusesse. Näiteks Eurobaromeetri statistika järgi on Eesti noorte valimisaktiivsus täna ca kaks korda madalam kui üle 55-aastastel inimestel. Loodetavasti me suudame seda trendi antud muudatusega ka positiivses suunas liigutada.

* Fakt on ka see, et noored oskavad ja tegelikult tahavad kaasa rääkida oma kodukoha elu parandamisel. Ma mäletan ise ajast, kui ma olin keskkooliõpilane ja kui me Haapsalu linnas tahtsime hirmsasti saada rulaparki. Haapsalu oli tol ajal justkui vanemate inimeste puhkuselinn. Me tahtsime seda muuta, Haapsalust teha ka noorte aktiivsete inimeste linna. Koostöös kohaliku võimuga suutsime läbi suruda mõtte, et linna tuleks rulapark, mis on tänaseni  väga populaarne. Seegi näitab, et meie tol ajal ja miks ka mitte tänased noored soovivad kaasa rääkida kohaliku elu arendamisel.

Siin juba mainitud ohust ka natukene veel. Ka nendel debattidel, kus ma olen osalenud läbi aastate, on välja toodud, et tõepoolest võib poliitika ja kampaania tegemine tänasest enam minna koolidesse. Nagu ma oma küsimuses härra Marustele vihjasin, tegelikult on ju täna koolides mitmeid 18–19-aastaseid õpilasi, kes on samuti valimisõiguslikud ja kes oleksid just nagu potentsiaalne sihtrühm kampaania tegemiseks. Minu hinnangul on see ikkagi väga paljuski kooli kodukorra küsimus, kuidas suudetakse korda tagada. See, et tehakse teavitus- ja üldist harimistööd noorte hulgas, on igati positiivne. Loomulikult, propaganda kui selline ei ole minu hinnangul tervitatav, aga ma usun, et see ei ole nii suur probleem, kui seda mõned oponendid üritavad maalida.

Siin on juba mitmel korral läbi jooksnud, et Eesti ei ole valimisea langetamise küsimuses sugugi mitte pioneer. On mitmeid positiivseid näiteid Austriast, Saksamaalt, Šveitsist kui ka Norrast. Paljud üritavad tegelda temaatikaga, et noori enam kaasata. Mina usun küll, et Eesti ühiskond on selleks küps, et anda noortele võimalus kohalikel valimistel aktiivsemalt kaasa rääkida.

Valimisea langetamisega seonduvalt on teemasid, millega tuleb paralleelselt edasi tegelda. Ka siin juba läbi jooksnud õppekava täiendamise temaatika, mis on niikuinii pidevalt päevakorral, kuna elu muutub ja areneb, loomulikult tuleb nii ühiskonnaõpetuse kui ka kodanikuõpetuse ainekavasid vaadata, teha täiendusi, kuidas noortele veelgi paremini selgitada seda, miks on oluline valimas käia, mida tähendab vastutus, mida tähendab juhtimine, mida tähendab ühiskonnas kaasarääkimine. Selles osas on meil kindlasti koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga võimalik ka tulevikus parendusi teha.

Kokkuvõttes ma tänan kõiki parlamendisaadikuid, kes on selle teemaga tegelenud, eesotsas Kristen Michali ja Rait Marustega! Ma tänan noori, kes on täna ka siia tulnud ja läbi aastate olnud selle teema arutelude juures! Paljud nendest on teinud seda keskkooliajast alates, olles täna minuvanused, mu endagi mitmed sõbrad-tuttavad. Nii et tänu kõigile neile! Minu arvates me oleme päris suure asja aastatega ära teinud debattide ja analüüside näol. Nüüd on minu hinnangul Eesti kindlasti küps selleks, et see seadusmuudatus ära teha ja anda võimalus ka 16-aastastele kohalikel valimistel hääletada. Aitäh teile!

Täna arutleme kodanikuühiskonna arengu teemadel Riigikogu põhiseaduskomisjoni, sotsiaalkomisjoni ja kultuurikomisjoni ühisistungil.

Kultuurikomisjoni esimehe Lauri Luige sõnul peab riigi ja vabakonna koostöö olema vastastikune. „Riik peab olema vabakonnale toeks nii nõu kui jõuga, näiteks vajaliku oskusteabe, finantside ja sobiva keskkonna loomisega. Oluline on kaasata senisest enam ka erasektorit vabakonna rahastamisel,“ ütles Luik.
Loe lähemalt allolevast pressiteatest!

Maruste: Riigikogu töö avalikumaks muutmist ja kaasamist on kavas edasi arendada

Riigikogu põhiseaduskomisjoni, kultuurikomisjoni ja sotsiaalkomisjoni istungil kodanikuühiskonna arengu üle kerkis esile diskussioon Riigikogu kaasamise hea tava teemal.

„Ei saa öelda, et Riigikogul kaasamise hea tava puudub. Õigusloome hea tava sisaldab kaasamise hea tava. Hetkel käib Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse revisjon, mille käigus on kavas ka Riigikogu töö avalikumaks muutmise ja kaasamise temaatikat edasi arendada,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.

Mõttekoja Praxis juhatuse esimehe Annika Uudelepa soovitusel võiks Riigikogul olla oma kaasamise hea tava, mis arvestaks Riigikogu spetsiifikat ning teeks kõigile partneritele kaasamise arusaadavamaks ja läbipaistvamaks.

Uudelepa hinnagul on Eesti üks elujõulisema ja dünaamilisema kodanikuühiskonnaga riik Kesk- ja Ida-Euroopas. „Täna aga näeme, et vanad reeglid ja praktikad ei käi reaalselt toimunud uuenduste ja muutustega kaasas. Üks näide on, et Eesti õiguses ei ole sotsiaalsel ettevõtlusel juriidilist vormi,“ ütles Uudelepp.

Sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof  pidas Riigikogu kaasamise heaks näiteks töövõimereformi käigus toimuvat kaasamisest. „Oleme kaasanud sotsiaalpartnereid aruteludesse ja arvestanud paljusid töövõimereformile tehtud ettepanekuid. Töö eelnõudega käib veel edasi,“ ütles Pikhof.

Kultuurikomisjoni esimehe Lauri Luige sõnul peab riigi ja vabakonna koostöö olema vastastikune. „Riik peab olema vabakonnale toeks nii nõu kui jõuga, näiteks vajaliku oskusteabe, finantside ja sobiva keskkonna loomisega. Oluline on kaasata senisest enam ka erasektorit vabakonna rahastamisel,“ ütles Luik.

Istungil võtsid veel sõna siseminister Hanno Pevkur, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse esimees Jaan Aps ning Vabaühenduste liidu EMSL juhataja Maris Jõgeva.

Järgmine avalik arutelu kodanikuühiskonna arengu teemal on kavas Riigikogu täiskogus 6. novembril.

Fotod istungilt: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/Komisjonid/XII+Riigikogu/Uhisistungid/Kodanikuuhiskonna+areng/

Istungi video: http://www.youtube.com/riigikogu (video laekub viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus Kati Varblane T: 631 6353, 51 69 152 kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Kultuurikomisjon arutas 8. septembri 2014. a istungil autoriõiguse seaduse muudatusi (697 SE), millega luuakse mäluasutustele võimalus oma kogudesse kuuluvaid orbteoseid õiguspäraselt kasutada. Vabariigi Valitsuse alatatud eelnõu tutvustasid justiitsminister Andres Anvelt ja nõunik Kärt Nemvalts.

Orbteose puhul on tegemist teosega, mille autori kohta puuduvad andmed või ei ole autorit leitud. Eelnõu regulatsiooni alla käivad trükised, audiovisuaalsed teosed ja fonogrammid. Kehtivas autoriõiguse seaduses puudub igasugune võimalus orbteoseid kasutada, sest autoriõiguse kohaselt on teose kasutamiseks vajalik autori nõusolek. Muudatuse kaudu tekib mäluasutustel võimalus orbteos üle-Euroopalises registris registreerida, viies eelnevalt läbi hoolika otsingu ja püüdes igal viisil siiski teose autorit leida. Kui orbteos on registrisse kantud, on mäluasutusel õigus oma kogusse kuuluvat teost või fonogrammi avalikes huvides kasutada, tehes teose kultuurilistel ja hariduslikel eesmärkidel kättesaadavaks või reprodutseerides seda säilitamise või taastamise eesmärgil.

Arutelul küsiti, kas orbteoste direktiiv, mis on seadusemuudatuse aluseks, on avatud edasisteks muudatusteks. Tegemist on 2 aastat tagasi vastu võetud direktiiviga, mille eesmärk on tagada autorita teoste säilitamine ja kultuuripärandiga tutvumise võimaluse loomine. Kasutusvõimaluste suurendamise kallal praegu ei töötata. Eesti väljendas direktiivi väljatöötamisel küll soovi, et teoste hulk, millele orbteoste reegleid kohaldatakse, oleks laiem (sooviti ka laiendamist fotodele), kuid see ei leidnud esialgu direktiivis kajastamist ning võiks vajada edaspidi üle vaatamist.

Direktiiv ei sätesta mingit tähtaega, millest alates avaldatud teoseid saab orbteoseks tunnistada. Arutelus juhiti tähelepanu, et nõukogude perioodil loodi suurel hulgal teoseid, mille autoreid ei fikseeritud. Eelnõu koostajate sõnul aitab selles küsimuses nõue, et orbteoseks saab tunnistada teose alles siis, kui on läbitud põhjalik otsing ning autoritele puuduvad igasugused viited.

Lisaks uuriti muudatusega kaasnevat uute töötajate vajadust. Muudatus toob kaasa orbteoste registreerimise eest vastutavas Justiitsministeeriumis ühe töötaja lisandumise. Mäluasutuste tööjõuvajadus selgub sõltuvalt sellest, millises mahus asutused soovivad hakata orbteoste tuvastamise ja registreerimisega tegelema, kuivõrd tegemist ei ole seaduses kehtestatud kohustusliku tegevusega.

Kultuurikomisjon otsustas viia eelnõu Riigikogu täiskogusse esimesele lugemisele kolmapäeval, 17. septembril. Pärast esimese lugemise lõpetamist saab eelnõule 5 tööpäeva jooksul esitada muudatusettepanekuid.

Angelika Berg
Riigikogu kultuurikomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja

T: +372 631 6483
M: +372 5086321

Riigikogu. Lossi plats 1a, 15165 Tallinn.
www.riigikogu.ee

Riigikogu kultuurikomisjon otsustas esmaspäevasel istungil kutsuda rahvusooperi nõukogust tagasi Ester Tuiksoo ja nimetada nõukogu liikmeks Riigikogu liige Enn Eesmaa.

Rahvusooperi nõukogu on rahvusooperi kõrgeim juhtimisorgan ja koosneb üheteistkümnest liikmest. Rahvusooperi nõukokku kuuluvad veel Riigikogu liikmedMaimu Berg ja Imre Sooäär. Nõukogu esimees on Eri Klas ning liikmed Paavo Nõgene, Andres Pung, Tea Varrak, Peep Lassmann, Riina Viiding, Rene Eespere ja Ants Wõrk. Praeguse nõukogu volitused kehtivad 5. maini 2015.

Kultuurikomisjon otsustas saata otsuse eelnõu Riigikogu täiskogu istungile 18. septembril.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 51 69 152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Kultuurikomisjon arutas 9. septembri 2014 a istungil Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud eelnõu, milles tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek määrata Sisekaitseakadeemia asukohaks Ida- Virumaa ning rajada sinna käimasoleva Euroopa Liidu eelarveperioodi jooksul uus Sisekaitseakadeemia õppehoone.

Komisjon arutas eelnõu esmakordselt  9. juunil 2014 ning palus seejärel siseministrilt, haridus- ja teadusministrilt ning Sisekaitseakadeemia rektorilt esitada koostöös Sisekaitseakadeemia erinevas mahus üleviimise regionaalpoliitiliste ja hariduslike mõjude analüüs. 9. septembri istungil tutvustas siseminister Hanno Pevkur, et on analüüside tulemusel valmis esitama Vabariigi Valitsusele ettepanekut luua Ida-Virumaale Sisekaitseakadeemia püsiv praktikabaas ning renoveerida Sisekaitseakadeemia peahoone Tallinnas. Praktikabaasi rajamine Ida-Virumaale tagaks ka eelnõus toodud eesmärgi suurendada Eesti riigi kohalolekut viidatud regioonis. Praktikabaasi rajamiseks on vaja välja ehitada ühiselamu ning koolitada praktikajuhendajaid. Koostööd tehakse Tartu Ülikooli Narva Kolledžiga.

Rektor Lauri Taburi sõnul tagaks praktikabaasi loomine aastaringselt ligikaudu saja kadeti viibimise erinevates Ida-Virumaa asutustes, kus nad kohapeal olevate juhendajate abil läbiksid oma korralise praktika. Praktika keskmine kestus  on kadettidel on 1- 3 kuud.

Nii esitatud mõjude analüüs kui istungil aset leidnud arutelu tõid välja, et suurim võimalik negatiivne mõju Sisekaitseakadeemia täies mahus üleviimisel võib olla mõju õppetegevuse kvaliteedile. Palju Sisekaitseakadeemia õppejõudude on tegevametnikud ja praktikud, kellel võib osutuda keerukaks Ida-Virumaal läbiviidav õppetöö ja Tallinnas toimuv igapäevatöö ühitamine. Selle tagajärjel võib tekkida vajadus leida suuremal hulgal uusi õppejõude.

Kultuurikomisjon otsustas viia läbi eelnõu arutelu Riigikogu täiskogus neljapäeval, 18. septembril. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 154 kohaselt arutatakse eelnõu, mis sisaldab Vabariigi Valitsusele tehtavat ettepanekut, ühel lugemisel, misjärel pannakse eelnõu lõpphääletusele. Otsuse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, st vähemalt 51 poolthäält.

Täna võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse, millega antakse kohalikele omavalitsustele võimalus kasutada põhikooli õpetajate tööjõukulude toetust ka gümnaasiumiõpetajatele palga maksmiseks. Selleks peab kohalik volikogu võtma vastu vasta otsuse.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Lauri Luige (Reformierakond) sõnul on mitmed omavalitsusjuhid viimastel kohtumistel väljendanud oma muret seoses põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate tööjõukulude katmisega, kuna tänased rahastamispõhimõtted olevat liialt jäigad.

„Omavalitsusjuhtide sõnul oleks täiendav paindlikkus, mis lubaks põhikooli õpetajate palgaraha võimalusel kasutada ka gümnaasiumi õpetajatele palga maksmiseks, kohalikele omavalitsustele suureks abiks koolide ülalpidamisel. Seda muidugi juhul, kui põhikooli õpetajate palgad on makstud ning raha jääb üle,“ lausus Luik.

Luige sõnul on omavalitsustele täiendava paindlikkuse loomine ka valitsuse tegevusprogrammis kirjas. Üheks eesmärgiks on käsitleda kooli palgafondi ühtsena. Praegu kehtiva korra kohaselt tuleb üldreeglina põhikooliõpetajate tööjõukulude toetust kasutada põhikooliõpetajate töö tasustamiseks ning gümnaasiumiõpetajate oma gümnaasiumiõpetajate töö tasustamiseks. Erandina võivad kehtiva määruse kohaselt omavalitsused, kes on vastu võtnud otsuse gümnaasiumivõrgu korrastamise kohta, kasutada kuni 5% põhikooliõpetajate tööjõukulude toetusest gümnaasiumiõpetajate töötasuks.

Määrus jõustub septembris.

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees
lauri.luik@riigikogu.ee
+372 56 659 599

Jäägu nii!

Keerulistest olukordadest välja tulemiseks on oluline säilitada selge mõistus ja positiivne suhtumine ning katsuda leida lahendusi. Alati on lihtsam süüdlasi otsida ja näpuga osutada, kuid see ei vii edasi.

Ettevõtluse arendamisel ja töökohtade loomisel on kandev ning otsustav roll eraettevõtetel. Riigi ja kohalike omavalitsuste ülesanne on tagada ettevõtluseks sobiv keskkond, luues selleks vajalikud tingimused. Eestis on ettevõtlusega tegelemiseks loodud üsna head võimalused, võrreldes näiteks paljude teiste Euroopa riikidega. Töö parema maksukeskkonna nimel jätkub: alates järgmisest aastast alaneb tulumaks, tõuseb maksuvaba miinimum ja alaneb töötuskindlustusmakse määr. Need on väga konkreetsed sammud ja ettevõtluskeskkonna parendamiseks.

Väga olulisel kohal on ka koostöö kõrg- ja kutsekoolidega. Visiidil TTÜ-s

Rääkides konkreetselt meie maakonnast ja Haapsalust, siis on ju viimaste aastatega kodukant ning siinne elukeskkond märgatavalt paremaks muutunud. Läänemaale toodud
riigiinvesteeringutest oleme järjepidevalt ülevaateid andnud. Siia suunatud ja suunatavate investeeringute eesmärk on ühene- parandada elukeskkonda, et inimestel oleks Läänemaal hea elada.

Läänemaa Ühisgümnaasiumi avamisel kutsusin noori üles siia oma ettevõtet looma, stipendiumgi sai selle tarvis välja pandud. Loodetavasti sünnib ettevõtlusõppe programmi raames meile seeläbi ka uusi ettevõtteid, kasvõi üksainus uus firma oleks reaalne tulem. See on küll pisike edasiminek ning ei ole võrreldav mitmesaja töökoha kadumisega, kuid iga maraton saab alati alguse esimesest sammust.

Ikka ei saa me üle ega ümber raudteeühendusest pealinna ja Haapsalu vahel. Minu hinnangul on see üks väga konkreetne riigipoolne regionaalpoliitiline samm, kuidas Lääne-Eestit täiendavalt toetada, et siinset elu veelgi parandada. Kutsusin peaministri
sügiseks Läänemaale suuresti just seetõttu, et lisaks muudele päevakajalistele teemadele arutada ka Haapsalu raudtee taastamise küsimust. Loomulikult on siis laual ka PKC sulgemisega kaasnevate mõjude analüüsimine ning lahenduste leidmine.

Kindlasti suudame üheskoos tekkinud väljakutsele lahenduse leida ning PKC tehase sulgemise tagajärjel tööta jäävad inimesed taas tööjõuturule aidata. Selle pärast saigi tehtud ettepanek kutsuda osapooled viivitamatult kokku ning panna paika plaan, mis meid sellest olukorrast välja aitab. Väga hea, et maavanem on otsustavalt reageerinud ning alustanud aktiivseid konsultatsioone.

Suuname energia lahenduste leidmisele, üheskoos saame kindlasti hakkama.

Lauri Luik

Juba 9. aastat järjest on Eesti Koolispordi Liidu suvemängudel Meri ja Päike lahedat Hiiumaad avastamas ca 300 noort üle Eesti. Sportmängudele ja uute sõprussuhete loomisele lisaks aitavad meie noored korrastada ka kauni Hiiumaa rannaäärt.

Haapsalu aurulaev Kallis Mari pakub tänasest seltsi oma vanemale vennale, turistirong Peetrikesele

Pildil paremalt: Innar Mäesalu, Tõnu Parbus, Kallis Mari, Reimo Nebokat ja mina