Riigikogu kiitis 56 poolthäälega (35 vastuhäält) heaks 2015. aasta riigieelarve seaduse (730 SE). Eelarve tulude mahuks on kavandatud 8,45 miljardit eurot, mis on käesoleva aastaga võrreldes seitse protsenti rohkem. Kulude kogumaht on 8,54 miljardit eurot, mida on võrreldes praeguse aastaga kuue protsendi võrra rohkem. Valitsussektori eelarvepositsioon on tuleval aastal struktuurses ülejäägis 0,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mis on 0,6 protsendi võrra suurem riigi eelarvestrateegias kavandatust. Riigieelarve on koostatud võttes aluseks majanduskasv 2,5 protsenti SKP-st.

2015. aastast tõusevad oluliselt lastetoetused ja suureneb lastega perede toimetulekutoetuse piir ning vanaduspension kasvab 5,9 protsenti. Esimese ja teise lapse toetus tõuseb järgmisel aastal 45 euroni kuus. Kolmanda lapse puhul 100 euroni. Tasuta koolitoit laieneb ka gümnaasiumi õpilastele. Tuleval aastal kasvab riigieelarvest saavate töötajate palgafond vähemalt 3%, kusjuures õpetajate ning sotsiaal-, kultuuri- ja sisejulgeoleku töötajate palgad kasvavad 4,5%. Eelarve kaitsekulutused on läbi aegade suurimad ning ka kaitsekulutuste osakaal SKP-st on kõrgem kui kunagi varem. Kaitsekulud on 412 miljonit eurot, mis moodustab 2,05% SKP-st. Siseministeeriumi eelarve on järgmisel aastal 457 miljonit eurot. Avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks eraldatakse riigieelarvest 425 miljonit eurot.

Tuleva aasta riigieelarve näeb ette tööjõumaksude alandamise, väheneb tulumaksumäär ja töötuskindlustusmaks, samuti kasvab maksuvaba tulu.

Majanduskasvust saadav kasu peab jõudma iga inimeseni. Selleks oleme Reformierakonnas välja töötanud maksukava, millega vähendame tööjõumakse nii, et praegu keskmist palka teeniva inimese aastatulu oleks nelja aasta pärast 750 euro võrra suurem.

Läänlasena on minu jaoks oluline, et meie inimestel oleks kodumaakonnas hea ja turvaline elada, võimalus omandada konkurentsivõimeline haridus, teha meelepärast tööd, veeta kvaliteetselt vaba aega ning hoolitseda oma pere eest. Pean tähtsaks ka kiiret transpordiühendust pealinnaga. Kõige selle aluseks on tugev majandus.

Olen alati olnud seda meelt, et pigem olgu maksud madalamad: siis saab inimene ise otsustada, mida oma teenitud rahaga peale hakata. Töötegemise maksustamisega peab piiri pidama, kuna kõrged maksud pärsivad ettevõtlust, vähendavad inimeste motivatsiooni täiendavat lisandväärtust luua ning viivad kokkuvõttes majanduskasvu vähenemise, tööpuuduse suurenemise ja inimeste jõukuse kahanemiseni. Meie eesmärk on madalamad maksud ning seeläbi suurem heaolu.

Just majanduskasvu ergutamiseks on Reformierakond pidanud maksude alandamist üheks võtmeküsimuseks. 2000. aastal vabastati ettevõtete reinvesteeritud kasum tulumaksust – see pani aluse investeeringute sissevoolule ja lõi tuhandeid töökohti. Teine oluline samm on üksikisiku tulumaksu alandamine. Kümne aastaga on tulumaks oluliselt alanenud, 26 protsendilt 2005. aastal 20 protsendini 2015. aastast.

Maksukoormus väiksemaks

Oleme välja töötanud uue tööjõumaksude alandamise kava, millele küsime 1. märtsil valijate mandaati. Kava kohaselt kahekordistame tulumaksuvaba miinimumi 300 euroni kuus, mis puudutab kõige enam väiksemat palka teenivaid inimesi.

Teiseks vähendame sotsiaalmaksu määra kahe protsendi võrra, muutes sotsiaalmaksu maksmise ning selle maksuga seotud sotsiaalsed garantiid paindlikumaks. Sotsiaalmaksu määr hakkab alanema 2017. aastast ja on 2019. aastal 31 protsenti praeguse 33 protsendi asemel.

Lisaks soovime langetada töötuskindlustusmaksu vähemalt 1,95 protsendini. Meie tööturu tugisüsteemid näitasid end heast küljest kriisi ajal ja soov on hoida need edaspidigi hästi toimivatena. Parim lahendus on kindlasti aga see, kui inimesel on töökoht.

PKC Haapsalu tehase sulgemise otsus ja Keilasse üleviimine mõjutab paljude meie maakonna inimeste elu. Osadel on võimalik jätkata tööd Harjumaal, kuid on ka neid, kes peavad leidma sootuks uue töö. Töötukassa korraldab töövahenduspäevi ning püüab leida võimalusi inimeste kiireks tööjõuturule naasmiseks, rakendades kõiki enda käsutuses olevad tugimeetmeid.

Ettevõtlik Läänemaa

Austades ettevõtjate otsuseid ja valikuid, on riigi ülesanne lisaks efektiivsele töötukassa tegevusele leida viise, kuidas tagada soodsad tingimused ettevõtluse arenguks kogu Eestis, misläbi tekiks juurde hästi tasustatud töökohti. Tööjõumaksude alandamisel on seejuures oluline roll.

Meie kõigi huvides on, et Läänemaa ettevõtetel läheks hästi. Siin tegutseb firmasid, kes on oma valdkonnas silmapaistvad kogu Eestis, kuid ka välismaal: Haapsalu Uksetehas, õmblusettevõte Nurme Vabrik, traadist tooteid valmistav K.MET, puitmaju tootev TENE Kaubandus, Est Trans Kaubaveod, Haapsalu Tarbijate Ühistu, Fra Mare Thalasso Spa jne.

Need on vaid osa meie maakonna tublidest ettevõtetest, kes hoiavad elus piirkondlikku majandust, loovad lisandväärtust ja pakuvad tööd sadadele inimestele. Tööjõumaksude alandamise kava oleme loonud just seetõttu, et meie inimestel ja neile tööd pakkuvatel ettevõtetel läheks elu paremaks.

Tööjõumaksude langetamine loob eeldused täiendavaks majanduskasvuks. Väiksem maksukoormus tähendab nii suuremat palka töötajate jaoks kui ka atraktiivsemat ettevõtluskeskkonda ja uute tasuvate töökohtade teket.

Kultuurikomisjon arutas 8. detsembri 2014 istungil Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (799 SE). Eelnõu tutvustasid haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossionvski ja ministeeriumi nõunik Piret Sapp.

Eelnõuga võimaldatakse kohaliku omavalitsuse üksusel kasutada investeeringutega seotud kulude katmiseks riigieelarvest eraldatud toetust tugispetsialistide tööjõukuludeks. Lisaks luuakse eelnõus võimalus anda täiendavalt riigieelarvest õpetajate tööjõukulude toetust valdadele või linnadele, kes peavad oma territooriumil vaid ühte gümnaasiumi, mille õpilaste arv on 50 – 200 või ühendatud gümnaasiumi, kus toimub õppetöö eesti ja vene keeles.

Arutelu käigus täpsustati lisatoetuseks eraldatavate vahendite suurusi. Selgitati, et lisatoetus on astmeline ning suureneb ja väheneb vastavalt sellele, kuidas õpilaste arv gümnaasiumis kasvab või väheneb. Ühtekokku puudutab uus regulatsiooni ca 4800 õpilast. Arutati, milline on eelnõuga loodavate täiendavate toetuste mõju gümnaasiumide võrgule ja regionaalarengule laiemalt. Ministri sõnul on silmas peetud eelkõige hariduse kvaliteedi tagamise vajadust, muud mõjud võivad siiski samuti olla pigem positiivsed.

Küsimuse peale täpsustati, et erakooliseaduse muudatus ei muuda erakoolide riigi poolt kaetavate kulude ulatust. Sätte alusel kaetakse sihtotstarbeliselt õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulud, täienduskoolitus, õppevahendite, õpilaskodu ning koolilõuna kulud ning toetus investeeringuteks. Kaetavate kulude hulka ei kuulu erakoolide tegevuskulud.

Arutelu käigus rõhutati vajadust töötada välja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kooli rahastamise terviklik lahendus.

Kultuurikomisjon otsustas esitada eelnõu 799 SE täiskogu päevakorda esimeseks lugemiseks 17.detsembriks ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 6. jaanuari 2015.

Kultuurikomisjon arutas 8.detsembri 2014 istungil Vabariigi Valitsuse algatatud täiskasvanute koolituse seaduse eelnõu (798 SE). Eelnõu tutvustasid haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidak.

Eelnõuga korrastatakse täienduskoolituse pakkumise süsteem – eristatakse tegevusloa ning teavituse alusel koolituse pakkujaid, luuakse ühtne regulatsioon sõltumata koolituse pakkuja omandivormist, esitatakse tingimused, millele koolitaja peab vastama, et tema koolitatavatele laieneksid riigipoolsed soodustused (näiteks koolituskuludelt tulumaksu tagastamine) ja täpsustatakse õppepuhkuse andmise reegleid. Eelnõu mõjuna soovitakse Eesti Hariduse Infosüsteemis täpsemat ülevaadet koolituse pakkujatest, sätestatakse koolitusasutuse vastutus ja järelevalve. Mitmed muudatused puudutavad nõudeid eesti keele kursuste pakkujatele ning Keeleinspektsiooni järelevalveõigust eesti keele kursuste kvaliteedi üle.

Arutelu käigus täpsustati, et suures osas kohaldub seadus eelkõige täiskasvanute täienduskoolitusele. Üldsätted viitavad täiskasvanute tasemeõppele vaid selleks, et luua täiskasvanute koolituse üldine raam. Samas on täiskasvanute tasemekoolitus reguleeritud igas vastavas tasemehariduse seaduses. Arutati mõistete täienduskoolitus ja täiendusõpe üle. Selgituste kohaselt reguleerib seadus eelkõige koolituse pakkumist, mistõttu on õigem kasutada koolitusekeskset mõistet, mitte õppijakeskset mõistet – täiendusõpe. Küsimuste peale selgitati, et eesti keele kursusi pakkuvate koolitajate tegevusloa nõue jõustub alates 2016. aasta 30. juunist (aasta pärast seaduse jõustumist) põhjusel, et praegune keelekursusi pakkuvate isikute ring on väga erinev ning ühtlustatud nõude jõustumiseks on vajalik piisav üleminekuaeg.

Kultuurikomisjon otsustas esitada eelnõu 798 SE täiskogu päevakorda esimeseks lugemiseks 17.detsembriks ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 6. jaanuari 2015.

Alles kümme aastat tagasi Hiinas leiutatud elektroonilised sigaretid on Eestiski tugevalt kanda kinnitanud ning vajavad nüüd seaduslikku regulatsiooni.

E-sigarettide üks peamisi tarbijaskondi on noored. Kui vaadata Facebooki-lehele nimega „Soodsad E-sigaretid”, avaneb statistika, mis ütleb, et selle lehega on peamiselt seotud alla 24-aastaste vanuserühm.

E-sigarettide mõju tervisele

USA kooliõpilaste seas korraldatud uuring näitas, et me ei tohiks suhtuda e-sigarettide populaarsusesse ükskõiksusega: noorukieas e-sigarettide suitsetamine suurendab kaks korda tõenäosust hakata hiljem tarbima tavasigarette.

Vähehaaval on valmimas esimesed adekvaatsed uuringud elektrooniliste sigarettide tervisemõju kohta. Tulemused näitavad, et e-sigareti mõju on paljuski võrreldav tavalise sigareti omaga. Neuroloog Andrus Lipand on võtnud mõlema suitsetamisviisi tervisemõjud kokku tabava võrdlusega: kukkumine kaheksandalt korruselt ei ole vähem ohtlikum kui kukkumine kaheteistkümnendalt.

Esmane sarnasus kahel sigaretil on nende suitsetamisel saadav peamine mõjuaine – nikotiin. Konjunktuuriinstituudi kinnitusel tarvitab 33 protsenti Eesti suitsetajatest nikotiiniga e-sigarette. Samas on Eestis nikotiini sisaldavate e-sigarettide täitevedelike müümine keelatud. Veider vastuolu. Selgub, et suur osa sellest ärist on lihtsalt kolinud internetti. Lätis pole nikotiiniga täitevedelike müümine keelatud. Kui tellida oma täitevedelik koju eestikeelsest, kuid .lv lõpuga internetidomeenilt, siis on justkui kõik legaalne.

Kõik eelnev ilmestab vajadust vaadata Eestis üle elektroonilisi sigarette puudutav regulatsioon. Õieti puudub see tänaseni pea täielikult. Elektrooniline sigaret on praegu Eestis lindprii, väljaspool seadusi seisev toode. Kuniks e-sigaret pole seaduses defineeritud, pole seda erinevalt teistest tervist kahjustavatest kaupadest (alkohol, tavasigaretid) maksustatud aktsiisiga.

Seadused tuleb üle vaadata

Kui e-sigaret pole seaduses defineeritud, pole rahandusministeeriumil ega maksu- ja tolliametil alust töötada välja maksustamismudelit. Iga tavasigareti kaudu nikotiini tarbiv inimene maksab oma suitsupaki eest riigile maksudena ligi 90% selle hinnast. Sellest tingitud sigaretipaki kõrge hind on suunanud inimesi tegema tervislikumaid valikuid. Kuid elektrooniliste sigarettide kaudu suitsetavale nikotiinile on aktsiis 0%.

Rahandusministeerium on hinnanud selle mõju suuruseks eelarvele kolm miljonit eurot aastas.

Toote nimi on sigaret. Peamine mõjuaine nikotiin. Tegevus suitsetamine. Halb mõju tervisele võrreldav. Igas mõttes on elektrooniline sigaret võrreldav tavasigaretiga. Aga maksustamine on täielikult erinev.

Teades, et see on suitsetamise „aiavärav”, mille peamiseks sihtgrupiks on noored, siis tasub luua eeldused tulevikus e-sigarettide maksustamiseks aktsiisiga, et selle kaudu paremini kaitsta meie inimeste tervist.

Riigikogu haridus- ja kultuurikomisjoni juhi Lauri Luige hinnangul ei ole õigustust okupatsioonisümbolite kasutamisel kooliastujate pildistamise tasutal ning Tallinna linnas peab keegi selle eest vastutama.

“Viimastel aegadel on esinenud meie haridussüsteemis mitmeid märke, mis teevad tähelepanelikuks ning tekitavad muret. Olgu selleks siis gümnaasiumiastmes eestikeelsele õppele ülemineku pidurdamise katsed Tallinna koolides või 1. klassi õpilaste süsteemne pildistamine okupatsioonisümbolite taustal,” ütles Riigikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees reformierakondlane Lauri Luik.

“Koolilaste süsteemne okupatsioonisümboolika taustal pildistamine on kohatu. Tegemist on ebavajaliku rahvuste vahelise vaenu õhutamisega, kasutades ära väikseid koolilapsi,” mainis Luik.

“Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi noored on avasüli oodatud Toompeale, nagu kõik teisedki huvilised. Lossi valges saalis on suurepärane võimalus klassipildi tegemiseks.”

“Teatud poliitikud üritavad õigustada 1. klassi astujate punalipu sümbolite sirbi ja vasara taustal pildistamist. Ei eksisteeri põhjendusi, mida sobiks kasutada okupatsioonirežiimi õigustamiseks,” lisas Lauri Luik.

Sellel nädalal jõudis avalikkuse ette informatsioon, et Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi esimese klassi lapsed viiakse igal aastal ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi, et korraldada kohustuslik klassipilt Nõukogude Liidu sümboolika taustal.

Lisainfo:

Lauri Luik
+372 56659599
lauri.luik@riigikogu.ee

Endine kaitseväe juhataja Johannes Kert ja Riigikogu liige Lauri Luik räägivad esmaspäeva õhtul Haapsalu kultuurikeskuses Eesti riigikaitsest ja julgeolekust.

Jututeemaks on näiteks see, miks on vaja sõdurigarantiid ning kohustuslikku riigikaitseõpetust.

Esitlemisele tuleb Reformierakonna rahvusliku julgeoleku strateegia.

Peaminister ja Eesti Reformierakonna esimees Taavi Rõivas külastab täna Haapsalut Riigikogu liikme Lauri Luige kutsel.

Kl 11.20 on Rõivas Läänemaa Ühisgümnaasiumis, kus tutvub renoveeritud riigigümnaasiumiga ja esineb gümnasistidele

Kl 14.10 kohtub ettevõtjatega Haapsalu Kultuurikeskuses
Kl 16.30 tutvustab Lauri Luik Haapsalut

„Kutsusime peaministri Läänemaale, et tutvustada talle maakonna arenguplaane ning arutleda, mida saaksime läänlaste paremaks käekäiguks üheskoos ära teha,“ sõnas Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik ja lisas: „Ettevõtluse arendamine, sh kõrgepalgaliste töökohtade loomine Läänemaale on üks maakonna arengu võtmeküsimusi.”

“Läänemaa inimestel peab olema võimalus oma kodumaakonnas töötada ning peret kasvatada. Kiire, mugav ja turvaline ühendus pealinnaga on läänlaste hinnangul samuti väga oluline.“

Neljapäevane Lääne Elu kirjutab, et Reformierakond on raudtee taastamise vastu. See ei vasta tõele. Reformierakonnas on palju neid, kes Haapsalu raudtee taastamise ideed toetavad ja on ka inimesi, kes kahtlevad selle majanduslikus tasuvuses. Kalev Kallemets esindas antud leheloos enda isiklikku seisukohta, milleks tal on loomulikult õigus.

Möödunud aasta alguses soovisin teada saada, kui palju inimesi toetab Haapsalu raudtee taastamise ideed. Selleks lõin 2013. aasta jaanuaris Facebooki lehe „Taastame Haapsalu raudtee“, millega on tänaseks liitunud ligikaudu 6000 inimest. See aukartustäratav toetajaskond on andnud mulle tuge ja kindlust raudtee taastamise teemaga edasi tegeleda.

Selle aasta alguses moodustasin Riigikogus Haapsalu raudtee toetusrühma, kuhu kuulub 16 parlamendiliiget. Nendest kaheksa on Reformierakonnast (Lauri Luik, Kalle Laanet, Kristen Michal, Innar Mäesalu, Tarmo Mänd, Kalle Palling, Valdo Randpere, Imre Sooäär), kolm sotsiaaldemokraati (Neeme Suur, Kalev Kotkas, Rainer Vakra), kolm IRL-i saadikut (Liisa-Ly Pakosta, Tõnis Palts, Aivar Riisalu) ja vaid kaks keskerakondlast (Lauri Laasi ja Jüri Ratas). Otsi kui hästi tahad, sellest nimekirjast ei leia Juhan Partsi, kes täna räägib 180 kraadi teist juttu – milline iroonia.

Kui Juhan Parts oli veel majandus- ja kommunikatsiooniminister, siis nägime suurt vaeva, et selle teemaga üldse tema jutule pääseda. Minu küsimusele riigikogus, et miks on arengukavas muudetud meie poolt majanduskomisjonis tehtud Haapsalu raudtee kohta käivat sõnastust, vastas Parts tookord lakooniliselt: „Mulle tundus, et see sõnastus on parem kui majanduskomisjoni poolt ette pandud sõnastus.“ Tegelikult tähendas see seda, et minister kärpis Haapsalu raudtee taastamise ideel tiivad.

Innar Mäesalu ja Neeme Suur on need riigikogu liikmed, kellega oleme üheskoos Haapsalu raudtee taastamise nimel kulutanud mitmeid uksi, motiveerinud inimesi ja selgitanud teema olulisust ning osalenud väga paljudel selleteemalistel aruteludel. Ma olen veendunud, et mitte asjata. Kindlasti jätkame võitlust Haapsalu raudtee taastamise nimel!

Lauri Luik
Riigikogu Haapsalu raudtee toetusrühma esimees
Riigikogu Kultuurikomisjoni esimees

Täna võtsime Riigikogus vastu Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse. Minu sõnavõtu leiad siit:

Antud seaduseelnõu eesmärk on aidata vajaduspõhiselt neid tudengeid, kelle jaoks on oma leibkonna vahenditega toimetulek ülikooliõpingute ajal raskendatud.

Vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem põhineb üliõpilase majanduslikul vajadusel ja puudutab vaid neid üliõpilasi, kelle perekonna majanduslik olukord ei võimalda tagada neile ligipääsu kõrgharidusele.

Vajaduspõhise õppetoetuse väljatöötamisest alates oleme rõhutatud, et toetuse eesmärgiks on toetada ja soodustada just püsivalt madalama sissetulekuga peredest pärit noorte kõrghariduse omandamist. 

Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel võetakse praegu aluseks perekonna eelmise kalendriaasta maksuandmed. Seadusemuudatusega loodav vajaduspõhine eritoetuste fond on aga mõeldud üliõpilastele, kelle sissetulek ületas registriandmete järgi vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel sissetuleku ülempiiri, kuid kelle majanduslik olukord on ootamatult halvenenud. 135-eurost eritoetust on võimalik taotleda kord semestri jooksul.

Kavandatava vajaduspõhise eritoetuse fondi esitatavaid taotlusi hakkavad menetlema ülikoolid, sest neil on täna kõige parem teave oma üliõpilaste kohta ning neil on võimalik küsida üliõpilaselt ka lisadokumente.

Oluline on mainida ka seda, et üliõpilase vajaduspõhist eritoetust ei arvestata toimetulekutoetuse määramisel sissetulekute hulka (sarnaselt vajaduspõhise õppetoetusega).

Seaduse muudatuse tulemusel saavad taotleda vajaduspõhist õppetoetust kõik täiskoormusel õppivad tudengid, kes on täitnud õppekava 75% ulatuses, senise 100% asemel.

Paindlikuma lähenemise oleme valinud seetõttu, et uuringute kohaselt on üliõpilastel raskusi õppetoetuse saamise aluseks oleva 100%-se õppemahu täitmisega. Vajaduspõhise õppetoetuse peamine eesmärk on aga arvestada õppuri sotsiaalmajanduslikku olukorda, mistõttu nõuame küll jätkuvalt täiskoormusel õppimist, kuid oleme otsustanud muuta õppemahu nõuet paindlikumaks – senise 100% pealt 75%-le.

Meie soov on tagada tublidele õppuritele võimalused omandada kõrgharidus nii, et majanduslik seis ei saaks seejuures takistuseks. Seda eesmärki antud eelnõu ka teenib.

Lauri

Riigikogu kultuurikomisjon analüüsis erakoolide rahastamise küsimusi seoses Riigikohtu lahendiga. Riigikohus tunnistas oma lahendis põhiseadusega vastuolus olevaks, et riik on andnud kohalikele omavalitsustele riikliku ülesande erakoole rahastada, aga ei ole selleks ette näinud vahendeid riigieelarvest.

„Kultuurikomisjon leidis, et olukorral ei ole kiiret ja lihtsat lahendust. Raha eraldamise süsteemi väljatöötamise käigus on vaja lahendada veel mitmeid seonduvaid küsimusi, näiteks kohalike omavalitsuste otsustusõigus erakoolide rajamisel ning erakoolide õppemaksu suurus, kui riik erakooli tegevust olulisel määral toetab,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik.

Luik rõhutas, et kõiki koole peab käsitlema võrdselt sõltumata nende omandivormist ja tänane erakoolide võrk ei tohi rahastamise muutmisel kannatada.

Kultuurikomisjon tegi haridus- ja teadusministeeriumile ettepaneku koostada erakoolide rahastamise analüüs ja pakkuda komisjonile arutamiseks lahendusvariandid.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 51 69 152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Kõigile lastele peab Eestis olema tagatud koht lasteaias või -hoius. Selleks võttis riigikogu vastu seadusesemuudatused, mis võimaldavad uuest aastast omavalitsustel lapsevanema nõusolekul pakkuda kuni kolmeaastasele lapsele lisaks lasteaiale hoiukohta.

Kehtiva seaduse kohaselt peab kohalik omavalitsus võimaldama kõigile 1,5- kuni seitsmeaastastele lastele lasteaiakoha. Paraku on umbes kümme protsenti meie omavalitsustest – Tallinn, Tartu, neid ümbritsevad omavalitsused ning mõned teised suuremad linnad – hädas kõigile lastele koha tagamisega.

Kuna lasteaiakohtade nappus puudutab eelkõige sõimeealisi ehk kuni kolmeaastaseid, oleme muutnud seadust paindlikumaks. Juhul, kui vanem on nõus, võib omavalitsus lapsele pakkuda ka hoiukohta. Kui vanem siiski otsustab, et soovib oma järeltulijale lasteaiakohta, peab elukohajärgne omavalitsus seda võimaldama. Ühe pere lastele jääb eelisjärjekorras õigus käia samas lasteasutuses.

Seadust tehes oli meie eesmärk muuta tänane olukord paremaks ja seda nii, et kumbki osapool – ei perekond ega omavalitsus – ei kannataks. Eeldatavasti väheneb lasteaiakoha ootajate arv, kuna osa vanematest on nõus järjekorras ootamise asemel kaaluma muid variante. Hoiukoht muutub ka taskukohasemaks, kuna seadusemuudatusega ei tohi lapsevanema osa kuutasust olla suurem kui viiendik alampalgast. Ühtlasi on haridus- ja teadusministeerium seadnud eesmärgiks, et sõimeealiste lastehoid ning lasteaed võiksid olla nii sisult kui kvaliteedilt samal tasemel.

Euroopa Liidu rahadest on 2020. aastani kavas investeerida suurusjärgus 40 miljonit eurot ligi 3200 uue lasteaiakoha loomiseks. Siis peaksime jõudma eesmärgini, kus kõik lasteaiakohta vajavad lapsed selle ka kohe saaksid.

Lauri Luik
riigikogu kultuurikomisjoni esimees
Reformierakond

Riigikogu kultuuri- ja põhiseaduskomisjon peavad esmaspäeval avaliku istungi, et saada ülevaade kodanikuõpetuse seisust koolides ning koolivälistest võimalustest kodanikuharidust omandada.

„Kodanikuõpetus nii koolis kui ka väljaspool seda mängib olulist osa noore inimese kasvamisel teadlikuks ja aktiivseks kodanikuks,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik. „Kodanikuõpetuse tähtsus kasvab veelgi, kui saab seaduseks Riigikogu menetluses olev eelnõu alandada valimisiga kohalike omavalitsuste valimistel praeguselt 18. eluaastalt 16. eluaastale.“

Riigikogu konverentsikeskuses toimuval istungil esinevad ettekannetega haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovki, ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi esimees Madis Somelar, õpilasesinduste liidu juhatuse esimees Lele Luup, skautide ühingu peaskaut Kristjan Pomm, Narva noorteparlamendi spiiker Tatjana Klimenko ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu juhataja Maris Jõgeva.

Ossinovski, Somelar ja Luup keskenduvad kodanikuõpetuse läbiviimisele ja selle tasemele koolides ning Pomm, Klimenko ja Jõgeva kirjeldavad kooliväliseid võimalusi kodanikuharidust saada.

Täpsem info istungi ajakavast ja esinejate ettekannetest – http://www.riigikogu.ee/index.php?id=181262&parent_id=169301
Veebiülekanne istungist – http://www.riigikogu.ee/index.php?id=173840
Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Kultuurikomisjon arutas 10. novembri 2014 istungil erinevaid eesti keele arengukava rakendamisega seotud küsimusi. Istungil osalesid haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, Eesti keelenõukogu esimees ja Tartu Ülikooli professor Birute Klaas-Lang, Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk ja Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja asetäitja Riina Koolmeister.

Eesti keele arengukava 2011 – 2017 on jõudnud vahearuandeni. Minister Ossinovski rõhutas, et arengukava tulemusliku elluviimise huvides on oluline, et selle olulisust tunnistaksid kõik riigiasutused, kuivõrd puutumust teiste ministeeriumide ja nende valitsemisalade arengukavadega on väga palju. Uue algatusena on ette valmistamisel keele- ja kultuurikontaktide riiklik programm, et uurida eesti elanikkonna mitmekeelsust, eesti vähemuskultuure ja nende seoseid eesti kultuuriga, aga ka eesti keele ja teiste keelte ajaloolisi ja praegusi kontakte. Birute Klaas-Lang täiendas, et Eesti mitmekeelsust ilmestab fakt, et viimastel aastatel on erinevate Eestis räägitavate emakeelte arv kasvanud 100-lt 157-le keelele. Professor Klaas-Lang pidas oluliseks ka, et lahenduse leiaks eesti keele uurijate ja arendajate järelekasvu kindlustamine. Eesti keele valdkonnas kaitstakse järjest enam doktoritöösid ning tuleb leida vahendid, kuidas tagada edukate doktorikoolide järjepidevus. Ilmar Tomusk selgitas, kuidas toimub praegu täiskasvanute keeleõpe, milline on keelekursuste tase ja millised on Keeleinspektsiooni võimalused keelekursuste kvaliteeti kontrollida.

Arutelus tõusis esile, et kahetsusväärselt ei käsitle Eesti keele arengukava keeleõpet koolieelses lasteasutuses. Riik küll toetab keelekümbluse programme ning õpetajate täiendkoolitust, kuid see toetus ei ole piisavalt ulatuslik ja süsteemne. Keelekümblus ei ole ka ainus lahendus varase keeleõppe toetamiseks. Keelekümblus toimib hästi seetõttu, et põhineb laste ja lastevanemate vabal valikul sellega kaasa minna. Vabatahtlikkuse alusel rakendatav metoodika ei saa olla aga piisavalt laialdane. Lasteaedades eesti keele õppe jõulise edendamise teeb keerulisemaks ka asjaolu, et suures ulatuses on lasteaedade pidajad kohalikud omavalitsused, kelle võimekus keeleõppele panustada on väga erinev. Keelenõukogu seirab 2013 – 2014. aastal eesti keele arengukava rakendamist ning kavandab uue tegevusena pakkuda arengukavasse koolieelse lasteasutuse keeleõppe teema.

Arutati, mil viisil parandada keelekursuste kvaliteedikontrolli. Ministeeriumi sõnul pakub lahendusi ettevalmistatav täiskasvanute koolituse seadus, kus luuakse Keeleinspektsioonile roll koolitusloa väljaandmise protseduuris ning suurendatakse tema kontrollipädevust. Samas näiteks hädavajalikku infot, millistel kursustel inimesed eesti keelt õpivad, saaks SA Innove koguda ka praegu. Paraku seda ei tehta, mistõttu puudub keelekoolitajate ringist süsteemne pilt süsteemne pilt.

Eraldi pöörati tähelepanu välisriigis elavate eestlaste keele- ja kultuuriõppe võimalustele. Rahvuskaaslaste programm on samuti mitme ministeeriumi valitsemisala puudutav programm, mille eduka rakendumise huvides tuleb teha koostööd. Uuring rahvuskaaslaste programmi sihtrühmadest valmib eeldatavasti 2015. aasta märtsis. Eesti keele õpetamise osas püütakse koondada kogu info (info eesti koolidest välismaal, kultuuriklubidest välismaal, õppevahenditest jmt) ühte veebikeskkonda, et teha välisriigis elavetel eestlastel eesti keelt elavana hoidmine lihtsamaks. Praegu on info siiski killustatud ja raskesti leitav.

Kolmapäeval võtsime lisaks spordiseaduse muudatustele vastu ka koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) muudatuse, mis aitab vähendada lasteaiajärjekordi.
Minu kõne istungil:

Austatud juhataja, lp kolleegid

Reformierakond peab väga oluliseks, et kõigile lastele oleks Eestis tagatud lasteaia või -hoiu koht. Selleks oleme koostöös omavalitsuste jt osapooltega teinud koolieelse lasteasutuse seadusesse muudatused, mis võimaldavad omavalitsustel lapsevanema nõusolekul pakkuda pooleteise kuni kolmeaastastele lastele lasteaia koha asemel ka lastehoidu.

Kehtiva seaduse kohaselt peab kohalik omavalitsus võimaldama kõigile pooleteist kuni 7-aastastele lastele lasteaiakoha. Paraku on aga umbes 10 protsenti meie omavalitsustest (Tallinn, Tartu ja neid ümbritsevad omavalitsused ning mõned teised suuremad linnad) hädas kõigile lastele koha tagamisega.

Kuna lasteaiakohtade nappus puudutab eelkõige sõime-ealisi (1,5-3 a) lapsi, oleme muutnud seadust omavalitsuste jaoks paindlikumaks ehk et sel juhul, kui lapsevanem on nõus, võib omavalitsus lapsele pakkuda ka lastehoiukohta. Sellisel puhul on omavalitsus ka seaduse ees oma kohustuse täitnud. Kui vanem siiski otsustab, et soovib oma lapsele lasteaiakohta, peab elukohajärgne omavalitsus selle talle vōimaldama. Ühe pere lastele peaks omavalitsus suutma tagada õiguse käia samas lasteasutuses.

Seadust tehes oli meie eesmärk muuta tänane olukord paremaks, seda nii, et kumbki osapool, ei perekond ega omavalitsus, ei kannataks. Eeldatavasti väheneb lasteaiakohta ootavate laste arv, kuna osa vanematest on nõus lasteaiakoha järjekorras ootamise asemel panema oma lapse lastehoidu. Kuna hoiukohtade loomine on lasteaiakohtade omast soodsam, peaks seadusemuudatus motiveerima ka omavalitsusi uusi hoiukohti looma ning seeläbi peaks ka järjekorrad lühenema.

Seadusemuudatuse kohaselt ei tõuse lapsevanema osalus kõrgemale tänasest lasteaia puhul kehtivast 20% määrast valitsuse kehtestatud alampalgast.

Omavalitsus võib lasteaaia või -hoiu pakkumiseks kasutada ka eraõiguslikke partnereid, korraldades selleks hanke, määrates tingimustesse kvaliteedi, turvalisuse jm nõuded, muuhulgas rahalised piirid. Seega saab ka omavalitsus oma kulutusi ise paremini kontrollida ja planeerida.

Seaduse menetluse käigus esitati ka rida teisi muudatusettepanekuid, millest osad kirjutasime seadusesse (nt lasteaiarühmade paindlikum korraldus, laste ja õpetajate suhtarvu täpsustamine, lasteaia kodukorra kehtestamine jm) ning ülejäänud edastasime kaalumiseks haridus- ja teadusministeeriumile, kus on väljatöötamisel uus alushariduse kontseptsioon. Üldine lähenemine on see, et sõimeealiste laste hoid ja aed võiksid oma sisult ja kvaliteedilt senisest enam läheneda.

Euroopa Liidu 2014.-2020. a struktuurivahendite meetmetest on kavas investeerida ca 40 miljonit eurot ca 3200 uue lasteaiakoha loomiseks, mis peaks viima meid eesmärgini, kus kõik lasteaiakohta soovivad lapsed selle koheselt ka saaksid.

Seadusemuudatused jõustuvad järgmise aasta 1. jaanuaril.

Reformierakonna fraktsioon soovitab ka kõigil teistel saadikutel antud seaduseelnõud toetada.

Aitäh!