Hea lugeda kohe:)

www.laanlane.ee
Haapsalu muuseumite külastajate hulk suurenes tänavu umbes 5000 võrra. Kuna sihtasutusele Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid kuuluvad ka huvirong Peetrike ja aurupaat Kallis Mari, sai sihtasutus mullusega võrreldes juurde kokku ligi 15 000 teenusekasutajat, vahendas Vikerraadio kultuuriuudiste saade.

Eelmise aasta sügisel loodi riigi ja linna ühine sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, mis valitseb kuut muuseumit. Tänavu avati uusi püsinäitusi ja suvel ostis linn muuseumite sihtasutusele linnas reise tegeva huvirongi ning merel sõitva aurupaadi. Need on sihtasutusega seotud ja teenivad sellele tulu.

Linnavalitsuse avalike suhete spetsialisti Tõnu Parbuse sõnul teenis huvirong suvega umbes 9000 eurot ja paar nädalat merereise teinud aurupaat 900 eurot.

Sihtasutuse juhi Anton Pärna sõnul on tänavune aasta olnud edukas. „Eelmisel aastal plaane tehes me püüdsimegi jõuda 45 000 külastajani ja ma arvan, et me selle numbri saavutame,“ lausus Anton Pärn. „Mida see 45 000 ütleb? See ütleb seda, et sel aastal on meil 5000 külastajat rohkem kui eelmisel aastal.“

Kuna sihtasutuse vedada on ka huvirongi ja aurupaadi atraktsioonid, siis nende kasutajate arv on samuti sihtasutuse ühises katlas. Aurupaat sõidab suvel Tagalahel, huvirong Haapsalu tänavail, tutvustab linna, olulisi ehitis ning piirkondi.

„Kui me need numbrid ka juurde paneme, siis tegelikult on meil külastajaid olnud sel aastal 53 000 ehk siis sisuliselt huvirong ja aurupaat kokku on toonud juurde peaaegu 10 000 külastajat, kes on leidnud tee muuseumisse ja pärast muuseumi külastust teinud ka mõne tiiru Haapsalu vanalinnas ja Tagalahel,“ rääkis Pärn. „Nii et tegelikult inimesi, kes on otseselt meiega kokku puutunud, saab olema sel aastal ma arvan 55 000-56 000. Ehk siis kogu meie külaliste arv on 15 000 võrra suurem kui varasemalt.“

Sihtasutuse all tegutsevad Ants Laikmaa majamuuseum, ajalooline raekojahoone, Iloni Imedemaa, sidemuuseum, raudteemuuseum ja piiskopilinnus. Neist menukaim on linnus, järgneb Iloni Imedemaa. Sihtasutuse juht Anton Pärn peab suure potentsiaaliga muuseumiks ka raudteemuuseumi.

„Juba ainuüksi sellepärast, et sel aastal oli meil ka uus tuletõrjenäitus teatud mõttes proovikiviks, et anda meile uut algtõuget ja järgmisel aastal on tulemas ajaloolisse Haapsalu jaamahoonesse ka sidenäitus,“ tutvustas Pärn. „Näitus sellest nii-öelda tiigrihüppe eelsest ajast ja ma arvan, et meie ekspositsioon kindlasti võiks ulatuda ka välja tsaariaega. Nii et näidata seda side ja sidega seotud tehnoloogia arengut varasematel kümnenditel.“

Eesti Koolispordi Liidu interaktiivne õppeprogramm keskendub sellel sügisel tervislikule toitumisele. Eelmisel nädalal avaldasime klipid rämpstoidu ja energiajookide kahjulikkusest. Tänane klipp annab meile teada, et saiakestes on liiga palju jahu, suhkrut ja rasva. Need kõik on äärmiselt toitainevaesed. Liigne saiakeste tarbimine ohustub ka meil endil rasvuda

Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luik soovitab liigset saiakeste söömist vältida: „Saiakesed võivad tunduda ahvatleva ja maitsvana, kuid nende mõju inimorganismile on pikas perspektiivis kõike muud kui kasulik. Selle asemel, et võtta paar saiakest, võiks panustada soojale koolilõunale. Kui tahad püsida noorusliku, ilusa, terve ja energilisena, siis väldi saiakeste söömist liigseid suhkruid ja võimalusel ka säilitusaineid ning söö palju värskeid aed- ja puuvilju.“

Kõik klipid laetakse üles Eesti Koolispordi Liidu youtube´i kanalile ning Koolispordi kodulehele. Klipid on tootnud tunnustatud videomeister Steiv Silm.

Saiakesed annavad meile suurema vööümbermõõdu

Kõik eelmised videoklipid leiate Koolispordi kodulehelt

http://www.koolisport.ee/tervislik-toitumine

http://www.koolisport.ee/kergejoustik

http://www.koolisport.ee/uke-harjutused

Lisainfo:

Henri Ausmaa

Eesti Koolispordi Liit, projektijuht

henri@koolisport.ee

tel.5280096

Kultuurikomisjon kohtus 21. oktoobri 2014 istungil Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja – asutuste Liidu (IFLA) presidendi pr Sinikka Sipilä ja Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresooga. Kohtumisel osales ka Rahvusraamatukogu välissuhete peaspetsialist Mari Kannusaar.

Proua Sipilä andis ülevaate rahvusvahelise raamatukogude katusorganisatsiooni tegevustest, tuues välja, et suurt tööd tehakse raamatukogude tööd ühtlustavate standardite ja juhiste väljatöötamisel. Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor kinnitas, et see on väga tänuväärne tegevus. Lisaks püütakse leida lahendusi ka erinevates autoriõigusi puudutavates küsimustes koostöös Rahvusvahelise Intellektuaalse Omandi Organisatsiooniga. Presidendi ametiaja sõnum on „ Tugevad raamatukogud – tugev ühiskond“.

Üheskoos arutleti digitaliseerimise ja e-raamatute arengute üle. E-raamatute kohta käivat seadust pole ka Soomes ning see on üks vaieldavamaid teemasid raamatutemaailmas praegu üldse.
Proua Sipilä tutvustas Soome raamatukogude olukorda. Ta leidis, et raamatukogud teevad väga head tööd ja nende vajalikkus pole kahtluse all. Soomes on need ka osa igapäevaelust seeläbi, et raamatukogudes pakutakse erinevaid teenuseid, nagu õigusteenus ja tervishoiuteenus. Oluline on saavutada raamatukogude suurem nähtavus ühiskonnas.

Arutati laste ja noorte lugemisharjumuste üle. Ühiselt mööndi, et need on muutunud, kuid tegu on pigem väljakutsega leida uusi viise, kuidas lastele ja noortele läheneda ja neid rohkem raamatuid lugema kutsuda. Soomes on selles osas välja töötatud eraldi programmid, eriti keskendutakse poiste lugemusele, sest viimane PISA uuring näitas, et poiste ja tüdrukute lugemuse erinevus on märkimisväärne.

Eestis valmistatakse hetkel ette suuremaid muudatusi rahvaraamatukogude seadusesse ja säilituseksemplari seadusesse. Seega tullakse raamatukogude teema juurde varsti tagasi.

Riigikogu kultuurikomisjon toetas esmaspäevasel istungil kutseseaduse muudatusi, millega luuakse koordinatsioonisüsteem tööjõuvajaduse prognoosimiseks ja oskuste arendamiseks tööjõuturul.

„Kuna tööandjad ning välisinvestorid peavad asjakohase ettevalmistusega töötajate nappust majandusarengu üheks peamiseks piduriks, siis info koondamine tööturul vajaminevate ametite ja oskuste kohta on abiks tööturu vajaduste hindamisel. See aitab ka õppuril oma karjääri planeerida ja saada selgust, mis kvalifikatsiooniga inimesi on tööturul vaja,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik.

Eelnõu tutvustanud haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul kaasatakse ettevõtjaid uue süsteemi loomisse ja elukestva õppe süsteemi kujundamisse. Koordinatsioonisüsteem luuakse haridus- ja teadusministeeriumi juhtimisel koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning sotsiaalministeeriumiga. Süsteemi käivitamiseks on kavandatud 4,4 miljoni euro ulatuses Euroopa Liidu vahendeid ajavahemikuks 2014 – 2020.

SA Kutsekoda hakkab haridus- ja teadusministri volitusel korraldama koordinatsioonikogu ja kutsetegevuse eksperdikogude tööd, kus hinnatakse üleriigilist tööjõuvajadust ja määratletakse tööturu koolitustellimused. Analüüsi ja prognoosi tulemusi hakatakse kasutama näiteks kvalifikatsiooni- ja karjäärinõustamisel ning õppeasutuste õppekavaarendusel.

Kultuurikomisjon otsustas saata kutseseaduse muutmise seaduse eelnõu (743 SE) Riigikogu täiskokku esimesele lugemisele 5. novembril.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 51 69 152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Eesti Koolispordi Liidu interaktiivne õppeprogramm keskendub sellel sügisel tervislikule toitumisele.

Eelmisel nädalal avaldasime klipid rämpstoidu ja energiajookide kahjulikkusest. Tänane klipp annab meile teada, et kartulikrõpsudes on liiga palju rasva. Liigne rasva tarbimine ohustub ka meil endil rasvuda.

„Kartulikrõpsudes on nii palju rasva, et neid on võimalik põlema panna,“ ütleb personaaltreener Risto Uuk. „Liigne rasv tähendab seda, et seal on meie jaoks liiga palju energiat. Kartulikrõpse tuleks tarbida väga mõõdukalt, vastasel korral on oht rasvuda,“ lisab ta.

Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luik soovitab samuti kartulikrõpse vältida: „Kartulikrõpsud võivad tunduda ahvatleva ja maitsvana, kuid nende mõju inimorganismile on pikas perspektiivis kõike muud kui kasulik. Selle asemel, et võtta pakk kartulikrõpse, võiks hoopis süüa pähkleid, rosinaid ja puuvilju. Kui tahad püsida noorusliku, ilusa, terve ja energilisena, siis väldi kartulikrõpse, liigseid suhkruid ja võimalusel ka säilitusaineid ning söö palju värskeid aed- ja puuvilju.“

Kõik klipid laetakse üles Eesti Koolispordi Liidu youtube´i kanalile ning Koolispordi kodulehele. Klipid on tootnud tunnustatud videomeister Steiv Silm.

Kartulikrõpsudes on liiga palju rasva

Kõik eelmised videoklipid leiate Koolispordi kodulehelt:

http://www.koolisport.ee/tervislik-toitumine
http://www.koolisport.ee/kergejoustik
http://www.koolisport.ee/uke-harjutused

Lisainfo:
Henri Ausmaa
Eesti Koolispordi Liit, projektijuht
henri@koolisport.ee
tel.5280096

Riigikogu kultuurikomisjon tegi neljapäevasel istungil muudatusi spordiseaduse eelnõusse, millega luuakse õiguslik alus treeneritele töötasu toetuse maksmiseks.

Komisjoni ettepanek on sätestada treenerite tööjõukulu toetus eraldi paragrahvina, tuues selgemalt välja toetuse maksmise alused. Samuti on täpsustatud kultuuriministri volitust toetuste määramise tingimuste kehtestamiseks.

Seaduse jõustumist kavandatakse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

„Soovime, et seadus jõustuks Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, et esimese taotlusvooru saaks korraldada juba novembris ja taotlusi saaks läbi vaadata detsembris. Täiendavad 3,51 miljonit eurot riigieelarvest on mõeldud eelkõige noortespordi toetamiseks ja treeneritele sotsiaalsete garantiide tagamiseks,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik.

Spordiklubid ja -koolid saavad edaspidi treeneritele töötasu maksmiseks taotleda toetust riigieelarvest. Toetus on ette nähtud kuni 24-aastaseid lapsi ja noori treenivatele spordiklubidele ja -koolidele viienda ja kõrgema kutsetasemega treenerite töötasu toetuse maksmiseks.

„Et 23-aastaste juunior-vanuseklassi treenerite töötasu maksmine poole aasta pealt ei lõpeks, otsustati vanusepiiri tõsta 24-aastaseks saamiseni,“ ütles Luik.

Seaduse muutmisega antakse kultuuriministrile volitus kehtestada toetuse määramise tingimused ja jaotamise kord. Halduslepingu alusel antakse õigus administreerida toetuse raha Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusele, kelle üle teostab järelevalvet kultuuriministeerium.

Kultuurikomisjon otsustas saata spordiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (722 SE) Riigikogu täiskokku teisele lugemisele 22. oktoobril.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 51 69 152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Kiirtoidus on liiga palju energiat

Eesti Koolispordi Liidu interaktiivne õppeprogramm keskendub sellel sügisel tervislikule toitumisele. Nädala alguses avaldasime loo energiajoogi kahjulikkusest. Tänane klipp annab meile teada, et kiirtoidud sisaldavad inimese jaoks liigset energiat ja seeläbi tekib oht rasvuda.

„Big Maci eine söömisel saame nii palju energiat, et peaksime jooksma 3h sörkjooksu,“ ütleb personaaltreener Risto Uuk. „Harva võib endale seda lubada. Soovitaksin hoopis ise kodus burgeri teha mis on oluliselt tervislikum,“ lisab ta.

Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luik soovitab samuti kiirtoitu vältida: „Tervislike eluviiside juures on võrdselt tähtsad nii korrapärane liikumine, piisav puhkus kui ka õige toitumine. Soovime inimestele südamele panna, et toidul ja toidul on väga suur vahe. Seega on eriti oluline endale teadvustada, kuidas me toitume ning millest. Liigsed rasvad, rafineeritud suhkrud ja säilitusained ei ole kindlasti need, mille üle organism pikas perspektiivis suurt rõõmu tunneb. Küll aga leidub neid ohtrasti kõikvõimalikes kiirtoitudes, mille tarbimisega tuleb olla väga mõõdukas.“

Kõik klipid laetakse üles Eesti Koolispordi Liidu youtube´i kanalile ning Koolispordi kodulehele. Klipid on tootnud tunnustatud videomeister Steiv Silm.

Kiirtoidus on liiga palju energiat

20 000 gümnaasiumiõpilasele tasuta koolilõuna tagamisel on kindlasti positiivne mõju noorte tervisele ja toitumisharjumustele, kuid lisatoetuste puhul võiks kaugemas perspektiivis lähtuda siiski vajaduspõhisusest, leiab Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik.

Riigikogu otsustas täna saata 21. oktoobril kolmandale lugemisele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tasuta koolitoit jõuab ka gümnaasiumiastmesse.

„Gümnaasiumiõpilaste koolilõunakulude kompenseerimisel on kindlasti positiivne mõju meie noorte tervisele. Õige toitumine on aktiivse füüsilise tegevuse ja puhkuse kõrval üks osa tervislikest eluviisidest. Vähemalt kord päevas tuleb süüa sooja toitu, et püsida terve. Kahjuks on meil peresid, kus koolilõuna võibki olla noore ainus soe toit päevas,“ rääkis Lauri Luik täna Riigikogus koolilõunatoetuse laiendamise esimesel arutelul.

Koolitoit võiks tema sõnul olla abiks ja suunanäitajaks nendele noortele, kelle menüü koosneb peaasjalikult energiajookidest ning kartulikrõpsudest.

„Loomulikult on see ka täiendav finantstugi abivajajatele, olles positiivne sõnum eelkõige majanduslikult tundlikumatele perekondadele. Tõsi, igasuguste lisatoetuste puhul võiks kaugemas perspektiivis lähtuda siiski vajaduspõhisusest. See tähendab, et aidata tuleks eelkõige neid, kes tuge tegelikult vajavad. Nii suudaksime hädasolijaid senisest veelgi enam aidata,“ lisas ta.

Luik tõi välja, et koolilõunatoetust on samm-sammult laiendatud. 2002. aastal kehtestas riigikogu üleriikliku koolilõunatoetuse 1. kuni 4. klassini ning 2006. aastal kuni 9. klassini ja ka kutsekeskhariduses. Järgmisest aastast makstakse seda kuni gümnaasiumi lõpuni.

Kõnealune eelnõu puudutab ligi 22 500 noort inimest umbkaudu 20 000 leibkonnast ning 94 omavalitsusest.

Koolilõunatoetuse maksmise laiendamine tähendab kolme miljonit lisaeurot riigi tuge õpilaste toitlustamisel. Lisaks on see positiivne sõnum neile kohalikele omavalitsustele, kes seni on gümnaasiumis koolilõunat sajaprotsendiliselt ise toetanud ning kelle kulud loodetavasti vähenevad.

Lisainfo:

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees
lauri.luik@riigikogu.ee
5665 9599

Minu kõne koolilõunatoetuse laiendamise esimesel arutelul Riigikogus.

Austatud juhataja! Head kolleegid!

Gümnaasiumiõpilaste koolilõunakulude kompenseerimisel on kindlasti positiivne mõju meie noorte tervisele. Õige toitumine on aktiivse füüsilise tegevuse ja puhkuse kõrval üks osa tervislikest eluviisidest.

Vähemalt kord päevas tuleb süüa sooja toitu, et püsida terve. Kahjuks on meil peresid, kus koolilõuna võibki olla noore ainus soe toit päevas.

Koolitoit on ehk abiks ja suunanäitajaks nendele noortele, kelle menüü peaasjalikult energiajookidest ja kartulikrõpsudest koosneb. Lisaks on see loomulikult ka täiendav finantstugi abivajajatele, olles positiivne sõnum eelkõige majanduslikult tundlikumatele perekondadele.

Tõsi, igasuguste lisatoetuste puhul võiks kaugemas perspektiivis lähtuda siiski vajaduspõhisusest. See tähendab, et aidata tuleks eelkõige neid, kes tuge tegelikult vajavad. Nii suudaksime hädasolijaid senisest veelgi enam aidata.

Oleme koolilõunatoetust samm-sammult laiendanud. 2002. aastal kehtestasime koolilõunatoetuse 1.–4. klassini, 2006. aastal kuni 9. klassini ja ka kutsekeskhariduses. Järgmisest aastast makstakse seda kuni gümnaasiumi lõpuni.

Kõnealune eelnõu puudutab ca 22 500 noort inimest umbes 20 000 leibkonnast ja 94 omavalitsusest.

Koolilõunatoetuse maksmise laiendamine tähendab kolme miljonit lisaeurot riigi tuge. Lisaks on see positiivne sõnum neile kohalikele omavalitsustele, kes seni on gümnaasiumis koolilõunat 100% ise toetanud. Nende omavalitsuste kulud loodetavasti vähenevad.

Kokkuvõtet tehes ütlen, et gümnaasiumiõpilaste koolilõunakulude kompenseerimine on kindlasti positiivse mõjuga noorte tervisele, nende toitumisharjumustele, samuti on see toeks majanduslikult tundlikumatele perekondadele ja ka kohalikele omavalitsustele. Aitäh!

Riigikogu kultuurikomisjon toetas esmaspäevasel istungil koolieelse lasteasutuse seaduse eelnõu algset põhimõtet, et kohalikul omavalitsusel on õigus pakkuda pooleteise- kuni kolmeaastase lapse vanemale lapsehoiu kohta lasteaia asemel. Sellisel juhul on kuutasu omaosalus samaväärne lasteaiaga, maksimaalselt 20 protsenti alampalgast.

Kui lapsevanem lapsehoiu kohaga ei nõustu, on kohalikul omavalitsusel jätkuvalt kohustus lapsele lasteaiakoht tagada.

„Soovime parandada sõimeealiste laste hoiuvõimalusi, tagada vanema õiguste kaitse ning säilitada paindlikkus kohalikele omavalitsustele hoiuvõimaluste pakkumisel. Samas ootame haridus- ja teadusministeeriumilt alushariduse kontseptsiooni, mis täpsustab lapsehoidu puudutavaid sätteid,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik.

Luige sõnul arutas kultuurikomisjon võimalust täpsustada seaduses kohaliku omavalitsuse kohustusi seoses lasteaia või -hoiu koha pakkumisega. Samuti võimalusi kirjeldada lapsevanema õigusi ja kohustusi seoses koha vastuvõtmisega. Kuna valdkonna arengudokumendid on valmimisel, jäeti need muudatused eelnõusse tegemata.

Kultuurikomisjon otsustas lasteaedadele anda võimaluse moodustada kolme- kuni kuueaastastest lastest ühe rühma ja võtta liitrühma alla kaheaastaseid lapsi. Jätkuvalt on vajalik moodustada koolieelne rühm kuue- kuni seitsmeaastastest lastest, et tagada kooliks parem ettevalmistus.

„Kehtiv vanuseline liigitus ei võimalda eri vanuses lapsi paigutada ühte rühma vastavalt arengu eripärale või vabade kohtade olemasolule. Selle muudatusega muutub lasteaedade töökorraldus paindlikumaks,“ ütles Luik.

Samuti otsustas komisjon panna lasteaia direktorile kohustuse koostada lasteaia kodukord, mille kinnitab hoolekogu. Kodukorras on kirjeldatud laste ja õpetajate turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, teavitamise ja juhtumite lahendamise kord.

Komisjon otsustas, et lasteaeda vastuvõtmisel peab kohalik omavalitsus võimalusel eelistama teeninduspiirkonnas elavate sama pere teiste laste käimisega taotluses märgitud lasteaias.

Kultuurikomisjon täpsustas laste ja õpetajate suhtarvu rühmas, et tagada lastele turvaline keskkond.

Seaduse jõustumine on kavandatud 1. jaanuaril 2015 ning kodukorda ja suhtarve puudutavad sätted 1. septembril 2015.

Kultuurikomisjon jätkab koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (641 SE) muudatusettepanekute arutelu teisipäevasel istungil.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 51 69 152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Eesti Koolispordi Liit jätkab interaktiivse õppeprogrammiga. Kevadel avaldasime ÜKE ja kergejõustiku videoklipid. Nüüd jätkame tervisliku toitumise videoklippidega.

„Kehalise kasvatuse tundi peaks joogiks kaasa võtma vee“ ütleb 2-kordne maailmameister ja olümpia hõbedamees Heiki Nabi. „Kindlasti ei sobi sinna kaasa võtta energiajooki, Coca-colat või Fantat. Need joogid ei ole head meie kehale“ lisab ta.

„Koolispordi peamine eesmärk on tervislike ja aktiivsete eluviiside juurutamine“ ütleb Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luik ning lisab: „Tervislik toitumine lisaks sportimisele on väga oluline. Kujutle, et Sul on kõige ilusam ja treenitum koer, kes võidab kõik näitused ja võistlused. Kuidas Sa seda koera kohtleksid ja toidaksid? Kas joodaksid talle tundmatu sisuga magusaid limonaade või energiajooki ning söödaksid kartulikrõpse ja hamburgereid? Loomulikult ei teeks Sa seda. Kuid miks teevad paljud inimesed seda oma kehaga? Tervisliku toitumise klippide eesmärk on näidata inimestele kui kahjulikud võivad olla tooted mida igapäevaselt tarbime.“

Kõik klipid laetakse üles Eesti Koolispordi Liidu youtube´i kanalile ning Koolispordi kodulehele. Klipid on tootnud tunnustatud videomeister Steiv Silm.

Õpilased valmistavad ise energiajooki:

Lisainfo:

Henri Ausmaa,

Eesti Koolispordi Liidu projektijuht
henri@koolisport.ee;
372 5280096

Paide-Türi rahvajooksu pikema, 13,6 km distantsi võitis Ibrahim Mukunga Keeniast, püstitas uueks rajarekordiks 40.31. Eesti parimatena kaotas Roman Fosti talle 6 sekundiga ning Priit Aus 10 sekundiga, mis näitab meie parimate pikamaajooksjate head taset.

Edasi tulid juba suuremate vahedega eksläänlased Sergei Tšerepannikov ja Argo Jõesoo.

Läänemaa kolm paremat olid Lauri Luik (24. koht, aeg 48.01), Riho Kirsipuu (71., 54.42) ja Lauri Tanner (101., 56.22).

Kuigi Luigel oli jalgades veel Berliini maraton, õnnestus tal isiklikku rekordit parandada ühe minuti ja 20 sekundi võrra.

Naiste parim läänlane oli Ly Märss Ridalast ajaga 1:01.21, saades naiste hulgas 26. koha.

Kokku lõpetas põhijooksu 736 inimest.

Tänavune Türi-Paide rahvajooks jooks kandis järjekorranumbrit 33.

Endel Susi

Lääne Elu
http://online.le.ee/2014/10/06/paide-turi-rahvajooksul-olid-kiireimad-laanlased-lauri-luik-ja-ly-marss/

Riigikogu kultuurikomisjon toetas esmaspäevasel istungil seaduseelnõu, millega luuakse lisaks vajaduspõhisele õppetoetusele vajaduspõhine eritoetuste fond üliõpilastele, kelle pere majanduslik olukord on ootamatult halvenenud.

Samuti toetas komisjon seaduseelnõu, mille järgi täienevad doktorantide sotsiaalsed garantiid vanemahüvitise ja pensionikindlustuse osas järgmise aasta 1. septembrist. Samas tõuseb doktoranditoetus järgmise aasta 1. jaanuarist 10% võrra ehk 422 euroni kuus.

„Nii vajaduspõhine eritoetuste fond üliõpilastele kui doktorantide sotsiaalsete garantiide tagamine on selge märk sellest, et riik väärtustab kõrgharidust. Üliõpilase majanduslikult raske olukord ei tohi seada ohtu tema õpinguid ning doktorandi sissetulek ei tohi lapse saamisel langeda,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik.

Eelnõusid tutvustanud haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul hakkavad kavandatava vajaduspõhise eritoetuse taotlusi menetlema ülikoolid, sest neil on võimalik küsida üliõpilaselt lisadokumente. Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel võetakse praegu aluseks perekonna eelmise kalendriaasta maksuandmed. Vajaduspõhine eritoetus on mõeldud üliõpilastele, kelle sissetulek ületas registriandmete järgi vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel sissetuleku ülempiiri, kuid kelle majanduslik olukord on ootamatult halvenenud. 135-eurost eritoetust on võimalik taotleda kord semestri jooksul.

Samuti saavad seaduse muudatuse tulemusel taotleda vajaduspõhist õppetoetust kõik täiskoormusel õppivad tudengid, kes on täitnud õppekava 75% ulatuses, senise 100% asemel.

Doktorantide sotsiaalsete garantiide tagamise eelnõu kohaselt hakkab riik maksma doktoranditoetuse pealt sotsiaalmaksu, mille tulemusel hakatakse doktoranditoetust arvesse võtma vanemahüvitise ja pensionistaaži arvestamisel.

2015. aasta riigieelarvest on kavandatud doktoranditoetuselt sotsiaalmaksu maksmiseks 1,4 miljonit eurot. Vajaduspõhise eritoetuse ning vajaduspõhise õppetoetuse maksmiseks 75% õppekava täitnud üliõpilastele on arvestatud 1,75 miljonit eurot.

Kultuurikomisjon otsustas saata õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (728 SE) ning sotsiaalmaksuseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (729 SE) Riigikogu täiskokku esimesele lugemisele 15. oktoobril.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 51 69 152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tänavu Eesti Koolispordi Liidu poolt välja antava Aasta Spordisõbralikuma Õpetaja auhinna koos 1000 euro suuruse stipendiumiga pälvis Loksa gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Aarne Idavain, kes on enam kui kahekümne aastaga kasvatanud sadu noori spordiga sinasõbraks.

Eesti Koolispordi Liidu presidendi Lauri Luige sõnul on auhinna eesmärgiks tunnustada ja motiveerida õpetajaid, kes on südameasjaks võtnud spordi- ja liikumisharrastuse propageerimise koolides. Soovime eeskujuks tuua spordiõpetaja, kes oskab ja tahab teha nii kehalise kasvatuse aine kui ka spordivõistlused võrdselt huvitavaks kõikide õpilaste jaoks.

“Kehalise kasvatuse, liikumise ja tervislike eluviiside olulisust noore inimese elus ei ole võimalik alatähtsustada. Eesti Koolispordi Liidu ja meie partnerite ülesanne on juhtida noorte tähelepanu kartulikrõpsudelt, energiajoogilt ja üleliigselt arvutis istumiselt sportlikele ja tervislikele tegevustele.”

Aasta Spordisõbralikuma Õpetaja auhind on tunnustus töö eest mitte vaid tunnis, aga ka oskuste ja pühendumuse eest koolinoorte kaasamises õppekavavälisesse sporditegevusse nii võistlustel kui ka erinevate liikumisprojektide näol.
Lisaks koolitundide läbiviimisele on Aarne Idavainu juhtimisel toimunud ka erinevad spordialade treeningtunnid. Spordiringide lastega võetakse osa erinevatest võistlustest nii vallas, maakonnas kui vabariigis. Aarne eestvedamisel on Loksa kooli õpilased leidnud aega ja tahtmist osaleda ka vallas toimunud nn. mitteformaalste spordialadega võistlustel (Kuusalu külade 10-võistlus), mis toimus sel aastal 5. korda.

Aastaid on Loksa gümnaasium osalenud ja võitnud Arne juhtimisel mitmel korral Eesti Koolispordi Liidu spordimälumängu Bumerang.

Aarne Idavainust on saanud Loksa kooli spordihing ja tugi.

Soovime kõikidele tublidele õpetajatele ilusat Õpetajate päeva ja armastust oma töö vastu!

Täiendav info ja kontakt:
Madis Pettai
Eesti Koolispordi Liit
peasekretär
madis@koolisport.ee
Tel. 50 49044

Täna toimunud 41. Berliini maratonil jooksis ca 40 000 spordisõbra hulgas ka 69 eestlast, kellest parima aja saavutas Stamina spordiklubi jooksja Tarmo Reitsnik, finišeerides 2:46.21-ga.
Teise tulemuse jooksis Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik ajaga 2:51.54. Kolmas eestlane oli Kait Vahter ajaga 2:52.31.

“Berliini maratoni reklaamitakse kui maailma kiireimat rada, seega on paljude jooksjate unistus just siin isiklikku tippmarki proovida. Kahjuks jäi sel aastal rekordist paar minutit puudu,” ütles parlamentääride maratoni maailmameister Luik.

Luige sõnul olid rada, ilmastikutingimused ja korraldus suurepärased.

“30. kilomeetrini olin ca 2:46 graafikus, kuid alates 32. kilomeetrist, sealt, kust tegelik maraton alles algab, läks ka raskeks ning tempo langes märgatavalt,” rääkis Luik.

Eriliseks teeb Berliini maratoni see, et viimastel aastatel on just siin inimvõimete piire nihutatud. Selgi aastal sündis uskumatu maailmarekord, kus keenialane Dennis Kimetto alistas esimest korda ametlikult kahe tunni ja kolme minuti piiri. Võitja aeg oli 2:02.57.

Teinegi keenialane, Emmanuel Mutai jooksis samuti suurepärase aja, 2:03.13, lüües möödunud aastal kaasmaalase Wilson Kipsangi poolt tehtud maailmarekordit koguni 10 sekundiga.

Lisainfo:

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees
lauri.luik@riigikogu.ee
5665 9599