Kolmapäeva hommikul avasin Riigikogu konverentsisaalis teadus- ja innovatsioonipoliitika seireprogrammi konverentsi.

Tere head kolleegid, austatud professorid, teadlased, lp külalised

On märgilise tähendusega, et teadus- ja innovatsioonipoliitika seireprogrammi konverents toimub just riigikogus.

Koostöös teiega on meie ülesanne parlamendis luua võimalused ja keskkond Eesti teaduse jätkuvalt edukaks arenguks.

Mulle meeldib tänase konverentsi teemapüstitus-
„Eesti teadus meie riigi kestlikkuse hoidjana: väljakutsed ja võimalused“.

See rõhutab, et tugev hariduspoliitika, millel baseerub ka maailmatasemel teadus, on elus edukalt hakkamasaamise üks eeldusi. Ja riigi poolt vaadatuna on haridus- ja teaduspoliitika meie prioriteet. Teadus peab olema senisest veelgi tihedamalt seotud kõrgharidusega.

Ühes kõrgharidusvaldkonnaga tuleb kaasajastada ka meie teadusasutusi.

Jätkuv tihe koostöö akadeemilise ringkonna, riigi ja erasektori vahel on ka teadusvaldkonna arengu seisukohalt tähtis. Ja mitte ainult Eesti riigi sees vaid ka ülemaailmselt. Rahvusvaheline koostöö on minu hinnangul ülioluline.

Lisaks riigi panusele on vajalik suurendada ka erakapitali osalust meie teadusprojektides. Ingelinvestorite võrgustiku arendamine, kes panustaksid kõrge potentsiaaliga teadusprojektidesse, on minu arvates lähituleviku üks võtmeküsimusi, kui rääkida valdkonna rahastamisest.

Loovus avaneb ning maailmatasemel ideed sünnivad stressivabas õhkkonnas, kus igapäevaselt ei pea muretsema näiteks teadusprojekti rahastamise pärast. Seetõttu on stabiilne rahastamine teaduse puhul eluliselt oluline.

Peame täpsustama Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiat 2014–2020. Sellest peab kujunema meie teadusvaldkonna teejuht.

Kindlasti on tähtis, et aina suurem hulk teadusprojekte leiaks oma väljundi praktilisse igapäevaellu, mis võimaldaks meil laias maailmas silma paista ja maailma paremaks muuta. Mida praktilisem väljund, seda lihtsam on leida ka rahastust. Oluline on lähtuda ka meie rahvuslikest huvidest ja vajadustest.

Head konverentsile tulnud

Riigikogu valimised on peagi ukse ees. Erakondade programmide koostamine käib täie hooga, kõik koguvad ideid. Seega on kõik head mõtted väga teretulnud!

Soovin teile tarkust, jõudu ja häid mõtteid!

Aitäh!

Riigikogu kiitis kolmapäeval heaks seaduse, mis loob õigusliku aluse treeneritele töötasu maksmise toetusele.

Seaduse jõustumisel saavad spordiklubid, spordikoolid ja spordialaliidud edaspidi taotleda toetust riigieelarvest. Tuleva aasta riigieelarves on selleks täiendavalt ette nähtud 3,51 miljonit eurot.

„Antud toetuse eesmärk on väärtustada noortesporti ning tagada noortega tegelevatele treeneritele sotsiaalsed garantiid. Juba järgmisest aastast alates kompenseerib riik 5.-7. kategooria noortetreenerite töötasu põhimõttel 50:50, mis tähendab, et pool palgavahenditest tuleb riigilt, teise poole kannab alaliit, spordikool või -klubi,“ ütles Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik.

Kultuurikomisjon laiendas muudatusettepanekuga toetuse taotlejate ringi spordialaliiduga, kellel samuti tekib õigus taotleda treeneri tööjõukulu katmiseks toetust. Samuti täpsustas komisjon, et noore vanus, kelle treenimise eest võib treenerile toetust küsida, on kuni 24 eluaastat.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 79 Riigikogu liiget, seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Riik suunab järgmisel aastal täiendavalt 3,51 miljonit eurot Eesti sporti. Toetuse eesmärk on väärtustada noortesporti ning tagada noortega tegelevatele treeneritele sotsiaalsed garantiid.

Alates 2015. aasta algusest kompenseerib riik 5.-7. kategooria noortetreenerite töötasu põhimõttel 50:50, mis tähendab, et pool palgavahenditest tuleb riigilt, teise poole kannab alaliit, spordikool või -klubi.

Seadusemuudatus mõjutab umbes 80 000 Eesti lapse ja noore regulaarset spordiharrastust,  neid treenivaid ca 1500 treenerit ning ligikaudu 500 spordiklubi või -kooli, kus lapsed ja noored treenivad.

Siiani on palju spordiklubisid, kus treeneritele makstakse stipendiumit. Kuna stipendiumid on maksuvabad, siis ei laiene nende saajale sotsiaalsed garantiid. Samas on klubisid, kus treeneritega on sõlmitud töölepingud, makstud maksud ning seeläbi tagatud ka haigekassa, pensionifondi jm garantiide olemasolu. Selge see, et töölepingud sõlminud klubid ei ole võrdses seisus nendega, kes maksvad stipendiume.
Seega, esiteks treeneritele sotsiaalsete garantiide loomiseks ning teiseks võrdse kohtlemise tagamiseks on oluline minna stipendiumite maksmiselt üle töölepingutele.

Spordiseaduse muudatustega anname kultuuriministrile volituse kehtestada toetuse määramise tingimused ja jaotamise kord. Halduslepingu alusel hakkab toetuse jagamise eest vastutama Spordikoolituse ja –Teabe sihtasutus, kus on olemas vajalik oskusteave. Sihtasutuse üle hakkab järelevalvet teostama kultuuriministeerium.

Toetuse taotlemine, taotluste administreerimine ja lepingute sõlmimine saab toimuma selleks loodud internetikeskkonnas. Selleks, et spordialaliit, spordiklubi või –kool toetuse saamiseks kvalifitseeruks, peavad olema täidetud nõuded treeneri kutsekvalifikatsioonile (5.-7. tase), töökoormusele ja treening-grupi suurusele. Treening-gruppides osalevate noorte vanus peab jääma alla 24 eluaasta, mis tähistab ühtlasi ka juuniorsportlase vanuselist piiri.

Spordikoolituse ja –Teabe sihtasutus toetub taotluste menetlemisel Eesti spordiregistri andmetele ning spordialaliitude ja maakondlike spordiliitude hinnangutele. Kui treenerile ja treeningrühmale esitatud nõuded on täidetud, siis sõlmitakse leping sihtasutuse ja vastava alaliidu, spordikooli või –klubi vahel. Taotlusi hakatakse vastu võtma novembri esimeses pooles.

Palju on küsitud, et miks alustatakse kõnealloleva toetuse puhul viiendast kutsekvalifikatsiooni tasemest. Miks toetusmehhanism ei laiene ka kolmandale ja neljandale kategooriale ehk abi- ja noorem-treeneritele? Esiteks seetõttu, et viies tase (treener) on ka (rahvusvaheliste) ekspertide hinnangul oma sisult ja ettevalmistuselt piisavalt põhjalik, et treenerina edukalt töötada. Teiseks seetõttu, et madalama astmete treeneritel oleks motivatsiooni oma kvalifikatsioonitaset tõsta ning kolmandaks tulenevalt tänasest finantsilisest võimekusest.

Ma olen isiklikult küll seisukohal, et võimalusel tuleks toetada ka neljanda kategooria treenereid, kelle käe all treenib suur hulk noori üle Eesti. Samas teadvustan ma endale ka seda, et kui kaasata toetuse saajate hulka noorem-treenerid, tähendaks see umbes 1,5 miljonit lisaeurot, mida meil täna kahjuks võtta ei ole. Olen teinud kultuuriministrile ettepaneku, et kui esimesest jaotusvoorust peaks mingil põhjusel vahendeid üle jääma, siis võiks kaaluda ka neljanda kategooria treenerite osalist toetamist.

Igal juhul on oluline, et suudaksime ka tulevikus leida lisavahendeid noorte liikumisharjumuste parandamiseks ning tervislike eluviiside edendamiseks.

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees
Eesti Koolispordi Liidu president

Eesti Koolispordi Liidu interaktiivne õppeprogramm keskendub sellel sügisel tervislikule toitumisele. Eelmistel nädalal avaldasime klipid rämpstoidu ja energiajookide kahjulikkusest ning Heiki Nabi ja Risto Uuk jagasid soovitusi mida panna toidukorvi ning kuidas moodustada tasakaalus toiduportsjon. Sel korral põhjendab personaaltreener Risto Uuk õpilastele miks tuleb süüa aeglaselt.

“Inimene saab alles 20-30 minuti möödudes aru kui täis on tema kõht. Kui söömiseks on aega ainult 10-15 minutit, siis on oht üle süüa“ ütleb personaaltreener Risto Uuk. „Kiiresti söömine võib Sind teha paksuks ja tekitada seedimise häireid“ lisab ta.

„Vahel tundub, et inimesed hoolitsevad oma auto eest enam kui tervise eest. Mõtle endast alati kui väga peenest ja tundlikust masinavärgist. Ühelegi autoomanikule ei tule mõttessegi oma uude bensiinimootorisse diiselkütust valada, ometigi ostavad paljud peale tankimist endale bensiinijaamast koola ja burgeri ning magustoiduks maiustusi. Automootor on kapriissem, andes koheselt märku, et midagi on valesti. Inimorganismil võtab see lihtsalt kauem aega, kuid see ei tähenda, et tagajärjed jääksid tulemata“ ütleb Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luik ning lisab: „Need võivad väljenduda näiteks rasvumise, tervisehädade, stressi ja ärevuse näol alles mõne aja möödudes. Seega tuleb alati hoolikalt valida, mida ning kuidas me sööme. Korrapärane ja mitmekesine toitumine on hea tervise üks olulisemaid alustalasid.“

Kõik klipid laetakse üles Eesti Koolispordi Liidu youtube´i kanalile ning Koolispordi kodulehele. Klipid on tootnud tunnustatud videomeister Steiv Silm.

Miks peab sööma aeglaselt

Kõik eelmised videoklipid leiate Koolispordi kodulehelt

http://www.koolisport.ee/tervislik-toitumine

http://www.koolisport.ee/kergejoustik

http://www.koolisport.ee/uke-harjutused

Lisainfo:

Henri Ausmaa

Eesti Koolispordi Liit, projektijuht

henri@koolisport.ee

tel.5280096

Riigikogu kultuurikomisjoni tänasel istungil oli tähelepanu keskmes spordipoliitika põhialuste väljatöötamine kuni aastani 2030.

Kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik rõhutas, et eduka spordipoliitika tagab nii riigi kui ka omavalitsuste süsteemne toetus nii võimaluste loomise kui ka rahaliste vahendite eraldamise kaudu. „Toimiva spordipoliitika väljatöötamine eeldab tihedat koostööd spordiringkondadega. Just see loob tugeva aluse püstitatud eesmärkide elluviimiseks,“ ütles Luik. Tema sõnul on vaja erilist tähelepanu pöörata noorte sportlike väärtushinnangute kujundamisele ja sportimisvõimaluste loomisele. Luik lisas, et järgmise nädala neljapäeval Paides toimuv spordikongress annab hea võimaluse kaasata spordilembe rahvas dokumendi väljatöötamisse ja vastuvõtmisele veel selle Riigikogu koosseisu poolt. Spordipoliitika põhialused on oluline dokument, mis on aluseks nii valitsusele kui ka Riigikogule tegevuse korraldamisel ja otsuste langetamisel spordivaldkonnas.

Komisjoni istungil toimunud arutelu käigus keskenduti spordikorralduse nõrkuste ja arengut takistavate asjaolude analüüsile. Käsitleti nii koolide spordikorraldust, spordiklubide tegevust, treenerite kvalifikatsiooni ja nende töö tasustamist, samuti kohalike omavalitsuste panust. Spordipoliitika kujundamisel ei saa mööda vaadata ka vastuoludest spordiorganisatsioonide eesmärkide ja rahaliste võimaluste vahel. Neid kummitab pikaajalise kindlustunde puudumine spordi rahastamisel. Spordi killustatud projektipõhine rahastamine pärsib tegevuse edukat arendamist. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et sporditeenuse maksujõulise tarbijaskonna vähesus paneb oma piirid ja jätab osa soovijaid võimalustest ilma.

Spordipoliitika põhialustes määratakse kindlaks Eesti spordipoliitika eesmärgid ja arengusuunad. Dokumendi koostamisel seostatakse spordivaldkond järgmiste valdkondadega: tervis, kultuur, haridus, turism, teadus, pered, noored, eakad, kodanikuühendused, regionaalareng, keskkonnahoid, maaelu ja transport. Parema sidususe saamiseks on arvesse võetud ka kolme riikliku arengukava eesmärke. Need on seotud riigi konkurentsivõime, säästva arengu ja julgeolekupoliitikaga. Ühtlasi on kavandatav dokument valitsusele spordi arengukava ja sellega seotud rakendusplaanide koostamise aluseks.

Kultuurikomisjoni istungil andsid selgitusi dokumenti koostava töörühma esindajatena kultuurministeeriumi asekantsler Tõnu Seil ja EOK asepresident Toomas Tõnise.

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 6316351, 51902837

gunnar.paal@riigikogu.ee

päringud: press@riigikogu.ee

Eesti Koolispordi Liidu interaktiivne õppeprogramm keskendub sellel sügisel tervislikule toitumisele. Eelmistel nädalal avaldasime klipid rämpstoidu ja energiajookide kahjulikkusest ning Heiki Nabi ja Risto Uuk jagasid soovitusi mida panna toidukorvi. Sel korral õpetab Risto Uuk õpilastele kuidas moodustada tervislik toiduportsjon.

„Toiduportsjonisse peaks kuuluma valgud, süsivesikud, rasvad ja juurviljad. Vastavalt inimese suurusele (kaalule) ja kehalisele aktiivsusele on ka portsjoni suurus,“ ütleb personaaltreener Risto Uuk.

„Tervislik toitumine on spordi üks tugitalasid kogu selle suure füüsilise töö kõrvalt,“ ütleb Karl-Martin Rammo. „Minu toidulaualt võib leida hulgaliselt rohelist – salateid, riisi, pastat, kana ja kala,“ lisab ta.

„Tihti on mugavam haarata kioskist pudel koolat, kartulikrõpsud ja burks kui osta värskeid juur-, aed- ja puuvilju ning valmistada maitsev toit ise,“ ütleb Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luik ning lisab „Kuid üks mis kindel, oma tervisele teed Sa suure teene vältides kioskit ning hoolitsedes selle eest, et see, mida sööd, oleks tervislik. Alati, enne kui midagi suhu pista, maksab mõelda, kas see, mida ma söön, tugevdab minu tervist ning annab terveid ja õnnelikke aastaid juurde või töötab hoopis vastu meie tahtmist.“

Kõik klipid laetakse üles Eesti Koolispordi Liidu youtube´i kanalile ning Koolispordi kodulehele. Klipid on tootnud tunnustatud videomeister Steiv Silm.

Millest koosneb tervislik toiduportsjon

Kõik eelmised videoklipid leiate Koolispordi kodulehelt

http://www.koolisport.ee/tervislik-toitumine

http://www.koolisport.ee/kergejoustik

http://www.koolisport.ee/uke-harjutused

Lisainfo:

Henri Ausmaa

Eesti Koolispordi Liit, projektijuht

henri@koolisport.ee

tel 5280096

Pühapäeval toimus 11. Nõmme-Harku metsajooks. 15 km täis tõuse ja laskumisi, sirgeid ja kurve.

Ilm oli mõõduvõtmiseks ideaalne, suhteliselt tuulitu, kuiv ja ca 6 kraadi.

Algusest peale tundsin, et minek on päris hea, seega hoidsin kergeid riske võttes kõva jooksumehe Jaanus Kallaste selja taha, kolmandale-neljandale positsioonile.

Esimesed viis kilomeetrit on tehniliselt päris keerulised- järsud tõusud ja laskumised. Vaatamata sellel tundsin end suhteliselt hästi, kuna olen teadlikult osad treeningutest teinud mägisel pinnal. Kui tõusude peal tundsin end konkurentidest üle, siis laskumistel tuhisesid nad mul iga kord eest ära. Seega olid langustejärgsed sirged mu jaoks kōige keerulisemad- tuli vahe tasa teha.

Esikoha võitnud saarlane juhtis jooksu algusest peale, hoides esimesel kolmandikul distantsil meiega ca 10-20m vahet, kuid kasvatas seda lõpukilomeetritel ca 100 meetrini.

Minu eesmärk oli kolmandal-neljandal positsioonil võimalikult kaua vastu pidada. Liikusin Kallaste ja teise konkurendi tuules kuni 13. kilomeetri poole peale, mil ees ootasid kaks viimast tõusu.

Teadsin, et kui ma nüüd neid ei ründa, siis on minu šantsid pikajalgsetele ja kiiretele konkurentidele lõpulaskumisel vastu saada üsna keerulised.

Niisiis tegin ootamatu kiirenduse eelviimasele tõusule minnes ja tundus, et kumbki neist ei tulnud mu tempoga kaasa. Seega pigistasin kogu hingest lõpuni. Kindlasti aitasid mind raja kõrval kaasa elava Lauri Lelumehe kogenud õpetussõnad ning ka treeneri Urmas Randma julgustused. Aitüma!

Finišisse jõudsin teisena. Eneselegi üllatuseks olin suutnud kiired jooksumehed ca 60-100 meetriga seljataha jätta.

Vennas, kes alles mõne nädala eest
tuli 50 km käimises taas Eesti meistriks, järgnes mulle finišisse kindlal sammul üsna napilt peale minu lõpetamist. Tubli vennas!

Lauri

Oleme järgmise aasta riigieelarve nimetanud kindlustunde eelarveks, kuna planeeritavate tegevuste peamine eesmärk on suurendada Eesti inimeste heaolu ja kindlustunnet- Eesti julgeolek on tagatud, perede toimetulek paraneb ja riigi rahandus on korras.

Riigieelarve tulude mahuks kavandame 8,45 ja kulude kogumahuks 8,54 miljardit eurot. Eelarve on struktuurses ülejäägis, mis eesti keeles öelduna tähendab seda, et eelarve on jätkusuutlik (mõningane nominaalne puudujääk on põhjustatud ajutistest teguritest).

Maksusüsteemis me põhimõttelisi muudatusi ei kavanda, see püsib lihtsa ja läbipaistvana ning võimalikult väheste eranditega. Inimeste elujärje parandamiseks vähendame tööjõumakse. Tulumaksumäär langeb praeguselt 21 protsendilt 20 protsendile ja töötuskindlustusmakse 3 protsendilt 2,4. Tõstame igakuist tulumaksuvaba miinimumi 144 eurolt 154 euroni ehk kokku 120 eurot aastas iga tulusaaja kohta. Inimestele jääb rohkem raha kätte.

Lastega perede sissetulek tõuseb. Esimese ja teise lapse toetus suureneb järgmisest aastast 19,18 eurolt 45 euroni. Pered, kes vajavad riigi tuge enam, saavad veel 45 eurot vajaduspõhist toetust lisaks ehk kokku 90 eurot nii esimese kui ka teise lapse kohta. Kolmanda lapse toetus tõuseb 76,7 eurolt 100 euroni.

Hea sõnum on ka eakamatele inimestele: pensionid tõusevad järgmisel aastal 5,9 protsenti. Seega tõuseb keskmine vanaduspension 353 eurolt 374 euroni, kusjuures keskmine pension jääb maksuvabaks.

Eesti riigi kaitsekulutused moodustavad 2,05 protsenti SKT-st. See on kokku üle 400 miljoni euro, et tagada meie kaitsevõime pidev areng. Lisaks sellele on valitsus otsustanud liitlasvägede siinviibimise kulude katteks eraldada täiendavad summad.

Suure osa riigi vahenditest suuname haridusse. Aastatel 2015+ toetab riik Eesti ja Euroopa maksumaksja toel 241 miljoni euroga koolivõrgu korrastamist ja hea põhikooli püsimist.

Õpetajate palk kasvab ning suureneb omavalitsustele antav riigipoolne palgatoetus. Omavalitsustele eraldatav haridustoetus kasvab 205,8 miljonilt 223,6 miljoni euroni. Haridustoetuse sees tuleb eeliskasv õpetajate palkadesse, samuti eraldatakse sealt toetust õppealajuhatajate ja koolijuhtide töötasu, täienduskoolituse, investeeringute, õppekirjanduse ja põhikooliõpilaste koolilõuna jaoks. Ca 80% haridustoetusest on õpetajate palgatoetus.

Koolipidajad saavad järgmisel aastal 3,1 miljonit eurot juurde, et kindlustada ca 22 000 gümnasistile vähemalt üks soe toidukord päevas. Seni on riik toetanud õpilaste koolilõunat põhikoolis ning kutsekeskhariduse tasemel.

Kõrgkoolides kahekordistub tulemusstipendiumide saajate arv. Stipendiumi suurus on 100 eurot kuus ning stipendiumifond suureneb vähemalt 912 000 euro võrra. Doktorandid saavad praegusest suuremad sotsiaalsed garantiid – doktoranditoetusega kaasnevad pensionistaaž, emapalk jne.

Loome ka vajaduspõhise eritoetuste fondi, mida jagavad ülikoolid. Vajaduspõhine eritoetus on mõeldud üliõpilastele, kelle sissetulek ületas registriandmete järgi vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel sissetuleku ülempiiri, kuid kelle majanduslik olukord on ootamatult halvenenud. Lisaks muudame vajaduspõhise õppetoetuse andmise reeglid paindlikumaks, et aidata enam neid tudengeid, kes tõesti abi vajavad.

Spordisõbrana on hea meel tõdeda, et riik suunab täiendavalt 3,51 miljonit eurot Eesti noortespordi toetuseks. Sellega tagame 5.-7. kategooria noortetreeneritele sotsiaalsed garantiid. Töötasutoetuse maksmisel panustab riik 50 protsenti noortetreenerite töötasu summast, lisaks spordiklubi või –kooli panusele.

Tõusevad ka riigilt palka saavate inimeste sissetulekud- avaliku sektori asutuste palgafond kasvab vähemalt 3 protsenti. Keskmisest enam, 4,5 protsenti, tõuseb palk õpetajatel ning sotsiaal-, kultuuri- ja sisejulgeoleku töötajatel.

Käimas ja kavandamisel on mitmed struktuursed reformid, nt töövõimereform, kiirabireform, ümberkorraldused kohtutes, politseis jne. Antud muutuste eesmärk on senisest veelgi tulemuslikumalt ja tõhusamalt toimiv riik.

2015. aastal moodustavad valitsussektori investeeringud 753,6 miljonit eurot. Seal hulgas on Ugala Teatri renoveerimine, Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Rahvusringhäälingu hoonete ehitus jpm, aga ka investeeringud näiteks Haapsalu Kultuurikeskusele, Vormsi komandole ning Ruhnu kordonile. Väikesaartega ühenduste parandamiseks jätkub laevade soetamine. 2015. a valmivad laevad ka Vormsi ja Kihnu tarvis.

Uue aasta algusest saame hakata kasutama ka perioodi 2014–2020 euroraha, mida on kokku ca 5,9 miljardit eurot.

Kui Eesti julgeolek on tagatud, perede toimetulek paraneb ja riigi rahandus on korras, siis võivad Eesti inimesed ka end kindlalt tunda. Ja see ongi 2015. aasta kindlustunde eelarve eesmärk.

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees

Tallinna linnavalitsus toetab Tallinna viie vene kooli taotlusi valitsusele säilitada neis õppekeelena vene keel. Ja siin pole ka midagi imestada, meenutades linnavõimu seniseid seisukohti. Olenemata sellest, et riik on juba väga ammu võtnud suuna, et gümnaasiumi astmes tuleb vähemalt 60% ainetest õpetada meie riigikeeles- eesti keeles!

Erinevalt Tallinna linnavalitsusest mina küll ei saa lubada olukorda, kus osad noored lõpetavad keskkooli ja ei omanda piisavalt head keeleoskust, et meie kodumaal riigikeeles hakkama saada. Mida varem saab noor eesti keele selgeks, seda kasulikum on see talle endale, et võimalikult kiirelt Eesti ühiskonnas “tegijaks” saada. Näiteks Haapsalu Nikolai koolis toimib 2005. aastast keelekümblusprogramm ja juba esimesest klassist alates on osad ained eesti keeles. See on minu kodulinna noorte jaoks väga oluline samm nende eduka tuleviku teel.

Loomulikult tuleb meil jätkuvalt panustada õppematerjalide ja metoodikate arendamisse ning õpetajate koolitamisse. See on riigikeele eduka õpetamise üks aluseid. Kuid õppimine algab eelkõige tahtest õppida- ja ma tean, et paljudel vene keelt kõnelevatel noortel on see tahe olemas. Mitte aga see, kui antakse pidevalt sõnumeid, et pole sul tarviski eesti keelt õppida, küll saad ka mõne muu keelega hakkama. Ärgem tehkem seda meie noortele!

Möödunud nädalal kohtusime kultuurikomisjonis Rahvusvahelise raamatukogude assotsiatsiooni (IFLA) presidendi pr Sinikka Sipiläga Soomest.

Mulle teeb alati rõõmu, kui inimestel hästi läheb, eriti omadel või naabritel. Rahvusvahelise organisatsiooni presidendiks tõusmine on alati kõva sõna.

Kultuurikomisjoni istung

Arutasime maailma raamatukogude hetkeseisu ja tulevikuväljavaateid, muuhulgas meie raamatukogude homset päeva. Üheks läbivaks teemaks oli infoühiskonna areng ja digitaliseerimine. Lisaks tõstatasin teema noorte kahanevast lugemisharjumusest ning mõtlesime üheskoos, kuidas õppematerjalide interaktiivsemaks muutmisega saaks noori kasvõi e-raamatute juurde meelitada.

Loe lähemalt IFLA kohta: 
The International Federation of Library Associations and Institutions (IFLA)
http://www.ifla.org/about

Taas ja taas leiab kinnitust, et kõige olulisem, elu vundament, kui soovite, on kodune kasvatus ja vanemlik hoolitsus, armastus. Kodu ja kasvatus on need väärtused, mis karjäärieufoorias kahjuks tahaplaanile kipuvad jääma… See pole õnneks muidugi reegel

Hoiame teineteist

Foto: 2 Silla klubi

Möödunud pühapäeval juhtus minu jaoks lisaks sellele, et Jürgen tagasi astus, veel üks uskumatu lugu. Nimelt õnnestus 2 Silla Klubi kolmikürituse koondarvestuses tõusta kõige madalamale poodiumiastmele, eneselegi üllatuslikult. Pühendan selle medali Rellule ja oma vanematele, kes alati mulle kaasa elavad ja toeks on ning oma mentorile Jüri Jaansonile, kes on mulle palju oma teadmiste ja kogemustega abiks olnud. Aitäh! Kõva sõna on muidugi see, et enamik mu tuttavaid ja trennikaaslasi naasid tol õhtul koju medalitega. Palju õnne Kaisa Kukk, Anu Teppo, Indrek Mumm, Marti Medar ja Tõnu Lillelaid!

Edasi!

Lauri

Esiteks, Eesti riigi jaoks on väga oluline, et meie noored saaksid hea hariduse, olenemata sellest, kes on koolipidaja. Olgu selleks siis riik, kohalik omavalitsus või eraomanik.

Loomulikult on Riigikohtu otsus ka Eesti riigile täitmiseks ning eks me peame üheskoos Haridus- ja teadusministeeriumiga selgusele jõudma, kuidas vastuolu põhiseadusega likvideerida.

Riigikohtu otsuses viidatakse sellele, et omavalitsus on seaduse ees kohustuse täitnud, kui võimaldab oma territooriumile sissekirjutatud noortele põhihariduse omandamise munitsipaalkoolis.

Samas ei saa me unustada, et Eestis on ka rida häid erakoole, kus õpib ka näiteks väga mitmeid Tallinna noori. Erakooliseaduse kohaselt arveldab omavalitsus erakoolidega proportsionaalselt seal õppivate vastava omavalitsuse laste arvuga.

Erakoolide puhul oleme aluseks võtnud sama loogika, mis toimib täna omavalitsuste endi vahel arveldamisel. Näiteks kui Haapsallu sisse kirjutatud laps käib Tallinnas koolis, siis arveldavad Haapsalu ja Tallinn omavahel. On ju igati loogiline, kui analoogne põhimõte kehtiks ka erakoolide puhul.

Samas viidatakse põhiseadusele, mis ütleb, et kui riik paneb omavalitsusele täiendavaid ülesandeid, siis tuleb selle jaoks ka vahendid eraldada. Minu hinnangul ei tohiks vahet teha sellel, kes on kooli pidaja. Nagu ka alguses öeldud, olulisim on, et noored saaksid hea hariduse. Seega ei käsitleks ma erakoolides õppivate noorte toetamist lisaülesandena (arvlemise aluseks on valitsuse poolt määratud keskmine piirsumma, millest rohkem erakool küsida ei saa).

Aga jah, mis seal ikka, Riigikohtu ohtsus on selline nagu ta on, eks meie ülesanne on kiiremas korras leida lahendus, kuidas vastuolu likvideerida.

Lauri

Heiki Nabi soovitab, mida panna toidukorvi

Eesti Koolispordi Liidu interaktiivne õppeprogramm keskendub sellel sügisel tervislikule toitumisele. Eelmistel nädalal avaldasime klipid rämpstoidu ja energiajookide kahjulikkusest. Tänases klipis soovitavad Heiki Nabi ja Risto Uuk, mida panna toidukorvi.

„Tava toit peab olema mitmekesine. Siin ei ole mingit erilist kunsti“ ütleb maailmameister ja olümpia hõbedamees Heiki Nabi. „Kindlasti peaks see sisaldama liha, kala, kana, kohupiima, salateid ja puuvilju“ lisab ta.

„Tihti on mugavam haarata kioskist pudel koolat, kartulikrõpsud ja burks kui osta värskeid juur-, aed- ja puuvilju ning valmistada maitsev toit ise“ ütleb Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luik ning lisab „Kuid üks mis kindel, oma tervisele teed Sa suure teene vältides kioskit ning hoolitsedes selle eest, et see, mida sööd, oleks tervislik. Alati, enne kui midagi suhu pista, maksab mõelda, kas see, mida ma söön, tugevdab minu tervist ning annab terveid ja õnnelikke aastaid juurde või töötab hoopis vastu meie tahtmist“.

Kõik klipid laetakse üles Eesti Koolispordi Liidu youtube´i kanalile ning Koolispordi kodulehele. Klipid on tootnud tunnustatud videomeister Steiv Silm.

Heiki Nabi soovitab mida panna toidukorvi

Kõik eelmised videoklipid leiate Koolispordi kodulehelt

http://www.koolisport.ee/tervislik-toitumine

http://www.koolisport.ee/kergejoustik

http://www.koolisport.ee/uke-harjutused

Lisainfo:

Henri Ausmaa

Eesti Koolispordi Liit, projektijuht

henri@koolisport.ee

tel.5280096

Teekond algab alati esimesest sammust, nii ka maraton. Iga samm, mille astume, on heategu- eelkõige panus oma tervisesse, kuid kaudselt ka täiendav sääst riigile ehk kodanikele. Kui me liigume piisavalt ja elame tervislikult, hoiame kokku haigekassa vahendeid, mis võivad keerulistel hetkedel päästa kellegi elu. Samas on liikumise, näiteks maratonijooksmise juures veel teisigi võimalusi, kuidas ennast ja ümbritsevat kogukonda aidata.

Maailma maratone valitsevad tänapäeval reeglina keenialased. Kui keegi võidab mõne maineka jooksu, on kopsakas auhinnaraha (mis kasinates oludes elavate keenialaste jaoks on lausa varandus) mõeldud kogukonnale- perele ja lähedastele, kes aastate jooksul on panustanud jooksja arengusse ja käekäiku. Nende meeste-naiste jaoks on jooksmine väljapääs kitsikusest ja vaesusest. Sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuvad auhinnarahad aitavad jooksjal paremale elujärjele tõsta vaat et kogu oma suguvõsa. Kuid see on vaid maailma paremate pärusmaa- nende julgete, kes on otsustanud panustada kõik ühele kaardile ning nihutada inimvõimete piire.

Siiski ei pea olema planeedi parim selleks, et jooksmisega teisi abistada. Maailmas pole haruldased suured rahvajooksud, kus kogutakse raha heategevuseks. Nö kuldsesse maratonide viiskusse kuuluv Londoni maraton on ehk eredaim näide. Möödunud nädalal Berliini maratoni joostes nägin gruppi, kes välimuse järgi suhteliselt tavapärased jooksusõbrad, seljas särgid hukkunud sõbra mälestuseks ning tema lähedaste aitamiseks. Pannes end proovile maratonijooksus, kombates oma võimete piire ning väljudes igapäevasest mugavustsoonist, avaldub mingi eriline jõud, mis aitab elus edasi ning toetab rasketel hetkedel. Lisades sellele täiendava tähenduse kellegi abistamise näol, tekitab see veel eriliselt hea tunde. Olen osalenud näiteks Hambrugi ja Berliini maratonidel, kus heategevus on üks osa jooksude identiteedist.

Kodanikeühiskonna areng on viimaste aastatega Eestis üha hoogustunud. Organiseeritud heategevus on muutumas aina populaarsemaks ning seoses elatustaseme tõusuga on riigil tervikuna ning ka inimesel endal võimalik senisest enam abivajajaid aidata. Riigi poolt vaadatuna oleme teinekord keerulises seisus, kuna häid algatusi on niivõrd palju, et kõigile soovitud hulgas tuge riigieelarvest, hasartmängumaksu vahenditest ja kultuurkapitalist lihtsalt ei jagu, kuigi me püüame aasta-aastalt finantseeringut suurendada. Seega on väga olulisel kohal ka erasektori ja inimeste personaalne toetus.

Tänavuse liikumisaasta jätkuks on paslik mõelda sellele, kuidas meie rahvaspordiüritusi, mis viimase kümne aastaga on läbi teinud uskumatu arengu nii korralduse kvaliteedi, osalejate arvu kui uute võistluste näol, senisest enam kasutada ka heategevuslikel eesmärkidel. Ehk teisisõnu, kuidas spordiüritustega koguda vahendeid, et aidata neid, kes seda tõesti vajavad. Miks mitte juba peagi algaval suusahooajal teha algust traditsiooniga, kus mingi osa täiendavast registreerimistasust läheb sihtotstarbeliselt abivajajatele. Osalejal võiks olla võimalus tavaregistreerimise asemel osta nö kallim pakett, millest saadav täiendav raha läheb heategevuseks. Hea meelega annaksin oma panuse.

Näiteks viimasel Tartu suusamaratonil osales kokku ca 8000 spordisõpra. Septembris peetud Tallinna maratonil aga ühtekokku ligi 20 000 inimest.  Lisame siia juurde veel mitmekümned suuremad rahvaspordiüritused ning kokku saame aukartustäravatava osalejaskonna, mis heategevusliku vankri ette rakendatuna aitaks parandada paljude Eesti inimeste käekäiku.

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees
Eesti Koolispordi Liidu president
Parlamentääride maailmameister maratonis